EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008E0588

Nõukogu ühismeede 2008/588/ÜVJP, 15. juuli 2008 , Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

ELT L 189, 17.7.2008, p. 28–35 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/joint_action/2008/588/oj

17.7.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 189/28


NÕUKOGU ÜHISMEEDE 2008/588/ÜVJP,

15. juuli 2008,

Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevuse toetamise kohta selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 14,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia, mille III peatükis on loetelu meetmetest, mida on vaja võtta nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides massihävitusrelvade leviku tõkestamiseks.

(2)

EL viib kõnealust strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid konkreetsete projektide toetamiseks, mida juhivad mitmepoolsed institutsioonid, näiteks Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (Comprehensive Nuclear-Test-Ban Treaty Organisation – CTBTO) ajutine tehniline sekretariaat.

(3)

Nõukogu võttis 17. novembril 2003 vastu ühise seisukoha 2003/805/ÜVJP (1) massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitlevate mitmepoolsete lepingute ülemaailmse kohaldamise ja tugevdamise kohta. Nimetatud ühises seisukohas kutsutakse muu hulgas üles soodustama üldisele tuumakatsetuste keelustamise lepingule (CTBT) allakirjutamist ja selle ratifitseerimist.

(4)

CTBTle allakirjutanud riigid on otsustanud luua juriidilise isiku staatusega ettevalmistuskomisjoni, et CTBTd kuni CTBTO asutamiseni tõhusalt rakendada.

(5)

CTBT kiire jõustumine ja ülemaailmne rakendamine ning CTBTO ettevalmistuskomisjoni järelevalve- ja kontrollsüsteemi tugevdamine on massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia olulised eesmärgid. Sellega seoses tõi 2006. aasta oktoobris Korea Rahvademokraatliku Vabariigi poolt korraldatud tuumakatsetus veelgi selgemalt esile CTBT kiire jõustumise tähtsuse ning CTBTO järelevalve- ja kontrollsüsteemi kiirendatud arendamise ja tugevdamise vajaduse.

(6)

CTBTO ettevalmistuskomisjon tegeleb selle kindlaksmääramisega, kuidas oma kontrollsüsteemi parimal võimalikul viisil tugevdada, tehes seda muu hulgas väärisgaasi seire võimekuse arendamise ning kontrollsüsteemi rakendamisega seotud allakirjutanud riikide täielikule kaasamisele suunatud jõupingutuste kaudu. Seetõttu on kohane teha CTBTO ettevalmistuskomisjonile ülesandeks käesoleva ühismeetme tehniline rakendamine.

(7)

Eespool toodut arvestades võttis nõukogu vastu ühismeetme 2006/243/ÜVJP (2) ja seejärel ühismeetme 2007/468/ÜVJP (3) CTBTO ettevalmistuskomisjoni tegevuste toetamise kohta koolituse ja ettevalmistustööde ning selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamise valdkonnas ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ÜHISMEETME:

Artikkel 1

1.   Massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia teatavate osade jätkuva ja praktilise rakendamise tagamiseks toetab Euroopa Liit Üldise Tuumakatsetuste Keelustamise Lepingu Organisatsiooni (CTBTO) ettevalmistuskomisjoni tegevust, et edendada järgmisi eesmärke:

a)

CTBTO järelevalve- ja kontrollsüsteemi võimekuse tugevdamine, sealhulgas radionukliidide avastamise valdkonnas;

b)

CTBTle allakirjutanud riikide suutlikkuse tugevdamine CTBTst tulenevate kontrollikohustuste täitmisel ning neile võimaluse andmine CTBT süsteemis osalemisest igakülgse kasu saamiseks.

2.   Euroopa Liidu toetatavatel projektidel on järgmised konkreetsed eesmärgid:

a)

jätkata CTBTO ettevalmistuskomisjoni poolse võimekuse arendamise toetamist väärisgaasi seire ja kontrolli valdkonnas võimalike tuumaplahvatuste avastamiseks ja kindlakstegemiseks;

b)

anda tehnilist abi Aafrika riikidele, eesmärgiga integreerida allakirjutanud riigid täielikult CTBTO järelevalve- ja kontrollsüsteemiga.

Nende projektide läbiviimisest saavad kasu kõik CTBTle alla kirjutanud riigid.

Projektide üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva ühismeetme rakendamise eest vastutab eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „peasekretär/kõrge esindaja”). Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud.

2.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide tehnilist rakendamist teostab CTBTO ettevalmistuskomisjon. Nimetatud komisjon täidab seda ülesannet peasekretäri/kõrge esindaja kontrolli all, kes abistab eesistujariiki. Selleks lepib peasekretär/kõrge esindaja CTBTO ettevalmistuskomisjoniga kokku vajalikes korraldustes.

3.   Eesistujariik, peasekretär/kõrge esindaja ja komisjon informeerivad üksteist regulaarselt seoses projektidega kooskõlas oma vastava pädevusega.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide rakendamise lähtesummaks on 2 316 000 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3.   Järelevalvet lõikes 2 osutatud toetusena antavate kulutuste nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon CTBTO ettevalmistuskomisjoniga rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et CTBTO ettevalmistuskomisjon tagab ELi rahalise abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva ühismeetme jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist protsessi käigus ilmnevatest raskustest ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Eesistujariik, keda abistab nõukogu peasekretär/kõrge esindaja, annab nõukogule CTBTO ettevalmistuskomisjoni koostatud regulaarsete aruannete põhjal aru käesoleva ühismeetme rakendamise kohta. Kõnealused aruanded on aluseks nõukogu poolt läbiviidavale hindamisele. Komisjon on sellesse täiel määral kaasatud. Komisjon edastab teavet käesoleva ühismeetme rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev ühismeede jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Ühismeede kaotab kehtivuse 18 kuu möödumisel komisjoni ja CTBTO ettevalmistuskomisjoni vahelise rahastamislepingu sõlmimisest või 6 kuu möödumisel, kui selle perioodi jooksul ei ole sõlmitud rahastamislepingut.

Artikkel 6

Käesolev ühismeede avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 15. juuli 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER


(1)  ELT L 302, 20.11.2003, lk 34.

(2)  ELT L 88, 25.3.2006, lk 68.

(3)  ELT L 176, 6.7.2007, lk 31.


LISA

ELi toetus CTBTO ettevalmistuskomisjoni tegevusele selle järelevalve- ja kontrollivõimekuse tugevdamiseks ning massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames

I.   SISSEJUHATUS

Pärast CTBT jõustumist on selle rakendamise ettevalmistamise oluliseks elemendiks hästitoimiva CTBTO ettevalmistuskomisjoni järelevalve- ja kontrollsüsteemi loomine. CTBTO ettevalmistuskomisjoni võimekuse arendamine väärisgaasi seire valdkonnas on oluline vahend selleks, et võimaldada hinnata, kas vaadeldav plahvatus on tuumakatsetus või mitte. Lisaks sellele sõltub CTBT järelevalve- ja kontrollsüsteemi kui terviku toimimine ja suutlikkus kõigi CTBTle alla kirjutanud riikide panusest. Seetõttu on oluline võimaldada allakirjutanud riikidel täielikult osaleda CTBT järelevalve- ja kontrollsüsteemis ning toetada selle tegevust.

Ettepanek põhineb järgmisel kahel komponendil:

a)

väärisgaasi seire;

b)

tehniline abi.

II.   PROJEKTIDE KIRJELDUS

1.   Väärisgaasi seiret käsitlev projekt: radioaktiivse ksenooni mõõtmised ja andmete analüüs, et toetada CTBTOd väärisgaasi kontrollsüsteemi rakendamisel

Taust

1.

Pärast Korea Rahvademokraatlikus Vabariigis (KRDV) 9. oktoobril 2006 aset leidnud sündmusi erinevate rühmade poolt teatatud väärisgaasi mõõtmisandmed on näidanud radioaktiivse ksenooni mõõtmiste teostatavust ja nende andmete kasulikkust kontrolli teostamisel. Siiski on vaja teha märkimisväärseid uurimisalaseid jõupingutusi, et teha täielikult kindlaks selle tehnoloogia potentsiaal seoses CTBT eesmärkidega.

2.

Viimase kahe aasta jooksul kogutud rahvusvahelise väärigaaside katseprojekti tulemused näitasid selgelt, et radioaktiivse ksenooni foon oli palju keerulisem, kui algselt arvati. Lõpuks tehti kindlaks algselt mitte arvesse võetud inimtekkelised allikad, nagu radioaktiivsete isotoopide tootmisrajatised meditsiiniseadmete jaoks. Mõned nendest rajatistest alustasid tööd pärast CTBT üle läbirääkimiste pidamist. Täielikku nimekirja radioaktiivse ksenooni allikatest ei ole veel koostatud. Selle probleemiga on seotud atmosfääris sisalduva ksenooni aktiivsuskontsentratsiooni fooni muutumine paiguti, koostise osas ja aja jooksul.

3.

Nõukogu ühismeede 2007/468/ÜVJP („CTBTO ühismeede”) oli suunatud ksenooni fooni uurimisele ja mõõtmisele piiratud aja jooksul maailma mitmes paigas. Teise CTBTO ühismeetme eesmärk oli parandada teadmisi ja arusaamist allikate mõjust, atmosfääris levimisest ja piirkondlike ilmastikutingimuste avaldatavast mõjust. Praegu teostatakse mõõtmisi erinevatel kaugustel teadaolevatest inimtekkelistest allikatest, nagu tuumaelektrijaamad ja radiofarmatseutilised tehased. Teise CTBTO ühismeetme tulemusi kasutatakse efektiivsete väärisgaaside tuvastamissüsteemide abil saadud mõõtmistulemuste liigitusmeetodite täiendavaks arendamiseks ja valideerimiseks.

Uue projekti eesmärgid

4.

Teise CTBTO ühismeetme raames võetud meetmete otsese järelmeetmena viib CTBTO läbi ulatuslikuma üldise mõõtmiskampaania. Selles keskendutakse analüüsimisele, kuidas kohalikud radioaktiivse ksenooni allikad mõjutavad radioaktiivse ksenooni kontsentratsioonide jaotust ja muutumist ajas. Projekt on suunatud järgmiste eesmärkide saavutamisele:

Täiendada teadmisi üldisest ksenooni foonist pikemate ja seega representatiivsemate ajavahemike vältel teostatavate mõõtmistega. See on vajalik piirkondlike ja hooajaliste ilmastikust tingitud levikustruktuuride mõju analüüsimiseks.

Koguda empiirilisi andmeid, et parandada arusaama väärisgaaside võrgustiku toimimisest ja aidata mõista selle tugevaid ja nõrku külgi, eelkõige seda, kuidas on omavahel seotud väärisgaaside tuvastamine ning muud rahvusvahelise seiresüsteemi (IMS) tehnoloogiad ja arvutused atmosfääris leviku kohta. See võib anda ka väärtusliku aluse väärisgaaside seire võime võimalikuks rakendamiseks selle võrgustiku kaudu, nagu on mainitud CTBT protokollis.

Katsetada ksenooni mõõtmisega seotud varustust ja logistikat erinevates keskkonnatingimustes. Eeldatakse, et olemasolevad ksenooni mõõtmissüsteemid (Rootsi SAUNA ja Prantsusmaa SPLAX süsteem) on kaasaegsed süsteemid, mida on võimalik transportida ja paigaldada kohtadesse, kus on rasked keskkonnatingimused. Siiski on vaja rohkem kogemusi, et teada saada, kuidas ja millistel tingimustel need süsteemid saab üles seada, ning millist logistilist ja tehnilist tuge on vaja.

Eelised

5.

Kontrollsüsteemiga kaasnev kasu on järgmine:

saadakse rohkem vaatlusandmeid radioaktiivse ksenooni fooni kohta erinevates kaugustes teadaolevatest inimtekkelistest allikatest, kus on mõõtmised tehtud;

saadakse võimalikke täiendavaid andmeid üldise radioaktiivse ksenooni alase andmebaasi jaoks;

toetatakse andmete analüüsi ja tõlgendamise meetodite väljatöötamist ning samuti kontrollimist rahvusvahelise seiresüsteemi jaoks;

täiendavalt arendatakse edasi ja kontrollitakse mudeleid atmosfääris eri ulatuses ja geograafilises piirkonnas leviku kohta;

innustatakse ja toetatakse kohalikul tasandil koostööd tegevaid institutsioone, et nad võiksid osaleda rahvusvahelises väärigaaside katseprojektis (INGE), millele järgneb riiklike ksenooni tuvastamise süsteemide kasutuselevõtt, et koolitada kohalike jaamade operaatoreid ning hõlbustada süsteemi käivitamist;

tehakse kindlaks piirkonnad, kus võrgustiku toimimist võivad mõjutada hooajalised ilmastikutingimused.

Kirjeldus

6.

Projekti raames plaanitakse osta kaks ksenooni mõõtmissüsteemi, mis kasutavad eelistatavalt kahte erinevat avastamismeetodit. Süsteemid, millest üks on lihtsama ehitusega mobiilne seade ja teine on transporditavasse konteinerisse paigutatud kasutusvalmis seade, kasutavad olemasolevaid ja kättesaadavaid tehnoloogiaid. Paralleelselt süsteemide hankega toimivad tegevuskohtade külastused, et kontrollida infrastruktuuri ja valmistada ette mõõtmiskampaania. Kohtade valik ja mõõtmiste kestus sõltub ajutise tehnilise sekretariaadi poolt ettevalmistusetapis teostatavatest üksikasjalikest ilmastiku-uuringutest. Kohtade valiku kriteeriumid sõltuvad samuti kohalike koostööd tegevate institutsioonide olemasolust, logistikast ja ilmastikuga seotud kriteeriumitest. Ettevalmistusetapi kestuseks kavandatakse 3 kuni 6 kuud.

7.

Pärast lühikest katseperioodi peakorteris transporditakse kaks nimetatud süsteemi valitud kohtadesse, et mõõta radioaktiivset ksenooni 6–12 kuu pikkuse representatiivse ajavahemiku jooksul. Süsteemid paigaldab, kalibreerib ja käivitab süsteemide tarnija. Mõõtmisperioodiks võetakse lepingu alusel tööle kohalikud töötajad ning nad läbivad koolituse, et nad oleksid suutelised süsteemi igapäevaselt käitama ja hooldama. Pärast mõõtmiste lõpuleviimist viiakse süsteemid tagasi ajutisse tehnilisse sekretariaati.

8.

Riikides, kus mõõtmised teostatakse, püütakse kõigis projekti rakendamisega seotud aspektides teha tihedat koostööd asjast huvitatud institutsioonidega. Lisaks sellele püüab ajutine tehniline sekretariaat teha koostööd ELi liikmesriikide institutsioonidega konkreetsetes valdkondades, nagu laboratoorne tugi, kvaliteedikontroll, logistika ja ainete atmosfääris levimise alased uuringud.

9.

Andmeid analüüsib ajutine tehniline sekretariaat. Projekti lõpus peetakse tulemuste hindamiseks seminar.

2.   Tehnilise abi projekt: Allakirjutanud Aafrika riikide integreerimine, et nad saaksid täielikult osaleda CTBT järelevalve- ja kontrollsüsteemis ning selle tegevust toetada

Taust

1.

Üks CTBT kontrollsüsteemi unikaalne omadus relvastuskontrolli alaste meetmete hulgas on eeskirjade täitmisega seotud teabe edastamine reaalajas otse osalevatele riikidele. Rahvusvahelise seiresüsteemi ja rahvusvahelise andmekeskuse (IDC) andmed ja töötulemused tehakse kättesaadavaks kõigile allakirjutanud riikidele. Praegu esitab ajutine tehniline sekretariaat andmeid ja töötulemusi rohkem kui 840 volitatud kasutajale 96 allakirjutanud riigis.

2.

Kuigi arengumaades on viimase kahe aasta jooksul huvi riiklike andmekeskuste loomise vastu märkimisväärselt kasvanud (allakirjutanud riikide hulk on kasvanud umbes 20 %), ei ole paljudel arengumaadel veel täielikku juurdepääsu CTBTO süsteemile. See on eriti iseloomulik nendes Aafrika piirkondades, kus riiklikud andmekeskused loonud riikide hulk ning abonentide (Secure Signatory Accounts – SSA) arv on väike.

3.

Kavandatavate tehnilise abi meetmete eesmärk on hõlbustada Aafrika riikidel tõhusamalt osaleda CTBT kontrollsüsteemis ja saada sellest kasu teadusvaldkonnas. Selleks et olla suutelised andmeid ja töötulemusi taotlema ning neid kasutama, peavad potentsiaalsetel kasutajatel olema piisavad tehnilised taustteadmised. Need taustteadmised peaksid hõlmama rahvusvahelise andmekeskuse ja rahvusvahelise seiresüsteemi toimimist ning samuti rahvusvahelise andmekeskuse ja rahvusvahelise seiresüsteemi töötulemuste kasutamisest tulenevaid rakendusvõimalusi tsiviil- ja teadusvaldkonnas. Seda saab kõige paremini saavutada pika aja vältel toimuva koolitustegevusega.

4.

Seetõttu kaasneb projektiga ajutise tehnilise sekretariaadi palgatud tehniliste ekspertide lähetamine igasse abisaavasse riiki, kes tegutsevad projekti rakendamise jooksul piirkondlike kontaktisikutena. Vajadusel töötatakse abisaavate riikide jaoks välja suunatud koolitus- ja tehnilise abi meetmed, mille käigus tehakse eelkõige kindlaks riiklike andmekeskuste ja abonentide SSA loomisega ning teadusvaldkonnas kasu saamisega seotud vajadused ning hinnatakse neid. Sellesse projekti kaasatakse ka valitud allakirjutanud Aafrika riigid, kes ei ole veel CTBTd ratifitseerinud. Kogu kontaktisikute tegevus abisaavates riikides toimub ajutise tehnilise sekretariaadiga kooskõlastatult ning selle toel, et tagada kõnealuse projekti raames toimuva koolituse ja tehnilise abi osutamise tõhusus ja jätkusuutlikkus, ning samuti et tagada tegevuse nõuetekohane kooskõla ühismeetme 2006/243/ÜVJP („esimene CTBTO ühismeede”) raames võetavate meetmetega.

5.

Eespool kirjeldatud kriteeriumeid arvestades näeb ajutine tehniline sekretariaat selle suunatud tehnilise abi osutamise esimeses etapis ette meetmeid võimalikult paljudes allpool loetletud Aafrika riikides, tingimusel et ajutine tehniline sekretariaat on eelnevalt teostanud teostatavuse analüüsi, võttes arvesse sel hetkel valitsevaid kohalikke olusid, ning pärast abisaavate riikide heakskiitmist vastavalt IV jaos kehtestatud korrale:

Ida- ja Lõuna-Aafrika: Angola, Burundi, Komoorid, Etioopia, Kenya, Lesotho, Malawi, Mosambiik, Svaasimaa, Rwanda, Tansaania, Uganda, Sambia ja Zimbabwe.

Põhja- ja Lääne-Aafrika: Alžeeria, Benin, Tšaad, Egiptus, Gabon, Gambia, Ghana, Ekvatoriaal-Guinea, Guinea, Guinea-Bissau, Liibüa, Maroko, Togo ja Tuneesia.

Projekti eesmärgid

6.

Projekti eesmärk on anda abisaavatele riikidele piisavalt teadmisi ja abi oma riiklike andmekeskuste alaste võimekuste väljatöötamiseks ja/või parandamiseks ning samuti viia läbi riiklike andmekeskuste töötajate koolitusprogramm. Selle oluliseks osaks on rahvusvahelise seiresüsteemi jaama käitamisega seotud tegevus. Abisaavatel riikidel võimaldatakse saada ja kasutada lihtsamalt, tõhusamalt ja efektiivsemalt rahvusvahelise andmekeskuse andmeid ja töötulemusi ning parandada rahvusvahelise seiresüsteemi jaamade hooldustegevust oma territooriumil.

7.

Eeldatakse, et suhtlemine kontaktisikutega suurendab riiklike andmekeskuste hulka abisaavates riikides ja parandab nende riikide osalemist CTBT järelevalve- ja kontrollsüsteemi rakendamisel, sealhulgas rahvusvahelise andmekeskuse andmete ja töötulemuste efektiivset ja tõhusat kasutamist. Lisaks sellele on projekti eesmärk tugevdada kõnealustes piirkondades CTBTO ning teadlaste ja teadusasutuste vahelisi suhteid ja koostööd.

8.

Projekti üheks oluliseks osaks on esimese CTBTO ühismeetme raames väljatöötatud ajutise tehnilise sekretariaadi e-õppe võimekuse kasutamine. Selle raames luuakse foorum, kus osalejaid juhendatakse kasutama e-õppe materjale. Abisaavate riikide kasutajatelt selle protsessi kohta saadud tagasisidel on positiivne mõju nii e-õppe kui ka tehnilise abi alastele projektidele.

9.

Tehnilise abi eesmärk on suurendada iga allakirjutanud riigi osalemist ajutise tehnilise sekretariaadi poolt riiklike andmekeskuste väljaarendamiseks tehtavas töös. Need meetmed võetakse vastavalt CTBT protokolli I jao peatüki F punktis 22 esitatud tehnilise abi alastele sätetele.

Kasu

10.

Projekti eesmärk on tuua mitmesugust olulist kasu CTBTOle ja abisaavatele riikidele, nimelt:

sellega võimaldatakse abisaavate riikide riiklikel andmekeskustel omandada kõrgem tehniline pädevus, et

käitada ja hooldada oma rahvusvahelise seiresüsteemi jaamu;

analüüsida ja hallata andmeid ja andmete põhjal saadud töötulemusi;

sellega võimaldatakse riiklike andmekeskuste loomisega tegelevatel riikidel saada ja analüüsida rahvusvahelise andmekeskuse poolt reaalajas edastatavaid andmeid.

11.

Riiklike andmekeskuste loomisega tegelevad riigid saavad ajutiselt tehniliselt sekretariaadilt rahalist, tehnilist ja inimressursside alast toetust ning see toetus aitab abisaavatel riikidel saavutada ja säilitada tehnilise pädevuse, mis on vajalik täielikuks CTBT järelevalve- ja kontrollsüsteemis osalemiseks.

12.

Abisaavad riigid hakkavad paremini mõistma, kuidas riiklikud andmekeskused saavad aidata rikastada nende enda teadusbaasi ja kuidas rahvusvahelise seiresüsteemi andmeid saab kasutada piirkonnas toimuvate sündmuste analüüsimiseks.

13.

Rahvusvahelisest andmekeskusest teavet saavate ja seda iseseisvalt analüüsivate riiklike andmekeskuste arvu ja geograafilise leviku suurendamine võimaldab rahvusvahelist andmekeskust tõhusamalt kasutada ning see aitab kaasa süsteemi täpsuse parandamisele (nagu on rõhutatud esimese kogu süsteemi toimimist hõlmanud katse käigus, mille ajutine tehniline sekretariaat viis läbi 2005. aasta aprillist juunini).

Kirjeldus

14.

Ajutine tehniline sekretariaat leiab ja lähetab konsultantidena kaks tehnilist eksperti, kes tegutsevad kontaktisikutena ja viibivad kõnealuse projekti rakendamise ajal Aafrikas ning koordineerivad kõigu tegevust konsulteerides rahvusvahelise andmekeskuse juhatusega ning selle heakskiidul. Abisaavad riigid jaotatakse kahe kontaktisiku vahel kahte rühma. Töö kummaski piirkonnas jaguneb kahte etappi.

15.

1. etapp: tehnilised töövisiidid igasse riiki

Kontaktisikud sõidavad eespool nimetatud abisaavatesse riikidesse, et hinnata nende teadlikkust ja ajutise tehnilise sekretariaadi andmete põhjal koostatud töötulemuste kasutamist. Nad suhtlevad riiklike ametiasutustega, et teha kindlaks hetkel esinevad vajadused ja ettekujutused ning suurendada teadlikkust ajutise tehnilise sekretariaadi andmetest ning andmete põhjal koostatud töötulemustest, sealhulgas nende võimalikust tsiviil- ja teaduseesmärkidel kasutamisest. Lisaks sellele võtavad kontaktisikud igas riigis ühendust asjaomaste institutsioonidega, kes võivad saada kasu ajutise tehnilise sekretariaadi andmete ja andmete põhjal koostatud töötulemuste kasutamisest. Kontaktisikud hõlbustavad vajadusel koostöövõrkude loomist riiklike ametiasutuste ning asjaomaste institutsioonide vahel. Juhtudel, kus on olemas riiklikud andmekeskused, hinnatakse iga riiklikku andmekeskust töötajate ja infrastruktuuri aspektist (sealhulgas arvuti- ja internetiinfrastruktuuri), et määratleda edendusmeetmete prioriteedid.

Seejärel peetakse tehniline koolituskursus, kuhu kogunevad osalejad selles etapis kindlakstehtud institutsioonidest. Sellel koolituskursusel antakse tehnilisi juhiseid ajutise tehnilise sekretariaadi andmete ja töötulemuste kohta. Kursus kujundatakse vastavalt osalejate teadmistele ja võttes arvesse abisaavate riikide ametlikke keeli. Selle koolituskursuse jooksul töötavad osalejad ajutise tehnilise sekretariaadi tarkvaraga, mida saab kasutada ajutise tehnilise sekretariaadi andmetele ja töötulemustele juurdepääsuks ning nende analüüsimiseks. See tarkvara antakse osalejatele (kes on ajutise tehnilise sekretariaadi volitatud kasutajateks) oma institutsioonides kasutuselevõtmiseks. Lisaks sellele antakse ajutise tehnilise sekretariaadi volitatud kasutajateks olevatele osalejatele arvuti riistvara ja lisaseadmeid, lähtudes hinnatud vajadustest. See koolituskursus annab samuti võimaluse edendada selle piirkonna institutsioonide tehnilise personali omavahelist koostööd.

16.

2. etapp: järelmeetmed

Pärast 1. etapi lõpuleviimist peaksid osalejad olema suutelised kasutama oma uusi teadmisi, tark- ja riistvara ning võtma need töövahendid kasutusele ja neid kasutama vastavalt koolituskursusel õpitule. Omandatud oskuste konsolideerimiseks ja/või jäänud lünkade täitmiseks naasevad kontaktisikud abisaavatesse riikidesse, et hinnata, kuidas osalejad 1. etapis koolituskursusel õpitut kasutavad. Nende lühiajaliste järelkülastuste eesmärk on tagada, et kohalik tehniline personal saab igapäevaselt kasutada ajutise tehnilise sekretariaadi andmeid ja töötulemusi. See tegevus kujundatakse vastavalt kohalikele vajadustele ja oskustele, pidades silmas jätkusuutlikkust, et tegevus jätkuks ka pärast kõnealuse projekti lõpuleviimist.

17.

Projekti lõpuks esitatakse igale abisaavale riigile täielik aruanne, milles kirjeldatakse tehtud edusamme ning samuti väljaöeldud ja märgatud vajadusi ning suhteid organisatsioonide vahel, mida külastati. See on aluseks edasistele järelmeetmetele vastavates riikides.

III.   KESTUS

Projekti rakendamise eeldatav kogukestus on 18 kuud.

IV.   ABISAAVAD RIIGID

Selle ühismeetme raames läbiviidavate projektide alusel saavad abi kõik CTBTle allakirjutanud riigid ning samuti CTBTO ettevalmistuskomisjon.

Tehnilise abi projekti abisaavate riikide lõplik valik tehakse rakendusüksuse ja eesistujariigi, keda abistab peasekretär/kõrge esindaja, vaheliste konsultatsioonide tulemusena ning tihedas koostöös liikmesriikide ja komisjoniga, mida tehakse nõukogu pädeva töörühma raames. Lõplik otsus tehakse vastavalt rakendusüksuse poolt käesoleva ühismeetme artikli 2 lõikele 2 esitatud ettepanekute alusel.

V.   RAKENDUSÜKSUS

Projektide tehniline rakendamine tehakse ülesandeks CTBTO ettevalmistuskomisjonile. Projektide rakendamises osalevad vahetult CTBTO ettevalmistuskomisjoni töötajad, CTBTle alla kirjutanud riikide eksperdid ja töövõtjad. Töövõtjate kasutamise korral viib CTBTO ettevalmistuskomisjon käesoleva ühismeetme raames teostatavad kaupade, tööde või teenuste hanked läbi vastavalt rahastamislepingule, mis sõlmitakse Euroopa Komisjoni ja CTBTO ettevalmistuskomisjoni vahel.

Rakendusüksus koostab

a)

vahearuande pärast kuue kuu möödumist projektide teostamise algusest;

b)

lõpparuande hiljemalt üks kuu enne projektide teostamise lõppemist.

Aruanded saadetakse eesistujariigile, keda abistab nõukogu peasekretär/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

VI.   KOLMANDAD OSAPOOLED

Projekte rahastatakse täies ulatuses käesoleva ühismeetme alusel. CTBTO ettevalmistuskomisjoni tegevuses osalevate CTBTle alla kirjutanud riikide eksperte võib lugeda kolmandateks osapoolteks. Nad töötavad vastavalt CTBTO ettevalmistuskomisjoni ekspertide töö standardeeskirjadele.


Top