LISA

Juhised selle kohta, mis on asjakohaselt tasakaalustatud geograafiline kättesaadavus direktiivi 98/70/EÜ artikli 3 lõike 2 punkti d ja artikli 4 lõike 1 punkti d kohaldamisel

1.   KÄESOLEVATES JUHISTES KASUTATUD MÕISTETE MÄÄRATLUSED

Väävlivaba kütus – pliivaba bensiin ja diislikütused, mis sisaldavad väävlit kuni 10 mg/kg.

Kütuse tanklad – jaemüügi- või kommertsteenindusjaamad, kus kütus tangitakse sõidukitesse nende käitamiseks (määratletud standardiga EN 14274:2003).

2.   MÕJUTAVAD TEGURID

Väävlivaba kütuse kättesaadavuse tagamiseks peavad liikmesriigid omama teatud paindlikkust ja arvesse võtma erinevate siseriiklike turgudega ja tarnete infrastruktuuriga seotud tingimusi. Arvesse tuleks võtta järgmisi tegureid:

1)   väike rahvastikutihedus

Suurtes väikese rahvastikutihedusega piirkondades on kütusetanklaid tõenäoliselt vähem ja need on väiksemad (läbilaskvusmahu või kütusepumpade arvu poolest) ning suuremad tanklad asuvad tihedamalt asustatud aladel. Arvesse tuleks võtta suuremaid vahemaid kütuse tanklate vahel ja olemasoleva infrastruktuuri suutmatust pakkuda erineva väävlisisaldusega kütuseid.

2)   suur rahvastikutihedus

Suure rahvastikutihedusega aladel on kütusetanklad tõenäoliselt keskmiselt suuremad (nii läbilaskvusmahu kui ka kütusepumpade arvu poolest), neid on rohkem ning need asetsevad tihedamalt. Sellisel juhul suudab infrastruktuur tõenäoliselt pakkuda erikvaliteediklassi kuuluvaid kütuseid ja on ka võimalik järk-järguliselt laiendada tanklate levikut.

3)   väikesaarte turud

Väikesaarte turgudel on tõenäoliselt samalaadsed probleemid nagu väikese rahvastikutihedusega aladel, millele võib lisanduda ka väiksem tarneturg (või ainult ühe tarnijaga turg) või piiratud arv põhiteenindusjaamu (või ainult üks põhiteenindusjaam).

3.   ÜLDJUHISED

Vastavalt direktiivi 98/70/EÜ artiklile 8 on liikmesriigid kohustatud esitama põhiteavet väävli- ja pliivaba bensiini ja diislikütuse siseriiklike müügimahtude kohta.

Käesolevates juhistes on esitatud neli hindamiskriteeriumi, mida komisjon tunnistas eriti kasulikuks väävlivaba kütuse kättesaadavuse määratlemisel asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel direktiivi artikli 3 lõike 2 punkti d ja artikli 4 lõike 1 punkti d kohaldamise eesmärgil. Kaks üksikasjalikku põhilist varianti A ja B, annavad selgema ja täpsema teabe väävlivaba kütuse kättesaadavuse kohta asjakohaselt tasakaalustatud geograafilisel alusel. Üldjuhul eeldatakse, et liikmesriigid võivad valida kas variandi A või B vahel ega kohalda mõlemat samaaegselt.

Lisaks on kaks vähem üksikasjalikku sekundaarset varianti C ja D, mis annavad teavet kättesaadavuse kohta teatavates piirkondades.

Tuleb märkida, et esitatud variandid võivad kaotada osatähtsuse, kui saavutatakse kõrge kättesaadavuse aste, nt 60 %–80 % kõikides teenindusjaamades. Sellisel juhul võib edasine siseriikliku poliitika tulemuslikkuse hindamine üksikasjalikul piirkondlikul tasandil osutuda mittevajalikuks. Variandi D puhul võib protsendimäär olla tingimustest sõltuvalt natuke kõrgem.

Igal juhul osutavad väävli- ja pliivaba bensiini ja väävlivaba diislikütuse kasutuselevõtu erinevad tingimused sellele, et neid tuleks eraldi analüüsida.

Liikmesriigid võivad valida meetodid, mida nad peavad kõige asjakohasemaks väävlivaba kütuse kättesaadavuse siseriiklikuks rakendamiseks. Siiski on liikmesriikidel soovitatav kaaluda käesolevates juhistes esitatud võimalusi enne otsuse langetamist direktiivi siseriikliku rakendamise hõlbustamiseks kõige sobivamate meetmete kohta. Erijuhtusid käsitletakse 4. osas.

3.1.   A variant: väävlivaba kütuse tanklate osakaal piirkonniti

3.1.1.   Kriteerium

Siseriiklike pliivaba bensiini ja diislikütuse tanklate arv ja protsentuaalne osakaal ning olemasolevad väävlivaba kütuse kvaliteediklassid (iga aruandlusaasta lõpul) vastavalt Euroopa Ühenduste Statistikaameti 3tasandilise statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuuri (NUTS) 3. tasandi piirkondlikule jaotusele.

Käesolevas kriteeriumis kasutatakse järgmisi ühikuid:

a)	kütuse tanklate arv;

b)	väävlivaba kütuse tanklate protsent.

3.1.2.   Kasulikkus

Selle kriteeriumi eeliseks on asjaolu, et osutatakse selgelt väävlivaba kütuse geograafilisele kättesaadavusele sellisel tasemel, mis tagab ühtlase jaotuse siseriiklikul territooriumil. Lisaks on NUTSi piirkondlikud alad juba määratletud ja kasutusel teistes ühenduse statistilistes andmetes ning muude NUTSi piirkondlike andmete kättesaadavus (nt rahvaarv, pindala jne) võimaldab läbi viia kasulikke lisaanalüüse.

3.2.   B variant: keskmine kaugus väävlivaba kütuse tanklate vahel

3.2.1.   Kriteerium

Keskmine kaugus pliivaba bensiini või diislikütuse tanklate vahel, kus on saadaval väävlivaba kütus. See hõlmab ka riiklike keskmiste, maksimum- ja miinimumvahemaade arvutamist eri teenindusjaamade vahel, mis pakuvad väävlivaba kütust (eraldi pliivaba bensiini ja diislikütuse puhul). Võib osutuda kasulikuks võrrelda seda kõikide tanklate riikliku keskmisega.

3.2.2.   Kasulikkus

Selle kriteeriumi eeliseks on asjaolu, et see annab hinnangu vahemaade kohta siseriiklikul territooriumil, mille väävlivaba kütust vajavad sõidukite omanikud peavad läbima, et tankida oma sõidukit. Võrdlus kõikide tanklate riikliku keskmisega annab kriteeriumile eelise võrreldes siseriiklike eritingimustega.

3.3.   C variant: väävlivaba kütuse kättesaadavus suurtes kütusetanklates

3.3.1.   Kriteerium

Väävli- ja pliivaba bensiini või diislikütust pakkuvate suurte/peamiste tanklate arv ja protsentuaalne osakaal riiklikul tasandil. Liikmesriigid peaksid vastavalt siseriiklikele tingimustele määratlema suured kütusetanklad, võttes arvesse kütuse läbilaskvuse alammäära miljonites liitrites aasta kohta (nt hõlmatakse umbes 5 % kõikidest tanklatest).

3.3.2.   Kasulikkus

Suured tanklad asuvad suure nõudlusega aladel, seega on kõnealune kriteerium kasulik väävlivaba kütuse kättesaadavuse meede sellistes piirkondades. Kõnealused tanklad jaotuvad tõenäoliselt ühtlaselt riigi territooriumil ja kriteeriumi saab suhteliselt kergesti kasutada.

3.4.   D variant: väävlivaba kütuse kättesaadavus maanteede/kiirteede äärsetes kütusetanklates

3.4.1.   Kriteerium

Väävli- ja pliivaba bensiini või diislikütust pakkuvate põhimaanteede või maanteede/kiirteede äärsete tanklate arv ja protsentuaalne osakaal riiklikul tasandil. Liikmesriigid peaksid vajaduse korral määratlema põhimaanteed või maanteed/kiirteed.

3.4.2.   Kasulikkus

Kõnealune kriteerium on eriti kasulik seoses transiidi ja turismiga, kuna tagab meetme kättesaadavuse põhilistel transpordisoontel. Kõnealused tanklad asetsevad tõenäoliselt riigi territooriumil geograafiliselt suhteliselt ühtlaselt ja laiaulatuslikult, kuigi peamiselt suuremate asustuskeskuste läheduses.

4.   ERIJUHUD

Mõnel puhul ei pea liikmesriigid võetud meetmete liigi või kaasneva eriolukorra tõttu rakendama esmaseid ega teiseseid variante täielikult, et nõuetekohaselt kirjeldada väävlivaba kütuse geograafilist kättesaadavust. On ette nähtud kaks juhtu, mil võib osutuda põhjendatuks siseriikliku poliitika tulemuslikkuse piiratum hindamine:

1)	väga suur väävli- ja pliivaba bensiini ja diislikütuse kättesaadavus või siseriikliku turu ümberkorraldamine väävli- ja pliivabale bensiini ja diislikütuse kasutusele võtmiseks;

2)	kui liikmesriigi või saare piiratud turu kohta on ainult üks terminal/tarnija.

Sellistel juhtudel on asjakohane järgmine piiratud analüüs.

4.1.   Väga suur kättesaadavus/turu ümberkorraldamine

Kui liikmesriikide võetud meetmete liik tagab väga suure kättesaadavuse/üleriigilise turu ümberkorraldamise (nt 60–80 % teenindusjaamadest või müügist), võib olla piisav kasutada ainult põhiteavet väävlivaba kütuse kogumüügi (mahtude) kohta ning vajaduse korral siseriiklikke andmeid pliivaba bensiini ja diislikütuse kohta.

On mitmeid kõnealuse suure kättesaadavuse/turu ümberkorraldamise saavutamise viise. Nendeks võivad olla:

a)	tööstuslepingud, mis tagavad väävlivaba kütuse pakkumise enamikes kütusetanklates;

b)	rahaliste stiimulite kasutamine, mis hõlbustab turu üleminekut peamiselt väävlivabale kütusele;

c)	kohustuslik üleminek väävlivabale kütusele/ kohustuslik väävlivaba kütuse kättesaadavus tanklates.

4.2.   Ühe terminali/saarte turud

Ainult ühe tarneterminaliga või saare turu tingimustega liikmesriikides võib väävlivaba kütuse kättesaadavus märkimisväärselt suureneda või jõuda isegi 100 %ni. Seetõttu võib neis piirkondades väheneda variantide A–D kasutegur sõltuvalt konkreetsest olukorrast.