15.11.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 296/1

(1)

Komisjon sai 3. juulil 2006 algmääruse artikli 5 kohaselt esitatud kaebuse AlzChem GmbH-lt (kaebuse esitaja), kes toodab 100 % ühenduse 1-tsüanoguanidiini (ditsüaandiamiidi) (DCD) toodangust.

(2)

Kõnealune kaebus sisaldas tõendeid Hiina Rahvavabariigist (HRV) pärineva DCD dumpingu kohta ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti piisavaks menetluse algatamise põhjendamiseks.

(3)

17. augustil 2006 algatati menetlus Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (2) avaldamisega.

(4)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitanud ühenduse tootjale, eksportivatele tootjatele, importijatele, tarbijatele, tarnijatele ja ühingutele, kelle kohta oli teada, et nad on asjaga seotud, ning asjaomaste eksportiva riigi esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ning taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(5)

Kaebuse esitanud ühenduse tootja, eksportivad tootjad, importijad ja tarbijad tegid oma seisukohad teatavaks. Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selleks võimalus.

(6)

Selleks, et võimaldada HRV eksportivatel tootjatel soovi korral taotleda turumajanduslikku või individuaalset kohtlemist, saatis komisjon asjaga teadaolevalt seotud Hiina eksportivatele tootjatele taotluse vormid. Kolm HRV eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 7 ja individuaalset kohtlemist juhul, kui uurimise käigus peaks selguma, et nad ei vasta turumajandusliku kohtlemise tingimustele.

(7)

Pidades silmas HRV eksportivate tootjate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et dumpingu kindlaksmääramise uurimise käigus võib kohaldada väljavõttelist uuringut kooskõlas algmääruse artikliga 17.

(8)

Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valim, paluti kõigil HRV eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ning esitada vastavalt algatamisteates esitatud nõuetele põhiteave vaatlusaluse tootega seotud tegevuste kohta uurimisperioodi käigus (1. juuli 2005 kuni 30. juuni 2006).

(9)

Kuna vaid kolm eksportivat tootjat tegid uurimisel koostööd, otsustati siiski, et väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(10)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja muudele äriühingutele, kes seda algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul taotlesid. Vastused saadi kolmelt koostööd tegevalt HRV eksportivalt tootjalt ning ainsalt ühenduse tootjalt ning kahelt tarbijalt ja neljalt importijalt.

(11)

Komisjon otsis ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvi kindlakstegemiseks ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(12)

Dumpingu ja tekitatud kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2005 kuni 30. juunini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamiseks vajalike suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

(13)

Vaatlusalune toode on 1-tsüanoguanidiin (ditsüaandiamiid) (DCD), mis kuulub CN-koodi 2926 20 00 alla. See on tahke aine peene valge kristalse pulbri kujul, tavaliselt lõhnatu. Seda toodetakse kustutamata lubjast ja tahmast ning see saadakse pärast mitut tootmisetappi.

(14)

DCDd kasutatakse tavaliselt vahesaadusena suure hulga muude keemiliste vahesaaduste tootmiseks, nt ravimid, mitmed tööstusrakendused – vesi, tselluloos ja paber, tekstiil, nahk – ja mitmesugused epoksürakenduste valdkonnad. See on lämmastik-süsinik-lämmastik (NCN) ahela põhielement koos niši lõpptoodetega (nt guanidiinnitraat jm NCN derivaadid).

(15)

Üle 90 % ühenduse turul müüdavast DCDst on standardne. Ülejäänud, nn mikro-DCD-l on osakeste suurus väiksem. Hiina eksportivad tootjad esitasid teavet üksnes standardtüübi kohta.

(16)

Üks importija väitis, et ühenduse tootmisharu toodetud DCD-standardtüüp on kõrgema kvaliteediga kui Hiina eksportivate tootjate toodetud standardtüüp, kuna Hiina DCD veesisaldus on märkimisväärselt kõrgem ja muutlikum, võrreldes ühenduses valmistatud DCD veesisaldusega. Väidetavalt on Hiina DCDs lisandite sisaldus suurem.

(17)

Uurimine näitas, et kuigi võib olla teatud kvaliteedi erinevusi, ei saa neid siiski koguseliselt väljendada ning peale selle ei mõjuta need ühenduse tootmisharu poolt ühenduses toodetud ja müüdud DCD ning HRVst ühendusse imporditud DCD põhilisi keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi omadusi; ka leiti, et HRVst ühendusse imporditud DCD on sama ja seda on kasutatud samadel eesmärkidel.

(18)

Seetõttu jõuti järeldusele, et need tooted on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b määratakse HRVst pärinevat importi käsitlevates dumpinguvastastes uurimistes normaalväärtus kindlaks kooskõlas kõnealuse artikli lõigetega 1–6 nende tootjate puhul, kes vastavad algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c kehtestatud kriteeriumidele.

(20)

Turumajandusliku kohtlemise kriteeriumid on lühidalt ja kokkuvõtlikult järgmised:

(21)

Kolm HRV eksportivat tootjat taotlesid turumajanduslikku kohtlemist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile b ja täitsid eksportivate tootjate turumajandusliku kohtlemise taotluse vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Komisjon otsis ja kontrollis kõnealuste äriühingute valdustes kõiki turumajandusliku kohtlemise taotluses esitatud andmeid, mida ta vajalikuks pidas.

(22)

Uurimisel ilmnes, et turumajandusliku kohtlemise taotlus tuli kõigi kolme eksportiva tootja puhul tagasi lükata. Algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c nimetatud viie kriteeriumi täitmise hindamine näitas nende äriühingute puhul, et nad ei vastanud esimese, teise ja kolmanda kriteeriumi nõuetele.

(23)

Kuna peamisteks aktsionärideks on ühel juhul riigiosalusega äriühing ning teisel juhul Rahvakongressi liige, leiti, et riik võib oluliselt mõjutada äriühingute igapäevase juhtimisega seotud majandustegevust käsitlevaid otsuseid (nt kasumi jaotamine, uute aktsiate väljalaskmine, kapitali suurendamine ja põhikirjas muudatuste tegemine), siis ei ole neid otsuseid tehtud turusignaalidest lähtuvalt. Kolme äriühingu vahel tuvastati elektrienergia ühiktarbimise ja ühikuhinna märkimisväärsed erinevused ning ükski kolmest äriühingust ei suutnud näidata, et tema elektrikulud on tingitud nõudmisest ja pakkumisest ning et need kajastavad oluliselt turuväärtusi.

(24)

Lisaks ei suutnud äriühingute raamatupidamisdokumendid kõigil kolmel juhul kajastada tegelikku finantsolukorda. Eelkõige rikuti mitmel korral raamatupidamise aluspõhimõtteid, mis on osa rahvusvahelistest raamatupidamisstandarditest (IAS), ning kuna ühtegi kõnealust probleemi ei mainitud audiitori aruandes, ei saa äriühingute puhul arvata, et neil on kooskõlas IASiga üks selge raamatupidamisdokumentide kogum, mida tuleb sõltumatult auditeerida kooskõlas IASiga.

(25)

Mis puutub algvara hindamisse, siis ei suutnud kolm äriühingut selgitada, mille alusel selline hindamine tehti. Kahel juhul ei suutnud äriühingud esitada tõendeid kõikide maksete kohta maakasutusõiguste eest. Mõlemad puudused näitasid, et mitteturumajanduslikust süsteemist võeti üle märkimisväärseid moonutusi.

(26)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist anti asjaga otseselt seotud isikutele võimalus esitada oma arvamus eespool nimetatud järelduste kohta. Ühenduse tootmisharule ja kolmele eksportivale tootjatele avaldati turumajandusliku kohtlemise hinnang ning neile anti võimalus esitada oma arvamus. Eksportivad tootjad esitasid mitu arvamust järelduste kohta ning komisjon vastas neile, ilma et oleks siiski muutnud üldist hinnangut. Eksportivad tootjad väitsid eelkõige seda, et nende majandustegevusega seotud otsused on tehtud ilma riigipoolse sekkumiseta. Lisaks olid nad vastu teatud kulusid ja varade hindamist käsitlevatele järeldustele. Väidete kinnituseks ei esitatud siiski tõendeid ning need tuli seetõttu tagasi lükata.

(27)

Eespool nimetatu põhjal jõuti järeldusele, et HRV tootjatele ei tuleks võimaldada turumajanduslikku kohtlemist.

(28)

Algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatakse, et kui kohaldatakse algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a, määratakse individuaalne tollimaks äriühingutele, kes on võimelised näitama, et nad vastavad kõikidele algmääruse artikli 9 lõikes 5 sätestatud kriteeriumidele individuaalse kohtlemise saamiseks.

(29)

HRV tootjad, kellele ei olnud võimalik võimaldada turumajanduslikku kohtlemist, taotlesid ka individuaalset kohtlemist juhul, kui neile ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist. Siiski leiti, et riik avaldas märkimisväärset mõju sellisel viisil, et kahel juhul ei saadud äriühingu otsuseid pidada sõltumatuteks, ning riigipoolne sekkumine võis olla selline, et tekiks suur kõrvalehoidmise oht. Kolmanda, kollektiivomandis oleva, endise riigiosalusega äriühingu puhul on olemas selged viited selle kohta, et võimalik riigipoolne sekkumine on jätkuvalt tugev, tuues kaasa võimalikud kõrvalehoidmise ohud.

(30)

Viimati nimetatud eksportiv tootja väitis, et võimalik riigipoolne sekkumine ei oleks piisav põhjus individuaalse kohtlemise tagasilükkamiseks, kuna selline otsus põhineks vaid oletustel.

(31)

Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõike 5 punktiga e, kui kohaldatakse artikli 2 lõike 7 punkti a, saab määrata individuaalse tollimaksu üksnes siis, kui eksportija on võimeline nõuetekohaselt põhjendatud taotluste alusel näitama, et riigipoolne sekkumine ei võimalda meetmetest kõrvalehoidmist, kui üksikeksportijatele määratakse erinevad tollimaksumäärad. Esiteks ei suutnud kõnealune äriühing selgitada oma peadirektori täpset rolli ja vastutust. Samuti ei suutnud ta selgitada, kas praegused aktsionärid maksid tõepoolest aktsiate eest, mis kuuluvad neile endises riigiosalusega ettevõttes. Selle põhjal oli mõistlik järeldada, et märkimisväärset riigipoolset sekkumist ei suudetud piisavalt välistada. Seetõttu peeti kõrvalehoidmise ohtu liiga suureks ja eksportiva tootja väited selles osas tuli tagasi lükata.

(32)

Sellest tulenevalt tuli individuaalse kohtlemise taotlus tagasi lükata ja kehtestada üks üleriigiline tollimaks, kuna leiti, et HRV tootjad ei täitnud kõiki algmääruse artikli 9 lõikes 5 esitatud nõudeid individuaalse kohtlemise saamiseks.

(33)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a tuleb nende eksportivate tootjate puhul, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, normaalväärtus määrata võrdlusriigis kehtivate hindade või arvestusliku väärtuse alusel või hinna järgi, mis kehtib müügi puhul sellisest kolmandast riigist teistesse riikidesse, k.a ühendusse, või kui see ei ole võimalik, siis mis tahes muul põhjendatud alusel, sealhulgas samasuguse toote eest ühenduses tegelikult makstud või makstava hinna alusel, mida on vajaduse korral nõuetekohaselt kohandatud, et sisse arvata põhjendatud kasumimarginaal.

(34)

Vaatlusaluse toote väljaspool ühendust ja HRV tootmise puudumise korral tõi komisjon algatamise teates välja kavatsuse võtta normaalväärtuse aluseks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt samasuguse toote eest ühenduses tegelikult makstud või makstavad hinnad.

(35)

Kolm HRV tootjat olid käesolevale ettepanekule vastu, väites, et ühenduses puudub piisav konkurents ja et ühenduse tootmisprotsess ei olnud võrreldav HRV tootmisprotsessiga. Nad taotlesid, et normaalväärtus peaks põhinema kaebuse esitaja hinnal Hiina Rahvavabariiki eksportimisel või DCD tootmiskuludel HRVs.

(36)

Ühenduse tootmisharu hinda kolmandatesse riikidesse eksportimisel ei saadud aluseks võtta, kuna ei olnud võimalik välistada, et ka need hinnad on dumpinguhinnad. Seega ei saanud kõnealused eksportivad tootjad näidata, et kõnealused meetodid oleksid põhjendatumad kui need, mida kasutasid ühenduse institutsioonid. Eelkõige ei suudetud näidata ega muul viisil tõendada, et konkurents ühenduse turul oli ebapiisav ning et selle tulemusena ei ole ühenduse tootmisharu käsitlevad andmed usaldusväärsed. Mis puutub tootmisprotsessi erinevustesse, siis neid ei peetud oluliseks.

(37)

Pealegi ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist ühelegi kolmest äriühingust ning seetõttu ei peetud Hiina eksportivate tootjate tootmiskulusid usaldusväärseteks.

(38)

Selle põhjal leiti, et kõige põhjendatum oli võtta normaalväärtuse kindlaksmääramise aluseks ühenduse tootmisharu samasuguse toote tootmiskulud, mida on vajadusel kohandatud eelkõige selleks, et võtta arvesse tootmisprotsesside erinevusi ja juurdepääsu toorainele.

(39)

Eksportivad tootjad väitsid, et normaalväärtuse kindlaksmääramisel tugineti olemasolevatele faktidele ning seega algmääruse artiklile 18. Lisaks väideti, et kuna nad tegid käesolevas uurimises täielikult koostööd, ei olnud selline lähenemine õigustatud.

(40)

Kõnealuste eksportivate tootjate väide, et normaalväärtus määrati kindlaks algmääruse artikli 18 kohaselt, on ebaõige. Nagu on nimetatud eespool, määrati normaalväärtus kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a kohaselt, mis lubab kasutada mis tahes muud põhjendatud alust, kui normaalväärtuse aluseks ei ole võimalik võtta võrdlusriigis kehtivaid kulusid ja hindasid või selle riigi hindasid eksportimisel teistesse kolmandatesse riikidesse. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(41)

Ühenduse tootmisharu müüs samasugust toodet tüüpilises mahus. Ühenduse tootmisharu omamaine läbimüük oli siiski kahjumis. Seetõttu põhines normaalväärtus ühenduse tootmisharu tootmiskuludel, millele lisati põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Ühenduse tootmisharu tootmiskulusid kohandati, et neutraliseerida täiendavad veokulud, mis tekkisid tootmisüksuste füüsilise eraldatuse tõttu ja otsese juurdepääsu puudumise tõttu toorainele, mida tuleb vedada kaugemal asetsevatest tootmiskohtadest ning kõrvalsaaduse (must lubi) eemaldamise tõttu. Peale selle lisati prognoositav kasum, mis vastab ühenduse tootmisharu kasumile 2001. aastal, koos 4,3 %-ga müügi-, üld- ja halduskulude eest, mis põhinesid ühenduse tootmisharu esitatud teabel.

(42)

Kogu HRV tootjate ekspordimüük ühendusse toimus otse sõltumatutele klientidele ühenduses ning seetõttu määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(43)

Eespool määratud kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi koostööd tegevate äriühingute, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, ühendusse suunatud ekspordi kaalutud keskmise hinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(44)

Selle põhjal on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna CIF-impordihinnana ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, 91,8 %.

(45)

Kuna analüüs käsitleb üksnes ühte äriühingut, on konfidentsiaalsuse tõttu enamik näitajaid esitatud indekseeritud kujul.

(46)

Kogu ühenduse toodang uurimisperioodil jäi vahemikku 15 000 ja 20 000 tonni.

(47)

Ühenduse tootja AlzChem GmbH toodang moodustab 100 % ühenduses valmistatud DCDst. Seetõttu leitakse, et see on ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(48)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu müügimahu põhjal ühenduse turul, millele lisati import HRVst ja muudest kolmandatest riikidest Euroopa Ühenduse Statistikaameti (Eurostat) vastava CN-koodi alusel. Nagu on näidatud allpool toodud tabelis, püsis vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses stabiilsena (+ 1 %) vaatlusaluse perioodi jooksul. Sellega seoses tuleb märkida, et 2002. aasta andmed sisaldavad ka importi Norra tootjale ODDA, kes lõpetas tegevuse samal aastal.

(49)

Ühe importija andmete kohaselt tõi ODDA tegevuse lõpetamine kaasa selle, et mõned tema suurimad kliendid soetasid 2003. aastal varusid, ning see võib samuti selgitada, miks oli tarbimise kõrgpunkt kõnealusel aastal.

(50)

Eurostati andmete kohaselt suurenes import HRVst 2 476 tonnilt 2002. aastal 6 002 tonnini uurimisperioodil. Turuosa suurenes 15–25 %-lt 40–50 %-ni samal ajavahemikul, kuna Hiina tootjad võtsid üle suurema osa varem Norra tootjale ODDA kuulunud turuosast. Impordi kasv oli eriti märkimisväärne 2003. aastal.

(51)

Eurostati andmetel vähenesid impordihinnad vaatlusalusel perioodil 11 % võrra, 1 149 eurolt/tonn 2002. aastal 1 022 euroni/tonn uurimisperioodil.

(52)

Hinna allalöömise kindlakstegemiseks võrreldi ühenduse tootmisharu müügihindasid ühenduse turul uurimisperioodi käigus Hiina eksportivate tootjate müügihindadega. Kuna Hiina tootjad ei eksportinud nn mikro-DCDd, jäeti see tooteliik hinna allalöömise arvutamisel välja.

(53)

Ühenduse tootja asjaomased müügihinnad olid sõltumatutele klientidele suunatud hinnad, mida kohandati vajadusel tehasehindade tasemele. Kõnealuseid hindasid võrreldi eksportivate tootjate kehtestatud müügihindadega, millest on maha arvatud allahindlused, ning kohandati vajaduse korral vastavalt CIF-hindadele ühenduse piiril koos tollivormistuskulude ja impordijärgsete kulude nõuetekohase korrigeerimisega. Kolmanda riigi suhtes kohaldatav kokkuleppeline tollimaksumäär – 6,5 % – lisati CIF-hinnale, et saavutada vaba ringluse ühikuhind.

(54)

Uurimisperioodil oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal, väljendatuna protsendimäärana ühenduse tootmisharu keskmisest tehasehinnast, 25–35 % koostööd tegevate Hiina tootjate puhul.

(55)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 5 analüüsiti uurimise käigus, mis käsitleb dumpinguhinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, kõiki majandustegureid, mis olid uurimisperioodil mõjutanud tootmisharu olukorda alates 2002. aastast.

(56)

Allpool toodud kahjunäitajad puudutavad üksnes vabal turul toimuvat müüki, mis moodustab 85 % ühenduse tootmisharu DCD toodangust. Tuleb märkida, et ülejäänud 15 % DCD toodangust kasutatakse sisetarbeks. Ühenduse tootmisharu on integreeritud tootja, kes kasutab DCDd edasiseks töötlemiseks ning kes muundab DCDd tootmisahela järgmise etapi toodete tootmiseks, ilma müügiarveid väljastamata. Seotud tarbimine püsis vaatlusalusel perioodil üsna stabiilsena ning ei saanud seetõttu mõjutada ühenduse tootmisharu olukorda.

(57)

Tootmisvõimsus suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 33 %. Tootmisvõimsuse kasv leidis aset 2003. ja 2004. aastal pärast Norra tootja ODDA tegevuse lõpetamist 2002. aasta lõpus. Täiendav tootmisvõimsust tuleks vaadelda selle asjaolu valguses, et ODDA lõpetas tootmise ning et kõnealuse äriühingu turuosa oli juba umbes 25 % ühenduse turust ja müüdi samuti muudele turgudele. Suurenenud tootmisvõimsus saavutati investeeringute ja tehniliste täienduste abil.

(58)

Suurenenud tootmisvõimsuse ja läbimüügi tulemusena suurenesid tootmismahud 37 % 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Suurim kasv toimus 2002. ja 2003. aasta vahel. Tootmismahud olid kõige suuremad 2004. aastal, pärast mida need langesid järsult 2005. aastal, millele järgnes kasv uurimisperioodil.

(59)

Tootmisvõimsuse kasutamine kasvas 3 protsendipunkti võrra vaatlusalusel perioodil.

(60)

Vaatlusalusel perioodil suurenesid varud märkimisväärselt. See oli tingitud asjaolust, et ühenduse tootmisharu ei suutnud dumpinguhinnaga impordi tõttu oma müügimahtu suurendada nii, nagu ta eeldas pärast ODDA tegevuse lõpetamist, nagu on selgitatud täiendavalt allpool.

(61)

Kuigi ühenduse tarbimine püsis stabiilsena, kasvas ühenduse tootmisharu DCD läbimüük sõltumatutele klientidele ühenduse turul 6 % võrra vaatlusalusel perioodil. See saavutas kõrgpunkti 2003. aastal ja vähenes pidevalt 2004. ja 2005. aastal, et suureneda jälle veidi uurimisperioodil. Kõnealune müük toimus siiski pidevalt tootmiskuludest märkimisväärselt madalamate hindadega, v.a mikro-DCD müük, mis moodustas 0–10 % kogumüügist [täpset arvu konfidentsiaalsuse tõttu ei esitata] ühenduse turul ning mis oli väga tulus.

(62)

Lisaks sellele tasub meenutada, et ühenduse tootmisharu kasutab oma toodetud DCDd muude tootmisahela järgmise etapi keemiliste toodete (nt NCN-derivaadid) tootmiseks. Kõnealune sisemine kasutamine moodustab ligikaudu 15 % ühenduse tootmisharu DCD toodangust.

(63)

Müügimahud ja turuosad olid järgmised:

(64)

Ühenduse tootmisharu turuosa kasvas 3 protsendipunkti võrra vaatlusalusel perioodil. Siin tuleks siiski arvesse võtta ODDA sulgemisel tekkinud tühimikku turul, kuna ODDA turuosa oli enne tema tegevuse lõpetamist 2002. aasta lõpus umbes 25 %.

(65)

Hoolimata Hiina DCD pakutavast konkurentsist ja hinnakõikumisest 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, suutis ühenduse tootmisharu oma sõltumatutele klientidele suunatud keskmist ühikuhinda ühenduse turul suurendada 2 % võrra vaatlusalusel perioodil. Tuleks siiski märkida, et nende hindade hulka kuulub ka mikro-DCD, mille puhul Hiina eksportivad tootjad ei paku konkurentsi ja mille eest saab kõrgemat hinda.

(66)

Vaatlusalusel perioodil oli ühenduse tootmisharu kasumlikkus alati negatiivne. Kahjud olid suurimad uurimisperioodil, mil need jäid vahemikku – 20 kuni – 30 %. Ühenduse tootmisharu arvates tuleb võrdlusaastat (2002. aasta) pidada erandlikuks ODDA tegevuse lõpetamise järgse konkreetse turuolukorra tõttu. 2003. aastal suutis ühenduse tootmisharu vähendada kahjusid hoolimata asjaolust, et import HRVst saavutas oma kõrgpunkti.

(67)

Rahakäive oli vaatlusalusel perioodil alati negatiivne, v.a 2003. aastal, kooskõlas ühenduse tootmisharu kahjude vähendamisega kõnealusel aastal.

(68)

Ühenduse tootmisharu registreeris märkimisväärsed investeeringute tasemed eriti 2003. aastal. Kõnealused investeeringud olid peamiselt seotud tootmisvõimsuse kasvuga, millest oli juttu eespool.

(69)

Samasuguse toote tootmise ja läbimüügi investeeringutasuvus oli negatiivne ning langes vaatlusalusel perioodil oluliselt, kajastades kasumlikkuse eespool nimetatud negatiivset suundumust.

(70)

Leiti, et ühenduse tootmisharu kapitali kaasamise võimet vaatlusalusel perioodil oluliselt ei mõjutatud, arvestades, et DCD kujutas endast vaid väikest osa kogu ühenduse tootmisharu äritegevusest.

(71)

Ühenduse tootmisharu tööhõive, tootlikkuse ja tööjõukulude areng oli järgmine:

(72)

Ühenduse tootmisharu suurendas oma töötajate arvu 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 14 % võrra. Paralleelselt kasvas tootlikkus ratsionaliseerimise ja suurema tootmismahu tulemusena.

(73)

Keskmised palgatasemed kasvasid 6 % võrra vaatlusalusel perioodil.

(74)

Mis puutub tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõjusse ühenduse tootmisharule, arvestades HRVst dumpinguhinnaga impordi mahtu ja hindasid, ei saa seda mõju pidada tähtsusetuks.

(75)

Peale selle puudusid viited sellele, et ühenduse tootmisharu oli toibumas viimase dumpingu mõjudest.

(76)

Välja arvatud 2003. aasta kõrgpunkt, püsis tarbimine vaatlusalusel perioodil stabiilsena. Samal perioodil kasvas märkimisväärselt vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi maht ning samuti kasvas nende turuosa 15–25 %-lt 2002. aastal 40–50 %-ni uurimisperioodil. Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad olid märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmised hinnad kogu vaatlusaluse perioodi kestel. Kaalutud keskmise põhjal lõid kõnealuse impordi hinnad uurimisperioodil ühenduse tootmisharu hinnad alla 25–35 % võrra.

(77)

Samal perioodil kandis ühenduse tootmisharu suuri kahjusid, mis saavutasid oma kõrgpunkti uurimisperioodil, jäädes vahemikku – 20 % kuni – 30 %. Kooskõlas kasumlikkuse negatiivse arenguga näitasid sellega seotud näitajad, nagu investeeringute tasuvus ja rahakäive, negatiivset suundumust.

(78)

Teatud kahjunäitajad, nagu tootmismahud, tootmisvõimsus, müügimahud, turuosa ja müügihinnad ühenduse turul, näitasid positiivset suundumust vaatlusalusel perioodil. Kõnealusel hindamisel ei võetud arvesse sisemist kasutust, kuna see püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena ning ei mõjutanud seetõttu kahjuanalüüsi.

(79)

Teatud kahjunäitajate positiivset arengut tuleks siiski vaadelda 2002. aasta lõpus Norra tootja ODDA tegevuse lõpetamise ning sellele järgneva ühenduse tootmisharu ja Hiina eksportivate tootjate vahelise konkurentsi valguses, et võtta üle ODDA-le kuulunud turuosa. Tegelikult on märkimisväärne, et Hiina import täitis enamuse ODDA tegevuse lõpetamise järel tekkinud tühimikust. Esialgu, 2003. aastal, suutis ühenduse tootmisharu haarata umbes 1/3 ODDA-le kuulunud turuosast. See vähenes märgatavalt umbes 1/7ni uurimisperioodil. Seega, isegi kui mõned näitajad näitasid veidi positiivset suundumust, oleksid need võinud eeldatavasti areneda palju soodsamalt, kui neid ei oleks mõjutanud dumpinguhinnaga import HRVst. Igal juhul näitasid ühenduse tootmisharu majandustulemustega seotud näitajad (kasum, investeeringutasuvus, rahakäive) sellist negatiivset suundumust, et need kaaluvad üldiselt üles kõik positiivsed arengud. Nagu ühenduse tootmisharu finantsolukord näitab, ei saanud ta kasu ODDA tootmise lõpetamisest ja on nüüd olukorras, kus tema elujõulisus on meetmete puudumisel kaalul.

(80)

Eespool toodu valguses jõutakse järeldusele, et ühenduse tootmisharu kandis olulist kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(81)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas on olemas põhjuslik seos vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(82)

Tuletatakse meelde, et kogu HRVst imporditud toode oli standardtüüpi DCD, mis moodustab enamuse ka ühenduse tootmisharu müügist ühenduse turul. Ühenduse tootmisharu nn mikro-DCD müük tuli hinna allalöömise arvutamisel välja jätta, kuna Hiina tootjad seda ei eksportinud.

(83)

Import HRVst kasvas 141 % võrra vaatlusalusel perioodil. Selle tulemusena kasvas nende turuosa 15–25 %-lt 2002. aastal 40–50 %-ni uurimisperioodil. Tasub märkida, et dumpinguhinnaga impordi maht oli suurim 2003. aastal (6 173 tonni), kajastades Norra tootja tegevuse lõpetamise mõjusid, seejärel see langes 2004. aastal, et taas pidevalt kasvada 2005. aastal ja uurimisperioodil, mil see jõudis 6 002 tonnini.

Tabel 1

Import HRVst

(84)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad olid märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmised hinnad, lüües need alla 25–35 % võrra uurimisperioodil. Hiina ekspordihinnad langesid 11 % võrra vaatlusalusel perioodil, kuid ei järginud selget langustendentsi. Hiina eksportivad tootjad langetasid hindu 7 % võrra 2003. aastal, püüdes üle võtta ODDA-le kuulunud turuosa. Olles omandanud suurema osa sellest turuosast, tõstsid nad oma hindu 25 % võrra 2004. aastal, langetasid neid 27 % võrra 2005. aastal ja seejärel tõstsid neid jälle 4 % võrra uurimisperioodil.

(85)

Samal ajal, kuigi dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid 11 % võrra vaatlusalusel perioodil, suutis ühenduse tootmisharu üldiselt hoida oma hindasid suhteliselt stabiilsetena (2 %-line kasv). Siiski tuleks meeles pidada, et kõnealused hinnad hõlmavad mikro-DCDd, mille puhul HRV ei paku konkurentsi ja millel oli palju kõrgem hind. Seega mõjutab ühenduse tootmisharu keskmisi aastaseid müügihindu müügimahu muutumine ning vastavalt standard- ja mikro-DCD hinnad.

Tabel 2

Ühikuhindade areng

(86)

Pidades silmas standard-DCD puhul kindlaks tehtud märkimisväärset hinna allalöömist, mis oli 25–35 % uurimisperioodil, on selge, et dumpinguhinnaga import on avaldanud tugevat langussurvet ühenduse tootmisharu müügihindadele standard-DCD puhul, mis moodustab enamuse tema läbimüügist, ning on seega takistanud ühenduse tootmisharul kehtestada oma hindu sel tasemel, mis kataks tema tootmiskulud. Sellel omakorda on olnud negatiivne mõju ühenduse tootmisharu kasumlikkusele, tuues kaasa suurema osa märkimisväärsetest kahjudest kogu vaatlusaluse perioodi kestel.

(87)

Kuna ühenduse tootmisharu kandis kahjusid DCD läbimüügilt juba 2002. aastal, uuriti, kas kahjud on olemuselt pigem struktuurilised kui üksnes dumpinguhinnaga impordi põhjustatud. Sellega seoses tuleb meeles pidada, et dumpinguhinnaga impordil oli ühenduse turul tugev seisund juba 2002. aastal, turuosaga 15–25 %. Peale selle esitas ühenduse tootmisharu tõendeid, mis näitasid, et kulude vähendamise kava tõttu suutis ta vaatlusalusel perioodil hoida oma ühikukulusid stabiilsetena, vaatamata tooraine hinnatõusule. Hiina impordi põhjustatud hinna allalöömise tõttu ei olnud sellel siiski kahjude vähendamise soovitud mõju, vaid üksnes takistas nende kasvu.

(88)

Tänu kulude vähendamise jõupingutustele ja ODDA turult lahkumisele 2002. aasta lõpus, oli ühenduse tootmisharu toibumas enne Hiina impordi kõrgpunkti 2003. aastal. Pärast kõnealust kõrgpunkti, mis võimaldas Hiina tootjatel võtta üle enamus ODDA turuosast, kasvasid ühenduse tootmisharu kahjud – 10 % kuni – 20 %-ni 2004. aastal ja jätkasid pidevalt kasvamist 2005. aastal ja uurimisperioodil, kooskõlas dumpinguhinnaga impordi mahtude kasvu ja keskmiste impordihindade langusega.

Tabel 3

Ühenduse tootmisharu kasumlikkus

(89)

Põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise vahel näib veelgi tugevdavat asjaolu, et ühenduse tootmisharu on kasumis selle tüübi puhul (mikro-DCD), kus Hiina import ei paku konkurentsi, samas kui ta kannab suuri kahjusid DCD standardtüübi puhul, kus ta seisab silmitsi ebaausa konkurentsiga HRVst.

(90)

Pidades silmas eespool nimetatut ja eelkõige allpool näidatud dumpinguhinnaga impordi turuosa arengut hindadega, mis lõid märkimisväärselt alla ühenduse tootmisharu hinnad, järeldatakse, et dumpinguhinnaga import mängis ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorras määravat rolli.

Tabel 4

Turuosade areng

(91)

Pidades silmas ühenduse stabiilset tarbimist vaatlusalusel perioodil ja muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi puudumist, mistõttu ainsateks teadaolevateks DCD tootjateks on ühenduse tootmisharu ja mõned Hiina tootjad, on väga vähe muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud aidata kaasa ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrale.

(92)

Uuriti, kas ühenduse tootmisharu eksport kolmandatesse riikidesse võis aidata kaasa vaatlusalusel perioodil tekitatud kahjule. Eksport kolmandatesse riikidesse moodustas märkimisväärse osa (30–50 %) ühenduse tootmisharu vaatlusaluse toote läbimüügist vaatlusalusel perioodil. Ekspordimaht kasvas oluliselt 58 % võrra 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, samas kui keskmine ühikuhind langes 2 % võrra. See näitab, et hoolimata Hiina eksportijate ägedast konkurentsist ka ühendusest väljapoole jäävatel turgudel, on tugev nõudlus ühenduse tootmisharu toodetud DCD järele, isegi hindadega, mis on palju kõrgemad Hiina eksportijate hindadest, kuigi, nagu on selgitatud eespool, kõrgemaid keskmisi hindasid saab selgitada mikro-DCD eest saadud kõrgemate hindadega.

(93)

Selleks, et oleks võimalik konkureerida Hiina madala hinnaga standard-DCDga ka kolmandate riikide turgudel, toimus ühenduse tootmisharu ekspordimüük tootmiskuludest palju madalamate hindadega, kahjustades seega tema üldist kasumlikkust. Kõnealune eksport ei mõjutanud siiski otseselt kasumlikkust ühenduse turul.

(94)

Arvestades, et ühenduse tootmisharu on kandnud vaatlusaluse toote puhul mitu aastat kahju ning sellest hoolimata otsustas investeerida täiendavasse tootmisvõimsusesse 2003. ja 2004. aastal, mis viisid suuremate tootmismahtude ja varudeni, uuriti, kas i) kahjud on olemuselt struktuurilised ja ii) kas otsus investeerida täiendavasse tootmisvõimsusesse on aidanud kaasa ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorrale. Viimase väite esitas ka üks importija, kes väitis, et ühenduse tootmisharu otsus suurendada oma tootmisvõimsust ühe kolmandiku võrra, olles teadlik juba olemasolevast impordist Hiinast, suurendas märkimisväärselt survet turule.

(95)

Kahjude tasemete osas näitab ühenduse tootmisharult saadud teave, et ühenduse tootmisharu suutis kulude vähendamise kava tõttu hoida oma ühikukulusid vaatlusalusel perioodil stabiilsetena, vaatamata tooraine hinnatõusule. Kuigi ei ole võimalik võrrelda ühenduse tootmisharu kulustruktuuri mõne teise DCD tootja kulustruktuuriga, kuna ühelegi Hiina eksportivale tootjale ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist, on ühenduse tootmisharu siiski kulude suhtes ebasoodsamas olukorras, kuna tal on kolm eri tootmispaika, ta asub kaugel söekaevandustest ja tal on kulukas tootmisprotsess. Sellest hoolimata näitab asjaolu, et ühenduse tootmisharu teenis 2001. aastal vähe kasumit ning ja et ta on tasuv selle tooteliigi puhul (mikro-DCD), mida Hiina tootjad ei ekspordi, et tavalise konkurentsi tingimustes oleks ühenduse tootmisharu seisukord palju parem ning seetõttu ei saa kahjud olla vaid struktuurilised.

(96)

Mis puutub ühenduse tootmisharu otsusesse suurendada oma tootmisvõimsust, tuleb märkida, et see toimus pärast ODDA tegevuse lõpetamist, kellele enne tema turult lahkumist kuulus märkimisväärne turuosa ühenduse turul. Hiina impordi, mis suutis dumpinguhindade tõttu võtta üle enamuse ODDA kaotatud turuosast, puudumisel võiks ühenduse tootmisharu eeldatavasti haarata palju suurema osa turust. Teisest küljest ei või ettevõtja aga kunagi loota, et kogu tarbimise kasvu puhul tema piirkonnas soovitakse tarneid just temalt ja mitte välismaistelt allikatelt.

(97)

Ülalnimetatu põhjal võib öelda, et kuigi on selge, et ühenduse tootmisharu raske finantsiline ja majanduslik olukord ei ole ise põhjustatud, on asjaomase toote tasuvuse puudumise põhjuseks osaliselt ka kõrged tootmiskulud ja investeerimisotsused.

(98)

Kokkuvõttes võib kinnitada, et Hiina dumpinguhinnaga import, mille turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul märkimisväärselt suurenes ja mis lõi alla ühenduse tootmisharu hinnad, on oluliselt kaasa aidanud ühenduse tootmisharu raske finantsilise ja majandusliku olukorra põhjustamisele. Eraldi vaadatuna põhjustas see materiaalset kahju. Ei saa siiski eitada, et kogu vaatlusaluse perioodi vältel tekkinud kahju põhjuseks on osaliselt ka ühenduse tootmisharu kulustruktuur.

(99)

Uurimine näitas, et muud teadaolevad tegurid (nt kulud, suurenenud tootmisvõimsus ja ühenduse tootmisharu eksporditegevus), isegi kui need on kahju tekkimisele kaasa aidanud, ei kõrvalda põhjuslikku seost ühenduse tootmisharu kahju ja HRVst pärineva dumpinguhinnaga impordi vahel.

(100)

Seepärast jõutakse järeldusele, et HRVst pärinev dumpinguhinnaga import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(101)

Kooskõlas algmääruse artikliga 21 on uuritud, kas on olemas mõjuvad põhjused järeldamiseks, et ühenduse huvides ei ole kehtestada dumpinguvastaseid meetmeid antud juhul. Analüüsiti meetmete võimalikku mõju kõikidele huvitatud isikutele ja ka meetmete mittekehtestamise tagajärgi.

(102)

Ühenduse tootmisharu kahjustatud olukord tulenes sellest, et tal oli raske konkureerida dumpinguhinnaga impordiga, mis kasvas järsult vaatlusalusel perioodil ja tõi kaasa tugeva hinna allalöömise ühenduse turul, takistades ühenduse tootmisharul kehtestada oma hindasid tasemel, mis oleks katnud tema kulud.

(103)

Leitakse, et meetmete kehtestamine võimaldaks ühenduse tootmisharul tõsta DCD hinda tasemeni, mis võimaldaks tal muuta oma äritegevus tasuvaks ja seega säilitada oma kohalolek ühenduse turul.

(104)

Kui meetmeid ei kehtestata, sunnitaks ühenduse tootmisharu jätkama oma hindade ühtlustamist dumpinguhinnaga impordiga, et jääda turule. See tekitaks täiendavaid finantskahjusid. Kuna praegune olukord, mida iseloomustab kasumlikkuse puudumine mitmel aastal, ei ole jätkusuutlik, tooks meetmete mittekehtestamine lõpuks kaasa kõnealuse tootesarja kadumise ja sellest tulenevad töökohakaotused.

(105)

Eespool toodut silmas pidades jõutakse järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine on ühenduse tootmisharu huvides.

(106)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad ning mõned tarbijad ja importijad on väitnud, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine välistaks Hiina impordi ühenduse turult ja, kui puuduks import muudest riikidest, oleks tulemuseks ühenduse tootmisharu monopoolne seisund. Eksportivad tootjad ja üks importija on veel juhtinud tähelepanu kriitilise tarneolukorra ohule ühenduse turul, kui ei kehtestata meetmeid sellisel tasemel, mis keelustaks impordi HRVst.

(107)

Leitakse, et pidades silmas tugevat turuseisundit, mille Hiina eksportivad tootjad on saavutanud dumpingutavade ja hindade tõttu, mis lõid märkimisväärselt alla ühenduse tootmisharu hinnad, ei tõrjuks meetmete kehtestamine allpool kirjeldatud tasemel neid välja ühenduse turult, vaid taastaks võrdsed võimalused, mis võimaldavad ühenduse tootmisharul ja Hiina eksportivatel tootjatel konkureerida võrdsetel alustel. Peale sellele püsiks ühenduse turul konkurents Hiina eksportijate ja ühenduse tootmisharu vahel, kindlustades seega jätkuva tarnimise mitmest allikast.

(108)

Teiselt poolt, kui dumpinguvastaseid meetmeid ei kehtestata, ei saa välistada, et ühenduse tootmisharu peab lõpetama oma tootmistegevuse kõnealuse konkreetse majandustegevuse puhul, tuues kaasa vastupidise stsenaariumi, st Hiina impordi monopoolse seisundi. Tuleb vältida mõlemaid stsenaariume, st ühe või teise tarneallika monopoolset seisundit. Mõlemad koostööd tegevad tarbijad on rõhutanud vajadust kahe tarneallika järele.

(109)

Seetõttu leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine allpool kirjeldatud tasemel tagaks kahe tarneallika säilimise ühenduse turul.

(110)

Kaks tööstustarbijat, kellest üks tegutseb farmaatsiasektoris ja teine naha parkimisel, tegid uurimisel koostööd. Mõlemad tarbijad ostavad vaatlusalust toodet otse HRVst ja ka ühenduse tootmisharult. Kolmas tarbija, kes toodab spetsialiseeritud paberikemikaale, esitas vastuseks uurimise lõplike järelduste avaldamisele arvamused dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise eeldatavate mõjude kohta.

(111)

Tarbija, kes tegutseb farmaatsiasektoris, kus DCD on oluline tooraine metformiini (diabeediravimi) tootmisel, väitis, et igasugusel hinnatõusul, mis tuleneb dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest, oleks negatiivne mõju tema konkurentsivõimele võrreldes tootjatega väljaspool ühendust, peamiselt Indias. Arvestades, et DCD moodustab suhteliselt olulise osa tema kuludest, prognoosib kõnealune tarbija, et isegi väike DCD hinna tõus mõjutaks metformiini müügihindu ja sellest tulenevalt mõjutaks negatiivselt tema turuosa ja konkurentsivõimet. Komisjonile esitatud teave eespool nimetatud tarbija kulude ja tasuvuse kohta näitab siiski, et ettenähtud tasemel tollimaksu saaks vähemalt osaliselt enda kanda võtta.

(112)

Uurimise lõplike järelduste avaldamise järel esitatud arvamustes väitis eespool nimetatud tarbija, et tal ei oleks võimalik enda kanda võtta tooraine kulude kasvu, mis tuleneb ettenähtud tasemel dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest. Ta väitis, et oma konkurentsivõime säilitamiseks ja turule jäämiseks, on ta kohustatud pidevalt vähendama oma tootmiskulusid. Seetõttu on ta pidanud juba varem restruktureerima. Lisaks on ta arutanud hinna vähendamist oma peamise tarnija – ühenduse tootmisharuga. Sama tarbija järeldab, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine ettenähtud tasemel toob kaasa konkreetse ohu, et ta peab sulgema oma kaks tootmiskohta Prantsusmaal, mis mõlemad on spetsialiseerunud metformiini tootmisele. Väidetavalt tooks see kaasa töökohakaotuse 270 inimesele.

(113)

Komisjon väidab siiski, et isegi kui ei saa vaidlustada seda, et tollimaksude kehtestamine mõjutaks eespool nimetatud tarbijat negatiivselt madalamate marginaalide seisukohast, pidades silmas tema läbimüüki ühenduse turul, tuleks rõhutada, et märkimisväärne osa metformiinist, mida kõnealune tarbija toodab ühenduses, eksporditakse edasi ning on seega vabastatud tollimaksudest. Seega mõjutaks tollimaksu kehtestamine üksnes osa metformiiniga seotud majandustegevusest. Peale selle, pidades silmas kõnealuse tarbija poolt tema küsimustiku vastuses avaldatud kasumimarginaali, on selge, et ta võiks tollimaksu vähemalt osaliselt enda kanda võtta ning see ei tohiks tuua kaasa ühenduse turul müüdava metformiini hinna märkimisväärset tõusu. Sellest tulenevalt näib töökohakaotuste oht väga kauge. Samuti tuleks märkida, et tollimaksude mittekehtestamine võiks kaasa tuua olukorra, kus kõnealuse tarbija põhitarnija peaks lõpetama oma tegevuse, jättes kõnealuse tarbija vaid ühe tarneallikaga.

(114)

Paberikemikaalide sektori tarbija väitis samuti, et dumpinguvastane tollimaks ettenähtud tasemel vähendaks tema võimet jääda konkurentsivõimeliseks ühenduse turul, kuna tema konkurentidel väljaspool ühendust oleks jätkuvalt juurdepääs DCD-le, ilma et nad peaksid maksma dumpinguvastaseid tollimakse. Kuna kõnealune tarbija ei esitanud vastuseid küsimustikule ega põhjendanud rohkem oma väidet, on võimatu hinnata või koguseliselt väljendada tollimaksu mõju tema majandustegevusele.

(115)

Tuletatakse siiski meelde, et, nagu on kirjeldatud eespool, rõhutasid mõlemad koostööd tegevad tarbijad kahe tarneallika säilitamise tähtsust. Seetõttu leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine allpool kirjeldatud tasemel tagaks alternatiivsete tarneallikate pikaajalise olemasolu lõpptarbijate sektorite jaoks. Meetmete mittekehtestamine, teiselt poolt, tooks endaga kaasa ohu, et üks tarneallikas kõrvaldatakse.

(116)

Neli importijat, üks neist kasutab samuti vaatlusalust toodet, tegid uurimisel koostööd. Neist suurim, kelle import moodustas ligikaudu 30 % kogu HRVst imporditud DCDst uurimisperioodil, juhtis tähelepanu sellele, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine avaldaks vältimatut negatiivset mõju tema tegevustele, viies lõpuks tema tagasitõmbumiseni DCDga seotud majandustegevusest, kuna DCD tootmise puudumisel teistes kolmandates riikides ei oleks tal alternatiivset tarneallikat. See viiks mõnede organisatsiooniliste muutusteni äriühingu sees.

(117)

Ei saa välistada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine mõjutaks mõnda importijat negatiivselt. Kuna dumpinguvastased meetmed taastaksid siiski vaid konkurentsi ühenduse turul ning kuna lõpptarbijad on rõhutanud vajadust kahe tarneallika järele, leitakse, et dumpinguvastased meetmed allpool ettenähtud tasemel ei takistaks importijatel müüa vaatlusalust toodet ühenduses.

(118)

Lisaks, kuna importijad varustavad mitut erinevat lõpptarbijate sektorit, kus DCD moodustab muutuva osa lõpptoote kulust, leitakse, et igasugune hinnatõus, mis tuleneb dumpinguvastaste meetmete kehtestamisest, võiks vähemalt osaliselt olla edasi antud tarbijatele. Samuti tuleks selles kontekstis märkida, et olemasoleva teabe kohaselt ei varusta importijad suurimat lõpptarbijate sektorit (st farmaatsiasektorit), kus väidetavalt igasugust lisakulude kasvu oleks konkurentsi tõttu kolmandate riikidega raske lõpptarbijatele edasi anda.

(119)

Üks importija, kes varustab DCDga tekstiili-, paberi-, reovee- ja väetisesektorit, väitis, et need sektorid ei vaja ühenduse tootmisharu toodetud kõrgema kvaliteediga DCDd. Veel väitis ta, et eespool nimetatud sektoritel oleks raskusi lisakulude kasvu oma lõpptarbijatele edasi anda.

(120)

Seda ei vaidlustata, et ühenduse tootmisharu toodetud DCD võib olla kõrgema kvaliteediga võrreldes Hiina eksportivate tootjate toodetud DCDga. Uurimised on siiski näidanud, et vaatlusalune toode ja samasugune toode on olemuselt samad ning neil on samad põhilised keemilised, füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad kasutusotstarbed. Pidades silmas väidet, et eespool nimetatud sektorid ei saa tooraine hinna tõusu anda edasi oma tarbijatele, tuleb rõhutada, et kõnealuste lõpptarbijate koostöö puudumisel ei saa kõnealust väidet hinnata ning seega tuleb see tähelepanuta jätta.

(121)

Samuti on märkimisväärne, et koostööd tegevate importijate kasumimarginaalid muutuvad. Importijate esitatud teabe kohaselt saaksid nad vähemalt osa dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisest tulenevast hinnatõusust võtta enda kanda.

(122)

Seetõttu leitakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisel ei oleks tõsist negatiivset mõju importijatele.

(123)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamine võib eeldatavasti võimaldada ühenduse tootmisharul tagasi saada DCDga seotud majandustegevuse tasuvuse, lubades seega tal turule jääda. Pidades silmas ühenduse tootmisharu pidevalt halvenevat finantsolukorda, mis on muutnud kogu majandustegevuse valdkonna mittetasuvaks, on suur oht, et kui meetmeid ei kehtestata, peab ühenduse tootmisharu kaaluma DCDga seotud majandustegevusest tagasitõmbumist, mille tulemuseks oleks vältimatud töökohakaotused. See tekitaks Hiina eksportivate töötajate monopoolse seisundi, mis oleks kahjulik DCD-lõpptarbijatele, kes on rõhutanud, et oleks vajalik säilitada tarneallikas ühenduses.

(124)

Pidades silmas dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtestatud märkimisväärset hinna allalöömist, leitakse, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine lihtsalt taastaks võrdsed võimalused, säilitades tarbijate jaoks kaks tarneallikat.

(125)

Seetõttu järeldati, et puuduvad mõjuvad ühenduse huvidest tulenevad põhjused, mis räägiksid dumpinguvastaste meetmete kehtestamise vastu.

(126)

Eespool kirjeldatud järeldusi silmas pidades ja selleks, et piisavalt kajastada DCD konkreetset turuolukorda, peetakse asjakohaseks võtta dumpinguvastased meetmed.

(127)

Meetmed tuleks kehtestada tasemel, mis on piisav, et taastada ausat konkurentsi ühenduse tootja ja HRV eksportivate tootjate vahel.

(128)

Leiti, et kõnealuse juhtumi puhul on kahju kõrvaldamist võimaldava marginaali määramiseks vajalik erilähenemine. Sellega seoses tuleb arvesse võtta kolme olulist aspekti:

(129)

Samuti tuleks märkida, et alates 1. juulist 2007 vähendati HRV päritoluga DCD suhtes kohaldatavat ekspordi käibemaksu tagastuse määra 13 %-lt 5 %-le. See toob kõige tõenäolisemalt kaasa Hiina DCD ekspordihindade kasvu, kuna DCD ekspordiks tootmise kulud on kõrgemad.

(130)

Sellisel juhul tuli kasutada palju tähendusrikkamat meetodit dumpinguhinnaga impordiga seotud kahju kõrvaldamist võimaldava marginaali kindlaksmääramiseks. Peeti asjakohaseks keskenduda kahjudele, mis tulenesid otseselt hinna allalöömisest Hiina eksportivate tootjate poolt, ja võtta kahju kõrvaldamist võimaldava taseme puhul aluseks tegeliku hinna allalöömise kõrvaldamiseks piisav summa ning lisada sellele kasum (0–5 %), mis vastab ühenduse tootmisharu kasumimarginaalile vaatlusaluse toote puhul 2001. aastal. Sellise lähenemisviisi puhul saab ühenduse tootmisharu küsida kõrgemat hinda ja seega parandada finantsilist ja majanduslikku olukorda selles osas, mida dumpinguhinnaga import on selgelt mõjutanud.

(131)

Uurimise lõplike järelduste avaldamise järel esitatud arvamustes väitis ühenduse tootmisharu, et kavandatav tollimaksu määr ei taga tema elujõulisust, kuna see ei võimalda tal tõsta hinda sellise tasemeni, mis kataks kõik tootmiskulud. Selle asemel pakkus ta sellist metoodikat, mille puhul saavutataks kogu DCD tootmisahelas tasuvuspunkt. See meetod tuli siiski kõrvale jätta, kuna see rajanes suures osas kontrollimata andmetel ja selle puhul oleks kaasa arvatud ka muud tooted peale vaatlusaluse toote.

(132)

Seetõttu jäädakse selle juurde, et hinna allalöömisel ja kasumil põhinev tollimaksumäär kõrvaldab kahju, mille on otseselt põhjustanud dumpinguhinnaga import, isegi kui sellega ei kõrvaldata täielikult kogu ühenduse tootmisharu finantsilisi ja majanduslikke raskusi. Võttes arvesse ka teisi tegureid peale dumpinguhinnaga impordi, oleks kõigi tootmiskulude katmine ülemäärane hüvitamine. Tuleb ka arvestada, et ühenduse tootmisharu eeliseks turul on tema lähedus klientidele.

(133)

Eespool toodu põhjal määrati vajalik hinnatõus kindlaks kaalutud keskmise impordihinna kasutamisel, nagu on kehtestatud hinna allalöömise arvutamisel, ning täiendava kasumiosa lisamisel. Tulemust väljendati kogu CIF-impordihinna protsendina.

(134)

Ülalnimetatud eri olukordi arvesse võttes hakkab komisjon turgu hoolikalt jälgima. Kui vastuvõetav meede ei ole piisav või tekib selle tagajärjel ühenduse turul hoopis defitsiit ja/või ühe või teise osalise monopoolne seisund, siis algatab ühendus koheselt ex officio läbivaatamise algmääruse artikli 11 lõike 3 põhjal ja/või kohaldab algmääruse artikli 14 lõiget 4.

(135)

Eespool toodut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artiklile 9 tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed.

(136)

Kuna kahju kõrvaldamise tase on madalam kui kehtestatud dumpingumarginaal, peaksid lõplikud meetmed põhinema kahju kõrvaldamist võimaldaval tasemel.

(137)

Eespool toodu põhjal on tollimaksu määrad väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksude tasumist järgmised: