29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/17

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et reaalne SKP kasv aeglustub 4,0 %-lt 2006. aastal keskmiselt 3,0 %-le ülejäänud programmiperioodi jooksul, jäädes aga potentsiaalilähedaseks. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et stsenaarium põhineb realistlikel kasvuprognoosidel, ning kasv võis 2006. aastal olla isegi suurem. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 2,8 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,9 % SKPst. Nimetatud erinevus peegeldab peamiselt oodatust tunduvalt suurema eelarveülejäägi üldmõju 2005. aastal. Kassapõhiste andmete põhjal näib, et tänu madalamatele esmastele kuludele ja suurematele maksutuludele võis ülejääk 2006. aastal olla komisjoni talituste poolt prognoositust tõenäoliselt isegi suurem.

(4)

Ajakohastatud programm kinnitab, et eelarve ülejääk keskmiselt 2 % SKPst kogu tsükli jooksul jääb peamiseks juhtivaks eelarvepõhimõtteks, mida toetavad kulude mitmeaastased ülemmäärad. 2007. aasta kevade rahanduspoliitika seaduseelnõus hindab valitsus ümber valitsemissektori eelarve ülejäägi suhtes praegu kehtiva eesmärgi, et võtta arvesse Eurostati otsus teise samba kogumispensioniskeemide liigitamise kohta (2). Pärast nimetatud otsuse rakendamiseks ettenähtud üleminekuperioodi lõppemist (kevad 2007) on ülejääk igal aastal väiksem umbes 1 % võrra SKPst ning valitsemissektori koguvõla ja SKP suhet suurendatakse umbes 0,5 % võrra SKPst. Ajakohastatud programmis esitatud eelarvestrateegias nähakse 2007. aastal ette ülejäägi vähenemine (3,0 %-lt SKPst 2006. aastal 2,4 %-le) ning seejärel prognoositakse selle järk-järgulist suurenemist (3,1 %-le 2009. aastal); esmase ülejäägi puhul on suundumused samad. Nii kulude ja tulude ning SKP suhe on järk-järgult vähenemas kogu programmiperioodi jooksul. Strateegia põhiraskus langeb mõnevõrra perioodi lõpuaastatele, kui suuri maksukärpeid rahastatakse 2007. aastal üksnes osaliselt. Võrreldes eelmise ajakohastatud programmiga on ülejäägi prognoos (esialgsele vähenemisele järgneb järk-järguline suurenemine) sarnane, ent netolaenude osatähtsus on suurem kogu programmiperioodi jooksul.

(5)

Struktuurne ülejääk (s.t tsükliliselt kohandatav ülejääk ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, jääb eeldatavasti üle 2 % tasemele SKPst kogu programmiperioodi jooksul, osutades vajadusele tagada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, vastab programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk eelarve ülejäägi suhtes seatud eespool nimetatud eesmärgile, milleks on keskmiselt 2 % SKPst majandustsükli jooksul (struktuurne ülejääk), mida programmi kohaselt kavandatakse säilitada kogu programmiperioodi jooksul. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 1 % SKPst) oluliselt kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru ülemäärase puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on samuti seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne keskmine majanduskasv seda pikemas perspektiivis eeldaksid.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat enam-vähem tasakaalustatud alates aastast 2007. Makromajanduslik stsenaarium ja maksutulude prognoosid näivad olevat realistlikud, vaatamata teatud ebakindlusele kapitali kasvutulu tulevaste maksutulemuste osas. Kulueesmärke toetavad head eelnevad tulemused, mis on saadud tänu eespool nimetatud kulude ülemmääradele.

(7)

Sellist riskihinnangut silmas pidades on programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak piisav, et pidada kinni keskpika perioodi eesmärgist kogu programmiperioodi jooksul, nagu on programmis ette nähtud. Lisaks annab see piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületata puudujääk programmiperioodi jooksul kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. On olemas siiski oht, et programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak võib osutuda protsükliliseks 2007. aastal, mille jooksul eeldatakse heade aegade jätkumist. See ei oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema langenud 46,5 %ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud 60 %-lisest kontrollväärtusest oluliselt allapoole. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 13,5 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Rootsis ELi keskmisest väiksem ning pensionikulutused (osatähtsusena SKPst) jäävad eeldatavasti pikema aja jooksul suhteliselt samale tasemele; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Esialgne eelarveseisund suurte esmaste ülejääkidega aitab kaasa koguvõla vähendamisele ja varade akumuleerimisele. Valitsemissektori vahendite usaldusväärsuse säilitamine kavandatava jätkuva ülejäägiga aitaks piirata riigi rahanduse jätkusuutlikkust ohustavaid riske. Kokkuvõttes näib, et oht Rootsi rahanduse jätkusuutlikkusele on väike.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta novembri aruande üldisele mõjule keskpika rahandusstrateegia raames. Lisaks esitatakse selles korrapäraselt teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või kokkuhoiu kohta ning tundub, et selle eelarveprognoosides on võetud arvesse riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas tunduvad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Eelkõige nähakse mõlema programmiga ette meetmete rakendamine tööjõupakkumise suurendamiseks.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammi tegevusjuhistes ette nähtud andmevajaduste suhtes on programmis teatavaid lünki nõutavates ja vabatahtlikes andmetes (3).