29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/5

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Eesti ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2010.

(2)

Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis kavandatakse SKP keskmise aastase reaalkasvu vähenemist 11 %-lt aastal 2006 kuni 8,25 % tasemeni aastal 2007 ja 7,5 %-ni programmi viimastel aastatel. Praeguse teabe põhjal näib, et stsenaariumi aluseks on ettevaatlikud kasvuprognoosid. Kavandatud keskpika perioodi lähenemisviis, mis hõlmab kasvu sujuvat vähenemist, et vältida praegust kurssi ülekuumenemise suunas, on siiski ilmselgelt seotud ohtudega. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

(3)

Komisjoni talituste 2006. aasta sügise majandusprognoosis hinnatakse valitsemissektori eelarve ülejäägiks 2006. aastal 2,5 % SKPst, kusjuures lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli eesmärgiks seatud 0,3 % SKPst. Palju paremad tulemused, mida oodatakse ka uue ajakohastatud versiooni puhul, tulenevad 2005. aasta oodatust edukamatest majandusnäitajatest ning 2006. aasta üllatuslikust majanduskasvust. Kulud on olnud eelarves kavandatust madalamad.

(4)

Programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia põhieesmärgid on hoida valitsemissektori finantsseisund vähemalt tasakaalus ning tagada pikaajaline jätkusuutlikkus, võttes arvesse elanikkonna vananemisest tingitud mõju eelarvele. Eelarvestrateegiaga nähakse ette, et valitsemissektori eelarve ülejääk väheneb 2,5 %-lt SKPst 2006. aastal kuni ligikaudu 1,25 %-ni aastatel 2007–2008 ning tõuseb pärast seda jälle ligikaudu 1,5 %-ni SKPst. Arvestades intressikulude tähtsusetut osakaalu, on muutused esmase tasakaalu puhul samasugused. Eelarve ülejäägi vähenemine 2007. aastal on tingitud kulude ja SKP vahelise suhte kasvust, samas kui tulude suhte puhul võib täheldada vähenemistendentsi. Alates 2008. aastast vähenevad nii üldine tulude kui ka kulude suhe võrdselt ning see tähendab eelkõige seda, et tulumaksu vähendamine ning kulutuste kasv püsivad suureneva nominaalse SKP kasvuga võrreldes madalamal tasemel. Uus programm erineb vanast tavast seada valitsemissektori finantsseisundi (mis oli viimastel aastatel reeglina oodatust parem) eesmärgiks alati nullilähedane tasakaal; kõnealuse uue programmi puhul on eesmärgiks seatud ulatuslik ülejääk kogu programmiperioodi jooksul, mis on samm edasi majanduse tsükliliste tingimustega tegelemisel. Eelmise ajakohastatud versiooniga võrreldes on 2007. aastat ja pärast seda algavat ajavahemikku hõlmavaid eesmärke kohandatud ülespoole ühe protsendipunkti võrra SKPst, võttes arvesse soodsamat (ja realistlikumat) makromajanduslikku stsenaariumi.

(5)

Struktuurne tasakaal (s.t tsükliliselt kohandatav tasakaal ilma ühekordsete ja muude ajutiste meetmeteta), mis on arvutatud ühiselt kokkulepitud metoodika alusel, langeb eeldatavasti ühe protsendipunkti võrra ning jõuab 2007. aastal 0,5 % tasemele SKPst ning tõuseb 2008. aastal jälle üle 1 % SKPst ning 2009–2010 aastal üle 1,5 % SKPst. Nagu ka lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis, on eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgiks eelarve struktuurne tasakaal, mille säilitamine kogu programmiperioodi jooksul seatakse programmi eesmärgiks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning on seatud tunduvalt kõrgemale, kui võlasuhe ja potentsiaalne majanduskasv pikemas perspektiivis seda eeldaksid.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Programmis sisalduvaid makromajanduslikke prognoose võib kogu programmiperioodi puhul käsitada ettevaatlikena. Prognoosid maksutulude kohta näivad olevat üldiselt usutavad. Kavandatava kulutuste kasvu mõõduka muutmise saavutamisele aitaks kaasa keskpikka perioodi hõlmav eelarve kavandamise raamistiku siduvamaks muutmine.

(7)

Kõnealuse riskianalüüsi seisukohast näib programmis sisalduv eelarveseisund olevat piisav keskpika perioodi eesmärgi säilitamiseks suure kindlusvaruga kogu programmiperioodi jooksul, nagu see on programmis kavandatud. See annab a fortiori piisava kindlusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujäägiläve 3 % SKPst kogu programmiperioodi jooksul. Programmiga väljendatud eelarvepoliitika põhimõtted ei ole täielikult kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga selles osas, et need on protsüklilised headel aegadel 2007. aastal, mil struktuurne tasakaal peaks vähenema ligikaudu 1 % võrra SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg on 2006. aastal hinnanguliselt langenud 3,7 %-ni SKPst, mis on oluliselt väiksem kui asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus 60 % SKPst. Programmi raames prognoositakse, et võla suhe väheneb programmiperioodi jooksul veel ligikaudu 2 protsendipunkti võrra.

(9)

Vananemisest tulenev pikaajaline mõju eelarvele on Eestis üks ELi väiksemaid ning vanusega seotud kulutused (osana SKPst) järgmistel kümnenditel eeldatavasti vähenevad; selle kutsub esile pensionisüsteemi reformi oluline kulutusi vähendav mõju. Eesti koguvõlg on praegu väga väike ning valitsemissektori vahendite kindluse säilitamine kooskõlas programmiperioodi hõlmavate eelarvekavadega aitaks kaasa riigi rahanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ähvardavate ohtude vältimisele. Üldiselt on Eesti riigi rahanduse jätkusuutlikkusega seotud ohud väikesed.

(10)

Lähenemisprogramm sisaldab riikliku reformiprogrammi 2006. aasta oktoobri rakendusaruande üldmõju kvaliteedihindamist keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Lisaks sellele esitatakse selles teavet riiklikus reformiprogrammis sisalduvate peamiste reformidega seotud otseste eelarvekulude või -säästude kohta ja selle eelarveprognoosides võetakse selgesõnaliselt arvesse riiklikus reformiprogrammis sisalduvate meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammis kavandatud meetmed riigi rahanduse valdkonnas näivad olevat kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Mõlemas programmis rõhutatakse makromajandusliku stabiliseerimise võtmeelemendina eelkõige ettevaatlikku eelarvepoliitikat.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).