5.12.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 318/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1386/2007,

22. oktoober 2007,

milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu kiitis 28. detsembri 1978. aasta määrusega (EMÜ) nr 3179/78 Euroopa Majandusühenduse sõlmitud Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni kohta (2) heaks Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni (edaspidi „NAFO konventsioon”), mis jõustus 1. jaanuaril 1979.

(2)	NAFO konventsioonis on sätestatud asjakohane raamistik mitmepoolseks koostööks kalavarude ratsionaalsel kaitsel ja majandamisel konventsioonis määratletud piirkonnas.

(3)	Oma 25. aastakoosolekul, mis leidis aset 15.-19. septembrini 2003 Halifaxis, vaatas NAFO üle ja muutis põhjalikult kaitse- ja rakendusmeetmeid, mida kohaldatakse konventsioonis määratletud piirkonnas väljaspool konventsiooniosaliste riiklikku jurisdiktsiooni tegutsevate kalalaevade suhtes.

(4)	Need meetmed hõlmavad ka sätteid, millega edendada kaitse- ja rakendusmeetmetest kinnipidamist kolmandate riikide laevadel NAFO kaitse- ja majandamismeetmete täieliku järgimise tagamiseks.

(5)

Kõnealustes meetmetes on sätestatud NAFO piirkonnas konventsiooniosaliste lipu all tegutsevate laevade suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed ning merel ja sadamates toimuva inspekteerimise kord, mis hõlmab inspekteerimis- ja järelevalvemenetlusi ning rikkumise puhul kohaldatavaid menetlusi, mida konventsiooniosalised peavad rakendama.

(6)

Kõnealuste meetmetega on ette nähtud ka kolmandate riikide laevade kohustuslik inspekteerimine, kui need laevad vabatahtlikult sisenevad konventsiooniosaliste sadamatesse, ning saagi lossimise ja ümberlaadimise keeld, kui niisuguse inspekteerimise käigus tehakse kindlaks, et saak on püütud NAFO kaitsemeetmeid rikkudes.

(7)	NAFO konventsiooni artiklite 11 ja 12 kohaselt jõustuvad need meetmed 1. jaanuaril 2004 ja muutuvad konventsiooniosalistele siduvaks; ühendus peaks neid meetmeid kohaldama.

(8)

Enamik neid sätteid on ühenduse õigusse üle võetud nõukogu 9. juuni 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 1956/88, millega võetakse vastu Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava rakendussätted, (3) komisjoni 16. septembri 1988. aasta määrusega (EMÜ) nr 2868/88, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelise ühisinspekteerimise kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (4) nõukogu 27. jaanuari 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 189/92, millega võetakse vastu teatavate Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni poolt vastu võetud kontrollimeetmete rakendussätted, (5) nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3680/93, milles sätestatakse Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalandusalase koostöö konventsioonis määratletud reguleeritava tsooni kalavarude kaitse- ja majandamismeetmed, (6) nõukogu 21. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 3069/95, millega luuakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni (NAFO) reguleerimisalal tegutsevate ühenduse kalalaevade suhtes kohaldatav Euroopa ühenduse vaatluskava, (7) ning nõukogu 8. juuni 2000. aasta määrusega (EMÜ) nr 1262/2000, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni (NAFO) suhtes kolmandate riikide lipu all sõitvatele laevadele kohaldatavad teatavad kontrollimeetmed (8).

(9)

Selleks et NAFO poolt üle vaadatud ja vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmeid tõhusalt rakendada, tuleks nimetatud määrused kehtetuks tunnistada ja asendada üheainsa määrusega, mis koondaks ja seoks tervikuks kõik kalastusalase tegevusega seotud sätted, mis tulenevad ühenduse kui kõnealuse konventsiooni osalise kohustustest.

(10)

Teatavad NAFO meetmed on ühenduse õiguses rakendatud iga-aastaste lubatud kogupüüke (TAC) ja kvoote käsitlevate määrustega, viimati nõukogu 22. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 51/2006, millega määratakse 2006. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused ning tingimused, mida kohaldatakse ühenduse vetes ning ühenduse kalalaevade suhtes püügipiirangutega vetes (9). Sedalaadi sätted, mis ei ole olemuselt ajutised, tuleks üle kanda uude määrusse.

(11)	2002. aastal võeti vastu nõukogu 30. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2371/2002 ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (10). Kõnealuse määruse alusel tuleb liikmesriikidel kontrollida nende lipu all sõitvate laevade tegevust ühenduse vetes.

(12)

Määruse (EMÜ) nr 2847/93 (millega luuakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem) (11) artikli 2 lõike 3 kohaselt peab iga liikmesriik tagama, et tema laevade tegevus väljaspool ühenduse kalastusvööndit alluks nõuetekohasele seirele ning asjakohaste ühenduse kohustuste olemasolu korral ka inspekteerimisele ja järelevalvele, et tagada kõnealustes vetes kohaldatavate ühenduse eeskirjade täitmine; sellepärast tuleks sätestada, et liikmesriigid, kelle laevadel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas, määraksid NAFO juurde seire- ja järelevalveinspektorid ning eraldaksid inspekteerimiseks vajalikud vahendid.

(13)	Selleks et tagada NAFO reguleeritavas piirkonnas kalastusalase tegevuse seire, on vaja, et liikmesriigid teeksid kõnealuste meetmete kohaldamisel koostööd nii omavahel kui ka komisjoniga.

(14)	Liikmesriigid on kohustatud tagama, et nende inspektorid järgiksid NAFO sätestatud inspekteerimismenetlusi.

(15)	Selleks et tagada võimalus NAFO poolt vastu võetud täiendavate, ühendusele kohustuslikuks muutuvate kaitse- ja rakendusmeetmete rakendamiseks NAFO konventsioonis sätestatud aja jooksul, võib nõukogu käesolevat määrust komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni (NAFO) kehtestatud kaitse- ja rakendusmeetmete kohaldamiseks ühenduse poolt.

Artikkel 2

Reguleerimisala

1.   Käesoleva määruse II kuni V peatüki sätteid kohaldatakse NAFO konventsiooniga hõlmatud liikidesse kuuluvat kala püüdvate ühenduse kalalaevade igasuguse kutselise kalastusalase tegevuse suhtes NAFO reguleeritavas piirkonnas.

2.   Kalapüügiga, eriti võrgusilma suuruse, alammõõtude, suletud piirkondade ja hooaegadega seotud kaitse- ja majandamismeetmeid ei kohaldata NAFO reguleeritavas piirkonnas tegutsevate uurimislaevade suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„kalalaev” – mis tahes laev, mis tegeleb või on tegelenud kalastusalase tegevusega, sealhulgas kalatöötluslaevad ning laevad, mis tegelevad ümberlaadimise või muu tegevusega, millega valmistatakse ette kalapüüki või mis on seotud kalapüügiga, sealhulgas katse- või uurimusliku kalapüügiga;

2)	„uurimislaev” – mis tahes alaline uurimislaev või tavaliselt kalastusalase tegevusega või kalanduse toetamisega tegelev laev, mis on rakendatud või renditud kalandusalaseks uurimistegevuseks ja millest on nõuetekohaselt teatatud;

3)	„kalastusalane tegevus” – kalapüük, kalatöötlemistoimingud, kala või kalatoodete ümberlaadimine või muu kalapüüki ette valmistav või kalapüügiga seotud tegevus NAFO reguleeritavas piirkonnas;

4)	„inspektor” – NAFO konventsiooniosaliste kalanduskontrolliteenistuse inspektor, kes on määratud tegutsema NAFO ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames;

5)	„kalapüügiretk” – periood, mis algab laeva jõudmisel NAFO reguleeritavasse piirkonda ning lõpeb siis, kui laev sealt väljub ning kogu pardal olev reguleeritavast piirkonnast püütud saak lossitakse või laaditakse ümber;

6)

„kolmanda riigi laev” – laev, mille puhul on nähtud või muude vahenditega kindlaks tehtud ja teatatud, et see laev tegeles NAFO reguleeritavas piirkonnas kalastusalase tegevusega, ja a) mis sõidab NAFO konventsiooniga mitte ühinenud kolmanda riigi lipu all või b) mille puhul on põhjendatult alust kahtlustada, et tal puudub riikkondsus;

7)	„IUU kalapüük” – ebaseaduslik, reguleerimata ja teatamata jäetud kalastusalane tegevus NAFO reguleeritavas piirkonnas;

8)	„IUU laev” – iga kolmanda riigi laev, mille kalastusalane tegevus NAFO reguleeritavas piirkonnas on ebaseaduslik, reguleerimata ja teatamata jäetud;

9)	„IUU nimistu” – loetelu, mis sisaldab andmeid laevade kohta, mille tegelemise IUU kalapüügiga NAFO on tuvastanud;

10)	„NAFO reguleeritav piirkond” – Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalastuskoostöö konventsiooni (NAFO konventsiooni) I artiklis määratletud piirkond;

11)	„alapiirkond” – NAFO konventsiooni III lisas määratletud alapiirkond;

12)	„rajoon” – NAFO konventsiooni III lisas määratletud rajoon;

13)	„ühiskvoot” – kvoot, mis on ühenduse laevade ja teiste NAFO konventsiooniosaliste lipu all sõitvate laevade jaoks ühine;

14)	„NAFO kava” – NAFO poolt vastu võetud ühine inspekteerimis- ja järelevalvekava;

15)	„NAFO kaitse- ja rakendusmeetmed” – NAFO kalapüügikomisjoni ja üldnõukogu poolt vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmed;

16)	„püügipäevik” – komisjoni määruses (EMÜ) nr 2807/83 (12) viidatud püügipäevik, kuhu märgitakse üles kalastustoimingud ja püük;

17)	„toodangupäevik” – päevik, kuhu märgitakse üles andmed toote kujul olevate kalade kohta;

18)	„mahutavusplaan” – joonis või kirjeldus, millel on näidatud kalalaeva kõikide trümmide ja muude hoiukohtade mahutavus kuupmeetrites;

19)	„lastiplaan” – joonis, millel on näidatud kala paigutamise kohad kalalaeva trümmides ja muudes hoiukohtades.

II PEATÜKK

TEHNILISED MEETMED

Artikkel 4

Pardalolev kaaspüük

1.   Kalalaevad seavad oma kaaspüügi ülempiiriks 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem, iga NAFO poolt reguleeritava kalaliigi puhul, mille jaoks kõnealuses püügirajoonis ei ole ühendusele eraldatud kvooti.

2.   Juhtudel, mil on kehtestatud püügikeeld või mingi ühiskvoot on täielikult ära kasutatud, ei või kaaspüük ületada 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

3.   Lõigetes 1 ja 2 viidatud protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina pardaloleva kogusaagi iga liigi jaoks. Süvameregarneelisaaki ei võeta põhjakalade kaaspüügi määra arvutamisel arvesse.

Artikkel 5

Kaaspüük igas üksikus loomuses

1.   Kui ühes loomuses ületab kaaspüük protsendimäärasid, mis on esitatud artikli 4 lõigetes 1 ja 2, siirdub laev viivitamata vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, lahkub laev püügirajoonist ega pöördu tagasi enne 60 tunni möödumist.

2.   Kui kõigi kvoodiga hõlmatud põhjakalaliikide kaaspüügi saak süvameregarneelipüügi ühes loomuses ületab 5 massiprotsenti rajoonis 3M või 2,5 massiprotsenti rajoonis 3L, siirdub laev vähemalt kümne meremiili kaugusele selle loomuse võtmise koha igast punktist ja kogu järgmise loomuse võtmise ajal jääma vähemalt kümne meremiili kaugusele eelmise loomuse võtmise igast punktist. Kui pärast uude kohta siirdumist on järgmises loomuses kaaspüük lubatust suurem, lahkub laev püügirajoonist ega pöördu tagasi enne 60 tunni möödumist.

3.   Loomuses lubatud kaaspüügi protsendimäärad arvutatakse massiprotsendina kõnealuse loomuse kogumassist iga seal esineva liigi jaoks.

Artikkel 6

Sihtpüük ja kaaspüük

1.   Ühenduse laevade kaptenid ei tegele nende liikide sihtpüügiga, mille suhtes kehtivad kaaspüügipiirangud. Kalaliigi püük loetakse sihtpüügiks, kui asjaomane liik moodustab massiprotsentides suurima osa ühe loomusega saadud kogusaagist.

2.   Kui kalalaev tegeleb aga rai sihtpüügiga, kasutades eeskirjades kõnealuse püügi jaoks ettenähtud võrgusilmaga võrke, siis esimest loomust, millest suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) moodustavad liigid, mille puhul on ette nähtud kaaspüügi piirarv, loetakse juhuslikult püütuks. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult teise kohta vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

3.   Pärast vähemalt 60tunnilist eemalviibimist püügirajoonist vastavalt artikli 5 lõigete 1 ja 2 sätetele viib ühenduse kalalaeva kapten läbi proovitraalimise kestusega mitte üle kolme tunni. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei käsitleta sellist püüki sihtpüügina, kui sellise proovitraalimise loomusest moodustavad suurema osa (massiprotsentides loomuse kogumassist) liigid, mille suhtes kohaldatakse kaaspüügi piirarvu. Sellisel juhul siirdub kalalaev viivitamatult teise kohta vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 2.

Artikkel 7

Võrgusilma suurus

1.   I lisas nimetatud põhjaliikide, välja arvatud lõikes 3 osutatud Sebastes mentella sihtpüügil on keelatud kasutada traalnootasid, mille mis tahes osas on võrgusilma suurus alla 130 mm. Lühiuimkalmaari (Illex illecebrosus) sihtpüügil võib võrgusilma suurus olla minimaalselt 60 mm. Railaste (Rajidae) sihtpüügil on võrgusilma suurus minimaalselt 280 mm noodapäras ja 220 mm traali kõikides muudes osades.

2.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad kasutavad võrke, mille väikseim silmasuurus on 40 mm.

3.   Merepõhjalähedase liigi nokk-meriahvena (Sebastes mentella) püüdvad laevad alapiirkonnas 2 ja rajoonides F ja 3K kasutavad võrke, mille väikseim silmasuurus on 100 mm.

Artikkel 8

Laevadel olevad võrgud

1.   Ühe või enama NAFO poolt reguleeritud liigi sihtpüügi ajal ei või ühenduse laevadel olla võrke, mille silmasuurus on artikliga 7 ette nähtust väiksem.

2.   Ühenduse laevadel, mis ühe ja sama retke käigus püüavad ka muudes piirkondades peale NAFO reguleeritava piirkonna, võib siiski olla artikliga 7 ette nähtust väiksema silmasuurusega võrke, kui need on kindlalt soritud ja stoovitud ning neid ei ole võimalik kohe kasutada. Need võrgud peavad:

a)	olema lahti võetud oma traallaudade, nooda- või traalitrosside ja -nööride küljest, ja

b)	kui neid hoitakse tekil või teki kohal, olema kindlalt kinnitatud mingi tekiehitise osa külge.

Artikkel 9

Võrgutarindid

1.   Keelatud on kasutada vahendeid ja meetodeid, mida ei ole käesolevas artiklis kirjeldatud ja mis ummistavad võrgusilmi või vähendavad nende suurust.

2.   Kahjustuste vähendamiseks või vältimiseks võib noodapära alla kinnitada purjeriiet, võrku või muud materjali.

3.   Noodapära ülaossa võib kinnitada vahendeid tingimusel, et need ei ummista noodapära võrgusilmi. Päraülakaitsete kasutamisel piirdutakse V lisas nimetatud kaitsetega.

4.   Harilikke süvameregarneele (Pandalus borealis) püüdvad laevad kasutavad sorteerimisvõresid või -reste, mille trellide maksimaalne vahe on 22 mm. Rajoonis 3L süvamere garneele püüdvad laevad on samuti varustatud vähemalt 72 cm pikkuste kettidega, nagu kirjeldatud VI lisas.

Artikkel 10

Kalade alammõõt

1.   NAFO reguleeritavast piirkonnast püütud kalu, mille suurus ei vasta III lisas esitatud nõuetele, ei või töödelda, pardal hoida, ümber laadida, lossida, transportida, säilitada, müüa, välja panna ega müügiks pakkuda, vaid need lastakse pärast võrgust vabastamist või merest välja tõmbamist viivitamatult merre tagasi.

2.   Kui püütud alamõõduliste kalade kogus ületab 10 % kogu püütud kogusest, peab laev enne püügi jätkamist siirduma kõikidest eelmise loomuse kohtadest vähemalt viie meremiili kaugusele. Töödeldud kala, mille suhtes kohaldatakse alammõõtu ja mis on III lisaga ette nähtud pikkusest lühem, loetakse pärinevaks alamõõdulisest kalast.

Artikkel 11

Erisätted seoses hariliku süvameregarneeli püügiga rajoonis 3L

Harilikku süvameregarneeli püütakse rajoonis 3L sügavamalt kui 200 meetrit ning sellega võib korraga tegeleda üks laev iga liikmesriigi kohta.

Artikkel 12

Piiratud püügipiirkonnad

Keelatud on püüda kala põhjalähedaste kalaliikide püügiks ettenähtud vahenditega järgmistes piirkondades:

Piirkond	Koordinaat 1	Koordinaat 2	Koordinaat 3	Koordinaat 4
Orphan Knoll	50.00.30	51.00.30	51.00.30	50.00.30
	47.00.30	45.00.30	47.00.30	45.00.30
Corner	35.00.00	36.00.00	36.00.00	35.00.00
Seamounts	48.00.00	48.00.00	52.00.00	52.00.00
Newfoundland	43.29.00	44.00.00	44.00.00	43.29.00
Seamounts	43.20.00	43.20.00	46.40.00	46.40.00
New England	35.00.00	39.00.00	39.00.00	35.00.00
Seamounts	57.00.00	57.00.00	64.00.00	64.00.00

III PEATÜKK

KONTROLLIMEETMED

1. JAGU

Kalastamise seire

Artikkel 13

Luba

Ainult nendel ühenduse kalalaevadel, mille kogumahutavus on üle 50 GT ning millel on nende lipuliikmesriigi poolt välja antud püügiluba ja mis kuuluvad NAFO laevaregistrisse, lubatakse loas märgitud tingimustel püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida NAFO reguleeritavast piirkonnast püütud kalavarusid.

Artikkel 14

Laevade loetelu

1.   Iga liikmesriik kehtestab loetelu tema lipu all sõitvate ühenduses registreeritud laevade kohta, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas, ning edastab selle loetelu komisjonile elektroonilisel kujul. Komisjon edastab loetelu viivitamata NAFO sekretariaadile.

2.   Iga liikmesriik teatab komisjonile elektroonilisel kujul vähemalt 15 päeva enne laeva sisenemist NAFO reguleeritavasse piirkonda kõik muudatused loetelus, mis käsitleb tema lipu all sõitvaid ühenduses registreeritud laevu, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 osutatud loetelu sisaldab järgmist teavet:

a)	vajaduse korral laeva sisenumber, nagu on määratletud komisjoni 30. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (13) I lisas;

b)	rahvusvaheline raadiokutsung;

c)	vajaduse korral laeva prahtija.

4.   Ajutiselt liikmesriigi lipu all sõitvate laevade (laevapereta prahitud laevade) kohta edastatakse lisaks järgmine teave:

a)	kuupäev, millest alates laeval on lubatud sõita liikmesriigi lipu all;

b)	kuupäev, millest alates liikmesriik on lubanud laeval tegelda kalastamisega NAFO reguleeritavas piirkonnas;

c)	riigi nimi, mille territooriumil laev on registreeritud või olnud eelnevalt registreeritud, ning kuupäev, millest alates laev lõpetas sõitmise kõnealuse riigi lipu all;

d)	laeva nimi;

e)	pädeva riigiasutuse poolt laevale määratud ametlik registrinumber;

f)	laeva kodusadam pärast üleminekut;

g)	laeva omaniku või prahtija nimi;

h)	kinnitus, et laeva kaptenile on antud NAFO reguleerimispiirkonnas kehtivate eeskirjade koopia;

i)	peamised liigid, mida laev võib NAFO reguleerimispiirkonnas püüda;

j)	alapiirkonnad, kus laev võib eeldatavasti kalastada.

Artikkel 15

Ühenduse laevade prahtimine

1.   Liikmesriik võib lubada, et tema lipu all sõitva kalalaeva suhtes, millel on lubatud kalastada NAFO reguleeritavas piirkonnas, kehtib prahileping, mis võimaldab osaliselt või täielikult kasutada teisele NAFO konventsiooniosalisele eraldatud kvooti ja/või püügipäevi. Prahtida ei lubata siiski laevu, mille NAFO või muu piirkondlik kalandusorganisatsioon on tunnistanud IUU kalapüügiga tegelenud laevadeks.

2.   Prahilepingu sõlmimise kuupäeval saadab lipuliikmesriik komisjonile järgmise teabe, mille komisjon edastab NAFO täitevsekretärile:

a)	liikmesriigi nõusolek prahilepinguga;

b)	prahilepinguga hõlmatud liigid ja antud kalapüügivõimalused;

c)	prahilepingu kestus;

d)	prahtija nimi;

e)	laeva prahtinud konventsiooniosaline.

3.   Prahilepingu lõppedes teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile, kes viivitamata edastab selle teabe NAFO täitevsekretärile.

4.   Lipuliikmesriik võtab meetmed selle tagamiseks, et:

a)	laeval ei ole lubatud prahiperioodi jooksul kalastada lipuliikmesriigile antud kalapüügivõimalustest kinni pidamata;

b)	laeval ei ole lubatud ühel ja samal perioodil kalastada rohkem kui ühe prahilepingu alusel;

c)	prahitud laev registreerib püügipäevikus vastavalt artiklile 18 registreeritud muudest püügiandmetest eraldi kogu teatatud prahilepingute alusel püütud saagi ja kaaspüügi.

5.   Liikmesriigid esitavad komisjonile muudest riiklikest püügiandmetest eraldi kõik lõike 4 punktis c nimetatud saagi ja kaaspüügi andmed (artikkel 21). Komisjon edastab kõnealused andmed viivitamata NAFO peasekretärile.

Artikkel 16

Püügikoormuse seire

1.   Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma laevade püügikoormuse vastavus selle liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile NAFO reguleeritavas piirkonnas kalastavate laevade püügikava hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks või pärast seda vähemalt 30 päeva enne sellise tegevuse algust. Püügikavas näidatakse muu hulgas kalastav laev või kalastavad laevad ning nendele laevadele NAFO reguleeritavas piirkonnas ette nähtud püügipäevade arv.

3.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma laevade kavandatavast tegevusest muudes piirkondades.

4.   Püügikavas kajastub rakendatav kogupüügikoormus, mis vastab teate esitanud liikmesriigi kasutada olevatele kalapüügivõimalustele NAFO reguleerimispiirkonnas.

5.   Hiljemalt iga aasta 31. jaanuaril esitavad liikmesriigid komisjonile oma püügikavade rakendamise aruanded. Kõnealused aruanded sisaldavad NAFO reguleerimispiirkonnas tegelikult kalastanud laevade arvu, iga laeva väljapüüki ja iga laeva püügipäevade koguarvu kõnealuses piirkonnas. Rajoonides 3M ja 3L süvameregarneele püüdnud laevade puhul antakse aru kummagi rajooni kohta eraldi.

Artikkel 17

Laevaseiresüsteem (VMS)

1.   Liikmesriigid tagavad, et laevaseiresüsteemi (VMS) kaudu vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 2244/2003 (14) saadav teave nende lipu all sõitvate NAFO reguleeritavas piirkonnas kalastavate laevade kohta edastatakse reaalajas elektrooniliselt NAFO sekretariaadile.

2.   Kui inspektor täheldab NAFO reguleeritavas piirkonnas kalalaeva, mille kohta ta ei ole saanud VMSi andmeid vastavalt NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetele, teatab ta sellest viivitamata laeva kaptenile ja NAFO täitevsekretärile.

Artikkel 18

Ümberlaadimine

1.   Ühenduse laevad tegelevad ümberlaadimisega NAFO reguleeritavas piirkonnas ainult juhul, kui nad on saanud selleks loa oma lipuriigi pädevalt asutuselt.

2.   Ühenduse laevad ei laadi kala ümber kolmanda riigi laevalt või laevale, keda on nähtud kalastamas NAFO reguleeritavas piirkonnas või kelle NAFO reguleeritavas piirkonnas kalastamise kohta on muid tõendeid.

3.   Ühenduse laevad teatavad oma pädevale asutusele igast NAFO reguleeritavas piirkonnas toimunud ümberlaadimisest. Mahalaadivad laevad saadavad teate vähemalt kakskümmend neli tundi enne ümberlaadimist ja pealelaadivad laevad hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist.

4.   Lõikes 3 nimetatud teade sisaldab ümberlaadimise aega, geograafilisi koordinaate, maha- või pealelaaditava kala ligikaudset massi kilogrammides liikide kaupa ning ümberlaadimises osalevate laevade kutsungsignaale.

5.   Pealelaadiv laev teatab lisaks nii kogu pardal oleva ja kogu lossitava saagi massi kui ka lossimissadama nime ja kavandatud lossimisaja vähemalt 24 tundi enne iga lossimist.

6.   Liikmesriigid edastavad lõigetes 3 ja 5 osutatud teated viivitamata komisjonile, kes omakorda edastab need viivitamata NAFO sekretariaadile.

Artikkel 19

Püügi- ja toodangupäevikud ning lastiplaan

1.   Lisaks määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklite 6, 8, 11, ja 12 järgimisele kannavad laevade kaptenid püügipäevikusse IV lisas loetletud andmed.

2.   Ühenduse laevade kaptenid peavad määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 15 lõikes 1 osutatud liikide väljapüügi kohta:

a)	toodangupäevikut, millesse kantakse järjest kogu toodang pardal olevate liikide kaupa tootekaalu kilogrammides;

b)	lastiplaani, milles on näha eri liikide asukoht trümmides. Süvameregarneeli puhul koostatakse kalalaeval lastiplaan nii, et oleks näidatud rajoonis 3L ja 3M püütud garneelide asukoht ja igas rajoonis püütud garneelide kaal (tootekaalu kilogrammides).

3.   Lõikes 2 osutatud toodangupäevikut ja lastiplaani ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.00 (UTC) ja lõpeb kell 24.00 (UTC), ning hoitakse pardal, kuni laev on täielikult lossitud.

4.   Ühenduse kalalaeva kapten osutab vajalikku abi tootmispäevikus esitatud koguste ja pardal säilitatava töödeldud toodangu kontrollimise võimaldamiseks.

5.   Liikmesriigid tõendavad iga kahe aasta järel kõikide artikli 12 kohase kalapüügiloaga ühenduse laevade mahutavusplaanide täpsust. Kapten tagab, et kõnealuse tõendi koopia on laeva pardal, et seda saaks nõudmise korral inspektorile esitada.

Artikkel 20

Toodete märgistamine ja eraldi ladustamine

1.   Töödeldud kala, mis on püütud NAFO reguleeritavas piirkonnas, märgistatakse nii, et on võimalik eristada kõiki kala- ja tooteliike vastavalt nõukogu 17. detsembri 1999. aasta määruse (EÜ) nr 104/2000 (kalandus- ja akvakultuuritooteturu ühise korralduse kohta) (15) artiklile 1 ja süvameregarneeli puhul teha kindlaks püügikuupäeva. Samuti märgitakse, et saak on püütud NAFO reguleerimispiirkonnast.

2.   Rajoonis 3L püütud hariliku süvameregarneeli ning alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO püütud süvalesta puhul märgitakse, et saak on püütud vastavast rajoonist või alapiirkonnast.

3.   Võttes arvesse laeva kapteni õigustatud ohutuskaalutlusi ja vastutust navigatsiooni eest, kohaldatakse järgmist:

a)	NAFO tsoonis püütud saak paigutatakse eraldi väljastpoolt seda ala püütud saagist. Seda hoitakse selgesti eraldatuna näiteks plastmass-, vineer- või võrkpiirdega;

b)	ühe ja sama liigi püütud kogused võib paigutada trümmi mitmesse ossa, kuid kohad, kuhu need on paigutatud, näidatakse selgesti ära artiklis 19 nimetatud lastiplaanis.

Artikkel 21

Saagiaruanded

1.   Ühenduse kalalaevade kaptenid saadavad oma lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele (FMC) saagiaruandeid vastavalt lõikele 2.

2.   Saagiaruanded sisaldavad järgmisi andmeid:

a)

pardal olevad kogused selle hetke seisuga, kui ühenduse kalalaevad saabuvad NAFO reguleeritavasse piirkonda. Aruanded edastatakse kõige varem 12 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne NAFO reguleeritavasse piirkonda saabumist ning need sisaldavad kuupäeva, kellaaega, laeva geograafilist asukohta ning saagi kogumassi liikide, sealhulgas sihtpüütud liikide kaupa;

b)	rajoonist 3L püütud hariliku süvameregarneeli koguseid päeva kohta. Need aruanded edastatakse püügipäevale järgneval päeval hiljemalt kell 12.00 (UTC);

c)	igal teisel esmaspäeval: meriahvenasaak, mis on püütud alapiirkonnast 2 ning rajoonidest 1F, 3K ja 3M kahenädalasel perioodil, mis lõppes eelmise pühapäeva keskööl. Kui kogupüük jõuab 50 %-ni lubatud kogupüügist, esitatakse see aruanne iga nädala esmaspäeval;

d)

pardal olevad kogused selle hetke seisuga, kui laev lahkub NAFO reguleeritavast piirkonnast. Need aruanded esitatakse kõige varem 8 tundi ja hiljemalt 6 tundi enne iga lahkumist NAFO reguleeritavast piirkonnast ning need sisaldavad kuupäeva, kellaaega, laeva geograafilist asukohta ning saagi kogumassi liikide kaupa;

e)

laeva NAFO reguleeritavas piirkonnas viibimise ajal igal ümberlaadimisel peale ja maha laaditud kogused. Mahalaadivad laevad esitavad selle aruande vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist. Pealelaadivad laevad esitavad selle aruande hiljemalt ühe tunni möödudes ümberlaadimisest. Need aruanded sisaldavad kuupäeva, kellaaega, ümberlaadimiskoha geograafilisi koordinaate ning maha- või pealelaaditud saagi kogumassi kilogrammides liikide kaupa ning peale- ja mahalaadivate laevade raadiokutsungeid. Pealelaadiv laev teatab pardal oleva kogusaagi ning lossitava saagi kogumassi, lossimissadama nime ning eeldatava lossimisaja vähemalt 24 tundi enne mis tahes lossimist.

3.   Saagiaruannete kättesaamisel edastab iga liikmesriik need arvutivõrgu abil komisjonile, kes edastab need aruanded NAFO sekretariaadile.

4.   Liikmesriigid kannavad saagiaruannetes sisalduvad andmed määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 19 lõikes 2 osutatud andmebaasi.

5.   Üksikasjalikud eeskirjad lõikes 2 osutatud edastatavate andmete vormide ja spetsifikaatide kohta on sätestatud VII lisas.

Artikkel 22

Üldine saagi- ja püügikoormusaruandlus

1.   Iga liikmesriik edastab komisjonile enne iga kuu 15. kuupäeva elektroonilisel kujul järgmised andmed:

a)	II lisas loetletud kalavarude lossitud kogused;

b)	eelmisel kuul rajoonis 3M hariliku süvameregarneeli püügiks kasutatud püügipäevad ja

c)	igasuguse teabe, mis on saadud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2847/93 artiklitele 11 ja 12.

2.   Komisjon koondab lõikes 1 osutatud andmed kõikide liikmesriikide kohta ning edastab need andmed NAFO sekretariaadile 30 päeva jooksul pärast vastava püügi toimumise kalendrikuu lõppu.

2. JAGU

Vaatlejad

Artikkel 23

Vaatlejate määramine

1.   Liikmesriigid määravad vaatlejad kõikidele oma kalalaevadele, mis tegelevad või hakkavad tegelema kalastusalase tegevusega NAFO reguleeritavas piirkonnas. Vaatlejad jäävad nende kalalaevade pardale, kuhu nad on määratud, kuni nad asendatakse teiste vaatlejatega.

2.   Kalalaeval, mille pardal ei ole vaatlejat, ei ole lubatud alustada või jätkata kalastamist NAFO piirkonnas, välja arvatud vääramatu jõu avaldumisel.

3.   Vaatlejad on vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemustega. Neil on järgmised oskused:

a)	piisavad kogemused liikide ja püügivahendite identifitseerimiseks;

b)	navigatsioonioskused;

c)	rahuldavad teadmised NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete kohta;

d)	võime täita lihtsaid teadusülesandeid, nt koguda nõuetekohaselt proove, ning teha täpseid vaatlusi ja ülestähendusi;

e)	vaadeldava laeva lipuriigi keele rahuldav oskus.

4.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada vaatlejate võtmine kalalaevade pardale nõuetekohaselt määratud ajal ja asukohas ning hõlbustada nende lahkumist vaatlusperioodi lõppemisel.

5.   Liikmesriigid edastavad komisjonile lõike 1 kohaselt määratud vaatlejate nimekirja iga aasta 20. kuupäevaks ning seejärel viivitamata pärast iga uue vaatleja määramist.

Artikkel 24

Vaatlejate põhiülesanne

1.   Vaatleja jälgib asjakohaste NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete täitmist kalalaeval.

2.   Kõik vaatluskohustused piirduvad NAFO reguleeritava piirkonnaga.

Artikkel 25

Andmete jäädvustamine

Vaatlejad:

a)	täidavad iga päev laeva püügitegevuse kohta päevaraamatut, kuhu kantakse vähemalt VIII lisas esitatud vormis ette nähtud teave;

b)	märgivad üles kapteni poolt kasutatavad püügivahendid, võrgusilma suuruse ja võrkpüüniste tarindid.

Artikkel 26

Saagi seire

1.   Vaatlejad:

a)	vaatlevad ja hindavad saaki loomuste kaupa (asukoht, sügavus, võrgu veesoleku aeg);

b)	määravad saagi koostise;

c)	jälgivad alamõõdulise kala tagasilaskmist, kaaspüüki ja väljapüüki;

d)	kontrollivad püügi- ja toodangupäevikusse tehtud sissekandeid; toodangupäeviku kontrollimisel kasutatakse kapteni poolt kasutatud ümberarvestustegurit;

e)	kontrollivad saagi kohta edastatavaid aruandeid.

2.   Lõike 1 punkti c kohaselt alamõõdulise kala tagasilaskmist, kaaspüüki ja väljapüüki jälgides koguvad vaatlejad alamõõdulise kala tagasilaskmise ja pardale jätmise kohta andmeid, kui asjaolud seda võimaldavad, järgmise proovivõtukava alusel:

a)	iga loomuse kohta märgitakse kogusaagi mass liikide kaupa ja lisaks sellele hinnanguliselt tagasilastud saagi mass liikide kaupa;

b)	iga kümnes loomus sorteeritakse üksikasjalikult ja võetakse sealt liikide kaupa proovid, märkides lisaks mõõdetud proovide massile ka saagi lossitavat osa ja tagasilastavat osa esindavate isendite arvu ja pikkuse;

c)	kui püügikohta muudetakse vastavalt artiklile 5 ja 6.

Artikkel 27

Muud eriülesanded

Vaatlejad:

a)	kontrollivad laeva asukohta kalastusalase tegevuse ajal;

b)	kontrollivad vajaduse korral ümberlaadimist nendelt laevadelt, mille suhtes kehtib artikli 14 kohane prahileping;

c)	jälgivad laevateemeerikute toimimist, kui need on pardal ja vaadeldav laev neid kasutab;

d)	teevad teadustööd ja võtavad proove, kui NAFO kalanduskomisjon või vaadeldava laeva lipuriigi asjaomased asutused seda nõuavad.

Artikkel 28

Vaatleja aruanded

1.   Vaatlejad esitavad komisjonile ja nad ametisse määranud liikmesriigi pädevatele asutustele 20 päeva jooksul pärast iga püügiretke lõppu aruande. Kui vaatleja ametiaeg lõpeb enne püügiretke lõppu, esitatakse kõnealune aruanne komisjonile ja vastava liikmesriigi pädevatele asutustele ametiaja kohta 20 päeva jooksul pärast ametiaja lõppu. Kõnealuses aruandes võetakse kokku vaatleja peamised tähelepanekud. Aruanne saadetakse komisjonile, kes edastab selle NAFO sekretariaadile.

2.   Vaatlejad teatavad iga kahtlustatava tõsise rikkumise tõenditest 24 tunni jooksul. Sellised teated esitatakse NAFO reguleeritavas piirkonnas asuvale NAFO inspektsioonilaevale, mis teatab kõnealusest rikkumiskahtlusest NAFO täitevsekretärile. Inspektsioonilaevaga sidepidamiseks kasutavad vaatlejad ettenähtud koodi.

Artikkel 29

Ettevaatusabinõud

1.   Vaatlejad võtavad kõik asjakohased meetmed selle tagamiseks, et nende kohalolek kalalaeva pardal ei takista ega häiri laeva nõuetekohast funktsioneerimist, sealhulgas kalastusalast tegevust.

2.   Vaatleja austab kalalaeva pardal olevat omandit ja seadmeid, sealhulgas kõikide asjaomaste laevadega seotud dokumentide konfidentsiaalsust.

Artikkel 30

Laeva kapteni kohustused

1.   Ühenduse kalalaevade kaptenid võtavad määratud vaatlejad vastu ja teevad nendega koostööd, et neil oleks võimalik laeva pardal olles oma kohustusi täita.

2.   Vaatlejat pardale võtma määratud laeva kapten võtab kõik mõistlikud meetmed, et hõlbustada vaatleja saabumist ja lahkumist. Pardal võimaldatakse vaatlejale asjakohased ja piisavad majutus- ja töötingimused.

3.   Laeva kapten võimaldab vaatlejale tema kohustuste täitmise hõlbustamiseks juurdepääsu laeva dokumentidele (püügipäevik, toodangupäevik, mahutavusplaan ja lastiplaan) ning laeva eri osadesse, sealhulgas vastavalt vajadusele juurdepääsu pardale jäetavale saagile ja saagile, mis kavatsetakse vette tagasi lasta.

4.   Kaptenile teatatakse aegsasti vaatlejate vastuvõtmise kuupäev ja asukoht ning vaatlusperioodi tõenäoline pikkus.

5.   Vaadeldava laeva kaptenil on õigus taotluse korral saada artikli 27 lõikes 1 osutatud vaatleja aruande koopia.

Artikkel 31

Kulud

Liikmesriigid kannavad kõik kulud, mis tulenevad vaatlejate tegevusest käesoleva jao alusel. Liikmesriigid võivad nõuda oma laevade operaatoritelt nende kulude osalist või täielikku tasumist.

Artikkel 32

Järelmeetmed

1.   Liikmesriikide pädevad asutused, kes saavad vastavalt artiklile 27 vaatleja aruande, hindavad selle aruande sisu ja järeldusi.

2.   Kui aruandes on näidatud, et vaadeldud laeva kalastusalane tegevus ei ole olnud kooskõlas NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetega, võtavad lõikes 1 osutatud asutused kõik asjakohased meetmed küsimuse uurimiseks, et hoida ära sellise praktika kordumist.

3. JAGU

Vaatlejate tegevuskava, satelliitseire ja elektrooniline aruandlus

Artikkel 33

Kohaldamiseeskirjad

1.   Erandina artikli 23 sätetest võivad liikmesriigid lubada nende lipu all sõitvatel kalalaevadel NAFO reguleeritavas piirkonnas püügitegevust alustada ja läbi viia ilma määratud vaatlejata vastavalt käesolevas jaos sätestatud tingimustele.

2.   Laevad võivad vastavalt lõikele 1 püüda kala ilma määratud vaatlejata, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	pardale on paigaldatud vajalikud tehnilised seadmed elektrooniliste vaatleja aruannete ja saagiaruannete saatmiseks;

b)	punktis a nimetatud tehnilised seadmed on 100 % usaldusväärsusega edukalt kontrollitud NAFO sekretariaadi ja NAFO reguleeritavas piirkonnas tegutsevate inspekteerimislaevade poolt ja

c)	laevaseiresüsteemi aruanded edastatakse iga tunni järel.

Artikkel 34

Liikmesriigi kohustused

1.   Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 30 päeva enne kalastushooaja algust laevade nimed, mis kavatsevad kohaldada käesoleva jao sätteid. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva jao sätteid kohaldavate laevade nimed ja ajavahemiku, mille jooksul ei viibi pardal ühtegi määratud vaatlejat. Komisjon edastab teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Liikmesriigid, kelle laev või laevad kohaldavad käesoleva jao sätteid, lubavad laeval ilma vaatlejata NAFO reguleeritavas piirkonnas kala püüda mitte rohkem kui 75 % ajast, mil laev või laevad tegutsevad reguleeritavas piirkonnas ühe aasta jooksul.

4.   Liikmesriigid tagavad, et valitseks tasakaal nende lipu all vaatlejaga ja ilma vaatlejata sõitvate laevade vahel kalapüügi valdkonnas, kus asjaomased laevad tegutsevad.

Artikkel 35

Kaptenite ja vaatlejate kohustus

1.   Käesoleva jao sätteid kohaldavate laevade kaptenid ja vaatlejad edastavad iga päev iga rajooni kohta aruandeid.

2.   Igapäevased aruanded edastatakse NAFO sekretariaadile lipuriigi kalapüügi seirekeskuse kaudu hiljemalt kell 12.00 UTC. Aruandlusperiood kestab eelmise päeva kella 00.01–24.00.

3.   Kapteni igapäevases aruandes registreeritud saak vastab saagile püügipäevikus.

4.   Igapäevased aruanded sisaldavad vajaduse korral koguseid rajoonide kaupa järgmiste kategooriate kohta:

a)	päevas pardale jäetud saak liikide kaupa;

b)

kaaspüük;

c)	alamõõdulised kalad.

5.   Igapäevaste saagi- ja vaatleja aruannete vormid on esitatud XIV(a) lisas.

6.   Käesoleva jao sätteid kohaldavate laevade pardal olevad vaatlejad esitavad lisaks III peatüki 2. jaos nimetatud kohustustele iga päev kalapüügi seirekeskuse kaudu elektroonilisel teel aruande NAFO sekretariaadile (vaatleja aruanne) artikli 26 lõikes 1 kirjeldatud kohustuste kohta.

Artikkel 36

Tehniline rike

Kui igapäevaste aruannete kalapüügi seirekeskusele edastamiseks ja vastuvõtmiseks mõeldud elektroonilised seadmed ei toimi, jätkavad kapten ja vaatlejad aruannete edastamist muude vahenditega ja teevad nende edastuste kohta püügipäevikusse sissekandeid, mis on inspektoritele kättesaadavad.

Artikkel 37

Rikkumised

Kui ilma vaatlejata laev on toime pannud rikkumise, kohaldatakse IV peatüki 5. jao sätteid. Kui laev ei ole pärast kõnealust rikkumist ümber suunatud, läheb laeva pardale viivitamatult vaatleja.

Artikkel 38

Aruanne rakendamise kohta

Hiljemalt iga aasta 15. veebruaril esitavad liikmesriigid komisjonile aruande käesoleva jao sätete rakendamise kohta. Kõnealune aruanne sisaldab muu hulgas teavet asjaomaste laevade üldise eeskirjade täitmise kohta, võrreldes vaatlejatega ja ilma vaatlejateta laevu, võimaliku tööstuse ja liikmesriikide asutuste kulude kokkuhoiu kohta, koostoime kohta muude kontrolliviisidega ning operatiivsüsteemide tehnilise toimimise ja usaldusväärsuse kohta.

IV PEATÜKK

INSPEKTEERIMINE JA JÄRELEVALVE MEREL

1. JAGU

Üldsätted

Artikkel 39

Inspekteerimise ja järelevalve üldeeskirjad

1.   Komisjon ja/või liikmesriigid määravad inspektorid, kes inspekteerivad ja teostavad järelevalvet NAFO reguleeritavas piirkonnas vastavalt NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetele. Samuti võivad nad määrata praktikante, kes on inspektoritega kaasas.

2.   Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et inspektorid täidavad oma ülesandeid NAFO kavaga ette nähtud eeskirjade kohaselt. Inspektorite tegevust kontrollivad nende vastavad pädevad asutused ja inspektorid annavad nendele asutustele oma tegevusest aru.

3.   Iga liikmesriik ja komisjon tagavad, et ühenduse inspektorid inspekteerivad mittediskrimineerivalt ning vastavalt NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetele.

4.   Inspekteerimiste arv põhineb NAFO reguleeritavas piirkonnas viibivate konventsiooniosaliste laevastike suurusel, arvestades kõnealuses piirkonnas oldavat aega, saagi suurust ja senise eeskirjadest kinnipidamise andmeid.

5.   Lisaks NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetest tulenevatele ülesannetele inspekteerivad inspektorid seda, kas NAFO reguleeritavas piirkonnas olevad ühenduse laevad täidavad nende suhtes kohaldatavaid muid ühenduse kaitse- ja rakendusmeetmeid.

6.   Ühenduse inspektorid võidakse paigutada igale liikmesriigi laevale, mis täidab või hakkab täitma inspekteerimiskohustusi NAFO reguleeritavas piirkonnas.

7.   NAFO reguleeritavas piirkonnas tegutsevad inspektorid kooskõlastavad oma tegevust korrapäraselt teiste NAFO inspektoritega, kes tegutsevad NAFO reguleeritavas piirkonnas, et vahetada teavet tähelepanekute ja pardalemineku kohta või muud asjakohast teavet.

Artikkel 40

Inspekteerimisvahendid

Liikmesriigid või komisjon annavad oma inspektorite käsutusse piisavad vahendid nende järelevalve- ja inspekteerimisülesannete täitmiseks. Selleks määravad nad NAFO kava tarvis inspekteerimislaevad.

Artikkel 41

Programmitöö

1.   Ühenduse järelevalve- ja kontrollitegevust koordineerib Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur. Selleks võib komisjon kooskõlastatult teiste asjaomaste liikmesriikidega koostada ühiseid järelevalve ja inspekteerimise tegevuskavasid. Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad NAFO reguleeritavas piirkonnas, võtavad vajalikud meetmed, et hõlbustada nende programmide rakendamist, eriti seoses nõutavate inim- ja materiaalsete ressurssidega ning perioodide ja vöönditega, kus neid ressursse kasutatakse.

2.   Ühiseid järelevalve ja inspekteerimise tegevuskavasid koostades tagavad Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur ja liikmesriigid, et kui NAFO reguleeritavas piirkonnas osaleb mis tahes ajal kalastusalases tegevuses rohkem kui 15 ühenduse kalalaeva, on kõnealuses piirkonnas kohal ühenduse inspekteerimislaev või on mõne teise konventsiooniosalisega sõlmitud kokkulepe, et tagada inspekteerimislaeva kohalolek.

3.   Liikmesriigid teatavad Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile iga aasta 15. oktoobriks nende inspektorite ja inspekteerimislaevade nimed, keda nad kavatsevad järgmisel aastal NAFO kava tarvis määrata. Kõnealune teade sisaldab määratavate inspekteerimislaevade nimesid, raadiokutsungeid ja sidepidamisvõimalusi. Seda teavet kasutades koostab Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuur koostöös liikmesriikidega järgmiseks kalendriaastaks plaani ühenduse osalemise kohta NAFO kavas ning saadab selle plaani NAFO sekretariaadile ja liikmesriikidele.

4.   Liikmesriigid teatavad Ühenduse Kalanduskontrolli Agentuurile elektrooniliselt inspekteerimislaevade tegevuse alguse ja lõpu kuupäevad ja kellaajad.

2. JAGU

Järelevalvemenetlus

Artikkel 42

Järelevalvemenetlus

1.   Inspektorid teostavad järelevalvet, vaadeldes kalalaevu NAFO kava tarvis määratud laevalt. Kui inspektor täheldab NAFO konventsiooniosalise laeva ja selline tähelepanek ei vasta tema käsutuses olevale muule teabele, registreerib ta oma tähelepanekud järelevalvearuandes, kasutades XI lisaga ette nähtud vormi, ning edastab selle aruande oma ametiasutustele. Aruanne sisaldab kõnealuse laeva fotosid, millel on registreeritud fotode tegemise asukoht, kuupäev ja kellaaeg.

2.   Liikmesriigid edastavad järelevalvearuande elektroonilisel teel viivitamata täheldatud laeva lipuriigile või selle riigi poolt määratud, NAFO sekretariaadi poolt teatatud asutustele, NAFO sekretariaadile ja komisjonile. Samuti edastavad nad iga järelevalvearuande originaali ja fotod asjaomase laeva lipuriigi taotlusel sellele lipuriigile.

3.   Kui liikmesriik saab järelevalvearuande, mis puudutab tema laevu, võtab ta viivitamata selles suhtes meetmed ja viib vajaduse korral läbi üksikasjalikuma uuringu, mis võimaldab tal kindlaks määrata asjakohased järelmeetmed.

4.   Liikmesriigid esitavad iga aasta 15. veebruariks komisjonile aruande, mis käsitleb eelnenud aastal nende laevadega seotud järelevalvearuannete suhtes võetud meetmeid. Kui järelmeetmetest tulenes karistusi, kirjeldatakse neid karistusi konkreetselt. Komisjon edastab selle teabe NAFO sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

3. JAGU

Inspekteerimismenetlus

Artikkel 43

Üldsätted

1.   Päeva ajal tavalistes nähtavusoludes inspekteerides heiskavad inspekteerimislaevad NAFO vimpli, mis osutab, et inspektorid inspekteerivad NAFO kava alusel. Inspektori pardale võtnud laevad heiskavad samuti vimpli, mis võib olla poole väiksemate mõõtmetega.

2.   Uuringutega tegelevaid laevu inspekteerides piirdutakse tuvastamisega, et laev ei tegele kutseliste kalastustoimingutega.

3.   Inspektorid ei takista pardale tulekul ega inspekteerimise ajal kapteni sidepidamist tema lipuriigi asutustega.

4.   Inspekteerimislaevad manööverdavad kalalaevast turvalises kauguses kooskõlas hea merepraktika eeskirjadega.

5.   Inspektorid väldivad jõu kasutamist, välja arvatud siis ja sel määral, kui seda on vaja nende turvalisuse tagamiseks. Kalalaeva pardal inspekteerides ei kanna inspektorid tulirelvi.

6.   Inspekteeritakse nii, et laeva, selle tegevust ja saaki häiritakse või segatakse nii vähe kui võimalik.

Artikkel 44

Pardale tulek

1.   Kalalaeva pardale tulles võtavad inspektorid ja praktikandid kaasa ja esitavad isikut tõendava dokumendi, mille on välja andnud NAFO sekretariaat.

2.   Inspektorid ei tule laeva pardale enne, kui laevale on sellest raadio teel teatatud või rahvusvahelist signalisatsioonikoodi kasutades antud asjakohane signaal andmetega inspekteerimisrühma ja patrull-laeva kohta.

3.   Inspektorid ei nõua, et laev, mille pardale nad lähevad, peatuks või manööverdaks kalastamise ajal või lõpetaks püügivahendite vettelaskmise või pardalehiivamise. Inspektorid võivad siiski nõuda, et laev katkestaks või lükkaks edasi püügivahendite vettelaskmise seni, kui inspektorid on jõudnud laeva pardale, kuid selline viivitus ei kesta igal juhul kauem kui 30 minutit alates lõikes 2 osutatud signaali kättesaamisest.

Artikkel 45

Tegevus pardal

1.   Inspekteerimisrühmad koosnevad kuni kahest inspektorist. Kui tingimused laeval seda võimaldavad, võib inspektoritega kaasas olla inspekteerimispraktikant, kelle isik kalalaeva kaptenile tõendatakse. Praktikandi tegevus piirdub inspektorite teostatava inspekteerimise vaatlemisega.

2.   Inspekteerimine ei kesta kauem kui kolm tundi või ajavahemiku, kuni võrk ja saak on pardale hiivatud ja inspekteeritud, kui need toimingud võtavad kauem aega. Kui avastatakse rikkumine, võivad inspektorid jääda pardale ajaks, mida on vaja artiklites 48 ja 51 osutatud kohustuste täitmiseks. Olenevalt asjaoludest lahkub inspektor laevalt ühe tunni jooksul pärast algse inspekteerimise lõpetamist või pärast oma kohustuste täitmist vastavalt artiklile 48.

3.   Selleks et hoida ära pakendite, pakkematerjali, pappkastide või muude konteinerite ja nende sisu kahjustamist, võetakse tarvitusele ettevaatusabinõud. Pappkastid ja konteinerid avatakse viisil, millega muudetakse võimalikult hõlpsaks nende kohene taassulgemine, taaskinnipakkimine ja taasladustamine.

4.   Toodangupäevikusse eluskaalu alusel tehtud sissekannete kontrollimiseks arvestavad inspektorid päevaraamatusse märgitud kaalumisandmed ümber eluskaaluks. Inspektorid juhinduvad ümberarvestusteguritest, mida kasutab laeva kapten.

5.   Inspektoritel lubatakse üle vaadata kalalaeva kõik asjakohased alad, tekid ja ruumid, töödeldud ja töötlemata saagid, võrgud ja muud püügivahendid, varustus ja kõik asjakohased dokumendid, mida on vaja selleks, et kontrollida NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete täitmist.

6.   Inspekteerimise käigus võivad inspektorid paluda kaptenilt igasugust vajalikku abi. Kapten võib teha märkusi inspekteerimisakti kohta, millele inspektorid inspekteerimise lõpetamisel peavad alla kirjutama. Kalalaeva kaptenile antakse inspekteerimisakti koopia.

Artikkel 46

Inspekteerimisakti koostamine

1.   Inspektorid koostavad inspekteerimisakti IX lisaga ette nähtud vormi kasutades ning edastavad akti asjaomastele asutustele.

2.   Inspektorid teevad päevaraamatutesse tehtud sissekannete põhjal liigiti ja rajooniti kokkuvõtte laeva saagi kohta, mis on püütud vastava püügiretke jooksul NAFO reguleeritavast piirkonnast, ning märgivad selle kokkuvõtte inspekteerimisakti punkti 14.

3.   Kui registreeritud saak erineb inspektori hinnangust, võib inspektor uuesti kontrollida arvutusi, menetlusi, asjakohaseid dokumente ja laeva pardal olevat saaki. Kõik sellised erinevused märgitakse inspekteerimisakti punkti 18.

Artikkel 47

Kalalaeva kapteni kohustused inspekteerimise ajal

Kapten ühenduse kalalaeval, mille pardale tullakse ja mida inspekteeritakse:

a)	hõlbustab kooskõlas hea merepraktikaga turvalist ja tõhusat pardaletulekut, kui ta on saanud inspektorit transportivalt laevalt või helikopterilt asjakohase signaali, mis on edastatud rahvusvahelises signalisatsioonikoodis;

b)	võimaldab kasutada laevatrappi, mis vastab Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni soovitustele lootsitreppide kohta;

c)	teeb koostööd ja abistab kalalaeva inspekteerimisel vastavalt käesolevas määruses sätestatud menetlusele; kapten tagab inspektorite turvalisuse ja ei takista, hirmuta ega sega inspektoreid nende kohustuste täitmisel;

d)	lubab inspektoritel pidada sidet lipuriigi ja inspekteeriva riigi ametiasutustega;

e)

võimaldab juurdepääsu laeva aladele, tekkidele ja ruumidesse, töödeldud ja töötlemata saagile, võrkudele ja muudele püügivahenditele, varustusele, registreerimisdokumentidele, kalahoiuruumide joonistele või kirjeldustele, toodangupäevikutele ja lastiplaanidele ning muudele asjakohastele dokumentidele, samuti annab võimalustekohast ja mõistlikku abi tuvastamisel, et lasti paigutus vastab lastiplaanile;

f)	hõlbustab inspektorite turvalist lahkumist laevalt.

Artikkel 48

Inspekteerimisaktide edastamine

1.   Inspekteeriv liikmesriik saadab vastavalt artikli 45 lõikele 1 koostatud NAFO inspekteerimisakti originaali komisjonile 20 päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva naasmist sadamasse. Komisjon edastab selle inspekteeritud laeva lipuriigile ning saadab selle koopia NAFO sekretariaadile 30 päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva naasmist sadamasse.

2.   Rikkumise korral või kui registreeritud saak erineb inspektori hinnangust pardal oleva saagi kohta, saadetakse inspekteerimisakti originaal koos seda täiendavate dokumentidega, sealhulgas tehtud fotode koopiad komisjonile niipea kui võimalik pärast inspekteerimislaeva naasmist sadamasse. Komisjon edastab need dokumendid inspekteeritud laeva lipuriigile ning saadab nende koopiad NAFO sekretariaadile 10 päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva naasmist sadamasse.

3.   Lõikes 2 osutatud olukorras esitab inspektor ka avalduse, mis kujutab endast eelteadet eeldatava rikkumise kohta. Kõnealuses avalduses osundatakse inspekteerimisaktide punktidesse 16, 18 ja 20 märgitud teavet ning kirjeldatakse üksikasjalikult rikkumisteate esitamise aluseid ja seda kinnitavaid tõendeid. Ühenduse inspektor saadab kõnealuse avalduse inspekteerimisele järgneva päeva jooksul komisjoni kaudu asjaomasele lipuriigile ja NAFO sekretariaadile.

4.   Inspektorid esitavad iga 10 päeva järel komisjonile inspekteeritud laevade nimistu. Igal kuul koostab komisjon inspekteeritud laevade nimistu ja edastab selle NAFO sekretariaadile.

4. JAGU

Rikkumised

Artikkel 49

Menetlused rikkumiste puhul

1.   Inspektorid, kes avastavad NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete rikkumise:

a)	kannavad selle rikkumise sisse inspekteerimisakti, kirjutavad sissekandele alla ja võtavad kaptenilt allkirja;

b)

kannavad ja allkirjastavad märke püügipäevikusse või muusse asjakohasesse dokumenti, nimetades avastatud rikkumise kuupäeva, koha ja laadi. Inspektor võib teha ärakirja igast asjakohasest sissekandest püügipäevikus või muust asjakohasest dokumendist ning nõuda kaptenilt ärakirja õigsuse kirjalikku tõendamist igal ärakirja leheküljel;

c)	dokumenteerib rikkumise fotodega püügivahenditest ja saagist, kui vaja. Sel juhul annab inspektor foto ühe koopia kaptenile ja lisab teise koopia aktile;

d)	püüab viivitamata ühendust võtta inspekteeritava kalalaeva lipuriigi inspektori või määratud asutustega;

e)	edastab inspekteerimisakti ja rikkumise eelteate, millele on osutatud artikli 47 lõikes 3, viivitamata oma ametiasutustele.

2.   Inspektorid võivad nõuda, et kapten kõrvaldaks püügivahenditest mis tahes osa, mis leitakse olevat vastuolus NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetega. Inspektor kinnitab püügivahendite igale mittenõuetekohasele osale kindlalt NAFO inspekteerimisplommi, mis vastab X lisale, ning registreerib selle fakti inspekteerimisaktis. Püügivahendit hoitakse plommitult niikaua, kuni selle vaatavad üle laevaga seotud konventsiooniosalise pädevad asutused.

Artikkel 50

Järelmeetmed rikkumiste korral

1.   Liikmesriigi pädev asutus, keda on teavitatud kõnealuse riigi kalalaeva poolt toimepandud rikkumisest, uurib viivitamata ja põhjalikult seda rikkumist, et saada vajalikud tõendid, milleks vajaduse korral võidakse asjaomane laev füüsiliselt läbi otsida.

2.   Kui NAFO võetud meetmetest ei peeta kinni, võtab liikmesriigi pädev asutus viivitamata juriidilised ja haldusmeetmed vastavalt oma riigi seadustele isikute suhtes, kes vastutavad tema lipu all sõitva laeva eest.

3.   Lipuliikmesriigi pädev asutus tagab, et lõike 2 alusel algatatud menetlus viib kõnealuse riigi seadustes ettenähtud tõhusate meetmeteni, mis vastavad rikkumise raskusele, tagavad eeskirjade täitmise, võtavad rikkumise eest vastutajalt võimaluse kasutada rikkumise majanduslikke tagajärgi ja on tõhusaks hoiatuseks tulevaste rikkumiste eest.

5. JAGU

Tõsised rikkumised

Artikkel 51

Tõsiste rikkumiste loetelu

Tõsiseks rikkumiseks peetakse:

a)	ühiskvoodi alusel kalastamist ilma sellest NAFO peasekretärile ette teatamata või rohkem kui seitse päeva pärast NAFO täitevsekretäri teadet, et asjaomase kalavaru või liigi kalastamine ühiskvoodi alusel on lõppenud;

b)	sellise kalavaru sihtpüüki, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;

c)	kalavarude või liikide sihtpüüki pärast kuupäeva, mil inspekteeritava laeva lipuriik on NAFO täitevsekretärile teatanud, et selle riigi laevad lõpetavad kõnealuste kalavarude või liikide sihtpüügi;

d)	kalastamist keelupiirkonnas või vastavas piirkonnas keelatud püügivahenditega;

e)	võrgusilma suurusega seotud rikkumisi;

f)	kalastamist ilma lipukonventsiooniosalise poolt välja antud kehtiva loata;

g)	saagi ebaõiget registreerimist;

h)	satelliitseiresüsteemi häirimist;

i)	saagist teatamisega seotud rikkumisi;

j)	inspektorite või vaatlejate takistamist nende kohustuste täitmisel.

Artikkel 52

Inspektorite tegevus

1.   Kui inspektorid märgivad, et laeval on toime pandud artikli 51 kohaselt tõsine rikkumine, teatavad nad sellest viivitamata laeva lipuriigile, oma ametiasutustele, komisjonile ja NAFO sekretariaadile.

2.   Tõsise rikkumise korral võtavad inspektorid kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendusmaterjali turvalisus ja säilimine, sealhulgas vajaduse korral plommides laeva lastiruumi edaspidi sadamas toimuva inspekteerimise tarbeks. Inspektori nõudmisel lõpetab kapten kogu sellise kalastusalase tegevuse, mida inspektor käsitab kui tõsist rikkumist.

3.   Niikaua kui inspektor on laeva pardal, ei või kapten kalastamist jätkata, kui inspektor ei ole kapteni tegevuse tulemusel või inspekteeritava laeva lipuriigi inspektori või pädeva asutusega suhtlemise tulemusel põhjendatult veendunud, et kõnealune tõsine rikkumine ei kordu.

4.   Inspektorid võivad jääda kalalaeva pardale niikauaks, kui on vaja rikkumisega seotud asjakohase teabe hankimiseks. Selle aja jooksul viivad inspektorid inspekteerimise lõpule ning lahkuvad seejärel laevalt. Inspektorid võivad siiski jääda laeva pardale, kui neil õnnestub luua side inspekteeritava laeva lipuriigi pädevate asutustega ja kõnealused pädevad asutused sellega nõustuvad. Kui inspektorid ei suuda mõistliku aja jooksul selliste pädevate asutustega ühendust võtta, lahkuvad nad laevalt ja võtavad nendega ühendust niipea kui võimalik.

5.   Inspekteeriv liikmesriik või komisjon teeb asjaomase lipuriigi nõusolekul otsuse, kas inspektor jääb laeva pöördumisel vastavalt artikli 54 lõikele 1 pardale. Samuti otsustavad inspekteeriv liikmesriik ja komisjon selle, kas inspektor viibib juures, kui laeva vastavalt artikli 53 lõikele 3 sadamas põhjalikult inspekteeritakse. Liikmesriigid teatavad käesoleva lõike kohaselt tehtud otsustest viivitamata komisjonile.

Artikkel 53

Inspekteerimine inspektori poolt, keda on volitanud lipuliikmesriik

1.   Kui lipuliikmesriik või komisjon saab inspektorilt teavet, et selle riigi lipu all sõitvat kalalaeva kahtlustatakse tõsises rikkumises, teatavad lipuliikmesriik ja komisjon sellest viivitamata teineteisele.

2.   Kui muu konventsiooniosaline on teatanud ühenduse laeval toime pandud tõsisest rikkumisest, tagab lipuliikmesriik koostöös komisjoniga, et 72 tunni jooksul inspekteerib kõnealust laeva nõuetekohaselt volitatud inspektor.

3.   Nõuetekohaselt volitatud inspektor läheb asjaomase kalalaeva pardale ja uurib kahtlustatava rikkumise tõendusmaterjali ning edastab lipuliikmesriigi pädevale asutusele ja komisjonile võimalikult kiiresti selle uurimise tulemused.

Artikkel 54

Ümbersuunamine

1.   Kui tulemused on teatatud ja kui kahtlustatav rikkumine on tõsist laadi, nõuab inspekteeritud laeva lipuliikmesriik, kui olukord seda võimaldab, 24 tunni jooksul ise või volitab nõuetekohaselt volitatud inspektorit nõudma laeva pöördumist määratud sadamasse. See sadam peaks olema St. John’s või Halifax Kanadas, St. Pierre Prantsusmaal või laeva kodusadam, kui lipuliikmesriik ei ole määranud muud sadamat.

2.   Lipuliikmesriigi kirjalikul taotlusel võib komisjon lõikes 1 osutatud 24 tunnist tähtaega pikendada kuni 72 tunnini.

3.   Kui lipuliikmesriik ei nõua laeva pöördumist sadamasse, teatab ta komisjonile viivitamata oma otsuse põhjustest. Komisjon teatab kõnealusest otsusest ja selle põhjendustest asjakohase aja jooksul NAFO sekretariaadile.

Artikkel 55

Inspekteerimine pärast sadamasse pöördumist

1.   Määratud sadamasse saabumisel läbib tõsises rikkumises kahtlustatav laev lipuliikmesriigi jurisdiktsiooni all ja osaleda sooviva mis tahes teise konventsiooniosalise inspektori juuresolekul põhjaliku inspekteerimise. Koostatakse XII lisaga ette nähtud sadamas inspekteerimise akt.

2.   Lipuliikmesriik teatab viivitamata komisjonile kõnealuse põhjaliku inspekteerimise tulemustest ja meetmetest, mida ta on rikkumise tagajärjel võtnud, sealhulgas meetmetest, mis on võetud selleks, et hoida ära selle rikkumise kordumist.

Artikkel 56

Tõhustatud järelmeetmed teatavate tõsiste rikkumiste puhul

1.   Lisaks käesoleva jao, eelkõige artiklite 54 ja 55 sätetele võtab lipuliikmesriik käesoleva jao alusel meetmeid, kui tema lipu all sõitev laev on toime pannud ühe järgmistest tõsistest rikkumistest:

a)	sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud;

b)

saagi ebaõige registreerimine. Käesoleva artikli alusel kaalutakse järelmeetmete võtmist, kui lahkuminek pardal oleva töödeldud saagi inspektori hinnangu ja tootmispäevikus registreeritud saagi vahel, kas liikide kaupa või kokku, on 10 tonni või 20 %, olenevalt sellest, kumb on suurem; protsent arvutatakse protsendina tootmispäeviku andmete suhtes. Pardal oleva kalasaagi hinnangu arvutamiseks kasutatakse inspekteeriva lepinguosalise inspektorite ja lepinguosalise, kelle lipu all sõidab kontrollitav kalalaev, vahel kokkulepitud lastipaigutustegurit;

c)	artiklis 51 nimetatud tõsise rikkumise kordamine sajapäevase ajavahemiku või sama püügiretke jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem, mis on kinnitatud artikli 52 lõike 4 kohaselt.

2.   Lipuliikmesriik tagab, et pärast lõikes 3 viidatud inspekteerimist lõpetab asjaomane kalalaev igasuguse püügitegevuse ja algatatakse tõsise rikkumise uurimine.

3.   Kui reguleerimispiirkonnas ei ole kalalaeva lipuliikmesriigi määratud inspektorit või muud isikut, kes teostaks lõike 1 kohast uurimist, nõuab liikmesriik kalalaevalt, et see suunduks viivitamatult sadamasse, kus saab alustada uurimist.

4.   Lõike 1 punktis b nimetatud saagi ebaõige registreerimisega seotud tõsise rikkumise uurimise teostamisel tagab lipuliikmesriik, et kogu pardal oleva kalasaagi füüsiline kontrollimine ja loendamine toimub tema alluvuses olevas sadamas. Kui teise lepinguosalise inspektor soovib osaleda sellises inspekteerimises, võib see toimuda tema juuresolekul, kui sellega on nõus lipuliikmesriik.

5.   Kui lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt nõutakse, et kalalaev suunduks sadamasse, võib teise lepinguosalise inspektor tulla laeva pardale või jääda sinna kuni sadamasse jõudmiseni, kui kontrollitud laeva liikmesriigi pädev asutus ei nõua inspektori lahkumist laevalt.

Artikkel 57

Rakendusmeetmed

1.   Iga kalalaeva suhtes võtab rakendusmeetmed lipuliikmesriik, kus see on asutatud, vastavalt oma seadustele, kui tema lipu all sõitev laev on pannud toime artiklis 56 nimetatud tõsise rikkumise.

2.   Lõikes 1 nimetatud meetmed olenevad eelkõige toimepandud rikkumise raskusest ja riigi õiguse asjaomastest sätetest ning võivad olla järgmised:

a)	rahatrahvid;

b)	keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;

c)	laeva sekvestreerimine;

d)	püügiloa peatamine või äravõtmine;

e)	püügikvoodi vähendamine või äravõtmine.

3.   Asjaomase kalalaeva lipuliikmesriik teavitab komisjoni viivitamatult käesoleva artikli kohaselt võetud sobivatest meetmetest. Selle teatise alusel teavitab komisjon kõnealustest meetmetest NAFO sekretariaati.

Artikkel 58

Aruanne tõsiste rikkumiste kohta

1.   Artiklis 56 osutatud tõsise rikkumise korral esitab asjaomane liikmesriik komisjonile võimalikult kiiresti ja hiljemalt kolme kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ettekande uurimise käigust, sealhulgas kõigist seoses kõnealuse rikkumisega võetud või soovitatud meetmetest, ja pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

2.   Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Komisjon saadab NAFO sekretariaadile nelja kuu jooksul pärast rikkumisteatise saamist ühenduse ettekande uurimise käigust ja võimalikult kiiresti pärast uurimise lõpuleviimist ettekande uurimise tulemustest.

6. JAGU

Aruanded

Artikkel 59

Inspekteerimisaktide käsitlemine

1.   NAFO inspektorite koostatud inspektsiooni- ja järelevalvearuanded sisaldavad kaalukaid tõendeid iga liikmesriigi kohtu- ja haldusmenetluse jaoks. Asjaolude tuvastamisel käsitletakse neid aruandeid samadel alustel kui liikmesriikide inspekteerimis- ja järelevalvearuandeid.

2.   Liikmesriigid teevad koostööd, et hõlbustada kohtu- või muu menetluse läbiviimist inspektori esitatud ettekande alusel sellise kava kohaselt, millest lähtutakse tõendite hindamisel riigi oma kohtu- või muus süsteemis.

Artikkel 60

Aruanded rikkumiste kohta

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal 1. juulist kuni 31. detsembrini kestnud ajavahemiku kohta 25. jaanuariks ning 1. jaanuarist kuni 30. juunini kestnud ajavahemiku kohta 25. augustiks aruande, mis sisaldab järgmist teavet:

a)	asjaomase liikmesriigi laevade poolt toime pandud rikkumiste suhtes võetud meetmete tulemused; rikkumised loetletakse igal aastal kuni meetme lõpetamiseni;

b)	kõik märkimisväärsed erinevused laevade päevikutes registreeritud saagi ja inspektori hinnangul laevadel oleva saagi vahel. Erinevust peetakse märkimisväärseks, kui inspektori hinnangul laeval olev saak erineb päevikus registreeritust vähemalt 5 % võrra;

c)	üksikasjalik teave seoses menetluste edenemisega: eriti märgitakse see, kas asjad on menetluses, edasi kaevatud või uurimisel;

d)	kohaldatud karistuste konkreetne kirjeldus: eriti märgitakse trahvide summad, konfiskeeritud kalade ja/või püügivahendite väärtus, kirjalikud hoiatused jms, ja

e)	selgitus, kui meetmeid ei ole võetud.

2.   Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Selle aruande saadab komisjon NAFO sekretariaadile iga aasta 1. veebruariks ja 1. septembriks.

Artikkel 61

Aruanded inspekteerimis- ja järelevalvetegevuse kohta

1.   Iga liikmesriik esitab komisjonile iga aasta 15. veebruariks eelnenud kalendriaasta aruande, mis sisaldab järgmisi andmeid:

a)	NAFO kava raames teostatud inspekteerimiste arv, näidates ära iga konventsiooniosalise laevadel teostatud inspekteerimiste arvu ning rikkumise korral asjaomase laeva inspekteerimise kuupäeva ja koha ning kahtlustatud rikkumise laadi;

b)	NAFO järelevalve lennutundide arv, tähelduste arv ja koostatud järelevalvearuannete arv, samuti nendest järelevalvearuannetest tulenevalt võetud meetmed.

2.   Komisjon koostab liikmesriikide aruannete põhjal ühenduse aruande. Ühenduse aruande saadab komisjon NAFO sekretariaadile iga aasta 1. märtsiks.

V PEATÜKK

INSPEKTEERIMINE SADAMAS

Artikkel 62

Inspekteerimine sadamas

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõiki laevu, mis sisenevad nende sadamatesse NAFO reguleeritavast piirkonnast püütud saaki lossima ja/või ümber laadima, inspekteeritakse sadamas. Sellise saagi lossimine ja ümberlaadimine enne inspekteerimise lõppu on keelatud. Inspekteerimise käigus kontrollitakse, kas ühenduse laevad täidavad mis tahes muid nende suhtes kohaldatavaid ühenduse kaitse- ja kontrollimeetmeid.

2.   Kõnealuse inspekteerimise hõlbustamiseks nõuavad liikmesriigid, et kalalaevade kaptenid või nende esindajad annaksid pädevatele asutustele liikmesriigis, kelle sadamaid või lossimisrajatisi nad kasutada soovivad, vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse jõudmise aega järgmise teabe:

a)	lossimissadamasse jõudmise aeg;

b)	kalapüügiloa koopia;

c)	pardal hoitavad kogused eluskaalu kilogrammides;

d)	NAFO reguleeritava piirkonna rajoon või rajoonid, kust saak püüti.

3.   Sadamas inspekteerimisel kontrollitakse vähemalt järgmist:

a)	püütud liigid ja kogused;

b)	IV peatüki sätete alusel laeva inspekteerimisel saadud teave;

c)	pardal olevate võrkpüüniste silmasuurus ja pardal hoitavate kalade suurus.

4.   Liikmesriigid tagavad, et liikide kaupa lossitavaid koguseid ja pardale jäetavaid koguseid, kui neid on, võrreldakse kogustega, mis on registreeritud päevikus ja samuti saagiaruannetes vastavalt artikli 21 lõike 2 punktile d NAFO reguleeritavast piirkonnast lahkumisel.

Artikkel 63

Sadamas inspekteerimise aktid

1.   Liikmesriigid tagavad, et iga käesoleva määruse alusel sadamas teostatava inspekteerimise kohta koostatakse XII lisaga ette nähtud sadamas inspekteerimise akt.

2.   Liikmesriigid edastavad sadamas inspekteerimise akti komisjonile 14 päeva jooksul pärast selle vormistamist. Komisjon edastab akti viivitamata NAFO sekretariaadile ning taotluse korral laeva lipuriigile.

VI PEATÜKK

KOLMANDATE RIIKIDEGA SEOTUD TEGEVUS

Artikkel 64

Kolmandate riikide laevade IUU tegevus

1.   Eeldatakse, et NAFO reguleeritavas piirkonnas kalastusalases tegevuses olev kolmanda riigi laev on toime pannud IUU tegevuse, millega on õõnestatud NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete tõhusust.

2.   Ümberlaadimistegevuse korral, milles osales täheldatud ja identifitseeritud kolmanda riigi laev NAFO reguleeritavas piirkonnas või sellest väljaspool, kohaldatakse NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete õõnestamise presumptsiooni iga muu kolmanda riigi laeva suhtes, mis osales kõnealuses tegevuses koos selle laevaga.

Artikkel 65

Teave kolmandate riikide laevade kohta

1.   Kui liikmesriigi või komisjoni inspektorid täheldavad või muul viisil identifitseerivad kolmanda riigi laeva, püüavad nad sellele laevale teatada, et ta eeldatavasti õõnestab NAFO kaitse- ja rakendusmeetmeid ning et see teave edastatakse NAFO konventsiooniosalistele, teistele piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja laeva lipuriigile.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile viivitamata teabe, mis käsitleb selliseid tähelepanekuid, sadamassepääsu keelamist, lossimist või ümberlaadimist ning kõikide merel või oma sadamates teostatud inspekteerimiste tulemusi ning kõiki järgnenud meetmeid, mida nad on kõnealuse laeva suhtes võtnud. Komisjon edastab kogu teabe viivitamata NAFO sekretariaadile.

3.   Lõikes 2 osutatud teave sisaldab kolmanda riigi laeva nime ja lipuriiki, inspekteerimise kuupäeva ja sadamat, järgnenud lossimis- ja/või ümberlaadimiskeelu aluseid või kui sellist keeldu ei kohaldatud, siis artikli 67 lõike 3 kohaselt esitatud tõendusmaterjali.

4.   Liikmesriigid võivad igal ajal komisjonile esitada koheseks NAFO sekretariaadile edastamiseks lisateavet, mis võib olla asjakohane selleks, et identifitseerida NAFO reguleeritavas piirkonnas IUU kalapüügiga tegelda võivate kolmandate riikide laevu.

5.   Komisjon teatab igal aastal liikmesriikidele kolmandate riikide laevadest, mis on NAFO IUU nimistus.

Artikkel 66

Ümberlaadimise ja ühispüügi keeld

Ühenduse kalalaevadel on keelatud laadida ümber kala kolmandate riikide laevadelt või laevadele, millele on viidatud artiklis 63, ja osaleda selliste laevadega ühistes kalapüügitoimingutes.

Artikkel 67

Inspekteerimine merel

Vajaduse korral paluvad inspektorid luba tulla kolmanda riigi laevale, mille kalastusalast tegevust NAFO reguleeritavas piirkonnas on täheldatud või muul viisil kindlaks tehtud. Pardaletuleku loa andnud laevu inspekteeritakse vastavalt IV peatükile.

Artikkel 68

Inspekteerimine sadamas

1.   Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused inspekteerivad igat määratud sadamasse sisenevat kolmanda riigi laeva määruse (EMÜ) nr 2847/93 artikli 28 lõike 2 tähenduses. Enne inspekteerimise lõppu ei või laev saaki lossida ega ümber laadida.

2.   Kui pädevad asutused inspekteerimise lõpetamisel leiavad, et kolmanda riigi laev hoiab pardal NAFO reguleeritavate või käesoleva määruse II lisas nimetatud kalavarude hulka või kalavarude rühmadesse kuuluvaid kalu, keelab asjaomane liikmesriik igasuguse saagi lossimise ja/või ümberlaadimise sellelt laevalt.

3.   Sellist keeldu ei kohaldata siiski juhul, kui inspekteeritava laeva kapten või tema esindaja tõendab asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele nõuetekohaselt, et:

a)	pardal olevad liigid püüti väljaspool NAFO reguleeritavat piirkonda või

b)	pardal olevad II lisas loetletud liigid püüti kooskõlas NAFO kaitse- ja rakendusmeetmetega.

4.   Liikmesriik, kes keelab lossimise või ümberlaadimise, teatab oma otsusest asjaomase laeva kaptenile.

Artikkel 69

Meetmed IUU kalapüügiga tegelevate laevade suhtes

1.   Laevade suhtes, mille NAFO on kandnud XIII lisas esitatud IUU laevade nimistusse, kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a)	liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad, abilaevad, tankerid, emalaevad ja kaubalaevad ei abista IUU laevu mingil moel ega osale nende ümberlaadimises ega IUU nimistusse kuuluvate laevadega ühistes püügioperatsioonides;

b)	IUU laevu ei varustata sadamates teemoona, kütuse ega muude teenustega;

c)	IUU laevadel ei lubata sõita liikmesriigi sadamasse, välja arvatud vääramatu jõu puhul;

d)	IUU laevadel ei lubata vahetada laevaperet, välja arvatud vääramatu jõu puhul;

e)	IUU laevadele ei anta luba kalapüügiks ühenduse vetes ning nende prahtimine on keelatud;

f)	liikmesriigid keelduvad andmast IUU laevadele luba sõita nende lipu all ja soovitavad importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda kõnealuste laevadega läbirääkimiste pidamisest ja nende püütud kala ümberlaadimisest;

g)	IUU laevadelt pärit kala import on keelatud.

2.   Komisjon muudab IUU laevade nimistu vastavaks NAFO loetelule, niipea kui NAFO võtab vastu uue loetelu.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 70

Muutmine

Nõukogu võib käesoleva määruse sätteid komisjoni ettepaneku põhjal kvalifitseeritud häälteenamusega muuta, et võtta ühenduse õigusse üle ühendusele kohustuslikuks muutuvate NAFO kaitse- ja rakendusmeetmeid.

Artikkel 71

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EÜ) nr 1262/2000, (EÜ) nr 3069/95, (EÜ) nr 3680/93, (EMÜ) nr 189/92, (EMÜ) nr 1956/88 ja (EMÜ) nr 2868/88 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 72

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  7. juuni 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  EÜT L 378, 30.12.1978, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EMÜ) nr 653/80 (EÜT L 74, 20.3.1980).

(3)  EÜT L 175, 6.7.1988, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 3067/95 (EÜT L 329, 30.12.1995, lk 1).

(4)  EÜT L 257, 17.9.1988, lk 20. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 494/97 (EÜT L 77, 19.3.1997, lk 5).

(5)  EÜT L 21, 30.1.1992, lk 4. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1048/97 (EÜT L 154, 12.6.1997, lk 1).

(6)  EÜT L 341, 31.12.1993, lk 42. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1043/94 (EÜT L 114, 5.5.1994, lk 1).

(7)  EÜT L 329, 30.12.1995, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 855/2004 (ELT L 161, 30.4.2004, lk 1).

(8)  EÜT L 144, 17.6.2000, lk 1.

(9)  ELT L 16, 20.1.2006, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 2017/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 44).

(10)  EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59. Määrust on viimati muudetud 10. juuli 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 865/2007 (ELT L 192, 24.7.2007, lk 1).

(11)  EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1967/2006 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(12)  EÜT L 276, 10.10.1983, lk 1.

(13)  ELT L 5, 9.1.2004, lk 25. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1799/2006 (ELT L 341, 7.12.2006, lk 26).

(14)  ELT L 333, 20.12.2003, lk 17.

(15)  EÜT L 17, 21.1.2000, lk 22. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1759/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 3).

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---

---