Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32008D0949

    2008/949/EÜ: Komisjoni otsus, 6. november 2008 , millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta

    ELT L 346, 23.12.2008, p. 37–88 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 31/12/2010; kehtetuks tunnistatud 32010D0093

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2008/949/oj

    23.12.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 346/37


    KOMISJONI OTSUS,

    6. november 2008,

    millega võetakse vastu ühenduse mitmeaastane programm vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta

    (2008/949/EÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (1), eriti selle artikli 3 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määrusega (EÜ) nr 199/2008 on kehtestatud andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitlev ühenduse raamistik, mille eesmärk on luua kindel alus kalanduse teaduslikuks analüüsiks ja ühise kalanduspoliitika rakendamisega seotud usaldusväärsete teaduslike nõuannete esitamiseks.

    (2)

    Liikmesriigid peaksid kehtestama mitmeaastased riiklikud programmid andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks kooskõlas mitmeaastase ühenduse programmiga.

    (3)

    Selleks tuleb kehtestada mitmeaastane ühenduse programm, mis hõlmab ühise kalanduspoliitika teaduslikuks analüüsiks vajaliku teabe kogumist ning selle teabe haldamist ja kasutamist.

    (4)

    Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Ainus artikkel

    Määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 3 lõikes 1 osutatud ühenduse mitmeaastane programm on määratletud lisas.

    Brüssel, 6. november 2008

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Joe BORG


    (1)  ELT L 60, 5.3.2008, lk 1.


    LISA

    ÜHENDUSE MITMEAASTANE PROGRAMM

    I PEATÜKK

    SISU JA MÕISTED

    1.

    Käesolevas ühenduse programmis kasutatakse järgmisi mõisteid.

    a)   Aktiivsed laevad: laevad, mis on osalenud mis tahes püügioperatsioonis (enam kui 0 päeva) kalendriaastal. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.

    b)   Paralleelne valikuuring: laeva saagi või lossitud saagi kõigi või eelnevalt kindlaks määratud liikide kogumi samaaegne kaasamine valikuuringusse.

    c)   Merel viibitud päevad: mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.

    d)   Kalalaevastiku osa: laevade rühm, millel on aasta jooksul sama üldpikkus (LOA) ja valdavalt samad püügivahendid, kooskõlas III liitega. Laevad võivad võrdlusperioodi jooksul teha erinevaid püügioperatsioone, kuid nad võivad kuuluda vaid ühe kalalaevastiku osa koosseisu.

    e)   Püügipäevad: päev loetakse kasutatuks selles piirkonnas, kus veedeti enamus püügiajast merel viibitud päevast. Kui laev ei püüdnud kala päeval, mil vähemalt üks (passiiv)püügivahend merre jäeti, loetakse see päev kasutatuks piirkonnas, kus sellel püügireisil püügivahendid viimati vette lasti.

    f)   Püügireis: kalalaeva mis tahes reis randumiskohast lossimiskohani, välja arvatud muu tegevus kui kalapüük (kalalaeva reis randumiskohast lossimiskohani, mille jooksul ei tegeleta kalapüügiga ja mille jooksul on kogu püügivarustus kinni soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada).

    g)   Püügitegevus: püügioperatsioonide kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ja mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

    h)   Laevade populatsioon: populatsiooni moodustavad kõik ühenduse kalalaevastiku registrisse kantud laevad. Kalalaevastiku register on määratletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (1).

    i)   Valitud liigid: kalavarude haldamise seisukohalt olulised liigid, mille kohta on teinud taotluse rahvusvaheline teadusasutus või piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon.

    j)   Veesoleku aeg: aeg, arvutatuna alates iga üksiku püügivahendi kasutamise algusest kuni sama püügivahendi väljavõtmise alguseni.

    2.

    Järgmiste mõistete suhtes kohaldatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (www.fao.org/fi/glossary/default.asp) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF”) määratlusi: anadroomsed liigid, katadroomsed liigid, püük, peajalgsed, koorikloomad, süvamereliigid, põhjalähedased kalad, põhjalähedased liigid, kalavarude kasutamise mudel, merikogerlased, mageveeliigid, püügivahendid, lossitud saak, vette tagasi lastud saak, suured pelaagilised kalad, molluskid, muu tegevus kui kalapüük, pelaagilised kalad, väiksed pelaagilised kalad, sihtliigid.

    II PEATÜKK

    SISU JA METOODIKA

    A.   Ühenduse programmi sisu

    Ühenduse programm sisaldab järgmisi mooduleid.

    1.

    Kalandussektori hindamise moodul.

    Kalandussektori programmis kogutakse andmeid järgmiste näitajate kohta:

    a)

    majandusnäitajad;

    b)

    bioloogilised näitajad;

    c)

    ristnäitajad;

    d)

    teadusuuringud merel.

    2.

    Vesiviljelus- ja töötleva tööstuse sektori majandusolukorra hindamise moodul:

    a)

    vesiviljelussektori majandusandmete kogumine;

    b)

    töötleva tööstuse majandusandmete kogumine.

    3.

    Kalandussektori mereökosüsteemile avaldatava mõju hindamise moodul.

    4.

    Kogutavate andmete haldamise ja kasutamise moodul.

    B.   Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus

    1.

    Kui valikuuringuprogrammide koguselisi eesmärke ei ole võimalik määratleda ei täpsustasemete ega valimi suuruse osas, korraldatakse statistilisi prooviuuringuid. Selliste prooviuuringutega hinnatakse probleemi tähtsust ning selgitatakse välja hilisemate üksikasjalike uuringute vajadus ja tulemuslikkus.

    2.

    Kui koguselisi eesmärke on võimalik määratleda, võib neid täpsustada kas otse valimi suuruse või võtmise sageduse või täpsus- ja usaldustasemete määratlemise teel.

    3.

    Kui viidatakse valimi suurusele või võtmise sagedusele statistiliselt määratletud populatsioonis, peab valikuuringustrateegia olema vähemalt sama tõhus kui lihtsa juhusliku valimi korral. Selliseid valikuuringustrateegiaid kirjeldatakse vastavates riiklikes programmides.

    4.

    Täpsus- või usaldustasemele viitamisel tuleb vahet teha järgmiste tasemete vahel:

    a)   1. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 40protsendise täpsusega või kasutatakse 20protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

    b)   2. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 25protsendise täpsusega või kasutatakse 12,5protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

    c)   3. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 5protsendise täpsusega või kasutatakse 2,5protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks.

    III PEATÜKK

    KALANDUSSEKTORI HINDAMISE MOODUL

    A.   Majandusnäitajate kogumine

    1.   Näitajad

    1.

    Kogutavad näitajad on loetletud VI liites. Kõik majandusnäitajad tuleb koguda igal aastal, välja arvatud VIII liites esitatud ristnäitajatena määratletud näitajad, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel, ja näitajad, mis on kindlaks määratud mõõtmaks kalanduse mõju mere ökosüsteemile, nagu on määratletud XIII liites. Populatsiooni moodustavad kõik laevad, mis on kantud ühenduse kalalaevastiku registrisse 1. jaanuari seisuga. Aktiivsete laevade kohta tuleb koguda kõik majandusnäitajad. Iga laeva kohta, mille kohta kogutakse VI liites määratletud majandusnäitajad, tuleb koguda ka vastavad, VIII liites määratletud ristandmed.

    2.

    Passiivsete laevade puhul kogutakse andmed üksnes kapitalimaksumuse (VI liide), laevastiku (VI liide) ja püügivõimsuse (VIII liide) kohta.

    3.

    Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

    2.   Jaotustasemed

    1.

    Majandusnäitajate aruanded esitatakse iga kalalaevastiku osa (III liide) ja püügipiirkonna kohta (II liide). Kalalaevade kohta on määratletud kuus pikkusklassi (kogupikkuse järgi). Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada rohkem pikkusklasse.

    2.

    Laev kantakse kalalaevastiku osasse dominantsuskriteeriumi alusel, st iga püügivahendi kasutamise püügipäevade arvu järgi. Kui üht püügivahendit kasutatakse rohkem kui muid püügivahendeid kokku (laev kasutab seda püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast), kantakse laev sellesse kalalaevastiku osasse. Kui laev ei kasuta ühtki püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast, määratakse kalalaevastiku osa järgmiselt:

    a)

    „mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”, kui laev kasutab üksnes aktiivseid püügivahendeid;

    b)

    „mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”, kui laev kasutab üksnes passiivseid püügivahendeid;

    c)

    „aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad”.

    3.

    Kui laev töötab rohkem kui ühes II liites määratletud püügipiirkonnas, selgitab liikmesriik oma riiklikus programmis, millisesse püügipiirkonda on laev kantud.

    4.

    Kui kalalaevastiku osas on vähem kui kümme laeva:

    a)

    võib valikuuringukava koostamise ja majandusnäitajate aruannete esitamise hõlbustamiseks laevad rühmitada;

    b)

    teatavad liikmesriigid, millised kalalaevastiku osad nad on omavahel riiklikul tasandil ühendanud, ja esitavad laevade rühmitamist põhjendava statistilise analüüsi;

    c)

    näitavad liikmesriigid aastaaruandes, mitmelt laevalt on igas kalalaevastiku osas valim võetud, sõltumata sellest, kas nende andmete kogumiseks oli vaja laevade rühmitamist või mitte;

    d)

    määratakse piirkondlikel koordineerimiskoosolekutel ühtsed laevade rühmitamise meetodid püügipiirkondade tasandil, et majandusnäitajad oleksid võrreldavad.

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Liikmesriigid kirjeldavad oma riiklikes programmides metoodikat, mida on kasutatud iga majandusnäitaja prognoosimiseks, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid.

    2.

    Liikmesriigid tagavad, et kõik erinevatest allikatest (nt uuringutest, laevaregistrist, püügipäevikutest, müügidokumentidest) saadud majandusnäitajad on esitatud järjekindlalt ja võrreldavalt.

    4.   täpsustasemed

    1.

    Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu prognooside kvaliteedi (täpsuse) kohta.

    B.   Bioloogiliste näitajate kogumine

    B1.   Püügitegevusega seotud näitajad

    1.   Näitajad

    1.

    Valikuuring tehakse selleks, et hinnata kvartaalselt saagi liikide pikkuselist koosseisu ja vette tagasi lastud saagi kogust. Andmed kogutakse püügitegevuse kaupa vastavalt IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendale tasemele ja VII liites loetletud varude kohta.

    2.

    Vajaduse korral võib kehtestada täiendavad bioloogilise valikuuringu programmid sorteerimata lossitud saagist, et hinnata

    a)

    järgmiste varude osatähtsust lossitud saagis: heeringas Skagerrakis (IIIA-N), Kattegatis (IIIa-S) ja Põhjamere idaosas, looduslik ja kasvatatud lõhe Läänemeres;

    b)

    järgmiste rahvusvaheliselt uuritavate liikide rühma osatähtsust: kotkakeeled, euroopa merikuradid ja varilõpuslased.

    2.   Jaotustase

    1.

    Valikuuringuprogrammide tõhusamaks läbiviimiseks võib IV liites (1–5) määratletud püügitegevusi omavahel koondada. Püügitegevuste koondamisel (vertikaalne koondamine) tuleb esitada statistilised tõendid, et koondatud püügitegevused on samalaadsete omadustega. Kalalaevastiku osade kõrvuti olevate lahtrite koondamist (horisontaalne koondamine) tuleb toetada statistiliste tõenditega. Kõnealune horisontaalne koondamine on võimalik peamiselt kõrvuti olevate üldpikkuse klasside rühmitamise teel, sõltumata valdavast püügitehnikast, kui see on asjakohane kalavarude kasutamise mudelite eristamiseks. Piirkondlik koondamise kokkulepe sõlmitakse asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul ja STECF kinnitab selle.

    2.

    Riigi tasandil võib IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel määratletud püügitegevuse jagada veelgi täpsemateks jaotusteks (nt erinevate sihtliikide kaupa). Selline täpsem liigitamine peab vastama järgmisele kahele tingimusele:

    a)

    riigi tasandil määratletud jaotused ei tohi kattuda IV liites (1–5) määratletud püügitegevustega;

    b)

    riigi tasandil määratletud jaotused peavad tervikuna hõlmama kõiki kuuendal tasandil määratletud püügitegevusega seotud püügireise.

    3.

    Püügitegevuse valikuuringu ühikud on kõigi piirkondade kohta määratletud I liite kolmandal tasandil, välja arvatud:

    a)

    Läänemeri (ICES piirkonnad IIIb–d), Vahemeri ja Must meri, mille ühik määratletakse neljandal tasandil;

    b)

    piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide üksused, kui need on püügitegevuse-põhised (sellise määratluse puudumisel kasutavad piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonid sobivaid koondamisi).

    4.

    Andmete kogumiseks ja koondamiseks võib valikuuringu ühikud komisjoni määruse (EÜ) 665/2008 (2) artikli 1 kohaselt piirkondade kaupa rühmitada, kui asjaomastelt piirkondlikelt koordineerimiskoosolekutelt on saadud nõusolek.

    5.

    III peatüki B jao B1 alajao punkti 1 alapunktis 2 osutatud parameetrid esitatakse kord kvartalis ja need vastavad laevastiku püügitegevuse maatriksile, mis on esitatud IV liites (1–5).

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Lossitud saagi puhul

    a)

    Liikmesriik, kelle territooriumil toimub esmamüük, vastutab bioloogilise valikuuringu eest vastavalt käesolevas ühenduse programmis määratletud standarditele. Liikmesriik teeb vajaduse korral koostööd kolmandate riikide ametiasutustega, et kehtestada bioloogilise valikuuringu programmid kolmandate riikide lipu all sõitvate laevade lossitud saagile.

    b)

    Valikuuringuid võib teha üksnes olulisemate püügitegevuste kohta. Selleks et määrata kindlaks valikuuringusse kaasatavad püügitegevused, kasutavad liikmesriigid järjestust, mis on määratletud IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel, kasutades võrdlusena kahe eelmise aasta keskmist väärtust ja arvestades järgmist:

    kõigepealt järjestatakse püügitegevuste lahtrid osakaalu järgi kogu kaubanduslikust lossitud saagist. Seejärel koondatakse kogused, alustades suuremast kuni 90 % piirmäärani. Kõik 90 % piiresse jäävad püügitegevused valitakse valikuuringusse;

    sama katset korratakse vastavalt kaubandusliku lossitud saagi koguväärtusele ja seejärel korratakse vastavalt kogu koormusele merel viibitud päevade jooksul. Valimisse lisatakse püügitegevused, mis jäävad 90 % sisse, kuid ei kuulunud eelmise valikuuringu 90 % hulka;

    STECF võib lisada valikuuringusse püügitegevusi, mis ei osutunud järjestamisel valituks, kuid millel on kalamajanduse seisukohalt eriline tähtsus.

    c)

    Valikuuringu ühik on püügireis ning valikuuringusse tuleb kaasata piisav arv püügireise, et hõlmatud oleks kogu püügitegevus.

    d)

    Täpsusväärtused ja järjestus on määratud valikuuringuprogrammidega samal tasandil (riiklike programmide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud riiklikul püügitegevuse tasandil ja piirkondlikult koordineeritud valikuuringuprogrammide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud piirkondlikul püügitegevuse tasandil).

    e)

    Valikuuringu intensiivsus peab olema proportsionaalne asjaomase püügitegevuse suhtelise koormuse ja saagi varieeruvusega. Minimaalne püügireiside arv, millelt valim võetakse, on üks püügireis kuus püügihooajal, kui püügireis kestab vähem kui kaks nädalat, ning üks püügireis kvartalis muude püügireiside puhul.

    f)

    Kui püügireis kaasatakse valikuuringusse, tuleb liikidest valim võtta ühel ajal vastavalt järgmistele reeglitele.

    Kõik II liites määratletud piirkonnas püütavad liigid jaotatakse rühmadesse vastavalt järgmistele reeglitele:

    —   1. rühm: liigid, mis annavad tõuke rahvusvahelisele kalavarude haldamisele, sealhulgas liigid, mis kuuluvad ELi majandamiskavade või ELi taastamiskavade või ELi pikaajaliste mitmeaastaste kavade või ELi kaitse ja majandamise tegevuskavade alla vastavalt nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (3);

    —   2. rühm: muud rahvusvaheliselt reguleeritud liigid ja rahvusvaheliselt mittereguleeritud peamised kaaspüügi liigid;

    —   3. rühm: kõik muud kaaspüügi (kalad ja karbid) liigid. 3. rühma liikide loetelu koostab piirkondlikul tasandil piirkondlik koordineerimiskoosolek ja STECF kinnitab selle.

    g)

    Liikide jaotamine 1. ja 2. rühma on määratud kindlaks VII liites. Millist valikuuringukava kasutada, sõltub uuritavate liikide arvust ja valikuuringu toimumise tingimustest. Valikuuringukava puhul püügitegevuse kohta tuleb arvestada nii valikuuringu korrapärasust kui ka kohaldatavat valikuuringukava. Allpool esitatud tabelis on näidatud võimalikud valikuuringukavad:

    —   1. kava: kõikide liikide ülevaatlik valikuuring;

    —   2. kava: valikuuring jagatakse iga kord kahte ossa. Üks osa valikuuringust (x %) käsitleb liikide valikuuringut kaldal ja teine osa (100 – x %) käsitleb üksnes kõigi 1. rühma liikide valikuuringut;

    —   3. kava: valikuuring jagatakse iga kord kahte ossa. Üks osa valikuuringust (x %) käsitleb kõigi 1. ja 2. rühma liikide valikuuringut kaldal ning teine osa (100 – x %) käsitleb üksnes 1. rühma liikide valikuuringut. 3. rühma liikide puhul tehakse valikuuring merel.

    Tabel 1

    Ülevaade paralleelseks valikuuringuks kasutatavatest valikuuringutest

    Valikuuringukava

    Sagedus

    1. rühm

    2. rühm

    3. rühm

    1. kava

    Iga kord

    Image

    Image

    Image

    2. kava

    x % korral

    Image

    Image

    Image

     

    (100 – x) % korral

    Image

     

     

    3. kava

    x % korral

    Image

    Image

    Valikuuring merel

     

    (100 – x) % korral

    Image

     

     

    h)

    Iga valimi kohta tuleb märkida valikuuringukava (tabel 1) koos teabega valikuuringu tegemise kohta.

    Valikuuringus peab ühe liigi mõõdetavate isendite arv olema piisav, et saadud pikkuseline koosseis oleks kvaliteetne ja täpne. Valimis sisalduvate pikkusklasside arvu on võimalik hinnata valimis sisalduva ligikaudse pikkuselise koosseisu järgi. Kui valikuuringu tegemiseks ei ole ette nähtud statistilist valemit, jääb mõõdetud kalade arv ligikaudsesse vahemikku 3 x pikkusklasside arv ja 5 x pikkusklasside arv.

    i)

    Muid valimi võtmise meetodeid võib kasutada tingimusel, et on teaduslikke tõendeid, mis näitavad, et kõnealuste meetoditega saavutatakse samad eesmärgid, nagu on kirjeldatud punkti 3 alapunkti 1 alapunktis g.

    j)

    Liikmesriikide tehtud kokkuvõte valikuuringu protokollidest iga valikuuringusse kaasatud püügitegevuse kohta tehakse STECFile kättesaadavaks riiklike programmide kaudu.

    2.

    Vette tagasi lastud saagi puhul

    a)

    III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunkti 1 alapunktis f osutatud järjestust kasutatakse püügitegevuse valimiseks, et hinnata vette tagasi lastud saaki. Igal juhul, kui antud püügitegevuse vette tagasi lastud saak ületab hinnanguliselt 10 % kogu püügimahust ja kõnealune püügitegevus ei osutunud järjestamisel valituks, kaasatakse kõnealune püügitegevus valikuuringusse.

    b)

    Valikuuringu ühik on püügireis ning valikuuringusse kaasatakse piisaval hulgal püügireise, et hõlmatud oleks kogu püügitegevus.

    c)

    Täpsusväärtused on määratud valikuuringuprogrammidega samal tasandil (riiklike programmide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud riiklikul püügitegevuse tasandil ja piirkondlikult koordineeritud valikuuringuprogrammide kaudu kogutavate andmete täpsusväärtused on kehtestatud piirkondlikul püügitegevuse tasandil).

    d)

    Valikuuringu intensiivsus peab olema proportsionaalne asjaomase püügitegevuse suhtelise koormuse ja saagi varieeruvusega. Minimaalne püügireiside arv, mis kaasatakse valikuuringusse, on vähemalt kaks püügireisi kvartalis.

    e)

    III peatüki B jao B1 alajao punkti 3 alapunktis 1.f määratletud 1., 2. ja 3. rühma liikide vette tagasi lastud saaki jälgitakse, et hinnata kvartaalselt vette tagasi lastud saagi keskmist kaalu. Lisaks:

    vette tagasi lastud saaki tuleb kvartalis hinnata pikkuse järgi, kui see saak moodustab aastas üle 10 % kogusaagi massist või 1. ja 2. rühma liikide puhul üle 15 % saagist;

    kui vette tagasi lastud saak kuulub liikide pikkuseklassidesse, mida lossitud saagi hulgas ei ole, tuleb vanus kindlaks määrata vastavalt VII liites sätestatud eeskirjadele.

    f)

    Vajaduse korral korraldatakse II peatüki B jao punktis 1 osutatud prooviuuringuid.

    g)

    Kokkuvõte valikuuringu protokollidest iga valikuuringusse kaasatud püügitegevuse kohta tehakse STECFile kättesaadavaks riiklike programmide kaudu.

    3.

    Harrastuskalapüügi puhul

    a)

    Harrastuskalapüügi korral IV liites (1–5) esitatud sihtliikide puhul hindavad liikmesriigid saagi kaalu kord kvartalis.

    b)

    Vajaduse korral korraldatakse II peatüki B jao punktis 1 osutatud prooviuuringuid, et hinnata punkti 3 alapunkti 3 alapunktis a osutatud harrastuskalapüügi tähtsust.

    4.   Täpsustasemed

    1.

    Lossitud saagi puhul

    a)

    1. ja 2. rühma liikide varud peavad olema 2. täpsustasemel. Vajaduse korral kaasatakse valikuuringusse ka varud, kui püügitegevuse-põhiselt võetud valim ei näita varude täpset pikkust.

    2.

    Vette tagasi lastud saagi puhul

    a)

    Vette tagasi lastud 1. ja 2. rühma liikide pikkuse ja vanuse kohta tehtud kvartaliprognoosidega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

    b)

    1., 2. ja 3. rühma liikide kaalu kohta tehtud hinnangute puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

    3.

    Harrastuskalapüügi puhul

    a)

    Saagi koguse iga-aastaste hinnangutega seotud andmete puhul tuleb saavutada 1. täpsustase.

    5.   Erandid

    1.

    Kui liikmesriigid ei suuda III peatüki B jao B1 alajao punkti 4 alapunkti 2 alapunktides a ja b ning alapunkti 3 alapunktis a osutatud täpsustaset saavutada või suudavad seda ainult ülemääraste kulutuste abil, võivad nad STECFi soovitusel saada komisjonilt loa erandi tegemiseks, et täpsustaset või valikuuringusagedust vähendada või teha prooviuuring, tingimusel et sellekohase taotluse juures on kõik vajalikud dokumendid ja teaduslikud tõendid.

    B2.   Varudega seotud näitajad

    1.   Näitajad

    1.

    VII liites loetletud varude kohta tuleb koguda järgmised näitajad:

    a)

    individuaalne teave vanuse kohta;

    b)

    individuaalne teave pikkuse kohta;

    c)

    individuaalne teave kaalu kohta;

    d)

    individuaalne teave soo kohta;

    e)

    individuaalne teave suguküpsuse kohta;

    f)

    individuaalne teave sigivuse kohta,

    kasutades VII liitega ette nähtud valikuuringukava.

    2.

    Punktis 1 osutatud individuaalse teabe kogumine on seotud vastava teabega koha, aja ja pikkuse kohta.

    3.

    Looduslike lõhevarude puhul ICESi määratletud jõgedes, mis suubuvad Läänemere piirkonda IIIb–d, kogutakse järgmised näitajad:

    a)

    teave tähnikute arvukuse kohta;

    b)

    teave smoltide arvukuse kohta;

    c)

    teave laskujate arvu kohta.

    2.   Jaotustase

    1.

    Vajalikke jaotustasemeid, kõikide näitajate kogumise perioodilisust ning valikuuringu intensiivsust seoses vanusega kirjeldatakse täpsemalt VII liites. Valikuuringute strateegiate ja valikuuringu intensiivsuse määramisel kohaldatakse II peatüki B jaos („Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus”) sätestatud eeskirju.

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Võimaluse korral tuleks kaubandusliku püügi puhul saagi vanus alati kindlaks määrata, et hinnata liikide vanuselist koosseisu ja vajaduse korral kasvuparameetreid. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid seda oma riiklikes programmides põhjendama.

    2.

    Kui liikmesriikide vahelise koostööga tagatakse VII liites loetletud parameetrite üldhinnangu vajalik täpsustase, peavad asjaomased liikmesriigid tagama, et nende panus ühisesse andmekogumisse on kõnealuse täpsustaseme saavutamiseks piisav.

    4.   Täpsustasemed

    1.

    Selliste varude puhul, mille isendite vanust saab kindlaks määrata, hinnatakse iga vanuseklassi puhul keskmist kaalu ja pikkust 3. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustaks vähemalt 90 % vastava varu riigi lossitud saagist.

    2.

    Selliste varude puhul, mille isendite vanust ei saa määrata, kuid mille kasvukõverat saab hinnata, tuleb iga eeldatava vanuseklassi (nt kasvukõvera alusel) puhul hinnata keskmist kaalu ja pikkust 2. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % vastava varu riigi saagist.

    3.

    Suguküpsuse, sigivuse ja soolise jagunemise osas võib valida vanusele või pikkusele viitamise vahel, tingimusel et liikmesriigid, kes peavad vastavaid bioloogilisi valikuuringuid tegema, on kokku leppinud järgmises:

    a)

    suguküpsuse ja sigivuse osas, mis arvutatakse suhtarvuna suguküpsetest kaladest, tuleb saavutada 3. täpsustase vanuse- ja/või pikkuseklassis, mille piirväärtused vastavad 20 % ja 90 %-le suguküpsetest kaladest;

    b)

    soolise jagunemise korral, mis arvutatakse suhtarvuna emaskaladest, tuleb saavutada 3. täpsustase kuni sellise vanuse või pikkuseni, et vastavate vanuse- või pikkuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % selle varu riigi saagist.

    5.   Erandid

    1.

    Kui varude lubatud kogupüük ja kvoodid on määratletud, võib nende varude bioloogiliste parameetrite hindamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

    a)

    asjaomased kvoodid peavad ühenduse lubatud kogupüügi osast olema alla 10 % või keskmiselt vähem kui 200 tonni kolme eelmise aasta jooksul;

    b)

    selliste liikmesriikide asjaomaste kvootide summa, kelle osa on väiksem kui 10 %, peab olema alla 25 % ühenduse lubatud kogupüügi osast.

    2.

    Kui eespool alapunkti 1 alapunktiga a ette nähtud tingimus on täidetud, alapunkti 1 alapunktis b ette nähtud tingimus aga mitte, võivad liikmesriigid sätestada kooskõlastatud programmi, et nende lossitud kogusaagi puhul rakendataks ühist valikuuringukava, või iga liikmesriik võib sätestada mõne muu samaväärset täpsust võimaldava riikliku valikuuringukava.

    3.

    Vajaduse korral võib riiklikke programme kohandada iga aasta 1. veebruarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel.

    4.

    Varude suhtes, mille lubatud kogupüük ja kvoodid ei ole määratletud ja mis on väljaspool Vahemerd, kohaldatakse samu eeskirju, mis on kehtestatud punkti 5 alapunktis 1, kolme eelmise aasta keskmise lossitud saagi alusel ning viidates varu ühenduse poolt lossitud kogusaagile.

    5.

    Vahemere varude osas vastab Vahemere piirkonna ühe riigi lossitud saak kaalu järgi ühe liigi kohta vähem kui 10 protsendile ühenduse poolt lossitud kogusaagist Vahemeres või alla 200 tonnile, välja arvatud hariliku tuuni puhul.

    C.   Ristnäitajate kogumine

    1.   Näitajad

    1.

    Kogutavad näitajad on loetletud VIII liites. Andmed esitatakse kõnealuses liites määratud sagedusega.

    2.

    Kalalaevastiku osadeks jagamise ja püügikoormuse kohta esitatud teabe vahel võib esineda mõningast viivitust.

    2.   Jaotustase

    1.

    Jaotustase on esitatud VIII liites vastavalt V liites määratletud kriteeriumidele.

    2.

    Andmed on koondatud kõige üksikasjalikumal nõutud tasemel. Selle kava raames on lubatud lahtreid koondada, kui selle sobivust kinnitab asjakohane statistiline analüüs. Selline koondamine tuleb heaks kiita asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul.

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Võimaluse korral kogutakse ammendavad ristandmed. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid valikuuringute korra täpsustama oma riiklikus programmis.

    4.   Täpsustasemed

    1.

    Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

    D.   Teadusuuringud merel

    1.

    Hõlmatud on kõik IX liites loetletud uuringud.

    2.

    Liikmesriigid tagavad oma riiklike programmide raames varasemate uuringute jätkumise.

    3.

    Olenemata alapunktidest 1 ja 2 võivad liikmesriigid teha uuringukoormuse või valikuuringukava muutmise ettepaneku, tingimusel et see ei avalda negatiivset mõju tulemuste kvaliteedile. Komisjoni muutmisettepanekuga nõustumine sõltub STECFi heakskiidust.

    IV PEATÜKK

    VESIVILJELUS- JA TÖÖTLEVA TÖÖSTUSE SEKTORI MAJANDUSOLUKORRA HINDAMISE MOODUL

    A.   Vesiviljelussektori majandusandmete kogumine

    1.   Näitajad

    1.

    Kõiki X liites loetletud näitajaid tuleb koguda igal aastal XI liites määratud segmentide kohta.

    2.

    Statistiline ühik on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

    3.

    Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 05.02 „Kalakasvatus” all.

    4.

    Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

    2.   Jaotustase

    1.

    Andmed jaotatakse segmentideks liikide ja vesiviljeluse tehnoloogia järgi, nagu on sätestatud XI liites. Liikmesriigid võivad vajaduse korral segmente veelgi täpsustada ettevõtte suuruse või muude asjakohaste kriteeriumide alusel.

    2.

    Andmete kogumine mageveeliikide kohta ei ole kohustuslik. Kui andmed on siiski kogutud, tuleb liikmesriikidel järgida XI liites sätestatud segmentideks jaotamise eeskirju.

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes programmides iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

    2.

    Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

    4.   Täpsustasemed

    1.

    Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

    B.   Majandusandmete kogumine töötleva tööstuse kohta

    1.   Näitajad

    1.

    Kõiki XII liites loetletud näitajaid tuleb koguda populatsiooni kohta igal aastal.

    2.

    Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 15.20 „Kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine” all.

    3.

    NACE koodi 15.20 alla liigitatud ettevõtete liigituse kontrollimiseks ja tuvastamiseks saab suunisena kasutada ka liikmesriikides kohaldatavaid riiklikke koode, mis on kehtestatud kooskõlas nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (6).

    4.

    Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

    2.   Jaotustase

    1.

    Statistiline ühik andmete kogumisel on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

    2.

    Ettevõtted, kes tegelevad kala töötlemisega, kuid kelle jaoks see ei ole peamine tegevusala, peavad koguma iga programmiperioodi esimesel aastal järgmisi andmeid:

    a)

    ettevõtete arv;

    b)

    kala töötlemisega seotud käive.

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Liikmesriigid kirjeldavad riikliku programmi iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

    2.

    Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

    4.   Täpsustasemed

    1.

    Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta

    V PEATÜKK

    KALANDUSSEKTORI MEREÖKOSÜSTEEMILE AVALDATAVA MÕJU HINDAMISE MOODUL

    1.   Näitajad

    1.

    XIII liites loetletud näitajate arvutamiseks kogutakse käesolevas liites täpsustatud andmeid igal aastal, välja arvatud need andmed, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel.

    2.

    XIII liites kindlaks määratud andmeid koguvad liikmeriigid selleks, et lõppkasutajad saaksid arvutada näitajad asjaomasel geograafilisel tasandil vastavalt II liitele.

    2.   Jaotustase

    1.

    Kohaldatakse XIII liite nõuete loetelus sätestatud jaotustaset.

    3.   Valikuuringustrateegia

    1.

    Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

    4.   Täpsustasemed

    1.

    Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

    VI PEATÜKK

    KOGUTAVATE ANDMETE HALDAMISE JA KASUTAMISE MOODUL

    A.   Andmehaldus

    1.

    Ühenduse programmi andmete puhul hõlmab käesolev punkt andmebaaside arendamist, andmete sisestamist (säilitamist), andmete kvaliteedi kontrollimist ja valideerimist ning lähteandmete töötlemist üksikasjalikeks või kokkuvõtlikeks andmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 17 lõikele 1.

    2.

    Andmehaldus hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 13 punktis b osutatud sotsiaal-majanduslike lähteandmete metaandmeteks muutmise protsessi.

    3.

    Liikmesriigid tagavad, et teavitavad komisjoni viimase nõudmisel alapunktis 2 osutatud andmete muutmisest.

    B.   Andmete kasutamine

    1.

    Käesolev jagu hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a viidatud andmekogumite koostamist ja nende kasutamist, et toetada kalavarude majandamiseks nõuannete jagamist, lähtudes teaduslikust analüüsist.

    2.

    See sisaldab prognoose VII liites loetletud liikide bioloogiliste parameetrite (vanus, kaal, sugu, suguküpsus ja sigivus) kohta, andmekogumite koostamist varude hindamiseks ja biomajanduslikuks modelleerimiseks ning asjakohaseks teaduslikuks analüüsiks.

    Liidete nimekiri

    Liite nr

    Pealkiri

    I

    Geograafiline stratifitseerimine piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide poolt

    II

    Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

    III

    Kalalaevastiku osadeks jagamine piirkondade alusel

    IV

    Püük (püügitegevus) piirkondade alusel

    V

    Kogutavate andmete jaotustasemed

    VI

    Majandusnäitajate loetelu

    VII

    Bioloogiliste näitajate loetelu koos liigi valikuuringu nõuetega

    VIII

    Ristnäitajate loetelu koos valikuuringu nõuetega

    IX

    Loetelu teadusuuringutest merel

    X

    Vesiviljelussektori majandusnäitajate loetelu

    XI

    Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav sektorijaotus

    XII

    Töötleva tööstuse sektori majandusnäitajate loetelu

    XIII

    Keskkonnanäitajate mõiste mereökosüsteemile avalduva kalanduse mõju mõõtmiseks


    (1)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25.

    (2)  ELT L 186, 15.7.2008, lk 3.

    (3)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59.

    (4)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

    (5)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 55.

    (6)  ELT L 139, 30.4.2004, lk 206.


    Top