Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R0734

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 734/2006, 16. mai 2006 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavatele juustudele antava eraladustusabi osas ladustamisperioodil 2006/2007

    ELT L 129, 17.5.2006, p. 3–8 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 327M, 5.12.2008, p. 582–590 (MT)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 08/11/2011

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/734/oj

    17.5.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 129/3


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 734/2006,

    16. mai 2006,

    millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1255/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad teatavatele juustudele antava eraladustusabi osas ladustamisperioodil 2006/2007

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1255/1999 piima- ja piimatooteturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artiklit 10,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 9 kohaselt võib eraladustusabi anda kaua säilivatele juustudele ning lamba- ja/või kitsepiimast valmistatud juustudele, mille valmimisaeg on vähemalt kuus kuud, kui nende juustude hinnasuundumused ja varud osutavad turu tõsisele tasakaalustamatusele, mida sesoonse ladustamise abil saaks ära hoida või vähendada.

    (2)

    Teatavate kaua säilivate juustude ning Pecorino Romano, Kefalo-Tyri ja Kasseri tootmise hooajalisest iseloomust tekkivaid raskusi süvendab tarbimise hooajalisus, mis on tootmisele vastupidine. Lisaks raskendab nende juustude valmimise episoodilisus eelmainitud hooajalisuse tagajärgi. Seetõttu tuleks sätestada hooajalise ladustamise kasutamine nende koguste puhul, mis vastavad suvise ja talvise toodangu erinevusele.

    (3)

    Sätestada tuleks abikõlblikud juustusordid ja maksimaalsed kogused, millele abi võib anda, samuti lepingute kestus, mis peaks peegeldama tegelikke turunõudmisi ning juustude säilivust.

    (4)

    Vajalik on täpsustada ladustamislepingu tingimused ja olulised sammud, mis võimaldavad lepinguga hõlmatud juustu eristamist ning kontrolli. Eraladustusabi suuruse arvestamisel tuleks võtta arvesse ladustamiskulusid ja tasakaalu säilitamise vajadust abi saava juustu ja muude turul müüdavate juustude vahel. Arvestades nimetatud asjaolusid ning olemasolevaid vahendeid, tuleks laopäeva kulude summasid ladustamiskulude puhul vähendada. Finantskulude summa peaks olema välja arvutatud 2,5 %lise intressi alusel. Kindlaksmääratud kulude puhul ei tohiks abimeetmetega enam kompenseerida muud kui igapäevaseid ladustamis- ja rahastamiskulusid, kuna ladustamine ei suurenda kindlaksmääratud lisakulusid, sest on osa nende juustude tavapärasest tootmisprotsessist.

    (5)

    Samuti tuleks kehtestada dokumenteerimist, aruandlust ning kontrollimissagedust ja kontrolli iseloomu käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad. Liikmesriikidel tuleks lubada nõuda lepinguosalistelt kontrollimiskulude katmist tervikuna või osaliselt.

    (6)

    Tuleks täpsustada, et ainult terved juustud on eraladustusabi kõlblikud.

    (7)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas piima- ja piimatooteturu korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Teema

    Käesolevas määruses sätestatakse määruse (EÜ) nr 1255/1999 artikli 9 kohaselt teatavate juustude eraladustusabi (edaspidi “abi”) andmise üksikasjalikud eeskirjad ladustamisperioodil 2006/2007.

    Artikkel 2

    Mõisted

    Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   laopartii– vähemalt kahe tonni suurune juustukogus, mis on üht sorti ja mis on ladustamisse antud samal päeval samas laos;

    b)   lepingulise ladustamise alguspäev– päev, mis järgneb lattu paigutamisele;

    c)   lepingulise ladustamise viimane päev– päev, mis eelneb laost väljatoomisele;

    d)   ladustamisperiood– ajavahemik, mille vältel juust võib käia eraviisilise ladustamise süsteemi alla, nii nagu on määratud lisas ja iga juustu kohta eraldi.

    Artikkel 3

    Abikõlblikud juustud

    1.   Abi antakse teatavatele kaua säilivatele juustudele ning Pecorino Romano, Kefalo-Tyri ja Kasseri juustudele lisas määratletud tingimustel. Abikõlblikud on ainult terved juustud.

    2.   Juustud peavad olema valmistatud ühendusesiseselt ja vastama järgmistele tingimustele:

    a)

    kandma kustumatute tähtedega märgist tootjaettevõtja ning valmistamise päeva ja kuu kohta; need tähised võivad moodustada koodi;

    b)

    olema rahuldavalt läbinud kvaliteedikontrolli, mis tagab, et juust pakub piisavaid garantiisid, mis lubab seda pärast laagerdumist liigitada lisas määratletud kategooriasse.

    Artikkel 4

    Ladustamisleping

    1.   Juustude eraladustamisega seotud lepingud sõlmitakse selle liikmesriigi, kelle territooriumil juuste ladustatakse, sekkumisameti ning füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, keda edaspidi nimetatakse “lepinguosalisteks”.

    2.   Ladustamisleping koostatakse kirjalikult lepingu koostamise taotluse alusel.

    Taotlus peab jõudma sekkumisasutusse hiljemalt 30 päeva jooksul alates kauba lattu saabumise kuupäevast ja see võib käsitleda ainult sellist juustupartiid, mille lattupaigutamine on lõpetatud. Sekkumisamet registreerib kirjalikult taotluse vastuvõtmise kuupäeva.

    Kui sekkumisamet saab taotluse eespool nimetatud tähtajale järgneva 10 tööpäeva jooksul, võib ladustamislepingut veel sõlmida, kuid abisummat vähendatakse 30 %.

    3.   Ladustamisleping koostatakse ühe või mitme laopartii kohta ja see sisaldab järgmisi sätteid:

    a)

    lepinguga hõlmatud juustude kogused;

    b)

    lepingu täitmise kuupäevad;

    c)

    abisumma suurus;

    d)

    ladude andmed.

    4.   Ladustamislepingud sõlmitakse hiljemalt 30 päeva jooksul alates lepingu sõlmimise taotluse registreerimisest.

    5.   Kontrollmeetmed, eelkõige artiklis 7 osutatud, on esitatud sekkumisameti spetsifikaadis. Ladustamislepingu aluseks on nimetatud spetsifikaat.

    Artikkel 5

    Lattu paigutamine ja laost väljatoomine

    1.   Lattu paigutamise ja laost väljatoomise ajavahemikud on toodud lisas.

    2.   Laost väljatoomine toimub terve laopartii kaupa.

    3.   Kui 60 esimese lepingulise ladustamispäeva jooksul ilmneb, et juustude kvaliteedi halvenemine on suurem kui säilitamise ajal tavaks, võivad lepinguosalised üks kord ühe laopartii kohta saada loa riknenud kogused oma kuludega välja vahetada.

    Kui riknenud kogused avastatakse ladustamisperioodil või laost välja tuues toimunud kontrollimise ajal, siis need kogused abi ei saa. Lisaks ei tohi abikõlbliku partii ülejäänud osa kaaluda vähem kui kaks tonni.

    Teist lõiku kohaldatakse samuti juhul, kui üks osa partiist tuuakse välja enne lõikes 1 osutatud ladustamisperioodi lõppu või enne artikli 8 lõikes 2 osutatud minimaalse ladustamisaja täitumist.

    4.   Abisumma arvutamisel lõike 3 esimeses lõigus osutatud juhul arvestatakse lepinguliseks ladustamise alguspäevaks lepingulise ladustamise esimene päev.

    Artikkel 6

    Ladustamistingimused

    1.   Liikmesriik tagab vastavuse kõikidele abikõlblikkuse tingimustele.

    2.   Lepinguosaline või liikmesriigi nõudmisel või volitusel lao eest vastutav isik teeb kontrollimise eest vastutavale pädevale ametiasutusele kättesaadavaks kõik dokumendid, mis võimaldavad kindlaks teha, eriti eraviisilise ladustamise alla käivate toodete osas, järgmise teabe:

    a)

    omanik kauba lattu saabumise hetkel;

    b)

    juustude päritolu ja valmistamise kuupäev;

    c)

    lattu saabumise kuupäev;

    d)

    olemasolu laos ja lao aadress;

    e)

    laost väljatoomise kuupäev.

    3.   Lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik peab iga lepingu kohta kättesaadavat laoarvestust, mis sisaldab järgmisi andmeid:

    a)

    eraviisilise ladustamise alla käivate toodete tuvastamine laopartii numbri järgi;

    b)

    lattu paigutamise ja laost väljatoomise kuupäevad;

    c)

    juustude arv ja nende kaal laopartiis;

    d)

    toodete asukoht laos.

    4.   Ladustatud kaubad peavad olema hõlpsasti tuvastatavad, kergelt ligipääsetavad ja lepingu alusel eraldi märgistatud. Ladustamise alla kuuluvatele juustudele paigaldatakse eritähis.

    Artikkel 7

    Kontrollimised

    1.   Lattu paigutamise ajal viib pädev ametiasutus läbi kontrolltoimingud tagamaks, et ladustatud kaubad on abikõlblikud, ja hoidmaks ära toodete võimalikku asendamist lepingulise ladustamise ajal.

    2.   Pädev ametiasutus teeb ette teatamata pistelist kontrolli, et teha kindlaks toodete olemasolu laos. Saadud valim peab kajastama tervikut ja vastama vähemalt 10 %le üldisest lepingulisest kogusest, mis kuulub eraviisilise ladustamise abi alla.

    Kontrollimine hõlmab peale artikli 6 lõikes 3 osutatud laoarvestuse ka toodete kaalu, omaduste ja tuvastamise füüsilist kontrollimist. Selline füüsiline kontrollimine peab hõlmama vähemalt 5 % etteteatamata kontrollimisele kuuluvast kogusest.

    3.   Lepingulise ladustamise lõppedes kontrollib pädev ametiasutus toodete kohalolekut. Kuid kui tooted jäävad lattu ka pärast maksimaalse lepingulise ladustamise lõppemist, võib kontrolli läbi viia siis, kui tooted laost välja tuuakse.

    Esimeses lõigus kirjeldatud kontrollimise puhul teatab lepinguosaline sellest pädevale ametiasutusele, märkides ära asjaomased laopartiid, vähemalt viis tööpäeva enne lepingulise ladustamise lõppu või laost väljatoomise algust, kui viimane toimub pärast lepingulise ladustamise lõppu.

    Liikmesriik võib määrata lühema ajavahemiku kui teises lõigus osutatud viis tööpäeva.

    4.   Lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt läbi viidud kontrollimise kohta tuleb koostada aruanne, milles märgitakse järgmised andmed:

    a)

    kontrollimise kuupäev;

    b)

    selle kestus;

    c)

    sooritatud toimingud.

    Kontrollimise aruandele peavad alla kirjutama vastutav inspektor ja kaasallkirjastajana lepinguosaline või vajaduse korral lao eest vastutav isik ning see peab kuuluma maksete toimikusse.

    5.   Kõrvalekallete puhul, mis hõlmavad 5 % või rohkem kontrollitud toodetest, laiendatakse kontrollimist suuremale valimile, mille määratleb pädev ametiasutus.

    Liikmesriigid teavitavad sellistest juhtudest komisjoni nelja nädala jooksul.

    6.   Liikmesriigid võivad ette näha, et kontrollimiskulud kannab täielikult või osaliselt lepinguosaline.

    Artikkel 8

    Ladustusabi

    1.   Abisummad on määratud järgmiselt:

    a)

    0,10 eurot tonni kohta iga lepingujärgse ladustamispäeva eest laokuludeks;

    b)

    finantskuludeks iga lepingujärgse ladustamispäeva eest

    i)

    0,28 eurot tonni kohta kaua säilivate juustude puhul;

    ii)

    0,35 eurot tonni kohta Pecorino Romano juustu puhul;

    iii)

    0,49 eurot tonni kohta Kefalo-Tyri ja Kasseri juustude puhul.

    2.   Abi ei anta, kui lepinguline ladustamine kestab vähem kui 60 päeva. Maksimaalselt antav abisumma ei või olla suurem 180 lepingulisele ladustamispäevale vastavast summast.

    Kui lepinguosaline rikub artikli 7 lõike 3 teises või vajaduse korral kolmandas lõigus kirjeldatud tähtaega, vähendatakse abisummat 15 % ja seda makstakse ainult selle ajavahemiku eest, mille kohta lepinguosaline esitab pädevat ametiasutust rahuldava tõendi, et juustud jäid lepinguliselt ladustatuks.

    3.   Abisumma makstakse välja lepingupoole taotluse alusel lepingulise ladustusaja lõpus 120 päeva jooksul alates taotluse vastuvõtmisest, tingimusel et artikli 7 lõikes 3 osutatud kontrollimine on toimunud ja et abiraha saamise õiguse andvad tingimused on täidetud.

    Kui aga abi saamise õigust käsitlev ametlik läbivaatamine on pooleli, ei tehta väljamakset enne vastava õiguse tunnustamist.

    Artikkel 9

    Jõustumine

    Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 16. mai 2006

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Mariann FISCHER BOEL


    (1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 48. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).


    LISA

    Juustuliigid

    Abikõlblikud kogused

    Juustu minimaalne vanus

    Lattu paigutamise ajavahemik

    Laost väljatoomise ajavahemik

    Prantsuse kaua säilivad juustud:

    kaitstud päritolunimetusega sordid Beaufort ja Comté

    Emmental grand cru punane märgis

    Emmental või Gruyère, A- või B-klass

    16 000 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Saksa kaua säilivad juustud:

    “Markenkäse” või “Klasse fein” Emmentaler/Bergkäse

    1 000 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Iiri kaua säilivad juustud:

    “Irish long-keeping cheese Emmental, special grade”

    900 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Austria kaua säilivad juustud:

    1.

    Güteklasse Emmentaler/Bergkäse/Alpkäse

    1 700 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Soome kaua säilivad juustud:

    “I luokka”

    1 700 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Rootsi kaua säilivad juustud:

    “Västerbotten/Prästost/Svecia/Grevé”

    1 700 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Poola kaua säilivad juustud:

    “Podlaski/Piwny/Ementalski/Ser Corregio/Bursztyn/Wielkopolski”

    3 000 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Sloveenia kaua säilivad juustud:

    “Ementalec/Zbrinc”

    200 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Leedu kaua säilivad juustud:

    “Goja/Džiugas”

    700 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Läti kaua säilivad juustud:

    “Rigamond, Ementāles tipa un Ekstra klases siers”

    500 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Ungari kaua säilivad juustud:

    “Hajdú”

    300 t

    10 päeva

    1. juunist kuni 30. septembrini 2006

    1. oktoobrist 2006 kuni 31. märtsini 2007

    Pecorino Romano

    19 000 t

    90 päeva, valmistatud pärast 1. oktoobrit 2005

    1. juunist kuni 31. detsembrini 2006

    Enne 31. märtsi 2007

    Kefalo-Tyri ja Kasser, mis on valmistatud lamba- või kitsepiimast või nende segust

    2 500 t

    90 päeva, valmistatud pärast 30. novembrit 2005

    1. juunist kuni 30. novembrini 2006

    Enne 31. märtsi 2007


    Top