7.8.2007

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 205/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 893/2007,

23. juuli 2007,

ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1)	Ühendus on pidanud Kiribati Vabariigiga läbirääkimisi kalandusalase partnerluslepingu üle, millega nähakse ette ühenduse kalalaevadele kalapüügivõimalused Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

(2)	Kõnealuste läbirääkimiste tulemusena parafeeriti uus kalandusalane partnerlusleping 19. juulil 2006.

(3)	Ühenduse huvides on käesolev leping heaks kiita.

(4)	Tuleks määratleda kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotuvad liikmesriikide vahel järgmiselt:

— seinerid	Prantsusmaa: Hispaania:	27 % kalalaevatunnistustest 73 % kalalaevatunnistustest
— õngepüügilaevad:	Hispaania: Portugal:	6 laeva 6 laeva

Kui kõnealuste liikmesriikide kalalaevatunnistuste taotlused ei ammenda neile protokolliga kindlaks määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta mis tahes muu liikmesriigi kalalaevatunnistuste taotlusi.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (1) sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad püüavad kala artiklis 1 osutatud lepingu alusel, teatama komisjonile kõik Kiribati kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku(d), kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

---

(1)  EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

---

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja teiselt poolt Kiribati Vabariigi vaheline

KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”,

ühel poolt,

ja

KIRIBATI VABARIIK, edaspidi „Kiribati”,

teiselt poolt,

edaspidi „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ja Kiribati vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada,

VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguste konventsiooni ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kalavarude kokkulepet,

TUNNUSTADES asjaolu, et Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuulub kuni 200 meremiilini ulatuv vöönd alates Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni kohasest lähtejoontest,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määratleda asjaomased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond,

SOOVIDES leppida kokku Kiribati vetes kalastavate ühenduse laevade kalastustegevuse tingimustes ja ühenduse toetuses vastutustundliku kalapüügi rakendamisele kõnealustes vetes,

OLLES VEENDUNUD vajaduses teha tihedamat majanduslikku koostööd kalandustööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise äriühinguid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, millega reguleeritakse:

a)	majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja jätkusuutliku kasutamise eesmärgil Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada Kiribati kalandussektorit;

b)	tingimusi ühenduse kalalaevade juurdepääsu kohta Kiribati vetele;

c)	kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd Kiribati vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vastu;

d)	äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Kiribati ametiasutused” — Kiribati valitsus;

b)	„ühenduse ametiasutused” — Euroopa Komisjon;

c)	„Kiribati veed” — veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad Kiribati suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

d)

„kalastamine” — tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning mis tahes muu tegevus, mille puhul võib põhjendatult oodata, et selle tulemuseks on tegelik kalastamine või kalastamiskatse, kalapüük, kalade pardalevõtmine, tapmine või kogumine või selle katse ning igasugune tegevus nimetatud tegevuste ettevalmistamiseks või toetamiseks;

e)	„kalalaev” — mis tahes laev, mida kasutatakse või mis on kohandatud tööstuslikuks kalapüügiks, sealhulgas paadid, abilaevad, helikopterid ja väikelennukid, mida kalapüügil kasutatakse;

f)	„ühenduse laev” — ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

g)	„ühisettevõte” — äriühing, mille on Kiribatil kalapüügiks või sellega seotud tegevusteks asutanud laevaomanikud või lepinguosaliste ettevõtted;

h)	„ühiskomitee” — ühenduse ja Kiribati esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 9.

i)	„ümberlaadimine” — kalasaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas ühelt kalapüügilaevalt teisele kalapüügilaevale;

j)	„laevaomanik” — kalalaeva eest õiguslikult vastutav, seda juhtiv ja kontrolliv mis tahes isik;

k)	„AKV meremees” — mis tahes meremees, kes pärineb väljaspool Euroopat asuvast riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on Kiribati meremees AKV meremees.

Artikkel 3

Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest, ilma et see piiraks geograafilise piirkonna arengumaade vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

2.   Lepinguosalised teevad koostööd Kiribati valitsuse kinnitatud sektorisisese kalanduspoliitika üle järelevalve tagamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima.

3.   Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste hindamistel. Nende hindamiste tulemusi analüüsib artikli 9 alusel moodustatav ühiskomitee.

4.   Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna heade valitsemistavade põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda.

5.   Kiribati ja/või AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust, kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist ja diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ning eriala valikul.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1.   Lepinguperioodi jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

2.   Tuginedes parimatele kättesaadavatele teadusandmetele, konsulteerivad lepinguosalised teineteisega artikliga 9 ette nähtud ühiskomitees ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3.   Lepinguosalised konsulteerivad teineteisega otse või asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide raames, et tagada piirkonnas siirdekalavarude majandamine ja kaitse ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ühenduse laevade juurdepääs Kiribati vete kalavarudele

1.   Kiribati kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga.

2.   Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Kiribati kehtivatele õigusnormidele. Kiribati ametiasutused teatavad komisjonile kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest ja muude õigusaktide muudatustest, mis võivad kalandust reguleerivaid õigusnorme mõjutada.

3.   Kiribati vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad Kiribati ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks. Kiribati poolt kalavarude kaitse huvides võetavad kalapüüki reguleerivad meetmed põhinevad objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel ning ettevaatlikul lähenemisel. Neid kohaldatakse mittediskrimineerivalt nii ühenduse, Kiribati kui ka välisriikide laevade suhtes, ilma et see piiraks ühtse geograafilise piirkonna arenguriikide vahel sõlmitud lepingute, sealhulgas vastastikuste kalanduslepingute kohaldamist.

4.   Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, milles käsitletakse kalapüüki Kiribati jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

Artikkel 6

Kalalaevatunnistused

1.   Ühenduse laevad võivad Kiribati kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud kehtiv kalalaevatunnistus.

2.   Laevale kalalaevatunnistuse saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas.

Artikkel 7

Rahaline toetus

1.   Ühendus annab Kiribatile rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisades sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a)	ühenduse laevade juurdepääs Kiribati kalastusvööndile ja

b)	ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude jätkusuutlikuks kasutamiseks Kiribati vetes.

2.   Eelmises lõikes osutatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames, ning vastavalt selle rakendamiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele.

3.   Ühenduse antav rahaline toetus makstakse igal aastal välja vastavalt protokollile, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel:

a)	erakorralised sündmused, mille korral ei ole tegemist loodusjõudude mõjuga ning mis takistavad kalapüüki Kiribati vetes;

b)	kalapüügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppel, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamise meetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine;

c)	kalapüügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab;

d)	Kiribati kalanduspoliitika elluviimiseks antava ühenduse rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad;

e)	käesoleva lepingu lõpetamine vastavalt artiklile 12;

f)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 13.

Artikkel 8

Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine

1.   Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad omavahel nõu, et kooskõlastada meetmed, mida sel eesmärgil võib võtta.

2.   Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3.   Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste territooriumidel asuvate ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkonnas, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4.   Lepinguosalised kohustuvad koostama Kiribati ja ühenduse ettevõtjate tegevuskava, mille eesmärk on välja arendada ühenduse laevade kohapealse lossimise võimalused.

5.   Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikust huvi teenivaid ühisettevõtteid kooskõlas kehtivate Kiribati õigusaktidega ja ühenduse õigusaktidega.

Artikkel 9

Ühiskomitee

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine;

b)	vajalike kontaktide loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

c)	tegutsemine foorumina, kus lahendatakse rahumeelselt kõik käesoleva lepingu tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivad vaidlused;

d)	vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine;

e)	mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel.

2.   Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Kiribatil või muus lepinguosaliste vahel kokku lepitud kohas ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 10

Lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Kiribati territooriumi suhtes.

Artikkel 11

Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada kuue aasta kaupa, kui ei esitata kirjalikku lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 12.

Artikkel 12

Lepingu lõpetamine

1.   Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2.   Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3.   Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste-vahelisi konsultatsioone.

4.   Lepingu lõpetamise aastal makstavat artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 13

Lepingu peatamine

1.   Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste rahumeelseks lahendamiseks.

2.   Artiklis 7 nimetatud rahalise toetuse maksmist vähendatakse proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 14

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 15

Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes kalapüüki kooskõlas Kiribati riiklike õigusaktidega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 16

Läbivaatamisklausel

Lepingu kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised selle läbi vaadata ja vajaduse korral selles muudatusi teha.

Artikkel 17

Kehtetuks tunnistamine

Käesoleva lepinguga tunnistatakse alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast kehtetuks ja asendatakse Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vaheline Kiribati rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 16. septembril 2003. aastal.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, rumeenia, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,

millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Kiribati Vabariigi kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 16. septembrist 2006 — 15. septembrini 2012

Artikkel 1

Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1.   Kiribati annab ühenduse tuunipüügilaevadele aastased kalalaevatunnistused vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6 ja kooskõlas Vaikse ookeani lääneosas seinnoodapüügi korraldamist käsitleva Palau lepingu (edaspidi „Palau leping”) piirmääradega.

2.   Lepingu artikli 5 kohased kalapüügivõimalused kuueks aastaks alates 16. septembrist 2006 on järgmised:

pika rändega kalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni I lisas):

—	seinerid: 4 laeva,

—	õngepüügilaevad: 12 laeva.

3.   Alates protokolli teisest kohaldamisaastast ja ilma et see piiraks lepingu artikli 9 punkti d ning protokolli artikli 4 kohaldamist, võib ühenduse taotlusel protokolli artikli 1 lõikes 2 määratud seineritele antavate kalalaevatunnistuste arvu suurendada, kui kalavarud seda võimaldavad ja kooskõlas Palau lepingu aastaste piirmäärade ning asjakohase, objektiivsetel ja teaduslikel kriteeriumidel põhineva tuunivarude hinnanguga, sealhulgas Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal avaldatav „Vaikse ookeani lääne- ja keskosa tuunipüügi ülevaade ja kalavarude seisund”.

4.   Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

5.   Ühenduse laevad võivad Kiribati vetes kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva protokolli kohaselt väljastatud kehtiv, käesoleva protokolli lisale vastav kalalaevatunnistus.

Artikkel 2

Rahaline toetus — makseviisid

1.   Käesoleva lepingu artiklis 7 osutatud rahaline toetus koosneb artiklis 1 osutatud ajavahemiku jooksul iga-aastasest summast 416 000 eurot, mis vastab võrdlusalusele 6 400 tonni aastas, ja erisummast 62 400 eurot aastas, mis on ette nähtud Kiribati kalandussektori sisese poliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on käesoleva lepingu artiklis 7 määratletud rahalise toetuse lahutamatu osa.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 5 ja 7.

3.   Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava, lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 478 400 eurot aastas.

4.   Kui ühenduse laevad ületavad Kiribati vetes püügikoguse 6 400 tonni aastas, mis on ette nähtud protokolli artikli 2 lõikega 1, suurendatakse protokolli artikli 2 lõikega 1 ettenähtud 416 000 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada lõikes 3 osutatud summat kahekordselt (956 800 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

5.   Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 30. juunil 2007. aastal ja järgmised 30. juunil 2008., 2009., 2010., 2011. ja 2012. aastal.

6.   Vastavalt artiklile 7 on rahalise toetuse kasutamine Kiribati ametiasutuste ainupädevuses.

7.   Käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 4 (kalanduse arengufond), mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa. Rahalise toetuse ülejäänud osa makstakse Kiribati valitsuse arvele nr 1, mille Kiribati valitsuse nimel on avanud rahandusministeerium pangas, mille rekvisiidid on ANZ Bank of Kiribati, Ltd, Betio, Tarawa.

8.   Eelmise protokolli artiklis 5 sätestatud meetmeid käsitlev rahaline toetus, mis eelmise protokolli kehtivusaja lõppedes on maksmata, makstakse vastavalt käesolevale protokollile.

Artikkel 3

Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal — iga-aastane teaduskohtumine

1.   Lepinguosalised kohustuvad edendama Kiribati vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetest ja kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2.   Käesoleva protokolliga hõlmatud ajavahemiku jooksul jälgivad ühendus ja Kiribati kalavarude seisundit Kiribati kalastusvööndis.

3.   Vastavalt lepingu artiklile 4 ning tuginedes Palau lepingu osaliste aastakoosoleku järeldustele ning Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi poolt igal aastal korraldatavale varude hindamisele konsulteerivad lepinguosalised artiklis 9 sätestatud ühiskomitee raames teineteisega vajaduse korral pärast teaduskohtumist. Kiribati võib ühendusega kokkuleppel võtta meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine.

Artikkel 4

Kalapüügivõimaluste läbivaatamine vastastikusel kokkuleppel

1.   Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, kui Palau lepingu lepinguosaliste aastakoosoleku järeldused ja Vaikse ookeani ühenduse sekretariaadi koostatav iga-aastane kalavarude seisundi läbivaatus näitavad, et selline suurendamine ei ohusta Kiribati kalavarude säästvat majandamist. Sel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt pro rata temporis põhimõttel.

Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla rohkem kui kaks korda suurem artikli 2 lõikes 1 märgitud summast. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse, makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal.

2.   Kui lepinguosalised lepivad kokku artikliga 1 ettenähtud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

3.   Kalapüügivõimaluste jaotust eri laevakategooriate vahel võib samuti läbi vaadata kahepoolse kokkuleppe alusel, tingimusel et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vaja rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku.

Artikkel 5

Kalastamisvõimalused muude liikide osas peale tuunikala

1.   Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest, kui artiklis 1 on osutatud, konsulteerivad lepinguosalised selles osas teineteisega enne Kiribati ametiasutuste poolt võimaliku vastava loa väljastamist. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajaduse korral protokollis ja selle lisas muudatusi.

2.   Ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega ja lepivad igal konkreetsel juhul eraldi kokku Kiribati vetes toimuva uurimusliku kalapüügi asjakohase liigi, tingimused ja muud parameetrid.

3.   Lepinguosalised teostavad uurimuslikku kalapüüki vastavalt parameetritele, mis on lepinguosaliste vahel vajaduse korral halduskokkuleppega kindlaks määratud. Uurimusliku kalapüügi lube võib väljastada kestusega kuni kuus kuud.

4.   Kui lepinguosalised leiavad, et uurimusliku kalapüügi hooaeg on andnud positiivseid tulemusi, võib Kiribati valitsus kehtestada kuni käesoleva protokolli kehtivusaja lõpuni ühenduse laevadele uued kalapüügivõimalused. Sel juhul suurendatakse protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalist toetust.

Artikkel 6

Rahalise toetuse peatamine ja läbivaatamine vääramatu jõu korral

1.   Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki Kiribati majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste-vahelisi nõupidamisi ühe lepinguosalise nõudel artikli 2 lõikega 1 ettenähtud rahalise toetuse maksmise, tingimusel et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad.

2.   Rahalise toetuse maksmist jätkatakse niipea, kui lepinguosalised on pärast nõupidamist ühiselt leidnud, et kalastustegevust takistavad asjaolud on kõrvaldatud ning olukord võimaldab kalapüüki jätkata.

3.   Ühenduse laevadele käesoleva lepingu artikli 6 alusel antud kalalaevatunnistuste kehtivust pikendatakse selle ajavahemiku võrra, mille jooksul kalastustegevus oli peatatud.

Artikkel 7

Vastutustundliku kalapüügi edendamine Kiribati vetes

1.   Käesoleva protokolli artikliga 2 kindlaksmääratud rahalisest toetusest 30 % eraldatakse esimesel aastal Kiribati valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames tehtud algatuste toetamiseks ja rakendamiseks. Teisel aastal on eraldatava osa suurus 40 % ja kolmandal 60 %.

Kiribati peab vastava summa haldamisel silmas lepinguosaliste ühisel kokkuleppel määratletud eesmärke ja nende saavutamiseks koostatud iga-aastaseid ja mitmeaastaseid kavasid.

2.   Lõike 1 kohaldamiseks lepivad ühendus ja Kiribati käesoleva lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases sektorisiseses programmis ja selle rakenduseeskirjades, eelkõige järgmises:

a)	aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel lõikes 1 osutatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid 2007. aastal algatuste jaoks kasutatakse;

b)	aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada säästlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada Kiribati riikliku kalanduspoliitika prioriteetide ja muude poliitikatega, millel on seos säästliku ja vastutustundliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad;

c)	igal aastal saavutatud tulemuste hindamise kriteeriumid ja menetlused.

3.   Mis tahes mitmeaastase sektorisisese programmi muutmiseettepanek või erisummade kasutamine 2007. aasta algatuste jaoks peab ühiskomitees saama mõlema lepinguosalise heakskiidu.

4.   Igal aastal otsustab Kiribati, kui suur summa lõikes 1 osutatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava rakendamiseks. Protokolli kohaldamise esimesel aastal tuleb kõnealuse summa eraldamisest ühendusele teatada samal ajal, kui mitmeaastane sektorisisene programm ühiskomitees heaks kiidetakse. Iga järgmise aasta kohta peab Kiribati ühendusele eraldisest teatama hiljemalt asjaomase aasta 1. märtsiks.

5.   Kui iga-aastane hinnang tegevuse tulemustele mitmeaastase sektorisisese programmi rakendamisel seda õigustab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 osutatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et kohandada programmi rakendamiseks kasutatud summad programmi tulemustega.

Artikkel 8

Vaidlused — protokolli kohaldamise peatamine

1.   Kõiki lepinguosaliste vahel protokolli tõlgendamise või kohaldamise küsimustes tekkivaid vaidlusi lahendavad lepinguosalised käesoleva lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomitees, kutsudes vajaduse korral kokku komitee erakorralise koosoleku.

2.   Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste-vaheline vaidlus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomitee nõupidamisel rahumeelset lahendust ei saavutatud.

3.   Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4.   Peatamise korral jätkavad lepinguosalised nõupidamisi vaidluse rahumeelseks lahendamiseks. Lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud.

Artikkel 9

Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu

Kui ühendus ei soorita artikliga 2 ettenähtud makseid, võib vastavalt artiklile 6 peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel:

a)	Pädevad Kiribati ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Ühenduse ametiasutused teostavad vajalikud kontrollimised ja sooritavad vajaduse korral makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast.

b)	Kui pädevad Kiribati ametiasutused ei ole käesoleva protokolli artikli 2 lõikega 6 ettenähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Nad teatavad sellest viivitamata Euroopa Komisjonile.

c)	Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 10

Siseriiklik õigus

Ühenduse laevad teostavad Kiribati vetes käesoleva protokolli alusel kalapüüki kooskõlas Kiribati kehtiva õigusega, välja arvatud juhul, kui lepingus, käesolevas protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole ette nähtud teisiti.

Artikkel 11

Muutmisklausel

Käesoleva protokolli, selle lisa ja liidete kohaldamise kolmandal aastal võivad lepinguosalised protokolli, lisa ja liidete sätted läbi vaadata, et teha neis vajaduse korral parandusi.

Artikkel 12

Kehtetuks tunnistamine

Euroopa Majandusühenduse ja Kiribati Vabariigi vahelise Kiribati rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolliga.

Artikkel 13

Jõustumine

1.   Käesolev protokoll koos selle lisa ja liitega jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele protokolli jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

2.   Käesolevat protokolli kohaldatakse alates 16. septembrist 2006.

---