6.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 121/14

(1)

Määrusega (EÜ) nr 397/2004 (2) (edaspidi “lõplik määrus”) kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Pakistanist pärit, puhtast puuvillakiust või puuvillakiudude ja keemiliste või linakiudude segust (kusjuures linakiud ei ole põhimaterjaliks) valmistatud pleegitatud, värvitud või trükitud voodipesu impordi suhtes.

(2)

See meede kehtestati kättesaadavate faktide põhjal, kuna kuue valimisse kuuluva äriühingu poolt küsimustikes esitatud äärmiselt ebatõenäolisi näitajaid oli järgmistel põhjustel võimatu kohapeal kontrollida. Teise äriühingu kontrollimise ajal sai komisjon mõrvaähvardusega kirja, mis oli isiklikult adresseeritud kontrollivatele ametiisikutele. Kuna see kiri oli isiklikku laadi, leidis komisjon, et kontrollimiseks vajalikud tingimused ei olnud täidetud ning et kõnealused asjaolud takistasid märkimisväärselt uurimist. Sellest tulenevalt tuli kontrollkäigud katkestada.

(3)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele järgnenud ajavahemikul sai komisjon piisavalt teavet, mis viitas sellele, et turvalisuse asjaolud on muutunud, st takistus kontrollkäikude läbiviimiseks on kõrvaldatud. Kõnealuste asjaolude tõttu otsustas komisjon algatada dumpingu aspektidega piirduva vahepealse läbivaatamise, et vaadata läbi järeldused täielikult kontrollitud andmete põhjal, mis kajastavad paremini Pakistani eksportijate olukorda.

(4)

3. augustil 2004 kuulutas komisjon pärast nõuandekomiteega konsulteerimist (3) välja algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase algatuse lõpliku määrusega kehtestatud dumpinguvastaste meetmete ex officio osalise vahepealse läbivaatamise kohta, mis piirdus dumpinguga.

(5)

Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest teadaolevalt asjassepuutuvatele tootjatele ja importijatele ning nende teadaolevatele ühendustele, Pakistani ametiasutustele ning ühenduse tootjate ühendustele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaegade jooksul.

(6)

Mõned eksportivad tootjad ja voodipesueksportijate ühendus Pakistan Bedwear Exporters Association, üks mitmest voodipesutootjate ühendusest Pakistanis, samuti ühenduse tootjate ühendus (EUROCOTON), kes oli esialgse uurimise ajal kaebuse esitaja, tegid oma seisukohad kirjalikult teatavaks. Kuulati ära kõik isikud, kes seda kehtestatud tähtaja jooksul taotlesid ning näitasid, et on olemas põhjused, miks nad tuleks ära kuulata.

(7)

Kõnealuses uurimises osalevate eksportivate tootjate ja importijate arvukust silmas pidades nähti algatamisteates ette valimi moodustamine vastavalt algmääruse artiklile 17.

(8)

Võimaldamaks komisjonil otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ning kui see on vajalik, siis moodustada valim, paluti eksportivatel tootjatel, importijatel ja nende nimel tegutsevatel esindajatel endast teatada ning esitada algatamisteates osutatud alusandmed vaatlusaluse tootega seotud tegevuse kohta 15 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Komisjon konsulteeris eksportijate valimi moodustamise küsimuses ka Pakistani ametiasutustega ja tootjate/eksportijate ühendusega, kes endast teatas.

(9)

Pärast esitatud teabe läbivaatamist otsustati, et valimi moodustamine on vajalik üksnes eksportijate puhul. Kokku vastas tähtaja jooksul valimi moodustamise küsimustikule ning esitas nõutud andmed 110 äriühingut. Nendest äriühingutest 11 siiski ei tootnud ega ka eksportinud vaatlusalust toodet ning seega ei saanud neid lugeda uurimisest huvitatud isikuteks. Lisaks sellele tegi üks äriühing vaid osalist koostööd, kuna ei esitanud mingeid andmeid toodangu mahu kohta. Kokku loeti koostööd tegevaks 98 äriühingut.

(10)

Valim moodustati algmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt suurima tüüpilise Pakistanist ühendusse suunduva ekspordi mahu põhjal, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(11)

Komisjon teavitas Pakistani ametiasutusi ja tootjate/eksportijate ühendusi oma kavatsusest moodustada valim kaheksast äriühingust, mis esindavad 31 % Pakistani ekspordist ühendusse. Pakistani ametiasutused ja üks eksportijate ühendus esitasid selle ettepaneku kohta siiski vastuväite ning palusid valimi hulka piirata kuue äriühinguni, st moodustada samasugune valim nagu eelmise uurimise ajal.

(12)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 otsustas komisjon pärast seda konsultatsiooni, et valimi suurima võimaliku tüüpilisuse saavutamiseks on kohane kaasata valimisse kaheksa äriühingut, kuna i) see võimaldab hõlmata valimisse suurema ekspordimahu, sealhulgas nende äriühingute eksport, mis tegelevad ka omamaise müügiga, ning ii) nende kaheksa äriühingu uurimine on ettenähtud aja jooksul läbiviidav.

(13)

22 äriühingut, mis valimisse ei kuulunud, esitasid taotluse individuaalse dumpingumarginaali määramiseks. Pidades silmas taotluste suurt hulka ning uuritava teabe mahtu (muu hulgas vaadeldavate tooteliikide suure hulga tõttu), leiti siiski, et sellised individuaalsed uurimised oleksid algmääruse artikli 17 lõike 3 tähenduses põhjendamatult koormavad ning takistaksid uurimise õigeaegset lõpetamist. Seepärast individuaalsete marginaalide määramise nõudeid ei kaalutud.

(14)

Komisjon saatis valimisse kuuluvatele äriühingutele küsimustikud. Vastused küsimustikele saadi kõigilt kaheksalt valimisse kuuluvalt eksportivalt tootjalt. Komisjon püüdis leida ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas uurimise seisukohalt vajalikuks. Teatavate julgeolekuprobleemide tõttu otsustati siiski mitte viia läbi kontrollkäike ettevõtete valdustesse. Selle asemel toimus esitatud andmete kontroll kolmandas riigis, käesoleval juhul Araabia Ühendemiraatides (edaspidi “AÜE”), kasutades sidesüsteeme uuritavate äriühingute peakorteritega suhtlemiseks. See võimaldas saada viivituseta kõiki nõutavaid dokumente. Kontrolliti järgmiste äriühingute esitatud andmeid:

(15)

Ühenduse tootmisharu täheldas, et uurimine oleks tulnud lõpetada, kuna julgeolekuolukord Pakistanis ei ole muutunud. Seetõttu ei oleks kontrollkäik AÜEsse tohtinud toimuda. Sellega seoses tuleks märkida, et kõnealuse kontrollimise käigus esitatud teave oli piisav dumpingutaseme kindlakstegemiseks. Ühenduse tootmisharu märkusi on siiski muutunud asjaolude püsivuse hindamisel arvesse võetud, nagu on näidatud põhjenduses 64.

(16)

Uurimisperiood kestis 1. aprillist 2003 kuni 31. märtsini 2004.

(17)

Vaadeldav toode on sama, mida uuriti esialgsel uurimisel, st Pakistanist pärit, puhtast puuvillakiust või puuvillakiudude ja keemiliste või linakiudude segust (kusjuures linakiud ei ole põhimaterjaliks) valmistatud pleegitatud, värvitud või trükitud voodipesu, mis kuulub järgmiste CN-koodide alla: ex 6302 21 00 (TARICi koodid 6302210081, 6302210089), ex 6302 22 90 (TARICi kood 6302229019), 6302 31 00 (TARICi kood 6302310090) ja ex 6302 32 90 (TARICi kood 6302329019) (edaspidi “vaatlusalune toode”). Voodipesu hulka kuuluvad voodilinad (madratsikatted või tavalised linad), tekikotid ja padjapüürid, müügipakendis kas eraldi või komplektidena.

(18)

Puuvillakiust riiet, mida kasutatakse voodipesu valmistamiseks, tähistatakse kahe numbripaariga. Esimene tähistab vastavalt kas lõimes või koes kasutatud lõngade arvu (või massi). Teine tähistab vastavalt kas lõime- või koeniitide arvu sentimeetri või tolli kohta.

(19)

Riie pleegitatakse, värvitakse või trükitakse. Riidest lõigatakse ja õmmeldakse seejärel eri mõõtmetega madratsikatted ja tavalised linad, tekikotid ja padjapüürid. Lõpptoode pakitakse müügiks eraldi või komplektidena.

(20)

Vaatamata sellele, et võimalikud eri tooteliigid erinevad üksteisest kudumistehnika, kanga viimistluse, esitluse või mõõtmete, pakendi või muu poolest, loetakse neid kõiki käesoleva läbivaatamise raames toimuva uurimise käigus üheks tooteks, sest neil on samad füüsikalised omadused ning sisuliselt üks ja seesama kasutusotstarve.

(21)

Mitu koostööd tegevat eksportijat vaidlustas sellise määratluse, ei esitanud aga oma väite kinnituseks mingeid põhjendusi ning seetõttu lükati nende vastuväited tagasi.

(22)

Nagu ka esialgsel uurimisel, leiti, et vaatlusalusel tootel ning Pakistanis toodetaval ja sealsel siseturul müüdaval voodipesul on samad peamised füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve. Seepärast peetakse neid samasugusteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Mitu koostööd tegevat eksportijat väitis, et vaatlusalune toode ja Pakistani siseturul müüdav voodipesu on erinevad tooted, sest nende peamised füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve ei ole samad. Nende väidete kinnituseks ei esitatud aga mingit tõendusmaterjali ning seetõttu lükati need väited tagasi.

(24)

Normaalväärtus määrati kindlaks algmääruse artikli 2 kohaselt. Seepärast määrati iga valimisse kuuluva eksportiva tootja puhul kõigepealt kindlaks, kas tema samasuguse toote omamaine kogumüük on tüüpiline, võrreldes tema vaatlusaluse toote kogumüügiga ekspordiks ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 2 esimesele lausele leiti samasuguse toote omamaine müük olevat tüüpiline ühe äriühingu puhul valimist, kuna selle äriühingu omamaise müügi maht ületas 5 % äriühingu kogu eksportmüügist ühendusse.

(25)

Lisaks eespool nimetatud eksportijale, kelle tüüpiline omamaine müük ületas 5 % tema eksportmüügimahust ühendusse, müüsid veel kolm valimisse kuuluvat eksportijat vaatlusalust toodet ka siseturul, ent nende omamaine müügimaht moodustas ainult vastavalt 2,2 %, 0,5 % ja 0,2 % nende vaatlusaluse toote eksportmüügist ühendusse. Olles nõuetekohaselt uurinud siseturu omadusi ja kõnealuste äriühingute müügikorraldust, jõuti lõpuks järeldusele, et see müük on tähtsusetu ning et seda ei saa algmääruse artikli 2 lõike 2 alusel pidada tüüpiliseks.

(26)

Eksportiva tootja puhul, kelle omamaine müük oli üldiselt tüüpiline, uuriti lisaks, kas omamaisel turul müüdud voodipesu liigid olid ekspordina ühendusse müüdud liikidega identsed või otseselt võrreldavad. Tooteliigi omamaist müüki peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi omamaisel turul sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht moodustas uurimisperioodi jooksul 5 % või rohkem ühendusse ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(27)

Seejärel uuriti, kas äriühingu omamaist müüki saab pidada tavapärase kaubandustegevuse raames toimunuks. Nende tooteliikide puhul, mille kaalutud keskmine hind võrdus tootmiskuludega või oli neist kõrgem, määrati normaalväärtus kindlaks kõnealuse tooteliigi omamaisel müügil tegelikult makstud kaalutud keskmise hinna põhjal olenemata sellest, kas see müük oli kasumlik või mitte. Tooteliikide puhul, mille kaalutud keskmine hind oli alla tootmiskulude, leiti, et normaalväärtus tuleb arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(28)

Äriühing väitis vastu, et tema müük toimus tavapärase kaubandustegevuse raames ning et omamaisel turul müüdud tootejäägid ei ole võrreldavad ekspordiks müüdud toodetega. Uurimise käigus tehti kindlaks, et tootejääkide näol on tegemist ekspordiks toodetud voodipesu ülemääraste kogustega ning järelikult on omamaisel turul ja ekspordiks müüdud tooted omavahel võrreldavad. Seetõttu leitakse, et äriühingu omamaine müük on tüüpiline ja on toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(29)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks lisati eksporditud tooteliikide valmistamiskuludele vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks.

(30)

Seoses sellega väitis äriühing, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum tuleks määrata kindlaks kõigi tehingute põhjal, kuna väga laia tootevaliku tõttu (äriühing oli esitanud teabe rohkem kui 500 erineva tooteliigi kohta) ei saa usaldusväärselt kindlaks teha, kas teatav tehing on kasumlik või mitte. Tõepoolest on tõsi, et vaatlusalune toode koosneb suurest hulgast tooteliikidest, mis erinevad suuruse, kuju, värvi, materjali jms poolest. Toote eri liikide tootmiskulude kindlaksmääramisel tõi äriühingu kasutatud üldkulude arvestamise meetod kaasa ebatäpsusi, mis ilmselgelt ulatusid kaugemale kui tavapäraselt keerukate toodete puhul ilmnevad raskused. Seetõttu leiti, et müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mida kasutati normaalväärtuse arvutamisel, tuleb kindlaks määrata kõigi vaatlusaluse toote omamaise kogumüügi raames tehtud tehingute põhjal.

(31)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas kõnealuse äriühingu puhul kasutatud lähenemisviisi, väites, et äriühingu poolt tavapärase kaubandustegevuse käigus saadud kasumi protsendi kindlakstegemiseks oleks tulnud kasutada ainult kasumlikke tehinguid. See väide lükati tagasi, kuna põhjenduses 30 esitatud põhjustel ei saa usaldusväärselt kindlaks teha, kas teatav tehing on kasumlik või mitte. Lisaks sellele tehti kindlaks, et üldiselt toimusid tehingud tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(32)

Ülejäänud seitsme valimisse kuuluva eksportiva tootja puhul tuli normaalväärtus arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, kuna ühelgi neist ei olnud tüüpilist omamaist müüki. Seetõttu arvutati kõigi nende eksportijate puhul normaalväärtus selliselt, et lisati iga ühendusse eksporditava tooteliigi tootmiskuludele, mida oli vajaduse korral korrigeeritud, nagu on selgitatud põhjenduses 36, mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskuludeks ning kasumiks. Müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei saanud määrata algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti a põhjal, kuna tüüpiline omamaine müük oli olemas ainult ühel äriühingul. Samuti ei saanud neid kindlaks määrata artikli 2 lõike 6 punkti b põhjal, kuna asjaomastel eksportijatel ei olnud tavapärase kaubandustegevuse käigus samade üldiste tooteliikide tüüpilist müüki.

(33)

Vastavalt sellele määrati algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaselt müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum kindlaks kaalutud keskmiste müügi-, üld- ja halduskulude ning kaalutud keskmise kasumi põhjal, mis olid tekkinud sellel ainsal äriühingul, kellel esines tüüpiline omamaine müük, ning kahel äriühingul, kelle omamaine müük moodustas vastavalt 2,2 % ja 0,2 %. Tegelikult leiti, et nende kahe viimati nimetatud äriühingu omamaine müük ei olnud küll selles mõttes tüüpiline, et nende oma normaalväärtuse arvutamiseks oleks võinud kasutada siseturuhindu, ent oli siiski piisav selleks, et sellega seotud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võiks pidada algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c kohaldamisel usaldusväärseks. Kolmanda põhjenduses 25 nimetatud äriühingu puhul, kellel samuti esines mittetüüpiline müük omamaisel turul, ei võetud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit arvesse, sest kõnealune äriühing teatas kõnealusel müügil tekkinud suurest kahjumist.

(34)

Üks äriühing väitis, et komisjon peaks kõnealuse äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel kohaldama algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti b. Äriühing väitis, et tuleks kasutada kõigi äriühingu poolt omamaisel turul müüdud toodete müügi-, üld- ja halduskulusid, sest tooted on sarnased vaatlusaluse tootega, kuuludes samasse üldisesse tootekategooriasse. See väide lükati tagasi, kuna leiti, et toodete puhul, mis väideti kuuluvat voodipesuga samasse üldisesse tootekategooriasse, oli tegelikult enamasti tegemist töötlemata kangaga, st vahetootega, mida müüdi tööstustarbijatele, mitte aga tarbekaubaga nagu voodipesu.

(35)

Lisaks sellele väitis äriühing, et isegi kui kohaldatakse algmääruse artikli 2 lõike 6 punkti c, tuleks siiski kasutada vähemasti äriühingu enda müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Äriühing lisas, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum on suures ulatuses võetud erineva struktuuriga äriühingult, mis väidetavasti on võrreldav kaubamajaga. Tuleb siiski märkida, et taotluse esitanud äriühingu müük koosneb toodetest, mis ei kuulu isegi samasse üldisesse tootekategooriasse, ning samuti on müük üsna väikesemahuline. Seetõttu ei ole mõistlik kasutada selliste sobimatute andmete põhjal kindlaks tehtud müügi-, üld- ja halduskulusid.

(36)

Mitmed valimisse kuuluvad äriühingud olid oma müügi-, üld- ja halduskulude hulka arvanud erinevaid kulusid, mida oleks pidanud esitama tootmiskulude hulgas. Seepärast paigutati need kulud ümber tootmiskulude hulka. Lisaks sellele arvutatakse algmääruse artikli 2 lõike 5 alusel kulud tavaliselt uuritava poole dokumentide alusel, kui kõnealused dokumendid on kooskõlas asjaomase riigi üldtunnustatud majandusarvestuspõhimõtetega ning kui on tõestatud, et need kajastavad vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulusid asjakohasel viisil. Peale selle pööratakse tähelepanu ka tõenditele, mis on esitatud kulude nõuetekohase jaotuse kohta, kui on näidatud, et selliseid jaotusi on tavapäraselt kasutatud. Viie valimisse kuuluva äriühingu puhul oli küsimustiku vastustes antud kulude jaotus koostatud ad hoc põhimõttel uurimise otstarbeks ning seda ei saanud pidada mõistlikuks, sest selline jaotus ei olnud kooskõlas äriühingute auditeeritud majandusaasta aruannetega. Seepärast tehti kohandusi, et tootmiskulusid saaks kindlaks teha viisil, mis oleks paremini kooskõlas kõnealuste äriühingute auditeeritud majandusaasta aruannetega.

(37)

Nende viie äriühingu puhul tehti kindlaks erinevad tootmiskulude hulka kuuluvad kulud. Määrati kindlaks, kui suure protsendi moodustab vaatlusalune toode äriühingu kogukäibest. Olenevalt saadaolevast ja kontrollitavast teabest kohaldati seda protsenti kas igale kuluartiklile või auditeeritud aruandes kajastatud kogukuludele, et määrata kindlaks vaatlusaluse toote tootmiskulud.

(38)

Ühe äriühingu puhul tehti põhjenduses 37 osutatud kohandus selleks, et võtta arvesse voodipesu ja teise olulisema toote, mida äriühing müüs – lõnga – kulude struktuuris esinevaid väga olulisi erinevusi. Kuna nimetatud äriühing oli küsimustikus esitanud andmeid, mida sai ka kontrollida ning mis võimaldasid nende kahe tootekategooria kulude vahel selgemini vahet teha, oli võimalik käibel põhinevat kulude jaotust täpsustada, mis võimaldas tootmiskulusid paremini kindlaks määrata.

(39)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas nimetatud äriühingu suhtes kasutatud lähenemisviisi, väites, et äriühing ei ole tavapäraselt kasutanud mingit kindlat kulujaotussüsteemi. Siiski lükati see väide tagasi, kuna põhjenduses 38 nimetatud kulude jaotus ei põhinenud äriühingu esitatud kulude jaotusel, vaid kontrollitud raamatupidamisandmetel, mida äriühing korrapäraselt koostab.

(40)

Ühe äriühingu puhul on tehtud veel üks kohandus. Kõnealusel äriühingul toimub tootmine kahes eri kohas, kuid ainult ühes neist toodetakse voodipesu. Seetõttu oldi seisukohal, et kõige kohasem on tugineda voodipesu tootmiskohaga seotud andmetele.

(41)

Mitu teist äriühingut nõudsid lisaparanduste tegemist ühenduse institutsioonide tehtud kulujaotusse. Käibel põhinev kulude jaotamise meetod ei võimalda siiski kohaldada konkreetset erimetoodikat, mis piirdub eranditult mõne üksiku kuluartikliga, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõestada, et sellist erimetoodikat on võimalik kohaldada üksnes nende väheste konkreetsete kuluartiklite suhtes. Kuna kõnealusel juhul ei olnud see võimalik ning, nagu on märgitud põhjenduses 32, ei peetud nende äriühingute esitatud teavet ja tõendusmaterjali tootmiskulude kohta usaldusväärseks, lükati eespool nimetatud nõudmised tagasi.

(42)

Ühe äriühingu puhul saadi tootmiskulud selliselt, et käibest arvati maha kasum ning müügi-, üld- ja halduskulud, mis olid kindlaks tehtud kontrollkäigu ajal.

(43)

Kahe ülejäänud äriühingu puhul leiti tootmiskulud olevat üldjoontes usaldusväärsed, kuid kontrollkäigul kogutud teabe põhjal tuli teha mõned kohandused.

(44)

Mõned valimi moodustanud eksportivatest tootjatest väitsid, et toormaterjali (peamiselt töötlemata kanga) hind, mille nad olid tootmiskuludes esitanud, juba sisaldab teatavaid müügi-, üld- ja halduskulusid. Kuna kõnealused äriühingud ei olnud täielikult integreeritud äriühingud, sest mõned töötlemisetapid tehti allhanke korras, väitsid nad, et need müügi-, üld- ja halduskulud tuleks tootmiskuludest maha arvata, et vältida müügi-, üld- ja halduskulude topeltarvestust. Tuleb siiski märkida, et normaalväärtus tuli arvutada, kasutades tüüpilise omamaise müügiga äriühingu ning nende kahe äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mille omamaine müük moodustas vastavalt 2,2 % ja 0,2 %, ning et need kolm eksportijat ise ostsid valdava enamiku töötlemata kangast sisse. Tuleb samuti märkida, et iga toormaterjali ostul makstud hind sisaldab teatavat hulka müügi-, üld- ja halduskulusid, kuid need on tarnija kulud ning mitte kõnealuse eksportija müügi-, üld- ja halduskulud. Seepärast lükati väide tagasi.

(45)

Seitse valimisse kuuluvat eksportivat tootjat teostas kogu oma ekspordimüügi ühendusse otse sõltumatutele klientidele. Ekspordihinnad arvutati seepärast välja algmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt kõnealuste ühenduse sõltumatute klientide poolt tegelikult makstud või maksmisele kuuluvate hindade alusel.

(46)

Kaheksandal valimisse kuuluval eksportival tootjal oli ühenduses seotud importija. Nimetatud ekspordi hinnad arvutati hindade põhjal, millega müüdi neid imporditud tooteid edasi esimesele sõltumatule ostjale, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 9.

(47)

Mitme äriühingu taotluse kohaselt jäeti dumpinguarvutustest siiski välja eksportmüük aegunud varudest ning õhuveo teel (CIF või C&F alusel) toimuv müük, kuna selline müük ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selline müük moodustas tühise osa (vähem kui 2 %) kogu esitatud eksportmüügist.

(48)

Ühenduse tootmisharu vaidlustas sellise lähenemisviisi õhuveo teel toimunud müügile ja aegunud varude müügile, väites, et seda, kas müük toimub tavapärase kaubandustegevuse käigus või mitte, ei saa kindlaks teha kauba transportimisviisi põhjal, ning kui selline müük on kõnealuses sektoris suhteliselt levinud, tuleks seda müüki ka arvesse võtta. See väide lükati tagasi, sest ehkki enamikul äriühinguist esines õhuveo teel toimunud müüki ja aegunud varude müüki, ei ole selline müük kõnealuses sektoris eriti levinud, sest õhuveo teel tarnitavad kaubakogused ja aegunud varude kogused on äärmiselt piiratud, nagu on kirjeldatud põhjenduses 47.

(49)

Tagamaks õiglast võrdlust normaalväärtuste ja ekspordihindade vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Asjakohaseid kohandusi impordimaksude ja kaudsete maksude, hinnaalanduste ja hinnavähendite, transpordi-, kindlustus-, käitlus-, laadimis- ja lisakulude, laenukulude, vahendustasude, intressimäärade ja valuuta konverteerimise arvessevõtmiseks lubati teha, kui need kohandused olid põhjendatud, täpsed ja kui neid toetas kontrollitud tõendusmaterjal. Samuti tehti kohandus kaubandusliku tasandi arvessevõtmiseks, kajastamaks tõsiasja, et omamaine müük toimus otse lõppklientidele, samal ajal kui eksport toimus hulgi- ja jaemüüjatele ning turustajatele.

(50)

Üks eksportija vaidlustas komisjonitasude arvessevõtmiseks tehtava kohanduse, väites, et seotud hulgimüüja, kellel leiti olevat samalaadsed ülesanded nagu komisjonitasu alusel töötaval vahendajal, kujutas tegelikkuses endast lihtsalt äriühingu ekspordiosakonna laiendust ega tegelenud iseseisva äritegevusega. Kohandus kinnitati ja väide lükati tagasi, sest leiti, et seotud hulgimüüja tegeles siiski iseseisva müügitegevusega (nt kvoodirežiimi alusel kvootide saamine ja haldamine), millega eksportija ise ei saanud tegeleda, ning et tal tekkisid selle käigus märkimisväärsed kulud. Lisaks sellele sai seotud hulgimüüja oma tegevuse eest seoses vaatlusaluse toote müügiga ühendusse märkimisväärse hinnalisandi, mis oli sarnane komisjonitasuga.

(51)

Mitu eksportijat nõudis lisakohandusi pangakulude ja laenukulude eest. Nad väitsid, et siseturul kasutavad lõppkasutajad maksevahendina harilikult krediitkaarti. Nende äriühingute puhul, kellel esines omamaist müüki, näitas uurimine siiski, et müük lõppkasutajatele toimub sularaha eest. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(52)

Üks äriühing nõudis kohandust uurimisperioodi jooksul toimunud puuvillahindade tõusu eest. Puuvillahindade tõus tulenes siiski hinnatõusust maailmaturul ega olnud seega üksnes Pakistaniga piirduv nähtus. Puuvillahindade tõus mõjutas uurimisperioodist kõige rohkem kolme kuu pikkust ajavahemikku, samal ajal kui vaatlusaluse toote müük toimus kogu uurimisperioodi vältel. Pealegi oli hinnatõus üksnes ajutine ses mõttes, et maailmaturu hinnad on kõikuvad, mis on seda liiki toormaterjali puhul loomulik. Sellist toormaterjali hinna muutumist tuleb pidada äritegevuse loomulikuks osaks. Lisaks sellele näitas äriühingu esitatud teave (puuvilla ostuhinnad Pakistani ruupiates ajavahemikul 1997–2005) hinnatrendis langustendentsi, mille kohaselt olid hinnad olnud kõige kõrgemad aastal 1997. Kui mõne sisendi hinnas toimub märkimisväärseid kõikumisi, saab seda tavaliselt arvesse võtta sel teel, et igas kuus või kvartalis võrreldakse normaalväärtust ja ekspordihinda. Kõnealusel juhul seda siiski ei taotletud. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(53)

Kõik äriühingud nõudsid algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b alusel tollimaksu tagastamisega seotud kohandust. Neid kohandusnõudeid aktsepteeriti esialgse uurimise käigus niivõrd, kuivõrd taotletavad summad vastasid samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest tegelikult tasutud summadele toote puhul, mis oli mõeldud tarbimiseks eksportivas riigis, ning tegelikult tagasimakstud summadele, kui tegemist oli ühendusse eksporditud tootega. Leiti, et käesoleva uurimise ajal Pakistani valitsuse poolt tagasi makstud summad olid palju suuremad äriühingute poolt vaatlusaluses tootes sisalduvate materjalide eest makstud impordimaksude ja kaudsete maksude summadest.

(54)

Valimisse kuuluvad eksportijad väitsid, et Pakistani valitsus oli nende eksportivate tootjate makstud impordimaksude tagasimakse jaoks võtnud kasutusele uue arvutussüsteemi. Selles uues süsteemis kasutatakse tagasimakstava summa määramiseks teatavaid standardeid.

(55)

Uut korda uuriti, et selgitada, kas on võimalik leida otsest seost eksportivate tootjate makstud tollimaksude ja eksportivas riigis tarbimiseks mõeldud samasuguses tootes füüsiliselt sisalduva materjali vahel. Kui valimisse kuuluvad eksportijad suutsid tõendada, et impordimaksud on tagasi makstud, aktsepteerisid ühenduse institutsioonid võimaluse korral normaalväärtuse kohandamise nõuet, niivõrd kui taotletavad summad vastasid samasuguse toote ja selles füüsiliselt sisalduvate materjalide eest tegelikult tasutud summadele, kui tegemist oli tootega, mis oli mõeldud tarbimiseks eksportivas riigis, või tegelikult tagasi makstud summadele, kui tegemist oli ühendusse eksporditud tootega.

(56)

Valimisse kuuluvate eksportivate tootjate puhul määrati individuaalsed dumpingumarginaalid kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlemise põhjal algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt.

(57)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendimäärana netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmised:

(58)

Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 3 leiti, et äriühingu Fairdeal Textiles (Pvt) Ltd dumpingumarginaal on minimaalne, sest see on alla 2 %.

(59)

Koostööd tegevate äriühingute puhul, kes valimisse ei kuulunud, määrati dumpingumarginaal kindlaks valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmise dumpingumarginaali põhjal algmääruse artikli 9 lõike 6 kohaselt. See kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 5,8 %.

(60)

Mitmed koostööd tegevad eksportijad, kes valimisse ei kuulunud, väitsid, et asjaolu, et neile ei määratud mitte kõige madalamat tollimaksu, vaid valimisse kuuluvate äriühingute kaalutud keskmine, on diskrimineeriv. Märgitakse, et käesoleval juhul valiti algmääruse artikli 17 kohaselt valimisse kaheksa eksportijat. Nende eksportijate esitatud andmete põhjal tehtud järeldusi peetakse Pakistani voodipesutootmise suhtes tüüpiliseks. Väljavõttelise uuringu eesmärgiga oleks vastuolus, kui valimisse mittekuuluvate eksportijate suhtes kohaldataks tollimaksu, mis vastaks ühe valimisse kuuluva eksportija jaoks kindlaks määratud madalaimale määrale, mitte aga kaalutud keskmisele tollimaksule, mis on ilmselgelt tootmisharu kui terviku suhtes tüüpilisem. Igal juhul on algmääruse artikli 9 lõikes 6 nõutud, et dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse selliste eksportijate impordi suhtes, kes on endast teatanud, kuid kes ei kuulu valimisse, ei või ületada valimisse kuulujate suhtes kindlaks määratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali, ning ühenduse institutsioonid on kaalutud keskmist marginaali järjekindlalt ka rakendanud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(61)

Dumpingu jääkmarginaali määramiseks määrati kõigepealt kindlaks koostöö tase. Võrdlus Pakistanist pärinevat importi käsitlevate Eurostati andmete ja valimi moodustamisel saadud vastuste vahel näitas, et koostöö tase oli kõrge (üle 80 %). Seepärast ning kuna ükski asjaolu ei viidanud ülejäänud äriühingute madalamale dumpingutasemele, peeti asjakohaseks sätestada dumpingumarginaal ülejäänud äriühingutele, mis uurimise käigus koostööd ei teinud, valimisse kuuluvate äriühingute puhul tuvastatud kõrgeima dumpingumarginaali tasemel. See lähenemisviis on kooskõlas ühenduse institutsioonide tavaga ning samuti peeti seda vajalikuks selleks, et mitte soodustada koostööst hoidumist. Seepärast arvutati dumpingu jääkmarginaaliks 8,5 %.

(62)

Mitu äriühingut, mida loeti koostööst hoiduvaks, väitsid, et nad olid tegelikult saatnud valimisse kaasamise vastuse õigeaegselt kas vastava ettevõtjate ühenduse kaudu või otse komisjonile. Neil äriühingutel paluti esitada tõendid, et vastused on saadetud nõutud tähtaja jooksul. Mitte ükski neist äriühinguist ei suutnud esitada piisavaid tõendeid, mis selliseid väiteid kinnitanuks, seepärast lükati need väited tagasi.

(63)

Käesolevas uurimises oli läbivaatamise eesmärk tugineda järelduste tegemisel kontrollitud andmetele, mis oli saanud võimalikuks põhimõtteliselt tänu muutustele julgeolekuolukorras. Ükski asjaolu ei viita sellele, et uued, kontrollitud järeldused ei ole püsivad.

(64)

Tuleks siiski meeles pidada, et mõnede veel püsima jäänud julgeolekuprobleemide tõttu toimus kontrollimine AÜEs. Vaatamata koostööd tegevate eksportivate tootjate jõupingutustele, ei vasta kolmandas riigis toimuv kontroll tavapärasele toimimisviisile, kuna komisjoni uurijatel ei olnud piiramatut vahetut juurdepääsu eksportijate raamatupidamisregistritele ja -süsteemidele. Seetõttu, ehkki järeldused on piisavalt usaldusväärsed, õigustamaks muudatusi dumpinguvastaste tollimaksude tasemes, võivad ühenduse institutsioonid omal algatusel või huvitatud isikute taotluse korral muudetud dumpinguvastased tollimaksud uuesti läbi vaadata, kui saadaolevad teabeallikad viitavad sellele, et kolmandas riigis kontrollitud andmed on muutunud või on muul viisil ebatäpsed.

(65)

Eelnevat silmas pidades tuleks muuta praegusi dumpinguvastaseid meetmeid Pakistanist pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes nii, et need kajastaksid uusi tuvastatud dumpingumarginaale.

(66)

Algmääruse artikli 9 lõike 4 kohaselt ei tohiks tollimaks ületada kindlaksmääratud dumpingumarginaali, kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks. Võttes arvesse tõsiasja, et käesolev vahepealne läbivaatamine piirdub dumpinguaspektide uurimisega, ei tohiks kehtestatavate tollimaksude tase ületada esialgsel uurimisel tuvastatud kahju taset.

(67)

Nagu on märgitud lõpliku määruse põhjenduses 134, oli esialgne dumpingumarginaal madalam kui lõplikult kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldav tase ning seepärast põhines lõplik dumpinguvastane tollimaks madalamal dumpingumarginaalil, milleks oli 13,1 %. Kuna käesoleva vahepealse läbivaatamise käigus leitud dumpingumarginaalid on kahjumarginaalist endiselt madalamad, peaksid muudetud dumpinguvastased tollimaksud põhinema neil madalamatel dumpingumarginaalidel.

(68)

Seetõttu tuleks tollimaksud määrata tasemel, mis vastab tuvastatud dumpingumarginaali tasemele, välja arvatud ühe äriühingu puhul, millel tuvastati minimaalne dumpingumarginaal, nagu on märgitud põhjenduses 58.

(69)

Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest faktidest, mille põhjal kavatseti soovitada olemasolevate meetmete muutmist, ning neile anti võimalus esitada oma seisukohad. Seisukohad esitati ning neid võeti võimaluse korral arvesse. Samuti anti kõigile asjaomastele isikutele pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada oma märkused.

(70)

Võrdse kohtlemise tagamiseks uute eksportijate ja käesoleva määruse lisas märgitud koostööd tegevate äriühingute vahel, kes valimisse ei kuulunud, ollakse seisukohal, et tuleks ette näha, et uutele eksportijatele, kellel muul juhul oleks õigus läbivaatamisele vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4, kohaldatakse valimisse mittekuuluvate koostööd tegevate äriühingute suhtes kehtestatud kaalutud keskmist tollimaksu.

(71)

Üks Pakistani eksportiv tootja pakkus välja hinnakohustise. Ent voodipesule on iseloomulik, et erinevaid tooteliike on sadu, kusjuures mõningaid nende omadusi ei ole importimisel kerge kindlaks teha. Seetõttu on peaaegu võimatu määrata iga tooteliigi jaoks kindlaks sobivat minimaalset impordihinda, mille üle komisjon peaks nõuetekohaselt seiret teostama ja mida liikmesriigi toll peaks kontrollima. Nende asjaolude tõttu leiti, et hinnakohustis ei ole praktiliselt teostatav ning seda ei saa vastu võtta.

(72)

Toimunud läbivaatamine ei mõjuta kuupäeva, mil lõplik määrus vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 aegub,

1.

Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

“2.   Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

2.

Käesoleva määruse lisas esitatud tekst muutub määruse (EÜ) nr 397/2004 lisaks.

3.

Artiklile 1 lisatakse järgmine lõige:

“4.   Kui mõni uus eksportiv tootja esitab komisjonile piisavad tõendid selle kohta, et

siis võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal, mis on esitatud pärast nõuandekomiteega konsulteerimist, lihthäälteenamusega muuta lõiget 2, lisades uue eksportiva tootja äriühingute hulka, mille suhtes kohaldatakse kaalutud keskmist tollimaksumäära 5,8 %.”