(1)

Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 2597/1999 (2) kehtestanud lõpliku tasakaalustava tollimaksu CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 alla kuuluva Indiast pärineva polüetüleentereftalaatkile (edaspidi “PET-kile”) impordi suhtes (edaspidi “lõplikud tasakaalustavad meetmed”). Meetmed on individuaalselt nimetatud eksportijate impordile kehtestatud väärtuselise tollimaksu kujul ning on vahemikus 3,8 % kuni 19,1 %; kõikide teiste äriühingute impordi suhtes on kehtestatud jääktollimaksumäär 19,1 %.

(2)

Nõukogu on määrusega (EÜ) nr 1676/2001 (3) kehtestanud lõpliku dumpinguvastase tollimaksu muu hulgas Indiast pärit PET-kile impordi suhtes (edaspidi “lõplikud dumpinguvastased meetmed”). India eksportivate tootjate suhtes kohaldati väljavõttelist uuringut ning valimisse kuuluvatele äriühingutele kehtestati individuaalsed tollimaksud vahemikus 0 % kuni 62,6 %; teistele valimisse mittekuuluvatele koostööd tegevatele äriühingutele kehtestati tollimaks kaalutud keskmise dumpingumarginaali 57,7 % alusel, mida vähendati nende individuaalse ekspordi subsiidiumimarginaali võrra. Kõikidele muudele äriühingutele kehtestati 53,3 % suurune tollimaks. Esialgne uurimisperiood oli 1. aprillist 1999 kuni 31. märtsini 2000 (edaspidi “esialgne uurimisperiood”).

(3)

22. augustil 2001 kiitis komisjon otsusega (2001/645/EÜ) (4) heaks järgmise viie India tootja ettepanekud hinnakohustuse võtmiseks: Ester Industries Limited (Ester), Flex Industries Limited (Flex), Garware Polyester Limited (Garware), MTZ Polyfilms Limited (MTZ) ja Polyplex Corporation Limited (Polyplex). Komisjon teatas MTZ nime muutusest 17. veebruaril 2005Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teadaandega. (5)

(4)

Nõukogu laiendas määrustega (EÜ) nr 1975/2004 ja (EÜ) nr 1976/2004 Indiast pärit PET-kile impordi suhtes kehtestatud lõplike tasakaalustavate ja dumpinguvastaste meetmete kohaldamist samade toodete Brasiiliast ja Iisraelist pärit impordi suhtes, sõltumata sellest, kas päritolumaana oli deklareeritud Brasiilia või Iisrael või mitte.

(5)

Komisjon algatas 28. juunil 2002. aastal (6) määruse (EÜ) nr 2597/1999 osalise vahepealse läbivaatamise, mis hõlmas lõplike tasakaalustavate meetmete vormi ja eriti ühe India eksportiva tootja hinnakohustuse ettepaneku heakskiitmise uurimist, vastavalt algmääruse artiklile 19. Nimetatud uurimine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 365/2006. (7)

(6)

22. novembril 2003. aastal (8) algatas komisjon määruse (EÜ) nr 1676/2001 osalise vahepealse läbivaatamise, mis hõlmab lõplike dumpinguvastaste meetmete vormi. Nimetatud uurimine on lõpetatud määrusega (EÜ) nr 365/2006, millega muudeti määrust (EÜ) nr 1676/2001.

(7)

10. detsembril 2004. aastal (9) algatas komisjon lõplike tasakaalustavate meetmete aegumise läbivaatamise. Nimetatud läbivaatamine on lõpetatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 367/2006, (10) millega jäeti lõplikud tasakaalustavad meetmed alles.

(8)

23. augustil 2005 (11) algatas komisjon määruste (EÜ) nr 1975/2004 ja (EÜ) nr 1976/2004 läbivaatamise seoses Iisraeli tootja esitatud taotlusega laiendatud meetmetest vabastamiseks. Nimetatud uurimine on nõukogu määrusega (EÜ) nr 101/2006 (12) lõpetatud.

(9)

5. novembril 2004. aastal esitati määruse (EÜ) nr 1676/2001 osalise vahepealse läbivaatamise taotlus, mis hõlmas dumpinguvastaste meetmete taset, järgmiste ühenduse tootjate poolt: Du Pont Teijin Films, Mitsubishi Polyester Film GmbH ja Nuroll SpA (edaspidi “taotlejad”). Nimetatud taotlejad annavad suure osa ühenduse PET-kile toodangust. Toray Plastics Europe toetas taotlust, kuigi ta ei olnud ametlik taotleja.

(10)

Taotlejad väitsid, et viie India tootja (kelle ettepanekud hinnakohustuste võtmiseks otsusega 2001/645/EÜ heaks kiideti) PET-kile impordi suhtes, kehtivate olemasolevate meetmete tase ei ole enam piisav, et tõrjuda kahjustava dumpinguhinnaga importi.

(11)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist tegi komisjon kindlaks, et on olemas piisav tõendusmaterjal, mis õigustab osalise vahepealse läbivaatamise algatamist ja teatas 4. jaanuaril 2005. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteates (13) osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3.

(12)

Läbivaatamine hõlmab viie India eksportiva tootja dumpingu uurimist ja nende hinnakohustuste ettepanekute heakskiitmist ning jääktollimaksumäära taset, et hinnata olemasolevate meetmete jätkamise, kõrvaldamise või taseme muutmise vajadust. Uurimisperiood oli 1. oktoobrist 2003 kuni 30. septembrini 2004.

(13)

Komisjon teavitas ametlikult eksportivaid tootjaid, eksportiva riigi esindajaid ning ühenduse tootjaid osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates ettenähtud tähtaja jooksul.

(14)

Uurimiseks vajaliku teabe saamiseks saatis komisjon küsimustikud asjaomastele eksportivatele tootjatele, kes kõik tegid koostööd ja vastasid küsimustikule. Kontrollkäigud tehti järgmiste India eksportivate tootjate valdustesse:

(15)

Vaatlusalune toode, nagu on määratletud esialgses uurimises, on Indiast pärit polüetüleentereftalaatkile (PET-kile), mida tavaliselt deklareeritakse CN-koodide ex 3920 62 19 ja ex 3920 62 90 all.

(16)

Tehti kindlaks, et nagu ka esialgses uurimises oli Indias toodetaval ja siseriiklikul turul müüdaval PET-kilel ja Indiast ühendusse eksporditaval PET-kilel ühed ja samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning kasutusotstarve. Seetõttu on need samasugused tooted algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Et määrata kindlaks normaalväärtust, kontrolliti kõigepealt, kas iga eksportiva tootja kogu kodumaine müük on küllalt tüüpiline vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2, st et see moodustab vähemalt 5 % ühendusse eksporditava vaadeldava toote kogu müügimahust. Kõikide äriühingute puhul leiti kogu müügimaht olevat tüüpiline.

(18)

Seejärel tuvastati, kas iga tootetüübi kogu kodumaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditava sama tüüpi toote kogu müügimahust. Kahe äriühingu puhul leiti, et nad müüvad kodumaisel turul teise klassi kilet, kuid ühendusse mitte. Kuna teise klassi kile ei ole otseselt võrreldav esimese klassi kilega, arvati teise klassi kile müük normaalväärtuse arvutamisest välja. Teine äriühing müüs kodumaisel turul kolme eri klassi kilet, kuid ühendusse ainult parima kvaliteediga kilet. Nimetatud puhul müüs äriühing tihti esimese ja teise klassi kilet en masse koos kolmanda klassi kilega ja kolmanda klassi kile hinnaga. Seda selgitati lao tühjendusmüügiga. Seega jäeti nimetatud müük arvutusest välja.

(19)

Üks äriühing müüs kodumaisel turul kauplejatele kaupu, mis olid mõeldud ekspordiks. Neid kaupu olid lihtne eristada kui ekspordiks määratud kaupu, kuna nende suhtes kohaldati kodumaisel turul normaalmüügist erinevat maksukorraldust. Äriühing polnud võimeline näitama, kas kaupade lõppsihtkoht on ühendus või mõni kolmas riik. Seetõttu arvati nimetatud müük arvutusest välja.

(20)

Nende tootetüüpide puhul, mille kodumaine müük moodustas vähemalt 5 % ühendusse eksporditava sama tüüpi toote kogu müügimahust, uuriti seejärel, kas tavakaubanduse käigus on toimunud piisav müük vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Iga tootetüübi puhul, mille tootmiskuludega võrduva või neid ületava netomüügihinnaga müüdud nimetatud tüüpi toote müügimaht moodustas vähemalt 80 % müügi kogumahust ja kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludega võrdne või nendest kõrgem, määrati normaalväärtus kindlaks kaalutud keskmise hinna põhjal, mida nimetatud tootetüübi puhul kodumaisel turul kogumüügi eest tegelikult maksti, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte. Nende tootetüüpide puhul, mille kasumlik müügimaht moodustas 80 % või vähem, kuid mitte alla 10 % müügist, või kus kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind oli tootmiskuludest madalam, määrati normaalväärtus kindlaks kaalutud keskmise hinna põhjal, mida tegelikult maksti ainult nimetatud tootetüübi kasumliku müügi eest kodumaisel turul.

(21)

Nende tootetüüpide puhul, mille eksportivate tootjate kodumaiseid hindu ei saanud normaalväärtuse kindlakstegemisel kasutada nende ebapiisava tüüpilisuse või piisava müügi puudumise tõttu tavakaubanduse käigus, konstrueeriti normaalväärtus ühendusse eksporditud tootetüüpide tootmiskulude põhjal, mida asjaomased eksportivad tootjad kandsid ning millele algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 kohaselt liideti sobiv summa müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi tarvis.

(22)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6 põhinesid müügi-, üld- ja halduskulud sellistel eksportivate tootjate poolt seoses vaadeldava toote kodumaise müügiga kantud kuludel, mis leiti olevat tüüpilised. Kasumimarginaal arvutati iga äriühingu kaalutud keskmise kasumimarginaali põhjal nende tootetüüpide kohta, mida kodumaisel turul müüdi piisavates kogustes tavakaubanduse käigus.

(23)

Pärast uurimise tulemuste avaldamist vaidlustas üks eksportiv tootja ühe konkreetse tooraine eest makstud hinna korrektsiooni. Pärast vaidlustatud korrektsiooni uuesti läbi vaatamist muudeti korrigeerimismäära ja arvutati ka uus dumpingumarginaal.

(24)

Veel üks äriühing väitis, et tuleb arvestada ka mitte parima kvaliteediga kilet ning teha kohandusi võimaldamaks võrrelda seda kilet parima kvaliteediga kilega. Samuti väideti, et kõnealuste lisaarvutuste tõttu tuleb kasumimarginaal uuesti arvutada.

(25)

Arvutusest välja jäänud teise- ja kolmandajärgulise kile maht moodustas vähem kui 3 % kogu kodumaisest müügist. Seetõttu peetakse ülejäänud kodumaiste tehingute mahtu normaalväärtuse täpseks arvutamiseks piisavaks ning seega ei ole kasumimarginaali vaja uuesti arvutada.

(26)

Arvutuste tulemused saadeti eksportivatele tootjatele ning nad esitasid märkusi. Komisjon võttis märkusi arvesse ja korrigeeris arvutusi, niivõrd kui need leiti olevat õigustatud.

(27)

Ekspordihindade kindlaksmääramisega seoses tuleks meenutada, et käesoleva uurimise eesmärgiks on teha kindlaks, kas dumpingutase on muutunud ja kas seda muutust saab pidada püsivaks. Selles kontekstis ei saa ekspordihindade kindlaksmääramisel piirduda eksportija varasema käitumise uurimisega, vaid tuleks uurida ka ekspordihindade tõenäolist arengut tulevikus. Teiste sõnadega, tuleb kindlaks määrata, kas varasemad ekspordihinnad on tulevaste tõenäoliste ekspordihindade usaldusväärsed näitajad. Käesoleval juhul ja pidades silmas asjaolu, et hinnakohustused kiideti heaks, uuriti eelkõige seda, kas nimetatud kohustused on mõjutanud varasemaid ekspordihindu nii, et neid ei saa usaldada tulevase ekspordikäitumise prognoosimisel.

(28)

Selleks, et uurida, kas ühendusse suunatud ekspordi hinnad olid usaldusväärsed, ning seoses hinnakohustustega, analüüsiti ühendusse suunatud ekspordi hindade seost kohustustekohaste minimaalsete impordihindadega. Oli vaja tuvastada, kas ühendusse suunatud ekspordi hinnad olid kehtestatud teatavale tasemele peamiselt kohustuste tõttu kehtestatud minimaalsete impordihindade tõttu ja kas need seetõttu olid jätkusuutlikud või mitte. Seetõttu kaaluti iga äriühingu kaalutud keskmise põhjal, kas ühenduse turul kasutatud müügihinnad olid minimaalsetest impordihindadest märkimisväärselt kõrgemad või mitte, võttes arvesse kõnealuse toote eripärasid ja turgusid, kus toodet uurimisperioodi ajal müüdi, ning milline oli nende hindade tase võrreldes kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordihindadega. Kui keskmiselt olid ühendusse suunatud ekspordi hinnad äriühingu tasandil minimaalsetest impordihindadest tunduvalt kõrgemad, siis otsustati, et nimetatud ekspordihinnad olid kehtestatud kohustustest piisavalt sõltumatult ning olid seetõttu usaldusväärseks näitajaks, mille alusel prognoosida, kuidas eksportijad tulevikus tõenäoliselt hindasid kehtestavad. Samas kui ühendusse suunatud ekspordi hinnad ei olnud keskmiselt piisavalt suuremad minimaalsetest impordihindadest ning lisaks sellele olid märkimisväärselt kõrgemad ka kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindadest, loeti ekspordihindasid kohustuste poolt mõjutatuks ning seetõttu mitte küllalt usaldusväärseks, et neid kasutada dumpingu arvutamisel vahepealse läbivaatamise kontekstis algmääruse artikli 2 lõike 8 tähenduses.

(29)

Kahe India eksportija Flex ja Polyplex puhul leiti, et nende ühendusse suunatud ekspordi hinnad olid oluliselt kõrgemad minimaalsetest impordihindadest. Seetõttu peeti neid ühendusse suunatud ekspordi hindasid usaldusväärseks ning kasutati dumpingu arvutamisel.

(30)

Ülejäänud kolme eksportiva tootja Ester, Garware ja MTZ puhul leiti, et ühendusse suunatud ekspordi hinnad olid väga lähedal minimaalsetele impordihindadele. Leiti ka, et nimetatud kolme äriühingu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid tootetüüpide kaupa kaalumisel märgatavalt madalamad ühendusse suunatud ekspordi hindadest, mistõttu on tõenäoline, et hinnakohustuste puudumisel ühtlustatakse ühendusse suunatud ekspordi ja kolmandatesse riikidesse suunatud sama tüüpi toodete hinnad. Seetõttu tehti järeldus, et nimetatud kolme äriühingu ühendusse suunatud ekspordihindasid ei saa käesoleva uurimise kontekstis kasutada usaldusväärsete ekspordihindade kindlaksmääramiseks algmääruse artikli 2 lõike 8 tähenduses.

(31)

Siiski leiti, et usaldusväärsete hindade puudumise tõttu nimetatud kolme India eksportija puhul (käesoleval juhul kohustuste olemasolu tõttu) ei peaks läbivaatamist lõpetama, kui oleks võimalik muul viisil kindlaks teha, et dumpinguga seotud asjaolude muutus on püsivat laadi, eriti ekspordihindade osas. Sel eesmärgil ja arvestades, et eksportivad tootjad müüsid kõnealust toodet maailmaturul, otsustati ühendusse müüdud mudelite ekspordihind kindlaks määrata kõikide kolmandate riikide tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(32)

Pärast seda, kui avaldati olulised asjaolud ja kaalutlused, mille põhjal kavatseti teha määruse (EÜ) 1676/2001 muudatusettepanek, andsid mitmed huvitatud isikud endast teada ja esitasid märkusi.

(33)

Mitmed India eksportivad tootjad ja India valitsus väitsid, et ei algmääruse artikli 2 lõige 8 ega 9 anna õiguslikku alust ekspordihindade arvutamiseks kolmandate riikide hindade alusel. Nad väitsid, et ühendusse eksportimise hinnad on olemas ning et nende hindade kõrvalejätmiseks ei ole esitatud piisavalt põhjendusi. Nad väitsid, et ühendusse eksportimise hinnad on usaldusväärsed ja et kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade asemel tuleks kasutada neid hindu.

(34)

Seoses kolmandate riikide ekspordihindade kasutamisega tuleb märkida, et algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt on sellise läbivaatamise eesmärk teha kindlaks, kas meetmete jätkuv kohaldamine on dumpingu kõrvaldamiseks vajalik. Asjaomaste eksportijate dumpingutaseme uurimisel on vajalik uurida dumpingutaseme muutust võrreldes esialgsete järeldustega dumpingu kohta. Tuleb märkida, et muudesse kolmandatesse riikidesse eksportimise hindade kasutamine ühendusse eksportimise hindade asemel kolme India eksportiva tootja puhul ei põhine algmääruse artikli 2 lõigetel 8 ja 9. See on tingitud vajadusest hinnata, kui tõenäoline on selliste ühendusse eksportimise hindade püsimine ja järelikult ka dumpingu kordumine tulevikus, nagu on ka selgitatud 27. ja 28. põhjenduses.

(35)

Nimetatud hindamise tulemusel leiti, et kõnealuse kolme India eksportiva tootja ekspordihindu ühendusse mõjutasid minimaalsed impordihinnad, sest ekspordihinnad olid kehtestatud minimaalsete impordihindade lähedasele tasemele. Seega ei olnud ekspordihindu kujundanud mitte üksnes turutingimused ja tõenäoliselt ei püsi need tulevikus samal tasemel. Seega järeldati, et puudusid ekspordihinnad ühendusse, mida oleks saanud kasutada dumpingu arvutamiseks. Ühendusse eksportimise hinna puudumisel leiti, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse on mõistlik ja korrektne alus dumpingu arvutamiseks ja ekspordihindade kindlaksmääramiseks uurimisperioodil.

(36)

Üks India eksportija väitis, et tema ühendusse suunatud müügi hindade tagasilükkamine ja kolmandatesse riikidesse suunatud müügi hindade kasutamine on diskrimineerimine, sest nii koheldakse teda teistmoodi, kui neid eksportijaid, kelle puhul kasutati nende tegelikke ekspordihindu ühendusse.

(37)

Siinkohal tuleb märkida, et ekspordihindade kehtestamisel ei esinenud diskrimineerimist, sest kõikide India eksportijate suhtes kasutati ühesugust lähenemisviisi. Dumpingu arvutamiseks vajalike ühendusse eksportimise hindade olemasolu uuriti iga eksportiva tootja puhul eraldi. Selleks võrreldi iga eksportiva tootja ühendusse eksportimise hindu minimaalsete impordihindadega, selgitamaks kas ekspordihinnad olid kehtestatud neist sõltumatult või mitte. Nagu on selgitatud 28. põhjenduses, leiti juhul, kui ekspordihinnad olid minimaalsetest impordihindadest piisavalt kõrgemad, et impordihinnad ei olnud neid mõjutanud ning et neid võis dumpingu arvutamisel kasutada kui usaldusväärseid näitajaid kõnealuse eksportiva tootja tõenäolise hinnadünaamika kohta tulevikus.

(38)

Kui leiti, et ekspordihinnad ühendusse olid mõjutatud minimaalsetest impordihindadest, ei peetud neid hindu usaldusväärseteks näitajateks kõnealuse eksportiva tootja tõenäolise hinnadünaamika kohta tulevikus ning neid ei kasutatud dumpingu arvutamiseks; sel juhul kasutati kolmandatesse riikidesse eksportimise hindu. Seega ei ole asjaolu, et mõnede eksportijate puhul kasutati nende tegelikke ekspordihindu ja mõnede eksportijate puhul kolmandatesse riikidesse eksportimise hindu, mõningaid eksportijaid diskrimineeriv kohtlemine.

(39)

Mitmed India eksportijad ei nõustunud järeldusega, et nende ekspordihinnad ühendusse olid kehtestatud minimaalsetele impordihindadele väga lähedasel tasemel ja et seetõttu ei saanud neid kasutada dumpingu arvutamisel. Nad leidsid, et nende hinnad olid minimaalsetest impordihindadest piisavalt kõrgemad ja toonitasid, et nende pakutud hinnakohustuse kohaselt oli neil üksnes kohustus mitte kehtestada müügihinda alla minimaalsete impordihindade taseme. Üks eksportija väitis, et minimaalsete impordihindadega võrdlemine ei ole õige meetod otsustamaks, kas ekspordihinnad ühendusse on mõistlikud ja usaldusväärsed; võrdlemine teiste India eksportijate või ühenduse tootmisharu hindadega oleks asjakohasem.

(40)

Selles suhtes, nagu selgitatud 30. põhjenduses, leidsid ühenduse institutsioonid, et kolme eksportiva tootja hinnad ei olnud minimaalsetest impordihindadest piisavalt kõrgemad ega seega ka kehtestatud neist sõltumatult. Järelikult ei olnud kõnealused hinnad dumpingu arvutamiseks sobivad. Asjaolu, et pakutud hinnakohustuse kohaselt oli eksportivatel tootjatel üksnes kohustus mitte kehtestada müügihinda alla minimaalsete impordihindade taseme, peeti sedalaadi analüüsi silmas pidades tähtsusetuks ning isegi ei vaidlustatud.

(41)

Seoses olemasolevate minimaalsete impordihindade mõju hindamisega ühendusse eksportimise hindadele tuleb märkida, et kui on pakutud hinnakohustus, tuleb uurida, kas ekspordihinnad ühendusse on usaldusväärsed ja võimaldavad nõuetekohaselt arvutada dumpingumarginaali. Kui ekspordihindu ühendusse mõjutavad lisaks turujõududele veel muud tegurid, nagu näiteks hinnakohustusega kehtestatud minimaalsed impordihinnad, ei peeta neid hindu mõistlikeks ega usaldusväärseteks. Sellistel juhtudel, nagu selgitatud 28. põhjenduses, peeti iga eksportiva tootja hinnadünaamika hindamisel asjakohasemaks pigem hinnavõrdlust tema muudesse kolmandatesse riikidesse suunatud müügiga kui võrdlust teiste India eksportivate tootjatega või ühenduse tootmisharuga, sest nii oli võimalik saada parem ülevaade konkreetse eksportiva tootja äritegevusest.

(42)

Ühenduse tootmisharu väitis, et hinnakohustusega kehtestatud minimaalsete impordihindade moonutava mõju tõttu oleks pidanud kõikide India eksportivate tootjate puhul ühendusse suunatud müügi tegelikud hinnad kõrvale jätma ja kasutama kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu. Nad väljendasid ka muret selle üle, et need India eksportivad tootjad, kelle madalad dumpingumarginaalid arvutati ühendusse suunatud ekspordihindade alusel, ei säilita tõenäoliselt oma hinnataset tulevikus.

(43)

Vastuseks sellele väitele tuleb märkida, nagu selgitatud 32. põhjenduses, et kõikide India eksportivate tootjate suhtes kasutati ühesugust lähenemisviisi. Ühendusse suunatud ekspordi hindade kasutamine või mittekasutamine sõltus igale eksportijale eraldi antud hinnangust selle kohta, kas minimaalsed impordihinnad olid mõjutanud tema ekspordihindu või mitte, ning ühendusse ja kolmandatesse riikidesse suunatud müügi hindade erinevusest, nagu on selgitatud 28. põhjenduses.

(44)

Ühenduse tootmisharu väitis samuti, et ekspordihindade ja minimaalsete impordihindade võrdlemine kaalutud keskmise alusel, leidmaks kas ühendusse suunatud müügi hindade alusel on võimalik usaldusväärselt prognoosida hinnadünaamikat tulevikus ja kindlaks määrata dumpingut, ei ole kooskõlas meetmete vormi käsitleva läbivaatamise tulemustega, mille kohaselt minimaalsete impordihindade kohaldamine ei ole enam asjakohane.

(45)

Siinkohal tuleb märkida, et dumpinguvastaste meetmete vormi käsitleva uurimise eesmärk oli selgitada, kas pakutud hinnakohustused olid jätkuvalt asjakohased (st kas neil oleks dumpinguvastaste tollimaksu määra kehtestamisega samaväärne mõju) nende toodete ekspordi puhul, mille suhtes neid meetmeid kohaldatakse (vt määruse (EÜ) nr 365/2006 8. põhjendust). Nimetatud läbivaatamise tulemusena leiti, et mõningate tooterühmade puhul olid ühendusse suunatud müügi tegelikud hinnad võrreldes esialgse uurimisega märkimisväärselt muutunud (nii langenud kui tõusnud), ning tehti järeldus, et algsetel hindadel põhinevad konkreetsed minimaalsed impordihinnad ei olnud hetkeolukorras enam asjakohased dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks. Käesoleva läbivaatamise eesmärk on selgitada, kas hinnakohustusega kehtestatud minimaalsed impordihinnad mõjutavad ühendusse suunatud ekspordi hindu, st kas nende mõju on jätkuv. Võib väita, et kui ekspordihinnad on minimaalsetest impordihindadest oluliselt kõrgemad, ei ole minimaalsed impordihinnad neid mõjutanud. See kehtib olenemata sellest, kas hinnakohustused on kõnealuse toote puhul asjakohane meetme vorm või mitte. Käesoleval juhul on ekspordihinnad kujunenud turujõudude mõjul ja on seega dumpingu hindamiseks sobivad. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(46)

Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi seejärel tehasehindade põhjal. Kohanduste näol võeti nõuetekohaselt arvesse hinda ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Tehti kohandused arvestamaks ka erinevusi allahindlustes, hinnavähendites, transpordis, kindlustuses, käitlemises, laadimises ja lisakuludes, pakendamises, krediteerimises ja komisjonitasus, kus see oli asjakohane ja kinnitatud tõendusmaterjaliga. Ekspordihindasid kohandati algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti a kohaselt ka mõnede Ester, Garware ja MTZ mudelite puhul seoses erinevustega kolmandatele turgudele müüdavate toodete füüsikalistes omadustes, võrreldes ühendusse müüdava tootega.

(47)

Kaks eksportivat tootjat taotlesid samuti ekspordihinna kohandust piiratud hulga ekspordi jaoks algmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k kohaselt, mis imporditollimaksude hüvituskava (Duty entitlement passbook, ehk DEPB-kava) järgi põhineb eksportimise korral saadaval ekspordijärgsel ekspordisoodustusel. Sellega seoses leiti, et nimetatud kava alusel kõnealuse toote eksportimisel saadud krediiti võib kasutada kõikide kaupade impordilt saada olevate tollimaksude tasaarvestamiseks või selle võib vabalt müüa teistele äriühingutele. Lisaks sellele ei ole ühtegi piirangut, et imporditavaid kaupu peaks kasutama ainult eksporditava toote tootmises. Seetõttu ei ilmnenud, et DEPB-kava ekspordijärgne soodustus oleks mõjutanud hindade võrreldavust ning eriti seda, et kliendid oleksid DEPB soodustuse tõttu maksnud kodumaisel turul pidevalt erinevat hinda. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(48)

Dumpingumarginaal määrati kindlaks kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse põhjal, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11. Kui ekspordihinnad põhinesid kolmandatesse riikidesse suunatud hindadel, arvutati asjakohased CIF-väärtused, suurendades kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi tehasehinda kaalutud keskmise erinevuse võrra tehasehindade ja ühendusse suunatud ekspordi CIF-hindade vahel tootetüübi kaupa.

(49)

Arvestades individuaalsete dumpingumarginaalide märkimisväärset vähenemist, võrreldes esialgsete meetmetega, peeti samuti asjakohaseks muuta jääktollimaksu. Algmääruse artikli 11 lõike 9 kohaselt määrati see kindlaks käesoleva läbivaatamisega hõlmatud viie India eksportiva tootja suhtes kehtestatud kõrgeima dumpingumarginaali põhjal, kuna kõnealust viit äriühingut peeti ekspordimahu poolest koostööd tegevate tootjate valimi (mille põhjal arvutati esialgne jääktollimaks) osas tüüpiliseks.

(50)

Dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril, tollimaksu tasumata, on järgmised:

(51)

Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 analüüsiti, kas muutunud asjaolusid seoses dumpinguga võiks pidada oma olemuselt püsivaks.

(52)

Selles osas tuleks märkida, et normaalväärtus määrati kindlaks taotlejate kulude ja hindade põhjal. Eksportijatel on kõnealuse toote osas märkimisväärne kodumaine turg ja kodumaised hinnad on võrreldes esialgse uurimisega kasvanud. Ei leitud tundemärke sellest, et käesoleva läbivaatamise ajal kindlaksmääratud normaalväärtust ei saaks pidada oma olemuselt püsivaks.

(53)

Võiks väita, et toormaterjalide hinnasuundumus, mis on suurel määral seotud nafta hinnaga, võib normaalväärtust märkimisväärselt mõjutada. Siiski leiti, et kuna toormaterjalid on tarbekaup, mille hind määratakse kindlaks rahvusvahelisel tasandil, mõjutaks hinnatõus kõiki turul osalejaid ning mõjutaks seega nii normaalväärtust kui ka ekspordihinda.

(54)

Et uurida, nagu juba varem 22 ja 23 põhjenduses on märgitud, kas hinnakohustuste tingimustes võib ühendusse suunatud ekspordi hindasid pidada oma olemuselt püsivaks või mitte, tuli neid analüüsida kohustustekohaste minimaalsete impordihindade suhtes. Lisaks sellele teostati hinnavõrdlus kõnealuse toote ühendusse suunatud ekspordihindade ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordihindade vahel uurimisperioodi ajal. Nagu on selgitatud 23. põhjenduses, leiti juhul, kui ühendusse suunatud ekspordi hinnad ei olnud minimaalsetest impordihindadest piisavalt kõrgemad ning olid märkimisväärselt kõrgemad kui kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad, et ekspordihinnad ei ole usaldusväärsed näitajad, mille alusel prognoosida eksportijate käitumist tulevikus hindade kehtestamisel. Selle asemel kasutati kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindasid, et määrata kindlaks tulevased ekspordihinnad, mida võiks pidada püsivateks.

(55)

Selle põhjal tehti järeldus, et võrreldes esialgse dumpingut käsitleva uurimisega võib muutunud asjaolusid mõistlikult pidada oma olemuselt kestvateks, kusjuures tuleb meenutada, et kolme India eksportija puhul, nagu on järeldatud 26. põhjenduses, tuli kestev muutus nende dumpinguga seotud ja eriti ekspordihindadega seotud asjaoludes ühendusse müüdud mudelite puhul kindlaks määrata mitte nende ekspordihinna põhjal ühendusse, vaid kõikidele kolmandatele riikidele tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

(56)

Valimis olevate äriühingute individuaalsete dumpingumarginaalide arvestatavat vähendamist võrreldes esialgsete meetmetega ning nende püsivat olemust võib pidada tüüpiliseks ka kõikide teiste äriühingute suhtes. Seetõttu tuleb jääktollimaksu vastavalt muuta, nagu on selgitatud 30. põhjenduses.

(57)

Pidades silmas dumpinguga ja muutunud asjaolude püsiva olemusega seoses tehtud järeldusi ning võttes arvesse määruse (EÜ) nr 365/2006 järeldusi dumpinguvastaste meetmete vormi kohta (kehtivatest kohustustest loobumine), tuleks Indiast pärit kõnealuse toote impordi suhtes kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid muuta, et kajastada uusi kehtestatud dumpingumarginaale.

(58)

Kuna algmääruse artikli 14 lõike 1 kohaselt ei tohi ühe ja sama dumpingust või ekspordisubsiidiumidest põhjustatud olukorra kõrvaldamise eesmärgil ühelegi tootele kehtestada nii dumpinguvastast kui ka tasakaalustavat tollimaksu, arvati kehtiv ekspordisubsiidiumitele vastav tasakaalustav tollimaks kohaldatavast dumpinguvastasest tollimaksust maha. Jääktollimaksu puhul vastab mahaarvamine äriühingu ekspordisubsiidiumi marginaalile, mille põhjal dumpingu jääkmarginaal kindlaks määrati.

(59)

Eespool öeldu alusel ja võttes arvesse lõplike tasakaalustavate tollimaksude aegumist käsitleva läbivaatamise tulemusi (määrus EÜ nr 367/2006), on kavandatavad tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsendina CIF-hinnast ühenduse piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised:

(60)

Nagu on kirjeldatud 4. põhjenduses laiendati kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid ka Brasiiliast ja Iisraelist pärit PET-kile impordile, olenemata sellest kas seda deklareeritakse Brasiiliast ja Iisraelist pärit tootena või mitte. Muudetud dumpinguvastaseid meetmeid, nagu neid on kirjeldatud 59. põhjenduses, tuleb jätkuvalt kohaldada Brasiiliast ja Iisraelist pärit PET-kile impordile, olenemata sellest kas seda deklareeritakse Brasiiliast ja Iisraelist pärit tootena või mitte. Brasiilia ja Iisraeli eksportivad tootjad, kes vabastati määrusega (EÜ) nr 1975/2004 (muudetud määrusega (EÜ) nr 101/2006 laiendatud meetmetest, tuleb vabastada ka käesoleva määrusega laiendatud meetmetest.

(61)

Kõiki asjaomaseid osapooli teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti teha ettepanek määruse (EÜ) nr 1676/2001 muutmiseks, ning neile anti võimalus märkuste esitamiseks.

(62)

Praeguse määrusega igale äriühingule määratavad dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul tuvastati. Nimetatud tollimaksu määrasid (erinevalt “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavast kogu riiki hõlmavast tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ning toodetud nimetatud äriühingute, seega konkreetsete juriidiliste isikute poolt. Imporditavate toodete suhtes, mille tootjaks on mõni teine käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nime ja aadressi pidi nimetamata äriühing, sealhulgas nende konkreetselt nimetatutega seotud isikud, ei tohi nimetatud määrasid kohaldada ning nende jaoks kehtivad “kõikide teiste äriühingute” suhtes kohaldatavad tollimaksu määrad.

(63)

Taotlus kohaldada nimetatud konkreetse äriühingu suhtes ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid, näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmise või müügiga tegeleva juriidilise isiku asutamist tuleb viivitamata saata komisjonile koos kõigi vajalike andmetega, eelkõige andmetega võimalike muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis, mis on seotud näiteks selle nimevahetuse või tootmise või müügiga tegelevate juriidiliste isikutega. Vajaduse korral muudetakse määrust (EÜ) nr 1676/2001 vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(64)

Selleks, et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane rakendamine, peab jääktollimaksumäära kohaldama mitte ainult nende eksportijate suhtes, kes koostööd ei tee, vaid ka nende äriühingute suhtes, kellel ei olnud uurimisperioodi ajal eksporti.

(65)

Tuleks märkida, et India eksportija MTZ vahetas oma aadressi alates 2005. aasta juulist, ilma et oleks teinud muid äriühingu omandust, struktuuri või tegevust puudutavaid muudatusi. Äriühingu aadressi tuleks seetõttu muuta.

(66)

Läbipaistvuse eesmärgil ja võttes arvesse määrust (EÜ) nr 365/2006, mis on vastu võetud käesoleva määrusega samal päeval ja mis käsitleb samuti lõplike dumpinguvastaste meetmete läbivaatamist, tuleks määruse (EÜ) nr 1676/2001 artikli 1 uus konsolideeritud versioon lisada käesoleva määruse regulatiivosasse,