22.11.2005

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 303/1

---

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1899/2005,

27. juuni 2005,

teatavate Venemaa Föderatsioonist pärinevate terasetoodete impordi suhtes kehtestatud teatavate piirnormide haldamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Partnerlus- ja koostööleping, millega sõlmitakse partnerlus ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahel, (1) jõustus 1. detsembril 1997.

(2)	Partnerlus- ja koostöölepingu artikli 21 lõikes 1 sätestatakse, et teatavate terasetoodetega kauplemist korraldatakse nimetatud lepingu III jaotisega, välja arvatud lepingu artikkel 15, ning koguselise piiramise lepingu sätetega.

(3)	24. oktoobril 2005 sõlmisid Euroopa Ühendus ja Vene Föderatsioon sellise lepingu teatavate terasetoodetega kauplemise kohta (2) (edaspidi “leping”).

(4)	Tuleb töötada välja vahendid kõnealuse lepingu tingimuste haldamiseks ühenduses, võttes arvesse samalaadset korda käsitlevate eelmiste lepingute kehtivuse ajal omandatud kogemusi.

(5)	On asjakohane klassifitseerida kõnealused tooted nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) (3) kehtestatud koondnomenklatuuri (CN) põhjal.

(6)	Tuleb tagada, et kõnealuste toodete päritolu kontrollitakse ning et selleks võetakse kasutusele asjakohased halduskoostöö meetodid.

(7)	Lepingu tõhusaks kohaldamiseks on vaja kehtestada nõue, et kõnealuste toodete vabasse ringlusse laskmiseks ühenduses esitatakse ühenduse impordilitsents; samuti on vaja kasutusele võtta süsteem kõnealuste ühenduse impordilitsentside andmise haldamiseks.

(8)	Tooteid, mis on paigutatud vabatsooni või mida imporditakse tolliladustamise, ajutise impordi või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel, ei arvata koguselistest piirnormidest maha.

(9)	Tagamaks, et ühenduse koguselisi piirnorme ei ületata, tuleb kehtestada menetluskord, mille kohaselt liikmesriikide pädevad asutused ei anna impordilitsentse enne, kui on komisjonilt saanud kinnituse, et kõnealused koguselised piirnormid ei ole veel ületatud.

(10)

Lepinguga on ette nähtud Venemaa Föderatsiooni ja ühenduse vahelise koostöö süsteem, mille eesmärk on takistada lepingust kõrvalehoidmist ümberlaadimise teel, ettenähtud teekonna muutmise teel või muul viisil. Kehtestada tuleks konsulteerimiskord, mille alusel võib kõnealuse riigiga kokku leppida, et koguselist piirnormi korrigeeritakse sama ulatuses, kui ilmneb, et lepingust on kõrvale hoitud. Venemaa Föderatsioon on samuti nõustunud võtma vajalikke meetmeid, et tagada kõikide korrigeerimiste kiire kohaldamine. Kui ettenähtud aja jooksul kokkulepet ei saavutata, võib ühendus lepingust kõrvalehoidmise kindlate tõendite olemasolu korral kasutada võimalust kohaldada samas ulatuses korrigeerimisi.

(11)

Käesoleva määrusega reguleeritud toodete impordiks ühendusse alates 1. jaanuarist 2005 tuleb esitada litsents vastavalt nõukogu 20. detsembri 2004. aasta määrusele (EÜ) nr 2267/2004 teatavate terasetoodetega kauplemise kohta Euroopa Ühenduse ja Venemaa Föderatsiooni vahel. (4) Lepingus sätestatakse, et kõnealune import arvatakse käesoleva määrusega 2005. aastaks kehtestatud piirmääradest maha.

(12)	Seetõttu on selguse saavutamiseks vaja asendada määrus (EÜ) nr 2267/2004 käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse Venemaa Föderatsioonist pärinevate, I lisas loetletud terasetoodete impordi suhtes ühendusse.

2.   Terasetooted klassifitseeritakse tooterühmadesse, nagu on sätestatud I lisas.

3.   Lõikes 1 osutatud toodete päritolu määratakse kindlaks ühenduses kehtivate eeskirjade kohaselt.

4.   Lõikes 1 osutatud toodete päritolu kontrollimise kord on sätestatud II ja III peatükis.

Artikkel 2

1.   Venemaa Föderatsioonist pärinevate, I lisas loetletud toodete ühendusse importimise suhtes kohaldatakse V lisas esitatud aastasi koguselisi piirnorme. Venemaa Föderatsioonist pärinevate, I lisas loetletud toodete ühendusse importimisel tuleb esitada II lisas esitatud päritolusertifikaat ja liikmesriikide ametkondade poolt artikli 4 kohaselt välja antud impordiluba.

Lubatud impordi kogused arvatakse maha koguselistest piirnormidest, mis on sätestatud selleks aastaks, mille jooksul nimetatud tooteid eksportivasse riiki veetakse.

2.   Tagamaks, et kogused, mille kohta antakse välja impordiluba, ei ületa kunagi ühegi tooterühma puhul üldisi koguselisi piirnorme, annavad liikmesriikide pädevad asutused importija või importijate esitatud taotluse põhjal impordiloa välja ainult siis, kui komisjon on kinnitanud, et asjaomase tarnijariigi puhul on asjaomase terasetoodete tooterühma osas veel olemas kasutamata koguselisi piirnorme. Käesolevas määruses nimetatud liikmesriikide pädevad asutused on loetletud IV lisas.

3.   Kui alates 1. jaanuarist 2005 imporditakse tooteid, mille suhtes nõuti vastavalt otsusele (EÜ) nr 2267/2004 litsentsi, siis arvatakse need käesoleva määruse V lisas esitatud 2005. aasta asjaomastest piirnormidest maha.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel ning alates kohaldamiskuupäevast loetakse tooted teele saadetuks kuupäeval, mil need laaditi ekspordiks kasutatavale transpordivahendile.

Artikkel 3

1.   V lisas esitatud koguselisi piirnorme ei kohaldata toodete suhtes, mis asuvad vabatsoonis või vabalaos või mida imporditakse tolliladustamisprotseduuri, ajutise importimise või seestöötlemise korra (peatamissüsteemi) alusel.

2.   Kui lõikes 1 osutatud tooted lubatakse seejärel vabasse ringlusse muutmata kujul või pärast töö või töötluse läbimist, kohaldatakse artikli 2 lõiget 2 ning selliselt ringlusesse lubatud tooted arvatakse V lisas esitatud koguselisest piirnormist maha.

Artikkel 4

1.   Artikli 2 lõike 2 kohaldamisel teatavad liikmesriikide pädevad asutused enne impordilubade väljaandmist komisjonile impordikogused, mis vastuvõetud impordiloa taotlustes on esitatud ja mida tõendavad saadud esmased ekspordilitsentsid. Komisjon omakorda kinnitab, et nimetatud taotletud kogust/koguseid võib importida liikmesriikide teadete saabumise järjekorras.

2.   Komisjonile saadetud teadetes loetletud taotlused kehtivad, kui nendes on selgelt igal üksikjuhtumil märgitud ekspordiriik, asjaomane tooterühm, imporditavad kogused, ekspordilitsentsi number, kvoodiaasta ja liikmesriik, kus tooted kavatsetakse vabasse ringlusse lasta.

3.   Komisjon kinnitab nii palju kui võimalik asutustele taotlustes esitatud üldkoguse iga tooterühma osas. Lisaks sellele võtab komisjon viivitamata ühendust Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega juhtudel, kui teatatud taotletud kogused ületavad koguselisi piirnorme, et saada selgitusi ja leida kiire lahendus.

4.   Pädevad asutused teavitavad viivitamata komisjoni, kui neile on teatatud impordiloa kehtivusaja jooksul kasutamata kogustest. Need kasutamata kogused kantakse automaatselt üle kogu ühenduse koguselise piirnormi hulka iga tooterühma osas.

5.   Lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud teated edastatakse selleks rajatud võrgus elektrooniliselt, kui tehnilistel põhjustel ei ole hädavajalik kasutada ajutiselt muid sidevahendeid.

6.   Impordiload või samaväärsed dokumendid antakse välja II peatüki kohaselt.

7.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile kõikidest juba väljaantud impordilitsentside või samaväärsete dokumentide tühistamistest juhtudel, kui Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on vastavad ekspordilitsentsid tühistanud. Kui Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused on siiski komisjonile või liikmesriigi pädevatele asutustele teatanud ekspordilitsentsi tühistamisest pärast seda, kui sellega seotud tooted on ühendusse imporditud, arvatakse kõnealused kogused maha selle aasta koguselistest piirnormidest, mille jooksul toodete saatmine toimus.

Artikkel 5

Käesolevaga volitatakse komisjoni tegema lepingu artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks vajalikud parandused.

Artikkel 6

1.   Kui III peatükis kehtestatud korra kohaselt läbiviidud uurimise järel jõuab komisjon oma käsutuses olevale teabele tuginedes järeldusele, et Venemaa Föderatsioonist pärinevad I lisas loetletud tooted on ümber laaditud, nende teekonda on muudetud või need on muul viisil imporditud ühendusse artiklis 2 osundatud koguselistest piirnormidest kõrvale hoides, taotleb komisjon konsultatsioonide alustamist, et saavutada asjaomaste koguseliste piirnormide korrigeerimise kokkulepe.

2.   Kui kõrvalehoidmise kohta on kindlad tõendid, võib komisjon kuni lõikes 1 nimetatud konsultatsioonide tulemuste saamiseni paluda Venemaa Föderatsioonil võtta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud tagamaks, et konsultatsioonide tulemusel kokkulepitud koguselisi piirnorme saab korrigeerida konsultatsioonitaotluse esitamise aastal või sellele järgneval aastal, kui jooksva aasta koguselised piirnormid on ammendatud.

3.   Kui ühendus ja Venemaa Föderatsioon ei leia rahuldavat lahendust ja kui komisjon jõuab järeldusele, et kõrvalehoidmise kohta on kindlad tõendid, arvab komisjon koguselistest piirnormidest maha sama hulga Venemaa Föderatsioonist pärinevaid tooteid.

Artikkel 7

Käesoleva määrusega ei tehta ühtegi erandit lepingu sätetest ja neid sätteid kohaldatakse kõigi vastuolude korral.

II   PEATÜKK

KOGUSELISTE PIIRNORMIDE HALDAMISEL KOHALDATAV KORD

1.   JAGU

Klassifitseerimine

Artikkel 8

Käesoleva määrusega hõlmatud tooteid klassifitseeritakse määrusega (EMÜ) nr 2658/87 sätestatud koondnomenklatuuri (CN) alusel.

Artikkel 9

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2658/87 asutatud nomenklatuurikomitee tariifi- ja statistikanomenklatuuri osakond vaatab komisjoni või liikmesriigi algatusel nimetatud määruse sätete kohaselt kiiresti läbi kõik küsimused, mis on seotud käesoleva määrusega hõlmatud toodete klassifitseerimisega koondnomenklatuuri alusel, et klassifitseerida need õigetesse tooterühmadesse.

Artikkel 10

Komisjon teatab Venemaa Föderatsioonile kõikidest käesoleva määrusega hõlmatud tooteid mõjutavatest koondnomenklatuuri ja TARICi koodide muudatustest ette vähemalt üks kuu enne nende jõustumist ühenduses.

Artikkel 11

Komisjon teavitab Venemaa Föderatsiooni pädevaid asutusi kõikidest ühenduses kehtiva korra kohaselt vastuvõetud otsustest, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud toodete klassifitseerimist, hiljemalt ühe kuu jooksul alates otsuste vastuvõtmisest. Teade sisaldab järgmist:

a)	asjaomaste toodete kirjeldus;

b)	asjaomane tooterühm, koondnomenklatuuri kood (CN-kood) ja TARICi kood;

c)	otsuse tegemise põhjused.

Artikkel 12

1.   Kui ühenduses kehtiva korra kohaselt vastuvõetud klassifitseerimisotsus toob kaasa muutuse klassifitseerimises või käesoleva määrusega reguleeritud toote tooterühma muutuse, annavad liikmesriikide pädevad asutused otsuse jõustamiseks 30 päeva alates komisjonilt teate saamise kuupäevast.

2.   Enne otsuse jõustumiskuupäeva lähetatud toodete suhtes kohaldatakse varasemat klassifikatsiooni, kui kõnealused kaubad esitatakse ühendusse importimiseks 60 päeva jooksul sellest kuupäevast alates.

Artikkel 13

Kui artiklis 12 nimetatud ühenduses kehtiva korra kohaselt vastuvõetud klassifitseerimisotsus käsitleb tooterühma, mille suhtes kohaldatakse koguselist piirnormi, algatab komisjon vajaduse korral viivitamata konsultatsiooni artikli 9 kohaselt, et kokku leppida V lisas esitatud asjaomaste koguseliste piirnormide vajalike korrigeerimiste osas.

Artikkel 14

1.   Kui käesoleva määrusega reguleeritud toodete importimiseks vajalikus dokumentatsioonis näidatud tooteliik (või -rühm) erineb liigist (-rühmast), mille on kindlaks määranud selle liikmesriigi pädevad asutused, kuhu tooteid imporditakse, kohaldatakse kõnealuse kauba suhtes ajutiselt impordikorda, mida käesoleva määruse sätete alusel nende suhtes kohaldatakse selle liigi (või rühma) põhjal, millesse on toote klassifitseerinud eespool nimetatud asutused, ilma et see piiraks muude asjakohaste sätete kohaldamist.

2.   Liikmesriikide pädevad asutused teatavad komisjonile lõikes 1 nimetatud juhtudest, märkides eelkõige:

a)	kõnealuste toodete koguse;

b)	tooterühma, mis on näidatud impordidokumentatsioonis, ja tooterühma, mille esitasid pädevad asutused;

c)	ekspordilitsentsi numbri ja selles näidatud kategooria.

3.   Liikmesriikide pädevad asutused ei anna terasetoodete jaoks, mille suhtes kohaldatakse ümberklassifitseerimise järel V lisas esitatud ühenduse koguselist piirnormi, uut impordiluba välja enne, kui nad on saanud komisjonilt kinnituse, et imporditavad kogused mahuvad kasutamata koguseliste piirnormide piiresse käesoleva määruse artiklis 4 ettenähtud korra kohaselt.

4.   Komisjon teatab asjaomastele eksportijariikidele käesolevas artiklis nimetatud juhtudest.

Artikkel 15

Artiklis 14 nimetatud juhtudel ning Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste poolt arutamiseks saadetud samalaadsetel juhtudel alustab komisjon vajaduse korral Venemaa Föderatsiooniga konsultatsioone, et jõuda kokkuleppele klassifikatsiooniüksuse suhtes, mida lõplikult kohaldada vaidlusaluste toodete suhtes.

Artikkel 16

Komisjon võib kokkuleppel importiva liikmesriigi või liikmesriikide ja Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega artiklis 15 nimetatud juhtudel kindlaks määrata klassifikatsiooniüksuse, mida lõplikult kohaldada vaidlusaluste toodete suhtes.

Artikkel 17

Kui artiklis 14 nimetatud vaidlusaluseid juhtumeid ei saa lahendada artikli 15 kohaselt, peab komisjon määruse (EMÜ) nr 2658/87 artikli 10 kohaselt võtma vastu meetme, millega kehtestatakse nende kaupade klassifitseerimine koondnomenklatuuris.

2.   JAGU

Kahekordne kontrollisüsteem koguseliste piirnormide haldamiseks

Artikkel 18

1.   Venemaa Föderatsiooni pädevad asutused annavad välja ekspordilitsentsi kõikide saadetiste jaoks, mis sisaldavad terasetooteid, mille suhtes kohaldatakse V lisas esitatud koguselisi piirnorme, arvestades nimetatud piirnormide suurust.

2.   Importija esitab ekspordilitsentsi originaali artiklis 21 nimetatud impordiloa saamiseks.

Artikkel 19

1.   Koguseliste piirnormide eksporilitsents peab vastama II lisas esitatud näidisele ning selles tuleb muu hulgas kinnitada, et asjaomase kauba kogus on arvatud maha asjakohase tooterühma suhtes kehtestatud koguselistest piirnormidest.

2.   Iga ekspordilitsents hõlmab vaid üht I lisas nimetatud tooterühma.

Artikkel 20

Eksport arvatakse maha koguselistest piirnormidest, mis on kehtestatud selleks aastaks, mille jooksul ekspordilitsentsis nimetatud tooteid artikli 2 lõike 4 tähenduses veeti.

Artikkel 21

1.   Kui komisjon on artikli 4 kohaselt kinnitanud, et taotletud koguse võib lugeda kõnealuse koguselise piirnormi hulka, annab liikmesriigi asjaomane asutus välja impordiloa hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates kuupäevast, kui importija esitab vastava ekspordilitsentsi originaali. See esitamine ei või toimuda hiljem kui litsentsi alla kuuluvate toodete saatmise aastale järgneva aasta 31. märtsil. Impordiloa väljastab mis tahes liikmesriigi pädev asutus, olenemata ekspordilitsentsis osutatud liikmesriigist, ületamata kogust, mille kohta komisjon on artikli 4 kohaselt kinnitanud, et see mahub kõnealuse koguselise piirnormi kasutamata osasse.

2.   Impordiload kehtivad väljaandmise kuupäevast alates neli kuud. Importija nõuetekohaselt motiveeritud taotluse korral võivad liikmesriigi pädevad asutused kehtivuse tähtaega pikendada ajavahemikuks, mis ei ületa nelja kuud.

3.   Impordiload koostatakse III lisas toodud näidise kohaselt ning need kehtivad kogu ühenduse tolliterritooriumil.

4.   Impordiloa saamiseks esitatud deklaratsioonis või taotluses peab importija esitama:

a)	eksportija täieliku nime ja aadressi;

b)	importija täieliku nime ja aadressi;

c)	toodete täpse kirjelduse ja TARICi koodi(d);

d)	kaupade päritoluriigi;

e)	lähteriigi;

f)	asjaomase tooterühma ja toodete koguse;

g)	netomassi CN-koodi järgi;

h)	kaupade CIF-väärtuse ühenduse välispiiril CN-koodi järgi;

i)	vajaduse korral maksmise ja tarnimise kuupäevad ning konossemendi või ostulepingu koopia;

j)	ekspordilitsentsi kuupäeva ja numbri;

k)	halduseesmärkidel kasutatava sisekoodi;

l)	kuupäeva ja importija allkirja.

5.   Importijad ei ole kohustatud importima impordiloas nimetatud üldkogust ühe saadetisena.

6.   Impordiloa võib väljastada elektrooniliste vahenditega, tingimusel et asjaomastel tolliasutustel on olemas juurdepääs dokumendile arvutivõrgu abil.

Artikkel 22

Liikmesriikide asutuste väljaantud impordilubade kehtivus sõltub Venemaa Föderatsiooni pädevate asutuste väljaantud ekspordilitsentsi kehtivusest ja kogustest, mis on näidatud litsentsides, mille alusel pädevad asutused on impordiload välja andnud.

Artikkel 23

Liikmesriikide pädevad asutused annavad impordiload või samaväärsed dokumendid välja artikli 2 lõike 2 kohaselt ühtki ühenduse importijat tema asukoha tõttu ühenduses diskrimineerimata, ilma et see piiraks muude kehtivates eeskirjades ettenähtud tingimuste kohaldamist.

Artikkel 24

1.   Kui komisjon tuvastab, et Venemaa Föderatsiooni poolt mis tahes aastal konkreetse tooterühma kohta väljaantud ekspordilitsentsiga hõlmatud üldkogus ületab selle tooterühma suhtes kehtestatud koguselise piirnormi, teavitatakse sellest liikmesriikide pädevaid asutusi viivitamata, et peatada impordilubade edasine väljaandmine. Sellisel juhul algatatakse otsekohe konsultatsioonid komisjoniga.

2.   Liikmesriigi pädevad asutused keelduvad välja andmast impordilubasid Venemaa Föderatsioonist pärinevatele toodetele, millel ei ole käesoleva peatüki sätete kohaselt väljaantud ekspordilitsentsi.

3.   JAGU

Ühissätted

Artikkel 25

1.   Artiklis 18 nimetatud ekspordilitsentsile ning artiklis 2 nimetatud päritolusertifikaadile võib vajaduse korral lisada nõuetekohaselt märgistatud koopiaid. Nende dokumentide originaal ja koopiad koostatakse inglise keeles.

2.   Kui lõikes 1 nimetatud dokumendid koostatakse käsitsi, tuleb kanded teha tindiga ja trükitähtedega.

3.   Ekspordilitsentside või samaväärsete dokumentide ning päritolusertifikaatide mõõdud on 210 × 297 mm. Kasutatav paber peab olema puidumassi jääkideta valge liimitatud kirjapaber, mis kaalub vähemalt 25 g/m2. Iga osa trükitakse rohelisele giljoššmustriga paberile, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud.

4.   Liikmesriikide pädevad asutused aktsepteerivad käesoleva määruse sätete kohaseks importimiseks ainult originaale.

5.   Igal ekspordilitsentsil või samaväärsel dokumendil ja päritolusertifikaadil peab olema trükitud või käsitsi kirjutatud standardne seerianumber, mille järgi saab seda identifitseerida.

6.   See number koosneb järgmistest elementidest:

—	kaks tähte eksportiva riigi identifitseerimiseks järgmiselt: RU = Vene Föderatsioon,

—

kaks tähte kavandatava sihtliikmesriigi identifitseerimiseks järgmiselt: BE = Belgia CZ = Tšehhi Vabariik DK = Taani DE = Saksamaa EE = Eesti EL = Kreeka ES = Hispaania FR = Prantsusmaa IE = Iirimaa IT = Itaalia CY = Küpros LV = Läti LT = Leedu LU = Luksemburg HU = Ungari MT = Malta NL = Madalmaad AT = Austria PL = Poola PT = Portugal SI = Sloveenia SK = Slovakkia FI = Soome SE = Rootsi GB = Ühendkuningriik,

—	ühekohaline number kvoodiaasta identifitseerimiseks vastavalt kõnealuse aastaarvu viimasele numbrile, nt 5 tähendab 2005,

—	kahekohaline number dokumendi väljaandnud eksportijariigi asutuse identifitseerimiseks,

—	konkreetsele sihtliikmesriigile antud viiekohaline järjenumber 00001st kuni 99999ni.

Artikkel 26

Ekspordilitsentsi ja päritolusertifikaadi võib välja anda pärast nendes nimetatud toodete teele saatmist. Sellisel juhul kannavad nad märget “välja antud tagantjärele”.

Artikkel 27

Ekspordilitsentsi või päritolusertifikaadi varguse, kadumise või hävimise korral võib eksportija taotleda selle väljaandnud pädevalt asutuselt duplikaati oma valduses olevate ekspordidokumentide põhjal. Sel viisil väljaantud litsentsi või sertifikaadi duplikaadil peab olema märge “duplikaat”. Duplikaadile peab olema märgitud litsentsi või sertifikaadi originaali kuupäev.

4.   JAGU

Ühenduse impordilitsents – ühine vorm

Artikkel 28

1.   Artiklis 21 osutatud impordilubade väljaandmiseks kasutavad liikmesriikide pädevad asutused III lisas esitatud impordilitsentsi näidise kohast vormi.

2.   Impordilitsentsid ja nende väljavõtted vormistatakse kahes eksemplaris, kusjuures üks eksemplar, millele tehakse märge “Omaniku eksemplar” ja number 1, antakse taotlejale ja teine, millele tehakse märge “Väljaandva asutuse eksemplar” ja number 2, jääb litsentsi väljaandnud asutusele. Haldusotstarbel võib pädev asutus eksemplarist nr 2 teha täiendavaid koopiaid.

3.   Vormid trükitakse valgele puidumassi jääkideta kirjutuspaberile kaaluga 55–65 g/m2. Vormi mõõdud on 210 × 297 mm; masinakirja reavahe on 4,24 mm (üks kuuendik tolli), vormi kujundust tuleb täpselt järgida. Eksemplari nr 1, s.o litsentsi enda mõlemal küljel on lisaks punane giljoššmustriline trükitud taust, mis toob esile kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega tehtud võltsingud.

4.   Vormide trükkimine on liikmesriikide ülesanne. Vorme võib trükkida ka asukohaliikmesriigi poolt määratud trükikojas. Viimasel juhul peab igal vormil olema viide sellisele määramisele. Igale vormile märgitakse trükikoja nimi ja aadress või tähis, mis võimaldab trükikoda tuvastada.

5.   Impordilitsentsidele või nende väljavõtetele märgitakse väljaandmisel väljastamisnumber, mille määravad liikmesriigi pädevad asutused. Impordilitsentsi number teatatakse komisjonile elektrooniliselt artiklis 4 ettenähtud arvutivõrgu kaudu.

6.   Litsentsid ja väljavõtted koostatakse neid väljaandva liikmesriigi riigikeeles või ühes selle liikmesriigi riigikeeltest.

7.   Lahtrisse 10 märgivad pädevad asutused asjakohase terasetoote tooterühma.

8.   Väljaandvate asutuste ja koguseid arvestavate asutuste märgid tehakse pitsatiga. Selle võib siiski asendada survereljeefpitseriga, mis võimaldab tähtede ja numbrite perforeerimist, või litsentsile trükkimisega. Eraldatud koguse märkimiseks kasutavad väljaandvad asutused võltsimiskindlaid võtteid, nii et ei oleks võimalik lisada numbreid ega muid märke.

9.   Eksemplaride nr 1 ja 2 tagaküljel on lahter, kuhu võivad koguseid sisse kanda kas tolliasutused impordiga seotud vorminõuete täitmisel või pädevad haldusasutused väljavõtte tegemisel. Kui litsentsil või selle väljavõttel on eraldatud koguste märkimiseks jäetud liiga vähe ruumi, võivad pädevad asutused kasutada üht või enamat lisalehte, millel on samad lahtrid, mis litsentsi või selle väljavõtte esimesel ja teisel eksemplaril. Koguseid arvestavad asutused löövad templi nii, et üks pool templist on litsentsi või selle väljavõtte peal ja teine pool lisalehel. Igale järgmisele väljaantud lisalehele lüüakse pitser samamoodi, nii et pool pitserist on sellel lehel ja pool eelmisel.

10.   Ühe liikmesriigi asutuste väljaantud impordilitsentsidel ja väljavõtetel ning nende kannetel ja kinnitusmärgetel on kõikides teistes liikmesriikides samasugune õiguslik jõud kui nende oma liikmesriikide asutuste väljaantud dokumentidel ja kannetel ning kinnitusmärgetel.

11.   Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad vajaduse korral nõuda kõikide litsentside või väljavõtete tõlkimist oma liikmesriigi riigikeelde või ühte oma liikmesriigi riigikeeltest.

III   PEATÜKK

HALDUSKOOSTÖÖ

Artikkel 29

Komisjon edastab liikmesriikide asutustele nende Venemaa Föderatsiooni asutuste nimed ja aadressid, kes on pädevad välja andma päritolusertifikaate ja ekspordilitsentse, ning nende asutuste pitsatite jäljendid.

Artikkel 30

1.   Päritolusertifikaatide või ekspordilitsentside järelkontrolli tehakse pisteliselt või siis, kui liikmesriikide pädevatel asutustel tekib põhjendatud kahtlus, kas päritolusertifikaat või ekspordilitsents on ehtne või kas teave kõnealuste toodete tegeliku päritolu kohta on õige.

Sel juhul tagastavad ühenduse pädevad asutused päritolusertifikaadi või ekspordilitsentsi või selle koopia Venemaa Föderatsiooni asjaomasele pädevale asutusele, esitades vajaduse korral sisust või vormist lähtuvad põhjendused. Kui kaubaarve on esitatud, lisatakse kaubaarve või selle koopia päritolusertifikaadile või ekspordilitsentsile või selle koopiale. Samuti edastavad pädevad asutused kõik saadud andmed, mille põhjal võib oletada, et nimetatud sertifikaadis või litsentsis esitatud andmed on ebaõiged.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse ka päritoludeklaratsioonide järelkontrollimisel.

3.   Lõike 1 kohase järelkontrolli tulemused edastatakse ühenduse pädevatele asutustele hiljemalt kolme kuu jooksul. Edastatud teabes märgitakse, kas vaidlustatud sertifikaat, litsents või deklaratsioon käsitleb tegelikult eksporditud kaupa ja kas kaup vastab käesoleva peatüki kohase ühendusse eksportimise tingimustele. Ühenduse pädevad asutused võivad samuti taotleda kõikide nende dokumentide koopiaid, mis on vajalikud eelkõige kauba päritolu tõendavate faktide täielikuks kindlakstegemiseks.

4.   Kui kontrolli tulemused näitavad, et päritoludeklaratsiooni on kuritarvitatud või on rikutud selle kasutamise eeskirju, teatab asjaomane liikmesriik sellest komisjonile. Komisjon edastab teabe teistele liikmesriikidele.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud pistelisel kontrollil põhinev kord ei takista kõnealuste toodete vabasse ringlusse lubamist.

Artikkel 31

1.   Kui artiklis 30 nimetatud kontrollimenetlus või ühenduse pädevatele asutustele kättesaadav teave näitab, et käesoleva peatüki sätteid on rikutud, paluvad nimetatud asutused Venemaa Föderatsioonil teha või lasta teha asjakohased järelepärimised toimingute kohta, mis on või tunduvad olevat vastuolus käesoleva peatüki sätetega. Nende järelepärimiste tulemused edastatakse ühenduse pädevatele asutustele koos kogu asjakohase teabega, mis võimaldab kindlaks teha kauba tegeliku päritolu.

2.   Käesoleva peatüki sätete kohaste meetmete raames võivad ühenduse pädevad asutused vahetada Venemaa Föderatsiooni pädevate asutustega igasugust teavet, et vältida käesoleva peatüki sätete rikkumist.

3.   Kui on tuvastatud, et käesoleva peatüki sätetega on satutud vastuollu, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et vältida sellise vastuolu kordumist.

Artikkel 32

Komisjon koordineerib meetmeid, mida liikmesriikide pädevad asutused käesoleva peatüki sätete kohaselt võtavad. Liikmesriikide pädevad asutused teatavad võetud meetmetest ja saadud tulemustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 33

Määrus (EÜ) nr 2267/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 34

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.

(2)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 39.

(3)  EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 493/2005 (ELT L 82, 31.3.2005, lk 1).

(4)  ELT L 395, 31.12.2004, lk 38.

---

I LISA

SA lehtvaltstooted

SA1. Rullid

7208100000

7208250000

7208260000

7208270000

7208360000

7208370010

7208370090

7208380010

7208380090

7208390010

7208390090

7211140010

7211190010

7219110000

7219121000

7219129000

7219131000

7219139000

7219141000

7219149000

7225200010

7225301000

7225309000

SA2. Raskplaadid

7208400010

7208512010

7208512091

7208512093

7208512097

7208512098

7208519110

7208519190

7208519810

7208519891

7208519899

7208529110

7208529190

7208521000

7208529900

7208531000

7211130000

SA3. Muud lehtvaltstooted

7208400090

7208539000

7208540000

7208900010

7209150000

7209161000

7209169000

7209171000

7209179000

7209181000

7209189100

7209189900

7209250000

7209261000

7209269000

7209271000

7209279000

7209281000

7209289000

7209900010

7210110010

7210122010

7210128010

7210200010

7210300010

7210410010

7210490010

7210500010

7210610010

7210690010

7210701010

7210708010

7210903010

7210904010

7210908091

7211140090

7211190090

7211233091

7211238091

7211290010

7211900011

7212101000

7212109011

7212200011

7212300011

7212402010

7212402091

7212408011

7212502011

7212503011

7212504011

7212506111

7212506911

7212509013

7212600011

7212600091

7219211000

7219219000

7219221000

7219229000

7219230000

7219240000

7219310000

7219321000

7219329000

7219331000

7219339000

7219341000

7219349000

7219351000

7219359000

7225401290

7225409000

SA4. Legeerterastooted

7226200010

7226912000

7226919100

7226919900

7226990010

SA5. Legeerterasest kvartovaltslehed

7225401230

7225404000

7225406000

7225990010

SA6. Legeeritud külmvalts- ja pinnatud teraslehed

7225500000

7225910010

7225920010

7226920010

SB Pikad tooted

SB1. Talad

7207198010

7207208010

7216311010

7216311090

7216319000

7216321100

7216321900

7216329100

7216329900

7216331000

7216339000

SB2. Valtstraat

7213100000

7213200000

7213911000

7213912000

7213914100

7213914900

7213917000

7213919000

7213991000

7213999000

7221001000

7221009000

7227100000

7227200000

7227901000

7227905000

7227909500

SB3. Muud pikad tooted

7207191210

7207191291

7207191299

7207205200

7214200000

7214300000

7214911000

7214919000

7214991000

7214993100

7214993900

7214995000

7214997110

7214997190

7214997910

7214997990

7214999510

7214999590

7215900010

7216100000

7216210000

7216220000

7216401000

7216409000

7216501000

7216509100

7216509900

7216990010

7218992000

7222111100

7222111900

7222118110

7222118190

7222118910

7222118990

7222191000

7222199000

7222309710

7222401000

7222409010

7224900289

7224903100

7224903800

7228102000

7228201010

7228201091

7228209110

7228209190

7228302000

7228304100

7228304900

7228306100

7228306900

7228307000

7228308900

7228602010

7228608010

7228701000

7228709010

7228800010

7228800090

7301100000

---

II LISA

---

III LISA

---

IV LISA

LISTA DE LAS AUTORIDADES NACIONALES COMPETENTES

SEZNAM PŘÍSLUŠNÝCH VNITROSTÁTNÍCH ORGÁNŮ

LISTE OVER KOMPETENTE NATIONALE MYNDIGHEDER

LISTE DER ZUSTÄNDIGEN BEHÖRDEN DER MITGLIEDSTAATEN

PÄDEVATE RIIKLIKE ASUTUSTE NIMEKIRI

ΔΙΕΥΘΥΝΣΕΙΣ ΤΩΝ ΑΡΧΩΝ ΕΚΔΟΣΗΣ ΑΔΕΙΩΝ ΤΩΝ ΚΡΑΤΩΝ ΜΕΛΩΝ

LIST OF THE COMPETENT NATIONAL AUTHORITIES

LISTE DES AUTORITÉS NATIONALES COMPÉTENTES

ELENCO DELLE AUTORITÀ NAZIONALI COMPETENTI

VALSTU KOMPETENTO IESTĀŽU SARAKSTS

ATSAKINGŲ NACIONALINIŲ INSTITUCIJŲ SĄRAŠAS

AZ ILLETÉKES NEMZETI HATÓSÁGOK LISTÁJA

LISTA TA' L-AWTORITAJIET KOMPETENTI NAZZJONALI

LIJST VAN BEVOEGDE NATIONALE INSTANTIES

LISTA WŁAŚCIWYCH ORGANÓW KRAJOWYCH

LISTA DAS AUTORIDADES NACIONAIS COMPETENTES

ZOZNAM PRÍSLUŠNÝCH ŠTÁTNYCH ORGÁNOV

SEZNAM PRISTOJNIH NACIONALNIH ORGANOV

LUETTELO TOIMIVALTAISISTA KANSALLISISTA VIRANOMAISISTA

FÖRTECKNING ÖVER BEHÖRIGA NATIONELLA MYNDIGHETER

BELGIQUE/BELGIË

Service public fédéral, économie, PME, classes moyennes et énergie

Administration du potentiel économique

Direction «Industries» (Textile, diamant et autres secteurs)

Rue du Progrès 50

B-1210 Bruxelles

Fax (32-2) 277 53 09

Federale Overheidsdienst Economie, K.M.O.,

Middenstand & Energie

Bestuur Economisch Potentieel

Directie Nijverheid (Textiel — Diamant en andere sectoren)

Vooruitgangsstraat 50

B-1210 Brussel

Fax (32-2) 277 53 09

ČESKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo průmyslu a obchodu

Licenční správa

Na Františku 32

110 15 Praha 1

Česká republika

Fax: (420) 224 212 133

DANMARK

Erhvervs- og Boligstyrelsen

Økonomi- og Erhvervsministeriet

Vejlsøvej 29

DK-8600 Silkeborg

Fax (45) 35 46 64 01

EESTI

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Harju 11

EE-15072 Tallinn

Faks: (372 6) 31 36 60

ΕΛΛΑΔΑ

Υπουργείο Οικονομίας και Οικονομικών

Διεύθυνση Διεθνών Οικονομικών Ροών

Κορνάρου 1

GR-105 63 Αθήνα

Φαξ (30-210) 328 60 94

ESPAÑA

Ministerio de Industria, Turismo y Comercio

Secretaría General de Comercio Exterior

Subdirección General de Comercio Exterior de Productos Industriales

Paseo de la Castellana, 162

E-28046 Madrid

Fax (34) 913 49 38 31

FRANCE

Ministère de l'économie, des finances et de l'industrie

Direction générale des entreprises

Sous-direction des biens de consommation

Bureau textile-importations

Le Bervil, 12, rue Villiot

F-75572 Paris Cedex 12

Fax (33-1) 53 44 91 81

DEUTSCHLAND

Bundesamt für Wirtschaft und Ausfuhrkontrolle

(BAFA)

Frankfurter Straße 29–35

D-65760 Eschborn 1

Fax: (+ 49) 6196 942 26

ITALIA

Ministero delle Attività produttive

Direzione generale per la Politica commerciale e per la gestione del regime degli scambi

Viale America, 341

I-00144 Roma

Fax (39) 06 59 93 22 35/06 59 93 26 36

ΚΥΠΡΟΣ

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Υπηρεσία Εμπορίου

Μονάδα Έκδοσης Αδειών Εισαγωγής/Εξαγωγής

Οδός Ανδρέα Αραούζου Αρ. 6

CY-1421 Λευκωσία

Φαξ (357-22) 37 51 20

LATVIJA

Latvijas Republikas Ekonomikas ministrija

Brīvības iela 55

LV-1519 Rīga

Fakss: + 371 728 08 82

LIETUVA

Lietuvos Respublikos ūkio ministerija

Prekybos departamentas

Gedimino pr. 38/2

LT-01104 Vilnius

Faksas + 370 5 26 23 974

LUXEMBOURG

Ministère des affaires étrangères

Office des licences

BP 113

L-2011 Luxembourg

Fax (352) 46 61 38

MAGYARORSZÁG

Magyar Kereskedelmi Engedélyezési Hivatal

Margit krt. 85.

H-1024 Budapest

Fax: + 36-1-336 73 02

MALTA

Diviżjoni għall Kummerċ

Servizzi Kummerċjali

Lascaris

MT-Valletta CMR02

Fax: + 356 25 69 02 99

NEDERLAND

Belastingdienst/Douane centrale dienst voor in- en uitvoer

Postbus 30003, Engelse Kamp 2

9700 RD Groningen

Nederland

Fax (31-50) 523 23 41

IRELAND

Department of Enterprise, Trade and Employment

Import/Export Licensing, Block C

Earlsfort Centre

Hatch Street

Dublin 2

Ireland

Fax (353-1) 631 25 62

ÖSTERREICH

Bundesministerium für Wirtschaft und Arbeit

Außenwirtschaftsadministration

Abteilung C2/2

Stubenring 1

A-1011 Wien

Fax: (+ 43) 1 7 11 00/83 86

POLSKA

Ministerstwo Gospodarki, Pracy i Polityki

Społecznej

Plac Trzech Krzyży 3/5

PL-00-507 Warszawa

Faks: + 48 22 693 40 21/693 40 22

PORTUGAL

Ministério das Finanças

Direcção-Geral das alfândegas e dos impostos especiais sobre o consumo

Rua Terreiro do Trigo, edifício da Alfândega de Lisboa

P-1140-060 Lisboa

Fax: (351) 218 814 261

SLOVENIJA

Ministrstvo za gospodarstvo

Področje ekonomskih odnosov s tujino

Kotnikova 5

SI-1000 Ljubljana

Faks (386-1) 478 36 11

SLOVENSKÁ REPUBLIKA

Ministerstvo hospodárstva SR

Odbor licencií

Mierová 19

SK-827 15 Bratislava 212

Fax: (421-2) 43 42 39 19

SUOMI

Tullihallitus

PL 512

FIN-00101 Helsinki

Faksi (358-20) 492 28 52

SVERIGE

Kommerskollegium

Box 6803

S-113 86 Stockholm

Fax (46-8) 30 67 59

UNITED KINGDOM

Department of Trade and Industry

Import Licensing Branch

Queensway House — West Precinct

Billingham

TS23 2NF

United Kingdom

Fax (44-1642) 36 42 69

---

V LISA

KOGUSELISED PIIRNORMID

(tonnides)
Tooted	2005 a.	2006 a.
SA. Lehttooted
SA1. Rullid	908 268	930 975
SA2. Raskplaadid	190 593	195 358
SA3. Muud lehttooted	389 741	399 485
SA4. Legeerterastooted	97 080	99 507
SA5. Legeerterasest kvartovaltslehed	21 509	22 047
SA6. Legeeritud külmvalts- ja pinnatud teraslehed	100 095	102 597
SB. Pikad tooted
SB1. Talad	44 948	46 072
SB2. Valtstraat	172 676	176 993
SB3. Muud pikad tooted	292 376	299 685
Märkus: SA ja SB on tootekategooriad. SA1 kuni SA6 ja SB1 kuni SB3 on tooterühmad.

---