31.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 198/4

(1)

1995. aasta märtsis kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 477/95 (2) Vene Föderatsioonist (edaspidi „Venemaa”) pärit uurea impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu. Kehtestatud tollimaksu määraks oli minimaalse impordihinna 115 eurot tonni kohta ja netohinna vahe ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, kui viimati nimetatud hind on minimaalsest impordihinnast madalam. Nende meetmeteni viinud uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust „esialgne uurimine”. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 901/2001 (3) eespool nimetatud meetmed säilitada. Praegu kehtivad meetmed minimaalsel impordihinnal 115 eurot tonni kohta põhineva muutuva tollimaksu vormis (edaspidi „olemasolevad meetmed”). Meetmete säilitamiseni viinud läbivaatamise uurimisele viidates kasutatakse edaspidi nimetust „eelmine aegumise läbivaatamise uurimine”.

(2)

2003. aasta detsembris lõpetas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2228/2003 (4) osalise vahepealse läbivaatamise, mille komisjon algatas vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kehtivate meetmete vormi asjakohasuse uurimiseks, ilma olemasolevaid meetmeid muutmata.

(3)

2005. aasta augustis avaldas komisjon teate olemasolevate meetmete eelseisva aegumise kohta. (5)2006. aasta 9. veebruaril sai komisjon taotluse nende meetmete aegumise läbivaatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt ja taotluse meetmete vormiga piirduvaks osaliseks vahepealseks läbivaatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt.

(4)

Need taotlused esitas Euroopa väetisetootjate liit (European Fertilizer Manufacturers Association – EFMA, edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse uurea kogutoodangust.

(5)

Taotluse esitaja väitis ning esitas esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et meetmete aegumise korral on tõenäoline dumpingu jätkumine või kordumine ja ühenduse tootmisharule kahju tekitamine seoses Venemaalt (edaspidi „asjaomane riik”) pärit uurea impordiga ning et praegune meetmete vorm ei ole piisav dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks.

(6)

Lisaks saadi 14. septembril 2006. aastal määruse (EÜ) nr 901/2001 osalise vahepealse läbivaatamise taotlus aktsiaseltsilt Mineral and Chemical Company EuroChem (edaspidi „EuroChem”) – uurea eksportivalt tootjalt Venemaal, kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid.

(7)

Algmääruse artikli 11 lõike 3 kohases taotluses esitas EuroChem oma väidete toetuseks esmapilgul usutavad tõendid selle kohta, et asjaolud, mille alusel meetmed kehtestati, olid tema puhul muutunud ning et kõnealused muutused olid püsivad. EuroChem esitas tõendid selle kohta, et tema kulude ja ekspordihindade võrdlemisel selguks, et dumpingu määr on märgatavalt madalam kui kehtivate meetmete aluseks olev määr. Seetõttu väitis EuroChem, et meetmete jätkuv rakendamine praegusel tasemel, mis põhineb eelnevalt kindlaks tehtud kahjumarginaalil, ei ole enam dumpingu korvamiseks vajalik.

(8)

Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist otsustanud, et algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise ja algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel kahe osalise vahepealse läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon need kolm läbivaatamist, avaldades algatamisteated Euroopa Liidu Teatajas. (6)

(9)

Aegumise läbivaatamise osas hõlmas dumpingu jätkumise või kordumise uurimine ajavahemikku alates 1. aprillist 2005 kuni 31. märtsini 2006 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise suhtes asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 2002. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Meetmete vormi asjakohasuse uurimiseks algatatud osalise vahepealse läbivaatamise ajavahemik langes kokku aegumise läbivaatamise perioodiga. EuroChemiga seotud dumpingu uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise uurimisperiood oli 1. oktoober 2005–30. september 2006.

(10)

Komisjon teatas ametlikult kahe läbivaatamise algatamisest Venemaa eksportivatele tootjatele, importijatele ja teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ning nende ühendustele, asjaomase eksportiva riigi esindajatele, taotluse esitajale ning teadaolevatele ühenduse tootjatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Komisjon teatas EuroChemile, Venemaa esindajatele ning taotluse esitajale ametlikult dumpingu uurimisega piirduva osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(12)

Kõigile huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13)

Seoses aegumise läbivaatamise ja meetmete vormi asjakohasusega piirduva osalise vahepealse läbivaatamisega peeti ühenduse tootjate, ühendusse importijate ja Venemaa eksportivate tootjate ilmset suurt arvu silmas pidades asjakohaseks kooskõlas algmääruse artikliga 17 uurida, kas tuleks kasutada väljavõttelist uuringut. Võimaldamaks komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ning selle vajalikkuse korral valimi moodustamiseks paluti eespool osutatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 anda endast teada 15 päeva jooksul pärast uurimise algatamist ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(14)

Ühendusse importijatest esitas ainult üks importija algatamisteates nõutud teabe ja väljendas valmisolekut teha komisjoni talitustega edaspidi koostööd. Seega otsustati, et importijate suhtes ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(15)

Üheksa ühenduse tootjat täitis nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andis ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Nendest üheksast äriühingust võeti valimisse neli äriühingut, kes leiti olevat uurea ühendusesisese tootmismahu ja müügi suhtes ühenduse tootmisharu mõistes tüüpilised. Neli valmisse kuulunud ühenduse tootjat esindas uurimisperioodil 50 % põhjenduses 63 määratletud ühenduse tootmisharu kogutoodangust, samas kui eespool nimetatud üheksa ühenduse tootjat esindas ligikaudu 60 % ühenduse toodangust. Kõnealune valim moodustas ühenduse suurima tüüpilise uurea tootmis- ja müügimahu, mida oli võimalik olemasoleva aja jooksul uurida.

(16)

Viis eksportivat tootjat täitis tähtajaks nõuetekohaselt väljavõttelise uuringu vormi ja andis ametliku nõusoleku teha uurimises edaspidi koostööd. Need viis eksportijat esindasid uurimisperioodil 60 % Venemaa koguekspordist ühendusse.

(17)

Vastavalt algmääruse artiklile 17 võeti valimisse suurima ühendusse suunatud uurea ekspordimahu alusel kolm eksportivat tootjat, keda oli võimalik olemasoleva aja jooksul uurida. Need kolm valmisse kuulunud eksportivat tootjat esindasid uurimisperioodil 50 % Venemaa koguekspordist ühendusse.

(18)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti moodustatud valimi suhtes asjaomaste isikutega, kes ei esitanud selle suhtes vastuväiteid.

(19)

Saadud lisateabe põhjal tehti hiljem kindlaks, et kolmest valimisse võetud eksportivast tootjast üks ei kuulunud tegelikult ühendusse suunatud ekspordimahult suurimate eksportijate hulka. Seega jäeti kõnealune eksportiv tootja valimist välja ning asendati neljandal kohal oleva eksportiva tootjaga. Sel viisil muudetud valim esindas uurimisperioodil 48 % Venemaa koguekspordist ühendusse.

(20)

Seepärast saadeti küsimused neljale valimisse kuuluvale ühenduse tootjale, kolmele valimisse kuuluvale Venemaa eksportivale tootjale ning kõigile endast teatanud importijatele ja kasutajatele.

(21)

Küsimustiku vastused saadi neljalt valimisse kuulunud ühenduse tootjalt ja kolmelt Venemaa eksportivalt tootjalt, samuti ühelt ühenduse sõltumatult importijalt ja seitsmelt ühenduses asuvalt kasutajalt. Lisaks esitasid oma märkused mitu importijat, kasutajat ja nende ühendust, kes küsimustikule ei vastanud.

(22)

Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(23)

Vaatlusalune toode on sama, mida käsitles esialgne uurimine ja eelmine aegumise läbivaatamise uurimine, st CN-koodide 3102 10 10 ja 3102 10 90 alla kuuluv ja Venemaalt pärit uurea.

(24)

Uureat toodetakse põhiliselt ammoniaagist, mida omakorda saadakse maagaasist. See võib esineda tahkel või vedelal kujul. Tahket uureat kasutatakse põllumajanduses ja tööstuses. Põllumajanduslikku uureat võib kasutada pinnasele laotatava väetise või loomasööda lisandina. Tööstuslik uurea on teatavate liimide ja plastide tooraine. Vedelat uureat kasutatakse nii väetisena kui ka tööstustootmises. Kuigi uurea esineb eespool nimetatud eri vormidena, jäävad tema keemilised omadused sisuliselt samaks ja seda võib vaadelda käesoleva menetluse raames ühe tootena.

(25)

Esialgne uurimine ja eelmine aegumise läbivaatamise uurimine on kindlaks teinud ja käesolevad läbivaatamise uurimised on kinnitanud, et vaatlusalusel tootel, ühenduse tootjate toodetaval ja ühenduse turul müüdaval uureal ning Venemaal toodetaval ja Venemaa siseturul müüdaval uureal on samad keemilised põhiomadused ning sisuliselt samad kasutusalad. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(26)

Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas uurimisperioodi ajal toimus dumpingut ning kui toimus, siis kas meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise.

(27)

Nagu põhjenduses 16 nimetatud, tegi uurimisel koostööd viis uureat eksportivat Venemaa tootjat. Need viis tootjat esindasid uurimisperioodil 60 % Venemaa päritolu uurea ekspordist ühendusse, mis vastas 1,39 miljonile tonnile. Venemaalt pärit vaatlusaluse toote import ühendusse moodustas 16 % ühenduse tarbimisest, mis uurimisperioodil oli 8,98 miljonit tonni.

(28)

Koostöö taset peetakse seetõttu kõrgeks.

(29)

Tuleb märkida, et üks eksportiv tootja kontrollib kaht sidusettevõtet, kes mõlemad toodavad ja ekspordivad uureat. Seega sisaldab põhjenduses 19 nimetatud valim nelja äriühingut.

(30)

Algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tehti kõigi nelja äriühingu puhul esmalt kindlaks, kas nende omamaine uurea müügi kogumaht on tüüpiline, st kas see moodustas 5 % või rohkem ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote müügi kogumahust. Uurimisel ilmnes, et kõik neli äriühingut müüsid omamaisel turul tüüpilisi uurea koguseid.

(31)

Et kindlaks teha, kas uurea müük toimus omamaisel turul tavapärase kaubandustegevuse käigus, tuli välja selgitada tootmiskulud. Selles osas tuleb märkida, et elekter ja gaas moodustasid põhilise osa otsestest tootmiskuludest ning olulise osa kõigist tootmiskuludest. Seetõttu kontrolliti algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt, kas vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulud olid asjaomaste isikute raamatupidamises mõistlikult kajastatud.

(32)

Uurimisel ei ilmnenud, et elektrikulud ei oleks olnud raamatupidamises mõistlikult kajastatud. Sellega seoses märgitakse muu hulgas, et Venemaa tootjate poolt uurimisperioodil tasutud elektrihinnad olid teiste riikide, näiteks Kanada ja Norra, hindadega võrdlemisel kooskõlas rahvusvaheliste turuhindadega. Siiski ei saa öelda sama gaasihindade kohta.

(33)

Gaasihindade suhtes tehti energiaturgudele spetsialiseerunud rahvusvaheliselt tunnustatud allikate avaldatud andmete põhjal kindlaks, et tegelikult maksid Venemaa tootjad ebatavaliselt madalat hinda. Näiteks moodustas see ühe viiendiku Venemaa maagaasi ekspordihinnast ning oli oluliselt madalam kui ühenduse tootjate poolt gaasi eest makstav hind. Selles osas näitavad kõik kättesaadavad andmed, et Venemaa omamaiseid gaasihindu reguleeriti ja need olid palju väiksemad maagaasi hindadest reguleerimata turgudel. Kuna gaasiga seotud kulusid ei olnud nelja äriühingu raamatupidamises mõistlikult kajastatud, tuli neid algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt kohandada. Valimisse kaasatud äriühingute tootmiskulusid kohandati sellele vastavalt.

(34)

Kuna ei olnud võimalik leida Venemaa omamaise turu moonutamata gaasihinda, ning algmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt tuli gaasi hinna kindlakstegemiseks võtta „mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta”. Kohandatud hinna aluseks võeti Vene gaasi keskmine ekspordihind Saksa-Tšehhi piiril („Waidhaus”) ilma veokuludeta. Waidhaus on peamine sõlmpunkt Vene gaasi müügil Euroopa Liitu, mis on suurim Vene gaasi turg ja mille hindades kulud mõistlikult kajastuvad – seega võib Waidhausi käsitleda kui tüüpilist turgu.

(35)

Pärast tootmiskulude kohandamist ülal kirjeldatud viisil oli ainult kahe äriühingu omamaine müük tavapärase kaubandustegevuse käigus tüüpiline. Seega leiti normaalväärtus nende kahe äriühingu puhul samasuguse toote omamaise müügi põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2.

(36)

Kahe ülejäänud äriühingu puhul tehti normaalväärus kindlaks, lähtudes kahe põhjenduses 35 nimetatud tavapärase kaubandustegevuse käigus tüüpilise müügihinnaga tootja omamaistest müügihindadest, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1. Konfidentsiaalsuskaalutlustel ei ole võimalik seda teavet üksikasjalikult avaldada, sest üks kahest äriühingust, kellelt teavet saadi, oli seotud äriühinguga, kelle suhtes tehti kindlaks normaalväärtus. Seega, kui teave oleks avaldatud, oleks sel äriühingul olnud võimalik rekonstrueerida teise äriühingu konfidentsiaalsed andmed.

(37)

Kõigil juhtudel, kui vaatlusalust toodet eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele tarbijatele, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinna määramisel aluseks tegelikult makstud või makstav ekspordihind.

(38)

Ühe eksportiva tootja puhul, kus müük toimus Šveitsis asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, tuletati ekspordihind kõnealuselt seotud kaubandusettevõtjalt sõltumatutele klientidele esitatud edasimüügi hinna põhjal. Kõiki ostu ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kulusid kohandati, kaasa arvatud veo- ja müügikulud, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal.

(39)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellele vastavalt tehti kohandusi veo-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude, laenukulude, vahendustasude ja pakendamiskulude erinevuste arvestamiseks, kui see oli asjakohane ja kui kontrollitud tõendid seda toetasid.

(40)

Iga eksportiva tootja dumpingumarginaali määramisel võeti algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt aluseks kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(41)

Uurimisel ilmnes, et uurimisperioodil esines dumpingut võrreldes eelmisel aegumise läbivaatamise uurimisel tuvastatuga enamasti väiksemal määral. Dumpingumarginaalid (väljendatud protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimakse tasumata) on sellegipoolest märkimisväärsed, st vahemikus 6 % kuni 23 %.

(42)

Nagu on märgitud põhjenduses 1, on kehtivate meetmete vormiks minimaalne impordihind 115 eurot tonni kohta. Kui algselt avaldas see minimaalne impordihind mõju Venemaalt ühendusse toodava uurea ekspordihinnale, on need hinnad alates 2003. aastast olnud minimaalsest impordihinnast oluliselt kõrgemad, nagu on näidatud põhjenduses 67, ning uurimisperioodil on Venemaa keskmised ekspordihinnad olnud minimaalsest impordihinnast 68 % kõrgemad.

(43)

Seega võib järeldada, et praegu kehtivad meetmed ei avaldanud mõju Venemaalt pärit uurea ekspordi hindadele ega kogustele. Järelikult ei ole tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamine mõjutaks Venemaalt pärit uurea ekspordi hindu või koguseid.

(44)

Hoolimata eelöeldust kontrolliti uurimise käigus ka i) Venemaa praeguse vaba tootmisvõimsuse ja võimaliku uue tootmisvõimsuse võimalikku mõju ning ii) muu müügi ühendusse ümbersuunamise tõenäosust, nagu allpool selgitatud.

(45)

Taotluse esitaja esitas oma läbivaatamistaotluses andmeid, et ajavahemikus 2005–2007 leiab Venemaal aset kokku üheksa projekti, mis lisaks paranduste, moderniseerimise ja kitsaskohtade kõrvaldamise abil oluliselt uut tootmisvõimsust nii, et olemasolev tootmisvõimsus kasvaks vähemalt 10 %.

(46)

Kontrolliti olemasoleva vaba tootmisvõimsuse võimalikku mõju. Vaatlusalusel perioodil õnnestus valimisse kaasatud Venemaa tootjatel suurendada oma tootmisvõimsust umbes 5 %, samas kui nende tootmine suurenes ligikaudu 15 %. Seega on nende nominaalne vaba tootmisvõimsus oluliselt langenud, jõudes 170 000 tonni tasemele, mis moodustab umbes 6 % tootmisvõimsusest:

(47)

Taotluses nimetatud üheksast projektist kokku viis projekti on seotud koostööd tegevate eksportivate tootjatega. Kaks projekti olid vaatlusalusel perioodil juba lõpule viidud ning seega ei lisa need uurimisperioodiga võrreldes uut tootmisvõimsust. Ühe loetletud projekti puhul tehti kindlaks vaid tühine tootmisvõimsuse tõus.

(48)

Kahe suurima projekti osas, mis annavad suurema osa põhjenduses 46 nimetatud tootmisvõimsuse kasvust, tehti kindlaks, et äriühing ei tee investeeringuid ainult uurea tootmisvõimsusse, vaid ka järgmise etapi tootmisseadmetesse, nagu näiteks uurea-formaldehüüdvaigud (UFR) ning uurea ja ammooniumnitraadi lahused (UAN). Need projektid on lõppstaadiumis või on pärast uurimisperioodi juba lõppenud. Seega võib eeldada, et suuremat osa selle projekti tootmisvõimsusest ei müüda sõltumatutele tarbijatele, vaid seda kasutavad tootjad ise järgmise etapi toodete jaoks tooraine saamiseks. Seepärast ei võeta seda osa järgmises lõigus arvesse.

(49)

Eespool öeldust järeldub, et kolm projekti lisaksid sõltumatutele tarbijatele müügiks kättesaadavat tootmisvõimsust hinnanguliselt umbes 150 000–200 000 tonni ulatuses. See vastab 10–15 protsendile uurimisperioodil Venemaalt ühendusse liikunud ekspordi kogumahust ehk võimalikule 1,5–2protsendilisele turuosale ühenduse turust.

(50)

Taotluse esitaja esitatud teabe põhjal vastab üldise vaba tootmisvõimsuse protsent Venemaa kogutootmisvõimsusest koostööd tegevate tootjate kohta kindlaks tehtud vabale tootmisvõimsusele. Seega arvatakse, et koostööd mittetegevatel tootjatel on vaba tootmisvõimsust samuti umbes 5 %, mis on uurimisperioodil hinnanguliselt 140 000 tonni.

(51)

Taotluses nimetatud üheksast projektist kokku neli projekti oli seotud koostööd mittetegevate eksportivate tootjatega. Neid projekte hinnati kättesaadavate faktide põhjal. Ühe projekti puhul tehti kindlaks, et see ei olnud seotud vaatlusaluse tootega, vaid metanooliga. Üks projekt oli vaatlusalusel perioodil juba lõpule viidud ning seega ei lisa see uurimisperioodiga võrreldes uut tootmisvõimsust. Üks projekt oli seotud tühise, alla 1 miljoni euro suuruse aastainvesteeringuga ning seega leiti, et sellel ei ole Venemaa tootmisvõimsusele mõõdetavat mõju. Viimane projekt võib suurendada tootmisvõimsust umbes 100 000 tonni võrra (see moodustaks umbes 7 % uurimisperioodil Venemaalt ühendusse liikunud ekspordimahust ehk 1-protsendilise võimaliku turuosa ühenduse turust).

(52)

Uurimisel ilmnes, et keskpikas perspektiivis lisanduv tootmisvõimsus jääb 500 000 tonni lähedale. Ent kuna olulise osa sellest paranduste, moderniseerimise ja kitsaskohtade kõrvaldamise tulemusel lisanduvast kogusest kasutavad tootjad ise järgmise etapi toodete jaoks tooraine saamiseks, järeldatakse, et sellest kogusest oleks võimalik sõltumatutele tarbijatele müüa ainult umbes pool.

(53)

Kuna Venemaa omamaine turg on väike ja ei ole põhjust arvata, et see võiks tulevikus muutuda, on igasugune tootmismahu suurendamine orienteeritud ekspordile. Kuna Venemaa tootjad kasutavad ligikaudu 95 % oma nominaalsest tootmisvõimsusest, on võimalik eksporti suunata ainult piiratud mahus lisakoguseid.

(54)

Olemasolev vaba tootmisvõimsus ja lähitulevikus vabaturu jaoks eeldatavalt tekkiv lisatootmisvõimsus moodustavad koos umbes 550 000–600 000 tonni, mis vastab umbes 40 protsendile Venemaa koguekspordist ühendusse uurimisperioodil ning on ligikaudu 6 protsendi suurune võimalik turuosa ühenduse turust. Taotluse esitaja esitatud väetistele spetsialiseerinud konsultatsioonifirmade prognooside kohaselt kasvab siiski ülemaailmne nõudlus uurea järele umbes samas tempos nagu ülemaailmne tootmisvõimsus. Seepärast võidakse ekspordiks kättesaadavad lisakogused suunata nendesse piirkondadesse, kus on lisanõudlus. Seepärast on tõenäoline, et Venemaa eksport ühendusse kasvab olulisel määral ainult juhul, kui samal määral kasvab ka nõudlus, st selline lisaeksport ei tohiks avaldada ühenduse turu hinnatasemele negatiivset mõju.

(55)

Seega ei saa järeldada, et Venemaa vaba tootmisvõimsus hakkab mõjutama Venemaalt dumpinguhinnaga ühendusse tuleva ekspordi mahtu.

(56)

Uurimisperioodil olid valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinnad tehasest hankimise tasandil ühenduse jaoks umbes 1–5 % madalamad kui ekspordihinnad kolmandatele riikidele. Ka omamaised hinnad olid kõrgemad kui ühendusse suunduva ekspordi hinnad, eriti kaugemates piirkondades asuvate äriühingute puhul veokulude suure erinevuse tõttu.

(57)

Taotluse esitaja väidab, et peamiselt Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas tehakse suuri investeeringuid uurea tootmisvõimsusse. Väidetavalt jätab see uus tootmisvõimsus Venemaa eksportijatele teistel turgudel vähem võimalusi ning toob kaasa Venemaalt ühendusse eksporditava uurea koguse suurenemise. Samas tehti põhjenduses 54 nimetatud prognooside alusel kindlaks, et need investeeringud ei avalda olulist mõju ülemaailmsele pakkumise ja nõudluse tasakaalule, sest ennustuste kohaselt kasvab ülemaailmne nõudlus samas tempos ülemaailmse tootmisvõimsusega.

(58)

Seega ei saa järeldada, et kaupade ümbersuunamine ühendusse hakkab mõjutama Venemaalt dumpinguhinnaga ühendusse tuleva ekspordi mahtu.

(59)

Eespool tehtud analüüsi põhjal ning eriti seetõttu, et olemasolevad meetmeid ei avalda mõju ühendusse suunduva ekspordi hindadele, järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumping tõenäoliselt jätkub.

(60)

Ühenduses toodavad samasugust toodet 16 tootjat, kelle toodangut peetakse algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ühenduse kogutoodanguks. Kaheksa neist kuueteistkümnest äriühingust sai ühenduse tootjaks seoses ELi laienemisega 2004. aastal.

(61)

Ühenduse 16 tootjast tegi uurimises koostööd üheksa äriühingut, kes kõik on nimetatud läbivaatamistaotluses. Veel kolm tootjat teatasid endast tähtaja jooksul ja saatsid väljavõttelise uuringu jaoks nõutud teabe. Siiski ei väljendanud nad edasist koostöövalmidust. Ükski ühenduse tootja ei olnud läbivaatamistaotluse vastu.

(62)

Seega nõustusid koostööd tegema järgmised üheksa tootjat:

(63)

Kuna need üheksa ühenduse tootjat esindasid uurimisperioodil ligikaudu 60 % ühenduse tootmisharu kogutoodangust, leitakse, et eespool nimetatud üheksa ühenduse tootjat esindavad põhiosa ühenduse samasuguse toote kogutoodangust. Seega moodustavad need tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „ühenduse tootmisharu”. Seitset koostööd mitteteinud ühenduse tootjat nimetatakse edaspidi „teised ühenduse tootjad”.

(64)

Nagu eelpool märgitud, koostati neljast äriühingust koosnev valim. Kõik valimisse kaasatud ühenduse tootjad tegid koostööd ja saatsid tähtajaks vastused küsimustikule. Lisaks esitasid viis ülejäänud koostööd teinud tootjat nõuetekohaselt teatavaid üldandmeid kahju analüüsimiseks.

(65)

Ühenduse nähtava tarbimise kindlakstegemisel võeti aluseks taotluse esitaja esitatud andmed ning Eurostati andmed kogu ELi impordi kohta. Arvestades ELi laienemist 2004. aastal, määrati tarbimine kogu vaatlusaluse perioodi suhtes analüüsi selguse ja järjepidevuse huvides EL-25 turu põhjal. Kuna see uurimine algatati enne ühenduse edasist laienemist Bulgaariasse ja Rumeeniasse, piirdub analüüs EL-25 olukorraga.

(66)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas ühenduse tarbimine 4 %.

(67)

Järgnevalt on esitatud Venemaalt pärit impordi mahu, turuosa ja keskmiste hindade areng. Järgmised koguse- ja hinnasuundumused põhinevad Eurostati andmetel.

(68)

Venemaalt pärit impordi maht ja selle turuosa jäid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilseks, välja arvatud 2004. aasta järsk tõus, mida võib seletada laovarude kogumisega 10 ELi liikmesriigis enne 1. mail 2004. aastal toimunud laienemist. Venemaalt pärit impordi hind kasvas vaatlusalusel perioodil 119 eurolt 193 euroni tonni kohta. Selline areng peegeldab soodsaid turutingimusi, mida on kirjeldatud ka põhjenduses 85.

(69)

Venemaalt pärit impordi hindadest ilmneb, et alates vaatlusaluse perioodi algusest (2002. aastal) on Venemaa tootjad eksportinud ühendusse 115 eurosest minimaalsest impordihinnast tonni kohta märgatavalt kõrgemal hinnatasemel.

(70)

Hinna allalöömise taseme väljaarvutamiseks uurimisperioodil võrreldi ühenduse tootmisharu tehasehindu müügi puhul sõltumatutele tarbijatele asjaomase riigi koostööd teinud eksportivate tootjate impordi müügihindade CIF-väärtusega ühenduse tollipiiril, mida nõuetekohaselt kohandati, et peegeldada kauba hinda mahalaadimisel. Võrdlus näitas, et Venemaalt pärit impordi hinnad ei olnud võrreldes ühenduse tootmisharu hindadega alla löödud.

(71)

Järgmises tabelis on näidatud muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil. Seal esitatud koguse- ja hinnasuundumused põhinevad samuti Eurostati andmetel.

(72)

Tuleb märkida, et 2002. aastast kuni uurimisperioodini on oma ekspordimahtu vähendanud nii Egiptus kui Rumeenia, samas kui Horvaatia ekspordimaht kasvas 126 000 tonnilt 2002. aastal 187 000 tonnini uurimisperioodil. Siiski ei muutunud Horvaatia turuosa ühenduse turul, jäädes 1–2 % juurde. Ekspordihindade osas olid Egiptuse hinnad ühenduse jaoks kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kõrgemad kui ühenduse tootmisharu hinnad ning sama kehtib alates 2004. aastast Rumeenia suhtes. Seevastu Horvaatia hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul madalamad. Horvaatia turuosa ühenduse turul vaatlusaluse perioodi jooksul siiski ei kasvanud. Tuleb märkida, et alates 2002. aasta jaanuarist on nõukogu määrusega (EÜ) nr 92/2002 (8) Horvaatiast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastane tollimaks 9,01 eurot tonni kohta.

(73)

Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

(74)

Kui kasutatakse väljavõttelist uuringut, analüüsitakse vastavalt kujunenud tavale teatavaid kahjunäitajaid (tootmine, tootmisvõimsus, tootlikkus, varud, müügimaht, turuosa, kasv ja tööhõive) kogu ühenduse tootmisharu puhul („Ühenduse tootmisharu” järgnevates tabelites), samas kui üksikute äriühingute tulemusnäitajatega seotud kahjunäitajaid, st hindu, tasuvust, palku, investeeringuid, investeeringutasuvust, rahakäivet ja kapitali kaasamise võimet, uuritakse valimisse kuuluvate ühenduse tootjate tasandil kogutud andmetele tuginedes („Valimisse kuulunud tootjad” järgnevates tabelites).

(75)

Ühenduse tootmisharu tootmise kogumaht koos enda tarbeks tootmisega jäi 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel stabiilselt 4,3 miljoni tonni juurde, välja arvatud väike ajutine tõus 2003. aastal. Kogutoodangus jäi peaaegu muutumatule 20 % tasemele ka oma tarbeks kasutatud toodangu osatähtsus, mis näitab, et sellel ei saa olla mõju seoses ühenduse tootmisharule tekkinud kahjuga.

(76)

2002. aastast kuni uurimisperioodini toimus tootmisvõimsuse väike kasv (5 %). Arvestades, et ühenduse tootmisharu tootmismaht jäi stabiilseks, vähenes vaatlusalusel perioodil pisut tootmisvõimsuse rakendamise määr, langedes 2002. aasta 84 % tasemelt uurimisperioodil 81 % tasemele. Ent nagu juba eelmises aegumise läbivaatamise uurimises märgitud, võib uurea tootmiseks kasutatavat ammoniaaki kasutada ka muude väetiste tootmiseks. Seega mõjutab uurea tootmisvõimsuse rakendamise määra ka muude väetiste väljatöötamine, mistõttu väheneb selle tähtsus kahju näitajana.

(77)

Ühenduse tootmisharu lõppvarude tase oli vaatlusalusel perioodil kõikuv. Ajavahemikul 2002 kuni 2005 täheldati 27protsendist kasvu, kuid uurimisperioodi kolmel viimasel kuul (jaanuar–märts 2006) registreeriti järsk langus. Laovarude suurt kõikumist võib seletada müügi hooajalise iseloomuga ning asjaoluga, et enda tarbeks mõeldud uureat ladustatakse koos vabaturul müüdava uureaga. Seega peetakse varude taset väiksema tähtsusega kahju näitajaks.

(78)

Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul kahanes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal natuke, st 3 %.

(79)

Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil samuti veidi, langedes 2002. aasta 36,5 % juurest uurimisperioodi ajal 34 % tasemele.

(80)

Ühenduse tootmisharu turuosa kahanes vaatlusaluse perioodi jooksul teatud määral (1,5 protsendipunkti) veidi kasvaval (4 %) turul. Ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa ei võtnud üle Venemaalt pärit import, sest nagu põhjenduses 67 märgitud, jäi Venemaalt pärit impordi turuosa 2002. aastast kuni uurimisperioodini stabiilseks. Arvestades lisaks asjaolu, et muudest riikidest pärit impordi turuosa vähenes 3,5 protsendipunkti võrra, tuleb järeldada, et ühenduse tootmisharu kaotatud turuosa võtsid üle teised ühenduse tootjad.

(81)

Ühenduse tootmisharu tööhõive vähenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 6 %, samas kui tootmine kasvas pisut, mis viitab tootlikkuse tõusule.

(82)

Ühenduse tootmisharus töötava töötaja kohta suurenes aastatoodang 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 6 %, sest stabiilse toodangumahu juures ühenduse tootmisharus langes samal määral tööhõive tase.

(83)

Pidades silmas uurimisperioodil tuvastatud tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharule, arvestades, et: i) Venemaalt pärit impordi maht on vaatlusalusel perioodil püsinud suhteliselt stabiilne, ii) Venemaalt pärit impordi hinnad on kogu selle perioodi jooksul oluliselt tõusnud, iii) uurimisperioodil ei toimunud hindade allalöömist, ning iv) arvestades ühenduse tootmisharu üldist rahanduslikku olukorda, ei peeta seda mõju oluliseks ega seda näitajat tähtsaks.

(84)

Eespool ja allpool vaadeldud näitajatest ilmneb selgelt ühenduse tootmisharu majandusliku ja rahandusliku olukorra oluline paranemine.

(85)

Valimisse kuulunud ühenduse tootmisharu tootjate keskmine ühiku müügihind sõltumatutele tarbijatele suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel oluliselt, mis kajastab sama ajavahemiku valdavalt soodsaid tingimusi uurea rahvusvahelisel turul.

(86)

Aasta 2002 ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvasid tööjõukulud töötaja kohta aastas mõõdukalt, 11 % võrra.

(87)

Nelja valimisse kuulunud tootja samasuguse toote aastainvesteeringute areng oli vaatlusalusel perioodil positiivne, st need kasvasid 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel 10 %, kuigi ilmnesid mõned kõikumised.

(88)

Valimisse kuulunud tootjate tasuvus on oluliselt paranenud alates 2002. aastast kuni uurimisperioodini, mil see jõudis 16,9 % tasemele. Selles suhtes märgitakse, et esialgses uurimises määrati kindlaks 5 % suurune kasumimarginaal, mille võib saavutada kahjuliku dumpingu puudumisel. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse investeeringute arvestusliku puhasväärtuse kasumiprotsendina, järgis üldjoontes kulutasuvuse suundumust. Vaatlusalusel perioodil suurenes see enam kui kolm korda.

(89)

Vaatlusalusel perioodil kasvas rahakäive enam kui kolm korda. See vastab üldise kulutasuvuse ja investeeringutasuvuse arengule vaatlusalusel perioodil.

(90)

Uurimisel ei ilmnenud, et valimisse kuulunud tootjatel oleks olnud raskusi kapitali kaasamisel.

(91)

2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähenesid pisut ühenduse tootmisharu turuosa ja tema müügimaht ühenduse turul. Samas on ühenduse tootmisharu üldine rahanduslik olukord vaatlusalusel perioodil tohutult paranenud, võrreldes olukorraga enne eelmist aegumise läbivaatamist 2001. aastal, mille tulemusel jäeti jõusse alates 1995. aastast kehtinud olemasolevad meetmed.

(92)

Vaatlusalusel perioodil kasvas valimisse kuulunud tootjate kulutasuvus märkimisväärselt, ületades oluliselt igal vaatlusaluse perioodi aastal esialgses uurimises eesmärgina kindlaks määratud kulutasuvuse määra. Samuti suurenesid investeeringutasuvus ja rahakäive mitu korda. Ühenduse tootmisharu tootmismaht püsis stabiilne. Valimisse kuulunud tootjate müügihinnad arenesid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul positiivses suunas. Palgad arenesid mõõdukalt ning ühenduse tootmisharu jätkas investeerimist.

(93)

Tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu kulutasuvuse suur positiivne areng leidis aset samal ajal, kui Venemaalt ühendusse suunduva ekspordi hinnad olid dumpingule vaatamata minimaalsest impordihinnast oluliselt kõrgemad. Seega ei ole Venemaalt pärit ekspordi hinnad vaadeldud perioodi jooksul ühenduse tootmisharu mõjutanud.

(94)

Pärast komisjoni järelduste teatavaks tegemist on taotluse esitaja väitnud, et pikaajalised kulutasuvuse nõuded, mida mõõdetakse müügituluna, peaksid olema uureatööstuse jaoks pärast maksustamist 25 % tasemel. See tähendaks umbes 36protsendist maksueelset käibepõhist kasumit. Taotluse esitaja väitis, et see on põhjendatud uue ammoniaagi-/uureakompleksi loomise kuludega, mis nõuaks 11protsendist investeeringutasuvust (väidetavalt võrdub see 36protsendise maksueelse käibepõhise kasumiga). Siinkohal märgitakse, et taotluse esitaja ei ole käesoleva menetluse raames kunagi nõudnud nii suurt sihtkasumit ning et esialgses uurimises määrati kindlaks 5 protsendine kasumimarginaal. Lisaks on Esimese Astme Kohus oma otsusega kohtuasjas T-210/95 kinnitanud, et „… nõukogu kasutatav kasumimarginaal kõnealuse kahju kõrvaldamiseks vajaliku sihthinna arvutamisel peab piirduma kasumimarginaaliga, mida ühenduse tootmisharu võib põhjendatult eeldada tavapärastes konkurentsitingimustes dumpinguhinnaga impordi puudumisel.” (9) Sama kohtuasja puhul kinnitati, et „… väitel, et ühenduse institutsioonide kasutatav kasumimarginaal peab olema marginaal, mis on vajalik ühenduse tööstusharu püsimajäämise ja/või asjakohase kapitalitasuvuse tagamiseks, ei ole algmääruses mingit alust”. (10) Käesoleval juhul ei ole taotluse esitaja tõepoolest esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga impordi puudumisel oleks ühenduse tootmisharu olnud võimeline saavutama nõutud tasemel tasuvuse. Ka ei näidanud taotluse esitaja, millise kasumimarginaali oleks ühenduse tootmisharu saanud saavutada dumpinguhinnaga impordi puudumisel. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(95)

Eelneva valguses järeldatakse, et ühenduse tootmisharule põhjustatud oluline kahju ei jätkunud.

(96)

Kuivõrd asjaomasest riigist pärit impordist põhjustatav oluline kahju ei jätku, keskenduti analüüsis olulise kahju kordumise tõenäosusele olemasolevate meetmete lõpetamise korral. Selleks analüüsiti olemasolevate meetmete mõju puudumist Venemaalt pärit impordi mahule ja hinnale. Lisaks kontrolliti Venemaa praeguse vaba tootmisvõimsuse ja võimaliku uue tootmisvõimsuse võimalikku mõju ning Venemaa tootjate muu müügi ühendusse ümbersuunamise tõenäosust.

(97)

Nagu nähtub allpool esitatud tabelist, on vaatlusaluse toote Venemaalt ühendusse suunatud ekspordi hinnad alates 2002. aastast olnud kõrgemad kui minimaalne impordihind 115 eurot tonni kohta ning alates 2003. aastast kuni vaatlusaluse perioodi lõpuni on need hinnad olnud minimaalsest impordihinnast oluliselt kõrgemad. Uurimisperioodil oli Venemaalt ühenduse turule suunatud ekspordi keskmine hind 68 % kõrgem kui minimaalne impordihind. See näitab selgelt, et vähemalt alates 2003. aastast ei ole olemasolevad meetmed Venemaa ekspordihinda mõjutanud.

(98)

Seega, kui kõik muud tingimused püsivad muutumatuna, pole mingit põhjust, miks Venemaa eksportivad tootjad peaks pärast olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamist kohaldama madalamaid hindu, arvestades, et nad on enne suutnud säilitada märksa kõrgemaid hindu.

(99)

Lisaks on Venemaa eksportijad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul hoidnud ühenduse turule suunatud ekspordi mahtu suhteliselt stabiilsel tasemel, nagu ilmneb põhjendusest 67, vaatamata sellele, et olemasolevatel meetmetel ei ole olnud ekspordihinnale tegelikku mõju alates 2002. aastast ning seega ei ole nad Venemaa ekspordi suurenemist kuidagi takistanud.

(100)

Seega, kui kõik muud tingimused püsivad muutumatuna, ei ole tõenäoline, et Venemaa eksportivad tootjad hakkaksid olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral müüma ühenduse turule täiendavaid koguseid, sest olemasolevad meetmed ei ole Venemaa ekspordimahule mõju avaldanud.

(101)

Seega järeldatakse, et kuna olemasolevad meetmed ei ole mõju avaldanud Venemaa eksportijate kasutatud ekspordihindadele, ühenduse importijate selle imporditava kauba eest makstavale hinnale ega ka Venemaalt ühendusse suunatud ekspordi mahule, ei mõjuta neid hindu ega mahte tõenäoliselt ka meetmete kaotamine. Seega ei mõjutaks meetmete kaotamine kuidagi ühenduse tootmisharu olukorda. Sellest tulenevalt ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumine on olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline.

(102)

Hoolimata eespool esitatud järeldusest, kontrolliti uurimise käigus ka ühenduse tootmisharu erinevaid väiteid seoses Venemaa praeguse vaba tootmisvõimsuse ja võimaliku uue tootmisvõimsuse võimaliku mõjuga ning Venemaa tootjate muu müügi ühendusse ümbersuunamise tõenäosusega, nagu alljärgnevalt selgitatud.

(103)

Nagu põhjendustes 46 ja 50 selgitatud, ei olnud ühelgi valimisse kaasatud Venemaa äriühingul uurimisperioodi ajal olulisel määral vaba tootmisvõimsust ning kõigi Venemaa tootjate vaba tootmisvõimsuse määr kokku oli hinnanguliselt umbes 5 %. Selles osas on uurimise järeldused täielikult kooskõlas taotluse esitaja väidetega.

(104)

Nagu põhjenduses 52 juba märgitud, on samuti kindlaks tehtud, et taotluse esitaja viidatud üheksa projekti puhul ei eeldata märkimisväärset negatiivset mõju ühenduse turule, sest selliste projektidega loodud lisakoguse märkimisväärne osa kasutatakse oma tarbeks. Pealegi nagu märgitud põhjenduses 54, on ühendusse suunatud Venemaa ekspordi suurenemine olulises koguses tõenäoline üksnes siis, kui tekib sellele vastav nõudluse suurenemine, ning sel juhul ei tohiks sellisel lisaekspordil olla negatiivset mõju ühenduse turu hinnatasemele.

(105)

Eespool öeldu põhjal järeldatakse, et parandused, moderniseerimine ja kitsaskohtade kõrvaldamine annavad Venemaa tootjatele juurde ainult vähesel määral uusi toodangumahte, mille arvelt saaks müüki suurendada. Sellest nähtub, et Venemaa tootjatel ei ole Venemaa vaba tootmisvõimsuse arvelt võimalik oluliselt suurendada oma ekspordimüüki ühenduse turule.

(106)

Nagu eespool põhjenduses 67 märgitud, on Venemaalt ühenduse turule tulnud impordi maht jäänud kogu vaatlusaluse perioodi jooksul suhteliselt stabiilseks, moodustades kogu vaatlusaluse perioodi vältel ligikaudu 16 % ühenduse tarbimise turuosast, välja arvatud ühekordne kõrgtase 2004. aastal (ligikaudu 20 %). Seda hoolimata asjaolust, et nagu ülal näidatud, ei ole olemasolevad meetmed kogu vaatlusaluse perioodi jooksul avaldanud ekspordihinnale ja ekspordikogusele tegelikku mõju ning ei ole järelikult olnud takistuseks Venemaa ekspordi suurendamisele.

(107)

Uurimisel ilmnes, et uurimisperioodi ajal olid valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinnad tehasest hankimise tasandil ühenduse jaoks umbes 1–5 % madalamad kui ekspordihinnad teistele kolmandatele riikidele. Nagu põhjenduses 56 märgitud, olid ka Venemaa omamaised müügihinnad tehasest hankimise tasandil kõrgemad kui ekspordihinnad ühenduse jaoks, eriti kaugemates piirkondades asuvate äriühenduste puhul seoses suure erinevusega veokuludes. Selle põhjal võib järeldada, et hindade poolest ei ole ühenduse turg võrreldes teiste põhiliste turgudega Venemaa tootjate jaoks eriti atraktiivne.

(108)

Lisaks, nagu põhjenduses 57 märgitud, on taotluse esitaja väitnud, et eriti Põhja-Aafrikas (Alžeeria ja Egiptus) ja Lähis-Idas (Iraan) praegu ehitatav lisatootmisvõimsus hakkab avaldama survet maailmaturu hindadele, vähendades seeläbi Venemaa eksportijate suutlikkust hõlvata neil turgudel turuosa, mistõttu nad peavad suurendama ühenduse turule suunatud ekspordimahtu. Selles osas tehti põhjenduses 54 viidatud prognooside põhjal kindlaks, et need investeeringud ei hakka oluliselt mõjutama ülemaailmset pakkumise ja nõudluse tasakaalu, sest ennustuste kohaselt tõuseb ülemaailmne nõudlus samas tempos ülemaailmse tootmisvõimsusega. Lisaks ilmnes uurimise käigus, et venelased on juba kaotanud märkimisväärse turuosa Aasia (eelkõige Hiina Rahvavabariigi) ja Aafrika turgudel ning et nad peavad üsna hästi survele vastu Ladina-Ameerika turgudel. Arvestades ennustatavat ülemaailmse pakkumise ja nõudluse tasakaalu, näib ebatõenäoline, et Venemaa eksportivad tootjad võiksid kaotada lisaks turuosasid igal pool mujal peale Euroopa.

(109)

Taotluse esitaja on väitnud, et kahesuguste gaasihindade olemasolust tingitud Venemaa tootjate ebaõiglase kulueelise tagajärjeks võiks olla Venemaa eksportijate põhjustatud märkimisväärne hindade allalöömine muu hulgas siis, kui rahvusvaheline pakkumise/nõudluse tasakaal muutub ebasoodsaks. Kuna seda ei saa välistada, sest uurimine on näidanud, et Venemaa eksportijate hinnastruktuur on Venemaal kasutatud kahesuguste gaasihindade tõttu tõepoolest märkimisväärselt moonutatud, ei oleks hindade võimalik allalöömine meetmete kõrvaldamise otsene tagajärg, vaid see oleks tingitud muudest asjaoludest.

(110)

Seega ei saa järeldada, et Venemaa tootjatel oleks kavatsus suunata mõni oluline osa praegu kolmandatesse riikidesse eksporditavatest või omamaisel turul müüdavatest mahtudest ümber ühenduse turule või vähendada oma hindu meetmete kõrvaldamise tagajärjel, isegi kui ei saa välistada, et see võib juhtuda muude asjaolude tõttu.

(111)

Nagu eelnevast ilmneb, ei ole olemasolevad meetmed Venemaa eksportijate kasutatud ekspordihindadele, ühenduse importijate selle imporditava kauba eest makstavale hinnale ega ka Venemaalt ühendusse suunatud ekspordi mahule mõju avaldanud. Samal ajal ei ole ühenduse tootmisharule kahju tekkinud, vaatamata Venemaalt dumpinguhinnaga saabuva impordi jätkumisele. Seega ei mõjuta olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamine Venemaa ekspordihindu ega -mahtu ning ei mõjuta seega ka ühenduse tootmisharu olukorda.

(112)

Peale selle ei pane eespool esitatud järeldust kahtluse alla ka taotluse esitaja väidetud muude väliste tegurite analüüs, kuna need isegi ei viita mingile põhjendatud võimalusele Venemaalt ühenduse turule tuleva impordi mahu suurenemiseks ja hindade vähenemiseks väliste tegurite tõttu.

(113)

Eelnevast tulenevalt ei saa järeldada, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumine on olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline.

(114)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada olemasolevate meetmete kehtetuks tunnistamist. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused.

(115)

Eelpool esitatu põhjal järeldatakse, et algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt tuleks Venemaa päritolu uurea impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada.

(116)

Arvestades põhjenduses 109 kirjeldatud asjaolusid, st et Venemaa eksportijate kulustruktuur on Venemaa kasutatavate kahesuguste gaasihindade tõttu märkimisväärselt moonutatud, peetakse vajalikuks hoolikalt jälgida Venemaalt pärit uurea impordi arengut, et kui olukord nõuab, hõlbustada vajadusel kiiret asjakohast tegutsemist.

(117)

Kuna vastavalt eelnevatele põhjendustele tuleks olemasolevad meetmed kehtetuks tunnistada ja menetlus lõpetada, tuleks ühtlasi lõpetada meetmete vormi asjakohasuse osaline vahepealne läbivaatamine ja EuroChemi dumpingu uurimisega piirduv osaline vahepealne läbivaatamine,