22.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 75/44

(1)

16. juuli 2001. aasta kirjas teatas Kreeka vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1540/98 (millega kehtestati laevaehitusele antavale abile uued eeskirjad) komisjonile mitmetest äriühingule Hellenic Shipyards AE kavandatavatest riigiabimeetmetest. Teade saadi pärast korduvat teabevahetust Kreeka ametiasutustega, seejärel kui komisjon oli saanud teada kõnealustest meetmetest.

(2)

5. juuni 2002. aasta kirjas, (3) mis on autentses keeles ära toodud Euroopa Ühenduste Teatajas, (4) teatas komisjon Kreeka Vabariigile oma otsusest kiita mõned asjaomased riigiabimeetmed heaks ning algatada mõne teise meetme (“vaidlustatavad meetmed”) suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlust, eelkõige akti 2941/2001 artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 ettenähtud meetmete suhtes, mis reguleerivad äriühinguga Hellenic Shipyards seotud küsimusi.

(3)

Kreeka ametiasutused vastasid komisjonile 16. septembri ja 13. detsembri 2002. aasta kirjadega. Samuti sai komisjon märkusi ühelt huvitatud isikult 6. septembri 2002. aasta kirjaga. Need märkused edastati Kreeka ametiasutustele 2. oktoobri 2002. aasta kirjaga.

(4)

16. septembri 2002. aasta kirjaga taotlesid Kreeka ametiasutused huvitatud isikutele vastamise tähtaja pikendamist ning teatasid komisjonile, et Kreeka valitsus kaalub vaidlustatavate riigiabimeetmete tühistamist seadusega. Samas taotlesid nad komisjoni uurimismenetlusele vastamise tähtaja pikendamist kolme kuu võrra.

(5)

30. jaanuari 2003. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et Kreeka valitsus on otsustanud tühistada kaks vaidlustatavat meedet ning taotles selle otsuse rakendamiseks kolmekuulist tähtaja pikendust. 3. aprilli 2003. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et kahe meetme tühistamine sisaldub “peatselt vastuvõetavas” seaduseelnõus.

(6)

1. augusti 2003. aasta kirjaga palus komisjon Kreeka ametiasutustel esitada meetmeid tühistava seaduse tekst ning teatada kuupäev, millal see võiks minna hääletamisele Kreeka parlamendis. 1. oktoobri 2003. aasta kirjaga vastasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et vaidlustavad meetmed tühistatakse seadusega.

(7)

11. novembri 2003. aasta kirjas kordas komisjon oma taotlust Kreeka ametiasutustele kahte meedet tühistava seaduse teksti ja seaduse vastuvõtmiskuupäeva kohta. 24. jaanuari 2004. aasta kirjaga teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile, et kahe meetme tühistamine sisaldub seaduses, mille Kreeka parlament peaks vastu võtma 13. veebruariks 2004.

(8)

17. märtsi 2004. aasta kirjaga nõudis komisjon teavet meetmete tühistamise edenemise kohta. Kreeka ametiasutused teatasid 29. aprilli 2004. aasta kirjaga komisjonile, et “uue valitsuse” kavatsus on kaks kõnealust meedet tühistada. Komisjon kasutas võimalust meenutada Kreeka ametiasutuste esindajatele vaidlustatud meetmete tühistamise kohustust 28. juunil 2004 Ateenas toimunud komisjoni ametnike ja Kreeka ametiasutuste esindajate kohtumisel.

(9)

Komisjoni käsutuses oleva teabe kohaselt ei ole Kreeka ametiasutused siiani astunud mingeid samme vaidlustatud meetmete tühistamiseks. Seetõttu otsustas komisjon lõpetada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus kahe vaidlustatud meetme suhtes eitava otsusega.

(10)

Akt 2941/2001 (edaspidi “akt”), mis reguleeris muuhulgas ka äriühinguga Hellenic Shipyards seotud küsimusi. Akt võeti vastu 2001. aasta augustis ning avaldati Kreeka valitsuse ametlikus teatajas 12. septembril 2001.

(11)

15. juuni 2002. aasta kirjaga, (5) kiitis komisjon heaks abi 29,5 miljoni euro ulatuses, mida Kreeka kavatseb vastavalt eespool viidatud aktile anda, et julgustada laevaehitustehase töötajaid lahkuma äriühingust Hellenic Shipyards. Komisjon leidis, et see abi vastab määruse (EÜ) nr 1540/98 artiklis 4 sätestatud tingimustele ning sobib seega ühisturuga kokku.

(12)

Samal ajal otsustas komisjon algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 menetluse ning palus huvitatud isikutel vastavalt nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks), (6) artiklile 6 esitada oma märkused. (7) Komisjon väljendas kahtlust kahe abimeetme vastavuses määrusele (EÜ) nr 1540/98.

(13)

Määruse (EÜ) nr 1540/98 kohaldamise puhul vaidlustatud meetmete hindamiseks märgib komisjon, et neid ei saa käsitleda teatatud abina. Kuna vaidlustatud meetmed on 12. septembril 2001. aastal jõustunud akti sätted ning kuna kõnealuseid meetmeid ei ole vahepeal peatatud, loetakse neid ebaseaduslikuks abiks.

(14)

Ehkki määruse (EÜ) nr 1540/98 kehtivusaeg lõppes 31. detsembril 2003 ning see ei ole seotud komisjoni teatisega ebaseadusliku riigiabi hindamisel kohaldatavate eeskirjade määramisest, (8) kohaldab komisjon käesoleval juhul järjekindluse huvides kõnealust määrust. Komisjon oleks igal juhul jõudnud samade järeldusteni ka siis, kui meetmeid oleks hinnatud praeguse laevaehitusele antavat abi käsitleva raamistiku alusel. (9)

(15)

Vastavalt akti artikli 5 lõikele 2 katab riik osa äriühingu tulevastest pensionikohustustest. Kreeka seaduste kohaselt saab pensionile jääv inimene ühekordse summa, mis harilikult võrdub 40 %ga summast, mida töötaja saab koondamistasuna. Kõnelause sätte kohaselt katab riik osa sellest kulust vastavalt äriühingus Hellenic Shipyards töötatud ajale, enne kui see müüdi uutele aktsionäridele. Summa makstakse äriühingule välja taotluse esitamisel. Kõnealune säte tagab seega, et riik maksab osa ühekordsest maksest kuni aastani 2035, mil võivad pensionile jääda viimased töötajad, kes on võetud tööle enne üleminekut uutele aktsionäridele.

(16)

Akti artikli 6 lõige 4 käsitleb äriühingu kolme bilansikirjet: “maksuvabad reservid”, “erireservid” ning “summad aktsiakapitali suurendamiseks” seisuga 31. detsember 1999. Need vabastatakse maksudest, et nendega saaks tasaarveldada eelmiste aastate kahjumit.

(17)

Kreeka ametiasutuste kinnitusel on börsil noteerimata aktsiaseltsi maksuvaba reservi maksu kapitaliseerimise määr 10 %. See tähendab, et maksuvaba reservi kasutamine varasema kahjumi tasaarveldamiseks tähendab asjaomase summa maksustamist 10 % maksuga. Kreeka ametiasutuste kinnitusel oli maksuvabade reservide suurus ühtekokku 112 miljonit eurot ning kõnealune maks oleks seega 11,2 miljonit eurot.

(18)

16. septembri 2002. aasta kirjaga esitasid Kreeka ametiasutused oma esimesed tähelepanekud vaidlustatavate meetmete kohta. (10) Eelkõige selgitasid Kreeka ametiasutused, et vastavalt Kreeka õigusaktidele, (11) maksustatakse kapitaliseeritavad erireservid eraldi 5 % maksuga (eeldusel, et neid moodustamise ajal juba maksustati) ning mitte komisjoni väidetud 10 % määraga. Seega on summa suuruseks 171 282 eurot ja mitte 342 564 eurot.

(19)

Lisaks teatasid Kreeka ametiasutused, et kapitaliseerimisel maksustatakse kapitali suurendamiseks mõeldud summad 1 % kapitalimaksuga ning neid ei maksustata seega komisjoni kirjas märgitud 10 % maksuga. Seega on asjakohane summa 255 906 eurot ja mitte 2,55 miljonit eurot, nagu arvestas komisjon uurimismenetlust algatades.

(20)

Kreeka ametiasutused jõudsid järeldusele, et komisjoni kirjas maksuvabade reservidega seoses märgitud summa 11,2 miljonit eurot tuleks asendada 8,69 miljoni euroga järgmise arvutuse alusel:

(21)

Vaatamata vastuväidetele asjaomaste summade arvutamisele, teatasid Kreeka ametivõimud komisjonile sama kirjaga, et Kreeka valitsus kaalus nende seadusesätete tühistamist, mille kohta algatas komisjon EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 2 menetluse. 30. jaanuari 2003. aasta kirjas teatasid Kreeka ametiasutused komisjonile ametlikult oma otsusest kaks kõnealust sätet tühistada. Seda teavet kinnitati edasiste teatistega 3. aprillil ja 1. oktoobril 2003 ning 24. jaanuaril ja 29. aprillil 2004.

(22)

Komisjon järeldab seega, et Kreeka ametiasutused nõustuvad järeldusega, et vaidlustatavad meetmed kujutavad endast lubamatut riigiabi.

(23)

Vastuseks komisjoni teatele, millega kutsuti huvitatud isikuid esitama märkusi abi kohta, mille suhtes komisjon algatas menetluse, sai komisjon 9. septembril 2002 märkused äriühingu Elefsis Shipbuilding and Industrial Enterprises S.A., äriühingu Hellenic Shipyards otsese konkurendi esindajatelt. Need märkused edastati Kreeka Vabariigi ametiasutustele 2. oktoobri 2002 kirjaga.

(24)

Elefsis Shipyards leidis, et komisjoni järeldused annavad põhjust edasiseks uurimiseks, pidades eriti silmas äriühingu Hellenic Shipyards kapitalireservide täpset olemust ning tema osakaalu sõja- (75 %) ja kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate laevade (25 %) ehituses ning laevaremonditöödel.

(25)

Elefsis Shipyards leidis komisjoni uurimismenetluses olevate kapitalireservide kohta, et tuleks uurida, kas juhul, kui akti 2941/2001 ei oleks rakendatud, oleks Kreeka tavapäraste õigusaktide kohaselt kahjumi tasaarveldamiseks kasutavate kapitalireservide maksumäär 10 %.

(26)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on kaubavahetuse mõjutamise kriteerium täidetud siis, kui abisaaja ettevõte teostab majandustegevust, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega.

(27)

Komisjon märgib, et laevaehitus on majandustegevus, mis hõlmab liikmesriikidevahelist kaubandust. Seetõttu kuulub kõnealune abi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

(28)

Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktile e võib ühisturuga kokkusobivaks pidada muud liiki abi, mida komisjoni ettepaneku põhjal määrab kvalifitseeritud häälteenamusega kindlaks nõukogu. Komisjon märgib, et selle alusel võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 1540/98.

(29)

Vastavalt komisjoni teatisele ebaseadusliku riigiabi hindamisel kohaldatavate eeskirjade määramisest, tuleks ebaseadusliku riigiabi kokkusobivust ühisturuga hinnata abi andmise ajal jõus olnud õigusakti alusel. Ehkki praegusel juhul ei peaks kõnealust määrust kohaldama, kohaldab komisjon määrust järjekindla lähenemise huvides, sest hinnang ei muutuks siis, kui see põhineks praegusel laevaehitusele antavat abi käsitleval raamistikul. (13)

(30)

Komisjon märgib, et vastavalt määrusele (EÜ) nr 1540/98 tähendab “laevaehitus” kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavate iseliikuvate merelaevade ehitamist. Komisjon märgib, et Hellenic Shipyards ehitab asjaomaseid laevu, ning järelikult kuulub ta ettevõtete hulka, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1540/98.

(31)

Komisjonil tuli seega hinnata vaidlustatavaid meetmeid määruse (EÜ) nr 1540/98 alusel, sedavõrd kui need moonutavad või ähvardavad moonutada konkurentsi tsiviilkasutusega laevade ehituses ja tsiviilkasutusega laevade remondis. Nagu eespool öeldud, moodustab 75 % Hellenic Shipyardsi laevaehitusest sõjalaevade ehitus ning see on seotud akti artikli 5 lõikes 2 sätestatud riigiabiga.

(32)

Kõnelause sätte kohaselt katab riik osa ühekordsest maksest vastavalt äriühingus Hellenic Shipyards töötatud ajale, enne kui see müüdi, võrrelduna seejärel töötatud ajaga. Kõnealune säte tagab seega, et riik maksab osa ühekordsest maksest kuni aastani 2035, millal viimased praegused töötajad võivad pensionile jääda.

(33)

Vastavalt Kreeka ametiasutuste esitatud teabele, on selle meetme maksimaalne kulu ligikaudu 7 miljonit eurot, ent asjaolu tõttu, et osa töölisi ei jää ametisse kuni pensionileminekuni, on hinnangkulu 4 miljonit eurot. Võttes arvesse, et Kreeka ametiasutuste kinnitusel on 75 % meetmega seotud töötajatest tegev sõjalaevade ehituses, on riigiabi hinnanguline kogusuurus tsiviilkasutusega laevade ehitamiseks ja remondiks selle meetme raames ligikaudu 1 miljon eurot (mis vastab 25 %le meetmega hõlmatud töötajatest).

(34)

Komisjon leiab, et kõnealune meede kujutab endast tegevusabi, sest see kergendab äriühingu loomulikke tegevuskulusid. Arvestades, et määrus (EÜ) nr 1540/98 ei näe sellist abi ette, leiab komisjon, et see ei sobi kokku ühisturuga.

(35)

Komisjon leiab, et sõja- ning tsiviilkasutusega laevade ehituse ja remondi viidatud suhe 75 %:25 %, põhineb Kreeka ametiasutuste teadetel. Seda suhet ei ole antud juhul ametliku uurimismenetluse raames uuritud. Käesolev otsus ei piira edasisi järeldusi, millele komisjon võib muude menetluste käigus jõuda.

(36)

Vastavalt sellele sättele võib äriühing kanda mitmeid maksuvabasid reserve üle aktsiakapitali ilma kohustuslikku 10 % maksu maksmata, juhul kui nendega tasaarveldatakse eelmiste aastate kahjumit. Need vabastatakse maksudest, et nendega saaks tasaarveldada eelmiste aastate kahjumit.

(37)

Akti artikli 6 lõige 4 käsitleb äriühingu kolme bilansikirjet: “maksuvabad reservid”, “erireservid” ning “summad aktsiakapitali suurendamiseks”. Kreeka ametiasutuste kinnitusel on börsil noteerimata aktsiaseltside maksuvabade reservide maksu kapitaliseerimise määr 10 %. See tähendab, et maksuvaba reservi kasutamine varasema kahjumi tasaarveldamiseks tähendab asjaomase summa maksustamist 10 % maksuga. Kreeka ametiasutuste kinnitusel oli maksuvabade reservide suurus ühtekokku 112 miljonit eurot ning kõnealune maks on Kreeka tavapäraste maksueeskirjade järgi 11,2 miljonit eurot.

(38)

Et kõnealuste reservide ja varasema kahjumi tasaarveldamine toob äriühingule kasu, tuleb seda lugeda riigiabiks. Et määrus (EÜ) nr 1540/98 ei näe sellist abi ette, leiab komisjon, et see ei sobi kokku ühisturuga. Täpsemalt:

(39)

Kreeka ametiasutused leiavad, et äriühingu Hellenic Shipyards maksuvabade reservide ühe osa (ligikaudu 43 miljonit eurot) maksuvabastust ei saa käsitleda kui 10 % tulu saamist mahakantud summadest. Põhjuseks on asjaolu, et äriühingute osalist erastamist ja ümberkorraldamist käsitlev akt 2367/95, mille komisjoni 1997. aasta otsus (14) võlgade mahakandmisest põhines, näeb ette äriühingu võlgade mahakandmist 99 % ulatuses. Sätet kohaldati olenemata sellest, kas võlg raamatupidamises kajastus või mitte ning võlgade suhtes, mis olid tekkinud kuni 31. jaanuarini 1996.

(40)

Kreeka ametiasutused väidavad, et juhul kui Hellenic Shipyards oleks 31. jaanuariks 1996 kandnud viimaste aastate kahjumi maksuvabade reservide arvel maha, oleks sellest tulenev 10 % maks asjaomasele 43 miljoni euro suurusele summale toonud kaasa maksukohustuse, mille oleks saanud akti 2367/95 alusel 99 % ulatuses maha kanda. Nad väidavad samuti, et äriühing saab täpsustavad dokumendid esitada veel praegugi. Järelikult on ainuke soodustus, mida äriühing praegu saab, tasaarveldades 100 % maksuvabasid reserve eelmiste aastate kahjumitega, 43 000 eurot (1 % 10 %st 43 miljonist eurost).

(41)

Ametlikku uurimismenetlust algatades tõi komisjon nende väidetega seoses esile kaks probleemi. Esiteks määratleb komisjoni 1997. aasta otsus täpse võlasumma, mis Hellenic Shipyards võib maha kanda. Komisjon ei saa anda luba võlgade edasiseks mahakandmiseks komisjoni 1997. aasta otsuse alusel, sest otsuses märgitud summat ei tohi ületada. Lisaks ei ole 1997. aasta otsuses märgitud, et võlga võib ka edaspidi maha kanda, isegi kui see on seotud perioodiga enne 1996. aasta lõppu.

(42)

Seetõttu teeb komisjon talle kättesaadava teabe põhjal järelduse, et asjaomaste reservide ja varasemate kahjumite kavandatav maksuvabastus 4,3 miljoni euro ulatuses toob äriühingule kasu ning kujutab endast riigiabi. Määrus (EÜ) nr 1540/98 ei näe sellist abi ette ning komisjon leiab, et see ei sobi kokku ühisturuga.

(43)

Maksuvabade reservide teise osa kohta, mahus ligikaudu 39 miljonit eurot, väitsid Kreeka ametiasutused, et need pärinevad hotelli müügist aastal 1956, ning seetõttu ei maksustatud seda tolleaegsete seaduste kohaselt. Selle summaga seotud maksuvabastus 3,9 miljoni euro ulatuses tundub olevat samuti riigiabi, mis ei sobi kokku ühisturuga.

(44)

Komisjoni ametlikus uurimismenetluses viidatakse ka summale 0,2 miljonit eurot, mis on seotud aktsiatega üle nominaalväärtuse. Kreeka ametiasutused teatasid komisjonile, et kõnealused vahendid on samuti mõeldud aktsiakapitali suurendamiseks ning harilikult neid ei maksustata.

(45)

Erireservide kohta, mahus 3,4 miljonit eurot, väidavad Kreeka ametiasutused, et neid on maksustatud nende loomise ajal kehtinud maksuseaduste kohaselt ning nende tasaarveldamisel varasemate kahjumitega ei teki maksusoodustust. Komisjon märgib siiski, et bilansis asuvad erireservid reservide all. Seetõttu eeldab komisjon, et selle summa tasaarveldamisel varasemate kahjumitega tuleks see tavapäraste maksuseaduste kohaselt maksustada 10 %ga.

(46)

Maksuvabastust mahus 340 000 eurot, mis on seotud erakorraliste reservidega, loetakse samuti abiks ning komisjon leiab eelloetletud põhjustel, et see ei sobi kokku ühisturuga.

(47)

“Aktsiakapitali suurendamiseks ette nähtud summad” mahus 25,6 miljonit eurot kujutavad Kreeka ametiasutuste väitel summat, mida Kreeka riik maksis Hellenic Shipyardsile kompensatsiooniks personali vähendamise eest ajavahemikus 1996–1997. Kreeka ametiasutuste kinnitusel on see summa maksuvaba ning seda kasutatakse varasemate kahjumite tasaarveldamiseks.

(48)

Kuivõrd äriühingut oleks tulnud eelnimetatud summa osas maksustada 10 %ga, teeb komisjon järelduse, et abi mahus 2,56 miljonit eurot asjaomase summa varasemate kahjumitega tasaarvestamise maksuvabastuse näol ei sobi kokku ühisturuga.

(49)

Komisjon märgib, et akti artikli 6 lõike 4 alusel tohib kasutada varasemaid kahjumeid raamatupidamises ilma ajalise piiranguta. Uurimismenetluse algatamisel kõnealuses küsimuses taotles komisjon teavet, kas see asjaolu annab äriühingule Hellenic Shipyards soodustusi võrreldes Kreeka tavapäraste maksuseadustega.

(50)

Kreeka ametiasutused ei ole asjakohast teavet esitanud. Tõsiasi, et Kreeka on korduvalt komisjonile teatanud, et ta kohustub akti artikli 6 lõike 4 tervikuna tühistama, on piisavaks tõendiks, et ka seda meedet tuleb lugeda riigiabiks, mis ei sobi kokku ühisturuga.

(51)

Kreeka poolt esitatud teave ei ole üldiselt mõjutanud komisjoni hinnangut vaidlustatud meetmete suhtes, mida kirjeldati 5. juuni 2002. aasta kirjas Kreeka Vabariigile. Näib, et Kreeka on nõustunud komisjoni analüüsiga vaidlustatud meetmete kokkusobimatusest ühisturuga, väljendades korduvalt (15) kohustust tunnistada kaks vaidlustatud meedet seadusega kehtetuks.

(52)

Komisjonile on esitatud ametlik kaebus väidetava abi kohta, mida Kreeka valitsus on andnud äriühingule Hellenic Shipyards. Praegu uuritakse kaebuses sisalduvaid väiteid. Komisjon märgib, et käesolev otsus ei piira mistahes muu uurimise tulemust seoses väidetava riigiabiga äriühingule Hellenic Shipyards.

(53)

Seoses kaebuse esitaja väidetega akti artikli 6 lõike 4 (16) alusel antava võimaliku abisumma arvutamise osas, märgib komisjon, et need muutusid alusetuks, kuna käesolev otsus nõuab selle sätte tühistamist.

(54)

Kreeka ametiasutused on kaudselt nõustunud komisjoni hinnanguga, mille kohaselt kaks vaidlustatud meedet kujutavad endast riigiabi, mis on kokkusobimatu asutamislepinguga. Vaatamata Kreeka ametiasutuste võetud kohustusele kaotada kõnealused kaks sätet, esitades asjakohase seadusemuudatuse Kreeka parlamendile, ei ole seda siiani tehtud. Seetõttu peab komisjon lõpetama menetlused, mis algatati 5. juuni 2002. aasta kirjaga, võttes vastu otsuse, mis annab Kreeka Vabariigile korralduse tühistada kaks kõnealust meedet ning tagasi nõuda igasugune abi, mida on võidud nende alusel anda.

(55)

Komisjon soovib rõhutada, et need meetmed tuleb konkreetselt tühistada, et kõrvaldada nendes sisalduv riigiabi element. Kui äriühingule Hellenic Shipyards antav abi võis tuleneda ka teistest õigusaktidest, peaks Kreeka tagama ka nende tühistamise ning kui nende alusel on abi antud, siis selle tagasinõudmise.

(56)

Kreeka ametiasutused on teatanud komisjonile, et kahe vaidlustatud sätte alusel ei ole abi antud. Komisjon soovib siiski juhtida tähelepanu asjaolule, et kui vaidlusaluste sätete alusel on abi antud, tuleb see täielikult viivitamata tagasi nõuda.

(57)

Määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 7 lõige 7 võimaldab komisjonil teha kättesaadava teabe põhjal negatiivse otsuse, kui artikli 7 lõikes 6 nimetatud tähtaeg on möödunud. Kreeka ametiasutuste poolt esitatud teave ei ole muutnud komisjoni järeldust, et vaidlusalused sätted tähendavad riigiabi, mis ei ole ühisturuga kooskõlas.

(58)

Seetõttu lõpetab komisjon uurimismenetluse, mis algatati 5. juunil 2002 akti artikli 6 lõike 4 alusel võetud meetmete suhtes, millega äriühing Hellenic Shipyards sai maksuvabastust, ning artikli 5 lõike 2 alusel asjaolu suhtes, et riik katab tsiviilkasutusega laevade ehituse töötajate osa tulevastest pensionikuludest. Need meetmed kujutavad endast riigiabi, mis ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1540/98 ja seega ühisturuga,