19.3.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 64/1

(1)

Nõukogu vaatas 10. märtsil 2009 läbi Prantsusmaa ajakohastatud stabiilsusprogrammi, mis hõlmab aastaid 2008–2012.

(2)

Tarbijate ja ettevõtete usalduse languse ning karmimate laenutingimuste tõttu võimendas ülemaailmne finantskriis majanduskasvu aeglustumist 2008. aastal veelgi. Pärast tööstustoodangu järsku vähenemist 2008. aasta neljandas kvartalis prognoositakse, et aastane SKP väheneb 2009. aastal tunduvalt. Peamised poliitilised väljakutsed surutise tingimustes on finantssektori stabiliseerimine, tarbijate ja ettevõtete usalduse taastamine ning investeeringute toetamine. Surutisel on märkimisväärne mõju riigi rahandusele, kuna Prantsusmaa majandus-, tööstus- ja tööhõiveministri 6. veebruaril 2009 majanduse ja rahanduse volinikule saadetud kirja kohaselt ületas puudujääk 2008. aastal 3 % SKPst ning komisjoni talituste 2009. aasta vaheprognoosi kohaselt ületab puudujääk 2009. aastal 5 % SKPst. Kõnealuses vaheprognoosis võeti arvesse detsembris vastuvõetud majanduse elavdamise kava, mille põhimeetmed on riiklike investeeringute toomine ettepoole ja ettevõtete rahaline toetamine ning mille mõju eelarvetasakaalule on hinnanguliselt 0,8 % SKPst. Valitsus on rakendanud mitmeid struktuurireforme, millelt oodatakse positiivset mõju võimalikule majanduskasvule.

(3)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis prognoositakse positiivset SKP kasvu kogu programmiperioodil. Pärast SKP kasvu aeglustumist ligikaudu 1 %-le 2008. aastal prognoositakse jätkuvat aeglustumist 0,2–0,5 % 2009. aastal, enne suurenemist ligikaudu 2 %-ni 2010. aastal ning edaspidi kuni 2,5 %-ni ülejäänud programmiperioodi jooksul. Praegu kättesaadava teabe (2) põhjal näib, et kõnealune stsenaarium põhineb märkimisväärselt optimistlikel kasvuprognoosidel. Käesolevas hinnangus võetakse arvesse SKP märkimisväärset vähenemist 2008. aasta neljandas kvartalis, usaldusnäitajate madalal tasemel põhinevaid süngeid majanduslikke väljavaateid ning investeeringute ja kaubavahetuse järsku vähenemist, kuid samuti majanduse elavdamise kava ja majanduse ajakohastamist käsitleva seaduse mõju (3). Võttes arvesse nafta- ja toiduainete hindade viimaseid suundumusi ning ülemaailmset surutist, näivad programmis esitatud inflatsiooniprognoosid 2009. aasta kohta liiga optimistlikud, kuid järgnevate aastate prognoose võib pidada realistlikeks. Prantsusmaa valitsus teatas 6. veebruaril komisjonile, et makromajanduslikud ja riigi rahandust käsitlevad prognoosid vaadatakse üle.

(4)

Komisjoni talituste vaheprognoosi kohaselt oli valitsemissektori eelarve puudujääk 2008. aastal hinnanguliselt 3,2 % SKPst, mis on programmis esitatud näitajast 0,3 % suurem, kuid mida on kinnitatud eespool nimetatud 6. veebruari kirjas (4). Erinevust 0,9 % SKPst eelmise ajakohastatud versiooni eesmärgiga (2,3 % SKPst) saab suurel määral seletada i) loodetust halvemate tulemustega 2007. aastal (0,3 % SKPst); ii) märkimisväärselt nõrgema SKP reaalkasvuga 2008. aastal, kui loodeti eelmises ajakohastatud versioonis, vähendades maksutulu võrreldes kavaga (0,3 % võrra SKPst) ning iii) suuremate intressimaksetega, mis on tingitud 2008. aasta kõrgema inflatsiooni mõjust võlahalduskuludele inflatsiooniga indekseeritud võlakirjade puhul (0,2 % SKPst).

(5)

Ajakohastatud versioonis on 2009. aasta eelarvepuudujäägi eesmärk 3,9 % SKPst, võrreldes komisjoni talituste vaheprognoosis esitatud 5,4 %-ga. Puudujäägi suurenemine 2009. aastal kajastab automaatsete stabilisaatorite mõju vastuseks majandussurutisele, kuid ka 2008. aasta stimuleerivate meetmete mõju 0,8 % ulatuses SKPst. Hiljuti teatas valitsus eelarvepuudujäägi suuremast eesmärgist 4,4 % SKPst (5). Ajakohastatud stabiilsusprogrammis esitatud teabe ja komisjoni talituste tehtud arvutuste kohaselt peaks struktuurne puudujääk (s.t tsükliliselt kohandatud eelarveseisund ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta) suurenema 2009. aastal 3 %-ni SKPst, võrreldes 2,5 %-ga 2008. aastal. Kõnealust eelarvepoliitikat võib käsitada ekspansiivsena ning see on täiesti seletatav stimuleerivate meetmete paketiga seotud fiskaalse impulsiga.

(6)

Programmis esitatud Prantsusmaa eelarvestrateegia sihiks keskpikal perioodil on saavutada 2012. aastaks keskpika perioodi eesmärk, milleks on struktuurselt tasakaalus eelarve. Kooskõlas programmi prognoosidega, mis vaadati läbi eespool nimetatud 6. veebruari kirjas, ulatub valitsemissektori eelarve puudujääk 2009. aastal 4,4 %-ni SKPst (varem 3,9 % SKPst) ning langeb seejärel 2010. aastal uuesti 3,1 %-le SKPst (varem 2,7 % SKPst), kuna majanduse elavdamise kava mõju eelarvele kaoks. See on võrreldav komisjoni talituste vaheprognoosiga, mille kohaselt valitsemissektori eelarve puudujääk suureneb 2009. aastal 5,4 %-ni SKPst ning väheneb seejärel 2010. aastal 5,0 %-ni SKPst. Eespool nimetatud kirjas läbivaadatud prognooside kohaselt hinnatakse, et puudujääk väheneb pärast 2010. aastat, kahanedes 1,5 %-ni SKPst 2012. aastal. Esmane tasakaal järgib sama suundumust. Struktuurne puudujääk saavutab haripunkti tasemel 3 % SKPst 2009. aastal ja väheneb ligikaudu 1 % võrra SKPst 2010. aastal ja 0,5 % võrra SKPst aastas järgnevatel aastatel. Lisaks majanduse elavdamise kava lõppemisele loodetakse seda saavutada konkreetsete kulutuste piiramisega. Ajakohastatud programmi kohaselt peaks võla suhe SKPsse suurenema 69,1 %-ni 2009. aastal ja üldiselt stabiliseeruma 69,4 %-l 2010. aastal enne kerget langust kahel järgmisel aastal. Lisaks eelarvepoliitikale hõlmab see pankade rekapitaliseerimise mõju ja osalemist strateegiliste investeeringute fondis (6), mis ulatub ligikaudu 0,75 %-ni SKPst, kuid ei hõlma tagatiskavast tulenevaid võimalikke tingimuslikke kohustisi. Komisjoni talituste vaheprognoosi kohaselt ulatuks võla suhe 72,4 %-ni SKPst 2009. aastal ja 76 %-ni SKPst 2010. aastal; erinevust ajakohastatud stabiilsusprogrammiga selgitatakse erinevustega majanduskasvu ja valitsemissektori eelarve puudujääki käsitlevates andmetes.

(7)

Eelarve täitmine võib programmiperioodi jooksul halveneda. Esiteks ei kajasta need veel 2008. aasta halvemaid tulemusi (0,3 % võrra SKPst), mis leidsid hiljuti kinnitust eespool nimetatud kirjas. Kõnealused tulemused kajastavad ka asjaolu, et eelarve konsolideerimine ei ole õnnestunud majanduse tõusuaegadel või tavaolukorras (7) ning see selgitab osaliselt 2009. aasta puudujäägile seatud eesmärgi suuremaks korrigeerimist 4,4 %-ni SKPst (mille puhul võetakse arvesse ka ettevõtetele tulumaksu vähendamist). Veelgi olulisem on, et programmis esitatud makromajanduslik prognoos ei sisalda praegu eeldatavat majanduslangust 2009. aastaks, mis isegi valitsuse teatatud ajakohastatud puudujääki käsitleva eesmärgi puhul viitab eelarvega seotud tõsistele ohtudele. Pealegi lisandub automaatsete stabilisaatorite mõjule ülekulutuste oht tervishoius (8). Võttes arvesse kohalike omavalitsuste varasemaid tulemusi, valitseb oht, et kavandatud kulutustega seotud eesmärke ei saavutata. Samuti suurenevad võlastsenaariumiga seotud ohud, mis kajastavad ohte eelarve tasakaalule ning finantssektori stabiliseerimise meetmete võimalikku mõju.

(8)

Elanikkonna vananemise pikaajaline mõju eelarvele on pisut väiksem kui Euroopa Liidu keskmine, kusjuures pensionikulude kasv on mõnevõrra väiksem juba teostatud pensionireformide tõttu, näiteks eripensionide süsteem (régimes spéciaux), mille eesmärk on kohandada nõutavat sissemaksete perioodi muude süsteemide eeskirjadega. Programmis prognoositud 2008. aasta eelarveseisundis, mis on halvem kui eelmise programmi lähtepositsioon, suurendab elanikkonna vananemise mõju eelarvele veelgi jätkusuutlikkuse mahajäämust. Kui lähtepositsiooniks võtta komisjoni talituste 2009. aasta eelarveseisundi vaheprognoos, suureneks jätkusuutlikkuse mahajäämus. Koguvõla praegune tase on kõrgem asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest. Eespool nimetatud finantssektori stabiliseerimiskavad, mille Prantsusmaa on kasutusele võtnud, võivad mõjutada riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust, kui valitsuse toetuse kulusid tulevikus täielikult tasa ei teenita. Suurema esmase ülejäägi tagamine keskpika perioodi jooksul, nagu on programmiga juba ette nähtud, aitaks vähendada keskpika perioodi ohtusid riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

(9)

Prantsusmaa varasemad tulemused näitavad, et valitsemissektori ülekulud ei ole viimase kümne aasta jooksul olnud erandlikud, mis kinnitab eelarve-eeskirjade nõrkust. 23. juulil 2008. aastal vastuvõetud põhiseaduse reformiga võeti üldeesmärgina kasutusele valitsemissektori eelarve tasakaal (9). Siiski tõstatab tasakaalustatud eelarve-eesmärgi mittesiduv olemus küsimuse, kas selle järgimist on võimalik tõhusalt kontrollida. Reformiga võeti kasutusele ka alates 2009. aastast parlamendi poolt kinnitatav mitmeaastane eelarve, mis on ette nähtud ajavahemikuks 2009–2012, st samaks ajavahemikuks kui stabiilsusprogramm. Kõnealune reform peaks aitama tõhustada riigi rahanduse haldamist ja parandama eelarvedistsipliini.

Lisaks võeti pärast riikliku poliitika üldise läbivaatamise alustamist 2007. aasta keskel mitmeid meetmeid valitsemissektori kulude tõhususe suurendamiseks, sealhulgas riigiteenistujate arvu vähendamiseks. Uus võla-eeskiri, mida kohaldatakse sotsiaalkindlustuse allsektori suhtes, jõustus 2008. aastal (10).

(10)

Finantskriisi tingimustes võttis Prantsusmaa valitsus mitmeid meetmeid finantssektori stabiilsuse tagamiseks. Selleks et leevendada kriisi mõju Prantsusmaa pankade krediidivõimele, otsustas valitsus (11) osta 40 miljardi EUR ulatuva allutatud pangavõla ilma hääleõigusi omandamata. Vastutasuks on pangad kohustunud suurendama laenude andmist majandusele, et toetus vastaks majandussubjektide vajadustele. Lisaks on pangavõlgade tagamiseks seadusega ette nähtud 320 miljardit EUR (12). Alates finantskriisi algusest tekkinud tugeva survega pankadevaheliste laenude turule on kõnealuse tagatiskava eesmärk parandada pankade juurdepääsu rahastamisvahenditele. Pangad maksavad riikliku laenutagatise eest tasu ja annavad tagatise.

(11)

Vastuseks kriisiolukorrale avaldas Prantsusmaa valitsus 4. detsembril majanduse elavdamise kava, mida võib kirjeldada kui tulu- ja kuluvahendite tasakaalustatud kogumit ning mis on kooskõlas Euroopa majanduse elavdamise kavaga. Selle meetmed hõlmavad riiklikke investeeringuid (peamiselt riigi osalusega äriühingud, infrastruktuurid, teadusuuringud ja riigikaitse), tööturumeetmeid (nt väikeettevõtete tööandjate täielik maksuvabastus sotsiaalkindlustusmaksetest uute töötajate puhul), toetust äriühingutele (nt valdkondlik abi ehituses ja autotööstuses, samuti valituse toetuste kiirem väljamaksmine ettevõtjatele, eelkõige VKEdele) ning majapidamiste ostujõu toetust (peamiselt 200 EUR suurune toetus väiksema sissetulekuga majapidamistele). Paketti võib käsitada sihipärase ja õigeaegsena. Esitatud meetmed on ajutised ja seega ümberpööratavad ning pärast 2010. aastat ei kaasne nendega kulusid riigi rahandusele. Valitsus viib ellu ka mitmeid struktuurireforme, millel on eeldatavasti positiivne mõju võimalikule majanduskasvule ning pikas perspektiivis seega ka riigi rahandusele. Kaupade ja teenuste turu puhul on eespool nimetatud majanduse reformimist käsitleva seaduse eesmärk suurendada võimalikku majanduskasvu, edendades eelkõige eraettevõtlust ja vähendades olemasolevaid konkurentsitõkkeid, sealhulgas jaemüügisektoris. Tööturuga seoses on samuti vastu võetud uusi seadusi, eelkõige seoses turvalise paindlikkusega. 2008. aasta juunis vastu võetud tööturu moderniseerimist käsitleva seadusega võetakse üle esimene sotsiaalpartnerite kutsealaülene kokkulepe, mille eesmärk on töötada välja usaldusväärsemad ja paindlikumad lepingud. Põhjalikult reformiti sotsiaalse dialoogi pidamise menetlust, et lihtsustada häälteenamusega otsustamist. Kõnealused meetmed on kooskõlas keskpika reformi ajakavaga ja komisjoni poolt 28. jaanuaril 2009 majanduskasvu ja tööhõivet käsitleva Lissaboni strateegia alusel antud riigipõhiste soovitustega.

(12)

Pärast riigi rahanduse olukorra halvenemist 2007. ja 2008. aastal, kui majandustingimused olid soodsamad, on eelarvepoliitika 2009. aastal halvemates majandustingimustes ekspansiivne (peegeldades Prantsusmaa valitsuse reageeringut Euroopa majanduse elavdamise kavale). Järgnevatel aastatel on kavas riigirahanduse konsolideerimine vastavalt programmile; kuid võttes arvesse märkimisväärset ohtu eelarve-eesmärkidele, mis on seotud puudujäägiga tublisti üle 3 % SKPst 2009. ja 2010. aastal, ei saavutata keskpika perioodi eesmärgiks seatud tasakaalus struktuurset eelarvet 2012. aastaks.

Sellega seoses saab Prantsusmaa vähendada ülekulude ohtu, rakendades ja parandades riigi rahanduse raamistikku, eelkõige seoses kulutusi reguleerivate eeskirjadega. Võttes arvesse eespool osutatud riske seoses hinnangulise võlaga, on 2009. aastal ekspansiivset eelarvepoliitikat kajastav võla suhe suur ning lähiaastatel on vaja otsustavaid meetmeid kõnealuse suundumuse muutmiseks.

(13)

Seoses stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis esitatud andmenõuetega on programmis esitatud kõik kohustuslikud ja enamik vabatahtlikest andmetest (13).

i)

rakendada 2009. aastaks kavandatud fiskaalmeetmeid, sealhulgas Euroopa majanduse elavdamise kava kohaseid stimuleerivaid meetmeid stabiilsuse ja kasvu pakti raames, järgides samal ajal eesmärki vältida riigi rahanduse olukorra edasist halvenemist;

ii)

majandustegevuse prognoositavat elavnemist silmas pidades konsolideerida eelarve 2010. aastal ja kiirendada selle kohandamise tempot järgnevatel aastatel, et tagada eelarvepuudujäägi kiire vähendamine alla kontrollväärtuse, asudes selle abil vähendama võla suhet SKPsse;

iii)

täitma tõhusalt kehtivaid kulutusi reguleerivaid eeskirju ja võtma täiendavaid meetmeid, et tagada valitsemissektori kulude vähendamise mitmeaastaste ambitsioonikate eesmärkide järgimine kõikide allsektorite poolt ning jätkata riikliku poliitika üldise läbivaatamise raames võetud meetmete rakendamist. Rakendada struktuurireformide programmi, eelkõige pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse osas.