10.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 71/9

(1)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 3 lõike 1 punktile u peab ühenduse tegevus hõlmama meetmeid kodanikukaitse valdkonnas.

(2)

Selleks loodi otsusega 2001/792/EÜ, Euratom, ühenduse mehhanism tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (2) (“mehhanism”).

(3)

Nõukogu 9. detsembri 1999. aasta otsuse 1999/847/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse kodanikukaitsealane tegevusprogramm (3) vkehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2006.

(4)

On vaja kehtestada kodanikukaitse rahastamisvahend (“rahastamisvahend”), mille alusel saab anda rahalist abi, et aidata tõsta suurõnnetustele reageerimise tõhusust, eelkõige seoses otsusega 2001/792/EÜ, Euratom ning selleks, et aidata tõhustada igat liiki õnnetuste (näiteks loodus- ja inimtegevuse tagajärjel toimuvad õnnetused, terrorismiaktid, kaasa arvatud keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaterrorismiaktid, ja tehnoloogilised, kiirgus- ja keskkonnaõnnetused) ennetuseks ja nendeks valmisolekuks võetavaid meetmeid, ning samuti jätkata varem otsuse 1999/847/EÜ alusel võetud meetmeid.

(5)

Selleks et tagada kooskõla otsusega 1999/847/EÜ, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. jaanuarist 2007.

(6)

Rahastamisvahend väljendab selgelt Euroopa solidaarsust suurõnnetuste tõttu kannatanud riikidega, soodustades abi andmist liikmesriikide päästeressursse mobiliseerides.

(7)

Isoleeritud ja äärepoolseimatel piirkondadel ning mõnedel muudel ühenduse piirkondadel või saartel on sageli nende geograafilisest asendist, topograafiast ning majanduslikest ja sotsiaalsetest asjaoludest tulenevad iseärasused ja erivajadused. Nende mõju on negatiivne, sest nad takistavad abi- ja päästeressursside kasutamist, raskendades abi ja abivahendite kohaletoimetamist ja tekitades suurõnnetuse tõsise ohu korral erilisi abistamisvajadusi.

(8)

Käesolev otsus ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1717/2006 (millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend) (4) reguleerimisalasse jäävaid meetmeid, ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogramme käsitlevast seadusandlusest tulenevaid rahvatervisega seotud meetmeid ega tarbijakaitsega seotud meetmeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta ostusest nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013. (5)

(9)

Järjepidevuse huvides ei tohiks käesolev otsus hõlmata meetmeid, mis kuuluvad nõukogu 12. veebruari 2007. aasta otsuse 2007/124/EÜ, Euratom (millega kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013 üldprogrammi “Turvalisus ja vabaduste kaitse” raames eriprogramm “Terrorismi ning muude julgeolekuriskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine”) (6) reguleerimisalasse või mis on seotud avaliku korra säilitamise ning sisejulgeoleku kaitsmisega.

(10)

Käesolevat otsust ei tohiks kohaldada nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 1257/96 (humanitaarabi kohta) (7) hõlmatud meetmete suhtes.

(11)

Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsuse 2850/2000/EÜ (millega luuakse ühenduse koostööraamistik juhusliku või tahtliku merereostuse valdkonnas) (8) kehtivusaja lõppemist 31. detsembril 2006, peaks käesolev otsus hõlmama reageerimist juhuslikele merereostustele mehhanismi abil, kusjuures valmisoleku ja ennetamise aspekte hõlmavad teised õigusaktid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet. (9)

(12)

Selleks, et tagada rahastamisvahendi toimimise tõhusus, peaks rahalist abi saavate meetmetega olema võimalik praktiliselt ja õigeaegselt toetada õnnetuste ärahoidmist ja nendeks valmisolekut ja suurõnnetustele kiiret reageerimist.

(13)

Mehhanismi peaks toetama tõhus ja integreeritud avastamise ja liikmesriikide ja ühenduse varajase hoiatamise süsteem, mis annaks hoiatuse liikmesriikide territooriumi mõjutada võivate katastroofide või katastroofiohtude korral. Kuigi selliste süsteemide loomise otsused tuleks teha muude erivahendite raames, peaks rahastamisvahend (kuna kasutajaks on mehhanism) toetama selliste süsteemide loomist, andes teavet vajaliku kohta ning sidudes need süsteemid omavahel ning ühendades nad kõnealuse mehhanismiga. Kui need süsteemid on olemas, peaks mehhanism need süsteemid täielikult ära kasutama ja toetama nende arendamist kõigi vahenditega, mis on muul viisil käesoleva otsuse alusel kättesaadavad.

(14)

Komisjon peaks tagama asjakohase logistilise toetuse hindamise ja/või koordineerimisega tegelevatele ekspertgruppidele, keda ta kasutab.

(15)

Liikmesriikide ülesandeks on tagada varustus ja transport kodanikukaitseabile, mida nad pakuvad mehhanismi raames. Liikmesriigid peaksid võimaldama samuti piisava logistilise toe nende kasutatavatele päästemeeskondadele või -moodulitele.

(16)

Komisjoni roll on siiski toetada liikmesriike nende transpordi- ja varustusressursside koondamise hõlbustamisel. Komisjon võiks samuti abistada liikmesriike võimalikest teistest allikatest, sealhulgas kommertsturult kättesaadavate transpordiressursside kindlaksmääramisel ja sellistele ressurssidele juurdepääsul. Komisjon võiks abistada liikmesriike võimalikest teistest allikatest kättesaadava varustuse kindlaksmääramisel.

(17)

Komisjonil peaks samuti olema võimalik vajadusel täiendada liikmesriikide antud transporti, rahastades lisatransporti, mis on vajalik ühenduse kodanikukaitse mehhanismi raames toimuva kodanikukaitsealase reageerimise õigeaegsuse ja tõhususe tagamiseks. Selline rahastamine saab toimuda teatavate kriteeriumide alusel ja tingimusel, et osa saadud toetusest makstakse tagasi.

(18)

Riigihankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist rahastamisvahendi alusel rakendatakse vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (10) (“finantsmäärus”). Kodanikukaitsealase tegevuse eripära tõttu tuleks sätestada, et finantsabi võib anda ka füüsilistele isikutele. Samuti on oluline, et nimetatud määruse eeskirjad oleksid täidetud, eelkõige seoses selles sätestatud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega.

(19)

Rahastamisvahendis peaks olema võimalik osaleda ka kolmandatel riikidel.

(20)

Kui mehhanismi raames vastatakse osana üldisest humanitaarabist abitaotlusele väljaspool ühendust, on eriti oluline, et käesoleva otsuse alusel võetavad meetmed ja määruse (EÜ) nr 1257/96 alusel rahastatavad meetmed oleksid üksteist vastastikku täiendavad ja järjepidevad ning et käesoleva otsuse alusel võetavaid meetmeid reguleeritaks nimetatud määruses kehtestatud humanitaarpõhimõtete alusel, st nimetatud meetmed peaksid kodanikukaitse üldreegli kohaselt olema mittediskrimineerivad, sõltumatud, erapooletud ning kooskõlas ohvri vajaduste ja huvidega.

(21)

Abistamistoimingute korral kolmandates riikides tuleks tagada ühenduse -meetmete koordineerimine ja sidusus rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega.

(22)

Selleks et suurendada komisjoni suutlikkust jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjoni algatusel olema võimalik rahastada selle järelevalve, kontrolli, auditeerimise ja hindamisega seotud kulusid.

(23)

Tuleks ette näha asjakohased sätted, et tagada rahastamisvahendi alusel rahalist abi saavate meetmete rakendamise nõuetekohane järelevalve.

(24)

Samuti tuleks võtta asjakohased meetmed rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning astuda vajalikud sammud, et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, (11) nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi. (13)

(25)

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (14) eristades meetmed, mille suhtes kohaldatakse korralduskomitee menetlust, meetmetest, mille suhtes kohaldatakse regulatiivkomitee menetlust, arvestades et viimane on teatavatel juhtudel, arvestades võetavate meetmete tähtsust, kõige sobivam.

(26)

Käesolevasse otsusesse on kogu rahastamisvahendi kehtivuse ajaks ette nähtud lähtesummad Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (15) punkti 38 tähenduses, ilma, et see mõjutaks eelarvepädevate institutsioonide volitusi, nagu need on määratletud asutamislepingus. Seda tuleb mõista nii, et see summa tuleks osaliselt rahastada finantsraamistiku 2007–2013 alamrubriigist 3B (“Kodakondsus”) ning osaliselt alamrubriigist 4 (“EL kui globaalne partner”).

(27)

Käesoleva otsuse rakendamist tuleks korrapäraselt hinnata.

(28)

Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid üksi tegutsedes täielikult saavutada, arvestades rahastamisvahendi alusel rahastatavate meetmete ulatust ja mõju ning võttes arvesse kasu seoses inimohvrite, vigastuste, keskkonnakahjustuste, majandusliku ja varalise kahju vähendamisega, ning seetõttu võib neid paremini saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Asutamislepingus ja Euratomi lepingus ei nähta käesoleva otsuse vastuvõtmiseks ette muid volitusi peale nende, mis on sätestatud vastavalt artiklites 308 ja 203,

a)

tegevustele, mida ühenduse mehhanismi raames tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel (edaspidi “mehhanism”);

b)

meetmetele, mille eesmärk on ennetada või vähendada hädaolukordade mõjusid, ning

c)

tegevustele, mille eesmärk on tõsta ühenduse valmisolekut õnnetustele reageerimiseks, sealhulgas tegevused ELi kodanike teadlikkuse tõstmiseks.

a)

määruse (EÜ) nr 1717/2006 reguleerimisalasse kuuluvad tegevused;

b)

ühenduse tegevusprogramme tervise valdkonnas käsitleva ühenduse seadusandluse valdkonda kuuluvad tegevused ja meetmed;

c)

otsuse nr 1926/2006/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad tegevused ja meetmed;

d)

otsuse 2007/124/EÜ, Euratom reguleerimisalasse kuuluvad tegevused;

e)

määruse (EÜ) nr 1257/96 reguleerimisalasse kuuluvad tegevused, ilma et see piiraks käesoleva otsuse artikli 4 lõike 2 punkti c kohaldamist;

f)

määruse (EÜ) nr 1406/2002 reguleerimisalasse kuuluvad tegevused.

a)

uuringud, ülevaated, mudelite ja stsenaariumide väljatöötamine eesmärgiga:

b)

koolitus, õppused, õpikojad, töötajate ja ekspertide vahetus, koostöövõrkude loomine, näidisprojektid ja tehnosiire ennetamise, valmisoleku ja tõhusa reageerimise parandamiseks;

c)

avalik teave, haridus ja teadlikkuse tõstmine ning sellega seotud teabe levitamine, et vähendada õnnetuste mõju ELi kodanikele ja aidata EL; kodanikel end paremini kaitsta;

d)

mehhanismi järelevalve- ja teabekeskuse tegevuse tagamine, et hõlbustada kiirreageerimist suurõnnetuse korral;

e)

kommunikatsioonialased tegevused ja meetmed, et edendada ühenduse reageerimise nähtavust;

f)

liikmesriikide territooriumi mõjutada võivate õnnetuste jaoks avastamise ja varajase hoiatamise süsteemide arendamise toetamine, et võimaldada liikmesriikide ja ühenduse kiiret reageerimist, samuti selliste süsteemide loomise toetamine nende vajaduste ja teostatavuse uurimise ja hindamise kaudu ning tegevuste kaudu, mis edendavad nende omavahelisi seoseid ja nende seoseid MICi ja hädaolukordade side- ja, punktis g osutatud, infosüsteemiga CECIS. Nende süsteemide juures võetakse arvesse ja kasutatakse olemasolevat teabe-, seire- või avastamisallikaid;

g)

turvalise ühise hädabi side- ja informatsioonisüsteemi (CECIS) ning töövahendite loomine ja haldamine, et võimaldada MICi ja liikmesriikide kontaktpunktide ning teiste osalejate vahel side ja teabe jagamist mehhanismi raames;

h)

järelevalve ja hindamine;

i)

missioonidelt ja õppustelt saadud kogemusi käsitleva programmi loomine mehhanismi raames.

a)

hindamise ja/või koordineerimisega tegelevate ekspertide missioonile saatmine koos abivarustusega, eelkõige kommunikatsioonivahenditega, et hõlbustada abi andmist ja koostööd teiste kohapeal viibivate osalejatega;

b)

liikmesriikide toetamine varustuse ja transpordiressursside hankimisel:

c)

liikmesriikide antava transpordi täiendamine, rahastades täiendavaid transpordiressursse, mis on vajalikud kiirreageerimise tagamiseks artikli 1 reguleerimisalasse kuuluvate suurõnnetuste korral. Sellised tegevused vastavad rahastamisvahendi raames rahalise abi saamise tingimustele üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

3.

a)

hiljemalt 31. detsembriks 2008 esimese hindamisaruande artikli 4 lõike 2 punktide b ja c ning lõike 3 rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta. Aruandes võetakse arvesse komisjoni ja liikmesriikide poolt 31. detsembriks 2007 ühiselt läbi viidud analüüsi tulemusi suurematel kodanikukaitse alastel sekkumistel kogetud transpordi ja varustuse vajaduse kohta ning käesoleva otsuse alusel võetud meetmeid nende vajaduste täitmiseks.

Kui aruande järeldusi silmas pidades näib olevat vajalik:

b)

hiljemalt 30. juuniks 2010 hindamise vahearuande käesoleva otsuse rakendamisel saavutatud tulemuste ning rakendamise kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete aspektide kohta;

c)

hiljemalt 31. detsembriks 2011 teatise käesoleva otsuse rakendamise jätkamise kohta;

d)

hiljemalt 31. detsembriks 2014 järelhindamise aruande.