7.11.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 307/196

(1)

12. novembril 2003. aastal sai komisjon kaebuse Schiefergruben Magog GmbH & Co. KG-le (edaspidi “Magog”) väidetavalt antud riigiabi kohta Magogi Saksamaal asuvalt konkurendilt. Komisjon küsis 25. novembril 2003. aastal Saksamaalt teavet, mille Saksamaa esitas 4. märtsi 2004. aasta kirjas, mis registreeriti samal päeval.

(2)

6. oktoobril 2004. aastal algatas komisjon väidetava riigiabiga seoses ametliku uurimismenetluse. Komisjoni menetluse algatamise otsus avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2). Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama eeldatava riigiabi kohta märkusi. Märkused esitasid Rathscheck Schiefer und Dach-Systeme KG, I.B. Rathscheck Söhne KG Moselschiefer-Bergwerke ja Theis-Böger GmbH (edaspidi “Rathscheck ja Theis-Böger”) oma 14. detsembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 16. detsembril 2004, ning anonüümseks jääda soovinud kolmas isik oma 7. detsembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 13. detsembril 2004.

(3)

Märkused edastati 3. jaanuari 2005. aasta ja 7. juuli 2005 aasta kirjadega Saksamaale. Saksamaa vastas märkustele 11. märtsi 2005. aasta kirjas, mis registreeriti samal päeval, ja 31. augusti 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 1. septembril 2005.

(4)

Saksamaa esitas vastuse ametliku uurimismenetluse algatamise kohta 6. detsembri 2004. aasta kirjas, mis registreeriti 13. detsembril 2004. Komisjon küsis 5. oktoobril 2005. aastal lisateavet, mille Saksamaa esitas 15. novembril 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 16. novembril 2005. Lisad esitati 18. novembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti 24. novembril 2005. Saksamaa esitas lisateabe 21. detsembri 2005. aasta kirjas, mis registreeriti samal päeval.

(5)

Abisaaja Magog, mis asub Nordrhein-Westfalenis Bad Fredeburgis toodab katusekilti. 2002. aastal töötas äriühingus 43 töötajat ja selle bilansimaht oli alla 5 miljoni euro. Kuna on täidetud ka sõltumatuse kriteerium, kvalifitseerub kõnealune äriühing väikeettevõtteks komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituse, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (3) (Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized enterprises), tähenduses.

(6)

Westfälischer Schieferverband e.V. (Westfaleni liidumaa tootjate ühendus) taotluse alusel toetas Nordrhein-Westfaleni liidumaa 2002. ja 2003. aastal projekti katusekildi lõikamise uue süsteemi väljatöötamiseks (projekti nimetus: “Katusekildi digitaalselt juhitud ja automatiseeritud tootmise väljatöötamine ja katsetamine”). Projekti teostas Magog, Westfälischer Schieferverbandi liige, koostöös rakenduskõrgkooliga.

(7)

Saksamaa andmete kohaselt oli projekti eesmärk töötada välja uuenduslik tehnoloogia katusekildi töötlemiseks, et vähendada töötajaid ohustavaid terviseriske. Katusekildi töötlemine oli seniajani suuresti käsitöö, olles töötajatele füüsiliselt raske. Saksamaa väitel aitas projekt oluliselt suurendada tööohutust ja on seega eeskujuks kogu katusekildi tööstusele.

(8)

Taotluse kohaselt koosnes katusekildi digitaalselt juhitud ja automatiseeritud tootmise väljatöötamise ja katsetamise projekt kolmest etapist. Esimeses etapis tuli välja töötada prototüüp. Teises etapis nähti ette hoone rajamine, millele pidi kolmanda etapina järgnema uue tehnoloogia rakendamine.

(9)

Nordrhein-Westfaleni liidumaa subsideeris vaid esimest etappi. Esialgu hinnati esimese etapi kulude suuruseks 1 293 110 eurot ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa pidi nendest kuludest katma 60 %, st 775 866 eurot. Lõpuks tehti esimesel etapil abikõlblikke kulusid 1 223 945 euro ulatuses, millest Nordrhein-Westfaleni liidumaa kattis 702 093 eurot (57 %).

(10)

Esimese etapi lõplikud kulud võib liigendada järgmiselt

tabel 1

(11)

Magog tellis katusekildi tootmiseks ettenähtud digitaalselt juhitud ja automatiseeritud seadmestiku väljatöötamiseks teostatavusuuringu, mille tulemused esitati 2002. aasta märtsis. Kõnealuse uuringu maksumus oli 25 565 eurot.

(12)

Teostatavusuuringu järgselt töötati välja ja konstrueeriti Magogi ruumides prototüüp, mis ei olnud ette nähtud tööstuslikuks tootmiseks, vaid üksnes katsetamiseks (seadmestik 1). Katsetused toimusid 2002. aasta novembris ja detsembris; prototüüp demonteeriti 2003. aasta jaanuaris. Prototüübi maksumus oli 464 410 eurot.

(13)

Prototüübi katsetamisest saadud kogemustele tuginedes alustas äriühing tööstuslikuks tootmiseks ettenähtud seadmestiku konstrueerimist. Prototüübiga tehtud katsed olid näidanud, et tööstuslikuks tootmiseks oleks katusekildi katusekivide erineva suuruse tõttu vaja vähemalt kahte seadmestikku. Esimene tööstuslikuks tootmiseks ettenähtud seadmestik seati üles 2003. aasta jaanuaris (seadmestik 2) ja teine 2003. aasta aprillis (seadmestik 3). 2003. aastal jätkati nii seadmestiku 2 kui 3 katsetamist, et parandada nende tööd. 2004. aasta algusest alates on seadmestike 2 ja 3 tootmisprotsess kulgenud tõrgeteta. Seadmestike 2 ja 3 maksumus oli 733 970 eurot.

(14)

Punktides 8–13 kirjeldatud esimene etapp oli osa Magogi tootmisprotsessi ajakohastamise üldkavast ja koosnes alletappidest. Teine ja kolmas etapp algasid 2003. aastal ja lõppesid 2005. aastal. Lisaks tehti 2002. aastast alates pidevalt investeeringuid katusekildi kaevandamisse (horisontaalsete kaeveõõnte rajamine). Saksamaa esitatud teabe kohaselt tehti teises ja kolmandas etapis ning horisontaalsete kaeveõõnte rajamisel järgmisi investeeringuid, mis kuulusid ajakohastamise üldkava alla

tabel 2

(15)

Kirjel “hoone 2002” näidatud kulud suuruses 16 576 eurot hõlmasid olemasoleva saetsehhi remonti ja renoveerimist 2002. aastal (tabeli 2 punkt 1).

(16)

Kirjel “hoone 2005” näidatud investeeringud on seotud varasema laohoonega, mida 2004. ja 2005. aastal oluliselt muudeti ja mida praegu kasutatakse tootmiseks (punkt 2). Hoone muutmine oli vajalik äsja väljatöötatud roboteid kasutava uue tootmisprotsessi rakendamiseks. Hoone muutmine hõlmab ka uue saagpingi konstrueerimist (punkt 3), mis oli vajalik uute robotite paigaldamiseks.

(17)

Uue tootmisprotsessi rakendamiseks oli vajalik konstrueerida ka uued reoveekäitlusseadmed (punkt 4) uue saagpingi jahutamiseks. Uus saagpink on vanast suurem ja vajab seetõttu rohkem vett. Kontoriühenduse kulud (punkt 5) on samuti seotud 2005. aastal hoonesse ja saagpinki tehtud investeeringutega.

(18)

Kaevamismasin (punkt 6) on masin, mida kasutatakse tahvelkildi lõikamiseks kaevanduses ja mille Magog ostis 2004. aastal.

(19)

Punkti 7 all näidatud patenteerimiskulud on advokaaditasud projektiga seotud patentide taotlemise eest.

(20)

Horisontaalsete kaeveõõnte rajamisel aastatel 2002–2005 tekkinud seotud kulud hõlmavad kaevanduse laiendamiseks tehtud investeeringuid (punkt 8). Horisontaalsete kaeveõõnte rajamise kulud aastatel 2006–2007 on äriühingu hinnangulised kulud kaevanduse laiendamiseks nendel kahel aastal (punkt 9). Projektijuhi ja inseneri kulud aastatel 2004/2005 (punkt 10) on seotud punktide 8 ja 9 all nimetatud kaevandamisega.

(21)

Hoone lammutamise kulud (punkt 11) tekkisid 2005. aasta juulis ja olid seotud täpsemalt määratlemata hoone lammutamisega.

(22)

Arhitekti tasu (punkt 12) võib jaotada järgmiselt: 3600 eurot “hoone 2005” projekteerimise eest ja 2133 eurot teiste objektide eest.

(23)

Nordrhein-Westfaleni liidumaa andis 702 093 euro suuruse toetuse “Technologieprogramm Bergbau” (kaevandamiseks ettenähtud tehnoloogiaprogramm) raames. Kõnealuse programmi eesmärk oli edendada mäetööstuse töötajate ohutuse suurendamise ja tervisekaitse parandamise projekte ning mäetööstuse valdkonnas keskkonnakaitse parandamise projekte. Programmi raames võimalikud abisaajad olid tehnoloogiauuringute instituudid. Programm katkestati 2003. aasta lõpus.

(24)

Otsus toetuse andmise kohta tehti 19. detsembril 2001. aastal. Toetus maksti välja mitmes osas ajavahemikus 2002. aasta august – 2003. aasta detsember, vastavalt projekti edusammudele.

(25)

Magog sai endale omandiõiguse projekti tulemustele ja talle kuuluvad kasutusõigused. Osa omandiõigusest ja kasutusõigustest potentsiaalselt saadavast tulust peab Magog üle andma Nordrhein-Westfaleni liidumaale. Toetuse andmise otsus sisaldab sätteid, mis tagavad projekti tulemuste laialdase levitamise. Magog peab tulemused avaldama vähemalt ühes Saksamaa tunnustatud erialaajakirjas. Saksamaa esitatud teabe kohaselt on Magog andnud konkurendile mõningate patentide kasutusõiguse. Tulemusi kajastav artikkel avaldati mäetööstuse assotsiatsiooni ajakirjas “Bergbau” (“Mäetööstus”).

(26)

Komisjon algatas ametliku uurimismenetluse, kuna ta kahtles selles, et finantsmeede ei olnud riigiabi, nagu väitis Saksamaa. Komisjon leidis, et finantsmeede andis Magogile valikulise eelise, kuna uue tehnoloogia juurutamine suurendas äriühingu tootlikkust ja tõstis tema konkurentsivõimet, kusjuures äriühing ei pidanud kõiki oma kulusid ise katma. Komisjon leidis ka, et see kahjustas liikmesriikidevahelist kaubandust.

(27)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud võimalike eranditega seoses märkis komisjon, et Magog ei asu asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktides a või c nimetatud abipiirkondades.

(28)

Komisjon leidis, et projekt võib olla komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruses (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes (5), sätestatud investeerimisprojekt, kuid kahtles keskmise suurusega ettevõtetele lubatud abi brutoosatähtsuse kuni 7,5 % ülemmäära ja väikeettevõtetele lubatud abi brutoosatähtsuse kuni 15 % ülemmäära järgimises.

(29)

Komisjon leidis ka, et osa projektist võib olla konkurentsieelne arendustegevus uurimis- ja arendustegevusele riigiabi andmise ühenduse raamistiku (6) (edaspidi “R&D raamistik”) tähenduses, mis võimaldab anda riigiabi alusuuringuteks, tööstusuuringuteks ja konkurentsieelseks arendustegevuseks. Ent komisjon kahtles, kas on järgitud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd) lubatud abi osatähtsuse 35 % ülemmäära.

(30)

Komisjon märkis ka seda, et ta uurib abi kokkusobivust ühishuviga üldiselt ja eelkõige asutamislepingu artiklis 137 sätestatud töötajate tervisekaitse ja ohutuse eesmärgiga.

(31)

Komisjon sai märkused Rathscheckilt ja Theis-Bögerilt ning anonüümseks jääda soovinud konkurendilt.

(32)

Rathscheck ja Theis-Böger selgitavad oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, et katusekildi turg kujutab endast ühte ühtset turgu ja et puudub eraldiseisev turg nn Altdeutsche Deckung'i (“vana-Saksa” stiilis katusekilt) jaoks. Isegi kui Altdeutsche Deckung'i jaoks oleks eraldi turg, moonutaks toetus siiski konkurentsi, kuna uut robotit võib kasutada ka muus stiilis katusekildi tootmiseks ja kuna Hispaania katusekildi tootjad konkureerivad mitte üksnes lõpptoote turul, vaid ka vahesaaduste turul. Rathscheck ja Theis-Böger märgivad, et nad kasutavad Altdeutsche Deckung'i toormena üha rohkem Hispaania katusekilti.

(33)

Rathscheck ja Theis-Böger väidavad abi võimaliku ühisturuga kokkusobivuse osas, et abi ei ole kokkusobiv, kuna see võimaldab Magogil pakkuda oma tooteid turul hinnaga, mis on madalam konkurentide hindadest ja isegi Hispaania ettevõtjate hindadest.

(34)

Rathscheck ja Theis-Böger lükkavad tagasi Saksamaa väite, mille kohaselt toetus ei anna Magogile eelist. Magog ise ei varja, et toetus aitas oluliselt tõsta tema kulutasuvust.

(35)

Rathscheck ja Theis-Böger esitavad ka taustteabe katusekildi turu kohta. Nad märgivad, et katusekildi tootmine on ELis 2001. aastast alates suurenenud. Hispaania annab 95 % ELi toodangust ja on ainus olulise kaubavahetusbilansi ülejäägiga riik. Kõik ELi katusekildi tootjad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted.

(36)

Rathscheck ja Theis-Böger väidavad, et katusekildi digitaalselt juhitud, automatiseeritud tootmine ei ole tegelik uuendus. Katusekilti on kaasaegsete masinate abil Hispaanias toodetud juba mitu aastat. Seoses projekti teatud osa liigitamisega konkurentsieelseks arendustegevuseks märgivad Rathscheck ja Theis-Böger, et igal juhul ei ole järgitud abi osatähtsuse lubatud piirmäärasid.

(37)

Rathscheck ja Theis-Böger lükkavad ümber Saksamaa väite, mille kohaselt parandas abi töötajate töötingimusi. Nad väidavad, et abi ei saa lugeda ühisturuga kokkusobivaks seetõttu, et see järgib asutamislepingu artiklis 137 sätestatud töötajate tervise kaitse ja turvalisuse eesmärki.

(38)

Anonüümseks jääda soovinud konkurent rõhutas oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, et Saksamaa ehitus- ja katuseehitusturg on viimastel aastatel kahanenud. Toetuse andmine Saksa tootjale oleks seetõttu eriti kahjulik. Konkurent märkis ka, et ta toodab katusekilti, mida kasutatakse toormena nn Altdeutscher Schiefer'i tootmiseks Saksamaal.

(39)

Saksamaa väidab oma märkustes ametliku uurimismenetluse algatamise kohta, et abi ei ole riigiabi, kuna see ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Katusekilt, mida Magog toodab uue väljatöötatud seadmestiku abil, on spetsiaalne kvaliteetne nn Altdeutsche Decksteine katusekilt. Nende katusekivide turg on piirkondlik turg ja piiratud Saksamaa teatavate piirkondadega. Seetõttu ei kahjusta see liikmesriikidevahelist kaubandust.

(40)

Juhul kui komisjon leiab, et toetus kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust, väidab Saksamaa, et toetust saab pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Meede vastab R&D raamistiku punktis 3.4 sätestatud konkurentsieelset arendustegevust ettevalmistava uurimuse ja väikeettevõtte konkurentsieelse arendustegevuse tingimustele. Lisaks võib abi pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c alusel. Meede aitab saavutada asutamislepingu artiklis 137 sätestatud olulist ühenduse eesmärki ja see puudutab majandustegevust, mille puhul ühenduse tasandil puudub pingeline konkurents, kuivõrd see üldse mõjutab konkurentsi. Saksamaa esitab lisaks projekti üksikasjaliku kirjelduse, teabe projektikulude ja äriühingu VKE staatuse kohta.

(41)

Saksamaa kordab vastuses Rathschecki ja Theis-Bögeri märkustele oma seisukohta, et toetus ei kahjusta liikmesriikidevahelist kaubandust. Saksamaa märgib, et piirkondlikul turul puudub pingeline konkurents. Saksamaa selgitab, et projekti rakendamine ei vähendanud Magogi tootmiskulusid. Lisaks märgib Saksamaa, et R&D raamistiku kohaselt on projekt abikõlblik ja et selle alusel võib abi lugeda kokkusobivaks. Saksamaa väljendab kahtlust, kas Rathschecki ja Theis-Bögeri väide, mille kohaselt nad toodavad Altdeutsche Deckung'it Hispaania toormest, on õige.

(42)

Saksamaa selgitab oma vastuses anonüümseks jääda soovinud konkurendi märkustele, et subsideeritud robotit ei kasutata sellise katusekildi tootmiseks, mida toodetakse valdavalt Hispaanias. Seetõttu ei moonuta see Hispaania katusekildi osas konkurentsi. Anonüümseks jääda soovinud konkurendi väide, mille kohaselt ta toodab katusekilti, mida kasutatakse Saksamaal Altdeutscher Schiefer'i tootmiseks, ei ole Saksamaa arvates õige.

(43)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid, olles ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on kaubanduse kahjustamise tingimus täidetud, kui abisaaja äriühingu majandustegevus on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega.

(44)

Komisjon leiab, et projekt ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa antud toetus andsid Magogile eelise. Toetus aitas äriühingul uute seadmestike ülesseadmisega ajakohastada oma tootmisprotsessi. Seda kinnitab äriühingu enda veebilehekülg, kus on märgitud, et projekt teostati lõikamisprotsessi automatiseerimiseks, mis võimaldab äriühingul toota kvaliteetset katusekilti väiksema kuluga ja tõstab seega äriühingu konkurentsivõimet. Toetus soosib Magogi, kuna äriühing ei oleks turult sellist toetust saanud. Seetõttu võib see moonutada konkurentsi.

(45)

Komisjon leiab liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise küsimuses, et spetsiaalne kvaliteetne katusekilt, mida Magog toodab, ei kujuta endast eraldiseisvat turgu, vaid on katusekildi turu osa. Saksamaa esitatud andmete kohaselt on Altdeutsche Deckung'i tootmine ja turustamine piiratud teatavate piirkondadega ja Altdeutsche Deckung'i nõudlus ei ole selle hinna ja kasutuse tõttu asendatav muu katusekildiga. Komisjon leiab siiski, et asjaolu, et Altdeutsche Deckung on muust katusekildist kallim ja et seda nõuavad vaid teatavad, erilise ajaloohuviga tarbijad, ei õigusta selle käsitamist eraldiseisva turuna.

(46)

Kaebuse esitaja sõnul on katusekildi tootmise kogumaht ELis hinnanguliselt 743 000 tonni. Hispaania on suurim katusekildi tootja ja ekspordib olulise osa oma toodangust. Saksamaa toodab ligikaudu 9 000–10 000 tonni katusekilti. Saksamaa andmete kohaselt importis Hispaania 2002. aastal Saksamaale üle 100 000 tonni katusekilti. Komisjon järeldab seetõttu, et katusekildi turul toimub liikmesriikidevaheline kaubandus ja et Magog konkureerib teiste liikmesriikide tootjatega.

(47)

Meetme võttis Nordrhein-Westfaleni liidumaa. Seega pärineb see riigi ressurssidest ja seos riigiga on olemas.

(48)

Komisjon järeldab eespool nimetatud põhjustel, et toetus kujutab endast riigiabi asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ja et selle kokkusobivust ühisturuga tuleb hinnata sellest lähtudes.

(49)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 2 ja 3 on ette nähtud erandid lõikes 1 sätestatud üldisest riigiabi keelust.

(50)

Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 erandid ei ole käesoleval juhul kohaldatavad, kuna abimeede ei ole sotsiaalset laadi ja seda ei anta üksiktarbijatele, see ei korva loodusõnnetuste või erakorraliste sündmuste tekitatud kahju, samuti ei anta abi Saksamaa jagamisest kahjustatud Saksamaa Liitvabariigi teatud piirkondade majandusele.

(51)

Asutamislepingu artikli 87 lõikes 3 sätestatud võimalike eranditega seoses tuleb esmalt märkida, et projekti ei rakendatud asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktide a või c kohases abipiirkonnas ja seega ei vasta see piirkondliku abi tingimustele.

(52)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes, muudetud komisjoni aasta määrusega (EÜ) nr 364/2004 (7), laiendades selle kohaldamisala uurimis- ja arendustegevuseks antavale abile, võimaldab anda VKEdele riigiabi alusuuringuks, tööstusuuringuks ja konkurentsieelseks arendustegevuseks. Kuigi käsitletav meede anti enne määruse (EÜ) nr 364/2004 jõustumist, on määruse (EÜ) nr 70/2001 uus redaktsioon kohaldatav, kuna selle artikli 9a kohaselt on enne määruse (EÜ) nr 364/2004 jõustumist komisjoni loata ja asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustust rikkudes antav abi, mis vastab määruse (EÜ) nr 70/2001 uue redaktsiooni tingimustele, ühisturuga kokkusobiv.

(53)

Määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklis 2 on alusuuring määratletud kui teaduslike ja tehniliste üldteadmiste suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole seotud tööstuslike või äriliste eesmärkidega. Tööstusuuring on määratletud kui kavandatud otsingud või kriitilised uuringud uute teadmiste hankimiseks, et kasutada neid teadmisi uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid märkimisväärselt täiustada. Kuna kõnealune projekt on seotud prototüübi ja kahe seadmestiku, mida kasutatakse tootmisprotsessis, väljatöötamisega, on selge, et see ei ole ei alus- ega tööstusuuring.

(54)

Sama artikli kohaselt on konkurentsieelne arendustegevus määratletud kui tööstusuuringute tulemuste ülekandmine uute, muudetud või täiendatud toodete, protsesside või teenuste kavadele, projektidele või kujundustele, mis on mõeldud müügiks või kasutamiseks, kaasa arvatud esmase prototüübi loomine, mida ei ole võimalik kasutata ärilisel otstarbel. See võib hõlmata ka alternatiivsete toodete, protsesside või teenuste kontseptuaalset sõnastust ja kujundust ning näidis- või katseprojekte, tingimusel, et neid projekte ei saa tööstuses või kaubanduses kasutada ega kasutatavaks muuta.

(55)

Komisjon märgib, et projekti esimene etapp hõlmas prototüübi väljatöötamist, millele järgnes kahe seadmestiku väljatöötamine, mis ühendati tootmisprotsessi. Nende kahe seadmestiku paigaldamine ei kuulu konkurentsieelse arendustegevuse alla, kuna neid kasutati tootmises. Komisjon leiab siiski, et prototüübi väljatöötamist võib käsitada konkurentsieelse arendustegevusena. Prototüüp kuulub tootmisprotsessi täiustamise projekti alla. Seda ei kasutata tootmises, kuna see demonteeriti 2003. aastal. Uuendusliku laadi küsimuses märgib komisjon, et Saksamaa andmete kohaselt erineb väljatöötatud prototüüp oluliselt masinatest, mida Hispaanias kasutatakse sellise katusekildi tootmiseks, mida ei saa kasutada Altdeutsche Deckung'i tootmiseks. Lisaks sai Magog pärast projekti rakendamist ka patendid.

(56)

Määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 5a lõike 3 kohaselt ei tohi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele konkurentsieelseks arendustegevuseks antava abi brutoosatähtsus ületada 35 % projekti abikõlblikest kuludest. Artikli 5a lõikes 4 on lubatud seda suurendada 10 protsendipunkti võtta, kui projekti tulemusi levitatakse laiaulatuslikult tehnika- ja teaduskonverentsidel või avaldatakse tsiteeritavates tehnika- ja teadusajakirjades.

(57)

Osa projekti tulemustest on patentidena litsentsitud teisele äriühingule. Projekti tulemused tuleb samuti avaldada tehnikaajakirjas. Seetõttu leiab komisjon, et abi osatähtsuse 35 % ülemmäärale võib lisada täiendavad 10 protsendipunkti, mistõttu abi brutoosatähtsuse ülemmäär on 45 %. Kuna prototüübi maksumus oli 464 410 eurot, on lubatud abi 208 985 eurot.

(58)

Lisaks saab teostatavusuuringut, mis kuulus esimese etapi alla, käsitada muudetud määruse (EÜ) nr 70/2001 artiklis 5b sätestatud abina tehnilisteks teostatavusuuringuteks, millega valmistatakse ette tööstusuuringuid või konkurentsieelset arendustegevust, mille jaoks antava abi osatähtsus ei tohi ületada 75 %. Teostatavusuuringu maksumus oli 25 565 eurot, mistõttu lubatav abi on 19 174 eurot. Määruse (EÜ) nr 70/2001 alusel lubatav abi on seega kokku 228 158 eurot.

(59)

Nagu lõikes 55 märgitud, ei saa tööstuslikuks tootmiseks kasutatavate seadmestike 2 ja 3 konstrueerimist käsitada konkurentsieelse arendustegevusena ja seega ei ole see uurimis- ja arendustegevuseks antava abi kõlblik. Nende seadmestike konstrueerimist võib siiski käsitada määruse (EÜ) nr 70/2001 kohase investeerimisena materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, kuna olemasoleva tootmisprotsessi ratsionaliseerimise ja ajakohastamise tõttu muutus Magogi tootmisprotsess põhjalikult.

(60)

Määruse (EÜ) nr 70/2001 artikli 4 kohaselt ei tohi väikeettevõtetele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks antava abi brutoosatähtsus ületada 15 %. Artikli 2 kohaselt on investeerimine materiaalsesse varasse mis tahes investeering materiaalsesse põhivarasse, mis on seotud uue käitise rajamise või olemasoleva käitise laiendamise või tegevusega, mis hõlmab olemasoleva käitise toodete või tootmismenetluse põhjalikku muutmist (eelkõige täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel). Investeerimine immateriaalsesse varasse on investeerimine tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, kasutusõiguste, oskusteabe või patentimata tehnilise teadmiste omandamise teel.

(61)

Seadmestike 2 ja 3 maksumus oli 733 970 eurot. Saksamaa väidab, et teise ja kolmanda etapi ning horisontaalsete kaeveõõnte rajamise kulusid tuleks samuti käsitada määruse (EÜ) nr 70/2001 kohase investeeringuna materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ja need peaksid olema selle alusel abikõlblikud.

(62)

Komisjon leiab, et kulud, mis on seotud uueks tootmisprotsessiks ettenähtud hoone projekteerimisega (tabel 2, punkt 2), uueks tootmisprotsessiks ettenähtud saagpingi konstrueerimisega (punkt 3), reoveekäitlemiseks tehtud investeeringutega (punkt 4) ja kontoriühendusega (punkt 5), kujutavad endast tõesti määruses (EÜ) nr 70/2001 määratletud investeeringut materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse. Need investeeringud on Magogi tootmisprotsessi täiustamiseks ja ajakohastamiseks ettenähtud projekti osa ja on seega määruse (EÜ) nr 70/2001 kohaselt abikõlblikud. Komisjon leiab ka, et “hoone 2005” projekteerimisega seotud arhitekti tasu suuruses 3 600 eurot on abikõlblik, kuna see kuulub “hoone 2005” kulude alla. Nimetatud meetmete summa on kokku 522 859 eurot.

(63)

Komisjon järeldab erinevalt Saksamaast, et teise ja kolmanda etapi ning horisontaalsete kaeveõõnte rajamise ülejäänud kulud ei ole abikõlblikud. Kirjega “hoone 2002” seotud investeeringud (tabel 2, punkt 1) hõlmavad olemasoleva saetsehhi remonti ja renoveerimist 2002. aastal ning on seega vaid asendusinvesteeringud, mis ei ole määruse (EÜ) nr 70/2001 kohaselt abikõlblikud.

(64)

Kaevamismasin on masin, mida kasutatakse katusekildi lõikamiseks kaevanduses (punkt 6). Komisjon leiab, et selle masina ostmine ei kujuta endast investeerimist materiaalsesse varasse määruse (EÜ) nr 70/2001 tähenduses, vaid et selle masina soetusmaksumus on puhas tegevuskulu. Kaevamismasina ostmine ei ole osa Magogi tootmisprotsessi täiustamiseks ja ajakohastamiseks ettenähtud investeerimisprojektist.

(65)

Mis puudutab patentide taotlemiseks tehtud patenteerimiskulusid advokaaditasude kujul (punkt 7), siis kuigi need kulud on seotud täiustamise ja ajakohastamise projektiga, ei kujuta need endast määruse (EÜ) nr 70/2001 kohaseid abikõlblikke kulusid, kuna ei vasta materiaalsesse varasse investeerimise tingimusele.

(66)

Horisontaalsete kaeveõõnte rajamise kulude osas aastatel 2002–2005 (punkt 8) ning horisontaalsete kaeveõõnte hinnanguliste kulude osas aastatel 2006–2007 (punkt 9) leiab komisjon, et need kulud kujutavad endast tavapäraseid tegevuskulusid ja ei ole investeerimine materiaalsesse varasse määruse (EÜ) nr 70/2001 tähenduses. Sama kehtib horisontaalsete kaeveõõnte rajamisega seotud projektijuhi ja inseneri töötasu kohta aastatel 2004–2005 (punkt 10).

(67)

Komisjon leiab lisaks, et 2005. aastal hoone lammutamiseks tehtud kulud (punkt 11) ei ole abikõlblikud, kuna kõnealune lammutamine ei ole tootmisprotsessi ajakohastamiseks ja täiustamiseks ettenähtud projekti osa. Selle asemel on see seotud Magogi tavapärase tegevusega ja ei vasta seega määruse (EÜ) nr 70/2001 kohasele materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimise määratlusele. Mis puudutab arhitekti tasu ülejäänud osa (punkt 12), mis ei ole seotud kirjega “hoone 2005”, leiab komisjon, et see meede ei kuulu samuti investeerimisprojekti alla, kuna need tasud ei ole seotud ühegi investeeringuga, mida käsitletakse ajakohastamise ja täiustamise projekti osana.

(68)

Eeltoodust järeldab komisjon, et määruse (EÜ) nr 70/2001 kohaselt on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks tehtud abikõlblikud kulud esimeses etapis 733 970 eurot ning teises ja kolmandas etapis 522 859 eurot. Seega on need kokku 1 256 829 eurot. Kuna väikeettevõtete jaoks on lubatud abi osatähtsus 15 %, on materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse investeerimiseks lubatud abi suurus 188 524 eurot.

(69)

Komisjon leiab, et käesoleval juhul ei saa kohaldada ühtegi teist, näiteks ettevõtte päästmisabi ja ümberkorraldamisabi, keskkonnaabi, koolitusabi, tööhõiveabi ega riskikapitali käsitlevat ühenduse suunist ega määrust.

(70)

Komisjon uuris ka abi kokkusobivust ühishuviga üldiselt ja eelkõige asutamislepingu artiklis 137 sätestatud töötajate tervise ja ohutuse kaitsmise eesmärgiga. Asutamislepingu artiklis 137 on sätestatud, et ühendus toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid muu hulgas järgmistes valdkondades: a) eelkõige töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust, ja b) töötingimuste parandamine. Komisjon järeldab, et abi ei saa pidada selle alusel ühisturuga kokkusobivaks, kuna abi põhieesmärk ei olnud töökeskkonna parandamine, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust, vaid Magogi tootmisprotsessi täiustamine ja ajakohastamine. Seda järeldust ei kummuta asjaolu, et projekt aitas (kõrvalmõjuna) parandada ka töötajate töötingimusi, kuna vähendas käsitöö osa ja müra töökohal.

(71)

Komisjon leiab, et Saksamaa on Magogile andnud ebaseaduslikult ja asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 rikkudes abi 702 093 euro ulatuses. Komisjon leiab, et 416 683 euro suurust summat võib määruse (EÜ) nr 70/2001 kohaselt lugeda ühisturuga kokkusobivaks (228 158 eurot uurimis- ja arendustegevuseks ning 188 524 eurot investeerimiseks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse) (8). Ülejäänud summa, 285 410 eurot, on ühisturuga kokkusobimatu ja tuleb tagasi nõuda,