Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32005R0211

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 211/2005, 4. veebruar 2005, millega muudetakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 1 ja IFRS 2 ning rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite IAS 12, IAS 16, IAS 19, IAS 32, IAS 33, IAS 38 ja IAS 39 osas määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (EMPs kohaldatav tekst)

    ELT L 41, 11.2.2005, p. 1–27 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)
    ELT L 338M, 17.12.2008, p. 141–178 (MT)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (BG, RO)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 01/12/2008; mõjud tunnistatud kehtetuks 32008R1126

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2005/211/oj

    11.2.2005   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 41/1

    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 211/2005

    4. veebruar 2005

    millega muudetakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite IFRS 1 ja IFRS 2 ning rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite IAS 12, IAS 16, IAS 19, IAS 32, IAS 33, IAS 38 ja IAS 39 osas määrust (EÜ) nr 1725/2003, millega võetakse vastu teatavad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. juuli 2002. aasta määrust (EÜ) nr 1606/2002 rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaldamise kohta, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 1,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1725/2003 (2) võeti vastu teatavad 1. septembril 2002. aastal kehtinud rahvusvahelised standardid ja tõlgendused.

    (2)

    Rahvusvaheline raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) avaldas 19. veebruaril 2004. aastal rahvusvahelise finantsaruandlusstandardi IFRS 2 “Aktsiapõhine makse”. Standardiga IFRS 2 nõutakse esimest korda, et äriühingud kajastaksid kasumiaruannetes aktsiapõhiste maksetehingute mõju, sealhulgas juhtkonnale ja töötajatele aktsiaoptsioonide andmisega seotud tehingutega kaasnevad kulud. Varem ei kajastatud äriühingu kasumiaruandes töötajatele aktsiaoptsioonide andmisega seotud tehinguid, vaid need avalikustati lisades ja need ei mõjutanud kapitaliturgudele esitatud tuluaruandeid.

    (3)

    Valdkonna tehniliste ekspertidega peetud nõupidamised on kinnitanud, et standard IFRS 2 vastab määruse (EÜ) nr 1606/2002 artikliga 3 kehtestatud tehnilistele vastuvõtukriteeriumidele, eelkõige nõudele olla kooskõlas Euroopa üldiste huvidega.

    (4)

    Standardis IFRS 2 ei täpsustata kasutatavaid hindamismudeleid. Selles kirjeldatakse üksnes tegureid, mida tuleks vähemalt arvesse võtta aktsiapõhiste maksete õiglase väärtuse arvestamisel. Seda tehti sihilikult, et mitte takistada asjakohaste mõõtmismeetodite väljatöötamist, mida senini ei ole kõikide aktsiapõhiste maksete (nt töötajate mittekaubeldavate pikaajaliste aktsiaoptsioonide) puhul olemas. Tulevikus võidakse siiski välja töötada uued alternatiivmeetodid, et võtta arvesse äriühingute, audiitorite ja investorite vajadusi. Tulevaste aktsiahindade prognoosimise raskused võivad tekkida eelkõige äsja nimekirja lisatud või lühikest aega tegutsenud äriühingutel.

    (5)

    Komisjon võttis arvesse standardi IFRS 2 “Aktsiapõhine makse” keerukuse kohta tehtud kriitikat, mida nõupidamiste jooksul väljendasid mitmed asjaomased isikud. Komisjon on teadlik kõnealuse standardiga seotud ülejäänud tehnilistest küsimustest ning nende majanduslikust mõjust tulenevatest probleemidest. Komisjon tunnistab, et standardi kohaldamist tuleks korrapäraselt kontrollida, arvestades selle võimalikku mõju näiteks töötajate aktsiaoptsioonide kavadele ja ELi äriühingute konkurentsivõimele. Sellegipoolest on standardi heakskiitmine Euroopa kapitaliturgude ja investorite huvides. Seetõttu jälgib komisjon standardi IFRS 2 edasist mõju Euroopa äriühingutele ja vaatab hiljemalt 2007. aasta juuliks läbi selle kohaldamise.

    (6)

    Komisjon meenutab, et vastavalt 19. juuli 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite määrus) koostavad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust, iga majandusaasta kohta, mis algab 1. jaanuaril 2005 või pärast seda, oma raamatupidamise konsolideeritud aastaaruanded kooskõlas artikli 6 lõikes 2 sätestatud korras vastuvõetud rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega, kui bilansikuupäeval on nende väärtpaberitega lubatud kaubelda mõne liikmesriigi reguleeritud turul nõukogu 10. mai 1993. aasta direktiivi 93/22/EMÜ (väärtpaberiturul pakutavate investeerimisteenuste kohta) (3) artikli 1 lõike 13 tähenduses.

    (7)

    Standardi IFRS 2 vastuvõtmise tõttu tuleb omakorda muuta teisi rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid, et tagada standardite kooskõla. Muudatusi tuleb teha rahvusvahelisse finantsaruandlusstandardisse IFRS 1 ning rahvusvahelistesse raamatupidamisstandarditesse IAS 12, IAS 16, IAS 19, IAS 32, IAS 33, IAS 38 ja IAS 39.

    (8)

    Seepärast tuleks vastavalt muuta määrust (EÜ) nr 1725/2003.

    (9)

    Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raamatupidamise regulatiivkomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Määruse (EÜ) nr 1725/2003 lisa muudetakse järgmiselt.

    1)

    Määruse (EÜ) nr 1725/2003 lisasse lisatakse rahvusvaheline finantsaruandlusstandard IFRS 2 “Aktsiapõhine makse”.

    2)

    Standardi IFRS 2 vastuvõtmise tõttu tuleb omakorda muuta standardit IFRS 1 ning rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid IAS 12, IAS 16, IAS 19, IAS 32, IAS 33, IAS 38 ja IAS 39, et tagada rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kooskõla.

    3)

    Lisatav tekst on esitatud käesoleva määruse lisas.

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 4. veebruar 2005

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Charlie McCREEVY

    (1)  EÜT L 243, 11.9.2002, lk 1.

    (2)  ELT L 261, 13.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2004 (ELT L 394, 31.12.2004, lk 1).

    (3)  EÜT L 141, 11.6.1993, lk 27. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/87/EÜ (ELT L 35, 11.2.2003, lk 1).

    LISA

    RAHVUSVAHELISED FINANTSARUANDLUSSTANDARDID

    Nr

    Nimetus

    IFRS 2

    		 Aktsiapõhine makse

    Paljundamine lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Kõik olemasolevad õigused kehtivad väljaspool EMPd, v.a õigus paljundada isiklikuks kasutamiseks või muul õiglasel otstarbel. Lisateavet on võimalik saada IASB veebilehelt www.iasb.org.uk.

    IFRS 2
    RAHVUSVAHELINE FINANTSARUANDLUSSTANDARD (IFRS) 2

    Aktsiapõhine makse

    SISUKORD

    Eesmärk

    Rakendusala

    Kajastamine

    Omakapitaliga arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud

    Ülevaade

    Tehingud, milles võetakse vastu teenuseid

    Tehingud, mida mõõdetakse viitega võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasele väärtusele

    Võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse määramine

    Omandi üleandmise tingimuste käsitlemine

    Asendusostu tunnuste käsitlemine

    Pärast üleandmiskuupäeva

    Kui omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata

    Omakapitaliinstrumentide võimaldamise tingimuste modifitseerimine, kaasa arvatud tühistamised ja arveldamised

    Rahas arveldatud aktsiapõhine maksetehing

    Raha alternatiividega aktsiapõhised maksetehingud

    Aktsiapõhised maksetehingud, mille kokkuleppe tingimused võimaldavad vastaspoolel arveldamist valida

    Aktsiapõhised maksetehingud, mille kokkuleppe tingimused võimaldavad ettevõttel arveldamist valida

    Avalikustatav informatsioon

    Üleminekusätted

    Jõustumiskuupäev

    EESMÄRK

    1

    Selle IFRS-i eesmärk on kindlaks määrata ettevõtte finantsaruandlus olukorras, kui kohustutakse teostama aktsiapõhist maksetehingut. Eelkõige on nõutud, et ettevõte kajastaks oma kuludes või tuludes ning finantsseisundis aktsiapõhise maksetehingu mõju, kaasa arvatud selliste tehingutega kaasnevad kulud, mille kaudu võimaldatakse töötajatele aktsiaoptsioone.

    IFRS 2
    RAKENDUSALA

    2

    Ettevõte rakendab seda IFRS-i kõikide aktsiapõhise maksetehingute arvestuses, kaasa arvatud:

    (a)

    omakapitaliga arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud, mille korral ettevõte saab kaupu ja teenuseid ettevõtte omakapitaliinsturmentide eest (kaasa arvatud aktsiad või aktsiaoptsioonid),

    (b)

    rahas arveldatavad aktsiapõhised maksethingud, mille korral ettevõte soetab kaupu ja teenuseid, võttes endale nende toodete või teenuste eest hankija ees kohustisi summades, mis baseeruvad ettevõtte aktsiahinnal (või väärtusel) või teistel ettevõtte omakapitaliinstrumentidel,

    ja

    (c)

    tehingutes mille korral ettevõte soetab kaupu või teenuseid ja kokkuleppe tingimused võimaldavad ettevõttel või nende kaupade ja teenuste pakkujal valida, kas ettevõte arveldab tehingu eest rahas (või teiste varadega) või emiteerides omakapitaliinstrumente,

    välja arvatud paragrahvide 5 ja 6 ära toodud puhkudel

    3

    Selle IFRS-i mõistes on ettevõtte aktsionäride poolt teostatud omakapitaliinstrumentide ülekanded osapooltele, kes on ettevõttele (kaasa arvatud töötajad) tarninud kaupu või osutanud teenuseid, altsiapõhisteks makseülekanneteks, välja arvatud juhul kui ülekanded on selgelt teise eesmärgiga kui tasumine ettevõttele tarnitud toodete või osutatud teenuste eest. Samuti kehtib see ettevõtte suhtes emaettevõtte omakapitaliinstrumentide või ettevõttega samasse kontserni kuuluva teise ettevõtte omakapitaliinstrumentide ülekannete puhul osapooltele, kes on ettevõttele tarninud kaupu või teenuseid.

    4

    Selle IFRS-i mõistes ei ole aktsiapõhiseks makseks tehing töötajaga (või mõne teise osapoolega), kes on ettevõtte omakapitaliinstrumentide omanik. Näiteks, kui ettevõte annab kõikidele teatud liigi omakapitaliinstrumentide omanikele võimaluse omandada täiendavalt ettevõtte omakapitaliinstrumente väärtuses, mis on nende omakapitaliinstrumentide õiglasest väärtusest madalam, ja töötaja saab sellise õiguse, kuna ta on teatud liigi omakapitaliinstrumentide omanik, siis sellise õiguse võimaldamine või kasutamine ei ole selle IFRS-i rakendusalas.

    5

    Nagu märgitud paragrahvis 2, rakendub see IFRS aktsiapõhistele maksetehingutele, mille eest ettevõte soetab kaupu või saab teenuseid. Kaubad hõlmavad endas inventari, tarbeesemeid, maad, hooneid, rajatisi, immateriaalset vara ning teisi mitte-finantsvarasid. Ettevõte ei rakenda seda IFRS-i tehingute puhul, millega ettevõte omandab kaupu äriühenduste tulemusena soetatud netovara osana, mille kohta kehtib IAS 22 Äriühendused. Seega, ariühenduse käigus omandatava ettevõtte üle valitseva mõju saavutamiseks emiteeritud omakapitaliinstrumendid ei kuulu käesoleva IFRS-i rakendusalasse. Käesoleva IFRS-i rakendusalasse kuuluvad aga need omakapitaliinstrumendid, mis on antud töötajatele nende tööviljakuse eest (nt vastutasuks jätkuvate teenuste osutamise eest). Samuti tuleb aktsiapõhise maksekokkulepete tühistamist, asendamist, või modifitseerimist äriühenduse tõttu ning muid omakapitali restruktureerimisi kajastada lähtuvalt käesolevast IFRS-st.

    6

    IFRS ei kehti aktsiapõhise maksetehingute kohta, mille puhul ettevõte soetab kaupu või saab teenuseid lepingu alusel, mis kuuluvad standardi IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine (muudetud 2003. aastal) paragrahvide 8-10 alla või IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine (muudetud 2003) paragrahvide 5-7 alla.

    KAJASTAMINE

    7

    Ettevõte kajastab aktsiapõhise maksetehingu tulemusena omandatud kaupu või saadud teenused siis kui kaubad või teenused on kätte saadud. Korrespondeeruv suurenemine kajastatakse omakapitalis, kui kaupu või teenuseid saadi omakapitaliga arveldatava aktispõhise maksetehingu alusel, ning kohustusena, kui kaupu või teenuseid saadi rahas arveldatava aktsiapõhise maksetehingu alusel.

    8

    Kui aktsiapõhise maksetehingu alusel omandatud kaubad saadud teenused ei vasta vara kriteeriumidele, siis kajastatakse neid kui kulusid.

    IFRS 2
    9

    Reeglina tekivad kulud kaupade või teenuste tarbimise käigus. Kuna reeglina tarbitakse teenuseid koheselt, siis kulud kajastatakse teenuse osutamisel. Kaupu võidakse tarbida mingi teatud perioodi jooksul, mis varude puhul väljendub nende müümises hilisema kuupäeva seisuga ning seetõttu kulu kajastatakse sellel hetkel kui kaubad on tarbitud või müüdud. Mõnikord on tarvis kajastada kulu enne kui kaup või teenus on arbitud või müüdud, kuna nad ei vasta vara kriteeriumitele. Näiteks võib ettevõte soetada kaupu uute toodete arendamise uurimisfaasis. Kuigi neid kaupu ei ole tarbitud, ei kvalifitseeru need vastava IFRS-i mõistes varaks.

    OMAKAPITALIGA ARVELDATAVAD AKTSIAPÕHISED MAKSETEHINGUD

    Ülevaade

    10

    Omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute puhul mõõdab ettevõte saadud kaupu või teenused ning korrespondeeruvat omakapitali suurenemist otseselt, mis on saadud kaupade või teenuste õiglases väärtuses, välja arvatud juhul, kui õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata. Kui ettevõttel ei ole võimalik saadud kaupu või teenuseid õiglases väärtuses usaldusväärselt hinnata, siis mõõdab ettevõte nende õiglast väärtust ja sellele korrespondeeruvat omalapitali kasvu kaudselt, mis on viitega (1) võimaldatava omakapitaliinstrumenti õiglasele väärtusele.

    11

    Selleks, et rakendada paragrahv 10 nõudeid tehingutele töötajate ja teiste sarnase teenuse pakkujatega  (2), peab ettevõte mõõtma talle osutatud teenuste õiglast väärtust viitega võimaldatava omakapitaliinstrumenti õiglasele väärtusele, kuna reeglina pole võimalik saadud teenuse õiglast väärtust usaldusväärselt hinnata, nagu on selgitatud paragrahvis 12. Nende omakapitaiinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmine toimub võimaldamise kuupäeval.

    12

    Reeglina võimaldatakse töötajatele aktisaid, aktsiaoptsioone või teisi omakapitaliinstrumente osana nende hüvitiste pakettidest, lisaks rahas makstavale palgale ja teistestele töötaja tasudele. Tavaliselt ei ole võimalik hüvitispaketis eraldi komponentidena mõõta töötaja poolt osutatud teenuste täpsete osade suurust. Samuti võib osutuda võimatuks mõõta kogu hüvitispaketi õiglast väärtust eraldi, ilma, et oleks otseselt mõõdetud võimaldatavat omakapitaliinstrumenti. Enamgi veel, mõnikord võimaldatakse aktsiaid või aktsiaoptsioone pigem osana preemiakokkuleppest kui osana üldisest hüvitisest, st lisatasuna töötajatele, et nad jääksid ettevõttesse või preemiana nende pingutuste eest parandada ettevõtte toimimist. Võimaldades lisaks teistele tasudele aktsiaid või aktsiaoptsioone, maksab ettevõte lisatasusid selleks, et saada lisatulu. Sellise lisatulu õiglase väärtuse hindamine on kõigi eelduste kohaselt keeruline. Ettevõttele osutatud teenuste õiglase väärtuse otsese mõõtmise keerukuse tõttu mõõdab ettevõte töötajate poolt osutatud teenuste õiglast väärtust viitega võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasele väärtusele.

    13

    Selleks, et rakendada paragrahv 10 nõudeid tehingutele muude osapooltega kui töötajad, peaks seal olema ümberlükkamatu eeldus, et saadud kaupade või teenuste õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata. See õiglane väärtus mõõdetakse kuupäeval, kui ettevõte saab kätte kauba või vastaspool osutab teenuse. Harvadel juhtudel, kui ettevõte lükkab selle eelduse ümber, kuna teenuste õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, mõõdab ettevõte saadud kauba või teenuste ja korrespondeeruva omakapitali suurenemise kaudselt, viidates võimaldatava omakapitaliinstrumenti õiglasele väärtusele, mis on mõõdetud sellel kuupäeval kui ettevõte omandas tooted või kui vastaspool osutas teenuse.

    Tehingud, milles võetakse vastu teenuseid

    14

    Kui võimaldatavate omakapitaliinstrumentide kuuluvus leiab aset koheselt, siis pole vastaspoolelt nõutud kindlaks määratud ajaks teenuse lõpuni viimist enne kui ta ei oma tingimusteta õigust nendele omakapitali instrumentidele. Vastupidiste tõendite puudumisel, järeldab ettevõte, et teenused, mida vastaspool osutas vastutasuna omakapitaliinstrumentide eest, on vastu võetud. Sellisel juhul kajastab ettevõte võimaldamise kuupäeval saadud teenuse täies ulatuses ning suurendades korrespondeeruvalt omakapitali.

    IFRS 2
    15

    Kui võimaldatavate omakapitaliinstrumentide kuuluvus ei leia aset enne, kui teine osapool viib teenuse lõpuni kindlaks määratud ajaks, siis ettevõte eeldab, et need teenused, mida teine osapool osutab nende omakapitaliinstrumentide eest, osutatakse tulevikus omandi üleandmisperioodi jooksul. Ettevõte peab nende teenuste üle arvestust, sel ajal kui teine osapool neid omandi üleandmisperioodil osutab, suurendades korrespondeeruvalt omakapitali. Näiteks:

    (a)

    kui töötajale võimaldatakse aktsiaoptsioone tingimusega jätkata kolm aastat teenistust, siis ettevõte eeldab, et töötaja osutab teenused vastutasuna aktsiaoptsioonide eest selle kolme aastase omandi üleandmisperioodi jooksul.

    (b)

    Kui töötajatele eraldatakse aktsiaoptsioone tingimusega täita mingi saavutus ettevõtte tulemuslikkuses ja jääda kuni selle tulemuslikkuse saavutamiseni ettevõtte teenistusse, ning omandi üleandmisperioodi pikkus sõltub sellest, mis aja jooksul need tingimused täidetakse, siis ettevõte eeldab, et töötaja poolt vastutasuna aktisaoptioonidele osutatavad teenused saadakse tulevikus eeldatava omandi üleandmisperioodi jooksul. Ettevõte hindab selle eeldatava omandi üleandmiperioodi pikkuse võimaldamise kuupäeval, tuginedes kõige tõenäolisematele tulemuslikkuse saavutamise tingimustele. Kui tulemuslikkuse tingimuseks on turutingimus, siis selle eeldatava omandi üleandmisperioodi pikkus peab olema kooskõlas eeldusega, mida kasutati võimaldatavate optsioonide õiglase väärtuse arvutamisel ja seda hiljem ei muudeta. Kui tulemuslikkuse tingimuseks ei ole turutingimus, siis redigeerib ettevõte vajadusel omandi üleandmisperioodi kestvust, kui järgnev informatsioon viitab sellele, et omandi üleandmisperioodi kestvus erineb algselt hinnatust.

    Tehingud, mida mõõdetakse viitega võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasele väärtusele

    Võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse määramine

    16

    Tehinguteks, mis on mõõdetud viitega võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasele väärtusele, mõõdab ettevõte võimaldatud omakapitaliinstrumendid mõõtmiskuupäeval tuginedes kättesaadavatele turuhindadele ja võttes arvesse neid tähtaegu ja tingimusi, mille juures neid omakapitaliinstrumente võimaldati (paragrahvide 19-22 nõuete teema).

    17

    Kui turuhinnad pole kättesaadavad, siis hindab ettevõte võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust kasutades hindamistehnikat, kus eeldatakse, millisel hinnatasemel need omakapitaliinstrumendid oleksid mõõtmiskuupäval teadlike, huvitatud mitteseotud osapoolte vahelises tehingus olnud. Hindamistehnika peab olema kooskõlas üldiselt aktsepteeritud finantsinstrumentide hindade määramise hindamismeetoditega, ja kaasama kõiki faktoreid, mida teadlikud, huvitatud turul osalejad hinna määramisel arvestaksid (paragrahvide 19-22 nõuete teema).

    18

    Lisa B sisaldab veelgi juhtnööre aktsiate ja aktsiaoptsioonide õiglase väärtuse mõõtmise kohta, keskendudes töötajatele aktsiate või aktisaoptsioonide võimaldamise tüüpilisematele tunnustele ja tingimustele.

    Omandi üleandmise tingimuste käsitlemine

    19

    Omakapitaliinstrumentide võimaldamine võib olla tingimuslik lähtuvalt omandi üleandmise tingimuste täitmisest. Näiteks on aktsiate või aktsiaoptsioonide võimaldamine töötajatele reeglina sõltuvuses tingimusest, et ettevõtte töötaja jääb määratud ajaks ettevõttesse tööle. Võivad olla ka tulemuslikkuse tingimused, nagu määratud kasumi kasvu saavutamine või ettevõtte aktsia hinna tõus määratud ulatuses. Aktsiate ja aktsiaoptsioonide õiglase väärtuse hindamise mõõtmiskuupäeval ei võeta turutingimuse kõrval arvesse omandi üleandmise tingimusi. Selle asemel võetakse omandi üleandmise tingimusi arvesse tehingu summa mõõtmisesse kaasatud omakapitaliinstrumentide arvu täpsustamiseks, et lõppkokkuvõttes võimaldatud omakapitaliinstrumentide eest saadud ning kajastatud kaupade ja teenuste summa põhineks omakapitaliinstrumentide arvul, mille omand üle anti. Seega, kumulatiivsel baasil ei kajastata ühtki saadud kaupade või teenuste summat kui võimaldatud omakapitaliinstrumente üleandmine ebaõnnestub üleandmise tingimuste mittetäitmise tõttu, st kui vastaspool ei suuda teenust määratud tähtajaks osutada või kui eeldatud tingimusi ei suudetud täita paragrahvi 21 tähenduses.

    20

    Selleks, et rakendada paragrahvi 19 nõudeid, peaks ettevõte üleandmisperioodi jooksul kajastama saadud kaupade või teenuste hinna, mis baseeruks parimal kättesaadaval hinnangul sellel arvul omakapitaliinstrumentidel, mida arvatakse üle anda ja vajadusel seda hinnangut redigeerima kui täiendav informatsioon viitab sellele, et see omakapitaliinstrumentide arv, mida eeldatavasti üle antkse, erineb eelnevatest hinnangutest. Üleandmiskuupäeval peab ettevõte hinnangut redigeerima, et võrtsustada lõplikult üleantavate omakapitaliinstrumentide arvu paragrahvi 21 nõuete kohaselt.

    IFRS 2
    21

    Võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse hindamisel arvestatakse turutingimusi, nagu sihtaktsia hind, mille juures üleandmise tingimus on määratud (või teostatav). Seega turutingimusega omakapitaliinstrumentide võimaldamisel, kajastab ettevõte teiselt osapoolelt saadud kaupu või teenused, kes vastab kõikidele ülejäänud üleandmise tingimustele (nt täpsustatud ajaks teenistusse jäänud töötaja poolt osutatud teenus) hoolimata sellest, kas see turutingimus on täidetud.

    Asendusostu tunnuste käsitlemine

    22

    Asendusostu tunnusega optsioonide korral ei arvestata mõõtmiskuupäeval võimaldatud optsioonide õiglase väärtuse hindamisel asendusostu tuunust. Selle asemel arvestatakse töötajate aktsiaoptsioone uue optsiooni võimaldamisel kui ja sel hetkel, kui võimaldatakse täiendavalt töötajate aktsiaoptsioone.

    Pärast üleandmiskuupäeva

    23

    Olles kajastanud saadud kaubad ja teenused vastavalt paragrahvidele 10-22, ning korrespondeeruva omakapitali suurenemise, ei tohiks ettevõte pärast omandi üleandmise kuupäeva teostama kogu omakapitali osas täiendavaid täpsustusi. Näiteks, ettevõte ei tohiks edaspidiselt tühistada summat, mis kajastatakse töötaja poolt osutatud teenustena, kui üle antud omakapitaliinstrumendid on hiljem (oma süü läbi) kaotatud või aktsiaoptsioonide korral kui, optsioone ei ole kasutatud. Siiski ei keela see nõue ettevõtet kajastamast omakapitali sisest liikumist, st liikumist ühest omakapitaliinstrumendist teise.

    Kui omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata

    24

    Paragrahvide 16-23 nõuded rakenduvad kui ettevõttel on tarvis mõõta aktsiapõhist maksetehingut viitega võimaldatud omakapitlaiinstrumentide õiglasele väärtusele. Harvadel juhtudel võib ettevõttel osutuda võimatuks võimaldatud aktsiainstrumendi õiglast väärtust mõõtmiskuupäeval usaldusväärselt hinnata kooskõlas pargrahvidega 16-22. Ainult sellistel harvadel juhtudel võib ettevõte selle asemel:

    (a)

    mõõta esmaselt omakapitaliinstrumendid nende tegelikus väärtuses sellel kuupäeval, mil ettevõte omandab tooted või teine osapool osutab talle teenust ja järgnevalt igal aruandekuupäeval ning lõpliku kokkuleppe kuupäeval, koos mis tahes muutusega kasumi või kahjumi tegelikus väärtuses. Aktsiaoptsioonide võimaldamise puhul on aktsiapõhise makse kokkulepe lõplikult arveldatud kui optsioone kasutatatakse, kui need on (oma süü läbi) kaotatud (n töösuhete lõppemise korral) või kehtetuks muutumise korral (n optsioonide tähtaja lõppemisel).

    (b)

    kajastama saadud kaubad või teenused, tuginedes arvudele, mis näitavad lõppkokkuvõttes üleantud (kus võimalik) või lõppkokkuvõttes kasutatud omakapitaliinstrumente. Näiteks selleks, et rakendada seda nõuet aktsiaoptsioonidele, kajastab ettevõte üleandmisperioodil saadud kaubad või teenused, kui üldse, vastavalt pargrahvidele 14-15, ainult paragrahvi 15(b) turutingimust puudutavad nõuded ei rakendu. Üleandmisperioodil saadud kaupade või teenuste kohta kajastatv summa toetub eeldatavale üleantavate aktsiaoptsioonide arvule. Kui tarvis, revideerib ettevõte selle hinnangu, kui järgnev informatioon viitab sellele, et oodatav aktsiaoptsioonide üleandmise arv erineb algselt hinnatust. Üleandmiskuupäeval revideerib ettevõte hinnangu, et võrdsustada lõppkokkuvõttes üleantud omakapitaliinstrumentide arv. Pärast üleandmiskuupäeva peab ettevõte revideerima kauba või teenuste saamisel kajastatud summa, kui aktsiaoptsioonid on hiljem (oma süü tõttu) kaotatud, või tähtaja lõppemise tõttu kehtetuks muutunud.

    25

    Kui ettevõte rakendab paragrahvi 24, siis ei ole vaja rakendada paragrahve 26-29, kuna paragrahvis 24 äratoodud tegeliku väärtuse meetodit rakendades võetakse arvesse igat omakapitaliinstreumentide võimaldamise tähtaegade ja tingimuste modifitseerimist. Siiski, kui ettevõte arveldab võimaldatud omakapitaliinstrumente, mille puhul rakendatakse paragrahvi 24:

    (a)

    siis, kui arveldamine toimub üleandmisperioodi jooksul, siis ettevõte kajastab arveldust kui üleandmise kiirendust ja seega kajastab koheselt summa, mis muidu oleks kajastatud järelejäänud üleandmisperioodi jooksul talle osutatud teenuste alusel.

    (b)

    igat makset, mis on tehtud arvelduse raames, tuleb kajastada omakapitaliinstrumentide tagasiostmisena, st omakapitali vähendusena, välja arvatud ulatuses, milles makse ületab tagasiostu kuupäeval mõõdetavat omakapitaliinstrumentide tegelikku väärtus. Igat sellist ülejääki kajastatakse kuluna.

    IFRS 2
    Omakapitaliinstrumentide võimaldamise tingimuste modifitseerimine, kaasa arvatud tühistamised ja arveldamised

    26

    Ettevõte võib muuta omakapitaliinstrumentide võimaldamise tähtaegu ja tingimusi. Näiteks võidakse vähendada töötajatele eraldatud opstioonide täitmishinda (nt optsioonide ümberhindamine), mis suurendab nende optsioonide õiglast väärtust. Paragrahvide 27-29 nõuded kajastamaks modifitseerimise asetleidmisega kaasnevaid mõjudsid, on väljendatud töötajatega aktsiapõhise maksetehingu kontekstis. Siiski rakendatakse neid nõudmisi ka aktsiapõhiste maksetehingute puhul, mis toimuvad töötajate kõrval ka teiste osapooltega ning mis on mõõdetud viitega võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasele väärtusele. Viimati käsitletud situatsiooni puhul, mis tahes paragrahvides 27-29 esinev viide võimaldamise kuupäevale käib hoopis selle kuupäeva kohta, millal ettevõte omandab kauba või millal vastaspool osutab teenuse.

    27

    Ettevõte kajastab miinimumina temale osutatud teenused, mis on mõõdetud võimaldamise kuupäeval võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtusega, välja arvatud juhul kui nende omakapitaliinstrumentide üleandmist võimaldamise kuupäeval kindlaksmääratud ülenandmise tingimuste (välja arvatud turutingimused) mittetäitmise tõttu ei toimu. See kehtib mööndusteta mis tahes omakapitaliinstrumente võimaldamise tingimuste modifitseeringute korral või nende omakapitaliinstrumentide võimaldamise tühistamise või arveldamise puhul. Lisaks kajastab ettevõte modifikatsioonide mõjud, mis suurendavad aktsiapõhiste maksekokkulepete üldist õiglast väärtust või on mõnel muul viisil töötajale tulutoovad. Selle nõude rakendamise juhtnöörid on ära toodud lisas B.

    28

    Kui ettevõte tühistab või arveldab võimaldatavad omakapitaliinstreumentid üleandmisperioodil (muul põhjusel kui üleandmistingimuste mitte täitmise korral võimaldamise tühistamine või edasilükkamine), siis:

    (a)

    ettevõte kajastab tühistamist või arveldamist kui üleandmise kiirendust, ja seega kajastab koheselt summa, mis teisel juhul oleks kajastatud järelejäänud üleandmisperioodi jooksul saadud teenuste alusel.

    (b)

    igat makset, mis on tehtud töötajale seoses võimaldamise tühistamise või lõpetamisega, tuleb kajastada omakapitaliinstrumentide tagasiostmisena, st omakapitali vähendusena, välja arvatud ulatuses, mis ületab tagasiostu kuupäeva seisuga mõõdetud võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtus. Taoline ületav osa kajastatakse kuluna.

    (c)

    kui töötajale võimaldatakse uusi omakapitaliinstrumente, ning selle kuupäeva seisuga mil neid uusi omakapitaliinstrumente võimaldatakse käsitleb ettevõte uusi võimaldatavaid omakapitaliinstrumente kui asendusomakapitaliinstrumente tühistatud omakapitaliinstrumentidele, peab ettevõte kajastama asendusomalapitaliinstrumentide võimaldamist samamoodi nagu esialgse omakapitaliinstrumendi võimaldamise modifitseerimist kooskõlas lisa B paragrahvis 27 kirjeldatuga. Võimaldatava õiglase väärtuse juurdekasv on asendusomakpitaliinstrumentide ja tühistatud omakapitaliinstrumentide neto õiglase väärtuse vahe asendusomakapitaliinstrumentide võimaldamise kuupäeva seisuga. Tühistatud omakapitaliinstrumentide neto õiglane väärtus on nende õiglane väärus vahetult enne tühistamist, miinus iga omakapitaliinstrumentide tühistamisel töötajatele tehtud makse summa, mis on kajastatud omakapitali vähendusena vastavalt eespool kirjeldatud (b)-le. Kui ettevõte ei identifitseeri uusi võimaldatavaiid omakapitaliinstrumente tühistatud omakapitaliinstrumentide asendusomakapitliinstrumentidena, siis peab ettevõte kajastama selliseid uusi omakapitaliinstrumente uute võimaldatavate omakapitaliinstrumentidena.

    29

    Kui ettevõte ostab üleantud omakapitaliinstrumendid tagasi, siis tuleb töötalajtele tehtud makset kajastada omakapitali vähendusena, välja arvatud ulatuses, milles makse ületab tagasiostu kuupäeva seisuga mõõdetud tagasiostetud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust. Taoline ületav osa kajastatakse kuluna.

    RAHAS ARVELDATUD AKTSIAPÕHINE MAKSETEHING

    30

    Rahas arveldatud aktsiapõhise maksetehingu puhul mõõdab ettevõte saadud kaupu või teenused ja sellega kaasnevat kohustist kohustiste õiglases väärtuses. Seni kuni kohustist ei ole arveldatud, hindab ettevõte kohustise ümber õiglasele väärtusele igal aruandekuupäeval ja arvelduskuupäeval, kajastades õiglase väärtuse igat muutust selle perioodi kasumis või kahjumis.

    31

    Näiteks võib ettevõte võimaldada töötajatele aktsiahinna tõusu kui osa nende hüvitise pakketidest, milles töötajad saavad õiguse rahaliseks kompensatsiooniks (omakapitliinstrumentidi asemel), mis põhineb ettevõtte aktsia hinna surrenemisel kindlaks määratud ulatuses kindlaks määratud perioodil. Samuti võib ettevõte võimaldada oma töötajatele õiguse saada tulevasi rahalisi makseid, võimaldades neile õiguse aktsiatele (kaasa arvatud aktsiad, mis antakse välja aktsiaoptsioonide väljalaskmisega), mis on lunastatavad kas kohustuslikult (nt töölepingu lõppemisega) või töötaja valikul.

    IFRS 2
    32

    Ettevõte kajastab saadud teenused ja kohustise teenuse eest tasuda hetkel kui töötaja teenust osutab. Näiteks mõned aktsia hinna tõusust tulenevad õigused kuuluvad koheselt töötajale ja seega ei ole tal tarvis kindlaks määratud perioodi teenust lõpule viia, et saada õigust rahalisteks makseteks. Vastupidiste tõendite puudumisel järeldab ettevõte, et teenused, mida osutas töötaja vastutasuna aktsia hinna tõusust tulenevate õiguste eest, on kätte saadud. Seetõttu kajastab ettevõte koheselt saadud teenused ja kohustise maksta nende eest. Kui aktsia hinna tõusust tulenevaid õigusi ei anta üle enne kui töötaja on täitnud kindlaks määratud perioodil teenuste osutamise nõuded, siis kajasatab ettevõte saadud teenused ja kohustise nende eest maksta siis, kui töötajad on selle perioodi jooksul teenuse osutamise lõpuni viinud.

    33

    Kohustist aktsia hinna tõusust tulenevale õigusele mõõdetakse nii esmakordselt kui edaspidiselt igal aruandekuupäeval kuni arveldamiseni õiglases väärtuses, rakendades optsiooni hindamise mudelit ning võttes arvesse tingimusi, mille juures aktsia hinna tõusust tulenevad õigused võimaldati ja ulatuses kuhuni on töötajad aruandekuupäeva seisuga teenust osutanud.

    RAHA ALTERNATIIVIDEGA AKTSIAPÕHISED MAKSETEHINGUD

    34

    Aktsiapõhistes maksetehingutes, mille kokkuleppe tingimused võimaldavad kas ettevõttel või vastaspoolel otsustada, kas ettevõte arveldab tehingu rahas (või teiste varadega) või emiteerides omakapitaliinstrumente, siis kajastab ettevõte seda tehingut või selle tehingu osasid rahas arveldatava aktsipõhise maksetehinguna sellisel juhul ja sellises ulatuses milleni ettevõttel ilmneb rahas või teistes varades arveldamise kohustis, või aktsiapõhise maksetehinguna sellisel juhul ja sellises ulatuses, milles sellseid kohustisi ei ole ilmnenud.

    Aktsiapõhised maksetehingud, mille kokkuleppe tingimused võimaldavad vastaspoolel arveldamist valida

    35

    Kui ettevõte on võimaldanud vastaspoolele õiguse valida, kas aktsiapõhine maksetehing arveldatakse sularahas (3) või omakapitaliinstruemntide emiteerimisega, siis on ettevõte võimaldanud liitfinantsinstrumenti, mis sisaldab võla komponenti (st vastaspoole õigust nõuda makset rahas) ja omakapitali komponenti (st vastaspoolel on õigus nõuda arveldamist pigem omakapitaliinstrumentiga kui rahas). Tehingutes muude osapoolte kui töötajatega, mille puhul saadud kaupade või teenuste õiglast väärtust mõõdetakse otseselt, mõõdab ettevõte kaupade või teenuste saamise kuupäeva seisuga liitfinantsinstrumendi omakapitali komponendi saadud kaupade või teenuste õiglase väärtuse ja võlakomponendi õiglase väärtuse vahena.

    36

    Teisteks tehinguteks, mis hõlmavad ka tehinguid töötajatega, mõõdab ettevõte liitfinantsinstrumentide õiglast väärtust mõõtmiskuupäeval, võttes arvesse tingimusi, millega õiguseid rahale või omakapitaliinstruementidele võimaldati.

    37

    Paragrahv 36 rakendamiseks peab ettevõte kõigepealt mõõtma võla komponendi õiglase väärtuse ja mõõdab siis omakapitali osa õiglase väärtusevõttes arvesse seda, et teine osapool peab selleks, et saada omakapitaliinstrumente, loobuma õigusest saada raha. Liitfinantsinstrumentide õiglane väärtus on kahe komponendi õiglaste väärtuste summa. Sageli on aktsapõhised maksetehingud, milles vastaspoolel on võimalus valida arvelduse meetod, tihti struktureeritud nii, et ühe arveldusalternatiivi õiglane väärtus on sama, mis teisel. Näiteks võib teisel osapoolel olla õigus valida, kas saada aktsioptsioonie või arveldada rahas aktsia hinna kallinemise õigus. Sellisel juhul on omakapitali osa õiglane väärtus null ja seega liitfinantsinstrumentide õiglane väärtus on sama mis võla komponendi õiglane väärtuse. Vastupidiselt, kui alternatiivsete arvelduste õiglased väärtused erinevad, siis tavaliselt on omakapitali osa suurem kui null, mis omakorda tähendab, et liitfinantsinstrumentide õiglane väärtus on suurem kui võla komponendi õiglane väärtus.

    38

    Ettevõte peab kajastama liitfinantsinstrumendi kaudu saadud kaupad ja teenused liitinstrumendi komponentide tasandil. Võla komponendi osas kajastab ettevõte saadud kaubad või teenused ning kohustise nende eest tasuda vastaspoole poolt kaupade tarnimisel või teenuse osutamisel vastavalt rahas arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute tingimustele (paragrahv 30-33), Omakapitali komponendi puhul (kui üldse), kajastab ettevõte saadud kaubad või teenused ning omakapitali suurenemise vastaspoole poolt kaupade tarnimisel või teenuse osutamisel vastavalt omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute tingimustele (paragrahv 10-29).

    IFRS 2
    39

    Arvelduskuupäeval hindab ettevõte kohustise ümber tema õiglasele väärtusele. Kui ettevõte arveldab pigem omakapitliinstrumendi emiteerimise kaudu kui rahas, siis kantakse kohustis otse omakapitali kui vastutasu omakapitaliinstrumendi emiteerimise eest

    40

    Kui ettevõte arveldab pigem rahas kui omakapitaliinstrumente emiteerides, siis tuleb makset kohaldada taoiliselt, et selle kaudu arveldataks kohustis tervikuna. Iga omakapitali osa, mis on eelnevalt kajastatud, jääb omakapitali hulka. Valides arveldamise võimalusena raha, välistab vastaspool õiguse saada omakapitaliinstrumente. Siiski ei takista see ettevõttel kajastama muutusi omakapitali sees, st liikumist ühest omakapitali osast teise.

    Aktsiapõhised maksetehingud, mille kokkuleppe tingimused võimaldavad ettevõttel arveldamist valida

    41

    Aktsiapõhise maksetehingu puhul, mille kokkuleppe tingimused võimaldavad ettevõttel valida, kas arveldada rahas või omakapitaliinstrumente emiteerides, otsustab ettevõte, kas tal on eksisteeriv kohustus arveldada rahas ja kajastada vastavalt aktsiapõhist maksetehingut. Ettevõttel on eksisteeriv kohustus arveldada rahas, kui omakapitaliinstrumentidga arveldamise võimalsus ei oma majanduslikku sisu (nt kui ettevõttel on seadusest tulenevalt keelatud aktsiaid emiteerida), või kui ettevõttel on varasem praktika või kindlaksmääratud poliitika rahas arveldamiseks, või üldjuhul arveldatakse rahas kui vastaspool selleks soovi avaldab.

    42

    Kui ettevõttel on eksisteeriv kohustus rahas arveldamiseks, siis tuleb seda tehingut kajastada lähtudes paragrahvides 30-33 kirjeldatud rahas arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute põhimõtetest.

    43

    Kui selliseid kohustusi ei eksisteeri, siis kajastab ettevõte tehingut lähtudes paragrahvides 10-29 kirjeldatud omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute põhimõtetest. Arveldamisel:

    (a)

    kui ettevõte otsustab arveldada rahas, siis rahalist makset kajastatakse omakapitali tagasiostuna, st omakapitali vähendamisena, välja arvatud allpool ära toodud juhul (c).

    (b)

    kui ettevõte otsustab arveldada omakapitaliinstrumente emiteerides, siis edasist kajastamist ei nõuta (kui tarvis siis ainult liikumine ühest omakapitali komponendist teise), välja arvatud allpool äratoodud juhul (c).

    (c)

    kui ettevõte otsustab valida arveldamisel alternatiivi, millel on arvelduskuupäeva seisuga kõrgem õiglane väärtus, siis kajastab ettevõte väärtust ületava osa kuludes, st et see on kas makstud raha ja selle omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse vahe, mis oleks emiteeritud, või emiteeritud omakapitaliinstrumendi ja selle rahasumma vahe, mis oleks tasutud, oleneb kumb variant kehtib.

    AVALIKUSTATAV INFORMATSIOON

    44

    Ettevõte avalikustab informatsiooni, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista teatud perioodi aktsiapõhiste maksete olemust ja ulatust

    45

    Et toetada paragrahvi 44 eesmärki, avalikustab ettevõte vähemalt järgneva:

    (a)

    iga selle perioodi jooksul eksiteerinud aktsapõhiste maksete kokkulepete kirjeldust, sealhulgas iga kokkuleppe üldised tingimused, nagu üleandmise tingimused, maksimaalne optsioonide võimaldamise kestvus ja arveldamise meetod (nt kas sularahas või omakapitaliga). Sisult sarnaseid aktsiapõhiste maksete kokkuleppeid omav ettevõte esitab koondinformatsiooni, välja arvatud juhul iga kokkuleppe eraldi avalikustamine on vajalik paragrahvis 44 esitatud eesmärgi täitmiseks.

    (b)

    aktsiaoptsioonide arv ja kaalutud keskmine kasutushind iga järgneva optsioonirühma lõikes:

    (i)

    perioodi alguses;

    (ii)

    võimaldatud perioodi jooksul;

    (iii)

    loobutud perioodi jooksul;

    IFRS 2
    (iv)

    kasutatud perioodi jooksul;

    (v)

    aegunud perioodi jooksul;

    (vi)

    perioodi lõpus;

    ja

    (vii)

    kasutatud perioodi lõpus.

    (c)

    perioodi jooksul kasutatud aktsiaoptisoonide puhul kaalutud keskmine aktsia hind nende kasutamise kuupäeval. Kui optsioone kasutati perioodi jooksul turutingimustel, siis võib ettevõte avalikustada hoopis perioodi keskmise aktsia hinna.

    (d)

    perioodi lõpu seisuga avalikustatakse jõus olevate aktsiaoptsioonide kohta kasutushindade vahemik ning kaalutud keskmine järelejäänud eluiga. Kui kasutushindade vahemik on lai, siis jaotatakse jõus olevad optisoonid vahemikesse, mis aitavad hinnata võimalike emiteeritavate aktsiate arvu ja ajastust ning rahasummat, mis võidakse saada optsioonide kasutamisest.

    46

    Ettevõte avalikustab informatsiooni, mis võimaldab finantsaruannete kasutajatel mõista kuidas selle perioodi jooksul tuletati saadud kaupade või teenuste, või võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus.

    47

    Kui ettevõte on mõõtnud vastutasuna omakapitaliinstrumentide eest saadud kaupade või teenuste õiglast väärtust kaudselt, mis on viitega võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglasele väärtusele, siis paragrahvils 46 kirjeldatud eesmärgi saavutamiseks avalikustab ettevõte vähemalt järgneva:

    (a)

    selle perioodi jooksul eraldatud aktsiaoptsioonide juures nende optsioonide kaalutud keskmise hinna mõõtmiskuupäeval ja informatsiooni selle kohta, kuidas see õiglane väärtus mõõdeti, kaasa arvatud:

    (i)

    kasutatud optsioonide hindamise mudeli ja sellesse mudelisse sisestatud lähteandmed, sealhulgas aktsia kaalutud keskmine hind, (optsiooni) kasutushind, eeldatud volatiilsus, eeldatud dividendid, riskivaba intressimäära ja mis tahes muud mudeli lähteandmed, sealhulgas kasutatud meetodid ja tehtud oletused, mis võtavad arvesse mõjusid eeldatavast kasutamisest enne lõpptähtaja saabumist;

    (ii)

    kuidas eeldatav volatiilsus kindlaks määrati, sealhulgas ülevaade sellest, mil määral baseerub eeldatav volatiilsus minevikus aset leidnuga;

    ja

    (iii)

    kas ja kuidas mis tahes muud võimaldatud optsioonide tunnusjooned, nagu näiteks turutingimused, kaasati õiglase väärtuse mõõtmisse.

    (b)

    perioodi jooksul võimaldatud ülejäänud omakapitaliinstrumentide kohta (välja arvatud aktsiaoptsioonid) nende omakapitaliinstrumentide arv ja kaalutud keskmine õiglane väärtus mõõtmiskuupäeval ning informatsioon selle kohta, kuidas see õiglane väärtus mõõdeti, sealhulgas:

    (i)

    kui õiglast väärtust ei mõõdetud vaadeldava turu hindade baasil, siis kuidas see tuletati;

    (ii)

    kas ja kuidas eeldatavad dividendid kaasati õiglase väärtuse mõõtmisesse;

    ja

    (iii)

    kas ja kuidas mis tahes muud võimaldatavate omakapitaliinstrumentide tunnusjooned kaasati õiglase väärtuse mõõtmisesse.

    (c)

    aktsiapõhiste maksete kokkulepete puhul mida perioodi jooksul modifitseeriti:

    (i)

    nende modifikatsioonide selgitused;

    IFRS 2
    (ii)

    võimaldatav lisanduv õiglane väärtus (nende modifikatsioonide tulemusena);

    ja

    (iii)

    seal kus võimalik, informatsioon selle kohta, kuidas võimaldatav lisanduv õiglane väärtus mõõdeti kooskõlas eelmainitud (a)-s ja (b)-s äratoodud nõuetega.

    48

    Kui ettevõte on mõõtnud sellel perioodil saadud kaupade ja teenuste õiglast väärtust otseselt, siis peab ettevõte avalikustama, kuidas see õiglane väärtus tuletati, nt kas õiglane väärtus hinnati lähtudes nende kaupade ja teenuste turuhinnast.

    49

    Kui ettevõte on ümber lükanud paragrahv 13 eelduse, tuleb see fakt avalikustada ning avalikustada, miks eeldus ümber lükati.

    50

    Ettevõte avalikustab informatsiooni, mis võimaldab finantsaruande kasutajaid mõista selle perioodi aktsapõhiste maksetehingute mõju ettevõtte kasumile või kahjumile ning tema finantsseisundile.

    51

    Et toetada paragrahvi 50 eesmärki, avalikustab ettevõte vähemalt järgneva:

    (a)

    perioodil kajastatud kulu summa, mis tekkis aktsipõhiste maksetehingutega, mille tulemusena saadud kaubad ja teenused ei kvalifitseerunud kajastamiseks varadena ja seega kajastati koheselt kuludena, sealhulgas avalikustatakse eraldi see osa kulude summast, mis tekkis tehingutest, mida kajastati kui omakapitaliga arveldatavad aktsiapõhised maksetehingud;

    (b)

    aktsipõhistest maksetehingutest tekkinud kohustised:

    (i)

    bilansiline maksumus perioodi lõpus;

    ja

    (ii)

    tegelik väärtus perioodi lõpus kohustiste osas, milles vastaspoole õigused rahale või teistele varadele, anti perioodi lõpu seisuga üle (nt üle antud aktsiahinna tõusust tulenevad õigused).

    52

    Kui selle IFRS-i poolt nõutud informatsiooni avalikustamise nõuetest ei piisa paragrahvides 44, 46 ja 50 esitatud eesmärkide täitmiseks, siis peab ettevõte avalikustama täiendavalt vastava informatsiooni.

    ÜLEMINEKUSÄTTED

    53

    Omakapitaliga arveldatavate aktsiapõhiste maksetehingute puhul rakendab ettevõte seda IFRS-i aktsiate, aktsiaoptsioonide või teiste omakapitaliinstruementide võimaldamisepuhul, mis olid võimaldatud pärast 2002. aasta 7. novembrit ja mida polnud veel enne selle IFRS-i jõustumise hetkeks üle antud.

    54

    Ettevõtet julgustatakse, kuid temalt ei nõuta selle IFRS-i rakendamist teiste omakapitaliinstrumentide võimaldamise korral kui ettevõte on avalikustanud avalikult elliste omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmiskuupäeva seisuga.

    55

    Nende võimaldatavate omakapitaliinstrumentide puhul, millele käesolev IFRS rakendub, peab ettevõte võrdlusandmeid korrigeerima ja kui võimalik siis korrigeerima ka varasema perioodi kohta esitatud jaotamata kasumi algsaldot.

    56

    Omkapitaliinstrumentide võimaldamisel, mille puhul käesolev IFRS-i ei rakendu (nt omakapitaliinstrumendid, mida on võimaldatud enne 2002. aasta 7. novembrit), avalikustab ettevõte sellest hoolimata paragrahvides 44 ja 45 nõutud informatsiooni.

    57

    Kui pärast IFRS-i jõustumist ettevõte modifitseerib selliseid omakapitaliinstrumentide võimaldamise tingimusi, mille puhul käesolevat IFRS ei rakendata, siis sellest hoolimata rakendab ettevõte selliste modifitseerimiste kajastamisel paragrahve 26-29.

    IFRS 2
    58

    Käesoleva IFRS-i jõustumise hetkel eksisteerivate aktsipõhiste maksetehingutega kaasnevate kohustiste puhul rakendab ettevõte seda IFRS-i tagasiulatuvalt. Nende kohustiste puhul korrigeerib ettevõte võrdlusinformatsiooni, sealhulgas varaseima esitatud perioodi jaotamata kasumi algsaldo, mille kohta võrreldav informatsioon on esitatud, välja arvatud see, et ettevõttelt ei nõuta võrreldava informatsiooni avaldamist ulatusens, milles see informatsioon seostub 2002. aasta 7. novembrist varasema perioodiga.

    59

    Ettevõtet julgustatakse, kuid temalt ei nõuta käesoleva IFRS-i tagasiulatuvat rakendamist teiste aktsipõhistest makseülekannetest tekkinud kohustiste puhul, näiteks kohustiste puhul, mis arveldati võrreldava informatsiooni esitamise perioodi jooksul.

    JÕUSTUMISKUUPÄEV

    60

    Raamatupidamise kohuslane rakendab seda IFRS-i aastasteks perioodideks, alates 1. jaanuaril 2005 või peale seda. Varasem rakendamine on soovitatav. Kui ettevõte rakendab seda IFRS-i perioodil, mis algab enne 1. jaanuari 2005, avalikustab ta selle fakti.

    (1)  See IFRS kasutab väljendit “viitega” väljendi “selles” asemel, kuna lõplikult mõõdetakse tehingut korrutades võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtust, mis mõõdetakse paragrahvides 11 või 13 (milline parasjagu on rakendatav) täpsustatud kuupäeval nende omakapitaliinstrumentide arvuga, mis anakse üle (seletatud paragrahvis 19).

    (2)  Kogu selle ülejäänud IFRS-i jooksul hõlmavad töötajad endas ka ülejäänuid, kes pakuvad sarnaseid teenusied.

    (3)  Paragrahvides 35–43 kõik vited rahale hõlmavad ka ettevõtte teisi varasid.

    LISA A

    Määratletud mõisted

    See lisa on selle IFRS-i lahutamatu osa.

    Rahas arveldatavaktsiapõhine maksetehing

    Aktsipõhine maksetehing, millega ettevõte omandab kaupu või teenuseid, võttes selle kaudu kohustise kanda nende toodete tarnijale või teenuse osutajale selle eest raha või teisi varasid summades, mis baseeruvad ettevõtte aktsiate hinnal (või väärtusel) või teistel ettevõtte omakapitaliinstrumentidel.

    Töötajad ja ülejäänud, kes pakuvad sarnaseid teenuseid

    Üksikisikud, kes osutavad ettevõttele personaalset teenust ja kas, (a) neid üksikisikuid käistletakse, kas juriidilises või maksustamise seisukohalt töötajatena, (b) üksikisikud töötavad ettevõtte juhtimise all sama moodi nagu üksikisikud, keda käsitletakse kas juriidilises või maksustamise seisukohalt töötajatena, või (c) nende poolt osutatud teenused on sarnased nendele, mida osutavad töötajad. Näiteks, see termin hõlmab endas kogu juhtkonda, st isikud, kellel on õigus ja vastutus planeerimis- juhtimis- ja kontrollimistegevuseks ettevõttes, sealhulgas juhatusse mittekuuluvad direktorid.

    Omakapitaliinstrument

    Leping, mis tõendab jääkosalust ettevõtte varades pärast kõigi oma kohustiste (1) maha arvamist.

    Võimaldatav omakapitaliinstrument

    Õigus (tingimuslik või tingimusteta) ettevõtte omakapitaliinstrumendile, mis antakse ettevõtte poolt teisele osapoolele aktsiapõhiste maksete kokkuleppe alusel.

    Omakapitaliga arveldatud aktsiapõhine maksetehing

    Aktsiapõhine maksetehing, millega ettevõte saab vastuatasuna ettevõtte omakapitaliinstrumentide eest (kaasa arvatud aktsiad või aktsiaoptsioonid) kaupu või teenuseid.

    õiglane väärtus

    Summa, mille vastu saaks vahetada vara või arveldada kohustist või mille vastu saaks teadlike, huvitatud poolte vahel mitteseotud poolte vahelise tehingu käigus vahetada võimaldatavaid omakapitaliinstrumente.

    võimaldamise kuupäev

    Kuupäev, millal ettevõteja teine osapool (kaasa arvatud töötaja) lepivad kokku aktsiapõhiste maksete kokkuleppes, mis toimuks siis kui ettevõte ja teine osapool on jõudnud kokkuleppe tingimuste osas ühisele arusaamisele. Võimaldamise kuupäeval annab ettevõte teisele osapoolele õiguse sularahale, teistele varadele või ettevõtte omakapitaliinstrumentidele, mis antakse üle siis kui kindlaks määratud üleandmistingimused on täidetud, juhul kui need tingimused olid määratud. Kui see kokkulepe vajab heakskiitu (näiteks aktsionäride poolt), siis on võimaldamise kuupäevaks kuupäev kui see heakskiit on saadud.

    tegelik väärtus

    On nende aktsiate õiglase väärtuse, mida vastaspoolel on (tingimuslik või tingimusteta) õigus märkida või saada, ja hinnavahe (kui on määratud), mida teine pool peab nende aktsiate eest maksma. Näiteks, aktsiaoptsioonil täitmishinnaga 15 VÜ (2) aktsiale, mille õiglane väärtus on 20 VÜ, on tegelik väärtud 5 VÜ.

    Turutingimus

    Tingimus, mille puhul kas omakapitaliinstrumendi täitmishind, üleandmine või kasutamine sõltuvad sellest, mis onettevõtte omakapitaliinstrumentide turuhind, nagu kindlaksmääratud aktsiahinna saavutamine või aktsiaoptsiooni kindlaksmääratud tegeliku väärtuse summa saavutamine, või kindlaksmääratud eesmärgi saavutamine, mis baseerub ettevõtte omakapitaliinstruementide turuhinnal, mis oleks suhestatud teiste ettevõtete omakapitaliinstrumentide turuhindade indeksiga.

    Mõõtmiskuupäev

    Kuupäev, millal käesoleva IFRS-I eesmärkidel mõõdetakse võimaldatud omakapitaliinstruementide õiglast väärtust. Tehinguteks töötajate ja ülejäänud sarnase teenuse pakkujatega, on mõõtmiskuupäevaks võimaldamise kuupäev. Tehinguteks osapooltega kes ei ole töötajad (ja need, kes pakuvad sarnaseid teenuseid) on mõõtmiskuupäevaks see kuupäev, millal ettevõte omandab kaupu või vastaspool osutab teenuse.

    Asendusostu tunnused

    Tunnus, mis annab automaatselt lisa aktsiaoptioonide võimaldamist millal iganes optsiooni hoidja kasutab eelnevalt võimaldatud optsioonie optsiooni täitmishinnas pigem ettevõtte aktsiates kui rahas.

    Asendusostu optsioon

    Uus aktsiaoptsioon, mis võimaldatakse siis, kui aktsiaid kasutatakse selleks, et täita eelneva aktsiaoptsiooni kasutushinda.

    Aktsiapõhise makse kokkulepe

    Ettevõtte ja teise ospoole (kaasa arvatud töötaja) vaheline kokkulepe teostada aktsiapõhist maksetehingut, mis annab teisele osapoolele õiguse saada kas raha või teisi ettevõtte varasid summades, mis põhinevad ettevõtte aktsia hindadel või teistel ettevõtte omakapitaliinstrumentidel või saada kindlaksmääratud üleandmistingimuste (kui need on määratud) täitmisel ettevõtte omakapitaliinstrumente.

    Aktsiapõhine makseülekanne

    Tehing, mille käigus ettevõte saab kaupu või teenuseid ettevõtte omakapitaliinstrumentide (kaasa arvatud aktisad ja aktsiaoptsioonid) eest või milles ta omandab tooteid või talle osutatakse teenuseid võttes nende toodete tarnija või teenuste osutaja ees endale kohustisi summades, mis baseeruvad ettevõtte aktsiate või ettevõtte teiste omakapitaliinstrumentide hindadel.

    aktsiaoptsioon

    Leping, mis annab omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, nõuda kindlaks määratud perioodil ettevõtte aktsiaid fikseeritud või tuletatud hinna juures täpsustatud ajaks.

    kuuluvus

    Õiguse saamine. Aktsipõhise makse kokkuleppe kohane vastaspoole õigus saada raha, teisi varasid või ettevõtte omakapitaliinstrumente mis tahes kindlaks määratud omandi üleandmise tingimuste täitmise korral.

    omandi üleandmise tingimused

    Tingimused, mis tuleb vastaspoolel täita, et saaks aktsiapõhise makse kokkuleppe raames õiguse saada raha, teisi varasid või ettevõtte omakapitaliinstrumente. Omandi üleandmise tingimused sisaldavad teenuste tingimusi, mis nõuavad vastaspoolel teenust kindlaks määratud perioodil lõpuni viia, ja tulemislikkuse tingimusi, mis nõuavad kindlaks määratud tulemuslikkuse eesmärkideni jõudmist (nagu ettevõtte kasumi kindlaks määratud kasv kindlaks määratud perioodiks).

    omandi üleandmisperiood

    Periood, mille jooksul kõik aktsipõhise makse kokkuleppe tingimused omandi üleandmiseks peavad olema täidetud.

    (1)  Raamistik defineerib kohustist kui ettevõttes eksisteerivat kohustust, mis on tekkinud mineviku sündmustest, ja mille arveldamine saavutatakse ressursside väljavooluga ettevõttest, mis kehastavad majanduslikku kasu (st raha või varade väljavoolu ettevõttest).

    (2)  Selles lisas on rahalised summad “valuuta ühikutes” (VÜ).

    IFRS 2
    LISA B

    Rakendamise juhend

    Käesolev lisa on IFRS-i lahutamatu osa.

    Võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse määramine

    B1

    Käesoleva lisa paragrahvid B2-B41 käsitlevad aktsiate ja aktsiaoptsioonide õiglase väärtuse mõõtmist, keskendudes töötajatele aktsiate või aktsiaoptsioonide võimaldamise tüüpilisematele tunnustele. Seetõttu ei ole see kõikehõlmav. Enamgi veel, kuna allpool käsitletud hindamise küsimused koondavad oma tähelepanu töötajatele võimaldatavate aktsiatele ja aktisaoptsioonidele, eeldatakse, et aktsiate ja aktsiaoptsioonide õiglast väärtust mõõdetakse võimaldamise kuupäeval. Siiski kehtivad paljud allpool käsitletud hindamisküsimused ka juhul (nt eeldatava volatiilsuse määramine) kui määratakse aktsiate ja aktsiaoptsioonide õiglast väärtust võimaldamiseks teistele ospooltele kui töötajad, kuupäeval mil ettevõte omandab tooted või vastaspool osutab teenuseid.

    Aktisad

    B2

    Töötajatele võimaldatud aktsiate puhul määratakse aktsiate õiglane väärtus lähtudes ettevõtte aktsiate turuhinnast (või hinnangulises turuihinnas, kui ettevõtte aktsiatega ei kaubelda avalikul turul), mis on kohandatud võtma arvesse tingimusi, mille juures need aktsiad võimaldati (välja arvatud omandi üleandmise tingimused, mis on eemaldatud õiglase väärtuse mõõtmisest vastavalt paragrahvidele 19-21).

    B3

    Näiteks kui töötajal ei ole õigust saada omandi üleandmise perioodi jooksul dividende, siis see asjaolu võetakse võimaldatud aktsiate õiglase väärtuse hindamisel arvesse. Sarnaselt, kui aktsiatel on pärast üleandmiskuupäeva loovutamise piirangd, siis see asjolu võetakse arvesse, kuid ainult ulatuseni, milles üleandmisjärgsed piirangud mõjutavad seda hinda, mida teadlikud huvitatud turul osalejad maksaksid selle aktsia eest. Näiteks, kui aktsiatega kaubeldakse aktiivselt mitteõhukesel ja likviidsel turul, siis omandi üleandmise järgsel loovutamise keelul võib olla väga väike, kui üldse, mõju hinnale, mida teadlikud, huvitatud osalised nende aktsiate eest maksaksid. Piiranguid loovutamise osas või teisi piiranguid, mis eksisteerivad üleandmisperioodi jooksul, ei võeta arvesse võimaldatud aktsiate hindade arvutamisel võimaldamise kuupäeval, kuna need piirangud tulenevad omandi üleandmise tingimustest vastavalt paragrahvidele 19-21.

    Aktsiaoptsioonid

    B4

    Töötajatele aktsiaoptsioonide võimaldamise korral ei ole paljudel juhudel turuhinnad kättesaadavad, kuna võimaldatud optioonide tingimused ei vasta kaubeldavate optsioonide omale. Kui sarnaste tingimustega kaubeldavaid optsioone ei eksiteeri, siis võimaldatud optsioonide õiglane väärtus tuletatakse optsiooni hinnamudeli rakendamisega.

    B5

    Ettevõte võtab arvesse faktoreid, mida teadlikud, huvitatud turul osalejad arvestaksid rakendatava optsiooni hinnamudeli valimisel. Näiteks, paljudel töötajate optsioonidel on pikk kehtivusaeg, kasutatavad on need tavaliselt omandi üleandmiskuupäeva ja optsiooni kehtivuse lõppemise vahelise perioodi jooksul, ja tihti kaustatakse neid enne kehtivusja lõppkuupäeva. Neid faktoreid tuleks silmas pidada kui määratakse võimaldamise kuupäeval optsioonide õiglast väärtust. Paljudele ettevõtetele võib see tuua kaasa Black-Scholes-Merton valemi kasutamise välistamise, kuna see ei näe ette kasutamist enne optsiooni kehtivuse lõppu ja võib seega eeldatava varase kasutamise mõju peegeldada ebaadekvaatselt. Samuti ei näe see võimalust, et eeldatav volatiilsus ja teised mudeli lähteandmed võiksid muutuda optsiooni kehtivusaja jooksul. Siiski optsioonide puhul, millel on suhteliselt lühike kehtivusaeg või mis tuleb pärast omandi ülenandmisperioodi küllaltki lühikese aja jooksul ära kasutada, need eelpool mainitud faktorid ei pruugi kehtida. Sellisel juhul võib Black-Scholes-Merton valem anda väärtuse, mis on sisuliselt sama kui paindlikuma optsiooni hinnamudeli puhul.

    B6

    Kõik optsiooni hinnamudelid võtavad miinimumina arvesse järgnevaid faktoreid:

    (a)

    optsiooni täitmishind;

    (b)

    optsiooni kehtivusaeg;

    IFRS 2
    (c)

    aluseks olevate aktsiate jooksev hind;

    (d)

    aktsia hinna eeldatav kõikumine;

    (e)

    aktsiatest eeldatavad dividendid (kui kohane),

    ja

    (f)

    optsiooni kehtivusaja riskivaba intressimäär.

    B7

    Samuti võetakse arvesse teisi faktoreid, mida teadlikud, huvitatud osalised hinna määramisel arvestaksid (välja arvatud omandi üleandmise tingimusi ja asendusostu tunnuseid, mis on vastavalt paragrahvidele 19-22 eemaldatud õiglase väärtuse mõõtmisest).

    B8

    Näiteks tavaliselt ei saa töötajale võimaldatud optsiooni kindlaks määratud perioodi jooksul kasutada (nt omandi üleandmisperioodi jooksul või perioodidel, mis on kindlaks määratud väärtpaberi regulatsioonides). Seda faktorit võetakse arvesse kui rakendatav optsiooni hindamise mudel eeldab, et optsiooni saab kasutada millal iganes tema kehtivusaja jooksul. Siiski, kui ettevõte kasutab optsiooni hindamise mudelit, mis hindab optsiooni, mida saab kasutada ainult optsooni kehtivusaja lõpus, siis ei nõuta mingeid täpsustusi tulenevalt võimatusest kasutada optsiooni ülemineku perioodil (või teistel perioodidel optsiooni kehtivusaja jooksul), kuna mudel eeldab juba, et optsiooni ei saa kasutada nende perioodide jooksul.

    B9

    Sarnaselt on teine töötaja aktsiaoptsioonile omane faktor optsiooni ennetähtaegse kasutamise võimalus, kuna näiteks optsioon ei ole vabalt loovutatav või kuna töötaja peab töösuhte lõppiemisel ära kasutama kõiki talle kuuluvad optsioonid. Eeldatud ennetähtaegse kasutamise mõjusid võetakse arvesse lähtudes paragrahvide B16-B21 käsitlusest.

    B10

    Faktoreid, mida teadlikud huvitatud turul osalejad ei võtaks aktsiaoptsiooni (või teiste omakapitaliinstrumentide) hinna määramisel arvesse, ei arvestata võimaldatud aktsiaoptsioonide (või teiste omakapitaliinstrumentide) hinna arvutamisel. Näiteks töötajatele võimaldatud aktsiaoptsioonide puhul ei ole teadlike, huvitatud osaliste poolt läbiviidava hinna määramise puhul olulised faktorid, mis mõjutavad optsiooni ainult üksiku töötaja seisukohast vaadatuna.

    Optsiooni hindamise mudeli lähteandmed

    B11

    Määrates eeldatavat aluseks olevate aktsiate volatiilsust ja dividende, on eesmärgiks hinnata ootusi, mis oleks kajastunud optsiooni hetke turuhinnas või läbiräägitavas vahetushinnas. Sarnaselt, hinnates töötaja aktsiaoptsioonide ennetähtaegse (optsiooni) kasutamise mõjusid on eesmärgiks lähendada ootusi, mida võiks võimaldamise kuupäeva seisuga olemasolevale informatsioonile tuginedes väljendada väljapool seisev osaline, kes omab töötajate kasutamise harjumuste kohta detailset informatsiooni.

    B12

    Tihti on tõenäoliselt suur hulk mõistlikke ootusi tuleviku volatiilsusele, dividendidele ja (optsiooni) kasutamise käitumisele. Kui nii, siis tuleks eeldatav väärtus välja arvutada kaaludes igat summat temaga seotud tõenäolise ilmumisulatuse sees.

    B13

    Üldiselt baseeruvad tuleviku ootused kogemustel, mida on modifitseeritud kui tulevik on mõistlikel alustel hinnatud minevikust erinema. Mõningatel juhtudel võivad identifitseeritavad faktorid viidata, et kohandamata ajalooline kogemus on suhteliselt vilets tuleviku kogemuse ennustaja. Näiteks, kui kahe selgelt erineva äritegevusega ettevõte vabaneb sellest, mis oli teisest märkimisväärselt vähem riskantne, siis ajalooline volatiilsus ei pruugi olla parim informatsioon, millele alusel panna paika mõistlikud tuleviku ootused.

    B14

    Teistes tingimustes võib juhtuda, et ajalooline informatsioon ei ole kättesaadav. Näiteks, värskelt noteeritud ettevõttel on vähe, kui üldse, ajaloolisi andmeid oma aktsiahinna volatiilsuse kohta. Noteerimata ja värseklt noteeritud ettevõtteid käsitletakse pikemalt allpool.

    B15

    Kokkuvõttes, (majandus)üksus ei tohiks lihtsalt tugineda ainult ajaloolisele informatsioonile tuginevatel hinnangutel kõikumistele, kasutusharjumustele ja dividendidele, ilma, et arvestaks seda, mis ulatuseni mineviku kogemusi eeldatakse olevat mõislikud tuleviku kogemuste ennustamisel.

    IFRS 2
    Eeldatav ennetähtaegne kasutamine

    B16

    Töötajad kasutavad aktsiaoptsioone ennetähtaegselt mitmetel erinevatel põhjustel. Näiteks on töötaja aktsiaoptsioonid reeglina mitteloovutatavad. See põhjustab tihti töötajaid aktsiaoptsioone ennetähtaegselt kasutama, kuna see on ainus viis, kuidas töötajad saavad neid positsioone likvideerida. Samuti, töötajad, kes lõpetavad töölepingu on tavaliselt kohustatud kasutama iga üleantud optsiooni väga lühikese tähtaja jooksul, sest vastasel juhul aktsiaoptsioonid tühistatakse. Sama faktor põhjustab samuti töötajate aktisaoptisoonide ennetähtaegse kasutamise. Teised faktorid, mis põhjustavad ennetähtaegset kasutamist on riski mittetalumine ja inimese varade vähene difertifitseeruvus.

    B17

    Meetmed, millega eeldatavav ennetähtaegse kasutamise mõjud arvesse võetakse, sõltuvad sellest, mis tüüpi hindamise mudelit rakendatakse. Näiteks võib eeldatavat ennetähtaegset kasutamist arvesse võtta, kasutades optsiooni eeldatava eluea hinnangut (mis töötaja aktsiaoptsiooni puhul on periood võimaldamise kuupäevast kuni kuupäevani, millal eeldatakse, et optsiooni kasutatakse) ühena optsiooni hindamise mudeli lähteandmetest (nt Black-Scholes-Merton valem). Alterantiivina võib ennetähtaegset kasutamist modelleerida binominaalse või sarnase optsiooni hindamise mudelis, mis kasutab lepingulist kehtivusaega ühe lähteandmena.

    B18

    Faktorid, mida tuleb ennetähtaegse kasutamise hindamise juures arvestada, on:

    (a)

    üleandmisperioodi pikkust, kuna aktsiaoptsioone ei saa tavaliselt kasutada enne üleandmisperioodi lõppu. Siiski, määrates eeldatava ennetähtaegse kasutamise mõju hindamisele põhineb eeldustel, et optsioonid antakse üle. Omandi üleandmistigimuste mõjusid käsitletakse paragrahvides 19-21.

    (b)

    sarnaste optsioonide keskmine kestvus on minevikus jäänud märkimisväärseks.

    (c)

    aluseks olevate aktsiate hind. Kogemused võivad viidata sellele, et töötajad kipuvad optsioone kasutama, kui aktsiahinnad tõusevad kasutamise hinnaga võrreldes mingile kindlale tasemele.

    (d)

    töötajate tasemed organisatsiooni sees. Näiteks kogemused võivad näidata, et kõrgemal astmel olevad töötajad kalduvad optsioone kasutama hiljem kui madalamal astmel olevad töötajad (käsitletud pikemalt paragrahvis B21).

    (e)

    aluseks olevate aktisate eeldatav volatiilsus. Keskmiselt võivad töötajad kalduda kasutama optisoone, millel aluseks olevad aktsiad on volatiilsus on kõrgem kui neid, mille volatiilsus on madalam.

    B19

    Nagu on märgitud paragrahvis B17, võidakse ennetähtaegset kasutamist arvesse võtta selliselt, et see sisaldub hinnanguna optsiooni eeldatava kestvusaja kohta ühe lähteandmena optsiooni hinna mudelis. Töötajate grupile võimaldatud aktsiaoptsioonide kestvusaja hindamiseks võib ettevõte selle hinnangu tegemisel tugineda sobivalt kaalutud kogu töötajate grupi eeldataval keskmisel kestvusajal või sobivalt kaalutud grupi siseste töötajate alamgruppide keskmisel kestvusajal, mis baseeruksid rohkem detailsematel töötajate (optsioonide) kasutamisharjumuste andmetel (pikemalt käsitletud allpool).

    B20

    Võimaldatud optsioonide jagamine gruppidesse töötajate põhjal, kellel on suhteliselt ühtlased kasutamisharjumused, on tõenäoliselt oluline. Optsiooni väärtus ei ole optsiooni tähtaja lineaarne funktsioon; kui tähtaeg pikeneb, siis väärtuse suurenemise määr väheneb. Näiteks kui kõik teised eeldused on võrdsed, ja kahe aastane optsioon on väärt rohkem kui ühe aastane optsioon, ei ole tema väärtus kaks korda nii palju kui ühe aastase optsiooni oma. See tähendab, et arvutades optsiooni hinnangulist väärtust üksiku kaalutud keskmise kehtivusaja baasil, mis sisaldab laialdaselt erinevaid individuaalseid kestvusaegu võib üle hinnata võimaldatud aktsiaoptsioonide õiglase väärtuse. Eraldades võimaldatud optsioonid üksikutesse gruppidesse, millest igalühel on suhteliselt kitsas kehtivusaegade ulatus, mis on lisatud grupi kaalutud keskmisesse kehtivusaega, vähendab seda ülehindamist.

    B21

    Binominaalse või sarnase mudeli kasutamisel rakenduvad sarnased kaalutlused. Näiteks ettevõtte kogemused optsioone laialdasel võimaldamisel kõikidel tasemetel töötajatele võivad näidata, et tippjuhid kalduvad oma optsioone hoidma kauem kui keskmise positsiooniga töötajad hoiavad endaomasid ja madalaima positsiooniga töötajad kalduvad oma optsioone kasutama varem kui kogu ülejäänud grupp. Lisaks, töötajad, kellele soovitatakse või kellelt nõutakse oma töötajate omakapitaliinstrumentide, kaasa arvatud optsioonide, minimaalse summa hoidmist, võivad optsioone kasutada keskmiselt hiljem, kui töötajad, kes ei ole sellise lepingu tingimuste subjektiks. Eraldades sellistes situatsioonides optsioonid gruppidesse suhteliselt sarnaste kasutusharjumuste alusel, annab see tulemuseks täpsema hinnangu võimaldatud aktsiaoptsioonide õiglasele väärtusele.

    IFRS 2
    Eeldatud volatiilsus

    B22

    Eeldatud volatiilsus on ulatuse mõõt, mille piirides perioodi jooksul hind eeldatavalt kõigub. Volatiilsuse mõõt, mida kasutatkse optsiooni hindamise mudelites on aastabaasile viidud aktsia standardhälve pidevast liittulu määrast üle kogu perioodi. Volatiilsust väljendatakse tavaliselt aastastel baasil, mis on võrreldav hoolimata sellest, missugust perioodi kalkulatsioonis kasutati, näiteks päev, nädal või kuu.

    B23

    Aktsia tulu määr (mis võib olla positiivne või negatiivne) mingiks perioodis mõõdab, kui palju aktsionär on saanud tulu dividendidest ja aktsiahinna kallinemisest (või odavnemisest).

    B24

    Eeldatud aasta baasile viidud aktsia volatiilsus on ulatus, mille sisse aastane liittulu eeldatakse hinnanguliselt mahtuma umbakaudu kaks kolmandikku sellest ajast. Näiteks, kui öelda, et meil on aktsia, mille eeldatud pidev liittulu määr on 12 protsenti ja mille volatiilsus on 30 protsenti, siis see tähendab, et on tõenäosus, et aktsia tulu määr üheks aastaks on 18 protsendi (12 % - 30 %) ja 42 protsendi (12 % + 30 %) vahel, mis on umbakaudu kaks kolmandikku. Kui aktsia hind on aasta alguses 100 VÜ, ja dividende ei maksta, siis aasta lõpu aktsia hind eeldatakse olema 83,53 VÜ (100 VÜ × e– 0,18) ja 152,20 VÜ (100 VÜ × e0,42) vahel, mis on umbakaudu kaks kolmandikku.

    B25

    Faktorid, mida tuleb eeldatud volatiilsuse hindamise juures arvestada, on:

    (a)

    ettevõtte aktsiate aktsiaoptsioonidega kauplemisest tulenev kõikumine, või teised kauplemised selliste ettevõtte instrumentidega, millel on ka optsiooni tunnused (nagu konverteeritav võlg), kui on.

    (b)

    ajalooline aktsiahinna volatiilsus kõige hiljutisema perioodi jooksul, mis on üldiselt eeldatava optsiooni tähtajaga samaväärne (võttes arvesse optsiooni lepingulist allesjäänud kehtivusaega ja ennetähtaegse kasutamise mõjusid).

    (c)

    ajalist pikkust, mille jooksul ettevõtte aktsiatega on avalikult kaubeldud. Hiljuti noteeritud ettevõtetel võib olla ajalooline volatiilsus kõrge, kui võrdluseks võtta teised sarnased ettevõtted, mis on kauem noteeritud olnud. Põhjalikumaid juhiseid hiljuti noteeritud ettevõtetele on käsitletud allpool.

    (d)

    volatiilsuse kalduvuseks on pöörduda tagasi oma väärtuse juurde, st pikema ajalisele keskmisele tasemele, ja teised faktorid viitavad sellele, et eeldatav tulevane volatiilsus võib erineda mineviku volatiilsusest. Näiteks, kui ettevõtte aktsia hind oli mingil identifitseeritaval perioodil eriti volatiilne, kas läbikukkunud ülevõtmispakkumiste või suure restrukutreerimise tõttu, siis seda perioodi võib ajaloolise aastate keskmise volatiilsuse arvutamisel eirata.

    (e)

    kohased ja regulaarsete intervallidega tehtavad hinna jälgimised. Hinnajälgimised pekasid perioodist perioodi olema järjekindlad. Näiteks võib ettevõte kasutada iga nädala sulegemishinda või nädala kõrgeimat hinda, kuid ta ei tohiks mõndedel nädalatel kasutada sulgemishinda ja teistel nädalatel kõrgeimat hinda. Samuti peaks hinnajälgimised olema kajastatud samades valuutades, kui kasutatav hind.

    Hiljuti noteeritud ettevõtted

    B26

    Nagu märgiti paragrahvis B25, peaks ettevõte võtma arvesse aktsiahinna aktsiahinna ajaloolist volatiilsust kõige hiljutisemal perioodil, mis on tavaliselt võrdväärne eeldatava optsiooni tähtajaga. Kui hiljuti noteeritud ettevõttel pole piisavat informatsiooni ajaloolise volatiilsuse kohta, siis peaks ta sellest hoolimata arvutama ajaloolise volatiilsuse pikima perioodi põhjal, mille ulatuses on aktsiatega kaubeldud. Samuti võiks ta arvestada sarnaste ettevõtete ajaloolist volatiilsust, järgides nende nende tegevuskäigu võrreldavaid perioode. Näiteks ettevõte, mis on olnud noteeritud ainult ühe aasta ja võimaldab optsioone keskmise kehtivusajaga viis aastat, võiks arvestada samas tegevusharus tegutsevate ettevõtete ajaloolise kõikuvuse mustrit ja taset viimase kuue aasta jooksul, mille jooksul nende ettevõtte aktsiatega on avalikult kaubeldud.

    Noteerimata ettevõtted

    B27

    Noteerimata ettevõtetel ei ole ajaloolist informatsiooni, mida hinnata eeldatud volatiilsuse arvutamisel. Mõned faktorid, mida võiks arvestada, on ära toodud allpool.

    B28

    Mõningatel juhtudel, kui ettevõte emiteerib regulaarselt töötajatele (või teistele osapooltele) aktsiaid või aktsiaoptsioone, võib ta olla nende aktsiate jaoks sisse viinud sisemine turu. Nende aktsiahindade volatiilsust võiks võtta arvesse, kui arvutatakse eeldatavat volatiilsust.

    IFRS 2
    B29

    Alternatiivina võib ettevõte võtta arvesse sarnasete noteeritud ettevõtete ajaloolist või kaudset volatiilsust, mille kohta on kättesaadav aktsiahinna või optsioonihinna informatsioon, et seda kasutada eeldatava volatiilsuse arvutamisel. See võiks olla kohane sellisel juhul kui ettevõte on oma aktsiahindades tuginenud sarnastele noteeritud ettevõtetele.

    B30

    Kui ettevõte ei ole oma aktsiahinna arvutamise hinnangus tuginenud sarnaste noteeritud ettevõtete aktsiahindadele ning on selle asemel kasutanud oma aktsiate hindamiseks teist hindamise meetodit, võiks ettevõte oma eeldatava volatiilsuse arvutada sellest hindamise meetodist lähtuvalt. Näiteks, võib ettevõte hinnata oma aktsiaid netovara või sissetulekute baasil. Ta võiks seega arvestada netovara väärtuse või sissetulekute eeldatavat volatiilsust.

    Eeldatavad dividendid

    B31

    See, kas dividende tuleks võimaldatud aktsiate või optsioonide õiglase väärtuse mõõtmisel arvesse võtta sõltub sellest, kas vastaspoolel on õigus dividendidele või dividendide ekvivalentidele.

    B32

    Näiteks, kui töötajatele on võimaldatud optsioone ja neil on õigus võimaldamise kuupäeva ja kasutamise kuupäeva vahelisel perioodil aluseks olevate aktsiate dividendidele või dividendide ekvivalentidele (mis võidakse maksta kas rahas või vähendades optsiooni kasutushinda), siis võimaldatud optsioonide väärtus tuleks määrata nii, nagu aluseks olevatest aktsiatest dividende ei makstaks, st eeldaavad lähteandmed peksid dividendide osas võrduma nulliga.

    B33

    Sarnaselt kui töötajatele võimaldatud aktsiate arvestsulik õiglane väärtus on määratud nii, et töötajal on õigus saada omandi üleandmise perioodi jooksul dividende, siis ei ole tarvis teha eeldatavate dividendide osas mingeid täpsustusi.

    B34

    Vastupidiselt, kui töötajatel ei ole õigust saada omandi üleandmisperioodi jooksul (või optsioonide puhul enne kasutamist) dividende või dividendide ekvivalente, siis tuleks võimaldamise kuupäeva seisuga aktsiate või optsioonide õiguste hindamisel võtta arvesse eeldatavaid dividende. Kokkuvõtlikult, kui arvutatakse võimaldatud optsiooni õiglast väärtust, siis tuleks optsiooni hindamise mudelisse lisada eeldatav dividend. Kui võimaldatud aktsia arvestuslik õiglane väärtus on määratud, tuleks väärtust vähendada üleandmisperioodil eeldatavasti makstavate dividendide nüüdisväärtuse võrra.

    B35

    Üldiselt nõuavad optsiooni hindamise mudelid dividendide püsiva kasvutempo esitust. Siiski võib mudeleid modifitseerida taoliselt, et kasutada püsiva kasvutempo esituse asemel eeldatavaid dividendide summasid. Ettevõte võib kasutada, kas eeldatavat püsivat kasvutempot või eeldatavaid makseid. Kui ettevõte kasutab viimatimainitut, siis peaks ta võtma dividendide suurenemisel arvesse ajaloolist suundumust. Näiteks, kui ettevõtte poliitika on üldiselt olnud suurendada dividende keskmiselt kolm protsenti aastas, siis ei peaks optsiooni väärtus eeldama fikseeritud dividendi summat kuni optsiooni kehtivusaja lõpuni, välja arvatud juhul kui selliste järelduste toetuseks on tõendeid.

    B36

    Üldiselt peaksid jäereldused eeldatavate dividendide kohta põhinema avalikult kättesaadaval informatsioonil. Ettevõte, mis ei maksa dividende ja millel ei ole ka plaanis seda teha, peaks arvestama, et eeldatavate dividendide püsiv kasvutempo nulli. Siiski, areneval ettevõttel, millel pole mingisugust dividendide maksmise ajalugu, võidakse eeldada, et dividendide maksmisega alustatakse oma töötajate aktsiaoptsioonide eeldatud kehtivusaja jooksul. Need ettevõtted võiksid kasutada keskmist mineviku dividendide püsivat kasvutempot (null) ning mõeldavat dividendide püsivat kasvutempot.

    Riskivaba intressimäär

    B37

    Tavaliselt on riskivaba intressimäär väljendatud püsiva tulukusega, mida käesoleval ajamomendil võimaldavad selle riigi poolt emiteeritud null kupongiintressiga võlakirjad, mille valuutas on kasutushind väljendatud, ja mille järelejäänud kestvus võrdub hindamise aluseks oleva optsiooni eeldatava kestvusega (tuginedes optsiooni järelejäänud lepingulisele kehtivusajale ning võttes seejuures arvesse eeldatavat ennetähtaegset kasutamist). Võib osutuda vajalikuks kasutada kohast asendust, kui taolisi valitsuse poolseid emissioone ei eksisteeri või asjaolud viitavad sllele, et valitsuse nullkupongivõlakirjade emissioonist tulenevad püsivad tulud ei ole riskivaba intressimäära esindavad (näiteks majanduse kõrge inflatsiooni korral). Samuti tuleks kasutada sobilikku asendust, kui turul osalejad võiksid tavaliselt riskivaba intressimäära määrata kasutades pigem seda asendust kui valitsuse nullkupongilvõlakirjade emissioonist tulenevaid püsivaid tulusid, kui nad hindavad optsiooni õiglast väärtust, mille kehtivusaeg on eeldatavalt võrdne hinnatava optsiooni tähtajale.

    IFRS 2
    Kapitali struktuuri mõjud

    B38

    Tavaliselt kirjutavad kaubeldavaid aktsiaoptsioone kolmandad osapooled, mitte ettevõtted ise. Kui selliseid aktsiaoptsioone kasutatakse, annab kirjutaja optsiooni omanikule aktsiaid. Need aktsiad saadakse olemasolevatelt aktsionäridelt. Seega pole aktsiaoptsioonide kasutamisel lahjendavat mõju.

    B39

    Vastukaaluks, kui aktsiaoptsioone kirjutatakse ettevõtte poolt, siis nende aktsiaoptsioonide kasutamisega emiteeritakse uusi aktsiaid (kas emiteeritakse tegelikult või emiteeritakse aineliselt, juhul kui kasutatakse aktsiaid, mis on eelnevalt tagasi ostetud ja omandis hoitud). Teades, et aktisiaid emiteeritakse pigem kasutushinnas kui kasutamise kuupäeval kehtivas turuhinnas, siis see tegelik või potentsiaalne lahjendamine võib vähedada aktsia hinda, nii et optsiooni omanik ei saa kasutamisel nii suurt tulu kui kasutades sarnast kaubeldatavat optsiooni, mis ei lahjenda aktsia hinda.

    B40

    Kas sellel on võimalldatud aktsiaoptsioonidele oluline mõju, sõltub erinevatest faktoritest, nagu uute optsioonide kasutamise käigus emiteeritavate aktsiate hulk võrreldes juba emiteeritud aktsiate hulgaga. Samuti, kui turg juba eeldab, et optsioonide võimaldamine toimub, võib turg juba olla potentsiaalse lahjendamise arvestanud võimaldamise kuupäeva aktsia hinda.

    B41

    Siiski peaks ettevõte arvesse võtma, kas tulevasest aktsiaoptsiooni kasutamisest võib tuleneda lahjendav mõju võimaldamise kuupäeval hinnatud õiglasele väärtusele. Optsiooni hindamise mudeleid võib rakendada nii, et nad võtaksid seda potentsiaalset lahjenemise mõju arvesse.

    Modifikatsioonid omakapitaliga arveldatud aktsiapõhise makse kokkulepetele

    B42

    Paragrahv 27 nõuab, et hoolimata mis tahes tingimuste modifitseerimistest, mille juures need aktsiad võimaldati, või mis tahes omakapitaliinstrumentidega arveldamise võimaldamise tühistamistest, peaks ettevõte miinimumina kajastama saadud teenused mõõdetuna võimaldamise kuupäeval kehtinud omakapitaliinstrumenti õiglasest väärtusest, välja arvatud juhul kui omakapitaliinstrumentide üleandmist ei toimu võimaldamise kuupäeval kindlaks määratud omandi üleandmise tingimuste mittetäitmise tõttu (välja arvatud turutingimused). Lisaks kajastab ettevõte modifikatsioonide mõjud, mis suurendavad aktsiapõhise makse kokkuleppe kogu õiglast väärtust või on mõnel muul viisil töötajale tulutoovad.

    B43

    Selleks, et rakendada paragrahvi 27 nõudmisi:

    (a)

    kui modifikatsioon suurendab võimaldatud omakapitliinstrumentide õiglast väärtust (nt vähendades kasutamise hinda), mõõdetuna koheselt enne ja pärast modifikatsiooni, siis peaks ettevõte õiglase väärtuse juurdekasvu kajastama saadud teenuste maksumusse, mille eest on võimaldatud omakapitaliinstrumente. Õiglase väärtuse juurdekasv on modifitseerimise päeval hinnatud modifitseeritud omakapitaliinstrumendi ja esialgse omakapitaliinstrumendi õiglase väärtuse vahe. Kui modifitseerimine leiab aset omandi üleandmise perioodil, siis lisaks summale, mis baseerub võimaldamise kuupäeval mõõdetud algsete omakpitaliisntrumentide õiglasel väärtusel, mis on kajastatud algse omandi üleandmise järelejäänud perioodi kohta, lisatakse mõõdetud summase võimaldatud lisanduv õiglane väärtus, mis on kajastatud saadud teenuste eest, alates modifikatsiooni kuupäevast kuni modifitseeritud omakapitaliinstrumentide üleandmise kuupäevani. Kui modifitseerimine leib aset pärast üleandmiskuupäeva, siis kajastatakse võimaldatud lisanduv õiglane väärtus koheselt või üleandmisperioodi jooksul kui töötajalt nõutakse lisaperioodi jooksul teenuste osutamist, et saada tingimusteta nende modifitseeritud omakapitaliinstrumentide omanikuks.

    (b)

    sarnaselt, kui modifitseerimine suurendab võimaldatud omakapitaliinstrumentide arvu, siis ettevõte lisab modifitseerimisel võimaldatud lisa omakapitaliinstrumendid modifitseerimise kuupäeval mõõdetud õiglases väärtussummale, mis on mõõdetud saadud teenuste eest võimaldatud omakapitaliinstrumentidele kooskõlas (a)-s ära toodud nõuetega. Näiteks, kui modifikatsioon leiab aset omandi üleandmisperioodi jooksul, siis võimaldatud lisa omakapitaliinstrumentide õiglane väärtus lisatakse täiendavalt alates modifitseerimise kuupäevast kuni kuupäevani, mil lisa omakapitaliinstrument üle antakse, saadud teenuste hinnangu summale, mis baseerub esialgsele võimaldatud omakapitaliinstrumendi õiglasele väärtusele ja mida kajastatakse järelejäänud üleandmisperioodi jooksul.

    (c)

    kui ettevõte modifitseerib omandi üleandmistingimusi töötaja kasuks, näiteks lühendades omandi üleandmisperioodi või välistades tulemuslikkuse tingimuse (välja arvatud turutingimused, mille muutused kajastatakse lähtuvalt (a)-le), siis ettevõte võtab neid modifitseeritud omandi üleandmistingimusi arvesse kui ta rakendab paragrahvide 19-21 nõudeid.

    IFRS 2
    B44

    Kui ettevõte modifitseerib võimaldatud omakapitaliinstrumentide tingimusi taoliselt, et see vähendab aktsipõhise makse kokkuleppe kogu õiglast väärtust, või ei ole mõnel teisel viisil töötajale kasulikud, siis ettevõte jätkab kõigest hoolimata võimaldatud omakapitliinstrumentide eest talle osutatud teenuste kajastamist nii nagu modifitseerimist poleks aset leidnud (välja arvatud mõne võimaldatud omakapitaliinstrumendi tühistamine, mida kajastatakse vastavalt paragrahvile 28). Näiteks:

    (a)

    kui modifitseerimine vähendab võimaldatud omakapitaliinstrumentide õiglast väärtus, mis on mõõdetud koheselt enne ja pärast modifitseerimist, siis ettevõte ei võta seda õiglase väärtuse vähenemist arvesse ja jätkab saadud teenuse eest vastu antava omakapitaliinstrumendi summa kajastamist lähtudes võimaldamise kuupäeval kehtinud võimaldatud omakapitaliinstrumendi õiglasest väärtusest.

    (b)

    kui modifitseerimine vähendab töötajale võimaldatud omakapitaliinstrumentide arvu, siis seda vähenemist kajastatakse lähtudes paragrahvi 28 nõuetest kui selle koguse võimaldamise tühistamist.

    (c)

    kui ettevõte modifitseerib omandi üleandmistingimusi taoliselt, et need ei ole töötajale kasulikud, näiteks pikendades omandi üleandmisperioodi või modifitseerides või lisades tulemuslikkuse tingimusi (välja arvatud turutingimused, mille muutusi kajastatakse vastavalt (a)-le), siis ei võta ettevõte paragrahve 19-21 rakendades neid modifitseeritud omandi üleandmise tingimusi arvesse.

    IFRS 2
    LISA C

    Teiste IFRS-ide parandused

    Käesoleva lisa muudatusi rakendatakse arvestusperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2005 või hiljem. Kui ettevõte rakendab käesolevat IFRS-i varasemal perioodil, siis rakendab ta ka neid muudatusi varasemal perioodil.

    C1

    Standardit IAS 12 Tulumaks on muudetud järgnevalt:

    Paragrahvis 57 on viited paragrahvidele 58-68 muudetud viiteks paragrahvidele 58-68C.

    Paragrhvide 68A-68C ja alapealkiri esitatud järgnevalt:

    “Aktsipõhistest maksetehingutest tulenev tasumisele kuuluv ja edasilükkunud tulumaks

    68A

    Mõnes maksujurisdiktsioonis saab majanudsüksus tulumaksu maha arvata (st summa mis on maksustava kasumit vähendatav) selles osas, mis puudutab ettevõtte aktsiate, aktsiaoptsioonide või muude omakapitaliinstrumentidega makstud tasu. Taoline maksu mahaarvamise summa võib erineda seonduvast kumulatiivsest tasude kulust ja võib tekkida hilisematel perioodidel. Näiteks, mõningates jurisdiktsioonides võib küll ettevõte kajastada töötajatele võimaldatud aktsiaoptsioonidevastu saadud teenuste tarbimist kuludes IFRS 2 Aktsiapõhised maksed põhimõtetest kuid kuid mitte saada tulumaksu maha arvamist enne kui aktisaoptsioone kasutatakse ning maksu mahaarvamine baseerub sellisel juhul ettevõtte aktsia hinnal optsiooni kasutamise kuupäeva seisuga.

    68B

    Seoses käesoleva standardi paragrahvides 9 ja 26(b) käsitletud uurimisväljaminekutega käsitletakse ajahetkeks töötaja poolt osutatud teenuste maksubaasi (summa, mida maksuamet lubab tulevastel perioodidel vähendada) ja null jääkmaksumuse erinevust mahaarvatava ajutise erinevusena, mis väljendub edasilükkunud tulumaksuvarana. Kui maksuameti poolt tulevikus lubatavate mahaarvamiste summa ei ole perioodi lõpu seisuga teada, tuleb see perioodi lõpus teada olnud informatsiooni alusel tuletada. Näiteks, kui maksuameti poolt tulevikus mahaarvatav summa sõltub ettevõtte aktsiahinnast tuleviku kuupäeva seisuga, siis mahaarvatav ajutine erinevus baseerub ettevõtte aktsia hinnal perioodi lõpu kuupäeva sseisuga.

    68C

    Nagu on ära toodud paragrahvis 68A, võib mahaarvatav maksu summa (või arvestuslik tulevane maksu mahaaarvamine, mis on mõõdetud lähtudes pargrahvist 68B) erineda sellega seonduvast kumulatiivsest tasude kulust. Stanadardi paragrahv 58 nõuab, et tasumisele kuuluva ja edasilükkunud tulumaks tuleb kajastada tulu või kuluna perioodi kasumis või kahjumis, välja arvatud ulatuses, milles tulumaks tekib (a) tehingust või sündmusest, mis on kajastatud samal või erineval perioodil, otseselt omakapitalis või (b) omandamisena käsitletavast äriühendusest. Kui tulumaksu mahaarvamise summa (või hinnanguline tulevane tulumaksu mahaarvamise summa) ületab sellega seonduvat kumulatiivsete tasude kulu summat, siis see viitab, et tulumaksu mahaarvamine ei seondu mitte ainult tasude kuluga, vaid ka omakapitali objektidega. Sellises olukorras tuleks seonduv tasumisele kuuluva või edasilükkunud tulumaksu ülejääk kajastada otse omakapitalis.”

    C2

    Standardi IAS 16 Materiaalne põhivara paragrahvis 6, IAS 38 Immateriaalne vara paragrahvis 7 ja IAS 40 Kinnisvarainvesteeringud, vastavalt 2003. aastal muudetule, paragrahvis 5 on mõiste maksumus definitsiooni parandatud sõnastus järgmine:

    “ Maksumus on raha või raha ekvivalentide summa, mida makstakse või tasu õiglane väärtus, omandamaks vara soetamise või ehitamise ajal, või kui on rakendatav, siis summa mis on sellele varale omistatav tema esmakordsel kajastamisel lähtudes teiste IFRS-dega nõutud spetsiifilistest tingimustest, nt IFRS 2 Aktsiapõhised maksed.”

    IFRS 2
    C3

    IAS 19 Töövõtjate hüvitised on muudetud nii nagu alljärgnevalt kirjeldatud.

    Sissejuhatus

    Paragrahvi 2 parandatud sõnastus on järgmine:

    “2.

    Standard identifitseerib neli töötajate hüvitiste kategooriat:

    …

    (c)

    …,

    ja

    (d)

    pakkumist tegema.”

    Paragrahv 11 on kustutatud.

    Standard

    Paragrahvi 1 parandatud sõnastus on järgmine:

    “1.

    Käesolevat standardit tuleb tööandja poolt rakendada kajastamaks kõikide töötajate hüvitisi, välja arvatud nende üle, mille kohta kehtib IFRS 2 Aktsiapõhised maksed.”

    Paragrahvi 3 parandatud sõnastus on järgmine:

    “3.

    Töötaja hüvitised, mille kohta see standard kehtib, sisaldavad järgmisi tagatavaid hüvitisi: …”

    Paragrahvi 4 parandatud sõnastus on järgmine:

    “4.

    Töötajate tulud sisaldavad:

    …

    (c)

    …,

    ja

    (d)

    pakkumist tegema.

    Kuna igal ülalpool (a)-(d) identifitseeritud kategoorial on erinev karakteristika, …”

    Paragrahvis 7:

    —

    omakapitlipõhiste hüvitiste ja omakapitalipõhiste hüvitiste plaanide definitsioonid on kustutatud.

    —

    lühisajaliste töötaja hüvitised, töösuhete lõpetamise järgsed hüvitisedi ja muud pikaajalised töövõtja hüvitised, viide omakapitlaipõhistele hüvitistele on kustutatud.

    Paragrahvis 22 on viimane lause kustutatud.

    Paragrahvid 144-152 on kustutatud.

    IFRS 2
    C4

    Standardisse IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine on lisatud järgmine uus punkt 4(f):

    “ (f)

    aktsipõhiste maksetehingute finantsinstrumendid, lepingud ja kohustused, mille kohta kehtib IFRS 2 Aktispõhised maksed rakendub, välja arvatud juhtudel

    (i)

    lepingud, mis hõlmavad käesoleva standardi paragrahvide 8-10 mahtu ja ulatust, l kehtib käesolev standard,

    (ii)

    Käesoleva standardi paragrahvid 33 ja 34, mida rakendatakse omaaktsiate puhul, mis on ostetud, müüdud, emiteeritud või tühistatud seoses töötajate aktsiaoptsioonide plaanidega, töötajate aktsia ostuplaanidega ja kõikide teiste aktsiapõhiste maksete kokkulepetega. ”

    C5

    Standardit IAS 33 Aktsiakasum on muudetud nii nagu alljärgnevalt kirjeldatud.

    Paragrahv 47A on esitatud järgnevalt:

    “47A.

    Aktsiaoptsioonidele ja teistele aktsiapõhiste maksete kokkulepetele, mille osas kehtib IFRS 2 aktsipõhised maksed, peab paragrahvis 46 viidatud emiteerimishind ja paragrahvi 47 viidatud kasutushind hõlmama selliste tulevikus saadavate kaupade ja teenuste õiglast väärtust, mis sisalduvad aktsiaoptsioonis või aktsiapõhise makse kokkuleppes.”

    C6

    Standardis IAS 38 Immateriaalne vara on kustutatud paragrahv 26.

    C7

    Standardisse IAS 39 Finantsaruanded: kajastamine ja mõõtmine on lisatud järgmine uus punkt 2(j):

    “ (j)

    aktsiapõhised maksetehingud, millele kehtib IFRS 2 aktsiapõhised maksed finantsinstrumendid, lepingud ja kohustused, välja arvatud selle standardi paragrahvide 5-7 alla kuuluvad lepingud, millele kehtib see standard. ”

    C8

    IFRS 1 Rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtmine on muudetud järgmiselt:

    Paragrahvis 12 on muudetud viide paragrahvidele 13-25A viiteks paragrahvidele 13-25C.

    Paragrahv 13(f) ja (g) on muudetud ja on lisatud uus lõik (h), järgmiselt:

    “(f)

    tütarettevõtete varad ja kohustised, sidusettevõtted ja ühisettevõtmised (paragrahvid 24 ja 25);

    (g)

    eelnevalt kajastatud finantsinstrumentide määramine (paragrahv 25A);

    ja

    (h)

    aktsiapõhised maksetehingud (paragrahvid 25B ja 25C).”

    Uued paragrahvid 25B ja 25C on lisatud järgmiselt:

    “25B

    Esmakordsel rakendajal soovitatakse, kuid ei kohustata, rakendama IFRS 2 Aktsiapõhised maksed omakapitaliinstrumentidele, mis olid võimaldatud enne 2002. aasta 7. novembrit. Samuti soovitatakse esmakordset rakendajat, kuid ei kohustata, rakendama IFRS 2-e omakapitaliinstrumentidele, mis võimaldati pärast 2002. aasta 7. novembrit ning mis anti üle enne hilisemat (a) IFRS-ile üleminekule eelnevat kuupäeva (b) 1. jaanuaril 2005. Siiski kui esmakordne rakendaja otsustab IFRS 2-e rakendada sellistele omakaitaliinstrumentidele, siis võib ta teha seda ainult siis, kui ta on avalikustanud nende omakapitaliinstrumentide õiglase väärtuse, mis on tuletatud vastavalt IFRS 2-s defineeritule mõõtmise kuupäeval. Kõikide omakapitaliinstrumentide võimaldamise kohta, mille puhul ettevõte ei ole rakendanud IFRS 2 (nt omakapitaliinstrumendid, mis on võimaldatud enne 2002. aasta 7. novembrit), peab esmakordne rakendaja sellest hoolimata avalikustama IFRS 2 paragrahvides 44 ja 45 nõutud informatsiooni. Kui esmakordne rakendaja modifitseerib omakapitaliinstrumentide võimaldamise tingimusi millele IFRS 2 ei rakendu, siis ei nõuta ettevõttelt IFRS 2 paragrahvide 26-29 rakendamist juhul kui muudatused tehti enne hilisemat (a) IFRS-ile üleminekule eelnevat kuupäeva (b) 1. jaanuaril 2005.

    IFRS 2
    25C

    Esmakordset rakendajat soovitatakse, kuid ei kohustata, rakendama seda IFRS 2 kohustiste puhul, mis leidsid aset aktsiapõhistel maksetehingutel, mis arveldati enne käesoleva IFRS-i jõustumiskuupäeva. Samuti soovitatakse esmakordset rakendajat, kuid ei kohustata, rakendama IFRS 2 kohustistele, mis arveldati enne 2005. aasta 1. jaanuari. Kohustiste puhul, millele IFRS 2 on rakendatud, ei nõuta esmakordsel rakendajal uuesti võrreldava informatsiooni avaldamist ulatuseni, mil see inforamatsioon puudutab perioodi või kuupeäva, mis on varasem kui 7. november 2002.”
    Top