Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32008L0092

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/92/EÜ, 22. oktoober 2008 , ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 298, 7.11.2008, p. 9–19 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 28/02/2017; kehtetuks tunnistatud 32016R1952

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2008/92/oj

7.11.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 298/9

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/92/EÜ,

22. oktoober 2008,

ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks (uuestisõnastamine)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 29. juuni 1990. aasta direktiivi 90/377/EMÜ (ühenduse menetluse kohta tööstuslikele lõpptarbijatele määratud gaasi- ja elektrihindade läbipaistvuse parandamiseks) (2) on korduvalt oluliselt muudetud. (3) Kuna kõnealusesse direktiivi tehakse uusi muudatusi, on selguse huvides soovitatav kõnealune direktiiv uuesti sõnastada.

(2)

Energiahinna läbipaistvus, kuivõrd see tugevdab tingimusi, mis tagavad, et ühisturul ei moonutata konkurentsi, on oluline energia siseturu väljakujundamiseks ja ladusaks toimimiseks.

(3)

Läbipaistvuse abil saab vältida kasutajate diskrimineerimist, suurendades nende vabadust valida eri energiaallikate ja eri tarnijate vahel.

(4)

Käesoleval ajal on läbipaistvuse ulatus energiaallikate ja liikmesriikide või ühenduse piirkondade kaupa erinev, mis muudab energia siseturu väljakujundamise küsitavaks.

(5)

Ühenduse tööstuses kasutatud energia eest makstud hind on siiski üks konkurentsi mõjutavatest teguritest ja seepärast peaks see jääma konfidentsiaalseks.

(6)

Standardtarbijate süsteem, mida Euroopa Ühenduste Statistikaamet Eurostat kasutab oma hinnaväljaannetes, ja suuremate tööstuslike elektritarbijate jaoks kehtestatav markeerimishindade süsteem tagab, et läbipaistvus ei ole takistuseks konfidentsiaalsusele.

(7)

On vaja laiendada Eurostati poolt määratletud tarbijate gruppe nii, et need esindaksid tarbijaid.

(8)

Sellisel viisil oleks võimalik saavutada lõpptarbijate hindade läbipaistvus lepingute vajalikku konfidentsiaalsust ohustamata. Selleks et hoida konfidentsiaalsust, peab kõnealuses tarbimisgrupis olema hinna avaldamiseks vähemalt kolm tarbijat.

(9)

Teave tööstuslike energia lõppkasutajate poolt kasutatud gaasi ja elektri kohta võimaldab võrdlusi teiste energiaallikatega (nafta, kivisüsi, fossiilkütus ja taastuvad energiaallikad) ja teiste tarbijatega.

(10)

Gaasi ja elektrienergiat tarnivate ettevõtjate ning tööstuslike gaasi- ja elektritarbijate suhtes jäävad käesoleva direktiivi kohaldamisest sõltumata kehtima asutamislepingu konkurentsieeskirjad ning komisjon saab nõuda hindade ja müügitingimuste edastamist.

(11)

Jõus olevate hinnasüsteemide andmed on üks osa hindade läbipaistvusest.

(12)

Andmed tarbijate jaotusest gruppide kaupa ja nende vastavate turuosade kohta on samuti üks osa hindade läbipaistvusest.

(13)

Eurostatile edastatud hinnad ja tarbijale ettenähtud müügitingimused ning kasutusel olevad hinnasüsteemid ja tarbijate jaotus tarbimisgruppide kaupa peaks andma komisjonile piisavalt teavet, et vajaduse korral otsustada asjakohaste meetmete või ettepanekute üle energia siseturu olukorda silmas pidades.

(14)

Eurostatile esitatavad andmed on usaldusväärsemad, kui ettevõtjad koostavad need ise.

(15)

Igas liikmesriigis kehtivate maksude ja muude lõivude tundmine on oluline hindade läbipaistvuse tagamiseks.

(16)

Eurostatile esitatud andmete usaldusväärsust peab olema võimalik kontrollida.

(17)

Hindade läbipaistvuse saavutamine eeldab hindade ja hinnasüsteemide võimalikult laialdast avaldamist ja levitamist tarbijate seas.

(18)

Energiahindade läbipaistvuse rakendamiseks peaks süsteem põhinema andmete töötlemise, kontrollimise ja avaldamisega seotud tõendatud asjatundlikkusel ja meetoditel, mida Eurostat arendab ja kohaldab.

(19)

Energia siseturu väljakujundamiseks tuleks hindade läbipaistvuse süsteem võtta kasutusele niipea kui võimalik.

(20)

Käesoleva direktiivi ühtne rakendamine saab toimuda kõikides liikmesriikides üksnes siis, kui maagaasiturg on eelkõige infrastruktuuri osas saavutanud piisava arengutaseme.

(21)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (4)

(22)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus kohandada selle direktiivi I ja II lisa, pidades silmas kindlaks tehtud eriprobleeme. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

(23)

Kuna direktiivi uued sätted käsitlevad üksnes komiteemenetlust, ei pea liikmesriigid neid üle võtma.

(24)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et I ja II lisas määratletud tööstuslikele lõpptarbijatele gaasi või elektrienergiat tarnivad ettevõtjad edastavad Euroopa Ühenduste Statistikaametile (Eurostatile) artiklis 3 sätestatud vormis:

1)

gaasi- ja elektrihinnad ning müügitingimused tööstuslikele lõpptarbijatele;

2)

kasutatavad hinnasüsteemid;

3)

tarbijate ja vastavate mahtude jaotuse tarbimisgruppide kaupa, tagamaks nende gruppide representatiivsus siseriiklikul tasandil.

Artikkel 2

1.   Artiklis 1 osutatud ettevõtjad koguvad artikli 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud andmed iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil.

Artiklis 3 osutatud sätetele vastavalt koostatud andmed saadetakse kahe kuu jooksul Eurostatile ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

2.   Lõikes 1 osutatud andmete põhjal avaldab EÜSA iga aasta mais ja novembris asjakohases vormis tööstuslike tarbijate suhtes liikmesriikides kehtivad gaasi- ja elektrihinnad ning sel eesmärgil kasutatud hinnasüsteemid.

3.   Artikli 1 punktis 3 sätestatud teave saadetakse iga kahe aasta järel Eurostatile ja liikmesriikide pädevatele asutustele.

Seda teavet ei avaldata.

Artikkel 3

Artiklis 1 sätestatud teabe vormi, sisu ja kõikide teiste tunnusjoontega seotud rakendussätted on sätestatud I ja II lisas.

Artikkel 4

Eurostat ei avalikusta talle vastavalt artiklile 1 esitatud andmeid, mis võivad oma olemuselt olla ärisaladused. Sellised Eurostatile edastatud konfidentsiaalsed statistilised andmed on kättesaadavad ainult Eurostati ametnikele ja nad võivad neid andmeid kasutada üksnes statistilistel eesmärkidel.

Esimene lõik ei takista siiski nende andmete avaldamist kokkuvõtlikul kujul, mis ei võimalda teha kindlaks üksikuid äritehinguid.

Artikkel 5

Kui Eurostat täheldab käesoleva direktiivi alusel edastatud andmetes statistiliselt olulisi kõrvalekaldeid või vastuolusid, võib ta paluda riigiorganilt luba kontrollida asjakohaseid mittekokkuvõtlikke andmeid ning arvutus- ja hindamismeetodeid, millel kokkuvõtlikud andmed põhinevad, et hinnata või vajaduse korral muuta ebatavaliseks peetavaid andmeid.

Artikkel 6

Kui see on asjakohane, kohandab komisjon konkreetsetest probleemidest tulenevalt I ja II lisa, pidades silmas kindlaks tehtud eriprobleeme. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Sellised muudatused hõlmavad üksnes I ja II lisa tehnilisi üksikasju ja need ei muuda olemuselt süsteemi üldstruktuuri.

Artikkel 7

1.   Komisjoni abistab komitee.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 8

Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kokkuvõtva aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta.

Artikkel 9

Maagaasi puhul ei rakendata käesolevat direktiivi liikmesriikides enne, kui selle energiaallika kasutuselevõtust kõnealusel turul on möödunud viis aastat.

Selle energiaallika siseriiklikul turul kasutuselevõtu kuupäevast teatab asjaomane liikmesriik selgesõnaliselt ja viivitamata komisjonile.

Artikkel 10

Direktiiv 90/377/EMÜ, mida on muudetud III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas IV lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 22. oktoober 2008.

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1)  Euroopa Parlamendi 17. juuni 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 25. septembri 2008. aasta otsus.

(2)  EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16.

(3)  Vt III lisa A osa.

(4)  EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

I LISA

GAASIHINNAD

Gaasihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele (1) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

a)

Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad torustike kaudu nende oma tarbeks edastatava loodusliku gaasi eest.

b)

Arvesse on võetud kogu tööstuslikku gaasikasutust. Süsteemi alla ei kuulu tarbijad, kes kasutavad gaasi:

—

elektrienergia tootmiseks elektrijaamades või soojuse ja elektri koostootmise jaamades;

—

mitteenergeetilistel kasutusaladel (näiteks keemiatööstuses);

—

üle 4 000 000 gigadžauli (GJ) aastas.

c)

Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud gaasi kogus aastas.

d)

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel gaasi eest maksnud on. Esimesed Euroopa Ühenduste Statistikaametile (Eurostat) esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)

Hinnad tuleb esitada riigi omavääringus gigadžauli kohta. Kasutatud energiaühikut mõõdetakse brutokütteväärtuse (GCV) alusel.

f)

Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgukulud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss teised kulud (arvestite rent, püsikulud jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)

Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

h)

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

—

hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate gaasitarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

—

turuosad peavad põhinema gaasi hulgal, mille kohta gaasitarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

—

konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

i)

Esitatakse kolm hinnataset:

—

hinnad ilma maksude ja lõivudeta;

—

hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta;

—

hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga.

j)

Gaasihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija

Aastane gaasitarbimine (GJ)

Madalaim

Kõrgeim

Vahemik I1

 

< 1 000

Vahemik I2

1 000

< 10 000

Vahemik I3

10 000

< 100 000

Vahemik I4

100 000

< 1 000 000

Vahemik I5

1 000 000

<= 4 000 000

k)

Kord kahe aasta tagant esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuiste hindadega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

l)

Kord aastas esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuise hindade esitamisega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

—

igale tarbimisvahemikule vastav tööstuslike lõpptarbijate keskmine koormustegur, mis arvutatakse kogu tarnitud energia ja keskmise maksimaalse nõudmise alusel;

—

katkestatavate tarnete eest antavate allahindluste kirjeldus;

—

püsitasude, arvestite rendi või muude riiklikul tasandil oluliste tasude kirjeldus.

m)

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale gaasile kehtestatud maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

—

maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

—

maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

—

käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

—

käibemaks;

—

kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest torustike või teiste gaasiseadmete jaoks;

—

keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

—

muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

—

muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, gaasijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n)

Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

(1)  Tööstuslik lõpptarbija võib hõlmata teisi mitte-kodutarbijaid.

II LISA

ELEKTRIHINNAD

Elektrihinnad tööstuslikele lõpptarbijatele (1) esitatakse ja määratakse vastavalt järgmisele metoodikale.

a)

Esitatavad hinnad on tööstusliku lõpptarbija poolt makstavad hinnad nende oma tarbeks ostetava elektri eest.

b)

Arvesse on võetud kogu tööstuslikku elektrikasutust.

c)

Registreeritud hinnad peavad põhinema standardsel tarbimisvahemike süsteemil, kus vahemiku määrab tarbitud elektri kogus aastas.

d)

Hinnad esitatakse kaks korda aastas, kummagi kuuekuulise perioodi alguses (jaanuar ja juuli) ning need viitavad keskmistele hindadele, mida tööstuslikud lõpptarbijad viimase kuue kuu kestel elektri eest maksnud on. Esimesed Eurostatile esitatavad hinnaandmed käsitlevad olukorda 1. jaanuaril 2008.

e)

Hindu väljendatakse riigi omavääringus kWh kohta.

f)

Hinnad peavad sisaldama kõiki tasumisele kuuluvaid makse: võrgutasud pluss tarbitud energia miinus mahahindlused või toetused, pluss muud kulud (võimsustasud, kauplemine, arvestite rent jne). Hinnad ei tohi sisaldada liitumistasu.

g)

Hinnad tuleb registreerida riikliku keskmise hinnana.

h)

Liikmesriigid töötavad välja ja rakendavad kulutasuvaid menetlusi järgmistel reeglitel põhineva representatiivse andmekoostesüsteemi tagamiseks:

—

hinnad peegeldavad kaalutud keskmisi hindu, kasutades statistilise kaalumise teguritena uuritavate elektritarneettevõtjate turuosasid. Hinnad esitatakse aritmeetilise keskmisena ainult siis, kui kaalutud hindu ei ole võimalik arvutada. Kummalgi juhul tagavad liikmesriigid, et uurimus hõlmab siseriikliku turu representatiivset osa;

—

turuosad peavad põhinema elektri hulgal, mille kohta elektritarneettevõtjad on tööstuslikele lõpptarbijatele arved esitanud. Võimaluse korral arvutatakse turuosad iga vahemiku kohta eraldi. Kaalutud keskmiste hindade arvutamiseks kasutatavat teavet haldab konfidentsiaalsusnõudeid arvestades liikmesriik;

—

konfidentsiaalsuse huvides edastatakse hindadega seotud andmed üksnes siis, kui asjaomases liikmesriigis on igas punktis j osutatud kategoorias vähemalt kolm lõpptarbijat.

i)

Esitatakse kolm hinnataset:

—

hinnad ilma maksude ja lõivudeta;

—

hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta;

—

hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga.

j)

Elektrihindu uuritakse järgmistes tööstuslike lõpptarbijate kategooriates:

Tööstuslik lõpptarbija

Aastane elektritarbimine (MWh)

Madalaim

Kõrgeim

Vahemik IA

 

< 20

Vahemik IB

20

< 500

Vahemik IC

500

< 2 000

Vahemik ID

2 000

< 20 000

Vahemik IE

20 000

< 70 000

Vahemik IF

70 000

<= 150 000

k)

Kord kahe aasta tagant esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuise hindade esitamisega teave rakendatud koostamissüsteemi kohta ja eelkõige uuringu kirjeldus ja ulatus (uuritud tarneettevõtjate arv, esindatud turuosa koguprotsent jne) ning kaalutud keskmiste hindade, samuti iga vahemiku poolt esindatava üldise tarbimishulga arvutamiseks kasutatud kriteeriumid. Esimene andmete edastamine koostamissüsteemile käsitleb olukorda 1. jaanuaril 2008.

l)

Kord aastas esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuiste hindadega teave peamiste keskmiste näitajate ja tegurite kohta, mis mõjutavad iga tarbimisvahemiku kohta esitatud hindu.

Teave sisaldab järgmist:

—

igale tarbimisvahemikule vastav tööstuslike lõpptarbijate keskmine koormustegur, mis arvutatakse kogu tarnitud energia ja keskmise maksimaalse nõudmise alusel;

—

tabel riikide pingevahemikega;

—

püsitasude, arvestite rendi või muude riiklikul tasandil oluliste tasude kirjeldus.

m)

Kord aastas esitatakse koos jaanuarikuiste hindadega määrad ja arvutamismeetod, samuti esitatakse tööstuslikele lõpptarbijatele müüdavale elektrile kohaldatavate maksude kirjeldus. Kirjeldus peab sisaldama kõiki mittemaksustatavaid lõivusid, mis katavad süsteemikulusid ja avaliku teenindamise kohustusi.

Esitatav maksude kirjeldus sisaldab kolme selgelt eristuvat osa:

—

maksud, lõivud, mittemaksustatavad lõivud, tasud ja mis tahes muu maksukoormus, mis ei kajastu tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma maksude ja lõivudeta” all;

—

maksud ja lõivud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel ja mida peetakse tagastamatuteks. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad ilma käibemaksu ja teiste tagastatavate maksudeta” all;

—

käibemaks ja teised tagastatavad maksud, mis kajastuvad tööstuslikele lõpptarbijatele esitatud arvetel. Käesolevas punktis nimetatud maksud lisatakse esitatavatele arvudele hinnataseme „Hinnad koos kõigi maksude, lõivude ja käibemaksuga” all.

Kokkuvõte erinevatest kehtivatest maksudest, lõivudest, mittemaksustatavatest lõivudest, tasudest ja muust maksukoormusest on järgmine:

—

käibemaks;

—

kontsessioonitasud. See viitab tavaliselt litsentsidele ja tasudele maa ja riigi- või eraomandi kasutamise eest võrgu või teiste elektriseadmete jaoks;

—

keskkonnamaksud või -lõivud. See viitab tavaliselt kas taastuvate energiaallikate edendamisele või energia ja soojuse koostootmisele või CO2, SO2 või mõne muu kliimamuutusega seotud aine heidetele;

—

tuumaenergiamaks ja muud inspekteerimismaksud: tuumajaamade tegevuse lõpetamise kulud, tuumarajatiste inspekteerimine ja tasud jne;

—

muud energiasektoriga seotud maksud või lõivud: avaliku teenindamise kohustused/tasud, lõivud energiaküsimusi reguleerivate asutuste finantseerimiseks jne;

—

muud energiasektoriga mitte seotud maksud või lõivud: riiklikud, kohalikud või piirkondlikud maksud tarbitud energiale, elektrijaotuse maksud jne.

Arvesse ei võeta tulumaksu, omandimaksu, naftatoodete ja kütuse aktsiisimakse, välja arvatud elektri tootmiseks, sõidukite kütust, teemakse, makse telekommunikatsiooni-, raadio- ja reklaamilitsentside eest, litsentsitasusid, jäätmemakse jms ning need jäetakse käesolevast kirjeldusest välja, sest need on kahtlemata osa operaatorikuludest ja kehtivad ka teiste tööstusharude või tegevusalade kohta.

n)

Kord aastas esitatakse Eurostatile koos jaanuarikuiste hindadega elektrihinnad lahtikirjutatuna põhikomponentideks. Elektrihindade jaotus põhikomponentideks põhineb järgmisel metoodikal:

Elektri koguhinnaks tarbimisvahemiku kohta võib pidada võrguhindade, energia- ja tarnehindade üldsummat (st alates tootmisest kuni kauplemiseni, välja arvatud võrgud) ning makse ja lõive.

—

„Võrguhind” on ülekande ja jaotustariifidega seotud tulude ja (kui võimalik) vastava kWh hulga vaheline suhe tarbimisvahemiku kohta. Kui vahemike kohta eraldi ei ole kWh hulka teada, tuleb leida hinnangulised mahud.

—

„Energia- ja tarnehind” on koguhind miinus võrguhind ning kõik maksud ja lõivud.

—

Maksud ja lõivud. Selle komponendi jaoks on eraldi alajaotus:

—

maksud ja lõivud võrguhindadele;

—

maksud ja lõivud energia- ja tarnehindadele;

—

käibemaks ja muud tagastatavad maksud.

MÄRKUS: kui täiendavad teenused määratletakse eraldi, võib need paigutada ühe alla kahest põhikomponendist vastavalt järgmisele:

—

„võrguhind” sisaldab järgmisi kulusid: ülekande- ja jaotustariifid, ülekande- ja jaotuskahjud, võrgukulud, müügijärgne teenindus, süsteemi teenindamise kulud ja arvestite rent;

—

„energia- ja tarnehind” sisaldab järgmisi kulusid: energia tootmine, koondamine, tasakaalustamine, tarnitud energia maksumus, klienditeenindus, müügijärgne juhtimine, mõõtmine ja muud tarnekulud;

—

muud erikulud. See punkt sisaldab kulusid, mis ei ole ei võrgukulud ega energia- ja tarnekulud ega ka maksud. Kui sellised kulud on olemas, esitatakse need eraldi.

o)

Liikmesriikides, kus tööstusliku müügiga tegeleb ainult üks ettevõtja, võib teavet edastada kõnealune ettevõtja. Liikmesriikides, kus tegutseb rohkem kui üks ettevõtja, peaks teabe edastama sõltumatu statistikaasutus.

(1)  Tööstuslik lõpptarbija võib hõlmata teisi mitte-kodutarbijaid.

III LISA

A   OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega

(osutatud artiklis 10)

Nõukogu direktiiv 90/377/EMÜ

(EÜT L 185, 17.7.1990, lk 16).

 

Komisjoni direktiiv 93/87/EMÜ

(EÜT L 277, 10.11.1993, lk 32).

 

1994. aasta ühinemisakti I lisa

(EÜT C 241, 29.8.1994, lk 21).

 

2003. aasta ühinemisakti II lisa punkti 12 A osa punkti 3 alapunktid a ja b

(ELT L 236, 23.9.2003, lk 33).

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1882/2003

(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

Ainult I lisa punkt 3

Nõukogu direktiiv 2006/108/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 414).

Ainult artikkel 1 ja I lisa punkti 1 alapunktid a ja b viite osas direktiivile 90/377/EMÜ

Komisjoni otsus 2007/394/EÜ

(ELT L 148, 9.6.2007, lk 11).

 

B   OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad

(osutatud artiklis 10)

Direktiivid

Ülevõtmise tähtpäev

90/377/EMÜ

30. juuli 1991

93/87/EMÜ

—

2006/108/EÜ

1. jaanuar 2007

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 90/377/EMÜ

Käesolev direktiiv

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 lõike 1 esimene lause

Artikli 2 lõike 1 esimene lõik

Artikli 2 lõike 1 teine lause

Artikli 2 lõike 1 teine lõik

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõike 3 esimene lause

Artikli 2 lõike 3 esimene lõik

Artikli 2 lõike 3 teine lause

—

Artikli 2 lõike 3 kolmas lause

Artikli 2 lõike 3 teine lõik

Artiklid 3 kuni 5

Artiklid 3 kuni 5

Artikli 6 esimene lause

Artikli 6 esimese lõigu esimene lause

—

Artikli 6 esimese lõigu teine lause

Artikli 6 teine lause

Artikli 6 teine lõik

Artikli 7 lõiked 1 ja 2

Artikkel 7

Artikli 7 lõige 3

—

Artikkel 8

Artikkel 8

Artikli 9 lõige 1

—

Artikli 9 teise lõigu esimene lause

Artikli 9 esimene lõik

Artikli 9 teise lõigu teine lause

Artikli 9 teine lõik

—

Artiklid 10 ja 11

Artikkel 10

Artikkel 12

I ja II lisa

I ja II lisa

—

III lisa

—

IV lisa
Top