1.

Käesolevas ühenduse programmis kasutatakse järgmisi mõisteid.

a)   Aktiivsed laevad: laevad, mis on osalenud mis tahes püügioperatsioonis (enam kui 0 päeva) kalendriaastal. Kui laev ei ole kalendriaasta jooksul püügioperatsioonis osalenud, käsitatakse laeva passiivsena.

b)   Paralleelne valikuuring: laeva saagi või lossitud saagi kõigi või eelnevalt kindlaks määratud liikide kogumi samaaegne kaasamine valikuuringusse.

c)   Merel viibitud päevad: mis tahes 24 tunni pikkune katkematu ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib piirkonnas ega ole sadamas.

d)   Kalalaevastiku osa: laevade rühm, millel on aasta jooksul sama üldpikkus (LOA) ja valdavalt samad püügivahendid, kooskõlas III liitega. Laevad võivad võrdlusperioodi jooksul teha erinevaid püügioperatsioone, kuid nad võivad kuuluda vaid ühe kalalaevastiku osa koosseisu.

e)   Püügipäevad: päev loetakse kasutatuks selles piirkonnas, kus veedeti enamus püügiajast merel viibitud päevast. Kui laev ei püüdnud kala päeval, mil vähemalt üks (passiiv)püügivahend merre jäeti, loetakse see päev kasutatuks piirkonnas, kus sellel püügireisil püügivahendid viimati vette lasti.

f)   Püügireis: kalalaeva mis tahes reis randumiskohast lossimiskohani, välja arvatud muu tegevus kui kalapüük (kalalaeva reis randumiskohast lossimiskohani, mille jooksul ei tegeleta kalapüügiga ja mille jooksul on kogu püügivarustus kinni soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada).

g)   Püügitegevus: püügioperatsioonide kogum, mille käigus püütakse sarnaseid liike (liikide kogumeid) ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, ja mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

h)   Laevade populatsioon: populatsiooni moodustavad kõik ühenduse kalalaevastiku registrisse kantud laevad. Kalalaevastiku register on määratletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (1).

i)   Valitud liigid: kalavarude haldamise seisukohalt olulised liigid, mille kohta on teinud taotluse rahvusvaheline teadusasutus või piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon.

j)   Veesoleku aeg: aeg, arvutatuna alates iga üksiku püügivahendi kasutamise algusest kuni sama püügivahendi väljavõtmise alguseni.

2.

Järgmiste mõistete suhtes kohaldatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (www.fao.org/fi/glossary/default.asp) ja kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (edaspidi „STECF”) määratlusi: anadroomsed liigid, katadroomsed liigid, püük, peajalgsed, koorikloomad, süvamereliigid, põhjalähedased kalad, põhjalähedased liigid, kalavarude kasutamise mudel, merikogerlased, mageveeliigid, püügivahendid, lossitud saak, vette tagasi lastud saak, suured pelaagilised kalad, molluskid, muu tegevus kui kalapüük, pelaagilised kalad, väiksed pelaagilised kalad, sihtliigid.

1.

Kalandussektori hindamise moodul.

Kalandussektori programmis kogutakse andmeid järgmiste näitajate kohta:

2.

Vesiviljelus- ja töötleva tööstuse sektori majandusolukorra hindamise moodul:

3.

Kalandussektori mereökosüsteemile avaldatava mõju hindamise moodul.

4.

Kogutavate andmete haldamise ja kasutamise moodul.

1.

Kui valikuuringuprogrammide koguselisi eesmärke ei ole võimalik määratleda ei täpsustasemete ega valimi suuruse osas, korraldatakse statistilisi prooviuuringuid. Selliste prooviuuringutega hinnatakse probleemi tähtsust ning selgitatakse välja hilisemate üksikasjalike uuringute vajadus ja tulemuslikkus.

2.

Kui koguselisi eesmärke on võimalik määratleda, võib neid täpsustada kas otse valimi suuruse või võtmise sageduse või täpsus- ja usaldustasemete määratlemise teel.

3.

Kui viidatakse valimi suurusele või võtmise sagedusele statistiliselt määratletud populatsioonis, peab valikuuringustrateegia olema vähemalt sama tõhus kui lihtsa juhusliku valimi korral. Selliseid valikuuringustrateegiaid kirjeldatakse vastavates riiklikes programmides.

4.

Täpsus- või usaldustasemele viitamisel tuleb vahet teha järgmiste tasemete vahel:

a)   1. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 40protsendise täpsusega või kasutatakse 20protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

b)   2. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 25protsendise täpsusega või kasutatakse 12,5protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks;

c)   3. tase: tase, millel 95protsendisel usaldustasemel on võimalik parameetrit hinnata kas ± 5protsendise täpsusega või kasutatakse 2,5protsendist variatsioonikordajat ligilähedase tulemuse arvutamiseks.

1.

Kogutavad näitajad on loetletud VI liites. Kõik majandusnäitajad tuleb koguda igal aastal, välja arvatud VIII liites esitatud ristnäitajatena määratletud näitajad, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel, ja näitajad, mis on kindlaks määratud mõõtmaks kalanduse mõju mere ökosüsteemile, nagu on määratletud XIII liites. Populatsiooni moodustavad kõik laevad, mis on kantud ühenduse kalalaevastiku registrisse 1. jaanuari seisuga. Aktiivsete laevade kohta tuleb koguda kõik majandusnäitajad. Iga laeva kohta, mille kohta kogutakse VI liites määratletud majandusnäitajad, tuleb koguda ka vastavad, VIII liites määratletud ristandmed.

2.

Passiivsete laevade puhul kogutakse andmed üksnes kapitalimaksumuse (VI liide), laevastiku (VI liide) ja püügivõimsuse (VIII liide) kohta.

3.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

1.

Majandusnäitajate aruanded esitatakse iga kalalaevastiku osa (III liide) ja püügipiirkonna kohta (II liide). Kalalaevade kohta on määratletud kuus pikkusklassi (kogupikkuse järgi). Vajaduse korral võivad liikmesriigid kehtestada rohkem pikkusklasse.

2.

Laev kantakse kalalaevastiku osasse dominantsuskriteeriumi alusel, st iga püügivahendi kasutamise püügipäevade arvu järgi. Kui üht püügivahendit kasutatakse rohkem kui muid püügivahendeid kokku (laev kasutab seda püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast), kantakse laev sellesse kalalaevastiku osasse. Kui laev ei kasuta ühtki püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast, määratakse kalalaevastiku osa järgmiselt:

3.

Kui laev töötab rohkem kui ühes II liites määratletud püügipiirkonnas, selgitab liikmesriik oma riiklikus programmis, millisesse püügipiirkonda on laev kantud.

4.

Kui kalalaevastiku osas on vähem kui kümme laeva:

1.

Liikmesriigid kirjeldavad oma riiklikes programmides metoodikat, mida on kasutatud iga majandusnäitaja prognoosimiseks, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid.

2.

Liikmesriigid tagavad, et kõik erinevatest allikatest (nt uuringutest, laevaregistrist, püügipäevikutest, müügidokumentidest) saadud majandusnäitajad on esitatud järjekindlalt ja võrreldavalt.

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu prognooside kvaliteedi (täpsuse) kohta.

1.

Valikuuring tehakse selleks, et hinnata kvartaalselt saagi liikide pikkuselist koosseisu ja vette tagasi lastud saagi kogust. Andmed kogutakse püügitegevuse kaupa vastavalt IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendale tasemele ja VII liites loetletud varude kohta.

2.

Vajaduse korral võib kehtestada täiendavad bioloogilise valikuuringu programmid sorteerimata lossitud saagist, et hinnata

1.

Valikuuringuprogrammide tõhusamaks läbiviimiseks võib IV liites (1–5) määratletud püügitegevusi omavahel koondada. Püügitegevuste koondamisel (vertikaalne koondamine) tuleb esitada statistilised tõendid, et koondatud püügitegevused on samalaadsete omadustega. Kalalaevastiku osade kõrvuti olevate lahtrite koondamist (horisontaalne koondamine) tuleb toetada statistiliste tõenditega. Kõnealune horisontaalne koondamine on võimalik peamiselt kõrvuti olevate üldpikkuse klasside rühmitamise teel, sõltumata valdavast püügitehnikast, kui see on asjakohane kalavarude kasutamise mudelite eristamiseks. Piirkondlik koondamise kokkulepe sõlmitakse asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul ja STECF kinnitab selle.

2.

Riigi tasandil võib IV liites (1–5) esitatud maatriksi kuuendal tasemel määratletud püügitegevuse jagada veelgi täpsemateks jaotusteks (nt erinevate sihtliikide kaupa). Selline täpsem liigitamine peab vastama järgmisele kahele tingimusele:

3.

Püügitegevuse valikuuringu ühikud on kõigi piirkondade kohta määratletud I liite kolmandal tasandil, välja arvatud:

4.

Andmete kogumiseks ja koondamiseks võib valikuuringu ühikud komisjoni määruse (EÜ) 665/2008 (2) artikli 1 kohaselt piirkondade kaupa rühmitada, kui asjaomastelt piirkondlikelt koordineerimiskoosolekutelt on saadud nõusolek.

5.

III peatüki B jao B1 alajao punkti 1 alapunktis 2 osutatud parameetrid esitatakse kord kvartalis ja need vastavad laevastiku püügitegevuse maatriksile, mis on esitatud IV liites (1–5).

1.

Lossitud saagi puhul

2.

Vette tagasi lastud saagi puhul

3.

Harrastuskalapüügi puhul

1.

Lossitud saagi puhul

2.

Vette tagasi lastud saagi puhul

3.

Harrastuskalapüügi puhul

1.

Kui liikmesriigid ei suuda III peatüki B jao B1 alajao punkti 4 alapunkti 2 alapunktides a ja b ning alapunkti 3 alapunktis a osutatud täpsustaset saavutada või suudavad seda ainult ülemääraste kulutuste abil, võivad nad STECFi soovitusel saada komisjonilt loa erandi tegemiseks, et täpsustaset või valikuuringusagedust vähendada või teha prooviuuring, tingimusel et sellekohase taotluse juures on kõik vajalikud dokumendid ja teaduslikud tõendid.

1.

VII liites loetletud varude kohta tuleb koguda järgmised näitajad:

kasutades VII liitega ette nähtud valikuuringukava.

2.

Punktis 1 osutatud individuaalse teabe kogumine on seotud vastava teabega koha, aja ja pikkuse kohta.

3.

Looduslike lõhevarude puhul ICESi määratletud jõgedes, mis suubuvad Läänemere piirkonda IIIb–d, kogutakse järgmised näitajad:

1.

Vajalikke jaotustasemeid, kõikide näitajate kogumise perioodilisust ning valikuuringu intensiivsust seoses vanusega kirjeldatakse täpsemalt VII liites. Valikuuringute strateegiate ja valikuuringu intensiivsuse määramisel kohaldatakse II peatüki B jaos („Täpsustasemed ja valikuuringu intensiivsus”) sätestatud eeskirju.

1.

Võimaluse korral tuleks kaubandusliku püügi puhul saagi vanus alati kindlaks määrata, et hinnata liikide vanuselist koosseisu ja vajaduse korral kasvuparameetreid. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid seda oma riiklikes programmides põhjendama.

2.

Kui liikmesriikide vahelise koostööga tagatakse VII liites loetletud parameetrite üldhinnangu vajalik täpsustase, peavad asjaomased liikmesriigid tagama, et nende panus ühisesse andmekogumisse on kõnealuse täpsustaseme saavutamiseks piisav.

1.

Selliste varude puhul, mille isendite vanust saab kindlaks määrata, hinnatakse iga vanuseklassi puhul keskmist kaalu ja pikkust 3. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustaks vähemalt 90 % vastava varu riigi lossitud saagist.

2.

Selliste varude puhul, mille isendite vanust ei saa määrata, kuid mille kasvukõverat saab hinnata, tuleb iga eeldatava vanuseklassi (nt kasvukõvera alusel) puhul hinnata keskmist kaalu ja pikkust 2. täpsustasemel kuni sellise vanuseni, et vastavate vanuseklasside kumulatiivne lossitud saak moodustab vähemalt 90 % vastava varu riigi saagist.

3.

Suguküpsuse, sigivuse ja soolise jagunemise osas võib valida vanusele või pikkusele viitamise vahel, tingimusel et liikmesriigid, kes peavad vastavaid bioloogilisi valikuuringuid tegema, on kokku leppinud järgmises:

1.

Kui varude lubatud kogupüük ja kvoodid on määratletud, võib nende varude bioloogiliste parameetrite hindamise liikmesriigi riiklikust programmist välja jätta järgmistel tingimustel:

2.

Kui eespool alapunkti 1 alapunktiga a ette nähtud tingimus on täidetud, alapunkti 1 alapunktis b ette nähtud tingimus aga mitte, võivad liikmesriigid sätestada kooskõlastatud programmi, et nende lossitud kogusaagi puhul rakendataks ühist valikuuringukava, või iga liikmesriik võib sätestada mõne muu samaväärset täpsust võimaldava riikliku valikuuringukava.

3.

Vajaduse korral võib riiklikke programme kohandada iga aasta 1. veebruarini, et võtta arvesse kvootide vahetamist liikmesriikide vahel.

4.

Varude suhtes, mille lubatud kogupüük ja kvoodid ei ole määratletud ja mis on väljaspool Vahemerd, kohaldatakse samu eeskirju, mis on kehtestatud punkti 5 alapunktis 1, kolme eelmise aasta keskmise lossitud saagi alusel ning viidates varu ühenduse poolt lossitud kogusaagile.

5.

Vahemere varude osas vastab Vahemere piirkonna ühe riigi lossitud saak kaalu järgi ühe liigi kohta vähem kui 10 protsendile ühenduse poolt lossitud kogusaagist Vahemeres või alla 200 tonnile, välja arvatud hariliku tuuni puhul.

1.

Kogutavad näitajad on loetletud VIII liites. Andmed esitatakse kõnealuses liites määratud sagedusega.

2.

Kalalaevastiku osadeks jagamise ja püügikoormuse kohta esitatud teabe vahel võib esineda mõningast viivitust.

1.

Jaotustase on esitatud VIII liites vastavalt V liites määratletud kriteeriumidele.

2.

Andmed on koondatud kõige üksikasjalikumal nõutud tasemel. Selle kava raames on lubatud lahtreid koondada, kui selle sobivust kinnitab asjakohane statistiline analüüs. Selline koondamine tuleb heaks kiita asjakohasel piirkondlikul koordineerimiskoosolekul.

1.

Võimaluse korral kogutakse ammendavad ristandmed. Kui see ei ole võimalik, peaksid liikmesriigid valikuuringute korra täpsustama oma riiklikus programmis.

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

1.

Hõlmatud on kõik IX liites loetletud uuringud.

2.

Liikmesriigid tagavad oma riiklike programmide raames varasemate uuringute jätkumise.

3.

Olenemata alapunktidest 1 ja 2 võivad liikmesriigid teha uuringukoormuse või valikuuringukava muutmise ettepaneku, tingimusel et see ei avalda negatiivset mõju tulemuste kvaliteedile. Komisjoni muutmisettepanekuga nõustumine sõltub STECFi heakskiidust.

1.

Kõiki X liites loetletud näitajaid tuleb koguda igal aastal XI liites määratud segmentide kohta.

2.

Statistiline ühik on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

3.

Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 05.02 „Kalakasvatus” all.

4.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

1.

Andmed jaotatakse segmentideks liikide ja vesiviljeluse tehnoloogia järgi, nagu on sätestatud XI liites. Liikmesriigid võivad vajaduse korral segmente veelgi täpsustada ettevõtte suuruse või muude asjakohaste kriteeriumide alusel.

2.

Andmete kogumine mageveeliikide kohta ei ole kohustuslik. Kui andmed on siiski kogutud, tuleb liikmesriikidel järgida XI liites sätestatud segmentideks jaotamise eeskirju.

1.

Liikmesriigid kirjeldavad riiklikes programmides iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

2.

Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta.

1.

Kõiki XII liites loetletud näitajaid tuleb koguda populatsiooni kohta igal aastal.

2.

Populatsioon tähendab ettevõtteid, mille peamine tegevusala on määratletud EUROSTATi liigituse NACE koodi 15.20 „Kala ja kalatoodete töötlemine ja säilitamine” all.

3.

NACE koodi 15.20 alla liigitatud ettevõtete liigituse kontrollimiseks ja tuvastamiseks saab suunisena kasutada ka liikmesriikides kohaldatavaid riiklikke koode, mis on kehtestatud kooskõlas nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (4), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (5), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 854/2004, millega kehtestatakse erieeskirjad inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametlikuks kontrollimiseks (6).

4.

Omavääringud arvestatakse ümber eurosse, kasutades Euroopa Keskpanga vahetuskurssi.

1.

Statistiline ühik andmete kogumisel on „ettevõte”, mis on määratletud kui madalaima taseme juriidiline isik raamatupidamise seisukohalt.

2.

Ettevõtted, kes tegelevad kala töötlemisega, kuid kelle jaoks see ei ole peamine tegevusala, peavad koguma iga programmiperioodi esimesel aastal järgmisi andmeid:

1.

Liikmesriigid kirjeldavad riikliku programmi iga majandusnäitaja, sealhulgas kvaliteediga seotud aspektid, prognoosimiseks kasutatud metoodikat.

2.

Liikmesriigid tagavad kõigi eri allikatest (nt küsimustikud, raamatupidamisarvestus) saadud majandusnäitajate järjekindluse ja võrreldavuse.

1.

Liikmesriigid annavad oma aastaaruandes hinnangu andmete kvaliteedi (täpsuse) kohta

1.

XIII liites loetletud näitajate arvutamiseks kogutakse käesolevas liites täpsustatud andmeid igal aastal, välja arvatud need andmed, mida tuleb koguda üksikasjalikumatel tasemetel.

2.

XIII liites kindlaks määratud andmeid koguvad liikmeriigid selleks, et lõppkasutajad saaksid arvutada näitajad asjaomasel geograafilisel tasandil vastavalt II liitele.

1.

Kohaldatakse XIII liite nõuete loetelus sätestatud jaotustaset.

1.

Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

1.

Liikmesriigid kohaldavad XIII liite nõuete loetelus sätestatud soovitusi.

1.

Ühenduse programmi andmete puhul hõlmab käesolev punkt andmebaaside arendamist, andmete sisestamist (säilitamist), andmete kvaliteedi kontrollimist ja valideerimist ning lähteandmete töötlemist üksikasjalikeks või kokkuvõtlikeks andmeteks vastavalt määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 17 lõikele 1.

2.

Andmehaldus hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 13 punktis b osutatud sotsiaal-majanduslike lähteandmete metaandmeteks muutmise protsessi.

3.

Liikmesriigid tagavad, et teavitavad komisjoni viimase nõudmisel alapunktis 2 osutatud andmete muutmisest.

1.

Käesolev jagu hõlmab määruse (EÜ) nr 199/2008 artikli 18 lõike 1 punktis a viidatud andmekogumite koostamist ja nende kasutamist, et toetada kalavarude majandamiseks nõuannete jagamist, lähtudes teaduslikust analüüsist.

2.

See sisaldab prognoose VII liites loetletud liikide bioloogiliste parameetrite (vanus, kaal, sugu, suguküpsus ja sigivus) kohta, andmekogumite koostamist varude hindamiseks ja biomajanduslikuks modelleerimiseks ning asjakohaseks teaduslikuks analüüsiks.

Liidete nimekiri