25.11.2009

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 310/34

---

NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/133/EÜ,

19. oktoober 2009,

eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 94,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 23. juuli 1990. aasta direktiivi 90/434/EMÜ (eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta) (3) on korduvalt (4) oluliselt muudetud. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Eri liikmesriikide äriühingute ühinemine, jaotumine, eraldumine, varade üleandmine ja osade või aktsiate vahetamine võib olla vajalik selleks, et luua ühenduse piires analoogilised tingimused siseturu tingimustega ja tagada seeläbi sellise siseturu tõhus toimimine. Kõnealuseid tehinguid ei tohiks takistada piirangud, halvemus ega moonutused, mis tulenevad eriti liikmesriikide maksukorraldusest. Seega on seoses kõnealuste tehingutega vaja vastu võtta konkurentsi seisukohalt neutraalsed maksustamiseeskirjad, mis võimaldavad äriühingutel kohanduda siseturu nõuetele, suurendada oma tootlikkust ja parandada rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(3)	Maksukorraldus seab kõnealused tehingud ebasoodsamasse olukorda võrreldes ühe ja sama liikmesriigi äriühinguid puudutavate tehingutega. Selline halvemus on vaja kõrvaldada.

(4)	Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks pole võimalik rakendada liikmesriikides kehtivaid süsteeme ühenduse tasandil, sest nende erinevused võivad tekitada moonutusi. Rahuldava lahenduse võib anda ainult ühine maksustamissüsteem.

(5)	Ühine maksustamissüsteem peaks vältima maksustamist seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamisega, arvestades seejuures üleandva või omandatava äriühingu liikmesriigi finantshuve.

(6)	Kõnealuste ühinemise, jaotumise või varade üleandmisega seotud tehingute tagajärjel kujundatakse üleandev äriühing tavaliselt ümber vara ülevõtva äriühingu püsivaks tegevuskohaks või seotakse vara viimati nimetatud äriühingu püsiva tegevuskohaga.

(7)

Varade üleandmisega seotud kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine kuni vara tegeliku võõrandamiseni, mida rakendatakse nimetatud püsivale tegevuskohale üle antud vara suhtes, võimaldab vabastada asjaomase kapitali kasvutulu maksust, tagades siiski selle maksustamise üleandva äriühingu liikmesriigi poolt ajal, mil see vara võõrandatakse.

(8)

Kui I lisa A osas loetletud äriühinguid maksustatakse äriühingu tulumaksuga liikmesriigis, mille residendid nad on, siis osa nendest võidakse lugeda teistes liikmesriikides maksustamise mõttes läbipaistvaks. Selleks, et säilitada käesoleva direktiivi tõhusus, peaksid liikmesriigid, mis käsitlevad mitteresidentidest äriühingutest tulumaksu maksjaid maksustamise mõttes läbipaistvana, kohaldama nende suhtes käesoleva direktiivi soodustusi. Liikmesriikidele peaks siiski jääma võimalus mitte kohaldada käesoleva direktiivi asjakohaseid sätteid nendes maksumaksjates otsest või kaudset osalust omava isiku maksustamisel.

(9)	Samuti on vaja välja töötada üleandva äriühingu teatud varude, reservide ja kahjude suhtes kohaldatav maksustamiskord ning lahendada maksustamisprobleemid, mis tekivad, kui ühel äriühingul on teises äriühingus kapitaliosalus.

(10)	Ülevõtva või omandava äriühingu osade jaotamine üleandva äriühingu osanikele või aktsionäridele ei tohiks põhjustada nende osanike või aktsionäride maksustamist.

(11)

Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu otsust reorganiseerida oma tegevus registrijärgse asukoha üleviimise teel ei tohiks takistada diskrimineerivad maksustamiseeskirjad või siseriiklikest maksundusõigusaktidest tulenevad piirangud, halvemus ega moonutused, mis on vastuolus ühenduse õigusega. Üleviimine või üleviimisega seotud sündmus võib kaasa tuua mõnda liiki maksustamise liikmesriigis, millest asukoht üle viidi. Juhul kui pärast registrijärgse asukoha üleviimist jääb Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu vara seotuks püsiva tegevuskohaga, mis asub liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht üle viidi, peaks nimetatud püsiv tegevuskoht saama sarnaseid soodustusi, nagu on sätestatud artiklites 4, 5 ja 6. Lisaks tuleks välistada osanike või aktsionäride maksustamine registrijärgse asukoha üleviimise korral.

(12)

Käesolevas direktiivis ei käsitleta Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu teises liikmesriigis asuva püsiva tegevuskoha kahjumit, mida võtab arvesse liikmesriik, mille resident Euroopa äriühing või Euroopa ühistu on. Eelkõige juhul, kui Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgne asukoht viiakse üle teise liikmesriiki, ei takista kõnealune üleviimine liikmesriiki, mille resident Euroopa äriühing või Euroopa ühistu eelnevalt oli, püsiva tegevuskoha kahjumit õigeaegselt arvesse võtmast.

(13)

Liikmesriikidel peab olema võimalus jätta käesolev direktiiv kohaldamata, kui äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise, osade või aktsiate vahetamise või Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgse asukoha üleviimise eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksupettus või kui selle tagajärjel äriühing, olenemata sellest, kas ta osaleb või ei osale tehingus, ei täida enam töötajate esindatuse tingimusi äriühingu organites.

(14)	Käesoleva direktiivi üheks eesmärgiks on kõrvaldada siseturu toimimise takistused, näiteks topeltmaksustamine. Kui nimetatud eesmärki ei saavutata täiel määral käesoleva direktiivi sätete kohaldamisega, peaksid liikmesriigid võtma vajalikud meetmed selle eesmärgi saavutamiseks.

(15)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:

a)	ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise puhul, milles osalevad kahe või enama liikmesriigi äriühingud;

b)

nõukogu 8. oktoobri 2001. aasta määruses (EÜ) nr 2157/2001 (Euroopa äriühingu (SE) põhikirja kohta) (5) sätestatud Euroopa äriühingu (Societas Europaea ehk SE) ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määruses (EÜ) nr 1435/2003 (Euroopa ühistu (SCE) põhikirja kohta) (6) sätestatud Euroopa ühistu (SCE) registrijärgse asukoha ühest liikmesriigist teise üleviimise puhul.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „ühinemine”– tehing:

b)   „jaotumine”– tehing, mille käigus äriühing annab likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle kahele või enamale olemasolevale või uuele äriühingule, kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas ülevõtvate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse teatud juhtudel teha ka rahalist juurdemaksu, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;

c)   „eraldumine”– tehing, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata ühe või mitu tegevusüksust üle ühele või mitmele olemasolevale või uuele äriühingule, jättes vähemalt ühe tegevusüksuse üleandvasse äriühingusse, kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas vara ja kohustusi ülevõtvate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse teatud juhtudel teha rahalist juurdemaksu, mille summa ei ületa 10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;

d)   „vara ülendamine”– tehing, mille käigus äriühing annab ilma oma tegevust lõpetamata kas kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust üle teisele äriühingule, omandades ülevõtvas äriühingus selle aktsiate või osade näol kapitaliosaluse;

e)   „osade või aktsiate vahetamine”– tehing, mille käigus äriühing omandab teises äriühingus sellise osaluse, mis annab talle selles äriühingus häälteenamuse, või kui ta nimetatud häälteenamust omades omandab täiendava osaluse, väljastades viimasena nimetatud äriühingu osanikele või aktsionäridele omandava äriühingu kapitali kuuluvaid osasid või aktsiaid ja võib teatud juhtudel teha ka rahalise juurdemakse, mille summa ei ületa 10 % vahetuseks väljastatavate osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel nende arvestuslikust väärtusest;

f)   „üleandev äriühing”– äriühing, mis annab üle oma vara ja kohustused või kõik tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust;

g)   „ülevõttev äriühing”– äriühing, mis võtab üle üleandva äriühingu vara ja kohustused või kõik selle tegevusüksused, ühe tegevusüksuse või mitu tegevusüksust;

h)   „omandatav äriühing”– äriühing, milles teine äriühing omandab osad või aktsiad osade või aktsiate vahetamise teel;

i)   „omandav äriühing”– äriühing, mis omandab osad või aktsiad osade või aktsiate vahetamise teel;

j)   „tegevusüksus”– äriühingu struktuuriüksuse vara ja kohustused, mis moodustavad tegevuse korraldamise seisukohast iseseisva tulemusüksuse, st üksuse, mis on suuteline omal jõul toimima;

k)   „registrijärgse asukoha üleviimine”– tehing, mille puhul Euroopa äriühing või Euroopa ühistu viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise ilma likvideerimismenetluseta või uut juriidilist isikut asutamata.

Artikkel 3

„Liikmesriigi äriühing” tähendab käesolevas direktiivis äriühingut:

a)	mis tegutseb I lisa A osas loetletud vormis;

b)	mida liikmesriigi maksuõigusaktide kohaselt loetakse maksustamise mõttes kõnealuse liikmesriigi residendiks ja mida kolmanda riigiga sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu sätete kohaselt ei peeta maksustamise mõttes ühendusevälise riigi residendiks; ja

c)	mis kuulub valiku- või vabastamisvõimaluseta maksustamisele ühega I lisa B osas loetletud maksudest või muu maksuga, millega loetelus nimetatud maks võidakse asendada.

II   PEATÜKK

ÜHINEMISE, JAOTUMISE, ERALDUMISE, VARADE ÜLEANDMISE JA OSADE VÕI AKTSIATE VAHETAMISE SUHTES KOHALDATAVAD EESKIRJAD

Artikkel 4

1.   Ühinemine, jaotumine ja eraldumine ei põhjusta üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „maksustatav väärtus”– väärtus, mille alusel oleks arvutatud üleandva äriühingu poolt saadav kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamisel, kui nimetatud vara või kohustused oleks müüdud ühinemise, jaotumise või eraldumise ajal, kuid sellest sõltumatult;

b)   „üleantud vara ja kohustused”– üleandva äriühingu vara ja kohustused, mis ühinemise, jaotumise või eraldumise tagajärjel seotakse ülevõtva äriühingu püsiva tegevuskohaga, mis asub üleandva äriühingu liikmesriigis, ja millel on osa maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.

3.   Lõike 1 kohaldamisel ja juhul, kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, ning maksustab seega osanike või aktsionäride osa üleandva äriühingu kasumis nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta asjaomane liikmesriik üleantud vara ja kohustuste tegeliku väärtuse ja maksustatava väärtuse vahe alusel arvutatud mis tahes tulu, kasumit või kapitali kasvutulu.

4.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui ülevõttev äriühing arvestab seoses üleantud vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju samade eeskirjade järgi, mida oleks kohaldatud üleandva äriühingu või äriühingute suhtes juhul, kui ühinemist, jaotumist või eraldumist poleks toimunud.

5.   Kui üleandva äriühingu liikmesriigi õigusaktide kohaselt on ülevõtval äriühingul õigus arvestada seoses üleantavate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni, kasu või kahju lõikes 4 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

Artikkel 5

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ülevõtva äriühingu püsivad tegevuskohad, mis asuvad üleandva äriühingu liikmesriigis, võiksid üle võtta üleandva äriühingu poolt nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse, kusjuures ülevõttev äriühing võtab endale ka üleandva äriühingu õigused ja kohustused.

Artikkel 6

Juhul kui artikli 1 punktis a loetletud tehingute puhul, mis toimuvad üleandva äriühingu liikmesriigi äriühingute vahel, kohaldab liikmesriik sätteid, mis lubavad ülevõtval äriühingul võtta üle üleandva äriühingu seda kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, kohaldab nimetatud liikmesriik neid sätteid oma territooriumil asuvate ülevõtva äriühingu püsivate tegevuskohtade poolt ülevõetava kahjumi suhtes.

Artikkel 7

1.   Kui ülevõtval äriühingul on üleandva äriühingu osasid või aktsiaid, ei kuulu ülevõtva äriühingu poolt nende osade või aktsiate tühistamise korral saadav kasu maksustamisele.

2.   Liikmesriigid võivad lõike 1 kohaldamisest kõrvale kalduda juhul, kui ülevõtva äriühingu osalus üleandvas äriühingus on väiksem kui 15 %.

Alates 1. jaanuarist 2009 on sellise osaluse miinimummäär 10 %.

Artikkel 8

1.   Ühinemise, jaotumise või osade või aktsiate vahetamise korral ei põhjusta ülevõtva või omandava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva või omandatava äriühingu osanikule või aktsionärile vahetuseks osade või aktsiate eest, mis kuuluvad viimasena nimetatud äriühingu kapitali, iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Eraldumise korral ei põhjusta ülevõtva äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate üleandmine üleandva äriühingu osanikule või aktsionärile iseenesest nimetatud osaniku või aktsionäri tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

3.   Juhul kui liikmesriik käsitleb osanikku või aktsionäri maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule osaniku või aktsionäri õiguslikele omadustele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, ning maksustab seetõttu nende osanikes või aktsionärides osalust omavate isikute osa osaniku või aktsionäri kasumist nimetatud kasumi tekkimisel, ei maksusta asjaomane liikmesriik neid isikuid ülevõtva või omandava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate osanikule või aktsionärile üleandmisest saadud tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.

4.   Lõikeid 1 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osadele või aktsiatele kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli vahetatud osadel või aktsiatel vahetult enne ühinemist, jaotumist või osade või aktsiate vahetamist.

5.   Lõikeid 2 ja 3 kohaldatakse ainult juhul, kui osanik või aktsionär ei omista saadud osade või aktsiate ning nende osade või aktsiate summale, mida ta omab üleandvas äriühingus, kõrgemat maksustatavat väärtust, kui oli osadel või aktsiatel, mida ta omab üleandvas äriühingus, vahetult enne eraldumist.

6.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast saadud osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu samal viisil nagu enne omandamist olemas olnud osade või aktsiate üleandmisest tulenevat kasu.

7.   „Maksustatav väärtus” tähendab käesolevas artiklis väärtust, mille alusel arvutatakse äriühingu osaniku või aktsionäri kasu või kahju tema tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamiseks.

8.   Kui selle liikmesriigi õiguse kohaselt, mille resident äriühingu osanik või aktsionär on, võib ta valida lõigetes 4 ja 5 sätestatust erineva maksustamisviisi, ei kohaldata lõikeid 1, 2 ja 3 osadele või aktsiatele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

9.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista liikmesriiki võtmast osaniku või aktsionäri maksustamisel arvesse rahalisi juurdemakseid, mida võidakse teha ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või osade või aktsiate vahetamisel.

Artikkel 9

Varade üleandmise kohta kohaldatakse artikleid 4, 5 ja 6.

III   PEATÜKK

PÜSIVA TEGEVUSKOHA ÜLEANDMISE ERIJUHTUM

Artikkel 10

1.   Kui ühinemisel, jaotumisel, eraldumisel või varade üleandmisel üleantud vara hulka kuulub üleandva äriühingu püsiv tegevuskoht, mis asub teises liikmesriigis kui üleandev äriühing, siis loobub üleandva äriühingu liikmesriik õigusest maksustada seda püsivat tegevuskohta.

Üleandva äriühingu liikmesriik võib kõnealuse äriühingu maksustatava kasumi hulka tagasi arvata sellise püsiva tegevuskoha kahjumi, mida võidi varem kasutada selles liikmesriigis äriühingu maksustatava kasumi vähendamiseks ja mida pole arvesse võetud.

Liikmesriik, kus asub püsiv tegevuskoht, ja ülevõtva äriühingu liikmesriik kohaldavad käesoleva direktiivi sätteid sellise varade üleandmise puhul nii nagu liikmesriik, kus püsiv tegevuskoht asub, oleks üleandva äriühingu liikmesriik.

Käesolevat lõiget kohaldatakse ka juhul, kui püsiv tegevuskoht asub samas liikmesriigis, mille resident on ülevõttev äriühing.

2.   Erandina lõikest 1 on üleandva äriühingu liikmesriigil, kui ta kohaldab ülemaailmselt teenitud kasumi maksustamise süsteemi, õigus maksustada püsiva tegevuskoha kasumit või kapitali kasvutulu, mis on tekkinud seoses ühinemise, jaotumise, eraldumise või varade üleandmisega, tingimusel et nimetatud liikmesriik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele sellelt kasumilt või kapitali kasvutulult püsiva tegevuskoha liikmesriigis, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.

IV   PEATÜKK

MAKSUSTAMISE MÕTTES LÄBIPAISTVATE ÜKSUSTE ERIJUHTUM

Artikkel 11

1.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist üleandvat või omandatavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, on liikmesriigil õigus mitte kohaldada käesoleva direktiivi sätteid selles äriühingus otsest või kaudset osalust omava isiku maksustamisel selle äriühingu tulu, kasumi või kapitali kasvutulu osas.

2.   Lõikes 1 sätestatud õigust kasutav liikmesriik annab vabastuse sellest maksust, mis oleks käesoleva direktiivita kuulunud tasumisele maksustamise mõttes läbipaistva äriühingu tulult, kasumilt või kapitali kasvutulult, samal viisil ja samas ulatuses, nagu seda oleks tehtud juhul, kui see maks oleks tegelikult määratud ja makstud.

3.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat või omandavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, on liikmesriigil õigus artikli 8 lõikeid 1, 2 ja 3 mitte kohaldada.

4.   Kui liikmesriik käsitleb mitteresidendist ülevõtvat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, tuginedes kõnealuse liikmesriigi antud hinnangule äriühingu õiguslikule olemusele vastavalt äriühingu asutamise aluseks olnud õigusele, võib kõnealune liikmesriik kohelda kõiki otsest või kaudset osalust omavaid isikuid maksustamisel samamoodi nagu juhul, kui ülevõttev äriühing oleks kõnealuse liikmesriigi resident.

V   PEATÜKK

EUROOPA ÄRIÜHINGU VÕI EUROOPA ÜHISTU REGISTRIJÄRGSE ASUKOHA ÜLEVIIMISE EESKIRJAD

Artikkel 12

1.   Kui:

a)	Euroopa äriühing või Euroopa ühistu viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki või

b)	seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu residentsus kõnealuses liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident,

ei too registrijärgse asukoha üleviimine või residentsuse lõppemine kaasa vastavalt artikli 4 lõikele 1 arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, kui nimetatud kapitali kasvutulu on saadud Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu varast ja kohustustest, mis üleviimise tagajärjel jäävad tegelikult seotuks Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu püsiva tegevuskohaga liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht on üle viidud, ja mis osalevad maksustamisel arvesse võetava kasumi või kahjumi tekkimises.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ainult juhul, kui Euroopa äriühing või Euroopa ühistu arvestab seoses kõnealuse püsiva tegevuskohaga seotuks jääva vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju, nagu registrijärgse asukoha üleviimist poleks toimunud või Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu maksuresidentsus poleks lõppenud.

3.   Kui liikmesriigi, millest registrijärgne asukoht üle viidi, õigusaktide kohaselt on Euroopa äriühingul või Euroopa ühistul õigus arvestada seoses sellesse liikmesriiki jäävate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning kasu ja kahju lõikes 2 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

Artikkel 13

1.   Kui:

a)	Euroopa äriühing või Euroopa ühistu viib oma registrijärgse asukoha üle ühest liikmesriigist teise liikmesriiki või

b)	seoses oma registrijärgse asukoha üleviimisega ühest liikmesriigist teise liikmesriiki lõppeb esimese liikmesriigi residendist Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu residentsus kõnealuses liikmesriigis ning temast saab teise liikmesriigi resident,

võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu püsiv tegevuskoht, mis asub liikmesriigis, millest registrijärgne asukoht üle viidi, võiks üle anda Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu poolt enne registrijärgse asukoha üleviimist nõuetekohaselt moodustatud, osaliselt või täielikult maksuvabad varud ja reservid, mis ei pärine välismaal asuvatest püsivatest tegevuskohtadest, säilitades sama maksuvabastuse.

2.   Ulatuses, milles lubataks maksustamisel veel arvesse võtmata kahjumit edasi või tagasi kanda äriühingul, mis viib oma registrijärgse asukoha üle teise kohta sama liikmesriigi territooriumil, lubab kõnealune liikmesriik oma territooriumil asuval oma registrijärgset asukohta üle viiva Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu püsival tegevuskohal üle võtta sellist Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu kahjumit, mida pole maksustamisel veel arvesse võetud, eeldusel et kahjumi edasi- või tagasikandmist oleks saanud sarnastel tingimustel kasutada äriühing, mille registrijärgne asukoht oli jätkuvalt kõnealuses liikmesriigis või mis oli jätkuvalt kõnealuse liikmesriigi maksuresident.

Artikkel 14

1.   Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu registrijärgse asukoha üleviimine ei too iseenesest kaasa osanike või aktsionäride tulu, kasumi või kapitali kasvutulu maksustamist.

2.   Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast oma registrijärgset asukohta üle viiva Euroopa äriühingu või Euroopa ühistu kapitali kuuluvate osade või aktsiate hilisemast üleandmisest tulenevat kasu.

VI   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 15

1.   Liikmesriik võib täielikult või osaliselt keelduda artiklites 4–14 sätestatud soodustuste kohaldamisest või need täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistada, kui ilmneb, et ühe artiklis 1 nimetatud tehingu:

a)

peamiseks eesmärgiks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine; asjaolu, et tehing ei põhine paikapidavatel majanduslikel põhjendustel, nagu näiteks tehingus osalevate äriühingute tegevuse ümberkorraldamine või ratsionaliseerimine, võib anda alust eeldada, et tehingu peamiseks või üheks peamiseks eesmärgiks on maksustamise vältimine või maksudest kõrvalehoidumine;

b)	tagajärjeks on see, et tehingus osalenud või mitteosalenud äriühing ei täida enam tingimusi, mis on seatud töötajate esindatusele selle äriühingu organites vastavalt korrale, mis oli kohaldatav enne kõnealust tehingut.

2.   Lõike 1 punkti b kohaldatakse vaid niikaua ja niivõrd, kuni käesoleva direktiiviga reguleeritavate äriühingute suhtes ei kohaldata muid ühenduse õigusakte, mis sisaldavad samaväärseid sätteid töötajate esindatuse kohta äriühingu organites.

Artikkel 16

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 17

Direktiiv 90/434/EMÜ, mida on muudetud II lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt III lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 18

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 19

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  13. jaanuari 2009. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  ELT C 100, 30.4.2009, lk 153.

(3)  EÜT L 225, 20.8.1990, lk 1.

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  EÜT L 294, 10.11.2001, lk 1.

(6)  ELT L 207, 18.8.2003, lk 1.

---

---

---

---