26.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 109/12

(1)

Komisjon kehtestas 30. oktoobril 2006 määrusega (EÜ) nr 1620/2006 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast (edaspidi “asjaomased riigid”) pärit triikimislaudade impordi suhtes ajutise dumpinguvastase tollimaksu. Nimetatud määrus jõustus 1. novembril 2006.

(2)

Tuletatakse meelde, et dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(3)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist asjaomastest riikidest pärit triikimislaudade impordi suhtes teavitati kõiki asjaosalisi olulistest faktidest ja kaalutlustest, millel ajutine määrus põhines (edaspidi “esialgne järelduste teatavakstegemine”). Kõikidele asjaosalistele anti võimalus esitada avaldatud teabe kohta teatava aja jooksul oma märkused nii kirjalikus kui ka suulises vormis.

(4)

Mõned huvitatud isikud esitasid märkused kirjalikult. Asjaosalistele, kes soovisid oma arvamust avaldada suuliselt, anti selleks võimalus. Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe hankimist ja kontrollimist.

(5)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ja ajutise tollimaksuna tagatiseks antud summade lõplikku sissenõudmist (edaspidi “lõplike järelduste teatavakstegemine”). Lisaks sellele anti huvitatud isikutele aega esitada pärast kõnealust teatavakstegemist oma märkused. Asjaosaliste esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi võeti arvesse ja vajadusel tehti järeldustes vastavad muudatused.

(6)

Tuletatakse meelde, et vastavalt ajutise määruse põhjendusele 12 on käesoleva menetluse vaatlusalune toode Hiina RVst ja Ukrainast pärit triikimislaud koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad nagu tugijalad, triikimispind ja triikraua alusrest (edaspidi “vaatlusalune toode”).

(7)

Üks asjaosaline väitis, et auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga triikimislauad tuleks meetmete rakendamisalast välja arvata, sest nimetatud mudelite jaemüügihinnad algavad 200 eurost, samas kui triikimislaudade keskmine jaemüügihind on 35 eurot. Lisaks väideti, et neid mudeleid müüakse tarbijatele sageli komplektis aurutriikrauaga, mistõttu keskmiseks jaemüügihinnaks kujuneb ligikaudu 500 eurot. Triikimislaudade hinnad iseenesest ja eriti jaemüügihinnad ei tohiks olla arvestatavaks teguriks hindamisel, kas kaht või enamat tooteliiki (mudelit) tuleks dumpinguvastases menetluses käsitleda ühe ja sama tootena. Loevad toote füüsikalised põhiomadused ja kasutusotstarve ning seetõttu käsitletakse sellist tüüpi tooteid ja auru sisseimamise ja/või kuumutita triikimislaudu sarnaste toodetena. Uurimisel tehti kindlaks, et jaemüügi meetodit, mille puhul triikimislaudu müüakse komplektis triikraua või aurutriikrauaga, kasutatakse aeg-ajalt kõigi erinevat liiki triikimislaudade puhul, ning mitmesuguste kombinatsioonide erinevad hinnad ei õigusta mingil juhul mõne triikimislaudade liigi väljaarvamist käesoleva menetluse kohaldamisalast.

(8)

Sama isik väitis ka, et meetmete rakendamisalast tuleks välja arvata triikimislaudade olulised osad, kuna väidetavalt ei ole nende jaoks ühenduses turgu ning Hiina RVs ega Ukrainas nimetatud osade tootjaid. See väide, mis iseenesest pole vaatlusaluse toote määratlemisel määrav, ei leidnud uurimise käigus kinnitust. Leiti hoopis, et triikimislaudade oluliste osade jaoks on turg olemas ja et vähemalt kaks teadaolevat Hiina triikimislaudade tootjat eksportis neid olulisi osi ühenduse turule.

(9)

Eespool esitatut silmas pidades järeldatakse, et kõikidel käesoleva määruse põhjenduses 6 nimetatud triikimislaudade tüüpidel ja nende olulistel osadel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused, ühesugune peamine kasutusotstarve ja nad konkureerivad üksteisega ühenduse turul. Selle alusel kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 12 ja 13.

(10)

Kuna märkused puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 14.

(11)

Eespool esitatut silmas pidades tehakse lõplik järeldus, et vastavalt algmääruse artikli 1 lõikele 4 on vaatlusalune toode ning võrdlusriigis Türgis toodetud ja müüdud triikimislauad koos varrukalauaga kas tugijalgadel või ilma, auru sisseimamisega ja/või kuumuti ja/või puhuriga või ilma ja selle olulised osad ning ühenduse tootmisharu toodetud ja ühenduse turul müüdud vastavad tooted samasugused.

(12)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks koostööd tegev Hiina eksportiv tootja, et talle oleks tulnud võimaldada turumajanduslikku kohtlemist. Äriühing kordas, et ajutise määruse põhjenduses 25 esitatud raamatupidamistavad, mille tulemusena ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist viiele Hiina eksportivale tootjale (kolmele neist ei võimaldatud seda üksnes sel põhjusel), ei olevat piisavalt olulise tähtsusega, et mõjutada raamatupidamisandmete usaldusväärsust, mis olevat tegelikult täielikud, ning ei mõjutavat dumpingumarginaali kindlaksmääramist.

(13)

Siinkohal märgitakse, et kohapealsel kontrollkäigul leiti, et äriühingu kasutatud eespool nimetatud raamatupidamistavadega rikuti selgelt rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid (nimelt IAS nr 1) ning seda ei saanud pidada tähtsusetuks. Ei esitatud uusi tõendeid, mis võinuksid muuta ajutise määruse põhjenduses 25 esitatud järeldusi.

(14)

Muude asjakohaste ja põhjendatud märkuste puudumisel kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 15–28.

(15)

Kuna puuduvad märkused, kinnitatakse individuaalset kohtlemist käsitlevad ajutise määruse põhjendused 29–34.

(16)

Kuna märkused Türgi valimise kohta võrdlusriigiks puuduvad, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 35–40.

(17)

Tuletatakse meelde, et normaalväärtuse määramine ühe Hiina ja ainukese Ukraina eksportiva tootja puhul, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, põhines andmetel, mis nad olid esitanud omamaise müügi ja tootmiskulude kohta. Neid andmeid kontrolliti asjaomaste äriühingute valdustes.

(18)

Ühtlasi tuletatakse meelde, et eespool nimetatud eksportivatel tootjatel Hiinast ja Ukrainast, kellele võimaldati turumajanduslikku kohtlemist, ei olnud piisavalt tüüpilist omamaist müüki, ning et normaalväärtus määrati algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt (st tootmiskuludele liideti põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal).

(19)

Viidates ajutise tollimaksu määruse põhjendusele 44, uuris komisjon põhjalikumalt tootmiskulusid ja eriti teatavate terasest valmistatud toorainete ostuhinda, mille kohta esitas andmed üks Hiina tootja, kellele võimaldati algusest peale turumajanduslikku kohtlemist. Sellega seoses arvestati ja kontrolliti ka teatud asjaosaliste pärast esialgset järelduste teatavakstegemist esitatud väiteid ja täiendavat tõendusmaterjali. Uurimisel leidis kinnitust asjaolu, et asjaomase äriühingu esitatud andmetes terase ostuhindade ja maailmaturu hindade kohta ei esinenud lahknevusi. Sellest tulenevalt võetakse selle äriühingu esitatud tootmiskulusid puudutavad andmed lõplikult arvesse.

(20)

Kuna pole muid märkusi selle Hiina eksportiva tootja normaalväärtuse kohta, kellele võimaldatakse turumajanduslikku kohtlemist, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 43–46 esitatud järeldused.

(21)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist palusid Ukraina vastavad asutused komisjonil ümber arvutada Ukraina ainukese eksportija normaalväärtus, võttes aluseks müügi Ukraina turul. Tuleb meenutada, et Ukraina ainsa eksportiva tootja vaatlusaluse toote omamaine müük ei toimunud uurimisperioodil tüüpilistes kogustes vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, ning seega tuli normaalväärtus arvutada vastavalt põhjenduses 18 esitatule ja vastavalt ajutise määruse põhjenduses 47 selgitatule.

(22)

Kuna muid märkusi Ukraina ainsa eksportiva tootja normaalväärtuse kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 47–49 esitatud järeldused.

(23)

Üks importija väitis, et vaid ühelt Türgi (võrdlusriik) tootjalt saadud andmed ei ole piisav alus normaalväärtuse määramiseks ning sellistel ebapiisavatel alustel ei tohiks dumpinguvastaseid meetmeid kehtestada. Sellega seoses märgitakse, et algmäärusega ja eriti selle artikli 2 lõikega 7 ei välistata meetmete kehtestamist juhul, kui võrdlusriigi tootjad ei tee koostööd või teevad seda vähesel määral. Olgu siiski märgitud, et võimalikult täpse tulemuse tagamise huvides võrdles komisjon siiski võrdlusriigi ainsalt koostööd tegevalt tootjalt saadud andmeid ühelt teiselt Türgi tootjalt saadud andmetega ning samuti ühe USA tootja andmetega, kes ei teinud uurimisel küll täies ulatuses koostööd, kuid nõustus esitama andmeid hindade, kulude ja müügimahu kohta, ning ka ühenduse tootmisharult saadud andmetega. Selline võrdlus kinnitas, et koostööd tegevalt Türgi tootjat saadud andmed on asjakohaseks aluseks normaalväärtuse määramisel. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 50–52.

(24)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks ajutise määruse põhjenduses 57 viidatud Hiina RV eksportiv tootja, et ekspordihinna kindlaksmääramisel ei tohiks jätta arvestamata tema sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu toimuvat eksportmüüki. Siiski ei suutnud äriühing esitada kontrollitavaid täiendavaid tõendeid oma väidete toetuseks; eelkõige ei suutnud äriühing tõendada sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu toimuva müügi lõppsihtkohti. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(25)

Üks teine Hiina RV eksportiv tootja väitis, et ekspordihinna kindlaksmääramisel ei oleks tohtinud jätta arvestamata tema Hongkongis asuva kaubandusettevõtte vahendusel toimuvat müüki ühendusse. Äriühing kordas oma esialgset nõuet seda ekspordihindade kindlaksmääramisel arvestada, kuid ei suutnud esitada uusi kontrollitavaid andmeid ega selgitusi. Ta ei suutnud näidata, et esitatud ekspordihindu ühenduse sõltumatutele tarbijatele ka tegelikult maksti. Lisaks ei olnud Hongkongi kaubandusettevõtte ostude kohta esitatud andmed kooskõlas auditeeritud raamatupidamisdokumentidega. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(26)

Sama asjaosaline väitis, et komisjon oleks pidanud ekspordihinna kindlaksmääramisel kasutama oma vahetuskursse. Siinkohal tuleb märkida, et kõnealune äriühing esitas oma tehingute andmed iga kuu kohta, võttes aluseks kuu esimese tööpäeva vahetuskursi. Kõnealune väide lükatakse tagasi, kuna kuu keskmine vahetuskurss, mida komisjon oma arvutustes kasutab, kajastab olukorda täpsemalt, sest see neutraliseerib ühe päeva fikseeritud vahetuskursi mõju terve kuu vältel toimunud tehingute konverteerimisel.

(27)

Ühenduse tootmisharu väitel on koostööd tegevate eksportivate tootjate ja eriti ajutise määruse põhjenduses 69 osutatud äriühingu esitatud ekspordihinnad valed. Siiski olid sellega seoses esitatud tõendid kas tähtsusetud, ei näidanud mingeid lahknevusi või ei olnud seda võimalik kontrollida. Seega leitakse, et kõnealused väited ei ole põhjendatud.

(28)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 53–58.

(29)

Pärast ajutiste meetmete rakendamist väitsid Ukraina vastavad ametiasutused ja ainuke eksportiv tootja, et ekspordihinna kindlaksmääramisel ei tohiks teha mahaarvamist sidusettevõtete müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul, kuna käesoleval juhul ei kohaldata algmääruse artikli 2 lõiget 9. Väite kohaselt kehtib algmääruse artikli 2 lõige 9 ainult ühenduses tegutsevate sidusimportijate kohta, kuna nimetatud sätte sõnastuses tehakse selget vahet importimise ja edasimüügi vahel. Ukraina ainukese eksportiva tootja esitatud andmete järgi toimib kõnealune sidusettevõte ekspordiosakonnana ja mõlemad huvitatud isikud väitsid, et ekspordihind tuleks määrata algmääruse artikli 2 lõike 8 alusel. Lisaks väitsid nad, et kui sidusettevõtet ei ole võimalik käsitleda eksportiva tootja ekspordiosakonnana, tuleks seda käsitleda müügiagendina.

(30)

Vastusena esitatud väitele tuleb märkida, et vaatlusaluse toote müümiseks ühendusse saatis Ukraina ainuke eksportiv tootja vaatlusaluse toote otse ühenduse turule, esitas iga kaubapartii kohta arve oma sidusettevõttele Šveitsis ja sai selle eest vastava tasu. Seega täitis eksportiv tootja kõiki eksportija ülesandeid. Šveitsis asuv sidusettevõte pidas läbirääkimisi müügilepingute osas ja esitas arveid esimesele sõltumatule ostjale ühenduses. Lisaks tegeles sidusettevõte ühenduses vabasse ringlusse lubatavate kaupade kõigi imporditoimingutega (st ühenduse turule sisenevate toodete tolliformaalsuste täitmine ning ühenduse sõltumatule ostjale toodete transportimisega seotud kulude katmine ning vajadusel ka toodete ladustamine ühenduses). Sellega seoses on kõnealusel – kuigi ametlikult väljaspool ühendust asutatud – sidusettevõttel ELi käibemaksukohustuslase number ning ta tegutseb muu hulgas ühenduse territooriumil asuvate müügikohtade ja mitmete laohoonete kaudu. Seega tuleb nimetatud äriühingut käsitleda ajutise määruse põhjenduses 59 nimetatud sidusimportijana ning mitte eksportija ega müügiagendina. Seepärast tuleks kõnealune väide tagasi lükata ja kinnitada esialgsed järeldused.

(31)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 59.

(32)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitis üks Hiina eksportiv tootja, et teatavaid olulisi hinnaerinevusi (nt triikimislaua tegelik kaal) ei võetud arvesse eri tooteliikide normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramisel. Sellega seoses märgitakse, et tooteliike rühmitati selleks, et kajastada ühelt poolt füüsikalisi põhiomadusi ja hinna/kuluallikaid ning teisalt selleks, et võimaldada eksporditavate tooteliikide kokkusobivust nende toodetega, mida koostööd tegev Türgi tootja müüb omamaisel turul. Eri tooteliikide võrdlusaluseks olevad põhiomadused olid järgmised: liik, suurus, ehitus ja kattematerjal, tugijalgade materjal, triikraua alusresti olemasolu ja liik, muude lisatarvikute olemasolu, nt varrukalaud, pesu tugiraam, pistikupesa. Kõnealuse eksportiva tootja nimetatud toote kaal ja muud omadused kajastuvad kaudselt teistes võrdlusaluseks võetud tegurites (nt kaal sõltub triikimispinna suurusest ja selle valmistamismaterjalist). Seepärast ei saadud väitega nõustuda.

(33)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist nõudsid mitmed asjaosalised lisateavet normaalväärtuse kohandamise kohta, mida kasutati nende eksportivate tootjate puhul, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist. Sellega seoses märgitakse, et igale koostööd tegevale äriühingule teatavaks tegemise käigus edastatud eridokumendid sisaldasid mitmesuguste kohanduste põhjalikku nimekirja ning et kohandused tehti kõigil juhtudel, kui see oli asjakohane. Võrdlusriigi andmetel põhinevat normaalväärtust vähendati selleks, et kaotada järgmised mõjud: a) ajutise määruse põhjenduses 62 kirjeldatud füüsikaliste põhiomaduste erinevused; b) ajutise määruse põhjenduses 62 kirjeldatud erinevused kaubandustasandis; c) vaatlusaluse omamaise müügiga seotud laenukulude erinevused. Muid erinevusi ei leitud ning seega ei tehtud ka muid kohandusi.

(34)

Ukraina ainuke eksportiv tootja väitis, et komisjon tegi ekspordihinna korrigeerimisel põhjendamatuid mahaarvamisi transpordi- ja laenukulude osas. Komisjon võttis nimetatud väite arvesse ning tegi vastavad parandused.

(35)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 60–62.

(36)

Eelnevast lähtuvalt on lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

(37)

Lõplikud korrigeeritud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana CIF-hinnast ühenduse piiril ilma tollimaksu tasumata, järgmised:

(38)

Kuna selle kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 72 ja 73.

(39)

Kuna selle kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 74–76.

(40)

Kuna selle kohta ei ole märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 77 ja 78.

(41)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist kordas üks ajutise määruse põhjenduses 83 osutatud asjaosaline oma nõuet analüüsida Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju Hiina RVst pärit impordist eraldi, kuna väidetavalt on nende vahel põhimõttelisi erinevusi nii hinnatasemes kui ka impordimahu arengus. Siiski ei esitatud selle nõude kinnituseks täiendavaid põhjendusi. Hindade osas tuletatakse meelde, et kahe vaatlusaluse riigi hindade absoluutsed erinevused ei ole kumulatiivse hindamise seisukohalt määrava tähtsusega, kuna see võib tuleneda paljudest teguritest (sh erinevused riikide impordi tootevalikus), hinnasuundumused olid siiski sarnased (vt ajutise määruse põhjendus 84). Mõlemast riigist pärit impordi maht oli uurimisperioodil märkimisväärne ja vaatlusalusel perioodil oli see tõusuteel. Asjaolu, et Ukraina tootja alustas tootmistegevust alles 2003. aastal, ei ole uurimisperioodi kahju kindlaksmääramisel oluline. Seepärast tuleb kõnealune nõue uuesti tagasi lükata ja kinnitada ajutise määruse põhjendustes 79–86 esitatud dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivne hindamine.

(42)

Ühe importija väitel ei näita koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate impordihinnad, mille komisjon on kehtestanud hinna allalöömise arvutamiseks (vt ajutise tollimaksu määruse põhjendus 92), mõningaid vältimatuid lisakulusid, mis kaasnevad importimisega Hiina RVst, nt kaubaalusele paigutamise kulud ja ladustamiskulud, saate- ja transpordikulud vahelaost importija lattu. Kaubaalusele paigutamisega seoses on uurimine kinnitanud, et sellised kulud tekivad tõepoolest ühenduses, kuna triikimislaudu transporditakse Hiinast tavaliselt lahtiselt konteinerites. Seega loeti kõnealune väide põhjendatuks ning koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate impordihindu muudeti vastavalt. Teiste eespool nimetatud lisakulude osas ei olnud võimalik kõnealuse väitega nõustuda, kuna sellised kulud on iseloomulikud asjaomasele importijale ja need ei pruugi esineda teiste importijate puhul. Lisaks võivad nimetatud kulusid kanda ka ühenduse tootjad. Hiina RVst pärit dumpinguhinnaga impordi suhtes kehtivaid ajutisi hinna allalöömise marginaale muudeti järgmiselt:

(43)

Ukrainast pärit impordi uurimise käigus tuvastatud 6,6 % hinna allalöömise tase kinnitatakse, kuna selle kohta ei saadud märkusi. Kuna asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kohta muid märkusi ei ole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 87–92.

(44)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist väitsid kaebuse esitajad, et nende kasumimarginaal uurimisperioodi ajal ei peaks kajastama teatavate ühenduse tootjate erakorralist ja ajutist juhtimistasude kärpimist (vt ajutise määruse põhjendus 100). Selleks, et järjekindlalt kajastada ühenduse tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil ning kuna sellekohased kontrollitud tõendid olid olemas, nõustuti väitega. Ühenduse tootmisharu kulutasuvust käsitlevaid näitajaid ja esialgseid järeldusi muudeti vastavalt järgmisel viisil:

(45)

Seega halvenesid vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu kulutasuvusnäitajad. Uurimisperioodil oli kasumimarginaal võrreldes 2002. aastaga 69 % madalam.

(46)

Sellest tulenevalt muudeti ühenduse tootmisharu investeeringutasuvust ja rahakäivet, et neis kajastuks eespool kirjeldatud korrigeerimised juhtimistasudes ja kasumis uurimisperioodil. Alljärgnevas tabelis esitatud korrigeeritud arvud kinnitavad uurimisperioodil mõlema kahjunäitaja osas halvemat arengut kui esitatud ajutise määruse põhjendustes 102 ja 103:

(47)

Kuna ühenduse tootmisharu olukorra kohta pole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 94–107 koos muudatustega käesoleva määruse põhjendustes 44 ja 46.

(48)

Eespool korrigeeritud tegurid (st ühenduse tootmisharu hinna allalöömine, kulutasuvus, investeeringutasuvus ja rahakäive uurimisperioodil) ei mõjutanud ajutises määruses esitatud järeldusi kahjutegurite kohta, mis kinnitavad, et ühenduse tootmisharu kannatas olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses. Seepärast ja kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 108–110.

(49)

Pärast ajutiste meetmete kehtestamist rõhutasid teatavad asjaosalised, kellele on osutatud ajutise määruse põhjenduses 134, taas, et ühenduse tootmisharule tekitatud kahju oli ise põhjustatud. Siiski ei esitatud selle kohta uusi tõendeid ega uusi väiteid ning seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(50)

Eespool esitatut silmas pidades ning kuna põhjusliku seose kohta pole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 111–141.

(51)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 142–146.

(52)

Pärast esialgsete järelduste teatavakstegemist ei nõustunud üks importija ajutise määruse põhjenduses 148 esitatud teatavate hinnangutega. Ta seadis kahtluse alla eelduse, et i) dumpinguvastaste meetmetega kaasnev koormus jaguneb ühtlaselt importijate, jaemüüjate ja tarbijate vahel ning ii) impordi- ja jaemüügihinna vaheline juurdehindlus on ligikaudu 500 %. Väideti, et koormus jääb täies ulatuses tarbijate kanda, kuna importijate marginaal on juba praegugi madal ja on vähetõenäoline, et jaemüüjad vähendavad oma marginaali, kuigi see on märkimisväärne. Juurdehindlusega seoses väideti, et 6,53-eurose hinnaga imporditud triikimislaud (st keskmine ühiku dumpinguhind importimisel ühenduse piiril) pannakse jaemüüki hinnaga alla 35 euro, mis on triikimislaua keskmine jaemüügihind ühenduse turul, ning seega on keskmistel jaemüügi- ja impordihindadel põhinev analüüs eksitav ja näitab ebarealistlikke marginaale. Lisaks märgiti, et tehtud arvutustes ei võetud arvesse käibemaksu. Kõnealuse importija väidete järgi oleks kogu juurdehindlus pigem maksimaalselt 300 %.

(53)

Seoses tarbijatele avalduva mõjuga tuleks meenutada, et tarbijaorganisatsioonid ei esitanud ühtegi vastuväidet ei enne ega ka pärast ajutise määruse avaldamist. Arvestades eespool põhjenduses 52 esitatud importijate märkusi tuleks märkida järgmist. Esiteks, kõnealune importija tunnistas, et arvestades triikimislaua kasulikku tööiga, oleks dumpinguvastaste meetmete mõju tarbijatele tühine. Isegi kui tarbijad peaksid kandma kogu koormust, tuleks neil vähemalt viieaastase kasuliku tööeaga kestvuskauba eest keskmiselt juurde maksta ligikaudu 1,5 eurot (hinnang põhineb 2005. aasta turuosal ja hindadel ning lõplikel tollimaksumääradel). Teiseks, arvestades selle turu aktiivset konkurentsi, on vähetõenäoline, et keegi vaatlusaluse toote impordi ja müügiga seotud asjaosalistest võtaks vastu kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu. Seega tundub realistlikum stsenaarium, mille kohaselt jaguneb koormus erinevate asjaosaliste vahel ühtlaselt. Ükski sellesse menetlusse kaasatud isik pole seda hinnangut tõepoolest vaidlustanud. Seega võib kinnitada ajutise määruse põhjenduses 149 tehtud järelduse.

(54)

Seoses ettevõtjate kohaldatud juurdehindlustega tuletatakse käesolevaga meelde, et ükski jaemüüja ei teinud uurimise käigus koostööd ja seega ei olnud võimalik kasutada jaemüügihindade ja kohaldatud marginaalide üksikasjalikke ja kontrollitavaid tõendeid. Seega sai hinnangu aluseks olla vaid võrdlus dumpinguhinnaga impordi keskmise hinna (küsimustike vastuste põhjal) ja keskmise jaemüügihinna (importijate ja ühenduse tootmisharu andmetel põhinev hinnanguline väärtus) vahel. Kõnealuste andmete kohaselt hõlmab keskmine jaemüügihind kogu sellist müüki ühenduse turul (sh käibemaks). Importijate, jaemüüjate ja teiste ettevõtjate, kes osalevad dumpinguhinnaga impordi tarnimises tarbijatele, kohaldatud juurdehindlus on sel viisil arvutatuna ligikaudu 450 %. Lõpetuseks tuletatakse meelde ja kinnitatakse, et konkreetsed juurdehindluse näitajad võivad ettevõtete lõikes olulisel määral erineda, kuid keskmiselt on need märkimisväärsed, eriti jaemüügi järgus.

(55)

Üks Hiina eksportiv tootja väitis, et ühenduse tarbijatelt ei tohiks võtta võimalust osta kvaliteetseid Hiina tooteid, mida müüakse väga mõistliku hinnaga. Sellega seoses osutatakse käesoleva määruse põhjendustele 53 ja 59 ning järeldatakse, et ühenduse turg ei jääks sellistest toodetest ilma.

(56)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, kinnitatakse ajutise tollimaksu määruse põhjendused 147–150.

(57)

Kuna muid märkusi selle kohta pole, osutatakse käesoleva määruse põhjendustele 52–54 ning kinnitatakse ajutise määruse põhjendus 151.

(58)

Pärast esialgset järelduste teatavakstegemist esitas kaks ajutise määruse põhjenduses 152 nimetatud importijat oma huvide kohta märkused. Muid märkusi selles küsimuses ei esitatud.

(59)

Üks eespool nimetatud importijatest ei nõustunud hinnanguga dumpinguvastaste meetmete koormuse jagunemise osas ja eri müügietappides kohaldatava juurdehindluse taseme osas (vt põhjendused 52–54). Ta teatas, et ei ole võimeline kandma dumpinguvastaste meetmetega kaasnevat lisakulu, ja on sunnitud seega koormuse jaemüüjatele täielikult üle kandma. Sellest tulenevalt võivat väheneda tema vaatlusaluse toote müük ühenduse turul ning väidetavalt võib ta olla isegi sunnitud töötajaid koondama. Arvestades siiski vaatlusaluse toote väikest osa tema kogukäibes (alla 5 %), ettevõtte suurust ning selle positsiooni ühenduse ja eksporditurgudel ning samuti vaatlusaluse toote mitmeid tarneallikaid, oleks negatiivne mõju tema äritegevusele kindlasti minimaalne.

(60)

Ajutise tollimaksu määruse põhjenduses 154 osutatud importija kordas, et dumpinguvastaste meetmete mõju tema äritegevusele võib osutuda märkimisväärseks, kuigi triikimislaudade kogumüük ei moodusta rohkem kui 10 % tema kogukäibest. Tema väitel oleks triikimislaudade turuosa kaotamise tagajärjeks veelgi suurem kaotus triikimislaudade katete turuosas, mida kõnealune äriühing toodab. Ta seletas, et triikimislauad ja nende katted on omavahel tihedalt seotud isegi siis, kui neid ei müüda komplektina, kuna enamik jaemüüjaid eelistab osta need ühe ja sama tarnija käest. Seega oleks imporditud triikimislaudade (mille katete valmistajaks on kõnealune importija) müügi igasuguse vähenemise tagajärjeks äriühingu toodetavate asenduskatete müügi vastav vähenemine. Sellega seoses nõustutakse, et dumpinguvastaste meetmete mõju kõnealuse importija teatavale müügile võib olla märkimisväärne. Sellegipoolest on mõju kogukäibele piiratud, sest triikimislauad ja asenduskatted üheskoos moodustavad ligikaudu 30 % tema kogukäibest. Lisaks sõltub mõju osaliselt importija ekspordijõudlusest, kuna tema vaatlusaluse toote reeksportimise osa ei ole tühine ning kavandatavad meetmed ei tohiks seda müüki üldjuhul mõjutada.

(61)

Seoses sellega ning viidates ajutise määruse põhjendustele 152–156 ning käesoleva määruse põhjendustele 52–54 tehakse järgmised lõplikud järeldused seoses dumpinguvastaste meetmete mõjuga ühenduse sõltumatute triikimislaudade importijate olukorrale: i) tõenäoliselt kannavad importijad mõnevõrra suuremat koormust kui jaemüüjad; ii) teatavate importijate olukorda võib see suuremal määral mõjutada, kuid iii) üldiselt ei ole kavandatavate meetmete negatiivne mõju otsustava tähtsusega nende tegevuses ega ebaproportsionaalne võrreldes ühenduse tootmisharu eeldatava kasuga.

(62)

Eespool kirjeldatud lisaanalüüs, mis käsitles tarbijate ja ühenduse sõltumatute importijate huve, ei ole muutnud vastavaid esialgseid järeldusi. Isegi kui teatavatel juhtudel langeks kogu koormus täies ulatuses tarbijatele, oleks igasugune negatiivne rahaline mõju viimatinimetatu puhul igal juhul tühine. Lisaks leidis kinnitust asjaolu, et mis tahes negatiivne mõju teatud importijatele ei mõjuta oluliselt nende äritegevust. Selle põhjal leitakse, et ajutise määruse põhjendustes 157–162 ühenduse huvide kohta esitatud järeldusi ei muudeta. Kuna muid märkusi pole, kinnitatakse nimetatud põhjendused lõplikult.

(63)

Kaebuse esitajad väitsid, et kahju kõrvaldamist võimaldav ajutiselt kindlaksmääratud tase ei ole piisav ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks. Väideti, et a) arvutustes kasutatud maksueelne kasumimarginaal on madalam marginaalist, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, ja b) tootmiskulud, mille komisjon oli arvutanud kahju kõrvaldamise taseme kindlaksmääramiseks, ei peegelda eri tooteliikide tegelikke tootmiskulusid. Kahjustava dumpingu puudumise korral usutavasti saavutatava kasumimarginaaliga seoses tuletatakse meelde, et 7 % marginaal põhineb ühenduse tootmisharu kulutasuvusel enne dumpinguhinnaga impordi sissevoolu (vt põhjendus 44 eespool). Seega peetakse 7 % marginaali mõistlikuks ning ühenduse tootmisharu ei esitanud andmeid, mis selle ümber lükkaks. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi. Tootmiskulude kohta märgitakse, et uurimisperioodi vältel ei esitanud ühenduse tootmisharu tooteliikide lõikes täpseid ja kontrollitavaid andmeid tegelike tootmiskulude kohta. Seetõttu saab tootmiskulu tooteliikide lõikes põhineda vaid iga ühenduse tootja tegelikel hindadel, mida on korrigeeritud vastavalt uurimisperioodi jooksul samalaadse toote müügist saadud tegelikule kogukasumile. Arvestades seda, et ühenduse tootmisharu kasumimarginaali korrigeeriti käesoleva määruse põhjenduses 44 selgitatud viisil, muudeti vastavalt ka kahju kõrvaldamist võimaldavat taset.

(64)

Tuletatakse meelde, et koostööd tegevate Hiina RV eksportivate tootjate impordihindu muudeti vastavalt käesoleva määruse põhjenduses 42 esitatud selgitustele. Seega muudeti vastavalt ka kõnealuste eksportijate kahju kõrvaldamist võimaldavat taset.

(65)

Kuna kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kohta pole muid märkusi, kinnitatakse ajutise määruse põhjendused 164–166.

(66)

Eespool esitatut silmas pidades ja kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleb kehtestada kindlaksmääratud dumpingumarginaalide tasemel lõplik dumpinguvastane tollimaks, kuna kõikide asjaomaste eksportivate tootjate kahju kõrvaldamist võimaldav tase ületas dumpingumarginaali.

(67)

Eespool esitatut silmas pidades on Hiina RV ja Ukraina suhtes kohaldatavad lõplikud tollimaksud järgmised:

(68)

Pärast seda, kui tehti teatavaks olulised faktid ja kaalutlused, mille alusel kavatseti soovitada lõplike dumpinguvastaste meetmete kehtestamist, tegi Ukraina ainuke eksportiv tootja ja neli Hiina eksportivat tootjat, kellele ei võimaldatud turumajanduslikku kohtlemist (kellest ühele ei võimaldatud isegi individuaalset kohtlemist), ettepaneku hinnakohustuste võtmiseks algmääruse artikli 8 lõike 1 kohaselt. Siinkohal märgitakse, et vaatlusalusel tootel on palju liike, mis varieeruvad sageli klientide tellimustest sõltuvalt ja mille hinnaerinevused on üsna suured. Lisaks müüvad eksportivad tootjad samadele klientidele koos vaatlusaluse tootega teisi tooteid, luues seega märkimisväärse hindade ristkompensatsiooni ohu. Vaatlusaluse toote olemuse ja selle keeruka turustamise tõttu on peaaegu võimatu kehtestada iga tooteliigi jaoks asjakohaseid minimaalseid impordihindu, mille üle komisjon saaks korralikult järelevalvet teostada ilma meetmetest kõrvalehoidmise riskita. Selle põhjal järeldati, et sellised kohustused on ebapraktilised ja seepärast ei saa neid heaks kiita. Asjaomaseid isikuid teavitati sellest ning neile anti võimalus märkuste tegemiseks. Siiski ei muutnud nende märkused eespool esitatud järeldust.

(69)

Käesoleva määrusega äriühingutele määratavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad leiti käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seetõttu peegeldavad need maksumäärad olukorda, mis tuvastati uurimise käigus seoses kõnealuste äriühingutega. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (võrreldes üleriigilise tollimaksuga, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes) kohaldatakse seega ainult toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud kõnealused äriühingud ning seega konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende osas kehtib “kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(70)

Taotlus kohaldada nimetatud individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva isiku asutamist) tuleb saata viivitamata komisjonile (3) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate isikutega seotud võimalike muudatustega äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis. Vajaduse korral tehakse käesolevasse määrusse muudatus, millega täiendatakse individuaalse tollimaksumääraga äriühingute nimekirja.

(71)

Tuvastatud dumpingumarginaalide suurusjärku silmas pidades ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju taset arvesse võttes leitakse, et ajutise määruse (st määruse (EÜ) nr 1620/2006) kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad tuleb kehtestatud lõpliku tollimaksumäära ulatuses lõplikult sisse nõuda. Kui lõplik tollimaks on ajutisest tollimaksust madalam, arvutatakse tollimaks uuesti ning tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku tollimaksu määra, tuleb vabastada,