31.12.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 354/70

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2002. aasta otsuses nr 1786/2002/EÜ, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008), (3) on sätestatud, et rahvatervist käsitleva teabesüsteemi statistikaosa arendatakse välja koostöös liikmesriikidega, kasutades selleks vajaduse korral ühenduse statistikaprogrammi, et soodustada koostoimet ja vältida kordamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta otsuses nr 1350/2007/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013), (4) on sätestatud, et tervisealase teabe ja teadmiste loomise ja levitamise eesmärki püütakse saavutada meetmetega, millega jätkata jätkusuutliku terviseseiresüsteemi väljatöötamist, millel oleksid võrreldavate andmete ja teabe kogumise mehhanismid ja asjakohased näitajad, ning töötada ühenduse statistikaprogrammi abil välja selle süsteemi statistika osa.

(2)

Rahvatervisealast ühenduse teavet on süstemaatiliselt arendatud rahvatervist käsitlevate ühenduse programmide kaudu. Selle töö tulemusena on nüüd valminud Euroopa Ühenduse tervisenäitajate nimekiri (European Community Health Indicators – ECHI), milles antakse ülevaade terviseseisundi ning tervist mõjutavate tegurite ja tervishoiusüsteemide kohta. Selleks et oleks võimalik kasutusele võtta ECHI arvutamiseks vajalike minimaalsete statistiliste andmete kogum, peab ühenduse rahvatervise statistika olema vajadusel ja võimalusel kooskõlas ühenduse rahvatervise alasest tegevusest tulenevate arengute ja saavutustega.

(3)

Nõukogu 3. juuni 2002. aasta resolutsiooniga, mis käsitleb ühenduse uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat (2002–2006), (5) kutsuti komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama käimasolevat tööd tööõnnetuste ja kutsehaiguste statistika ühtlustamise alal, et muuta kättesaadavaks võrreldavad andmed, mille alusel saaks anda objektiivse hinnangu ühenduse uue strateegia alusel võetud meetmete mõjule ja tõhususele, samuti rõhutati eraldi jaos vajadust arvestada naiste suureneva osakaaluga tööturul ning vastata nende erivajadustele seoses töötervishoiu- ja tööohutusealase poliitikaga. Lisaks kutsus nõukogu oma 25. juuni 2007. aasta resolutsiooniga, mis käsitleb ühenduse uut töötervishoiu ja tööohutuse strateegiat (2007–2012), (6) komisjoni tegema seadusandlike võimudega koostööd, et töötada välja asjakohane tööohutuse ja töötervishoiu alane Euroopa statistikasüsteem, mille juures võetaks arvesse erinevate riiklike süsteemide eripära ning millega ei kaasneks halduskoormuse tõusu. Lõpetuseks soovitas komisjon oma 19. septembri 2003. aasta soovituses, mis käsitleb Euroopa kutsehaiguste nimekirja, (7) et liikmesriigid muudaksid oma kutsehaigusi käsitleva statistika ühitatavaks Euroopa nimekirjaga, arvestades kutsehaigusi käsitleva Euroopa statistika ühtlustamisel tehtavat tööd.

(4)

Euroopa Ülemkogu tunnustas oma 15. ja 16. märtsi 2002. aasta Barcelona kohtumisel kolme tervishoiusüsteemi reformi juhtpõhimõtet: kättesaadavuse tagamine kõigile, kvaliteetne tervishoiuteenus ja pikaajaline finantsiline jätkusuutlikkus. Komisjoni 20. aprilli 2004. aasta teatises pealkirjaga „Sotsiaalkaitse ajakohastamine kvaliteetse, kättesaadava ja jätkusuutliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse väljatöötamiseks: riiklike strateegiate toetamine avatud koordinatsioonimeetodi abil” tehti ettepanek hakata kindlaks määrama võimalikke näitajaid, mis on seotud ühiste eesmärkidega hooldussüsteemide arendamisel ning mis põhinevad ühenduse tervisevaldkonna tegevusprogrammi, Eurostati tervisestatistika koostamise ja rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatava koostöö raames tehtud toimingutel. Selliste näitajate kindlaksmääramisel tuleks erilist tähelepanu pöörata patsiendi omaenese tervisele antava hinnangu kasutamisele ja võrreldavusele, nagu see on esitatud uuringutes.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, (8) seab keskkonna osas esikohale keskkonna, tervise ja elukvaliteediga seotud tegevuse, kutsudes üles määratlema ja välja töötama tervise- ja keskkonnanäitajaid. Lisaks nõutakse nõukogu 8. detsembri 2003. aasta järeldustes struktuurinäitajate kohta, et bioloogilise mitmekesisuse näitajad ja tervisenäitajad lisataks keskkonnaalaste näitajate hulka struktuurinäitajate andmebaasis, mida kasutatakse Euroopa Ülemkogule esitatava iga-aastase kevadaruande koostamisel; nimetatud andmebaasi tööhõive näitajate hulka tuleb lisada ka töötervishoiu ja tööohutuse näitajad. Komisjoni poolt 2005. aastal vastu võetud säästva arengu näitajate kogum hõlmab ka rahvatervise näitajate valdkonda.

(6)

Euroopa keskkonna ja tervise tegevuskavas aastateks 2004–2010 tunnistatakse vajadust parandada ühenduse statistikaprogrammi abil selliste terviseseisundit käsitlevate andmete kvaliteeti, võrreldavust ning kättesaadavust, mis on seotud keskkonnast tingitud haiguste ja tervisehäiretega.

(7)

Nõukogu 15. juuli 2003. aasta resolutsiooniga puuetega inimeste tööhõive ja sotsiaalse integratsiooni edendamise kohta (9) kutsuti liikmesriike ja komisjoni üles koguma statistilist materjali puuetega inimeste olukorra kohta, sealhulgas sellele rühmale suunatud teenuste ja soodustuste arengu kohta. Lisaks otsustati komisjoni 30. oktoobri 2003. aasta teatises pealkirjaga „Euroopa tegevuskava puuetega inimeste võrdsete võimaluste kohta” töötada välja kõigis liikmesriikides võrreldavad taustanäitajad, et hinnata puuetega inimesi käsitleva poliitika tõhusust. Selles osutati, et maksimaalselt tuleks kasutada Euroopa statistikasüsteemi allikaid ja struktuure, eelkõige ühtlustatud küsitlusuuringumoodulite väljatöötamise kaudu, et saada tulemuste jälgimiseks vajalikku rahvusvaheliselt võrreldavat statistilist teavet.

(8)

Andmete asjakohasuse ja võrreldavuse tagamiseks ning töö kattumise vältimiseks tuleks komisjoni (Eurostati) statistilised toimingud rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajadusel ja võimalusel viia läbi koostöös Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja selle eriorganisatsioonidega, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD).

(9)

Komisjon (Eurostat) juba kogub regulaarselt statistilisi andmeid rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse kohta liikmesriikidelt, kes neid andmeid vabatahtlikult annavad. Komisjon kogub nende valdkondade kohta andmeid ka muudest allikatest. Sellekohast tegevust arendatakse tihedas koostöös liikmesriikidega. Eelkõige rahvatervist käsitleva statistika valdkonnas juhitakse ja korraldatakse arendamist ja rakendamist komisjoni (Eurostati) ja liikmesriikide vahelise koostööstruktuuri kaudu. Siiski on vaja parandada praegu toimuva statistiliste andmete kogumise korrektsust ja usaldusväärsust, sidusust ja võrreldavust, kaetust, õigeaegsust ja täpsust, samuti on vaja, et liikmesriikidega tehtava koostöö raames kokku lepitud ja väljatöötatud edaspidised andmekogumistoimingud ellu rakendatakse, et koostada rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas minimaalne statistiliste andmete kogum, mis on ühenduse tasandil vajalik.

(10)

Ühenduse eristatistika koostamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on kehtestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta (10).

(11)

Käesoleva määrusega on täielikult tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (11) artiklis 8 sätestatud õigus isikuandmete kaitsele.

(12)

Käesoleva määrusega seoses kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (13). Statistikale esitatavad nõuded, mis põhinevad ühenduse tegevusel rahvatervise valdkonnas, kvaliteetse kättesaadava ja jätkusuutliku tervishoiu riiklike strateegiate arendamisel ning ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse alasel strateegial, samuti nõuded, mis tekivad seoses struktuurinäitajatega, jätkusuutliku arengu näitajatega ja ECHI ning muude näitajate kogumitega, mille väljatöötamine on vajalik nii ühenduse kui riiklike poliitikatoimingute ja strateegiate jälgimiseks rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, kujutavad endast olulist avalikku huvi.

(13)

Konfidentsiaalsete andmete edastamist reguleerivad eeskirjad, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määrusega (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta (14). Nende määrustega kooskõlas võetud meetmed tagavad konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse ning tagavad, et ühenduse statistika kogumisel ja levitamisel ei toimu ebaseaduslikku avaldamist või kasutamist muul kui statistilisel eesmärgil.

(14)

Ühenduse statistika koostamisel ja levitamisel käesoleva määruse alusel tuleks siseriiklikel ja ühenduse statistikaasutustel arvestada põhimõtetega, mis on sätestatud 24. veebruaril 2005 statistikaprogrammi komitees vastu võetud Euroopa statistika tegevusjuhises.

(15)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika süstemaatilise koostamise ühtse raamistiku kehtestamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seda on parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(16)

Tunnistades, et tervishoiusüsteemi korraldus ja juhtimine kuuluvad siseriiklikku pädevusse ning töökohti ja töötingimusi käsitlevate ühenduse õigusaktide rakendamine kuulub eelkõige liikmesriikide pädevusse, tagatakse käesolevas määruses liikmesriikide pädevuse täielik austamine rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse osas.

(17)

Oluline on, et muutujate lõikes lisataks sugu ja vanus, kuna see võimaldab sooliste ning vanuseliste erinevuste mõju töötervishoiu ja tööohutuse juures arvesse võtta.

(18)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (15).

(19)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu rakendusmeetmed, mis hõlmavad teatud teemade karakteristikuid ja nende lõikeid, vaatlusperioode, andmete esitamise sagedust ja tähtaegu ning samuti metaandmete esitamist. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(20)

Rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse alaste andmete kogumise täiendav rahastamine nähakse ette ühenduse teise tervisevaldkonna tegevusprogrammi (2008–2013) ning ühenduse tööhõive ja sotsiaalse solidaarsuse programmi Progress (16) raames. Nimetatud programmide raames tuleks kasutada rahalisi vahendeid, et aidata liikmesriikidel suurendada riiklikku suutlikkust statistiliste andmete kogumise parenduste ja uute vahendite rakendamiseks rahvatervise ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas.

(21)

Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud.

(22)

Statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud vastavalt nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (17) artikli 3 lõikele 1,

—

I lisas määratletud terviseseisund ja tervist mõjutavad tegurid,

—

II lisas määratletud tervishoid,

—

III lisas määratletud surmapõhjused,

—

IV lisas määratletud tööõnnetused,

—

V lisas määratletud kutsehaigused ja muud tööga seotud terviseprobleemid ja haigused.

a)

„ühenduse statistika” – mõiste, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 esimeses taandes;

b)

„statistika koostamine” – mõiste, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 teises taandes;

c)

„rahvatervis” – kõik tervisega seotud asjaolud, täpsemalt terviseseisund, sealhulgas haigestumus ja puuded, terviseseisundit mõjutavad tegurid, tervishoiualased vajadused, tervishoiule eraldatud vahendid, tervishoiuteenuse osutamine ja selle üldine kättesaadavus, samuti kulutused tervishoiule ja selle rahastamine ning suremuse põhjused;

d)

„töötervishoid ja tööohutus” – kõik asjaolud, mis on seotud töötajate tervise ja ohutuse kaitsega ning sellekohase ennetustegevusega nende praeguse või varasema töötamise ajal, eelkõige tööõnnetused, kutsehaigused ja muud tööga seotud terviseprobleemid ja haigused;

e)

„mikroandmed” – statistilised andmed üksikisikute kohta;

f)

„konfidentsiaalsete andmete edastamine” – liikmesriikide ametiasutuste ja ühenduse ametiasutuse vaheline selliste konfidentsiaalsete andmete edastamine, mis ei võimalda otsest identifitseerimist vastavalt määruse (EÜ) nr 322/97 artiklile 14 ja määrusele (Euratom, EMÜ) nr 1588/90;

g)

„isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta vastavalt direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktile a.

a)

„olulisus” – määr, mille ulatuses statistika vastab kasutajate olemasolevatele ja võimalikele vajadustele;

b)

„õigsus” – hinnangute lähedus tegelikule teadmata väärtusele;

c)

„õigeaegsus” – ajavahe teabe kättesaadavaks tegemise ja teabes kirjeldatud sündmuse või nähtuse vahel;

d)

„täpsus” – näitab ajavahet andmete avaldamise kuupäeva ja selle kuupäeva vahel, mil andmed oleks tulnud avaldada;

e)

„kättesaadavus” ja „selgus” – tingimused ja kord, mille alusel kasutajad saavad andmetega tutvuda, neid kasutada ja tõlgendada;

f)

„võrreldavus” – tähendab rakendatud statistiliste mõistete, mõõtmisvahendite ja menetluste mõju erisuse mõõdetavust, kui võrreldakse erinevate geograafiliste piirkondade, valdkondade või ajavahemike statistikat;

g)

„sidusus” – näitab, kas andmeid saab erineval moel ja eri kasutusotstarbeks usaldusväärselt seostada.

a)

I kuni V lisas esitatud teemade karakteristikud, nimelt muutujad, mõisted ja klassifikatsioonid,

b)

karakteristikute lõiked,

c)

vaatlusperioodid, andmete esitamise sagedus ja tähtajad,

d)

metaandmete esitamine.