29.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 72/1

(1)

27. veebruaril 2007 vaatas nõukogu läbi Slovakkia ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2006–2009.

(2)

Programmi aluseks oleva makromajandusliku stsenaariumiga nähakse ette, et SKP reaalkasv suureneb 6,6 %-lt SKPst 2006. aastal 7,1 %-le SKPst 2007. aastal ning langeb siis 5,5 %-le ja 5,1 %-le vastavalt 2008. ja 2009. aastal. Praegu kättesaadava teabe põhjal näib, et kõnealune stsenaarium kajastab ettevaatlikke kasvuprognoose 2006. aastaks ning realistlikke kasvuprognoose ülejäänud programmiperioodiks. Programmi inflatsiooniprognoos tundub samuti olevat realistlik.

(3)

2006. aastaks prognoositud valitsemissektori eelarve puudujääk oli komisjoni talituste 2006. aasta sügisel tehtud prognooside kohaselt 3,4 % SKPst, kuigi lähenemisprogrammi eelmises ajakohastatud versioonis oli seatud sihtmärgiks 4,2 % SKPst. Parema tulemuse põhjuseks on oodatust palju tugevam SKP ja tööhõive kasv ning madalamad intressi- ja pensionireformikulud. Samas kulutati osa üllatuslikust kasvust tulenenud täiendavaid tulusid ära, mitte ei kasutatud eelarvepuudujäägi vähendamise kiirendamiseks.

(4)

Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on uuendatud programmi keskpika perioodi eelarvestrateegia peamiseks eesmärgiks saavutada riigi rahanduse pikaajaline jätkusuutlikkus 2010. aastaks, saavutades eelkõige struktuurse tasakaalu (st tsükliliselt kohandatud tasakaal miinus ühekordsed ja muud ajutised meetmed) osas eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärgi -0,9 % SKPst. Vastavalt programmile peaks põhipuudujääk järkjärgult vähenema 3,7 %-lt SKPst 2006. aastal 1,9 %-le SKPst 2009. aastal ning esmane puudujääk 1,9 %-lt SKPst 2006. aastal 0,2 %-le SKPst 2009. aastal. Kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb kulutuste piiramisel nii jooksvate kui ka kapitalikulude osas (kulude suhe väheneb ligikaudu 3,25 protsendipunkti võrra SKPst), mille positiivne mõju ei ole tulude suhte väiksema vähenemise tõttu (1,5 protsendipunkti võrra) täielikult neutraliseeritud. Võrreldes eelmise ajakohastatud versiooniga kinnitatakse uuendatud programmis kavandatud kohandamist soodsamat makromajandusliku stsenaariumit arvesse võttes.

(5)

Üldiselt kokkulepitud metoodika alusel arvutatud struktuurne tasakaal peaks kava kohaselt paranema ligikaudu -3,5 %-lt SKPst 2006. aastal ligikaudu -2,5 %-ni SKPst 2009. aastal. Nagu eelmises ajakohastatud versioonis, on programmis esitatud eelarveseisundi keskpika perioodi eesmärk saavutada struktuurne puudujääk veidi alla 1 % SKPst, mis ei ole eesmärgiks saavutada programmiperioodi jooksul, vaid 2010. aastaks. Kuna keskpika perioodi eesmärk on seatud minimaalsest kontrollväärtusest (hinnanguline puudujääk ligikaudu 2 % SKPst) kõrgemale, peaks selle saavutamine tagama kindlusvaru liigse puudujäägi vältimiseks. Keskpika perioodi eesmärk on stabiilsuse ja kasvu pakti ning tegevusjuhendiga euroala ja ERM II liikmesriikidele ette nähtud vahemikus ning peegeldab õigesti võlasuhet ja potentsiaalset keskmist majanduskasvu pikaajalises plaanis.

(6)

Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat üldiselt tasakaalustatud. Makromajanduslikust stsenaariumist tulenevad ohud on üldiselt neutraalsed, samas kui maksuprognoosid paistavad üldiselt põhinevat mõistlikel eeldustel. Programmis kavandatud eelarve konsolideerimine põhineb suuresti kulude piiramisel, kuid programm ei anna piisavalt teavet seda toetavate meetmete kohta (pärast 2007. aastat), samuti puudub seal siduv keskpika perioodi kulude raamistik. Teisest küljest on Slovakkia saavutanud viimastel aastatel häid tulemusi, kuigi eelarve-eesmärkide saavutamist toetas oodatust kõrgem majanduskasv ja oodatust madalam ELi vahendite kasutamine.

(7)

Seda riskianalüüsi silmas pidades näib programmis võetud eelarvepoliitiline hoiak olevat üldiselt kooskõlas ülemäärase puudujäägi 2007. aastaks seatud korrigeerimise eesmärgiga, nagu nõukogu on soovitanud. Võttes arvesse soodsamaid kasvuprognoose ja majanduslikult häid aegu, tuleks kohandamiskavas eelarve struktuurset tasakaalu kohandamisperioodil siiski tugevdada. Järgnevatel aastatel ei näi programmi eelarvepoliitiline hoiak tagavat piisavat stabiilsusvaru, et tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral ei ületataks puudujääk kontrollväärtust, milleks on 3 % SKPst. Lisaks paistab see olevat ebapiisav programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi saavutamiseks 2010. aastaks. Ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisele järgnevatel aastatel tuleks kiirendada programmis ette nähtud keskpika perioodi eesmärgi suunas liikumist, et see oleks kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga, kus on sätestatud, et euroala ja ERM II liimesriikide puhul tuleb struktuurset tasakaalu parandada aastas 0,5 % võrra SKPst (kontrollväärtus) ning kohandamine peaks majanduslikult headel aegadel olema suurem. 2007. ja 2009. aasta vahel, kui on oodata majanduslikult häid aegu, eeldatakse struktuurse tasakaalu paranemist üksnes ligikaudu 0,75 % SKPst.

(8)

Valitsemissektori koguvõlg peaks hinnangute kohaselt 2006. aastal olema jõudnud 33,1 %-ni SKPst, mis jääb asutamislepingus sätestatud kontrollväärtusest (60 % SKPst) oluliselt allapoole. Programmiga nähakse ette, et võlasuhe väheneb programmiperioodi jooksul 3,4 protsendipunkti võrra.

(9)

Elanikkonna vananemisest tingitud pikaajaline mõju eelarvele on Slovakkias väiksem kui ELis keskmiselt, kusjuures pensionikulud, mida mõjutas hiljutine pensionireform, suurenesid vähem kui paljudes teistes riikides. Esialgne eelarveseisund ohustab riigi rahanduse jätkusuutlikkust isegi arvestamata rahvastiku vananemisest tingitud pikaajalist mõju eelarvele. Riigi rahanduse konsolideerimine aitaks seetõttu kaasa rahanduse jätkusuutlikkust ohustavate tegurite vähendamisele. Üldiselt paistab Slovakkia rahanduse jätkusuutlikkus olevat keskmiselt ohustatud.

(10)

Lähenemisprogramm ei sisalda kvalitatiivset hinnangut riikliku reformiprogrammi rakendamise 2006. aasta oktoobri aruande üldmõju kohta keskpika perioodi eelarvestrateegia raames. Siiski pakub see mõningast teavet riiklikus reformiprogrammis kavandatud peamiste reformide otseste eelarvekulude või -säästude kohta ning selle eelarveprognoosid paistavad arvestavat riiklikus reformiprogrammis osutatud meetmete mõju riigi rahandusele. Lähenemisprogrammiga kavandatud meetmed rahanduse valdkonnas ei näi olevat täielikult kooskõlas riiklikus reformiprogrammis ettenähtud meetmetega. Kui hariduse valdkond välja arvata, erinevad eelkõige programmis esitatud kulude prioriteedid riiklikus reformiprogrammis määratletud peamistest väljakutsetest. Lisaks ei ole 2007. aasta eelarves ega lähenemisprogrammis kajastatud riikliku reformiprogrammiga ette nähtud olulist toetust haridusele.

(11)

Programmis esitatud eelarvestrateegia on üldjoontes kooskõlas majanduspoliitika üldsuunistega, mis sisalduvad 2005.–2008. aasta koondsuunistes.

(12)

Stabiilsus- ja lähenemisprogrammide tegevusjuhendis määratletud andmenõuete osas esitatakse programmis kõik nõutavad ja enamik vabatahtlikest andmetest (2).

i)

kasutama ära tugevaid kasvuprognoose struktuurse kohandamise tugevdamiseks, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2007. aastal suurema varuga ning kiirendada edusamme keskpika perioodi eesmärkide suunas; ja

ii)

muutma keskpika perioodi kulutuste ülemmäär keskvalitsuse jaoks siduvamaks.