5.2.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/8

(1)

veebruaril 2004 teatasid Iirimaa ja Ühendkuningriik komisjonile, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe impordi suundumused näitavad, et on vaja kehtestada kaitsemeetmed, mis on ette nähtud määrustega (EÜ) nr 3285/94 ja 519/94; nad esitasid teabe, mis sisaldas määruse (EÜ) nr 3285/94 artikli 10 ja määruse (EÜ) nr 519/94 artikli 8 alusel kindlaksmääratud olemasolevat tõendusmaterjali, ja taotlesid komisjonilt nimetatud aktidega ette nähtud kaitsemeetmete kehtestamist.

(2)

Iirimaa ja Ühendkuningriik esitasid tõendid, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe import Euroopa Ühendusse kasvab kiiresti nii absoluutarvudes kui ka võrreldes ühenduse tootmise ja tarbimisega.

(3)

Nad väitsid, et tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhe impordi mahu kasvul on muude tagajärgede hulgas negatiivne mõju samasuguste või otseselt konkureerivate toodete hindadele ühenduses ning ühenduse tootjate turuosale, mille tulemuseks on kahju tekitamine ühenduse tootjatele.

(4)

Võttes aluseks ühenduse tootjatelt saadud informatsiooni väitsid Iirimaa ja Ühendkuningriik ka, et igasugune viivitus Euroopa Ühenduse poolt kaitsemeetmete võtmisel põhjustaks kahju, mida oleks raske korvata, ja seepärast peaks meetmed võtma viivitamata.

(5)

Komisjon informeeris olukorrast kõiki liikmesriike ja konsulteeris nendega kõnealust ühenduse toodet puudutavate imporditingimuste, -suundumuste ja märgatavat kahju näitavate tõendite ning majanduse ja kaubanduse olukorra erinevate aspektide suhtes.

(6)

6. märtsil 2004 algatas komisjon uurimise ühenduse samasuguse toote või otseselt konkureeriva toote tootjatele märgatava kahju tekitamise või selle ohu suhtes imporditava toote poolt, mis on määratletud tehistingimustes kasvatatud fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud väärislõhena (“vaatlusalune toode”), (5) nagu on selgitatud allpool. Uurimisperiood (UP) on aasta 2003, ning uurimisel vaatluse all olev periood on alates 2000. aasta algusest kuni 2003. aasta lõpuni.

(7)

Komisjon teavitas uurimisest ametlikult teadaolevalt asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja importijaid ning neid esindavaid ühinguid, eksportivate riikide esindajaid ja ühenduse tootjaid. Komisjon saatis küsimustikud kõikidele nendele osapooltele, ühenduse lõhekasvatajaid esindavatele ühinguid ning kõikidele, kes teatasid endast algatamisteates sätestatud aja jooksul. Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 519/94 artiklile 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 3285/94 artiklile 6 andis komisjon otseselt asjassepuutuvatele isikutele võimaluse teatada oma seisukohad kirjalikult ning taotleda ärakuulamist.

(8)

13. augustil 2004 kehtestas komisjon ajutised kaitsemeetmed. Need suunati nõukogule vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 519/94 artikli 15 lõikele 5 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 3285/94 artikli 16 lõikele 7 ning need aegusid 6. detsembril 2004.

(9)

Pärast ajutiste meetmete avaldamist jätkas komisjon uurimist eesmärgiga jõuda lõplike järeldusteni. Mõningad valitsused, eksportivad tootjad ja neid esindavad ühingud, ühenduse tootjad, tarnijad, töötlejad ja importijad ning neid esindavad ühingud esitasid oma märkused kirjalikult. Nende esitatud suulisi ja kirjalikke märkusi vaagiti ja võeti arvesse lõplike järelduste tegemisel. Kogu lõpliku otsuse tegemiseks vajalikuks peetav informatsioon koguti kokku ja seda kontrolliti. Kaheksa ühenduse tootja juures viidi läbi kontrollkäigud.

(10)

Kõiki koostööd tegevaid osapooli informeeriti põhilistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel kavandati lõplike kaitsemeetmete kehtestamist, ja kavandatavate meetmete vormist. Neile anti võimalus esitada märkusi, mida kaaluti, ning võeti seal, kus seda peeti kohaseks, arvesse lõplike järelduste tegemisel.

(11)

Toode, mille suhtes komisjoni teavitati, et impordisuundumused näivad nõudvat kaitsemeetmete kehtestamist, on tehistingimustes kasvatatud fileeritud või fileerimata, värske, jahutatud või külmutatud Atlandi väärislõhe.

(12)

Samas jõuti järeldusele, et vaatlusalune toode peaks siiski hõlmama igasugust tehistingimustes kasvatatud lõhet. Kui piirduda vaatlusaluse toote puhul tehistingimustes kasvatatud Atlandi väärislõhega, oleks vaatlusalune toode liiga kitsalt määratletud. Lõhe erinevate liikide füüsiliste tunnuste (suurus, kuju, maitse jne), tootmisprotsessi ja lõhe liikide asendatavuse põhjal tarbija seisukohast peetakse kõiki tehistingimustes kasvatatud lõhesid üheks ja samaks tooteks. Samamoodi, kuigi tehistingimustes kasvatatud lõhet müüakse erinevate toodetena (roogitud terve kala, roogitud ja ilma peata terve kala, filee), on nendel erinevatel toodetel sama lõppotstarve ja neid saab kergesti üksteisega asendada.

(13)

Mõned osapooled väitsid, et külmutatud lõhe ja värske lõhe on erinevad tooted ning et külmutatud lõhet ei peaks käsitlema vaatlusaluse tootena. Üks osapool märkis, et tariifide osas on liigitus erinev ja väitis, et see on ette nähtud töötlejate ja suitsutajate jaoks, kes seda eelistavad, samas kui tarbijad eelistavad värsket lõhet. Teine osapool väitis, et külmutatud lõhe on suitsutamiseks ebasobiv toormaterjal. Samuti väideti, et töötlejatele vajalik infrastruktuur on värske ja külmutatud lõhe puhul erinev. Lisaks väideti, et värske ja külmutatud lõhe jaoks eksisteerivad täiesti eraldiseisvad turud, mida näitab korrelatsiooni puudumine värske ja külmutatud lõhe hindade vahel, kusjuures esitati konkreetseid näiteid jaemüüjate, töötlejate ja tarbijate profiilide kohta, kes nõudsid ühte valmistist, teist aga mitte. Üks osapool väitis, et külmutatud lõhe tavalised esitusviisid (nt terve kala, filee jne) erinesid värske lõhe omadest.

(14)

Neid väiteid peeti siiski põhjendamatuteks. Erinevate tariifsete klassifikatsioonide olemasolu on üks kaalutav tegur teiste seas kuid see ei ole iseenesest otsustav. Töötlejad kasutavad nii värsket kui ka külmutatud tehistingimustes kasvatatud lõhet. Nii värsked kui ka külmutatud valmistised on tavaliselt jaemüügis ning tavaliselt müüakse neid samades müügikohtades (kuigi mõned müügikohad müüvad ainult värsket või ainult külmutatud lõhet), kuigi on tõendeid väikeste hinnaerinevuste kohta. Kumbki on saadaval erinevate toodetena ja tarbijatele otseselt kättesaadaval. Kuigi mõned tarbijad võivad eelistada osta toodet värskel/jahutatud kujul ja teised külmutatud kujul, ning mõningaid tooteid peetakse teistest kvaliteetsemateks, ei ole need eelistused ja arvamused olulise tähtsusega. Mõlemal valmistisel on sama lõppotstarve ja need konkureerivad samal turul.

(15)

Üks osapool väitis, et värske ja külmutatud lõhe nõudluse vahel puudub ristelastsus, viidates oma väite kinnitamiseks nõukogu määruse (EÜ) nr 930/2003 järeldustele. Tegelikult tunnistati kõnealuses määruses siiski hinnakonkurentsi olemasolu nende kahe toote vahel.

(16)

Seetõttu tuli tagasi lükata väide, et külmutatud lõhe ja värske lõhe on erinevad tooted.

(17)

Seepärast leitakse, et tehistingimustes kasvatatud (mitte looduslik) värske, jahutatud või külmutatud lõhe on ülalkirjeldatud erinevate valmististena üks ja sama toode. Toode on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 0302 12 00, ex 0303 11 00, ex 0303 19 00, ex 0303 22 00, ex 0304 10 13 ja ex 0304 20 13 alla.

(18)

Viidi läbi uurimine, et teha kindlaks, kas ühenduse tootjate toodetav toode – st tehistingimustes kasvatatud lõhe (edaspidi “samasugune toode”) on samasugune või otseselt konkureeriv vaatlusaluse imporditava tootega.

(19)

Määratlemisel võeti eelkõige arvesse järgmisi uurimistulemusi.

(20)

Seepärast on jõutud järeldusele, et importtoode ja ühenduse toode on “samasugused või otseselt konkureerivad tooted”.

(21)

Uurimises kasutati andmeid aastate 2000-2003 kohta, keskendudes impordile viimasel ajal, mille kohta on kättesaadavad usaldusväärsed andmed, et teha kindlaks, kas vaatlusalust toodet imporditakse ühendusse niisuguses absoluutselt või ühenduse toodanguga võrreldes suhteliselt palju suurenenud koguses ja/või sellistel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada märgatavat kahju ühenduse tootjatele. Üks osapool väitis, et impordi kasvu põhjuseks oli asjaolu, et impordiandmed hõlmasid ka andmeid loodusliku lõhe impordi kohta. Siiski selgus uurimisest, et kuigi Eurostati andmetes ei eristata looduslikku ja tehistingimustes kasvatatud lõhet, näitab olemasolev teave (Ameerika Ühendriikide ja Kanada ekspordistatistika), et loodusliku lõhe import ühendusse on tegelikult 2001. aastast saadik vähenenud. Seega ei põhjustanud impordi kaasamine Eurostati andmetesse kõnealustes andmetes täheldatud impordi kasvu. Üks osapool väitis samuti, et 2000. aasta ei ole analüüsi tegemiseks sobiv baasaasta, kuna lõhe hinnad olid sellel aastal ebatavaliselt kõrged. Analüüs keskendus aga viimase perioodi peamistele arengutele ning 1999. või 2001. aasta võtmine baasaastaks ei muudaks analüüsi tulemust.

(22)

Allpool toodud lõplikud uurimistulemused põhinevad seetõttu aastate 2000-2003 andmetel.

(23)

Import kasvas 372 789 tonnilt 2000. aastal 455 948 tonnini 2003. aastal – impordi kasv 22 %. Aastatel 2002 kuni 2003 kasvas import 15 %.

(24)

Ühenduse toodangu suhtes vähenes import 254 protsendilt 2000. aastal 235 protsendini 2001. aastal, kuid tõusis pärast seda 2003. aastal jälle 239 protsendini. Kuigi see väljendab 2000. aastaga võrreldes vähenemist, tuleb märkida, et pärast 2001. aastal toimunud langust on import sellest saadik igal aastal tootmisega kooskõlas kasvanud. Kuigi peab meenutama, et 2003. aastal toimus impordi absoluutne kasv 15 % võrra, seega märksa kõrgem kasv kui varasematel aastatel.

(25)

2002. ja 2003. aasta kvartaalsed näitajad näitavad, et kvartalite lõikes oli import 2003. aastal suurem kui 2002. aasta samas kvartalis, ning et kõige suurem kasv (kuni 20,8 %) esines 2003. aasta teises poolel.

(26)

Ajavahemiku 2000–2003 importi käsitlevate andmete põhjal järeldati, et on toimunud hiljutine, järsk ja märkimisväärne impordi suurenemine nii absoluutarvudes kui ka toodangu suhtes.

(27)

Arvesse on võetud ka Eurostati andmetel põhinevaid imporditingimusi. Kuna andmetes sisalduv loodusliku lõhe kogus oli väike, loetakse, et selle mõju hindadele oli tähtsusetu.

(28)

Selles suhtes tuleks märkida, et ajavahemikus september 1997 kuni mai 2003 kehtisid märkimisväärse osa Norrast imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhe (umbes 55 % ühenduse turust) osas hinnakohustused tollaste dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete kontekstis. 2002. aastal hakkas nende hinnakohustuse rikkumine teatavate Norra eksportivate tootjate poolt selle vahendi efektiivsust kahjustama ja põhjustas hinnalangusi. Detsembris 2002 teatati dumpinguvastaste ja subsiidiumidevastaste meetmete kavandatavast lõpetamisest Norrast pärit impordi suhtes ja need meetmed lõpetati mais 2003. Impordihinnad langesid 2002. aastal ja 2003. aasta esimeses pooles osaliselt hinnakohustuste rikkumise või nendest vabatahtliku loobumise tõttu mõningate Norra eksportijate poolt.

(29)

Impordihinnad langesid aastatel 2000-2003 28,5 % võrra. Seda loetakse jäävat väljapoole normaalset hinnakõikumist turul, sest absoluutarvudes oli tegemist ulatusliku langusega tingimustes, kus eksportivad tootjad ei teeninud 2000. aastal ülemääraseid kasumeid ja tootmiskulud ei ole aastatel 2000-2003 oluliselt muutunud.

(30)

Hiljutisi hindade liikumisi illustreerivad selgemalt kvartaalsed andmed. Suhteliselt stabiilsest hinnavahemikust 2,83 eurost kuni 2,93 euroni 2002. aastal langesid impordihinnad 2,87 eurolt 2003. aasta esimeses kvartalis 2,24 eurole 2003. aasta kolmandas kvartalis enne osalist tõusu 2,48 euroni 2003. aasta neljandas kvartalis.

(31)

Eurostati andmed 2004. aasta esimese poole kohta näitavad, et hinnad tõusid alguses, jäädes siiski allapoole 2003. aasta keskmist, kuid järgisid seejärel langustrendi. Uusim teave viitab sellele, et hinnad on väga madalad ja langevad jätkuvalt. Hoolimata mõningatest väidetest, et on oodata hinnatõusu, ei ole need olnud põhjendatud ning praeguseid väga madalaid hindu kinnitavad tootmissektori allikad eksportivates riikides.

(32)

Impordi turuosa vähenes 73,5 protsendilt 2000. aastal 71,9 protsendile 2001. aastal ning jäi 2002. aastal umbes samale tasemele (72 %). 2003. aastal suurenes impordi turuosa 1,9 protsendipunkti võrra – 72 protsendilt 2002. aastal 75 protsendile 2003. aastal, mis on vaatlusperioodi kõrgeim tase.

(33)

Peaaegu kogu vaatlusaluse toote toodang ühenduses toodeti Šotimaal ja Iirimaal, kuigi kaks tootjat on ka Prantsusmaal ja vähemalt üks Lätis.

(34)

2003. aastal oli vaatlusaluse toote kogutoodang ühenduses 190 903 tonni, millest tootjad, kes tegid uurimise esialgses etapis koostööd, tootsid 85 231 tonni, mis moodustab 45 % ühenduse kogutoodangust. Seega esindavad nad suuremat osa ühenduse kogutoodangust määruse (EÜ) nr 3285/94 artikli 5 lõike 3 punkti c ja määruse (EÜ) nr 519/94 artikli 15 lõike 1 mõistes. Neid loetakse vastavalt ühenduse tootjateks.

(35)

2002. aasta lõpus prognoosis Norra oma 2003. aasta lõhe kogutoodanguks umbes 446 000 tonni. 2003. aasta veebruari väljapüügiks prognoosis Kontali Analyse (tööstuse andmeesitaja) 475 000 tonni. See oli 30 000 tonni rohkem kui Norra toodang 2002. aastal, kuid eeldati, et enamus toodangu kasvust suunatakse tekkivatele turgudele nagu Venemaa ja Poola ning Kaug-Ida turgudele nagu Jaapan, Hongkong, Taivan ja Hiina. Alates 2000. aastast oli kasv Kaug-Idas olnud negatiivne, kuid Norra lootis 2003. aastal Hiina turu avamisega languse peatada.

(36)

Tegelikult oli Norra toodang 2003. aastal 509 000 tonni (umbes 63 000 tonni rohkem kui prognoosis Norra valitsus) ja väljapüük oli 6 % kõrgem kui Kontali väljapüügi prognoos. Toodang oli samuti 64 000 (tonni (ehk 14 %) suurem kui Norra toodang 2002. aastal. Samal ajal müügi langus Kaug-Idas ei peatunud, vaid koguni kiirenes –6,0 protsendini. Lisaks aeglustus ka kasv uutel turgudel: 47 protsendilt 32 protsendile Venemaal ja 50 protsendilt 30 protsendile ühendusse mittekuuluvates Euroopa riikides. Ka ülemaailmne tarbimine kasvas ainult 6 % võrreldes 9 protsendiga 2002. aastal ja 14 protsendiga 2001. aastal. See, nagu ilmnes, ekslik toodanguprognoos koos arengutega ülemaailmses tarbimises oli ettenägematu.

(37)

Selle tagajärjeks oli Norra tõsine probleem ületoodanguga, mida ta paistis tunnistavat. Tõepoolest, augustis 2003 kaalusid mõned Norra tootjad 30 000 tonni tehistingimustes kasvatatud lõhe külmutamist, et eemaldada turult üleliigne toodang. Sellest mõttest hiljem siiski loobuti ja turul ületas pakkumine jätkuvalt nõudlust.

(38)

Lisaks teatas komisjon 2002. aasta detsembris oma ettepanekust lõpetada dumpingu- ja subsiidiumidevastased abinõud Norra vastu. Need meetmed lõpetati mais 2003. Meetmete näol oli valdavalt tegemist minimaalsete impordihindadega, mille tulemusena eksportivatele tootjatele oli tagatud minimaalne hind. Kui teatati kavandatavast meetmete lõpetamisest, loobusid paljud Norra eksportivad tootjad vabatahtlikult võetud kohustustest või lihtsalt lõpetasid nende järgimise. Norra lõhetootjad tervikuna on Norra pankadele võlgu suuri summasid. Kuna hinnad alanesid ja minimaalseid impordihindu ei olnud, hakkasid Norra tootjatele laenu andnud pangad astuma samme oma riski vähendamiseks, nõudes võlgade tagasimaksmist. See tekitas nõiaringi, mille tulemusena suurenes lõhe väljapüük, jätkus surve hindadele ja suurenes surve ekspordile. Kuigi Norra-vastaste meetmete lõpetamise tulemusena võis eeldada ajutist ja vähest impordihindade korrektsiooni, oli hinnalanguse ulatus (mida raskendas ületootmise probleem) ja nõiaring, mis pangasektori ülalkirjeldatud tegutsemise tõttu sellepärast tekkis, ettenägematu.

(39)

2003. aasta jooksul langes Norra krooni väärtus euro suhtes 13 %, Taani krooni suhtes 12 % ja Rootsi krooni suhtes 14 %. Kuigi valuutakursi muutustega tuleb arvestada, oli see suhteliselt suur ning püsiv kõikumine väljaspool valuutakursside kõikumise tavapärast ulatust. Kuigi euro tugevnes ka Briti naela suhtes, vähenes Briti naela kurss ainult 6 %, mille tagajärjel muutus Ühendkuningriigis toodetud tehistingimustes kasvatatud lõhe eurotsoonis Norra impordi suhtes kallimaks, kui see oli olnud aasta alguses. Peamised tehistingimustes kasvatatud Norra lõhe importijad ühenduses on Taani, Rootsi, Saksamaa ja Poola. Suur osa sellest impordist veetakse siiski ühenduse piires otse edasi eurotsooni riikidesse nagu Prantsusmaa ja Hispaania. Lisaks müüakse peaaegu pool Taani imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhest ja peaaegu kogu Poolasse ja teistesse liikmesriikidesse imporditud lõhe pärast töötlemist edasi eurotsooni. Seega, Norra krooni väärtuse langus euro suhtes mõjutas mitte ainult Norra importi otse eurotsooni, vaid ka importi sellistesse riikidesse nagu Taani ja Poola, kus töödeldakse tehistingimustes kasvatatud lõhet, et seda eurotsooni edasi müüa. Valuutakursi muutuste mõjul muutus Euroopa Ühenduse turg tervikuna Norra eksportivatele tootjatele ligitõmbavamaks, isoleerides neid mõningal määral hinnalanguse mõjust eurodes ja kroonides ning aidates neil säilitada oma eksporditulusid kohalikus valuutas. Ühikuhinnad langesid siiski ka Norra kroonides. Samal ajal muutsid need valuutakursi kõikumised imporditud lõhe Euroopa Ühenduses odavamaks ja importimise ligitõmbavamaks selliste importijate ja kasutajate jaoks nagu töötlev tööstus. Selle tulemusena eksporditi suur osa Norra ületoodangust Euroopa Ühendusse.

(40)

Üks osapool väitis, et välismaine ületootmine ei too tingimata kaasa ühendusse suunatud impordi kasvu. Kuigi abstraktselt võttes on see tõsi, näitab uurimine, et konkreetsel juhul kaasnes ületootmisega ikkagi ühendusse suunatud impordi kasv.

(41)

Samuti väideti, et kaubandusmeetmete kõrvaldamist ja vahetuskursi kõikumisi on võimalik ette näha. Sellegipoolest ei olnud võimalik prognoosida kaubandusmeetmete kõrvaldamise ning vahetuskursside suhteliselt suurte ja püsivate kõikumiste, igakülgset mõju.

(42)

Seepärast järeldatakse, et ettenägematud arengud, mis põhjustas impordi suurenemise, olid märkimisväärne ületootmine Norras (vaatamata väiksematele prognoosidele), mida võimendas asjaolu, et Norra tootmissektor ei suutnud saavutada prognoositud ekspordi kasvu väljaspool ühendust asuvatel turgudel, ning Norra-vastaste kaubanduslike kaitsemeetmete ootamatult laialdane mõju ja eelpool kirjeldatud Norra pangandussektori tegevus koos euro väärtuse tõusuga, mis muutis ühenduse turu Norra ekspordi jaoks ebaharilikult atraktiivseks.

(43)

Tegemaks kindlaks, kas ühenduse samasuguse toote tootjatele on põhjustatud märgatavat kahju, on hinnatud kõiki asjakohaseid ühenduse tootjate olukorda mõjutavaid objektiivseid ja koguseliselt mõõdetavaid tegureid. Vaatlusaluse toote puhul on hinnatud eelkõige kogu ühenduse andmeid tarbimise, tootmisvõimsuse, toodangu, tootmisvõimsuse rakendusastme, tööhõive, tootlikkuse, müügi ja turuosa kohta. Need andmed põhinevad tootmissektori laiaulatusliku uurimuse käigus Ühendkuningriigi ja Iirimaa kogutud statistilisel informatsioonil. Firmasid puudutavad spetsiifilised andmed põhinevad koostööd tegevate ühenduse tootjate esitatud andmetel rahakäibe, kasutatud kapitali tasuvuse, varude, hinna ja selle allalöömise ning kasumlikkuse kohta aastatel 2002–2003.

(44)

Alustuseks tuleb märkida, et nagu mujalgi, on ühenduse lõhekasvatussektoris pikk ja suhteliselt jäik lõhe väljapüügiga lõppev tootmistsükkel, ja et pärast püüki tuleb tehistingimustes kasvatatud lõhe kohe müüa, kuna lõhet saab külmutamata ladustada ainult mõne päeva. Külmutamine on kallis ja igal juhul on külmutamise võimsused ühenduses piiratud. Sellepärast tuleb toodangu kogust planeerida vähemalt kaks aastat ette ja juba planeeritut saab muuta ainult väga vähesel määral. Seepärast on kaubavarude ülejäägil tootmisele hilinenud, kuid hindadele kohene ja tugev mõju.

(45)

Vaatlusaluse toote tarbimine ühenduses määrati kindlaks kõikide ühenduse tootjate kogutoodangu ja vaatlusaluse toote impordi kogumahu põhjal ühendusse vastavalt Eurostati andmetele, millest lahutati Euroopa Ühenduse eksport.

(46)

Aastatel 2000–2003 kasvas tarbimine ühenduses 21,7 % (507 705 tonnilt 618 038 tonnini).

(47)

Peab märkima, et lõhe hinna elastsus on suhteliselt kõrge ning märkimisväärne tarbimise kasv 2003. aastal võib seepärast vähemalt osaliselt olla seotud hinnalangusega hulgikaubanduses.

(48)

Tehistingimustes kasvatatud lõhe tootmist Euroopa Ühenduses piiravad tõhusalt riiklikud litsentsid, mis määravad kindlaks kala maksimaalse koguse, mida võib mingis kohas mingil ajahetkel vees pidada. Tootmisvõimsust puudutavad näitajad põhinevad kogu litsentsitud kogusel, mitte sellel, kui palju ühenduse tootjate sumbad kalu füüsilisel mahutavad. Litsentside taotlemise ja nende säilitamisega seotud kulud on suhteliselt väikesed ja seega on ka ülemäärase tootmisvõimsuse säilitamise kulud väikesed.

(49)

Aastatel 2000–2002 stabiilsena püsinud tootmisvõimsus näitas uurimise järgi teoreetilise tootmisvõimsuse kasvu 2,2 % aastatel 2002 ja 2003.

(50)

Tootmisvõimsuse rakendusaste (st vees peetavate kalade kogus võrreldes litsentside kohaselt lubatud kogusega) suurenes 43 protsendilt 2000. aastal 48 protsendini 2001. aastal ning kasvas seejärel veelgi, saavutades 2003. aastal 55 % taseme. See kajastab asjaolu, et aastatel 2000–2003 kasvas toodang kiiremini kui litsentside kohane tootmisvõimsus, mis suurenes ainult 2,2 % võrra.

(51)

Toodang (arvestatud väljapüütud kala järgi) suurenes 30 % (146 664 tonnilt 2000. aastal 190 903 tonnini 2003. aastal), kasvades keskmiselt 13,7 % aastas.

(52)

Tuleb märkida, et tänu pikale tootmistsüklile planeeritakse tootmist vähemalt 2 aastat ette ja kui tootmistsükkel on juba alanud, saab tootmismahtusid ainult väga vähesel määral kohandada.

(53)

Vaatlusaluse tootega seotud tööhõive vähenes 6 % võrra, olles 2000. aastal 1 269 ja 2003. aastal 1 193, kuigi langustrend oli ebaühtlane – 2002. aastal toimus osaline tõus.

(54)

Tootlikkus on vaatlusalusperioodil pidevalt kasvanud – 115 tonnilt 2000. aastal 160 tonnini 2003. aastal. See kajastab automaatsete söötmissüsteemide ja teiste tööjõudu kokkuhoidvate vahendite üha suuremat kasutamist ning tugevat survet vähendada kulusid suurenevate rahaliste kaotuste kartuses.

(55)

Aastatel 2000–2002 suurenes ühenduse tootjate samasuguse toote müük 14,3 % (134 916 tonnilt 154 171 tonnini). See kasv toimus üldise tarbimise 8,5 % suurenemise taustal sama perioodi jooksul. Aastatel 2002–2003 kasvas ühenduse tootjate müük 5,1 % võrra 154 171 tonnilt 162 090 tonnile) vaatamata üldisele tarbimise suurenemisele 10,3 % võrra aastatel 2002–2003.

(56)

Ühenduse tootjate turuosa kasvas 26,5 protsendilt 2000. aastal 28,1 protsendini 2001. aastal ja püsis 2002. aastal enam-vähem samal tasemel, kuid vähenes seejärel 2003. aastal 1,9 protsendipunkti (ehk 6,7 %) võrra 26,1 protsendini, mis on vaatlusperioodi madalaim tase. See kajastab asjaolu, et import suurenes 2003. aastal mitte ainult absoluutarvudes, vaid ka tarbimisega võrreldes.

(57)

Rahakäivet sai uurida ainult vaatlusalust toodet tootvate koostööd tegevate firmade tasemel, mitte vaatlusaluse toote suhtes üldiselt. Seda näitajat käsitleti seega vähemtähtsana võrreldes teiste näitajatega. Siiski võib näha, et rahakäive oli 2001., 2002. ja 2003. aastal tugevalt negatiivne.

(58)

Kasutatud kapitali tasuvust uuriti samuti vaatlusalust toodet tootvate koostööd tegevate firmade tasemel, mitte ainult vaatlusaluse toote enda suhtes. Seda näitajat käsitleti seetõttu samuti vähemtähtsana võrreldes teiste näitajatega. Siiski võib näha, et kasutatud kapitali tasuvus vähenes 34 protsendilt 2000. aastal peaaegu nullini 2001. aastal ja 2002. aastal enne langemist – 20 protsendile 2003. aastal.

(59)

Aastatel 2000–2003 langes samasuguse toote keskmine hind 20,3 %, kusjuures hinnad langesid selle perioodi jooksul pidevalt. Hinnad jõudsid kõige madalamale tasemele (2,79 eurot/kg) 2003. aastal.

(60)

Olemasolev teave näitab, et ühenduse tootjate müügi keskmine ühikuhind tõusis veidi 2004. aasta esimesel poolel, mis on kooskõlas keskmiste impordihindade väikese tõusuga, kuid järgis seejärel langustrendi. Uusim teave viitab sellele, et hinnad langevad taas ja on väga madalad.

(61)

Üks osapool väitis (viidates aasta keskmistele valuutakurssidele), et hinnalangus naelsterlingites oli vähem oluline. Siiski on komisjonil kaubanduse kaitsemeetmete kehtestamise juhtudel püsivaks tavaks kasutada valuutaühikuna eurot.

(62)

Lisaks hindade liikumisele võeti arvesse ka kuludega seotud arenguid. Kulud on aastatel 2000–2003 kõikunud 3 ja 3,2 euro vahel kilogrammi kohta.

(63)

Ühenduse tootjate müügi kasumlikkus ühenduses langes 7,3 protsendilt 2000. aastal – 3,3 protsendile 2001. aastal. Kahjum oli vähem märgatav 2002. aastal (– 2,5 %), kuid tõusis seejärel – 17,1 protsendini 2003. aastal. Kui 2003. aastal kasvas import kõrgeima tasemeni ja keskmine impordihind langes madalaimale tasemele (2,54 eurot kg kohta), langes ka ühenduse toote hind madalaimale tasemele (2,79 eurot kg kohta). Ühenduse tootjate kasumlikkuse vähenemine aastatel 2000–2003 toimus samal ajal, kui ühenduse tootjate kilohind langes 3,50 eurolt 2,79 eurole.

(64)

Käesolevas kontekstis tähendavad varud eluskala varusid vees. Nagu ka kõigil teistel tootjatel on ka ühenduse tootjate väljapüütud kalavarud mitteolulised, sest väljapüütud kala tuleb kohe ära müüa. Seepärast näitab kogu lõppvarude vähenemine eluskalade koguse vähenemist, mida kasvatatakse väljapüügiks tulevikus. Seepärast tähendab varude vähenemine käesoleval juhul kasvavat kahju.

(65)

Varud suurenesid 36 332 tonnilt 2000. aastal 53 178 tonnini 2002. aastal ning seejärel vähenesid 43 024 tonnini 2003. aastal. See tähendab varude 19,1 % vähenemist aastatel 2002–2003.

(66)

Uurimine näitas, et aastatel 2000–2003 ja eriti aastatel 2002–2003 on vaatlusaluse toote ühenduse turule suunatud impordi kogused ja mahud kasvanud.

(67)

Ühenduse tootjate teoreetiline tootmisvõimsus aastatel 2000–2002 oli enam-vähem stabiilne, samal ajal kui tootmine kasvas 14,8 % võrra. Selle tulemusena kasvas tootmisvõimsuse rakendusaste sellel perioodil 43 protsendilt 50 protsendile. Eluskala varud vees suurenesid samuti. Tööhõive vähenes mõnevõrra, samal ajal kui tootlikkus tõusis enamjaolt tänu autmatiseerimise suuremale kasutamisele.

(68)

Müük suurenes aastatel 2000–2002 14,3 % võrra (samal ajal suurenes tarbimine 8,5 %) ja ühenduse tootjate turuosa kasvas 26,5 protsendilt 28,0 protsendile.

(69)

Siiski langesid ka sellel ajavahemikul aastatel 2000–2002 hinnad 13,7 % ja vaatamata väikesele kulude vähenemisele 2002. aastal (osaliselt tänu suuremale tootmisvõimsuse rakendusastmele ja kõrgemale tootlikkusele) põhjustas see ilmselt kasumlikkuse vähenemise 7,3 protsendilt 2000. aastal kahjumini – 3,3 % ja – 2,5 % vastavalt 2001. ja 2002. aastal. Ka kasutatud kapitali tasuvuse ja rahakäibe areng oli nimetatud perioodil negatiivne.

(70)

Aastatel 2002 ja 2003 halvenes ühenduse tootjate olukord tunduvalt. Kuigi tootmisvõimsus ja tootmine kasvasid, oli tootmisvõimsuse kasv väike (2,2 %) võrreldes tarbimise kasvuga samal aastal. Võttes arvesse pikka tootmistsüklit, pannakse toodangu maht paika vähemalt kaks aastat varem ning toodangu kasv oli vastavuses varem väljatöötatud tootmiskavadega. Suurenenud tootmist iseenesest ei peaks seetõttu käsitama kinnitusena selle kohta, justkui olnuks ühenduse tootjad 2003. aastal täies õitsengus. Tootmise kasv tõi kaasa suurema tootmisvõimsuse rakendusastme ja tootlikkuse tõusu.

(71)

Kõik muud näitajad liikusid negatiivses suunas. Vees oleva kala varud vähenesid 19,1 % võrra. Hoolimata 10,3 % tarbimise kasvust suurenes ühenduse tootjate müük ainult 5,1 % võrra ja nad kaotasid turuosa, mis langes 6,7 % võrra. Pealegi toimus kõnealune turuosa kahanemine langevate hindade taustal, kusjuures ühenduse tootjad olid sunnitud oma toodangu müümiseks hindu langetama. Hinnad langesid 2002. aastaga võrreldes veel 7,6 % (olles 20,3 % madalamad kui 2000. aastal), samal ajal kui kulud tõusid nelja-aastase perioodi keskmisele tasemele. See põhjustas kasumlikkuse järsu languse ja ühenduse tootjad kannatasid 17,1 % kahju. See kahju kajastus kogu kasutatud kapitali tasuvuses – 20 %. Kuna rahakäive paranes, peegeldas see tegelikult vees olevate kalavarude vähenemist ja suutmatust reinvesteerida.

(72)

On väidetud, et suuremad tootjad ei ole kahju kannatanud. Samas tuleb meenutada, et ühenduse tootjate hulka, kellele viidates on kindlaks tehtud märgatava kahju esinemine, kuulub mitu suurtootjat.

(73)

Võttes kõiki neid asjaolusid arvesse, on järeldus selline, et ühenduse tootjad on kandnud märgatavat kahju nende seisundi üldise märkimisväärse halvenemise näol.

(74)

Uurimaks põhjusliku seose olemasolu impordi kasvu ja märgatava kahju vahel ning tagamaks, et muude tegurite tekitatud kahju ei omistataks impordi kasvule, on arvatavalt kahjulikku mõju avaldavate tegurite kahjulikud mõjud üksteisest eristatud, kahjulikud mõjud on omistatud teguritele, mis neid põhjustavad ning pärast kõikidele olemasolevatele põhjuslikele teguritele kahjude omistamist on välja selgitatud, kas impordi kasv on märgatava kahju “tõeline ja oluline” põhjus.

(75)

Nagu eelpool nimetatud, imporditi aastatel 2000–2003, eriti 2002–2003, vaatlusalust toodet ühenduse turule kasvanud kogustes ja suures mahus.

(76)

Tehistingimustes kasvatatud lõhe on oma olemuselt toorainekaup ning vaatlusalune toode ja samasugused tooted konkureerivad põhiliselt hinna poolest. Samas kui üks osapool väitis, et Tšiilist pärinev import on hinnaseadja, on üldtunnustatud, et imporditud lõhe, eriti Norrast tulev import, on turuliider ja hinnaseadja. Selle tagajärjel kaasneb isegi väikeste hinna allalöömistega ühenduse tootjate hindade langus.

(77)

Käesoleval juhul on impordi kasvu kõige olulisemaks kahjustavaks mõjuks ühenduse tootjate suured kahjumid. Kuna import on turu- ja hinnaliider, langetas impordi kasv hindu kogu ühenduses. Kui impordi kasv oleks olnud väiksem, jäänuks väiksemaks ka hinnasurve. Kui ühenduse turul valitsev nõudlus oleks sellise impordikasvu oluliselt kõrgema hinnaga välja kannatanud, ehkki selline kasv oleks ühenduse tootjate müüki ja turuosa vähendanud, poleks ühenduse tootjad võib-olla olulist kahju kannatanud.

(78)

Aastatel 2000–2002 langes impordi hind 19 % võrra ja ühenduse tootjate hinnad järgisid pingsalt seda langust. Kuigi ühenduse tootjate müügi turuosa ühenduses sel ajavahemikul kasvas, peegeldas see varasematel aastatel vastuvõetud tootmisotsuseid ning nii 2001. kui 2002. aastal tõi ühenduse tootjate müük kahjumit.

(79)

Aastatel 2002–2003 kasvas import 15 % võrra. Impordi turuosa kasvas 72 protsendilt 73,9 protsendini, samal ajal kui ühenduse tootjate turuosa langes 28 protsendilt 26,1 protsendile. Samal ajavahemikul kasvas import 236 protsendilt 239 protsendile ühenduse toodangust. Seega kasvas import nii ühenduse toodangu kui tarbimise suhtes ühenduse tootjate arvelt.

(80)

Ent impordi kasvu kõige olulisem aspekt oli selle mõju ühenduse tootjate hindadele ja kasumlikkusele. Nagu eelpool märgitud, on üldtunnustatud, et import (eriti Norrast pärit import) on ühenduse turul tehistingimustes kasvatatud lõhe osas hinnaliider. Seetõttu uuriti hinna allalöömist, selgitamaks välja, kas odav import on tõepoolest kippunud langetama ühenduse tootjate tavapäraseid hindu.

(81)

Hinna allalöömise taseme väljaselgitamiseks uuriti võrreldavate ajavahemike hinnateavet sama kaubandustaseme juures ja sarnastele klientidele müümise puhul. Ühenduse tootjate võetud ja ühendusse importivate eksportivate tootjate (CIF-hind Euroopa Ühenduse piiril koos tollimaksuga) keskmiste hindade ex Glasgow võrdlemise põhjal olid eksportivate tootjate hinnad kolmel viimasel aastal 3,1–7,1 % võrra madalamad kui ühenduse tootjatel. Paistab, et see tõi kaasa ühenduse tootjate hinnalanguse, sest oma suure turuosa tõttu paneb import paika hinna. Eriti on näha, et impordi kasv aina madalama hinnaga kuni 2003. aasta III kvartalini sundis ühenduse tootjaid kuni 2003. aasta III kvartalini pidevalt oma hindu langetama, mille tõttu nad said sel aastal kahjumit.

(82)

Impordihindade ja ühenduse tootjate hindade otsene võrdlus kinnitab seda analüüsi. Aastatel 2000–2003 langesid tollimaksu sisaldavad impordihinnad 28,5 % (3,62 eurolt 2,59 eurole kilogrammi kohta, sh tollimaks). Samas ajavahemikus langesid samasuguste toodete keskmised hinnad 20 % võrra (3,50 eurolt 2,79 eurole kilogrammi kohta), näidates kogu perioodi vältel stabiilset langustendentsi.

(83)

Aastatel 2002–2003 langes tollimaksu sisaldav impordi keskmine ühikuhind 2,93 eurolt 2,59 eurole. Kuna import kasvas kõrgeima tasemeni ja impordi keskmine hind langes madalaima tasemeni (koos tollimaksuga 2,59 eurot kilogrammi kohta), sundisid impordihinnad ühenduse tootjaid hindu langetama ja ühenduse toote keskmine hind langes madalaimale tasemele (2,79 eurot kilogrammi kohta). Ühenduse toote keskmine ühikuhind (kohandatud ex Glasgow) langes 3,02 eurolt 2,79 eurole kilogrammi kohta, mis tähendab 8-protsendilist langust.

(84)

Ühenduse tootjate hindade langus paistab olevat nende kasumlikkuse olulise languse peamine põhjus. 2000. aastal, kui nende kulud olid 3,1 eurot ja müügihind (kohandatud ex Glasgow) 3,50 eurot kilogrammi kohta, said ühenduse tootjad 7,3 % kasumit. Vaatamata tootjate tootmisvõimsuse rakendusastme, tootmise, tootlikkuse, eluskalavarude, müügi ja turuosa suurenemisele lõppesid 2001. ja 2002. aasta kahjumiga, kasutatud kapitali tasuvus vähenes ja üldine rahakäive oli negatiivne ning müügihinnad (kohandatud ex Glasgow) langesid vastavalt 3,23 ja 3,02 eurole ning kulud kõigepealt suurenesid veidi ja langesid siis vastavalt 3,2 eurole 2001. ja 3,0 eurole 2002. aastal. Samuti vähenes tööhõive.

(85)

2003. aastal, kui hinnad (kohandatud ex Glasgow) langesid odava impordi survel 2,79 eurole ja kulud olid 2000. aasta tasemel (3,1 eurot), said ühenduse tootjad 17,1 % kahjumit. See kajastus negatiivses üldises kasutatud kapitali tasuvuses ja rahakäibes. Samal ajal kasvas nende müügimaht ainult 5,1 % võrra võrreldes tarbimise 10,3 % kasvuga ning turuosa langes 1,9 protsendipunkti võrra, samas kui impordi maht ja turuosa suurenesid. Kuigi nende võimsus, võimsuse rakendusaste, tootmine ja tootlikkus suurenesid ning tööhõive jäi stabiilseks, lükkub odava impordi kasvu mõju võimsuse rakendusastmele ning tootmisele ja tööhõivele edasi. Seda, et impordi kasvu tõttu on oodata tootmise vähenemist, näitab eluskalavarude vähenemine 2003. aastal.

(86)

Eelmainitud põhjustel on järeldatakse, et impordi kasvu ja ühenduse tootjate saadud märgatava kahju vahel on seos ning odava impordi kasv on mõjunud ühenduse tootjatele kahjustavalt, eriti hindade allasurumisega ühenduse turul, mille tõttu on ühenduse tootjad kandnud suuri kahjumeid.

(87)

Üks osapool väitis, et Ühendkuningriigis oli tarbimine 2003. aastal väidetavalt langenud ja et see tõi ühenduse tootjatele kahju. Ent Ühendkuningriigi turgu ei saa vaadelda eraldiseisvana üldisest ühenduse turust ja Euroopa Ühenduse tarbimine kasvas 2000.–2003. aastal 21,7 % ning 2002.–2003. aastal 12,2 % võrra. Seega on ühenduse tootjate 2003. aasta olulise kahjumi esmaseks põhjuseks pigem madalad hinnad kui väidetav tarbimise vähenemine.

(88)

Eksporditaseme muutumise mõju on samuti uuritud. Eksport kasvas kogu vaatlusalusel ajavahemikul ja suisa kahekordistus 2002.–2003. aastal, kui ühenduse tootjad üritasid ühenduse turul valitsevat katastroofilist olukorda silmas pidades oma eksporti suurendada. Seega järeldatakse, vaatamata ühe osapoole vastupidisele väitele, et eksporditaseme muutumine ei olnud ühenduse tootjate märgatava kahju põhjuseks. Igatahes põhinevad kasumlikkusega seotud andmed ainult ühenduse müügiga seotud andmetel.

(89)

Samuti on uuritud, kas kahjulikud mõjud võisid tuleneda ühenduse tootjate liigsest tootmisvõimsusest. Teoreetiline tootmisvõimsus suurenes uuritaval perioodil, 2000.–2003. aastal, 2,2 % võrra – tunduvalt vähem kui tootmine ja tarbimine. Lisaks sellele on teoreetiline tootmisvõimsus, nagu juba varem mainitud, eluskala koguhulk, millele on olemas valitsuselt saadud litsents. Litsentside taotlemine ja säilitamine ei maksa palju. Tegelikult on põhilised kuluallikad noorlõhede (kalamaimude), toidu ja tööjõu maksumus. Seetõttu järeldatakse, et teoreetilise võimsuse suurenemine ei toonud kaasa kahjulikku mõju ühenduse tootjatele.

(90)

Mõned eksportijad väitsid, et lõhehinna langus ühenduse turul oli põhjustatud ühenduse tootjate poolsest ülepakkumisest. Ent 2003. aastal suurenes import 15 % võrra, samas kui ühenduse tootjate müük ühenduses kasvas vaid 5,1 % võrra. Pealegi on sellel turul hinnaliidriks importijad ja mitte ühenduse tootjad. Tõepoolest, kõigi osapoolte 2002. ja 2003. aasta hinnakäitumise uurimine näitab, et importi müüdi pidevalt odavamalt kui ühenduse tootjate tooteid ja et ühenduse tootjate hinnad järgisid impordihindade langustrendi. Ühenduse tootjate vahelise konkurentsi mõju ei muuda hindade üldist tasakaalu – ühe tootja kahjumid tasakaalustavad teise teenitud kasumid ceteris paribus. Seega järeldatakse, et ühenduse tootjate vaheline konkurents ei olnud täheldatud märgatava kahju põhjuseks.

(91)

Üks osapool väitis, et tavapärasest kõrgem kalade suremus Iirimaal ja haiguspuhangud Ühendkuningriigis ja Iirimaal 2002. ja 2003. aastal võisid suurendada tootmiskulusid ja segada mõne tootja normaalset tootmistsüklit. Need nähtused piirdusid siiski väikese hulga kasvandustega. Pealegi, nagu on näha alljärgnevast tabelist, langesid ühenduse tootjate kulud 2002. aastal ja olid 2003. aastal oma nelja-aastase keskmise lähedal. Seega järeldatakse, et oluline kahjulik mõju ei olnud tingitud tavapärasest kõrgemast kalade suremusest.

(92)

Väideti, et Norra kalakasvandustes on madalamad tootmiskulud kui ühenduse tootjatel ning et see koos ühenduse tootjate võimetusega vähendada tootmiskulusid on üks impordi kasvu ja märgatava kahju põhjus. Kättesaadav teave viitab sellele, et samal ajal kui Norral on teatud kulude suhtes eeliseid, on ühenduse tootjail eeliseid teiste suhtes. Üldiselt märgitakse, et kui ühenduse tootjad kannavad praegusel turul olulisi kahjusid, siis kehtib sama ka Norra tootjate kohta. Nagu on märgitud alajaos 8.2.12, said ühenduse tootjad 2003. aastal – 17,1 % kahjumit. Norra valitsuse andmed viitavad sellele, et 2003. aastal oli 148st lõhe- ja vikerforellikasvandusest koosneva valimi kahjum – 12,1 %. Lisaks tegutsesid Norra tootjad ränga võlakoorma tingimustes, mis moodustas nende kogukuludest märkimisväärse osa. Nende koguvõlg (kui mitte arvestada aktsia-/osakapitali ja eraldisi) oli võrreldes 5,6 miljardi Norra kroonise kogukäibega 6,3 miljardit Norra krooni (9) (mis võrdub vastavalt 750 miljoni ja 670 miljoni euroga). Selline olukord on mõningatel juhtudel viinud selleni, et Norra pankadest on tegelikult saanud Norra tootjate omanikud. Seega tuleb järeldada, et kuigi võivad esineda väikesed erinevused, ei olnud ühenduse tootjate ja eksportivate tootjate keskmiste tootmiskulude vahe tekkinud märgatava kahju arvestatavaks põhjuseks.

(93)

Üks osapool väitis, et Šotimaa kõrvalistes piirkondades on infrastruktuur vähem arenenud ja see suurendab kulusid ning võib tuua kahju ühenduse tootjatele. Sellega seoses täheldatakse, et Norras, mis on ühenduse turul liider, toimub kalade tehistingimustes kasvatamine sageli kaugetes kohtades, kus on suhteliselt kehv transpordiinfrastruktuur.

(94)

Veokulud ei moodusta tehistingimustes kasvatatud lõhe üldistest tootmiskuludest suurt osa ning varieeruvad vastavalt kauba päritolule ja sihtkohale, millesse need saadetakse. Üldiselt ei leita, et Norra, Ühendkuningriigi ja Iirimaa vahel oleks ühenduse turule vedamise kuludes märgatavat erinevust. Lisaks sellele on eksportivatel tootjatel (mis määratluse järgi asuvad väljaspool Euroopa Ühendust) ühenduse turule müümisel üldiselt tõenäoliselt suuremad transpordikulud. Seega ei leita, et suuremad veokulud Šotimaal oleksid süvendanud ühenduse tootjate kahju.

(95)

Igal juhul pole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, et veokulud Šotimaal oleksid viimastel aastatel suurenenud ja seega ei seletaks suuremad veokulud ühenduse tootjate kantud rahalise kahju hiljutist suurenemist.

(96)

Väideti, et rangemad keskkonna- ja sanitaaralased õigusaktid ühenduses, impordipiirangud kolmandates riikides, teadustööd lõhe kohta ja pressikajastustest tulenev üldsuse negatiivne suhtumine on aidanud kaasa ühenduse tootjatele osaks saanud kahjule. Samas ei esitatud siiski mingeid tõendeid nende väidete kinnituseks, ka ei arendatud väiteid edasi. Selliste asjaolude korral ei saa neid tegureid lugeda ühenduse tootjatele osaks saanud märgatava kahju olulisteks põhjustajateks. Muid võimalikke olulisi põhjuslikke tegureid uurimise lõppjärgus ei tuvastatud.

(97)

Impordi kasvul oli ühenduse tootjate poolt müüdud kogustele vaid piiratud mõju, kuigi nende müük ja turuosa 2003. aastal mõnevõrra vähenesid. Ent kõige olulisem on see, et impordi märgatav kasv paistab olevat mõjunud laastavalt ühenduse tootjate kasumlikkusele, arvestades sellega kaasnevat hinnalangust. Arvestades, et impordil (mille käes on umbes 70–75 % turust) on hinnaliidri seisund, on impordihindade langusspiraal ühenduse tootjate hindu märgatavalt alla löönud. See tõi ühenduse tootjatele märgatavaid kahjumeid. Peale odava impordi kasvu ei tuvastatud muid tegureid, mis võinuks kahju põhjustada.

(98)

Seega, olles kindlaks teinud, et muud teadaolevad tegurid ei toonud kaasa olulist kahjustavat mõju, on jõutud järeldusele, et odava impordi kasvu ja ühenduse tootjatele põhjustatud märgatava kahju vahel on tõeline ja oluline seos.

(99)

Uurimistulemuste analüüs kinnitab märgatavat kahju ja vajadust lõplike kaitsemeetmete järele, et heastada ühenduse tootjatele osaks saanud märgatavat kahju ja kaitsta ühenduse tootjaid edasise kahju eest.

(100)

Ühenduse toodang ei ole tehistingimustes kasvatatud lõhe osas piisav nõudluse rahuldamiseks ja seega on vaja tagada, et kasutuselevõetavad meetmed ei keelaks eksportivatele tootjatele juurdepääsu ühenduse turule. Kuna ühenduse tootjatele tekitatud kahju peamine põhjus on suuremahuline import, mis toob kaasa madala hinna ning põhjustab hindade langetamist ja allasurumist, peaksid kasutuselevõetavad meetmed olema mõeldud märgatava kahju heastamiseks ja kohanduste hõlbustamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks peaksid meetmed tooma kaasa hindade ajutise stabiliseerumise, mis ei piira tingimata pakkumist ning näeb ette perioodi, mille jooksul ühenduse tootjad võivad kohaneda tulevaste suurenenud konkurentsi tingimustega, mis tulenevad odavatest importtoodetest.

(101)

Ajutised kaitsemeetmed seisnesid üksnes tariifikvootides. Isegi ajutiste meetmete kehtimise ajal jätkus tehistingimustes kasvatatud lõhe import ühendusse hindadega, mis olid märgatavalt madalamad ühenduse tootjate tootmiskuludest. Seetõttu tuleb võtta meetmed, mille tagajärjel tõuseksid hinnad tasemele, mille juures ühenduse tootjad teenivad vähemalt oma kulud täielikult tasa. See peaks hõlbustama kohanduste tegemist, tagades, et käesolevate meetmete kehtivusajal ei kanna ühenduse tootjad jätkuvalt kahju, mille tagajärjed takistaksid neil kaasata rahalisi vahendeid kohandusteks ja ümberkorraldusteks vajalike meetmete võtmiseks. Hindu tõstva mõju saavutamiseks kaaluti, kas tuleks kehtestada tariifikvoodid, mille puhul oleks tariifikvoodi vaba kogus väga väike. Kuigi võis põhjendatult eeldada selle mõju hindadele, tunnistati kõnealune lähenemisviis siiski sobimatuks, kuna tehistingimustes kasvatatud lõhe kasvavat turgu ei tohiks asjatult kitsendada. Seepärast tuleks kogu tehistingimustes kasvatatud lõhe ühendusse importimise suhtes kehtestada teatavad hinnategur. On leitud, et ühenduse tootjate keskmised tootmiskulud 2003. aastal olid 3,10 eurot kilogrammi kohta. Tavaliselt on ühenduse tootjate tootel imporditud tootega võrreldes kuni ligikaudu 10 % hinnalisa. Seetõttu jõuti järeldusele, et impordihind peaks olema tasemel 2 850 eurot värske lõhe tonni kohta. See peaks võimaldama ühenduse tootjatel hoolimata madalast hinnategurist müüa enam-vähem kasumisse jäämist võimaldaval tasemel. Väideti, et varasematel juhtudel ei peetud minimaalse hinna kohustustest kinni. Kuigi see võib paika pidada, ei hõlma kõnealused meetmed kohustuste võtmist, vaid impordihinna taseme kehtestamist, millest madalama hinna puhul tuleb maksta tollimaksu, ning millest kõrvalehoidmine on tollipettus. Lisaks sellele toetasid mõned osapooled väärtuselise tollimaksu kasutamist minimaalse impordihinna kehtestamise asemel. Sellise tollimaksu kehtestamine viiks raha turult välja ning seepärast peetakse impordi suhtes miinimumhinna kehtestamist keskmises perspektiivis paremaks lahenduseks. Sellegipoolest peetakse kohanemise soodustamist silmas pidades asjakohaseks, et allpool kirjeldatud järkjärgulise juurutamise käigus tuleb kohaldada konkreetset tollimaksu.

(102)

On väidetud, et külmutatud lõhe hind on madalam kui värske lõhe oma tänu mõningasele erinevusele tootmiskulude struktuuris ning seega hoiaks sama impordihinna kohaldamine külmutatud lõhe ühenduse turult tegelikult eemal. Sellest lähtuvalt väideti, et külmutatud lõhe jaoks tuleks kehtestada madalam impordihinna tase, et võtta arvesse erinevaid hinnategureid, ning külmutatud lõhe suhtes kohaldatavad hinnategurid peaksid olema värske lõhe omast madalamad. Kuna turul näib valitsevat umbes 4 % hinnavahe, leitakse, et külmutatud lõhe jaoks tuleks kehtestada seda vahet kajastav impordihinna madalam tase. Seega peaks tehistingimustes kasvatatud külmutatud lõhe impordihinna tase olema 2 736 eurot.

(103)

Üks osapool väitis, et kahe hinnataseme olemasolu teeks olukorra ametiasutuste jaoks keeruliseks ning suurendaks pettuste tõenäosust tollipiiri ületamise kohtas, kuid need väited ei ole praktilisest seisukohast põhjendatud, kui arvestada tollipettuste suhtes kohaldatavate karistuste olemasolu. Teisalt väideti, et tehistingimustes kasvatatud lõhe puhul peaks kehtima teistsugune hinnasüsteem olenevalt selle ettenähtud kasutusotstarbest (kas töötlemiseks või jaemüügiks). See oleks märksa raskemini kontrollitav ning seega leiti, et see pole praktilistel kaalutlustel antud asjaoludel otstarbekas.

(104)

Kuna turuhinnad on hetkel madalamad ja et vältida turumoonutusi, eriti töötleva tööstuse osas, peaks hinnateguri juurutamine toimuma järkjärgult teatava aja jooksul. See võimaldaks turgudel kehtestatava impordihinnaga järkjärgult kohaneda. Seoses sellega väideti ühest küljest, et on vajalik pikem aeg, mis võimaldaks töötlejatel hinnatõusuga kohaneda, ning teisest küljest, et ühenduse tootjate rasket olukorda arvestades tuleks paika panna lühem periood. Leitakse, et järkjärgulise juurutamise periood peaks kestma lõplike kaitsemeetmete jõustumise kuupäevast kuni 15. aprillini 2005 ning sel ajal tuleks kohaldada minimaalset impordihinda värske lõhe puhul 2 700 eurot tonni kohta ja külmutatud lõhe puhul 2 592 eurot tonni kohta.

(105)

Leitakse, et hinnategur peaks lõplikus faasis olema muutuva tollimaksu kujul. Kui import toimub CIF-hinnaga ühenduse tollipiiril, mis on võrdne või suurem kui kehtestatud impordihind, ei tule tollimaksu maksta. Kui import toimub madalama hinnaga, tuleb maksta tegeliku hinna ja kehtestatud impordihinna vahe. Kõnealust minimaalset hinnategurit kohaldatakse alati, nii järgnevalt sätestatud tariifikvootide raames kui tariifikvootide künnise ületamisel.

(106)

Tagamaks, et importijad peavad hinnategurist kinni, leitakse, et importijad peaksid kindlaksmääratud tähtaja jooksul esitama siseriiklikule tollile rahuldavad tõendid esitamist siseriiklikule tollile imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhe tonni eest tegelikult makstud impordihinna kohta. Tagamaks, et kõik importijad peavad kinni rahuldavate tõendite esitamise tingimusest ja teevad seda tähtaja jooksul, tuleks importijatelt tehistingimustes kasvatatud lõhe importimisel nõuda piisava tagatise esitamist riiklikule tollile. Arvestades värske ja külmutatud tehistingimustes kasvatatud lõhe suhtes kavandatud hinnateguri järkjärgulise juurutamise ja lõplikku taset, loetakse asjakohaseks tagatist väärtuses 290 eurot imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhe tonni kohta (WFE) (1. rühm – 320 eurot tonni kohta, 2. rühm – 450 eurot tonni kohta). Väideti, et selline tagatise tase on importijate jaoks liiga kallis ja koormav. Samas arvatakse, et madalam tagatis ei anna soovitud tulemust, arvestades kehtivate turuhindade ja kehtestatava impordihinna erinevust. Arvestades esitatava teabe laadi ja haldustegevuse otstarbekuse kaalutlusi, leitakse, et rahuldavate tõendite esitamise tähtaeg peaks olema 1 aasta alates asjaomase tollideklaratsiooni vastuvõtmise kuupäevast. Tagatis tuleks vabastada hetkel, kui importija esitab rahuldavad tõendid, tingimusel, et see toimub ettenähtud tähtaja jooksul. Kui importija ei esita tähtaja jooksul rahuldavaid tõendeid, nõutakse tagatis lõplikult sisse imporditollimaksuna.

(107)

Tagamaks, et ühenduse tootjad saavad väljaspool tavapärast imporditaset tegutseda mõistlikul kasumlikkuse tasemel, hoides samas ühenduse turgu avatuna ja tagades nõudlusele vastava pakkumise, loetakse asjakohaseks ka tariifikvootide kehtestamist, mis kajastavad impordi traditsioonilist taset. Nende kvootide ületamisel tuleks impordilt tasuda täiendavat tollimaksu. Siis võib tehistingimustes kasvatatud lõhe traditsioonilisel tasemel importi, mille puhul peetakse kinni kehtestatud hinnategurist, jätkata ilma igasuguse täiendava tollimaksuta ning sellegipoolest võib importida piiramatus koguses, kuigi sel juhul tuleb tasuda täiendav tollimaks.

(108)

Traditsiooniliste kaubavoogude säilitamiseks ja ühenduse turu avatuks jäämise tagamiseks ka väiksematele turuosalistele tuleks tariifikvoodid jagada nende riikide/regioonide vahel, millel on oluline huvi vaatlusaluse toote tarnimiseks, ja mingi osa tuleks jätta teistele riikidele. Pärast konsulteerimist Norra, Tšiili ja Fääri saartega, millel on nimetatud oluline huvi olemas ja kust tuleb oluline osa impordist, peetakse kohaseks määrata igale nimetatud riigile erikvoot. Põhimõtteliselt tuleks tariifikvoot jagada vastavalt kõnealuse riigi poolt 2001. kuni 2003. aastani kestnud kolmeaastase ajavahemiku jooksul tarnitud toote koguhulgale. Samas tuleb märkida, et import Tšiilist langes 2003. aasta teisel poolel piirkontrolliga seotud tehnilistel põhjustel olulisel määral (madalamale tasemele kui 3 % impordist ühendusse), mis on ligikaudu pool nende tavalisest ühendusse suunatud impordist. Sel põhjusel ei ole import Tšiilist 2003. aastal representatiivne ja Tšiili riigipõhised kvoodid peaksid selle asemel tuginema keskmisele impordile aastatel 2001, 2002 ja 2003. aasta kohandatud näitajale (tuginedes 2002. aastale pluss impordi keskmisele kasvumäärale aastal 2003, välja arvatud Tšiili), et mitte moonutada traditsioonilisi kaubavooge. Et vältida põhjendamatut halduskoormust, peaksid tariifikvoodid toimima “kes ees, see mees” põhimõttel.

(109)

Ilmneb, et normaalsetes oludes oli tehistingimustes kasvatatud lõhe tarbimine ühenduses kasvanud aastas 4-5 % vahemikus, kui arvesse võtta uutes liikmesriikides täheldatud kasvu taset. 2004. aasta esimese poole kohta käivad andmed näitavad siiski, et ühenduse lõheturu kasv suureneb ja et samal ajal kui turg uutes liikmesriikides on 15-liikmelise Euroopa Liiduga võrreldes väike, eksisteerivad tõendid, et aastane kasvumäär uutes liikmesriikides (mis oli umbes 30 %) on laienemise tõttu tõusnud ning on nüüd oluliselt kõrgem (50 % ringis). Selle kasvu arvessevõtmiseks tuleks tariifikvoote (mis põhinevad 2001.–2003. aasta keskmisel impordil) tõsta 10 % võrra. Kuna lõheturg on hooajaline, nii et teise poolaasta import ja müük on suuremad kui esimesel, tuleks tollitariife hooajaga kohandada. Kvoodid on arvutatud terve kala ekvivalendi (WFE) põhjal ja tegelikult imporditavaks fileeks ja mittefileeks ümberarvestamise suhted on vastavalt 1:0,65 ja 1:0,9. Kui nende meetmete kohaldamise käigus selgub, et mittefilee ümberarvutamise suhe (1:0,9) ei ole imporditud tehistingimustes kasvatatud lõhe esitusviiside (praegu valdavalt roogitud ja koos peaga) tõttu enam asjakohane, võib meetmed läbi vaadata.

(110)

Täiendava tollimaksu määr peaks olema selline, et see tooks ühenduse tootjatele piisavalt kergendust, ent samal ajal ei tohiks see olla põhjendamatult raskeks koormaks importijatele ja kasutajatele. Väärtuselist tollimaksu peetakse ebasobivaks, sest see ajendaks alandama tollimaksuvaba impordi hindu ja suureneks hinna tõusmisel reaalselt. Seetõttu tuleks kehtestada kindla suurusega tollimaks.

(111)

Eespool toodud minimaalset hinnategurit kohaldatakse alati, et võimaldada ühenduse tootjatel müües kahjumit vältida. Nagu samuti eespool märgitud, on minimaalne hinnategur kehtestatud allapoole ühenduse tootjate tootmiskulusid, kuid kuna neil on õnnestunud varem müüa umbes 10 % hinnalisaga, eeldatakse, et see on võimalik ka edaspidi ning neil õnnestub oma tootmiskulud tasa teenida. Kui peaks juhtuma, et tavapärane kaubandustase ületatakse ja sellest tulenevalt kuulub tasumisele täiendav tollimaks, peetakse ühenduse institutsioonide tavapärase “võrdlushinna allalöömise” lähenemisviisi kohaldamisel asjakohaseks võtta antud täiendava tollimaksu puhul aluseks ühenduse tootjate mittekahjustava sihthinna taseme ja minimaalse hinnateguri vahe. Kõnealust erinevust, mis peegeldab seda, kuivõrd imporditud toote hind on madalam kui hind, mida ühenduse tootjad võiksid saada mittekahjustavas olukorras, pärast kohandusi imporditud toote ja ühenduse toote hinnaerinevuste katteks, peetakse seega mõistlikuks aluseks tollimaksu taseme kindlaksmääramisel. See vahe arvutati välja ühenduse toote mittekahjustava hinna kaalutud keskmise alusel tonni kohta, mille aluseks on ühenduse toote tootmiskulud pluss käibest tulenenud 14 % kasum. See on kooskõlas varasemate lõhega seotud kaubanduse kaitsemeetmete juhtumite puhul vastavalt vajadusele kehtestatud kasumi tasemega ning kajastab kõnealuses tootmisharus esinevaid meteoroloogilisi, bioloogilisi ja kadudega seotud riske. Seda mittekahjustavat hinda võrreldi minimaalse hinnateguriga. Erinevus nende kahe hinna vahel toob kaasa tasumisele kuuluva esialgse tollimaksu 330 eurot tonni kohta (WFE), mis on eespool toodud ümberarvutamissuhete alusel võrdne 366 euroga tonni kohta muu kui filee eest ja 508 euroga tonni kohta filee eest.

(112)

Ette tuleks näha meetmete läbivaatamine komisjoni poolt, kui asjaolud peaksid muutuma. Et võtta nõuetekohaselt arvesse turul pärast kehtivate kaitsemeetmete rakendamist toimunud võimalikke muutusi, kavandatakse turu ja hinnamuutuste järelevalvet. Kui kogutud andmed või muu teave viitab, et olenevalt asjaoludest 2 850 euro või 2 736 euro suurune lõplik impordihinna tase ei oleks asjakohane, algatatakse ennetähtaegne läbivaatamine, et muuta kõnealust lõplikku impordihinna taset enne, kui see jõustub. Huvitatud isikutega peaksid toimuma korrapärased kohtumised iga kuue kuu järel või huvitatud isikute taotluse korral vastavalt asjaomastele põhjendatud tõenditele.

(113)

Kooskõlas ühenduse õigusaktide ja ühenduse rahvusvaheliste kohustustega ei tohi lõplikke kaitsemeetmeid kohaldada mis tahes toote suhtes, mis on pärit arengumaalt, kui selle osakaal antud toote impordist ühendusse ei ületa 3 %. Seoses sellega võeti määruses (EÜ) nr 1447/2004 eriti arvesse Tšiili kui arengumaa olukorda, kuivõrd Tšiilist pärit impordi suhtes ei kehtinud ajutised meetmed, kuna 2003. aasta teisel poolel oli Tšiilist pärinev import 3 % künnisest madalam. Kõnealuse määruse kohaselt märgiti, et nimetatud impordi arengut jälgitakse põhjalikult, et teha kindlaks, kas täheldatud langustrend osutub püsivaks. Pärast täiendavat uurimist on siiski ilmne, et Tšiilist pärit import on nüüdseks jõudnud uuesti umbes 6 % tasemele ühenduse impordist ja et impordi vähenemine 2003. aasta teisel poolel oli arvatavasti vaid ajutine nähtus. Seepärast ja võttes arvesse asjaolu, et kogu Tšiilist pärinev import 2003. aastal ületas nimetatud 3 % taseme, tuleks Tšiilist pärineva impordi suhtes kohaldada ka lõplikke kaitsemeetmeid. Lisas 2 on määratletud arengumaad, mille suhtes lõplikud meetmed ei kehti.

(114)

Lõplikud meetmed ei tohiks kesta kauem kui neli aastat, sealhulgas ajutiste meetmete kehtivusaeg. Meetmed peaksid jõustuma 6. veebruaril 2005 ja peaksid kehtima 13. augustini 2008.

(115)

Kohanemise esilekutsumiseks peaks pärast meetmete kehtestamist toimuma nende korrapärane liberaliseerimine, millega tagatakse ühenduse tootjatele tugev stiimul vajalike ümberkorralduste ja kohanduste järkjärguliseks tegemiseks. Leitakse, et liberaliseerimine peaks algama üks aasta pärast ajutiste meetmete kehtestamist ning seejärel toimuma igal aastal.

(116)

Liberaliseerimine peaks võimaldama tehistingimustes kasvatatud lõhe üha suuremate koguste importi, pidades kinni hinnategurist, ilma täiendava tollimaksu tasumiseta, tõstes seeläbi meetmete käigus ühenduse tootjatele avaldatavat konkurentsisurvet. Sarnaselt tuleb täiendava tollimaksu määra järkjärgult vähendada, et tariifikvootide taset ületava impordi suhtes kohaldataks järkjärguliselt madalamat tollimaksu. Liberaliseerimisel tuleb arvestada ka turu kasvu eeldustega. Seepärast peaks liberaliseerimine toimuma tariifikvootide suurendamisena, millega kaasneks tariifikvootide ületamisel tasumisele kuuluva täiendava tollimaksu taseme vähenemine. Leitakse, et igal konkreetsel juhul tuleks tariifikvoote tõsta 10 % võrra ja täiendavat tollimaksu langetada 5 % võrra, kuid põhjendatud juhul võib selle läbi vaadata.

(117)

Lõplike kaitsemeetmete otstarve on anda ühenduse tootjatele piiratud aeg ümberkorralduste tegemiseks, et impordiga tõhusamalt konkureerida. Seoses sellega viidatakse komisjoni määruse (EÜ) nr 3285/94 artikli 20 lõikele 2, millega keelatakse meetmete kohaldamisala võimalik laiendamine tõendite puudumisel ühenduse tootjate kohanemise kohta.

(118)

Ühenduse tootjatel on juba käimas ümberkorraldamisprotsess seoses suure kahjumiga, mis on põhjustanud mõningate ettevõtjate lahkumise tootmisharust, samuti toonud kaasa pankrotistumisi ja pankrotivara ülevõtmisi, mis on sundinud teisi tegevust lõpetama. Viimastel aastatel on tehtud ka märgatavaid edusamme tootlikkuses ja efektiivsuses. Kui eesmärgiks on tootmisharu areng, et selle konkurentsivõime oleks nii praegu kui ka tulevikus maksimaalne, on vaja teatavat perioodi, mille jooksul toimub organiseeritud ümberkorralduskava rakendamine.

(119)

Asjaomaste siseriiklike ametiasutuste poolt koostöös tööstussektoriga välja töötatud ümberkorraldusstrateegia võtmeelemendid on järgmised: 1) kasvatuskohtade optimeerimiskavade rakendamine kalakasvatusmajandite ümberpaigutamiseks või liitmiseks, et muuta kasvandused suuremaks järgmise kahe kuni kolme aasta jooksul, tõstes seeläbi tõhusust ja vähendades kulusid; 2) mitmekesistamine teiste liikidega – tursa- ja lestakasvanduste lisandumine, kasvatuskohtade varustamisena valge kala liikidega ning karpide kasvatamine (praeguse finantsolukorra tõttu takistab nimetatud muudatusi tõsiselt rahastamisvahendite puudus); 3) arenenumate keskkonnaalast kandevõimet suurendavate vahendite loomine, et saaks paremini hinnata nõusoleku andnud kalakasvanduste biomassi maksimaalset lubatavat taset, mille puhul säilib mere ökosüsteemi tervis, soodustades seeläbi liikumist suuremate üksikkasvanduste ja suurema mastaabisäästu suunas; 4) kalakasvanduste sünkroniseeritud söötishoidmise täiendav kasutamine hüdroloogiliselt seotud piirkondades koos lõheparasiitide vastase kooskõlastatud raviga, mille kaudu kaitstakse paremini tehistingimustes kasvatatud kalu lõheparasiitide nakkuse ja nendega levivate eest, ning noorlõhede ellujäämuse tõstmine, millega vähendatakse kulusid, 5) kooskõlastamise sisseseadmine tootjate organisatsioonide vahel Iirimaal, Ühendkuningriigis ja Norras, et vältida edaspidi tõsise ületootmise probleeme.

(120)

Selle strateegia osade, eelkõige sünkroniseeritud söödisüsteemi ja lõheparasiitide vastase kooskõlastatud ravi rakendamisel on juba tehtud mõningaid edusamme, kusjuures kõnealuste meetmete kehtivusajal oodatakse edasisi märkimisväärseid edusamme. Juhul kui kõnealuse kohandamise osas ei tehta meetmete kehtivusajal piisavaid edusamme, võib komisjon lugeda nurjumise asjaolude muutumiseks käesoleva määruse artikli 1 lõike 6 tähenduses, mis nõuab meetmete jätkuva vajaduse läbivaatamist.

(121)

Lisaks ettenägematutele arengutele, impordi kasvule, märgatavale kahjule, põhjuslikele seostele ja olulistele asjaoludele uuriti ka, kas eksisteerib kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järelduseni, et lõplike meetmete kehtestamine ei ole ühenduse huvides. Selleks kaaluti kättesaadavate tõendite põhjal pärast kontakteerumist ühenduse tootjatega, teiste tehistingimustes kasvatatud lõhe tootjatega ühenduses, importijate ja töötlejatega lõplike meetmete mõju kõikidele menetluse osapooltele ja selliste meetmete kehtestamise või kehtestamatajätmise tõenäolisi tagajärgi.

(122)

Ühenduse tootjate ühendatud aastane käive on üle 500 miljoni euro ja lisaks 1 450 otsesele töökohale, mille nad on loonud, sõltuvad nendest kaudselt hinnanguliselt veel 8 000 töökohta töötlemis- ja teistes sektorites. Nad on ühe kõige kiiremini kasvava tööstusharu osa, mille toodang on 1995. ja 2001. vahel kahekordistunud. Nad suudavad üha tõhusamalt toota toodet, mille turg kasvab nii ühenduses kui ka kogu maailmas. Normaalsetes turutingimustes on nad elujõulised ja konkurentsivõimelised ja nende tootlikkus on tõusuteel.

(123)

Ühenduse tootjate positsioon on selgelt ohus, kui odava impordi praegust taset ei korrigeerita. Sellest annavad tunnistust pidevad teated eelseisvate pankrottide kohta. Kavandatavaid meetmeid kohaldatakse vaatlusaluse toote kogu impordi suhtes, välja arvatud import arengumaadest, mille eksport ei ületa 3 % ühenduse impordist. Seega kohaldataks neid rohkem kui 95 % suhtes asjaomasest impordist. Kuigi väideti, et meetmete hinnategurit võib olla raske jõustada, pidades silmas varasemaid kogemusi hinnakohustustega seoses tehistingimustes kasvatatud lõhega, tuleb meenutada, et hinnateguri aluseks ei ole kohustused, vaid riikliku tolli kogutav muutuv tollimaks. Seega võib eeldada, et meetmed kujuneksid efektiivseiks ja võimaldaksid ühenduse tootjate hindadel tõusta õiglasele tasemele.

(124)

Lõhe tehistingimustes kasvatamise piirkonnad on enamasti kõrvalised kohad – peamiselt Šotimaa lääne- ja põhjarannikul ja Iirimaa läänerannikul. Sealsed töövõimalused on piiratud ja lõhekasvanduste loodud majandustegevus annab olulise panuse nende piirkondade kohalikku majandusse. Ilma selle panuseta ei oleks paljud väikesed kohalikud ettevõtted, mis ühenduse tootjaid ja nende töötajaid kaupade ja teenustega varustavad, enam elujõulised. Seega on tõhusate lõplike meetmete kasutuselevõtt sõltuvate tööstusharude huvides.

(125)

Kuigi üks osapool väitis vastupidist, on ilmselgelt ühenduse tootjate suuremate varustajate (nagu noorlõhe- ja söödatootjad) huvides, et nende toodetele oleks tugev ja ennustatav nõudlus hinnaga, mis võimaldaks neil teenida mõistlikku kasumit.

(126)

Hindamaks meetmete kasutuselevõtmise või kasutusele mittevõtmise mõju importijatele, töötlejatele ja kasutajatele, saadeti vaatlusaluse toote teadaolevatele importijatele, töötlejatele ja kasutajatele ühenduse turul küsimustikud. Importijad/töötlejad/kasutajad on tavaliselt ühed ja samad ning paljud neist on tegelikult seotud eksportivate tootjatega väljaspool ühendust, eriti Norras. Vastused saadi 6 importijalt/töötlejalt/kasutajalt ja ühelt töötlejate liidult. Lisaks esitasid komisjonile oma seisukoha mitu töötlejate ühendust ning kontakteeruti teatavate töötlejate ja nende ühendustega.

(127)

Mõned väitsid, et kasutusele ei peaks võtma mingeid meetmeid, sest tehistingimustes kasvatatud lõhe hindades oli olnud ainult lühike ajutine langus kahe või kolme kuu jooksul, mis järgnesid Norra vastu suunatud dumpinguvastaste meetmete tühistamisele 2003. aasta mais, ja hinnad olid pärast seda uuesti normaliseerunud. Töötlejad rõhutasid, et igasugune hinnatõus suurendaks nende kulubaasi, vähendaks nende müüki ja kasumlikkust ning võiks põhjustada töökohtade kaotust ja isegi tootmise ümberpaigutamist, rõhutades, et kalatöötlussektoris on tööhõive palju kõrgem kui kalakasvandustes ja mõningatel juhtudel loob see töökohti madala tööhõivega piirkondades.

(128)

Samas on siiski selge, et hinnad ei ole 2004. aasta esimesel poolel taastunud. Impordihinnad kasvasid 2003. aasta 4. kvartalist kuni 2004. aasta 1. kvartali algupooleni, kuid langesid seejärel kindlalt 2004. aasta 1. kvartali teises pooles ja 2004. aasta 2. kvartalis, kusjuures ühenduse tootjate hinnad järgisid sama trendi. Ühenduse tootjate hind jääb mittekahjustavast hinnast oluliselt madalamaks.

(129)

Pealegi viitab uusim teave sellele, et hinnad on endiselt langemas. Töötlejate peamiseks kuluartikliks on toorme- ja tööjõukulud ning vastab tõele, et toormehinna tõus tõstaks töötlejate kulusid. Ent vastavalt töötlejate antud teabele langes toormehind ajavahemikus 2002–2003 10 % võrra, olles aastatel 2000–2002 langenud juba 18 % võrra. 2003. aastal oli toore 26 % odavam kui 2000. aastal. Samal ajal viitab nende antud teave sellele, et nende müügihinnad on 2002. ja 2003. aastal umbes samaks jäänud. Kõigil töötlejatel, kes esitasid teavet oma lõhetöötlemistegevuse kasumlikkuse kohta, on kasumlik lõhetöötlemistegevus ning arvatakse, et nad suudavad tulla toime mõõduka kulude tõusuga ilma töökohtade vähendamise või ümberpaiknemiseta. On selge, et tehistingimustes kasvatatud lõhe praegused hinnatasemed ei ole keskmises ja pikas perspektiivis jätkusuutlikud. Seepärast tuleb töötleval tööstusel igal juhul seista keskmises või pikemas perspektiivis silmitsi oma tooraine maksumuse tõusuga.

(130)

Seoses tööhõivega annab ühenduse kalatöötlemissektor tööd umbes 100 000 töötajale, kuigi vaid väike osa neist on seotud tehistingimustes kasvatatud lõhe töötlemisega. Miski ei viidanud sellele, et võimalikud meetmed tooksid kaasa tööhõive taseme langemise ühenduses.

(131)

Töötlejad rõhutasid samuti vajadust tagada peamistel Euroopa turgudel kauplejatele ja tarbijatele madala hinnaga kvaliteetse toote jätkuv kättesaadavus. Nad väljendasid erilist muret võimaluse pärast, et kohe pärast tariifikvootide kasutuselevõttu võib alata spekuleeriv ostmine ning väitsid, et kui tariifikvoodid täis saavad, tuleb neil võib-olla tootmine peatada. Lõpuks märkisid nad, et kui meetmed kasutusele võetakse, peaksid need olema sellised, et säiliks piisav pakkumine ja et need aitaksid turul hindu stabiliseerida, et töötlejad saaksid oma kulusid paremini prognoosida. Kui ühed jäid sellega seoses täielikult igasuguste meetmete vastu, andsid teised mõista, et meetmete kehtestamisel eelistaksid nad tariifikvootide süsteemi, samas kui teatud töötlejad eelistaksid litsentside süsteemi.

(132)

Tuleb märkida, et meetmed koosnevad hinnategurist, mis kajastab ühenduse tootjate kulude tagasiteenimist, ning tariifikvootidest, mis põhinevad keskmisel impordil ühendusse (kaasa arvatud uued liikmesriigid) ajavahemikul 2001–2003 pluss 10 %, mille ületamisel kehtib täiendav tollimaks. Seega peaks kogu ühenduse töötlevale tööstusele jääma kättesaadavaks piisav toorme hulk. Kuigi mõned osapooled väitsid, et meetmed kujutaksid endast ühenduse tootjate jaoks rasket halduskoormust, ei olnud see väide põhjendatud ning leitakse, et meetmed kujutavad endast minimaalset tõhusale kohaldamisele vastavat halduskoormust.

(133)

Seega ei peeta ebasoodsaid asjaolusid, mis töötlejate/kasutajate ja importijate jaoks tõenäoliselt – kui üldse – kaasnevad, sellisteks, et need kaaluks üles tulu, mida ühenduse tootjaid oodatakse saavat tänu kavandatavatele lõplikele minimaalseks peetavatele meetmetele, mis on vajalikud tekitatud märgatava kahju heastamiseks ja ühenduse tootjate olukorra edasise tõsise halvenemise vältimiseks.

(134)

Kuna asjaomane toode on tarbekaup, teavitas komisjon uurimise alustamisest erinevaid tarbijaorganisatsioone. Ühelt osapoolelt saadi vastus, millest selgus, et lõhe kasulik toime on laialt tunnustatud ning hinna kunstlik tõstmine muudaks heade toitumistavade juurutamise tarbijate jaoks raskemaks ja kahjustaks tehistingimustes kasvatatud lõhe importijate, töötlejate ja jaemüüjate majanduslikku elujõulisust. Teine väitis, et meetmed võivad takistada neid jätkamast tehistingimustes kasvatatud külmutatud lõhe importi ja müüki. Samuti väljendati muret selle üle, et igasugune hinnatõus vähendab tehistingimustes kasvatatud lõhe kättesaadavust ja lämmatab turu kasvu neis liikmesriikides, mille sisemajanduse kogutoodang inimese kohta (SKT) on keskmisest madalam.

(135)

Nagu eespool märgitud, leitakse siiski, et praegune turuhind on nii madal, et see ei ole keskmises ja pikemas perspektiivis jätkusuutlik ning majandusettevõtjatel on jätkuvalt juurdepääs piiramatutele impordikogustele, mille suhtes kehtib hinnategur ja tariifikvootide taseme ületamisel täiendav tollimaks. Arvestades terve kala kasvandusehinna ja töödeldud lõhetoodete jaehinna marginaalide suurust, leitakse, et kavandatavad meetmed ei avalda tõenäoliselt olulist mõju jaehindadele ja mõju tarbijatele peetakse seetõttu minimaalseks. Sellegipoolest jälgib komisjon põhjalikult meetmete mõju hindade kättesaadavusele ja turu kasvule neis liikmesriikides, mille SKT on keskmisest madalam,

a)

esitada tuleb päritolutõend, mis on välja antud kõnealuse riigi pädevate ametiasutuste poolt ja mis vastab määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklis 47 sätestatud tingimustele ning

b)

täidetud on tingimus, et toode on veetud artikli 6 tähenduses otse sellest riigist ühendusse.

a)

tooted, mida veetakse ilma ühegi kolmanda riigi territooriumi läbimata;

b)

tooted, mida veetakse läbi ühe või mitme kolmanda riigi peale päritolumaa, koos ümberlaadimise või ajutise ladustamisega nendes riikides või ilma selleta eeldusel, et vedu nende riikide kaudu on õigustatud geograafiliste tingimuste või veonõuete tõttu ning eeldusel, et need tooted:

a)

päritolumaal väljastatud üksainus veodokument, mis hõlmab teekonda läbi transiidiriigi või -riikide;

b)

transiidiriigi või -riikide tolliasutuse tõend, milles on ära toodud:

—

need väljusid päritolumaalt enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva ja

—

neid veetakse pealelaadimiskohast päritoluriigis mahalaadimiskohta ühenduses kehtiva veodokumendi alusel, mis on väljastatud enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva.

—

mereveo korral konossement, millest nähtub, et pealelaadimine toimus enne kõnealust kuupäeva,

—

raudteeveo korral veokiri, mille päritoluriigi raudteeasutused võtsid vastu enne kõnealust kuupäeva,

—

maanteeveo korral CMR kaubaveoleping või muu päritoluriigis enne kõnealust kuupäeva väljastatud veodokument,

—

õhuveo korral lennuveokiri, millest nähtub, et lennuettevõtja võttis tooted vastu enne kõnealust kuupäeva.