horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 012 Lk 162 - 186
English
Select your language
Official EU languages:
Access to European Union law
EUR-Lex
Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
Document 32008D0915
2008/915/EC: Commission Decision of 30 October 2008 establishing, pursuant to Directive 2000/60/EC of the European Parliament and of the Council, the values of the Member State monitoring system classifications as a result of the intercalibration exercise (notified under document number C(2008) 6016) (Text with EEA relevance)
2008/915/EÜ: Komisjoni otsus, 30. oktoober 2008 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ interkalibreerimise tulemusel liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6016 all) (EMPs kohaldatav tekst)
2008/915/EÜ: Komisjoni otsus, 30. oktoober 2008 , millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ interkalibreerimise tulemusel liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6016 all) (EMPs kohaldatav tekst)
ELT L 332, 10.12.2008, p. 20–44
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(HR)
No longer in force, Date of end of validity: 22/09/2013; kehtetuks tunnistatud 32013D0480
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
10.12.2008 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 332/20 |
KOMISJONI OTSUS,
30. oktoober 2008,
millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ interkalibreerimise tulemusel liikmesriikide seiresüsteemide klassifikatsioonide väärtused
(teatavaks tehtud numbri K(2008) 6016 all)
(EMPs kohaldatav tekst)
(2008/915/EÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, (1) eriti selle V lisa punkti 1.4.1 alapunkti ix,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis ii on nõutud, et liikmesriigid kaitseksid, parandaksid ja taastaksid kõiki pinnaveekogusid eesmärgiga saavutada pinnavee hea seisund hiljemalt 15 aasta möödumisel kõnealuse direktiivi jõustumisest vastavalt V lisa sätetele, võttes arvesse teatavaid erandeid. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõike 1 punkti a alapunktis iii on nõutud, et liikmesriigid kaitseksid ja parandaksid kõiki tehisveekogusid ja oluliselt muudetud veekogusid eesmärgiga saavutada hea ökoloogiline potentsiaal ja pinnavee hea keemiline seisund hiljemalt 15 aasta möödumisel kõnealuse direktiivi jõustumisest vastavalt V lisa sätetele, võttes arvesse teatavaid erandeid. Vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.4.1 alapunktile i tuleb oluliselt muudetud või tehisveekogude puhul viiteid ökoloogilisele seisundile tõlgendada viidetena ökoloogilisele potentsiaalile. |
|
(2) |
Direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.4.1 on sätestatud liikmesriikide bioloogilise seire tulemuste võrreldavust tagav protsess, mis on ökoloogilise seisundi klassifitseerimisel kesksel kohal. Selle kohaselt tuleb liikmesriikide seire- ja klassifitseerimissüsteemide tulemusi võrrelda, kasutades selleks interkalibreerimisvõrku, mille moodustavad seirekohad igas liikmesriigis ja igas ühenduse ökopiirkonnas. Direktiivis 2000/60/EÜ on nõutud, et liikmesriigid koguksid vajaduse korral interkalibreerimisvõrku kuuluvatele seirekohtadele vajalikku teavet, mis võimaldaks hinnata, kas siseriiklik klassifitseerimissüsteem on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.2 normmääratlustega, ning mis tagaks liikmesriikide klassifitseerimissüsteemide võrreldavuse. |
|
(3) |
Komisjoni 17. augusti 2005. aasta otsusega 2005/646/EÜ interkalibreerimisvõrgu moodustavate objektide registri loomise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/60/EÜ (2) kehtestati interkalibreerimisvõrgu moodustavate objektide register, millele on viidatud direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.4.1 alapunktis vii. |
|
(4) |
Interkalibreerimise teostamiseks kuuluvad liikmesriigid otsuse 2005/646/EÜ lisa II jaos määratletud interkalibreerimise geograafilistesse gruppidesse, mis koosnevad sama tüüpi pinnaveekogusid omavatest liikmesriikidest. See võimaldab igas grupis tulemusi võrrelda ja teostada interkalibreerimist grupi liikmete hulgas. |
|
(5) |
Kõnealust interkalibreerimist teostatakse bioloogiliste elementide tasandil; selle raames võrreldakse samasse interkalibreerimise gruppi kuuluvate liikmesriikide vahel riikide seiresüsteemide klassifitseerimistulemusi seoses iga bioloogilise elemendi ja iga pinnaveekogutüübiga ning hinnatakse saavutatud tulemuste kooskõla eelnimetatud normmääratlustega. |
|
(6) |
Veepoliitika raamdirektiivi kohaselt tehtava interkalibreerimise tehnilises aruandes kirjeldatakse üksikasjalikult, kuidas on teostatud interkalibreerimist käesoleva otsuse lisas esitatud veekogukategooriate ja bioloogiliste kvaliteedielementide puhul. |
|
(7) |
Komisjon on aidanud interkalibreerimist läbi viia Itaalias Ispra linnas asuva Teadusuuringute Ühiskeskuse juurde kuuluva Säästva Arengu Instituudi kaudu, kes on kooskõlastanud tehnilist tööd. |
|
(8) |
Interkalibreerimine on keerukas teaduslik ja tehniline ülesanne. Vastavalt sellele, kui kättesaadavad on erinevate bioloogiliste kvaliteedielementide seireandmed ning milline on siseriiklike seire- ja klassifitseerimissüsteemide väljatöötamise hetkeseis, on interkalibreerimise geograafilised grupid kõnealuse ülesande täitmiseks kasutanud erinevaid meetodeid. Selleks et suurendada saadud tulemuste statistilist usaldusväärsust, kasutatakse interkalibreerimise geograafiliste gruppide rakendatavate meetodite puhul enamasti andmeid, mis on pärit võimalikult paljudest seirekohtadest ja mis hõlmavad mitmesse klassi kuuluvaid ökoloogilisi seisundeid, alates väga heast kuni väga halvani. Seepärast on kasutatud ka selliste objektide seireandmeid, mis ei kuulu interkalibreerimisvõrku, kuna viimane sisaldab vaid piiratud arvu väga heas, heas või kesises seisundis objekte. |
|
(9) |
Komisjon on saanud interkalibreerimise tulemusi mitme sellise bioloogilise kvaliteedielemendi kohta, mis kuuluvad ökoloogilise seisundi määratlusse. Teatavatel juhtudel on tulemusi esitatud ainult mõne asjaomaste bioloogiliste elementide parameetri kohta või ainult mõne interkalibreerimise geograafilisse gruppi kuuluva liikmesriigi kohta. Seetõttu leiab komisjon, et neil juhtudel ei ole tagatud andmete võrreldavust. Seepärast on võimalik, et täiendavate interkalibreerimise tulemuste kohta võetakse tulevikus vastu otsus, kui liikmesriigid on esitanud asjakohase teabe kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktiga 1.4.1. |
|
(10) |
Interkalibreerimise olemasolevad tulemused tuleb vastu võtta õigeaegselt, et neid saaks arvesse võtta esimeste vesikonna veemajanduskavade ja meetmeprogrammide väljatöötamisel vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artiklitele 11 ja 13. |
|
(11) |
Interkalibreerimise tulemusel peaksid liikmesriikide klassifitseerimissüsteemide puhul kasutatavate ökoloogilise seisundi klassipiiride ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtused väljendama samaväärset ökoloogilist seisundit. Erinevused sama bioloogilise kvaliteedielemendi väärtuste vahel tekivad siseriiklike meetodite vaheliste erinevuste tõttu. Lisaks sellele ei saa arvutusmeetodite vaheliste erinevuste ja muude põhjuste tõttu võrrelda ökoloogilise kvaliteedisuhte väärtuseid erinevate bioloogiliste kvaliteedielementide vahel. |
|
(12) |
Sellised parameetrid, nagu klorofüll a sisaldus, fütoplanktoni biomaht, tsüanobakterite osakaal või makrovetikate ja katteseemnetaimede sügavuse ulatus, ei hõlma kõiki bioloogilisi kvaliteedielemente. Andmete kättesaadavuse ja hindamismeetodite olemasolu tõttu on nad aga järvede ja rannikuvee käimasoleva interkalibreerimise üheks aluseks. Kõnealuste parameetrite väärtused on liikmesriikide vahel otse võrreldavad, tingimusel et arvesse on võetud proovivõtu- ja analüüsimeetodite vahelisi erinevusi. Nimetatud põhjustel tuleks käesoleva otsuse lisas esitatud interkalibreerimise tulemuste hulka lisada lisaks ökoloogilise kvaliteedi suhtele ka kõnealuste parameetrite absoluutväärtused. |
|
(13) |
Kõnealused tulemused peaksid viitama ökoloogilisele seisundile. Kui interkalibreeritud tüüpidele vastavad veekogud loetakse vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikele 3 tugevasti muudetud veekogudeks, võib käesoleva otsuse lisas esitatud tulemusi kasutada kõnealuste veekogude hea ökoloogilise potentsiaali väljaselgitamiseks, võttes arvesse nende füüsilisi muudatusi ja sellega seotud veekasutust vastavalt direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punktis 1.2.5 sätestatud normmääratlustele. |
|
(14) |
Direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.4.1 alapunktis iii on sätestatud, et liikmesriigid peavad interkalibreerimise tulemused siseriiklikesse klassifitseerimissüsteemidesse üle kandma, et määrata kõnealuste riikide kõikide pinnaveekogutüüpide puhul kindlaks väga hea ja hea seisundi vahelise piiri väärtus ning hea ja kesise seisundi vahelise piiri väärtus. Interkalibreerimise tulemuste kohaldamise toetamiseks on koostatud kõnealuste tulemuste siseriiklikesse klassifitseerimissüsteemidesse ülekandmise ja võrdlustingimuste tuletamise suunised. |
|
(15) |
Teave, mis tehakse kättesaadavaks direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 8 sätestatud seireprogrammide rakendamise kaudu, ning valgalapiirkonna tunnuste ülevaatamine ja ajakohastamine, mis on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artiklis 5, võivad tuua ilmsiks uusi asjaolusid, mille tulemusel võidakse kohandada liikmesriikide seire- ja klassifitseerimissüsteemide saavutatud teaduslikke ja tehnilisi edusamme ning vaadata üle interkalibreerimise tulemusi, et parandada nende kvaliteeti. |
|
(16) |
Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 21 lõikes 1 osutatud komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Direktiivi 2000/60/EÜ V lisa punkti 1.4.1 alapunkti iii kohaldamisel kasutavad liikmesriigid seiresüsteemide klassifikatsioonide puhul käesoleva otsuse lisas sätestatud klassipiiride väärtusi.
Artikkel 2
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. oktoober 2008
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stravros DIMAS
(1) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.
(2) ELT L 243, 19.9.2005, lk 1.
LISA
VEEKOGU KATEGOORIA: jõed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Alpide piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Jõe tunnused |
Valgala (km2) |
Kõrgus ja geomorfoloogia |
Aluselisus |
Voolurežiim |
|
R-A1 |
Väikese kuni keskmise suurusega, kalgiveelised mäestikujõed |
10 – 1 000 |
800 – 2 500 m (valgala), rahnud ja/või kaljud |
Karedaveeline (kuid mitte väga karedaveeline) |
|
|
R-A2 |
Väikese kuni keskmise suurusega mäestikujõed; liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord |
10 – 1 000 |
500 – 1 000 m (valgala suurim kõrgus 3 000 m, keskmine 1 500 m), rahnud |
Lubjavaene (graniit, moondekivimid), keskmise karedusega kuni pehmeveeline |
Liustikuline voolurežiim |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
|
Tüüp R-A1: |
Saksamaa, Austria, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia |
|
Tüüp R-A2: |
Austria, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Sloveenia |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Tüüp R-A1 |
|||
|
Austria |
Austrias kasutatav jõgede ökoloogilise seisundi hindamise süsteem (Worst case between Multimetric Indices for General Degradation and Saprobic Index) |
0,80 |
0,60 |
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Global Normalisé (IBGN). Norme AFNOR NF T 90 350 (1992) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,93 |
0,79 |
|
Saksamaa |
PERLODES – Bewertungsverfahren von Fließgewässern auf Basis des Makrozoobenthos |
0,80 |
0,60 |
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,97 |
0,73 |
|
Sloveenia |
Sloveenias kasutatav selgrootute põhjaloomade hindamise süsteem: Multimetric index (Hydromorphology/General degradation), Saprobic Index |
0,80 |
0,60 |
|
Tüüp R-A2 |
|||
|
Austria |
Austrias kasutatav jõgede ökoloogilise seisundi hindamise süsteem (Worst case between Multimetric Indices for General Degradation and Saprobic Index) |
0,80 |
0,60 |
|
Prantsusmaa (Alpid) |
Classification française DCE Indice Biologique Global Normalisé (IBGN). Norme AFNOR NF T 90 350 (1992) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,93 |
0,71 |
|
Prantsusmaa (Püreneed) |
Classification française DCE Indice Biologique Global Normalisé (IBGN). Norme AFNOR NF T 90 350 (1992) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,94 |
0,81 |
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,95 |
0,71 |
|
Hispaania |
Iberian BMWP (IBMWP) |
0,83 |
0,53 |
Bioloogiline kvaliteedielement: põhjataimestik
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Tüüp R-A1 |
|||
|
Austria |
Meetod, mille puhul analüüsitakse kolme moodulit/parameetrit (Trophic Index, Saprobic Index, Reference Species) |
0,87 |
0,56 |
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Diatomées (IBD) norme AFNOR NF T 90-354 (2000) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,86 |
0,71 |
|
Saksamaa |
Deutsches Bewertungsverfahren für Makrophyten und Phytobenthos (PHYLIB) |
0,73 |
0,54 |
|
Sloveenia |
Meetod, mille puhul analüüsitakse kahte moodulit/parameetrit |
0,80 |
0,60 |
|
Tüüp R-A2 |
|||
|
Austria |
Meetod, mille puhul analüüsitakse kolme moodulit/parameetrit (Trophic Index, Saprobic Index, Reference Species) |
0,87 |
0,56 |
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Diatomées (IBD) norme AFNOR NF T 90-354 (2000) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,86 |
0,71 |
|
Hispaania |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) (Lenoir & Coste, 1996) |
0,94 |
0,74 |
VEEKOGU KATEGOORIA: jõed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Kesk-Euroopa/Baltimaade piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Jõe tunnused |
Valgala (km2) |
Kõrgus ja geomorfoloogia |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
|
R-C1 |
Väikesed madalikujõed, räniliiv |
10 – 100 |
Madalikujõed, peamiselt liivane põhi (väikesed liivaosakesed), laius 3–8 m (kõrge vee korral) |
> 0,4 |
|
R-C2 |
Väikesed madalikujõed, liivakivi |
10 – 100 |
Madalikujõed, kivid, laius 3 – 8 m (kõrge vee korral) |
< 0,4 |
|
R-C3 |
Väikesed, keskmisel kõrgusel asuvad jõed, liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord |
10 – 100 |
Keskmisel kõrgusel, kivid (graniit), kruusane põhi, laius 2 – 10 m (kõrge vee korral) |
< 0,4 |
|
R-C4 |
Keskmised madalikujõed, segatüüpi pealiskord |
100 – 1 000 |
Madalikujõed, liivane või kruusane põhi, laius 8 – 25 m (kõrge vee korral) |
> 0,4 |
|
R-C5 |
Suured madalikujõed, segatüüpi pealiskord |
1 000 – 10 000 |
Madalikujõed, pardkala vöönd, vahelduva voolukiirusega, suurim kõrgus valgalas: 800 m, laius > 25 m (kõrge vee korral) |
> 0,4 |
|
R-C6 |
Väikesed kalgiveelised madalikujõed |
10 – 300 |
Madalikujõed, kruusane põhi (lubjakivi), laius 3 – 10 m (kõrge vee korral) |
> 2 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
|
Tüüp R-C1: |
Belgia (Flandria), Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Leedu, Madalmaad, Poola, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-C2: |
Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-C3: |
Austria, Belgia (Valloonia), Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Poola, Portugal, Hispaania, Rootsi, Prantsusmaa, Läti, Luksemburg, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-C4: |
Belgia (Flandria), Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Taani, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-C5: |
Tšehhi Vabariik, Eesti, Prantsusmaa, Saksamaa, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-C6: |
Taani, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Leedu, Luksemburg, Rootsi, Ühendkuningriik |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriikliku klassifitseerimissüsteemi ökoloogilised kvaliteedisuhted
Alljärgnevad tulemused kehtivad kõikide eespool kirjeldatud tüüpide puhul
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Austria |
Austrias kasutatav jõgede ökoloogilise seisundi hindamise süsteem (Worst case between Multimetric Indices for General Degradation and Saprobic Index) |
0,80 |
0,60 |
|
Belgia (Flandria) |
Multimetric Macroinvertebrate Index Flanders (MMIF) |
0,90 |
0,70 |
|
Belgia (Valloonia) |
Indice Biologique Global Normalisé (IBGN) (Norme AFNOR NF T 90 350, 1992) ja Vallooni piirkonna ministeeriumi 2007. aasta „Hea seisundi esialgne määratlus” |
0,97 |
0,74 |
|
Taani |
Danish Stream Fauna Index (DSFI) |
1,00 |
0,71 |
|
Saksamaa |
PERLODES –Bewertungsverfahren von Fließgewässern auf Basis des Makrozoobenthos |
0,80 |
0,60 |
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Global Normalisé (IBGN). Norme AFNOR NF T 90 350 (1992) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,94 |
0,80 |
|
Iirimaa |
Quality Rating System (Q-value) |
0,85 |
0,75 |
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,96 |
0,72 |
|
Luksemburg |
Classification luxembourgeoise DCE, Indice Biologique Global Normalisé (IBGN), Norme AFNOR NF T 90 350, 1992) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 07 nr 4, 11. aprill 2007 |
0,96 |
0,72 |
|
Madalmaad |
KRW-maatlat |
0,80 |
0,60 |
|
Poola |
BMWP (BMWP-PL) verified by modified Margalef diversity index |
0,89 |
0,68 |
|
Hispaania |
North Spain Multimetric Indices |
0,93 |
0,70 |
|
Rootsi |
DJ-index (Dahl & Johnson 2004) |
0,80 |
0,60 |
|
Ühendkuningriik |
River Invertebrate Classification Tool (RICT) |
0,97 |
0,86 |
Bioloogiline kvaliteedielement: põhjataimestik
Tulemused: interkalibreeritud siseriikliku klassifitseerimissüsteemi ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|||
|
Austria |
Meetod, mille puhul analüüsitakse kolme moodulit/parameetrit (Trophic Index, Saprobic Index, Reference Species) |
Kõik tüübid, kõrgus < 500 m |
0,70 |
0,42 |
|
Kõik tüübid, kõrgus > 500 m |
0,71 |
0,42 |
||
|
Belgia (Flandria) |
Proportions of Impact-Sensitive and Impact-Associated Diatoms (PISIAD) |
Kõik tüübid |
0,80 |
0,60 |
|
Belgia (Valloonia) |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) AFNOR norm NF T 90–354 (2000) ja Vallooni piirkonna ministeeriumi 2007. aasta „Hea seisundi esialgne määratlus” |
Kõik liigid |
0,93 |
0,68 |
|
Eesti |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
Kõik tüübid |
0,85 |
0,70 |
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Diatomées (IBD) norme AFNOR NF T 90-354 (2000) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
Siseriiklikud tüübid 1, 2 ja 4 |
0,93 |
0,80 |
|
Siseriiklik tüüp 3 |
0,92 |
0,77 |
||
|
Saksamaa |
Deutsches Bewertungsverfahren für Makrophyten und Phytobenthos (PHYLIB) |
R-C1 |
0,67 |
0,43 |
|
R-C3 |
0,67 |
0,43 |
||
|
R-C4 |
0,61 |
0,43 |
||
|
R-C5 |
0,73 |
0,55 |
||
|
Iirimaa |
Trophic Diatom Index (TDI), uuendatud versioon |
Kõik tüübid |
0,93 |
0,78 |
|
Luksemburg |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
Kõik tüübid |
0,85 |
0,70 |
|
Madalmaad |
KRW Maatlat |
Kõik tüübid |
0,80 |
0,60 |
|
Hispaania |
Diatom multimetric (MDIAT) |
Kõik tüübid |
0,93 |
0,70 |
|
Rootsi |
Rootsi hindamismeetodid, Rootsi EPA määrused (NFS 2008:1), koostatud Indice de Polluosensibilité Spécifique’i (IPS) põhjal |
Kõik tüübid |
0,89 |
0,74 |
|
Ühendkuningriik |
Diatom Assessment for River Ecological Status (DARES) |
Kõik tüübid |
0,93 |
0,78 |
VEEKOGU KATEGOORIA: jõed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: ida-kontinentaalne piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Jõe tunnused |
Ökopiirkond |
Valgala (km2) |
Kõrgus (m) |
Geoloogilised omadused |
Põhi |
|
R-E1 |
Karpaatides: väikese kuni keskmise suurusega, keskmisel kõrgusel asuvad jõed |
10 |
10 – 1 000 |
500 – 800 |
liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord |
kruus ja rahnud |
|
R-E2 |
Tasandikul: keskmised madalikujõed |
11 ja 12 |
100 – 1 000 |
< 200 |
segatüüpi pealiskord |
liiv ja muda |
|
R-E4 |
Tasandikul: keskmised keskmisel kõrgusel asuvad jõed |
11 ja 12 |
100 – 1 000 |
200 – 500 |
segatüüpi pealiskord |
liiv ja kruus |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
|
Tüüp R-E1: |
Tšehhi Vabariik, Ungari, Rumeenia, Slovakkia |
|
Tüüp R-E2: |
Tšehhi Vabariik, Ungari, Rumeenia, Slovakkia |
|
Tüüp R-E1: |
Austria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea–kesise piir |
||
|
Tüübid R-E1, R-E2 ja R-E4 |
|||
|
Slovakkia |
Slovakkias kasutatav jõgede ökoloogilise seisundi hindamise süsteem |
0,80 |
0,60 |
|
Tüüp R-E4: |
|||
|
Austria |
Austrias kasutatav jõgede ökoloogilise seisundi hindamise süsteem (Worst case between Multimetric Indices for General Degradation and Saprobic Index) |
0,80 |
0,60 |
VEEKOGU KATEGOORIA: jõed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Vahemere piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Jõe tunnused |
Valgala (km2) |
Kõrgus (m) |
Geoloogilised omadused |
Voolurežiim |
|
R-M1 |
Väikesed, keskmisel kõrgusel asuvad Vahemere piirkonna ojad |
10 – 100 |
200 – 800 |
Segatüüpi pealiskord |
Suur sesoonne muutlikkus |
|
R-M2 |
Väikesed või keskmised Vahemere piirkonna madalikuojad |
10 – 1 000 |
< 400 |
Segatüüpi pealiskord |
Suur sesoonne muutlikkus |
|
R-M4 |
Väikesed või keskmised Vahemere piirkonna mägiojad |
10 – 1 000 |
400 – 1 500 |
Ränivaene |
Suur sesoonne muutlikkus |
|
R-M5 |
Väikesed, ajutised madalikujõed |
10 – 100 |
< 300 |
Segatüüpi pealiskord |
Ajutised |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
|
Tüüp R-M1: |
Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Sloveenia, Hispaania |
|
Tüüp R-M2: |
Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania |
|
Tüüp R-M4: |
Küpros, Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Hispaania |
|
Tüüp R-M5: |
Küpros, Itaalia, Portugal, Sloveenia, Hispaania |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
R-M1 |
|||
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Global Normalisé (IBGN). Norme AFNOR NF T 90 350 (1992) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,94 |
0,81 |
|
Kreeka |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,95 |
0,71 |
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,97 |
0,72 |
|
Portugal |
North Invertebrate Portuguese Index, IPtIN |
0,92 |
0,69 |
|
Hispaania |
IBMWP |
0,78 |
0,48 |
|
R-M2 |
|||
|
Kreeka |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,94 |
0,71 |
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,94 |
0,70 |
|
Portugal |
North Invertebrate Portuguese Index, IPtIN |
0,87 |
0,66 |
|
R-M4 |
|||
|
Küpros |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,97 |
0,73 |
|
Kreeka |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,96 |
0,72 |
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,94 |
0,70 |
|
Hispaania |
IBMWP |
0,83 |
0,51 |
|
R-M5 |
|||
|
Itaalia |
STAR Intercalibration Common Metric Index (STAR_ICMi) |
0,97 |
0,73 |
|
Portugal |
South Invertebrate Portuguese Index, IPtIS |
0,98 |
0,72 |
|
Hispaania |
IBMWP |
0,91 |
0,55 |
Bioloogiline kvaliteedielement: põhjataimestik
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
R-M1 |
|||
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Diatomées (IBD) norme AFNOR NF T 90-354 (2000) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,93 |
0,80 |
|
Portugal |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,84 |
0,62 |
|
Hispaania |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,90 |
0,67 |
|
R-M2 |
|||
|
Prantsusmaa |
Classification française DCE Indice Biologique Diatomées (IBD) norme AFNOR NF T 90-354 (2000) ja circular MEDD/DE/MAGE/BEMA 05 nr 14, 28. juuli 2005; muudetud 13. juunil 2007 |
0,93 |
0,80 |
|
Portugal |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,84 |
0,62 |
|
Hispaania |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,93 |
0,70 |
|
R-M4 |
|||
|
Hispaania |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,91 |
0,68 |
|
R-M5 |
|||
|
Portugal |
European Index (CEE) |
0,85 |
0,64 |
|
Hispaania |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,95 |
0,71 |
VEEKOGU KATEGOORIA: jõed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: põhjapiirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Jõe tunnused |
Valgala (üleminekuvee puhul) |
Kõrgus ja geomorfoloogia |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
Värvus (mg Pt/l) |
|
R-N1 |
Väikesed madalikujõed, liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord, keskmise karedusega vesi |
10–100 km2 |
< 200 m või ranniku kõrgeimast punktist allpool |
0,2–1 |
< 30 (Iirimaal < 150) |
|
R-N3 |
Väikesed või keskmised madalikujõed, soostunud valgala |
10 – 1 000 km2 |
< 0,2 |
> 30 |
|
|
R-N4 |
Keskmised madalikujõed, liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord, keskmise karedusega vesi |
100 – 1 000 km2 |
0,2–1 |
< 30 |
|
|
R-N5 |
Väikesed keskmisel kõrgusel asuvad jõed, liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord |
10–100 km2 |
Madaliku ja mägismaa vahepealsed |
< 0,2 |
< 30 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
|
Tüüp R-N1: |
Soome, Iirimaa, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-N3: |
Soome, Iirimaa, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-N4: |
Soome, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp R-N5: |
Soome, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
Alljärgnevad tulemused kehtivad kõikide eespool kirjeldatud tüüpide puhul.
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Soome |
Meetod, mille puhul analüüsitakse mitut parameetrit, esimene versioon |
0,80 |
0,60 |
|
Iirimaa |
Quality Rating System (Q-value) |
0,85 |
0,75 |
|
Norra |
Average Score per Taxon (ASPT) |
0,99 |
0,87 |
|
Rootsi |
DJ-index (Dahl & Johnson 2004) |
0,80 |
0,60 |
|
Ühendkuningriik |
River Invertebrate Classification Tool (RICT) |
0,97 |
0,86 |
Bioloogiline kvaliteedielement: põhjataimestik
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted.
Alljärgnevad tulemused kehtivad kõikide eespool kirjeldatud tüüpide puhul
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Soome |
Indice de Polluosensibilité Spécifique (IPS) |
0,91 |
0,80 |
|
Iirimaa |
Trophic Diatom Index (TDI), uuendatud versioon |
0,93 |
0,78 |
|
Rootsi |
Rootsi hindamismeetodid, Rootsi EPA määrused (NFS 2008:1), koostatud Indice de Polluosensibilité Spécifique’i (IPS) põhjal |
0,89 |
0,74 |
|
Ühendkuningriik |
Diatom Assessment for River Ecological Status (DARES) |
0,93 |
0,78 |
VEEKOGU KATEGOORIA: järved
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Atlandi piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Järve tunnused |
Kõrgus (m merepinnast) |
Keskmine sügavus (m) |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
|
LA1/2 |
Väikesed ja suured, madalad ja kalgiveelised madalikujärved |
< 200 |
3–15 |
> 1 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
Iirimaa ja Ühendkuningriik
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi (klorofüll a)
Tulemused: Ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad kasvuperioodi keskmisi väärtusi ja kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul.
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Klorofüll a kontsentratsioon (μg/l) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
LA1/2 |
0,55 |
0,32 |
4,6—7,0 |
8,0—12,0 |
VEEKOGU KATEGOORIA: järved
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Alpide piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Järve tunnused |
Kõrgus (m merepinnast) |
Keskmine sügavus (m) |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
Järve suurus (km2) |
|
L-AL3 |
Suured, madalal või keskmisel kõrgusel asuvad järved, keskmise karedusega kuni kareda veega (Alpide mõju) |
50–800 |
> 15 |
> 1 |
> 0,5 |
|
L-AL4 |
Suured, keskmisel kõrgusel asuvad järved, keskmise karedusega kuni kareda veega (Alpide mõju) |
200–800 |
3–15 |
> 1 |
> 0,5 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüübid L-AL3 ja L-AL4: |
Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Sloveenia |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameetrid näitavad biomassi
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad aastaseid keskmisi väärtusi ja kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul. Liikmesriigid võivad kasutada klorofüll a, kogu biomahu või mõlemat nimetatud parameetrit.
Klorofüll a
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Klorofüll a kontsentratsioon (μg/l) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
L-AL3 |
0,70 |
0,40 |
2,1—2,7 |
3,8—4,7 |
|
L-AL4 |
0,75 |
0,41 |
3,6—4,4 |
6,6—8,0 |
Kogu biomaht
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Kogu biomaht (mm3/l) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
L-AL3 |
0,60 |
0,25 |
0,3—0,5 |
0,8—1,2 |
|
L-AL4 |
0,64 |
0,26 |
0,8—1,1 |
1,9—2,7 |
Fütoplankton: parameetrid näitavad taksonoomilist koostist ja rohkust
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklikud parameetrid |
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Klassipiirid |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|||
|
Austria Sloveenia |
Brettum index |
L-AL3 |
0,94 |
0,83 |
4,12—4,34 |
3,64—3,83 |
|
L-AL4 |
0,94 |
0,81 |
3,69—3,87 |
3,20—3,34 |
||
|
Saksamaa |
PTSI (Phytoplankton Taxa Lake Index) |
L-AL3 |
0,60 |
0,43 |
1,25 |
1,75 |
|
L-AL4 |
0,71 |
0,56 |
1,75 |
2,25 |
||
|
Itaalia |
PTIot (Phytoplankton Taxa Index) |
L-AL 3 (keskmine sügavus < 100 m) |
0,95 |
0,89 |
3,43 |
3,22 |
|
L-AL4 |
0,95 |
0,85 |
3,37 |
3,01 |
||
|
PTIspecies (Phytoplankton Taxa Index) |
L-AL 3 (keskmine sügavus > 100 m) |
0,93 |
0,82 |
4,00 |
3,50 |
|
Bioloogiline kvaliteedielement: makrofüüdid
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Austria Tüübid L-AL3 ja L-AL4 |
Austrias kasutatav makrofüütide hindamise süsteem: Austrian Index Macrophytes for Lakes (AIM for Lakes), moodul 1 |
0,80 |
0,60 |
|
Saksamaa Tüüp L-AL3 |
Saksamaal kasutatav makrofüütide ja põhjataimestiku hindamise süsteem: moodul 1 |
0,78 |
0,51 |
|
Saksamaa Tüüp L-AL4 |
Saksamaal kasutatav makrofüütide ja põhjataimestiku hindamise süsteem: moodulid 1 ja 2 |
0,71 |
0,47 |
VEEKOGU KATEGOORIA: järved
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Kesk-Euroopa/Baltimaade piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Järve tunnused |
Kõrgus (m merepinnast) |
Keskmine sügavus (m) |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
Hüdroloogiline viibeaeg (aastates) |
|
L-CB1 |
Madalad kalgiveelised madalikujärved |
< 200 |
3–15 |
> 1 |
1–10 |
|
L-CB2 |
Väga madalad kalgiveelised madalikujärved |
< 200 |
< 3 |
> 1 |
0,1–1 |
|
L-CB3 |
Väikesed madalad madalikujärved, liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord (keskmise karedusega vesi) |
< 200 |
3–15 |
0,2–1 |
1–10 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüübid L-CB1 ja L-CB2: |
Belgia, Saksamaa, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Leedu, Läti, Madalmaad, Poola, Ühendkuningriik |
|
Tüüp L-CB3: |
Belgia, Taani, Eesti, Prantsusmaa, Läti, Poola |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad kasvuperioodi keskmisi väärtusi ja kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul.
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Klorofüll a kontsentratsioon (μg/l) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
L-CB1 |
0,55 |
0,32 |
4,6—7,0 |
8,0—12,0 |
|
L-CB2 |
0,63 |
0,30 |
9,9—11,7 |
21,0—25,0 |
|
L-CB3 |
0,57 |
0,31 |
4,3—6,5 |
8,0—12,0 |
Bioloogiline kvaliteedielement: makrofüüdid
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
Alljärgnevad tulemused kehtivad tüüpide LCB1 ja LCB2 puhul.
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Belgia |
Flaamimaal kasutatav makrofüütide hindamise süsteem |
0,80 |
0,60 |
|
Saksamaa |
Saksamaal kasutatav makrofüütide hindamise süsteem: võrdlusindeks |
0,75 |
0,50 |
|
Eesti |
Eestis kasutatav makrofüütide hindamise süsteem |
0,80 |
0,60 |
|
Läti |
Lätis kasutatav makrofüütide hindamise süsteem |
0,80 |
0,60 |
|
Madalmaad |
Hollandis kasutatav makrofüütide hindamise süsteem (KRW Maatlat) |
0,80 |
0,60 |
|
Ühendkuningriik |
Ühendkuningriigis kasutatav makrofüütide hindamise süsteem LEAFPACS |
0,80 |
0,60 |
VEEKOGU KATEGOORIA: järved
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Vahemere piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Järve tunnused |
Kõrgus merepinnast (m) |
Keskmine sademete hulk aastas (mm) ja temperatuur ( oC) |
Keskmine sügavus (m) |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
Järve suurus (km2) |
|
L-M5/7 |
Sügavad, suured veehoidlad, liivakivi- ja/või graniidirikas pealiskord, niisked alad, valgala < 20 000 km2 |
0–800 |
> 800 või < 15 |
> 15 |
< 1 |
> 0,5 |
|
L-M8 |
Sügavad, suured, kalgiveelised veehoidlad, valgala < 20 000 km2 |
0–800 |
— |
> 15 |
> 1 |
> 0,5 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüüp L-M5/7: |
Kreeka, Prantsusmaa, Portugal, Hispaania, Rumeenia |
|
Tüüp L-M8: |
Küpros, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Rumeenia |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameetrid näitavad biomassi
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad suveperioodide keskmisi väärtusi ja valgusrohke vööndi sügavust ning kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul. Liikmesriigid võivad kasutada klorofüll a parameetrit, kogu biomahu parameetrit või mõlemat nimetatut.
Klorofüll a
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Klorofüll a kontsentratsioon (μg/l) |
|
Hea-kesise piir |
Hea-kesise piir |
|
|
L-M5/7 |
0,21 |
6,7—9,5 |
|
L-M8 |
0,43 |
4,2—6,0 |
Kogu biomaht
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Kogu biomaht (mm3/l) |
|
Hea-kesise piir |
Hea-kesise piir |
|
|
L-M5/7 |
0,19 |
1,9 |
|
L-M8 |
0,36 |
2,1 |
Fütoplankton: parameetrid näitavad taksonoomilist koostist ja rohkust
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad suveperioodide keskmisi väärtusi ja eufootilist sügavust ning kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul. Liikmesriigid peavad kasutama vähemalt ühte järgmistest interkalibreeritud parameetritest: tsüanobakterite protsentuaalne osakaal, Kataloonia indeks, Vahemere PTI indeks.
Tsüanobakterite protsentuaalne osakaal
|
Tüüp ja riik |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Tsüanobakterite osakaal protsentides |
|
Hea-kesise piir |
Hea-kesise piir |
|
|
Tüüp L-M5/7 |
||
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,91 |
9,2 |
|
Tüüp L-M8 |
||
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,72 |
28,5 |
Ökoloogilise kvaliteedisuhte arvutamisel on kasutatud järgmist valemit: EQR = (100 – piiri väärtus)/(100 – kontrollväärtus).
Kataloonia indeks
|
Tüüp ja riik |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Kataloonia indeks |
|
Hea-kesise piir |
Hea-kesise piir |
|
|
Tüüp L-M5/7 |
||
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,97 |
10,6 |
|
Tüüp L-M8 |
||
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,98 |
7,7 |
Ökoloogilise kvaliteedisuhte arvutamisel on kasutatud järgmist valemit: EQR = (400 – piiri väärtus)/(400 – kontrollväärtus).
Vahemere PTI indeks
|
Tüüp ja riik |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Vahemere PTI |
|
Hea-kesise piir |
Hea-kesise piir |
|
|
Tüüp L-M5/7 |
||
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,75 |
2,32 |
|
Tüüp L-M8 |
||
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,77 |
2,38 |
VEEKOGU KATEGOORIA: järved
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: põhjapiirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Järve tunnused |
Kõrgus (m merepinnast) |
Keskmine sügavus (m) |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
Värvus (mg Pt/l) |
|
LN1 |
Madalad, keskmise kareduse ja heleda veega madalikujärved |
< 200 |
3–15 |
0,2–1 |
< 30 |
|
LN2a |
Madalad, pehme ja heleda veega madalikujärved |
< 200 |
3–15 |
< 0,2 |
< 30 |
|
LN2b |
Sügavad, pehme ja heleda veega madalikujärved |
< 200 |
> 15 |
< 0,2 |
< 30 |
|
LN3a |
Madalad, pehmeveelised madalikujärved, keskmine humiinainete sisaldus |
< 200 |
3–15 |
< 0,2 |
30–90 |
|
LN5 |
Madalad, keskmisel kõrgusel asuvad pehme ja heleda veega järved |
200–800 |
3–15 |
< 0,2 |
< 30 |
|
LN6a |
Madalad, keskmisel kõrgusel asuvad pehmeveelised järved, keskmine humiinainete sisaldus |
200–800 |
3–15 |
< 0,2 |
30–90 |
|
LN8a |
Madalad madalikujärved, keskmise karedusega vesi, keskmine humiinainete sisaldus |
< 200 |
3–15 |
0,2–1 |
30–90 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüübid LN1, LN2a, LN3a ja LN8a: |
Iirimaa, Soome, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüübid LN2b, LN5 ja LN6a |
: |
Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad kasvuperioodi keskmisi väärtusi ja kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul.
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Klorofüll a kontsentratsioon (μg/l) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
LN1 |
0,50 |
0,33 |
5,0—7,0 |
7,5—10,5 |
|
LN2a |
0,50 |
0,29 |
3,0—5,0 |
5,0—8,5 |
|
LN2b |
0,50 |
0,33 |
3,0—5,0 |
4,5—7,5 |
|
LN3a |
0,50 |
0,30 |
5,0—7,0 |
8,0—12,0 |
|
LN5 |
0,50 |
0,33 |
2,0—4,0 |
3,0—6,0 |
|
LN6a |
0,50 |
0,33 |
4,0—6,0 |
6,0—9,0 |
|
LN8a |
0,50 |
0,33 |
7,0—10,0 |
10,5—15,0 |
Bioloogiline kvaliteedielement: makrofüüdid
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus (üksnes interkalibreeritud makrofüütide puhul).
|
Tüüp |
Järve tunnused |
Aluselisus (mg-ekv/l) |
Värvus (mg Pt/l) |
|
101 |
Pehme, hele vesi |
0,05—0,2 |
< 30 |
|
102 |
Pehme vesi, suur humiinainete sisaldus |
0,05—0,2 |
> 30 |
|
201 |
Keskmise karedusega hele vesi |
0,2—1,0 |
< 30 |
|
202 |
Keskmise karedusega vesi, suur humiinainete sisaldus |
0,2—1,0 |
> 30 |
|
301 |
Kare, hele vesi |
> 1,0 |
< 30 |
|
302 |
Kare vesi, suur humiinainete sisaldus |
> 1,0 |
> 30 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüübid 101, 102, 201 ja 202: |
Iirimaa, Soome, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp 301 |
Iirimaa, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
|
Tüüp 302 |
Iirimaa, Norra, Rootsi, Ühendkuningriik |
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|||
|
Iirimaa |
Free Macrophyte Index |
Kõik interkalibreeritud tüübid |
0,90 |
0,68 |
|
Rootsi |
Macrophyte Trophic index (Ecke) |
Tüüp 101 |
0,98 |
0,79 |
|
Tüüp 102 |
0,98 |
0,88 |
||
|
Tüüp 201 |
0,94 |
0,83 |
||
|
Tüüp 202 |
0,96 |
0,83 |
||
|
Norra |
Macrophyte Trophic Index (Mjelde) |
Tüüp 101 |
0,94 |
0,61 |
|
Tüüp 102 |
0,96 |
0,65 |
||
|
Tüüp 201 |
0,91 |
0,72 |
||
|
Tüüp 202 |
0,9 |
0,77 |
||
|
Tüüp 301 |
0,92 |
0,69 |
||
|
Ühendkuningriik |
Ühendkuningriigis kasutatav makrofüütide hindamise süsteem LEAFPACS |
Kõik interkalibreeritud tüübid |
0,80 |
0,60 |
VEEKOGU KATEGOORIA: ranniku- ja siirdeveed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Läänemere piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Soolsus (psu) |
Ranniku avatus |
Sügavus |
Jääkatte kestus (päevade arv) |
Muud tunnused |
|
CW B0 |
0,5–3 |
Varjatud |
Madal |
> 150 |
Botnia lahe põhjaosa („Northern Quark”) |
|
CW B2 |
3–6 |
Varjatud |
Madal |
90–150 |
Botnia lahe lõunaosa |
|
CW B3 a |
3–6 |
Varjatud |
Madal |
~90 |
Botnia lahe ala lõunaosast kuni Saaristomere ja Soome lahe lääneosani |
|
CW B3 b |
3–6 |
Avatud |
Madal |
~90 |
|
|
CW B12 a Eastern Baltic Sea |
5–8 |
Varjatud |
Madal |
— |
Liivi laht |
|
CW B12 b Western Baltic Sea |
8–22 |
Varjatud |
Madal |
— |
Rootsi lõunarannik ja Läänemere edelaosa avatud rannik Taanis ja Saksamaal |
|
CW B13 |
6–22 |
Avatud |
Madal |
— |
Eesti, Läti, Leedu ja Poola ning Taanile kuuluva Bornholmi saare rannik |
|
CW B 14 |
6–22 |
Varjatud |
Madal |
— |
Laguunid |
|
TW B 13 |
6–22 |
Avatud |
Madal |
— |
Siirdeveed, Leedu ja Poola rannikul |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüübid CWB0, CWB2, CWB3a ja CWB3b: |
Soome, Rootsi |
|
Tüüp CWB12a |
Eesti |
|
Tüüp CWB12b |
Saksamaa, Taani, Rootsi |
|
Tüüp CWB13 |
Taani, Eesti, Leedu, Läti, Poola |
|
Tüüp CWB14 |
Taani, Poola |
|
Tüüp TWB13 |
Leedu, Poola |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
CW B0 |
|||
|
Soome |
BBI – Finnish Brackish water Benthic Index |
0,99 |
0,59 |
|
Rootsi |
BQI – Swedish multimetric biological quality index (soft sediment infauna) |
0,77 |
0,31 |
|
CW B2 |
|||
|
Soome |
BBI – Finnish Brackish water Benthic Index |
0,95 |
0,57 |
|
Rootsi |
BQI – Swedish multimetric biological quality index (soft sediment infauna) |
0,76 |
0,29 |
|
CW B3 a |
|||
|
Soome |
BBI – Finnish Brackish water Benthic Index |
0,89 |
0,53 |
|
Rootsi |
BQI – Swedish multimetric biological quality index (soft sediment infauna) |
0,76 |
0,29 |
|
CW B3 b |
|||
|
Soome |
BBI – Finnish Brackish water Benthic Index |
0,90 |
0,54 |
|
Rootsi |
BQI – Swedish multimetric biological quality index (soft sediment infauna) |
0,76 |
0,29 |
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi (klorofüll a)
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kajastavad suveperioodi (mai/juuni – september) keskmisi väärtusi
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted |
Parameetri väärtus/ulatus, klorofüll a (μg/l) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
CW B0 |
|
|
|
|
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,76 |
0,56 |
1,7 (1,5—1,8) |
2,3 (2,0—2,7) |
|
CW B2 |
|
|
|
|
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,78 |
0,56 |
1,8 |
2,5 (2,3—2,6) |
|
CW B3 a |
|
|
|
|
|
Varjatud, kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,71 |
0,49 |
2,4 (2,2—2,6) |
3,5 (2,9—4,0) |
|
CW B3 b |
|
|
|
|
|
Avatud, kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,81 |
0,68 |
1,5 |
1,8 |
|
CW B 12 a |
|
|
|
|
|
Läänemere idaosa, soolsus 5–8 psu, kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,82 |
0,66 |
2,2 |
2,7 |
|
CW B 12 b |
|
|
|
|
|
Läänemere lääneosa, soolsus 8–22 psu, kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,92 |
0,63 |
1,3 (1,1—1,5) |
1,9 |
|
CW B 13 |
|
|
|
|
|
Taani, Eesti ja Läti |
0,92 |
0,75 |
1,3 |
1,6 |
|
CW B 14 |
|
|
|
|
|
Taani |
0,82 |
0,56 |
1,1 |
1,6 |
|
TW B 13 |
|
|
|
|
|
Kõik kõnealust tüüpi omavad riigid |
0,90 |
0,66 |
4,2 |
5,8 |
Bioloogiline kvaliteedielement: katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed: parameeter näitab rohkust (meriheina Zostera marina sügavuspiir)
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted |
Parameetri väärtus/ulatus Meriheina Zostera marina sügavuspiir (m) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
CW B 12 b |
|
|
|
|
|
Taani ja Saksamaa, avatud rannik |
0,90 |
0,74 |
8,5 (8,0—9,4) |
7 (6,6—7,1) |
VEEKOGU KATEGOORIA: ranniku- ja siirdeveed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Kirde-Atlandi piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Tunnused |
Soolsus (psu), loodete ulatus (m), sügavus (m) |
Hoovuste kiirus (sõlmedes), ranniku avatus |
Segunemine, viibeaeg |
|
NEA1/26a |
Madal avaookean, avatud või varjatud, euhaliinne |
> 30 Keskmise ulatusega looded 1–5 < 30 |
Keskmise kiirusega 1–3, avatud või varjatud |
Täielikult segunenud Päevad |
|
NEA1/26b |
Madalad sisemered, avatud või varjatud, euhaliinsed |
> 30 Keskmise ulatusega looded 1–5 < 30 |
Keskmise kiirusega 1–3 Avatud või varjatud |
Täielikult segunenud Päevad |
|
NEA1/26c |
Sisemered, avatud või varjatud, osaliselt kihistunud |
> 30 Väikese/keskmise ulatusega looded < 1–5 < 30 |
Keskmise kiirusega 1–3 Avatud või varjatud |
Osaliselt kihistunud Päevad kuni nädalad |
|
NEA1/26d |
Skandinaavia poolsaare rannik, avatud või varjatud, madalad veed |
> 30 Väikese ulatusega looded < 1 < 30 |
Aeglased < 1 Avatud või poolavatud |
Osaliselt kihistunud Päevad kuni nädalad |
|
NEA1/26e |
Madalad tõusvoolude alad, avatud või varjatud, euhaliinsed |
> 30 Keskmise ulatusega looded 1–5 < 30 |
Keskmise kiirusega 1–3 Avatud või varjatud |
Täielikult segunenud Päevad |
|
NEA3/4 |
Polühaliinne, avatud või poolavatud (Waddeni mere tüüp) |
Polühaliinne 18–30 Keskmise ulatusega looded 1–5 < 30 |
Keskmise kiirusega 1–3 Avatud või poolavatud |
Täielikult segunenud Päevad |
|
NEA7 |
Sügavad fjordide süsteemid |
> 30 Keskmise ulatusega looded 1–5 > 30 |
Aeglased < 1 Varjatud |
Täielikult segunenud Päevad |
|
NEA8 |
Skagerraki loodeosa tüüp, polühaliinne, väikese ulatusega looded, varjatud, madalad veed |
Polühaliinne 18–30 Väikese ulatusega looded < 1 < 30 |
Aeglased < 1 Varjatud |
Osaliselt kihistunud Päevad kuni nädalad |
|
NEA9 |
Fjordid, mille suudmes on madal põhjalävend, keskosa on väga sügav, põhjakihtide veevahetus on takistatud |
Polühaliinsed 18–30 Väikese ulatusega looded < 1 > 30 |
Aeglased < 1 Varjatud |
Osaliselt kihistunud Nädalad |
|
NEA10 |
Skagerraki kirdeosa tüüp, polühaliinne, väikese ulatusega looded, avatud, sügav |
Polühaliinne 18–30 Väikese ulatusega looded < 1 > 30 |
Aeglased < 1 Avatud |
Osaliselt kihistunud Päevad |
|
NEA11 |
Siirdeveed |
Oligohaliinsed 0–35 Väikese kuni suure ulatusega looded < 30 |
Muutuv Varjatud või poolavatud |
Osaliselt või alaliselt kihistunud, päevad kuni nädalad |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
|
Tüüp NEA1/26a: |
Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Norra, Ühendkuningriik |
|
Tüüp NEA1/26b: |
Belgia, Prantsusmaa, Madalmaad, Ühendkuningriik |
|
Tüüp NEA1/26c: |
Saksamaa, Taani |
|
Tüüp NEA1/26d: |
Taani |
|
Tüüp NEA1/26e: |
Portugal, Hispaania |
|
Tüüp NEA3/4: |
Saksamaa, Madalmaad |
|
Tüüp NEA7: |
Norra, Ühendkuningriik |
|
Tüüp NEA8: |
Taani, Norra, Rootsi |
|
Tüüp NEA9: |
Norra, Rootsi |
|
Tüüp NEA10: |
Norra, Rootsi |
|
Tüüp NEA11: |
Belgia, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Portugal, Ühendkuningriik |
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
Tulemused kehtivad üksnes pehmete setetega elupaikade puhul (loodetest mõjutatud muda/liivaalad).
|
Tüüp ja riik |
Siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Tüübid NEA1/26, NEA 3/4 ja NEA 7 (näitajad viitavad peamiselt orgaanilisele ja toksilisele reostusele pehmete setetega elupaikades) |
|||
|
Taani |
DKI |
0,67 |
0,53 |
|
Prantsusmaa |
M-AMBI |
0,77 |
0,53 |
|
Saksamaa |
M-AMBI |
0,85 |
0,70 |
|
Iirimaa |
IQI |
0,75 |
0,64 |
|
Norra |
NQI |
0,92 |
0,81 |
|
Portugal |
P-BAT |
0,79 |
0,58 |
|
Hispaania |
M-AMBI |
0,77 |
0,53 |
|
Ühendkuningriik |
IQI |
0,75 |
0,64 |
|
Tüübid NEA1/26 ja NEA3/4 (indeks viitab mitmele koormusele mitmes elupaigas) |
|||
|
Belgia |
BEQI |
0,80 |
0,60 |
|
Madalmaad |
BEQI |
0,80 |
0,60 |
|
Tüübid NEA8/9/10 |
|||
|
Taani |
DKI |
0,82 |
0,63 |
|
Norra |
NQI |
0,92 |
0,81 |
|
Rootsi |
BQI |
0,89 |
0,68 |
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi (klorofüll a)
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul. Parameetri väärtuseid väljendatakse mõõtühikuga μg/l (90 % väärtus) ja arvutatakse välja kindlaksmääratud kasvuperioodi (kuus aastat) jooksul. Kõnealused tulemused kehtivad selliste geograafiliste piirkondade puhul, mis kuuluvad tehnilises aruandes kirjeldatud tüüpide alla.
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Väärtused (μg/l, 90 %) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
NEA1/26a |
0,67 |
0,33 |
1–5 |
2–10 |
|
NEA1/26b |
0,67 |
0,44 |
6–10 |
9–15 |
|
NEA1/26c |
0,67 |
0,44 |
5 |
7,5 |
|
NEA1/26d |
0,67 |
0,50 |
3 |
4 |
|
NEA1/26e |
0,67 |
0,44 |
6–8 |
9–12 |
|
NEA8 |
0,67 |
0,33 |
1,5 |
3 |
|
NEA9 |
0,67 |
0,33 |
2,5 |
5 |
|
NEA10 |
0,67 |
0,33 |
3 |
6 |
Fütoplankton: parameeter näitab liigilist koostist (õitsemist)
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik parameeter |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Väärtused (üksikute taksonite läviväärtusi ületavate lugemite %) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
NEA1/26a/b, NEA3/4 |
|||||
|
Belgia |
|
|
|
|
|
|
Saksamaa |
|
|
|
|
|
|
Madalmaad |
|
|
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
Phaeocystise’e õitsemine |
0,92 |
0,49 |
9 |
17 |
|
NEA1/26a/b |
|||||
|
Hispaania |
|
|
|
|
|
|
Prantsusmaa |
|
|
|
|
|
|
Iirimaa |
|
|
|
|
|
|
Ühendkuningriik |
Taksonite rakkude arv |
0,84 |
0,43 |
20 |
39 |
|
NEA1/26e |
|||||
|
Portugal |
|
|
|
|
|
|
Hispaania |
Taksonite rakkude arv |
0,83 |
0,51 |
30 |
49 |
Bioloogiline kvaliteedielement: makrovetikad
Makrovetikad: parameeter näitab koostist
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik parameeter |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
NEA1/26 |
|||
|
Iirimaa |
Rocky Shore Reduced Species List Multimetric System |
0,80 |
0,60 |
|
Norra |
Rocky Shore Reduced Species List Multimetric System |
0,80 |
0,60 |
|
Ühendkuningriik |
Rocky Shore Reduced Species List Multimetric System |
0,80 |
0,60 |
|
Hispaania |
Meetod, mille puhul analüüsitakse mitut parameetrit: CFR |
0,81 |
0,57 |
|
Portugal |
Meetod, mille puhul analüüsitakse mitut parameetrit: MarMAT |
0,82 |
0,64 |
|
Iirimaa Ühendkuningriik |
Opportunistic Macroalgae Multimetric System |
0,80 |
0,60 |
|
NEA8/9/10 |
|||
|
Norra Rootsi |
Subtidal Algae (Depth Limit of macroalgal Species) |
0,81 |
0,61 |
Bioloogiline kvaliteedielement: katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed: parameeter näitab liigilist koostist ja rohkust
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
|
Tüüp ja riik |
Interkalibreeritud siseriiklik parameeter |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Parameetri väärtused (1) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
NEA1/26, NEA 3/4, NEA11 |
|||||
|
Iirimaa Madalmaad Ühendkuningriik |
Intertidal Seagrass Abundance (density) and Species Composition Multimetric |
0,90 |
0,70 |
Ei kohaldata |
Ei kohaldata |
|
NEA1/26, NEA3/4 |
|||||
|
Saksamaa Iirimaa Madalmaad Ühendkuningriik |
Intertidal Seagrass (Area: Acreage/bed extent) |
0,90 |
0,70 |
10 |
30 |
VEEKOGU KATEGOORIA: ranniku- ja siirdeveed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Vahemere piirkond
Tulemused kehtivad üksnes rannikuvete puhul.
Tüpoloogia on välja arendatud üksnes spetsiifiliste kvaliteedielementide jaoks (vt allpool).
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
Alljärgnevad tulemused kehtivad üksnes pehmete setete puhul.
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Küpros |
Bentix |
0,75 |
0,58 |
|
Kreeka |
Bentix |
0,75 |
0,58 |
|
Sloveenia |
M-AMBI |
0,83 |
0,62 |
|
Hispaania |
MEDOCC index |
0,73 |
0,47 |
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus (üksnes fütoplanktoni puhul)
|
Tüüp |
Tunnused |
Tihedus (kg/m3) |
Aastane keskmine soolsus (psu) |
|
I tüüp |
Suur magevee mõju |
< 25 |
< 34,5 |
|
IIA tüüp |
Keskmine magevee mõju (kontinendi mõju) |
25–27 |
34,5—37,5 |
|
IIIW tüüp |
Mandri rannik, puudub magevee mõju (Vahemere lääneosa) |
> 27 |
> 37,5 |
|
IIIE tüüp |
Puudub magevee mõju (Vahemere idaosa) |
> 27 |
> 37,5 |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe
|
Tüüp I: |
Prantsusmaa, Itaalia |
|
Tüüp IIA: |
Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Sloveenia |
|
Tüüp IIIW: |
Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia |
|
Tüüp IIIE: |
Kreeka, Küpros |
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi (klorofüll a)
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
Alljärgnevad tulemused kehtivad kõikide kõnealust tüüpi omavate riikide puhul. Parameetri väärtuseid väljendatakse mõõtühikuga μg/l klorofüll a-d (90 % väärtus) ja arvutatakse välja aasta jooksul (vähemalt viieaastase ajavahemiku piires). Kõnealused tulemused kehtivad selliste geograafiliste piirkondade puhul, mis kuuluvad tehnilises aruandes kirjeldatud tüüpide alla.
|
Tüüp |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Väärtused (μg/l, 90 %) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
IIA tüüp |
0,80 |
0,53 |
2,4 |
3,6 |
|
IIIW tüüp |
0,80 |
0,50 |
1,1 |
1,8 |
|
IIIE tüüp |
0,80 |
0,20 |
0,1 |
0,4 |
Bioloogiline kvaliteedielement: makrovetikad
Tulemused: siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
Alljärgnevad tulemused kehtivad infralitoraali ülemise vööndi puhul (sügavus 3,5–0,2 m) kivisel rannikul.
|
Riik |
Interkalibreeritud siseriiklik klassifitseerimissüsteem |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
||
|
Küpros |
EEI – Ecological Evaluation Index |
0,75 |
0,50 |
|
Prantsusmaa |
CARLIT – Cartography of Littoral and upper-sublittoral rocky-shore communities |
0,75 |
0,60 |
|
Kreeka |
EEI – Ecological Evaluation Index |
0,75 |
0,50 |
|
Sloveenia |
EEI – Ecological Evaluation Index |
0,75 |
0,50 |
|
Hispaania |
CARLIT-BENTHOS |
0,75 |
0,60 |
VEEKOGU KATEGOORIA: ranniku- ja siirdeveed
INTERKALIBREERIMISE GEOGRAAFILINE GRUPP: Musta mere piirkond
Interkalibreeritud tüüpide kirjeldus
|
Tüüp |
Tunnused |
|
CW-BL1 |
Mesohaliinne, väikese ulatusega looded (< 1 m), madal (< 30 m), poolavatud, segatüüpi põhi |
Riigid, mis omavad kõnealuseid interkalibreeritud tüüpe:
Bulgaaria ja Rumeenia
TULEMUSED
Bioloogiline kvaliteedielement: fütoplankton
Fütoplankton: parameeter näitab biomassi
Tulemused: ökoloogiline kvaliteedisuhe ja parameetri väärtused
|
Hooaeg |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
Biomassi väärtused (mg/m3) |
||
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
Talv |
0,93 |
0,78 |
1 770 |
3 420 |
|
Kevad |
0,93 |
0,78 |
3 515 |
5 690 |
|
Suvi |
0,93 |
0,78 |
1 281 |
2 526 |
|
Sügis |
0,93 |
0,78 |
1 840 |
3 640 |
Bioloogiline kvaliteedielement: selgrootud põhjaloomad
Tulemused: interkalibreeritud siseriiklike klassifitseerimissüsteemide ökoloogilised kvaliteedisuhted
Liikmesriigid peavad kasutama vähemalt ühte järgmistest interkalibreeritud parameetritest: Shannoni taksonierisus H’, AMBI, M-AMBI
|
Interkalibreeritud siseriiklikud parameetrid |
Ökoloogiline kvaliteedisuhe |
|
|
Väga hea – hea piir |
Hea-kesise piir |
|
|
Shannoni taksonierisus H’ |
0,89 |
0,69 |
|
AMBI |
0,83 |
0,53 |
|
M-AMBI |
0,85 |
0,55 |
(1) Loodetevööndi mererohu väärtused on väljendatud mererohu kao ulatusena (protsentides) võrdluspiirkonnas.