EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006D0598

2006/598/EÜ: Komisjoni otsus, 16. märts 2005 , riigiabi kohta, mida Itaalia (Lazio piirkond) kavatseb anda kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks (teatavaks tehtud numbri K(2005) 587 all) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 244, 7.9.2006, p. 8–16 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2006/598/oj

7.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 244/8


KOMISJONI OTSUS,

16. märts 2005,

riigiabi kohta, mida Itaalia (Lazio piirkond) kavatseb anda kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 587 all)

(Ainult itaaliakeelne tekst on autentne)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2006/598/EÜ)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 88 lõike 2 esimest taanet,

võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, eriti selle artikli 62 lõike 1 punkti a,

olles palunud huvitatud isikutel esitada oma tähelepanekud vastavalt nendele artiklitele (1) ja võttes arvesse neid tähelepanekuid,

ning arvestades järgmist:

I.   MENETLUS

(1)

Komisjon otsustas oma 13. mai 2003. aasta otsusega, millest teatati Itaaliale kirja teel samal päeval, algatada artikli 88 lõike 2 alusel uurimismenetlus pealkirjas nimetatud juhtumi puhul ja palus Itaalial ning kõigil huvitatud isikutel esitada oma tähelepanekud. (2)

(2)

Itaalia vastas kirja teel 23. juulil 2003.

(3)

Riigiabi saaja ACEA SpA (edaspidi “ACEA”) kirjutas 8. septembril 2003. Kiri saadeti Itaaliale tähelepanekute esitamiseks koos mitmete muude lisateabenõuetega 15. septembril 2003. Paluti esitada järgmised dokumendid või andmed:

koopia vastastikuse mõistmise memorandumist ACEA ja Electrabeli vahel AEP loomiseks;

ACEA tegevuste üleandmise tingimused AEPle, eelkõige see, kas kõnealust meedet oli arvesse võetud;

milliseid ACEA tegevusi tagasinõudmine mõjutab.

(4)

Itaalia vastas 18. märtsil 2004 ja seejärel 29. aprillil 2004.

II.   TOETUSE KIRJELDUS

(5)

Algselt puudutas juhtum kahte energia säästmise projekti, mida rahastas Lazio piirkond, kaugkütteprojekti ja tuuleelektrijaama. Mõlemad projektid loeti ühisturuga vastavuses olevaks, kuid esimese projekti osas otsustati algatada menetlus nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 6 alusel Deggendorfi kohtuasjas (3) tehtud otsuse põhjal. Projekt käsitleb kaugküttevõrku Rooma lähedal Torrino Mezzocamminos. Uue elamurajooni soojusvõrk saab energiat osaliselt renoveeritud ja uuendatud koostootmistehasest. Kaks muud Rooma lähedal asuvat elamurajooni, Torrino Sud ja Mostacciano, on juba ühendatud soojus- ja elektrienergia koostootmisjaama kaugküttevõrgu kaudu. Uus projekt kujutab endast võrgu laiendamist, pikendades torustikku 14 km võrra.

(6)

Projekti investeerimiskulud on 9 500 000 eurot. Investeeringute suurus sõltub sellest, kui palju investeeritakse soojuse jaotussüsteemi, välja arvatud uuendatud turbiin. Toetuse määr on 3 800 000 eurot.

(7)

Meetme õiguslik alus on Lazio piirkondliku valitsuse 6. augusti 1999. aasta otsus nr 4556, millega valiti välja projektid, mida rahastati süsinikdioksiidimaksust. Meedet rahastatakse niisiis summadest, mis saadakse 23. detsembril 1998. aastal vastu võetud eelarveseaduse nr 448/98 artikliga 8 kehtestatud süsinikdioksiidimaksust. Keskkonnaministeerium võttis 20. juulil 2000 vastu määruse nr 337, milles sätestati kriteeriumid ja üksikasjalikud eeskirjad, mida see piirkond peab maksutulude kasutamisel täitma.

III.   TOETUSESAAJAD

(8)

Toetusesaaja oli ACEA, mis oli varem Rooma piirkonnale kuuluv kommunaalettevõte. Pärast mitmeid ümberkorraldusi, mis hõlmas mitmeid muid ettevõtteid ja sealhulgas Electrabelit, on praegu erinev toetusesaaja, AceaElectrabel Produzione (AEP). 50 % AEPst kuulub Electrabel Italiale ja 50 % AceaElectrabelile. Electrabel Italia kuulub täielikult Belgia ettevõttele Electrabel. 40,59 % AceaElectrabelist kuulub Electrabel Italiale ja 59,41 % ACEAle.

Image

IV.   ASUTAMISLEPINGU ARTIKLI 88 LÕIKE 2 KOHASE MENETLUSE ALGATAMISE PÕHJUSED

(9)

Komisjon leidis, et kontrollitav projekt vastab keskkonnasuuniste asjaomastele sätetele. (4) Komisjon väljendas siiski kahtlusi ja otsustas algatada uurimismenetluse, sest ta arvas, et juhtumi puhul tuleks kohaldada Deggendorfi kohtuotsuses kinnitatud põhimõtteid ja kriteeriume.

(10)

Uurimise käigus selgus, et toetusesaaja ACEA on üks endistest aziende municipalizzate’st (kohalikule haldusorganile kuuluv kommunaalettevõte) energiasektoris, mis on saanud kasu toetuskavadest, millele anti hinnang komisjoni 5. juuni 2002. aasta otsuses 2003/193/EÜ riigiabi kohta, mida Itaalia on andnud maksuvabastuste ja madala intressimääraga laenudena kommunaalettevõtetele, mille enamusosalus kuulub riigile. (5) Isegi kui see otsus puudutab ainult selliseid kavasid ning selles ei käsitleta toetusesaajate konkreetseid olukordi, oli vähemalt üks kava selline, mis oli ette nähtud kõigile teatavatele tingimustele vastavatele ettevõtetele, ning asjaomasel ajal vastas ACEA neile tingimustele.

(11)

Komisjoni otsuses 2003/193/EÜ väideti, et sellised teatamata toetuskavad ei ole ühisturul sobivad ning need on ebaseaduslikud. Neil põhjustel sätestas komisjon artiklis 3, et Itaalia peab tagasi nõudma kõik toetused, mis olid antud kõnealuste kavade raames. ACEA kaebas selle otsuse edasi esimese astme kohtusse (6) ja on kohtus kinnitanud, et ta sai kõnealusest toetuskavast kasu. ACEA finantsaruannetes osutatakse selgesõnaliselt tagasinõudmise ohule, näiteks poolaastaaruandes septembris 2004. (7)

(12)

Komisjon saatis Itaalia ametiasutusele kaks kirja, milles tuletati meelde kohustust need summad tagasi nõuda. Itaalia ametiasutused on komisjonile teatanud, et rohkem kui kahe aasta möödudes otsuse 2003/193/EÜ tegemisest ei ole nad veel täitnud tagasinõudmiskohustust, sest kohaste haldusmeetmete vastuvõtmine ja elluviimine pole veel lõpule jõudnud. Ametiasutused ei ole veel selgitanud ka seda, kas ACEAle makstud summad on juba tagasi nõutud. Eespool nimetatud teabe põhjal tuleb järeldada, et ACEA on saanud otsuses 2003/193/EÜ ühisturule sobimatuks hinnatud toetuskavade raames nimetatud toetust ega ole seda veel tagasi maksnud.

(13)

Selle põhjal järeldas komisjon, et tal ei ole võimalik kindlaks määrata, kui palju ACEA on juba toetust saanud ja peab tagasi maksma.

(14)

Komisjon järeldas samuti, et tal ei ole võimalik hinnata “vana” ja “uue” toetuse ühistoimet ning selle võimalikku moonutavat mõju ühisturule.

V.   ITAALIA JA KOLMANDATE ISIKUTE TÄHELEPANEKUD

1.1.   Itaalia tähelepanekud

(15)

Itaalia ametiasutuste väited esitatakse punktides 16–27.

(16)

Itaalia on tõstatanud toetusesaaja identiteedi küsimuse, mis on muutunud pärast komisjoni otsust algatada uurimine. Itaalia märgib koguni, et toetusesaaja muutus juba enne kõnealust aega. Itaalia tunnistab siiski, et komisjonile ei ole teatatud sellest asjaolust enne otsuse tegemist käesoleva menetluse algatamise kohta. Itaalia arvates ei saaks toetusesaaja muutuse tõttu Deggendorfi kohtuotsust kohaldada ja käesoleval menetlusel ei ole subjekti.

(17)

Itaalia vaidlustab, et meede on toetus, sest see puudutab kohalikku projekti, mis ei mõjuta kaubandust. Lisaks selle väidab Itaalia, et soojus ei ole kaubeldav ning see ei saa asendada muid energiaallikaid ning seega ei ole ka konkurents moonutatud.

(18)

Itaalia vaidlustab ka Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamise ja esitab väiteid, mida selgitatakse punktides 19–23.

(19)

Itaalia väidab, et Deggendorfi kohtuotsust ei saa käesoleva juhtumi puhul kohaldada, sest lähtepunkt on erinev. Uurimisalune toetus on piirkondlik toetus (seda annab Lazio piirkond), kuid kommunaalettevõtetega seotud toetuse korral oli tegemist riigi toetusega.

(20)

Itaalia väidab, et toetusesaajate identiteet ei ole päris selge. Deggendorfi kohtuotsust saaks kohaldada ainult üksikute toetuste suhtes, mitte toetuskavade suhtes.

(21)

Itaalia väidab, et Deggendorfi kohtuotsust võiks kohaldada ainult lõplike otsuste suhtes, kuid komisjoni otsus ei ole lõplik, sest see on edasi kaevatud. Itaalia väidab, et komisjon ei saa avaldada sellist survet liikmesriikide poliitikale enne asutamislepinguga ette nähtud kõigi õiguskaitsevahendite kasutamist.

(22)

Itaalia arvates kasutab komisjon Deggendorfi kohtuotsust liiga laialdaselt, ja märgib, et selle tulemusel võivad liikmesriigid lõpetada toetustest teatamise.

(23)

Lisaks sellele juhib Itaalia tähelepanu kahele uurimisaluse projekti omadusele, mis ei toeta Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamist: a) projekti eesmärk – energia säästmine – on kooskõlas komisjoni ja ühenduse poliitikaga; b) ACEAd karistataks teiste kommunaalettevõtetega võrreldes ning komisjon avaldaks ebaseaduslike vahenditega survet ühele subjektile.

(24)

Vastuseks komisjoni küsimustele esitab Itaalia punktides 25–27 oma tähelepanekud.

(25)

Vastastikuse mõistmise memorandumist on näha, et AEP kuulub AEA ja Electrabeli topeltkontrolli alla.

(26)

Ühisettevõtte kokkuleppes ei ole võetud arvesse kõnealust projekti ega tagasinõudmise otsust.

(27)

ACEAl on erinevaid tegevusvaldkondi ning pole võimalik kindlaks määrata, milliseid neist toetuse tagasinõudmine mõjutab.

1.2.   Kolmandate isikute tähelepanekud

(28)

Toetusesaaja ACEA esitas mitmeid tähelepanekuid, mis väga suures osas kattusid Itaalia esitatud tähelepanekutega. ACEA on siiski esitanud kolm lisatähelepanekut Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamise osas.

(29)

Esimene ACEA lisatähelepanek on, et praegusel juhul, vastupidiselt Deggendorfi juhtumile, ei ole tagasimaksmiseks kiireloomulisi ega tõsiseid põhjuseid, samuti ei ole kulunud palju aega otsuse vastuvõtmisest ebaseadusliku toetuse kohta.

(30)

Teises ACEA tähelepanekus rõhutatakse, et taas vastupidiselt Deggendorfi juhtumile ei ole ACEAl mingeid kohustusi seoses tagasimaksmisega ning ta ei ole tagasimaksmise vastu; vastupidi – ACEA on valmis tagasi maksma ja toonitab, et viivitus ei sõltu temast.

(31)

Kolmandas ACEA lisatähelepanekus väidetakse, et komisjon ei kohalda Deggendorfi kohtuotsust järjekindlalt. ACEA mainib Société française de production’i (edaspidi “SFP”) käsitlevat komisjoni otsust 1998/466/EÜ, (8) kus nimetatakse sama toetusesaaja kohta eelnevalt tehtud negatiivset otsust, kuid kus ei kohaldatud Deggendorfi kohtuotsust.

VI.   HINNANG

(32)

Toetusele hinnangut andes uuritakse eelkõige seda, kas kõnealune meede on toetus ja kas seda saab pidada asutamislepinguga vastavuses olevaks.

(33)

Teiseks määratakse kindlaks toetusesaaja ja hinnatakse, kas Deggendorfi kohtuotsust saab kohaldada.

1.1.   Toetuse olemasolu

(34)

Mitmed Itaalia ja ACEA esitatud tähelepanekud käsitlevad komisjoni nägemust, et projekt on toetus.

(35)

Projekti rahastatakse piirkondliku valitsuse eelarvest, mis saadakse 1999. aasta eelarveseadusega kehtestatud süsinikdioksiidimaksust. Toetuse olemasolu esimene tingimus on täidetud.

(36)

Meede on valikuline, sest sellest saab kasu vaid üks tootja – algselt ACEA ja nüüd AEP. Toetuse olemasolu teine tingimus on täidetud.

(37)

Menetluse algatamist käsitleva otsuse punktis 3.1 kinnitatakse mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, sest soojusega ei kaubelda, kuid seda saab asendada muude esmaste või teiseste energiatoodetega, mis on kaubeldavad.

(38)

Seda kinnitavad muud komisjoni otsused. Itaaliaga seoses võib nimetada Piemonte piirkonda käsitlevat otsust heitgaaside vähendamiseks antud toetuse kohta (nr 614/02), (9) milles öeldakse, et kaugkütteprojekti abil võib kodumajapidamistes asendada soojusega muid esmaseid või teiseseid energiaallikaid, näiteks õli või elektrit, millega kaubeldakse liikmesriikide vahel.

(39)

Kaugkütte eesmärk on asendada elamute individuaalsed küttesüsteemid kogu elamurajoonis. Teisiti öeldes asendab kaugkütte jõujaam väikeste katelde toodetava soojuse, mis omakorda kasutavad muid energiaallikaid, nagu õli, gaas või elekter. Õli, gaasi ja elektriga kaubeldakse liikmesriikide vahel. Kuna tegemist on asendusmõjuga, on kõnealusel projektil mõju kaubandusele. Igal juhul tegutsevad nii ACEA kui Electrabel aktiivselt mitmes valdkonnas ning eelkõige energiasektoris ja elektri tootmises, millega toimub ka ühendusesisene kaubandus. Toetuse olemasolu kolmas tingimus on ka täidetud.

(40)

Lisaks on meede ka konkurentsi moonutav, sest sellega soositakse ühte ettevõtjat, kelle positsioon võib energia maailmaturul tugevneda ning see võib omakorda põhjustada muudatusi turutingimustes. Selle põhjal võib kinnitada, et meede mõjutab kaubandust ja moonutab konkurentsi ja need mõjud vastavad muude juhtumite korral komisjoni esitatud järeldustele. (10)

(41)

Seega on täidetud kõik neli toetuse tingimust ja komisjon kinnitab oma järeldust, et kõnealust projekti tuleb ka toetusena käsitleda.

1.2.   Toetuse kokkusobivus ühisturuga

(42)

Esmalt uuris komisjon, kas kõnealune toetus vastab asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile c, ja tegi järelduse, et projektiga püüti saavutada keskkonnaalaseid eesmärke. Teiseks hindas komisjon, kas meede vastab keskkonnasuunistes sätestatud eeskirjadele. Komisjon uuris eelkõige suuniste punkte 30 ja 37.

(43)

Suuniste punktis 30 on sätestatud, et “punktis 6 määratletud investeeringud energia säästmisse loetakse võrdseks investeeringutega, millega edendatakse keskkonnakaitset. Niisugustel investeeringutel on majanduslikult väga suur osa ühenduse keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisel. Seetõttu võib nendele investeeringutele anda investeeringutoetust, mille põhimäär on 40 % toetuse saamise tingimustele vastavatest kuludest.”

(44)

Kõnealuse projekti puhul võib anda toetust üksnes investeeringutele kaugküttesse, mis koosneb soojuse jaotusvõrgust ja selle juurde kuuluvatest seadmetest. Lazio piirkonna ametiasutused on esitanud komisjonile tehnilisi ja majandusolukorda puudutavaid andmeid, mille alusel võib kinnitada, et kavandatav kaugkütte jaotusvõrk tähendaks suurt sammu edasi energia säästmises praeguse, investeerimiseelse olukorraga samadel tingimustel võrreldes. Seetõttu on kohaldatav suuniste punkt 30.

(45)

Suuniste punktis 37 on sätestatud, et “toetuse saamise tingimustele vastavad kulud peavad rangelt piirduma investeerimise lisakuludega, mis on vajalikud keskkonnakaitse eesmärkide saavutamiseks”.

(46)

Võrdlusinvesteeringud puuduvad, sest alternatiiv on elamute individuaalne kütmine. Lisaks sellele ei kaasne võrgu laiendamisega kulude kokkuhoidu. Seetõttu võib kogu investeeringut lugeda toetuse saamise tingimustele vastavaks. Antud toetus vastab maksimaalsele toetusmäärale 40 % bruto.

(47)

Toetuse saamise tingimustele vastavate investeeringukulude ja toetuse osatähtsuse alusel tundub, et kaugkütteprojekt eraldi võetuna vastab suuniste punktidele 30 ja 37.

(48)

Selle analüüsi alusel võib komisjon tõdeda, et eraldi võetuna vastab projekt riigiabi eeskirjadele. Sellist otsust tehes on komisjon nõuetekohaselt tasakaalustanud keskkonnakaitselised aspektid konkurentsipoliitikaga. Nagu on osutatud keskkonnasuuniste punktis 4, “ei tähenda pikaajaliste keskkonnakaitsenõuete arvessevõtmine, et igasugune toetus on lubatud”.

(49)

Kui komisjon nõustuks Itaalia seisukohaga, et kuna projekti eesmärk on keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamine, siis peab komisjon selle heaks kiitma, eirataks asjaolu, et konkurentsieeskirjade osas on kõige tähtsam viis, kuidas eesmärgid saavutatakse. Väljakujunenud kohtuotsuste kohaselt annab komisjon suuniseid, kuidas ta riigiabi teatisi läbi vaatab, ja näitab liikmesriikidele, kuidas saavutada keskkonnakaitselised eesmärgid, moonutades võimalikult vähe konkurentsi. Toetuse keskkonnakaitseline eesmärk ei õigusta erandi tegemist riigiabimeetmete üldeeskirjadest ja põhimõtetest, ükskõik milline on toetuse eesmärk.

1.3.   Toetusesaaja identiteet

(50)

Käesoleval juhul tuleb kindlaks määrata toetusesaaja.

(51)

Mitmed Itaalia poolt esitatud tähelepanekud (11) käsitlevad toetusesaaja vahetumist, projekti teostava ettevõtte tegevuste üleandmise tingimusi ja ACEA ja Electrabeli vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit.

(52)

Komisjoni ei teavitatud asjaolust, et enne käesoleva menetluse alustamise otsust oli toetusesaajaks saanud AEP. Sellest teavitasid Itaalia ametiasutused alles käesoleva menetluse käigus.

(53)

Nagu eespool toetusesaaja kirjelduses mainiti, erinevad AEP ja ACEA teineteisest. AEP on eraldiseisev ettevõte, mida kontrollivad ACEA ja Electrabel. Kuid komisjon peab riigiabi tuvastamisel arvestama ka muid asjaolusid peale vormilise eraldatuse. Esimese astme kohus kinnitas hiljuti, viidates nii Euroopa Kohtu kui iseenda laialdasele kohtupraktikale. (12)

(54)

“Tuleb märkida, ET kui õiguslikult eraldiseisev füüsiline või juriidiline isik moodustab majandusüksuse, käsitletakse neid väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel ühe ettevõtjana (vt kohtuasja 170/83 Hydrotherm [1984] EKL 2999, punkt 11, ning analoogia põhjal kohtuasja T-234/95 DSG v. komisjon [2000] EKL II-2603, punkt 124). Riigiabi puhul tekib majandusüksuse olemasolust eelkõige seoses küsimusega, kas on võimalik kindlaks teha toetusesaaja (vt kohtuasja 323/82 Intermills v. komisjon [1984] EKL 3809, punktid 11 ja 12). Sellega seoses on leitud, et komisjonil on laialdased volitused otsustada, kas kontserni kuuluvad ettevõtted moodustavad majandusüksuse või tuleks neid riigiabi käsitlevate eeskirjade kohaldamisel vaadelda juriidiliselt ja finantsiliselt iseseisvatena (vt liidetud kohtuasju T-371/94 ja T-394/94 British Airways jt v. komisjon [1998] EKL II-2405, punktid 313 ja 314, ning analoogia põhjal DSG v. komisjon, punkt 124).”

(55)

Komisjon peab otsustama, kas ACEAd ja ettevõtet, mis endiselt ACEA kontserni kuulub, tuleks vaadelda ühe majandusüksusena. AEP olukorra analüüs kinnitab seda.

(56)

ACEA tunnistab, et kontrollib koos Electrabeliga AEPd. ACEA kinnitab seda selgesti ühes vastuses. (13) Seda kinnitab ka ACEA finantsaruandlus, kus AEP on nimetatud ühena konsolideeritud ettevõtetest. Asjaolu, et ACEA kontrollib AEPd koos Electrabeliga, mitte üksi, ei oma tähtsust.

(57)

AEPd mainitakse ACEA arvepidamises: 2004. aasta esimese poole aruande lk-l 35 on kirjas, et “arvestades määruse 127/91 artiklis 37 sätestatud võimalust, konsolideeritud ettevõtjad ka järgmised ettevõtjad, mida emaettevõtja kontrollib koos teiste partneritega nendega sõlmitud kokkulepete alusel”. See loend sisaldab ka AEPd.

(58)

ACEA ja Electrabeli vahelises vastastikuse mõistmise memorandumis, mis käsitleb ACEA filiaali üleandmist AEPsse, projekti ei mainitagi. Siiski on selge, et AEP sai projekti endale ja muutus toetusesaajaks ACEA kontserni sisemiste ümberkorralduste tulemusel, ning et AEP jätkab mõningaid tegevusi, mida varem tegi ACEA ise. Lisaks sätestab filiaali üleandmist AEPle (mille nimi tol ajal oli GEN.CO) käsitleva kokkuleppe artikkel 4, et kokkulepe ei hõlma mis tahes vaidlusi nimetatud filiaali suhtes ja et vastuvõttev ettevõte ei pea vastust andma, kui vaidlus saab alguse pärast 1. detsembrit 2002 (kokkuleppe jõustumise kuupäev) ja selle aluseks on nimetatud kuupäevale eelnenud asjaolud.

(59)

Kokkulepe kahe osapoole vahel ei vabasta kohustusest tagastada ebaseaduslik ja kokkusobimatu toetus. Sellise kokkuleppe heakskiitmine võib viia ettevõtetepoolse süstemaatilise kõrvalehoidmiseni ebaseadusliku ja kokkusobimatu toetuse tagasimaksmise kohustusest. Lisaks tuleb märkida, et kokkuleppe jõustumise ajal oli komisjon juba vastu võtnud otsuse ACEAle toetuse andmise kohta ning ACEA oli juba esitanud hagi otsuse muutmiseks. Seetõttu olid ACEA kohustused hästi teada, nii et pole võimatu, et eesmärgiks oli kõrvale hoida riikliku toetuse tagasimaksmise kohustusest.

(60)

Seetõttu järeldame, et ACEAd ja AEPd tuleb vaadelda ühe üksusena ning hoolimata ACEA kontsernis toimunud ümberkorraldustest, tuleb kontserni, sealhulgas ka ACEAd käsitleda toetusesaajana. Teistsugune lähenemine võiks võimaldada riigiabi käsitlevate eeskirjade eiramist.

1.4.   Deggendorfi kohtuotsus

(61)

Rohkem kui kaks aastat pärast komisjoni otsust 2003/193/EÜ ei ole Itaalia kindlaks määranud summasid, mis kommunaalettevõtted tagasi maksma peavad, samuti pole tagasi nõutud toetust, mis on kuulutatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks. Seega pole olukord muutunud menetluse algatamisest 2003. aastal. Lisaks otsustas komisjon kaevata Itaalia kohtusse 2002. aasta otsuse (14) mittekohaldamise eest. Viimane areng oli 2004. aastal ühenduse õigusse lisatud säte, mida parlament pole veel heaks kiitnud, kuid milles sisalduvad peamised tagasinõudmisjuhised nagu kohalike omavalitsuste kohustus näidata ära võimalikud toetusesaajad või toetusesaajate kohustus ise avalikustada saadud toetuse summad.

(62)

Seetõttu on komisjon seisukohal, et olukord, mis valitses menetluse algatamise ajal, pole muutunud. Komisjon tunnistab, et ei suuda veel kindlaks teha täpset summat, mille ulatuses ACEA enne uue toetuse saamist toetust sai. Ei Itaalia valitsus ega ACEA pole esitanud mingeid konkreetseid dokumente, mis kinnitaksid, et ACEA puhul ei tuleks ühisturuga kokkusobimatust toetuskava kaudu saadud eeliseid käsitleda riigiabina või tuleks käsitleda olemasoleva abina või ühisturuga kokkusobiva abina toetusesaaja eriomaduste tõttu. Vastupidi, oma suuruse tõttu ja tegevuste (kaasa arvatud energia ja elektri tootmine ja turustamine) tõttu, mida ACEA teostas toetuse eraldamise ajal erinevatel turgudel, tuleb ACEAle antud eeliseid käsitleda ühendusesisest kaubandust mõjutavana ja konkurentsi moonutavana. Lisaks on eelised märkimisväärsed, sest need vastavad Itaalia ettevõtte tulumaksu määrale kolme aasta jooksul. Seega saab ACEA kontsern, kaasa arvatud AEP, ikka ebaseaduslikku ja ühisturuga kokkusobimatud toetust, mis tuleb tagasi nõuda, ning konkurentsi moonutamine toimub jätkuvalt.

(63)

Sellistes tingimustes ja hoolimata sellest, et esimese toetuse täpne summa pole teada, muudavad ACEAle antava kahe toetuse ühistoime ja selle konkurentsi moonutav mõju toetuse, millest teavitati, ühisturuga kokkusobimatuks.

1.5.   Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamine

(64)

Itaalia ning ACEA esitavad mitmeid vastuväiteid Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamisele käesoleval juhtumil.

(65)

Teatavasti sätestab Euroopa kohtu poolt tehtud Deggendorfi otsus, (15) et komisjon peaks toetuse ühisturuga kokkusobivust hinnates arvestama kõiki asjaomaseid dokumente ja eelkõige uue toetuse ja kokkusobimatuks kuulutatud, kuid veel mitte tagasi nõutud toetuse ühismõju. See kohtuotsus loob võimaluse peatada kokkusobiva toetuse eraldamine nii kauaks, kuni eelmine ebaseaduslik ja kokkusobimatu toetus on tagasi makstud.

(66)

Esiteks tuleks veelkord korrata eespool punktides 51–60 mainitud asjaolusid, mis käsitlevad toetusesaaja identiteeti. Käesoleval juhul vaatleb komisjon eespool toodud väidetele tuginedes AEPd endiselt ACEA kontserni kuuluvana ning peab käesoleval juhtumil toetusesaajat põhimõtteliselt samaks.

(67)

Tähtsust ei oma asjaolu, et see kohtuasi on piirkondlik, kuid kommunaalettevõtteid käsitlev kohtuasi on riiklik. (16) Komisjoni jaoks on kõik kohtuasjad seotud siseriikliku tasandiga, seda kinnitab asjaolu, et riiklikud ametiasutused on ainsad, kes ühenduse institutsioonidega otse suhtlevad. Seda tõestab asjaolu, et meetmest teavitas Itaalia ja et Itaalia on otsuse adressaat vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 87 ja 88. Lisaks on toetusega seotud vahendid samuti riiklikud, hoolimata sellest, kas neid jagab liikmesriigi valitsus või piirkondlik asutus. Seetõttu nimetatud väide ei kehti.

(68)

Deggendorfi kohtuotsust kohaldatakse alati, kui toetusesaaja pole tagasi maksnud komisjoni otsusega määratud toetust, hoolimata asjaolust, kas tegu on ühekordse toetuse või toetuskavaga. (17) Komisjon peab arvestama, et ACEA oli ka kommunaalettevõtetele eraldatud toetuse saajate hulgas, ning et vähemalt osa toetusest anti kõigile selle kategooria ettevõtjatele, seega ka ACEAle.

(69)

Lisaks esitas ACEA menetluse käigus oma tähelepanekud kolmanda huvitatud osapoolena, toetades toetuskavade kokkusobivust ühisturuga. Komisjoni otsuses väideti, et sellised teatamata toetuskavad ei ole ühisturul sobivad ning et need on ebaseaduslikud. Komisjon sätestas, et Itaalia peab tagasi nõudma kõik toetused, mis olid antud kõnealuste kavade raames. (18) ACEA kaebas selle otsuse edasi esimese astme kohtusse (19) ja on kohtus kinnitanud, et ta sai kõnealusest toetuskavast kasu. Nagu eespool selgitatud, ei esitanud ei Itaalia ega ACEA konkreetseid põhjendusi, mis takistaksid või piiraksid tagasi nõudmist antud juhul.

(70)

ACEA finantsaruandluses mainitakse komisjoni otsust ja finantsilist riski, mida see võib kontsernile tekitada. Aruandluses määratakse isegi kindlaks tõenäolised toetuse summad, mis Itaalia ACEAlt tagasi nõudma peaks, vähemalt aastate 1998 ja 1999 eest, sest 1997. aastal deklareeris ACEA kahjumit (seega ei saanud ka maksude vähendamise pealt kasu). ACEA nimetab võimalikke summasid 1998. aasta eest (28 miljonit eurot) ja 1999. aasta eest (290 miljonit eurot seoses erakorraliste meetmetega ettevõtte ümberkorraldamisel).

(71)

Vastupidiselt väitele, et Deggendorfi kohtuotsust peaks kohaldama ainult juhul, kui komisjoni otsus on ümberlükkamatu (nt ainult siis, kui see on saanud lõpliku heakskiidu Euroopa Kohtult), (20) meenutab komisjon, et tema otsused on koheselt jõustuvad ja kehtivad, ning et Itaalia on seda ise tunnistanud. (21) See on kooskõlas ka EÜ asutamislepingu artikli 242 sätetega. Artiklis sätestatakse, et Euroopa Kohtus käsitletavatel kaebustel pole peatavat mõju. Lisaks tuleb mainida, et antud juhtumil pole palutud ajutisi meetmeid.

(72)

Itaalia väidab, et Deggendorfi kohtuotsuse kasutamine on erandlik lähenemisviis ning seda tuleks kohaldada ainult viimasel võimalusel. Vastupidiselt sellele seisukohale arvab komisjon, et riigiabi tõhus kontroll nõuaks Deggendorfi kohtuotsuse pidevat ja vahetut kohaldamist, et tagada süsteemi tõhusus, mille eesmärgiks on pidada arvet kogu riigiabi kohta, mida toetusesaaja veel saab, vähendades seega konkurentsi moonutamise juhtumeid ja tagades komisoni otsuste tõhusa kohaldamise.

(73)

Vastupidiselt Itaalia väitele, nagu tooks Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamine Itaalia poolt kaasa liikmesriikidelt vähem teatisi toetuse saamise kohta, (22) märgib komisjon, et toetusest teavitamine pole valik, vaid kohustus vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 punktile 3. Toetus, mille saamisest pole teavitatud, muutub ebaseaduslikuks, isegi kui see on ühisturuga kokkusobiv.

(74)

Vastuseks Itaalia väitele, et komisjon avaldab erilist survet, (23) märgib komisjon, et antud juhul on tegemist vaid olemasoleva kohtupraktika kohaldamist. ACEA suhtes rakendatakse sanktsioone ainult juhul, kui ta saab muud toetust.

(75)

Lisaks tuleb märkida, et ACEA suhtes ei rakendata erilisi sanktsioone. Komisjon on heaks kiitnud (punktis 38 nimetatud toetuse andmise otsus N 614/02) mitmeid projekte Piemonte maakonnas. Heakskiidetud projektidest kaks olid sellised, millest ühe pidi läbi viima Torinos asuv kommunaalettevõte AEM ja teise Settimo Torinese kommunaalettevõte ASM. AEM (projekt nr 3) puhul kaaluti, kas Deggendorfi kohtuotsust saaks kohaldada. Vähese tähtsusega abi reegli tõttu jõuti lõpuks eitavale seisukohale, sest toetus piirdus 17 240 euroga. Lisaks võttis kohalik omavalitsus enesele kohustuse teha kindlaks, kas ei ole tegemist muu vähese tähtsusega abi kumuleerumisega, mis kolme aastaga ületaks 100 000 euro piiri. Sellisel juhul oleks tegemist olnud toetusega, mida poleks eraldatud just Deggendorfi kohtuotsusele tuginedes.

(76)

ASM puhul sätestas sama (eespool punktides 38 ja 75 viidatud) toetuse andmist käsitlev otsus N 614/02:

“Itaalia ametiasutused on Deggendorfi kohtuotsust (24) arvesse võttes kohustunud kontrollima, kas Azienda Sviluppo Multiservizi S.p.A ja teised toetusesaajad on tõepoolest toetust saanud ning positiivse vastuse korral neile käesolevat riigiabi mitte andma, enne kui varem antud ebaseaduslik ja ühisturuga kokkusobimatu riigiabi on tagasi makstud kooskõlas eespool mainitud otsusega”.

(77)

Asjaolu, et ACEAl oli mitmeid tegevusvaldkondi ja et ta ei suuda kindlaks määrata, milliseid neist toetuse tagasinõudmine mõjutab, (25) ei ole kõnealusel juhul oluline. Ettevõtetel oleks liiga lihtne tagasinõudmisotsuse kohaldamisest kõrvale hoida, jättes lihtsalt täpsustamata, millise tegevusvaldkonna või filiaali suhtes tagasinõudmist rakendada.

(78)

Võib väita, et kuna osa ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud toetusest oli maksumeetme vormis, said sellest minevikus kasu kõik ACEA filiaalid. Rahaline toetus, mis on tegevustoetus, pole otseselt seostatav ettevõtte ühegi konkreetse tegevusvaldkonnaga. Ebaseaduslik ja kokkusobimatu toetus hõlmas seega kogu ACEA majandustegevust, kaasa arvatud filiaali, mis siis AEPga liideti. See viitab sellele, et osa tagasinõudmata toetusest on saanud ka AEP.

1.6.   Kolmandate osapoolte kommentaaridest

(79)

Vastupidiselt ACEA poolt väidetule (26) on tagasinõudmisotsuse tegemisest möödunud tõesti kaua aega ja Itaalia ametiasutused pole astunud ühtegi tõsist sammu abi tagasinõudmiseks. 2005. aasta jaanuari lõpus oli Itaalial vaja kinnitada veel vaid tagasinõudmise kord. 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (27) artikli 14 lõige 3 sätestab selgelt, et tagasinõudmist tuleb alustada viivitamatult. Nagu eespool mainitud, pole tänaseni kindlaks määratud konkreetset korda toetuse tagasinõudmiseks ja tagasinõudmismenetlust pole veel algatatud.

(80)

ACEA hea tahe (28) ei muuda tegelikku olukorda ehk asjaolu, et toetust pole veel tagasi nõutud. Kõnesoleva küsimuse puhul, milleks on ebaseaduslikuks kuulutatud toetuse tagasinõudmine, lähtutakse tõsiasjust ja mitte osapoolte meelsusest. Lisaks üldisele hea tahte avaldamisele oleks ACEA võinud püüda kiirendada tagasinõudmist, näiteks teavitades komisjoni asjaomastest toetusmääradest ja eelkõige varuma vastavad summad suletud pangakontole.

(81)

Lõpuks tuleb seoses komisjoni väidetava ebajärjekindlusega Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamisel, mille näiteks oleks otsus 1998/466/EÜ, (29) märkida, et 1998. aasta otsus (30) põhines Prantsusmaa kohustusel tagastada eelnev toetus, mille suhtes oli vastu võetud negatiivne otsus ja seega polnud Deggendorfi kohtuotsus kohaldatav. 1998. aasta otsus sätestab ka, et lisatoetust võib anda ainult erandkorras. 2002. aastal võttis komisjon vastu uue otsuse, mis käsitles uue meetme algatamist Prantsusmaa poolt SFP kasuks, kuid milles jõuti järeldusele, et kõnealune meede ei kujutanud endast toetust. Seetõttu polnud vajadust Deggendorfi kohtuotsuse kohaldamiseks.

VII.   JÄRELDUS

(82)

Eespool nimetatud kaalutlustest lähtuvalt on komisjon seisukohal, et 3,8 miljoni euro suurune toetus, mis kavatsetakse anda AEPle kaugkütteprojekti jaoks Rooma lähedal, oleks eraldi käsitletuna asutamislepinguga kooskõlas.

(83)

Toetuse maksmine AEPle on siiski Deggendorfi kohtuotsusest lähtuvalt peatatud kuni hetkeni, mil Itaalia esitab tõendid, et otsusega 2003/193/EÜ ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud toetus on ACEAlt tagasi nõutud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Toetus, mille Itaalia kavatseb anda AEPle kaugkütteprojekti jaoks Lazio piirkondliku valitsuse 6. augusti 1999. aasta otsuse nr 4556 alusel, on ühisturuga kokkusobiv.

2.   Artiklis 1 nimetatud toetust ei või anda enne, kui Itaalia on esitanud tõendid, et ACEA on tagasi maksnud otsusega 2003/193/EÜ ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud varasema abi koos intressidega.

Artikkel 2

Itaalia teavitab komisjoni kahe kuu jooksul alates käesolevast otsusest teavitamisest meetmetest, mis on võetud otsuse kohaldamiseks.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Itaaliale.

Brüssel, 16. märts 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Neelie KROES


(1)  ELT C 188, 8.8.2003, lk 8.

(2)  Vt joonealust märkust 1.

(3)  15. mai 1997. aasta otsus kohtuasjas C-355/95 P: Textilwerke Deggendorf GmbH v. komisjon ja Saksamaa Liitvabariik, EKL 1997, lk I-2549.

(4)  Otsuse (toetust nr 90/2002 käsitleva menetluse algatamise kohta) punkt 3.4 (K(2003) 1468 lõplik, 13.5.2003).

(5)  ELT L 77, 24.3.2003, lk 21.

(6)  Kohtuasi T-297/02 (EÜT C 289, 23.11.2002, lk 37).

(7)  Võib lugeda ACEA veebisaidil: www.aceaspa.it

(8)  21. jaanuari 1998. aasta otsus (EÜT L 205, 22.7.1998, lk 68).

(9)  ELT C 6, 10.1.2004, lk 21.

(10)  Juhtum N 707/02: Madalmaad – MEP – taastuvenergia jaotus – 19. märtsil 2003 tehtud komisjoni otsuses tõdeti, et toetuskava eesmärk on toetada vaid taastuvenergiaallikaid kasutavaid energiatootjaid ning soojust ja elektrit koostootvaid ettevõtjad, kelle toodetud elekter suunatakse jaotusvõrku. Neile valitud elektritootjatele antud rahaline toetus tugevdab nende positsiooni energia maailmaturul ja see võib muuta turutingimusi. Kõnealuste ettevõtjate positsiooni tugevdamist teiste nendega ühenduses konkureerivate ettevõtjatega võrreldes tuleb käsitleda liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamisena.

(11)  Vt punktid 16 ja 25–27.

(12)  Esimese astme kohtu 14. oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas T-137/02 (Pollmeier Malchow GmbH & Co.KG v. komisjon).

(13)  Itaalia kiri 29.4.2004.

(14)  20. jaanuari 2005. aasta otsus, K(2005) 41, (pole veel kohaldatud). Vt pressiteade IP/05/76, 20.1.2005.

(15)  Vt joonealust märkust 3.

(16)  Vt punkt 19.

(17)  Vt punkt 20.

(18)  Komisjoni otsuse artikkel 3 sätestab, et Itaalia peab võtma kõik vajalikud meetmed, et toetusesaajatelt ebaseaduslik abi tagasi nõuda.

(19)  Vt joonealust märkust 6.

(20)  Vt punkt 21.

(21)  Itaalia kiri 23.7.2003, lk 6.

(22)  Vt punkt 22.

(23)  Vt punkt 23.4.

(24)  Vt joonealust märkust 3.

(25)  Vt punkt 27.

(26)  Vt punkt 29.

(27)  EÜT L 83, 27.3.1999, lk 1.

(28)  Vt punkt 30.

(29)  Vt punkt 31.

(30)  Vt eelkõige sissejuhatuse 3 punkt.


Top