13.4.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 94/34

(1)

Loomasõnniku kogused, mida üks liikmesriik kavatseb laotada ühe hektari kohta aastas ning mis erinevad direktiivi 91/676/EMÜ III lisa punktis 2 ja alapunktis a sätestatud kogustest, tuleb kindlaks määrata nii, et need ei piiraks kõnealuse direktiivi artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamist, ning neid tuleb põhjendada objektiivsete kriteeriumidega, käesoleval juhul näiteks pikkade kasvuperioodide ja suure lämmastikuvajadusega põllukultuuridega.

(2)

Komisjon võttis 18. novembril 2002. aastal vastu otsuse 2002/915/EÜ, mis käsitleb direktiivi 91/676/EÜ artiklist 9 ja III lisa punkti 2 alapunktist b erandi tegemise taotlust. (2) Erandit kohaldati Taani tegevusprogrammi raames, mis võeti vastu aastateks 1999–2003 ning mis kehtis kuni 2004. aasta 1. augustini. Selle kohaselt lubati teatavates veisekasvatusettevõtetes laotada aastas ühe hektari kohta kuni 230 kg lämmastikku sisaldav sõnnikukogus.

(3)

2004. aasta 8. jaanuaril taotles Taani erandi kehtivusaja pikendamist. Taotlusele oli lisatud tehniline dokumentatsioon, mis pärines 2. veebruarist 2004, 2. aprillist 2004, 23. aprillist 2004, 14. juunist 2004, 2. augustist 2004, 14. septembrist 2004 ja 4. oktoobrist 2004.

(4)

Taani õigusakte, millega võeti üle direktiiv 91/676/EMÜ, võib käsitleda kõnealuse direktiiviga kooskõlas olevana ja nende sätteid kohaldatakse võrdselt nimetatud erandiga.

(5)

2003. aasta detsembris lõpetas Taani oma teise veekeskkonda käsitleva tegevuskava hindamise, milles osutati eesmärgiks seatud nitraatide 48 % suuruse leostuse vähendamise saavutamisele aastatel 1985–2003.

(6)

Taani parlamendi kokkuleppes Taani kolmanda veekeskkonda käsitleva tegevuskava kohta aastateks 2005–2015 seati eesmärgiks vähendada nitraatide leostust aastatel 2005–2015 veel 13 % võrra ning ülemäärast fosfaadisisaldust 50 % võrra.

(7)

Kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikliga 5 on Taani kehtestanud tegevusprogrammid, millega tagatakse kõnealuses direktiivis sätestatud põhjavee nitraadisisalduse ülempiiri saavutamine, milleks on 50 mg/l kohta.

(8)

Seire- ja kontrollitulemused näitavad, et aastatel 2002–2003 hõlmas otsuses 2002/915/EÜ sätestatud erand 1 845 veisekasvatusettevõtet, 213 617 loomühikut ja 123 068 hektarit e vastavalt 4 %, 11 % ja 5 % Taani kogunäitajatest.

(9)

Nitraatide leostuse arvestused, mis põhinevad liivase ja savise pinnasega vaatluskohtades paiknevatel põllumajanduslikel haardealadel tehtud vaatlustel ja toitaineanalüüsidel, näitavad, et aastatel 1990–2003 vähenes nitraatide leostus 42 % võrra savimaadel ja 52 % võrra liivamaadel. Selline vähenemine on kinnitatud aastateks 2002/2003.

(10)

Analüüsist selgub, et juurestiku kihist lahkuva vee nitraadisisaldus väheneb ning läheneb nüüd 50 mg/l, vähenedes aastas 3,1 ja 6,1 mg/l võrra vastavalt savi- ja liivapinnase kohta. Põllumajanduslikel haardealadel paiknevate vooluveekogude nitraadisisaldus vähenes ajavahemikul 1990. aastast kuni 2003. aastani 29 % võrra. 2003. aastal oli põhjavee ülemiste kihtide keskmine nitraadisisaldus alla 50 mg/l nii liiva- kui ka savipinnase puhul.

(11)

Komisjon on pärast Taani taotluse läbivaatamist ja arvestades eelkõige otsuses 2002/915/EÜ sätestatud erandi kohaldamisest saadud kogemusi arvamusel, et Taanis kavandatav loomasõnnikukogus, s.o 230 kg lämmastikku hektari kohta aastas, ei piira direktiivis 91/676/EMÜ määratletud eesmärkide saavutamist, kui järgitakse teatavaid rangeid nõudeid.

(12)

Käesolevat otsust rakendatakse Taani tegevusprogrammi raames, mis võeti vastu aastateks 2004–2007.

(13)

Otsuse 2002/915/EÜ kehtivusaeg lõppes 1. augustil 2004. Pidades silmas kõnealuse otsuse kohaldamisest saadud kogemusi ja tagamaks, et asjaomased veisekasvatajad võiksid edaspidigi saada kasu erandi kohaldamisest, on asjakohane kohaldada käesolevat otsust alates 2. augustist 2004.

(14)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 91/676/EMÜ artikli 9 alusel loodud nitraadikomitee arvamusega,

a)

veisekasvatusettevõte – ettevõtted, kus on rohkem kui kolm loomühikut, millest vähemalt kaks kolmandikku on veised,

b)

rohumaa – püsi- või ajutine rohumaa (ajutine rohumaa on kasutusel vähem kui neli aastat),

c)

heintaimede allakülviga põllukultuurid – teravili sileerimiseks, mais ja/või suvioder sileerimiseks; heintaimede allakülviks enne (maisi) või pärast koristust. Heintaimed toimivad lämmastikku bioloogiliselt siduvate kultuuridena ja väldivad lämmastiku väljauhtumist mullast talve jooksul,

d)

peet – söödapeet.

a)

üldine lämmastiku sisendkogus peab ühtima vaatlusaluse põllukultuuri tarvitatud ja pinnasest kättesaadava lämmastikukogusega, kusjuures väetamise norm on 10 % väiksem kui optimaalne majandustase;

b)

igal veisekasvatusettevõttel peab olema väetamiskava ja väetisearvestus. Hiljemalt iga aasta 1. septembriks tuleb ametiasutustele esitada kava, milles kirjeldatakse külvikorda ajavahemikus 1. augustist kuni 31. märtsini. 21. aprilliks tuleb kõnealustesse kogu külviperioodi hõlmavatesse kavadesse lisada teave põllule laotatava sõnniku ja väetiste eeldatavate koguste kohta ning need peavad olema ametiasutustele kättesaadavad. Külvikorrakavades peavad olema määratletud heintaimed, lämmastikku siduvad heintaimed või peet ja muud heintaimede allakülviga põllukultuurid. Väetamiskavad peavad sisaldama eeldatavat lämmastiku ja fosfori laotamisvajadust, kusjuures laotatava lämmastiku norm peab olema 10 % väiksem kui optimaalne majandustase. Väetamiskavas peab olema määratletud ka kasutatava väetise liik (näiteks loomasõnnik, heitmed, keemilised väetised) ja see peab sisaldama skemaatilist maakaarti, millel on ära näidatud põldude paigutus. Kavu tuleb läbi vaadata hiljemalt seitse päeva pärast põllumajandustegevuse muudatusi, et tagada kavade ja tegeliku põllumajandustegevuse vaheline vastavus. Väetisearvestus tuleb esitada igal aastal pädevale asutusele. Kõnealune tegevus peab olema reguleeritud normatiivaktidega;

c)

iga veisekasvatusettevõte peab koos iga-aastase avaldusega esitama ka väetisearvestuse ja olema valmis pisteliseks kontrolliks;

d)

iga veisekasvataja, kelle eranditaotlus on rahuldatud seoses väetiste täpse kasutamisega, peab perioodiliselt võtma pinnasest lämmastiku- ja fosforiproove (vähemalt iga kolme aasta tagant iga viie hektari kohta);

e)

sõnnikut ei laotata sügisel enne rohumaade sügiskündi ja pärast kündmist kasvatatakse kõrge lämmastikuvajadusega põllukultuuri.