32004R0436

Nõukogu määrus (EÜ) nr 436/2004,

8. märts 2004,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1784/2000 teatavate Brasiiliast, Tšehhi Vabariigist, Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist ja Taist pärinevate tempermalmist toruliitmike impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise ning ajutise tollimaksu lõpliku sissenõudmise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2001. a määrust (EÜ) nr 1515/2001 ühenduse poolt tarvitusele võetavaid abinõusid WTO vaidluste lahendamise organi poolt vastu võetud protokolli alusel, mis puudutab dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid küsimusi [1],

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. a määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed ("algmäärus") [2],

võttes arvesse komisjoni ettepanekut pärast nõuandekomiteega konsulteerimist

ning arvestades järgmist:

A. KEHTIVAD MEETMED

(1) Nõukogu kehtestas 11. augusti 2000. a määrusega (EÜ) nr 1784/2000 lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatud Brasiiliast, Tšehhi Vabariigist, Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist või Taist pärinevate tempermalmist toruliitmike impordi suhtes ("lõplik määrus") [3]. Lõplikule määrusele eelnes komisjoni 28. veebruari 2000. a määrus (EÜ) nr 449/2000, mis kehtestas ajutise dumpinguvastase tollimaksu teatud Brasiiliast, Tšehhi Vabariigist, Jaapanist, Hiina Rahvavabariigist, Korea Vabariigist või Taist pärinevate tempermalmist toruliitmike suhtes ja võttis vastu Tšehhi Vabariigi eksportiva tootja pakutud hinnakohustise ("ajutine määrus") [4].

B. WTO VAIDLUSTE LAHENDAMISE ORGANI POOLT VASTU VÕETUD PROTOKOLLID

(2) 18. augustil 2003. a võttis WTO vaidluste lahendamise organ vastu apellatsioonikogu protokolli ja hindamiskomisjoni protokolli, muudetud apellatsioonikogu poolt juhtumi korral "Euroopa ühenduste (EÜ) dumpinguvastane tollimaks, kehtestatud Brasiiliast imporditud tempermalmist toruliitmike suhtes" [5] (apellatsioonikogu protokolli ja hindamiskomisjoni protokolli nimetatakse edaspidi "protokollideks").

(3) Protokollid nõudsid Euroopa ühendustelt meetmete vastavusseviimist WTO 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (ADA) VI artikli rakendamise lepingu järgmiste aspektide suhtes:

i) ADA artikkel 2.4.2: dumpingu määramisel nullistada negatiivne dumpingumäär.

ii) ADA artikkel 12.2 ja artikkel 12.2.2: avaldatud ajutistest või lõplikest otsustest ei ilmne otseselt, et Euroopa ühendused on kontrollinud või selgitanud ADA artiklis 3.4 loetletud kahjutegurite ebaolulisust: töötasud, tootlikkus, investeeringutasuvus, rahakäive, kapitali kaasamisvõime ja dumpingumäära tegelik suurus.

iii) ADA artikkel 6.2 ja artikkel 6.4: dumpinguvastase uurimise käigus huvitatud poolte teavitamata jätmine eespool nimetatud kahjuteguritest, mis on loetletud punktis ii).

(4) Komisjon hindas tulemused ümber, võttes arvesse 1999/2000. aastal toimunud algse uurimise käigus kogutud teavet, mille põhjal tehti protokollides soovitusi. Kui ei ole teisiti kindlaks määratud, kehtib lõpliku määruse hinnang. Ümberhinnang näitab, et kahjustav dumping eksisteerib endiselt, kuigi veidi vähemal määral.

C. MENETLUS

(5) Hindamiskomisjoni protokolli vastuvõtmisele vaidluste lahendamise organi poolt järgnes selles menetluses huvitatud pooltele, s.o Brasiilia eksportivale tootjale ja ühenduse tootmisharule kõigi faktide ja kaalutluste avalikustamine seoses dumpingu arvutamise ja kahjuteguritega eespool nimetatud põhjenduse 3 punktis ii). Kõik pooled olid informeeritud olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti lõplikku määrust muuta ja see kinnitada. Samuti anti pooltele ajavahemik, mille jooksul oli neil võimalik avalikustatud teabe kohta märkusi esitada. Kõikidele huvitatud pooltele anti võimalus lasta end komisjonil ära kuulata. Ükski huvitatud pool ei taotlenud siiski ärakuulamist.

(6) Huvitatud poolte esitatud märkused võeti arvesse ja kui oli asjakohane, kajastati ka muudetud järeldustes.

(7) Dumpingu uurimine kestis ajavahemikul 1. aprill 1998 – 31. märts 1999 (uurimisperiood). Uurimisperiood, mis oli seotud asjakohaste kahjusuundumuste hindamisega, kestis 1. jaanuarist 1995 kuni uurimisperioodi lõpuni, s.o 31. märtsini 1999. Seda ajavahemikku nimetatakse edaspidi "arvesse võetud ajaks".

D. MUUDETUD JA KINNITATUD JÄRELDUSED

1. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(8) Vaatlusalused tooted on tempermalmist keermestatud toruliitmikud, mis on ühendatakse keermesliite abil ja kuuluvad CN-koodi ex73071910 (TARIC-koodide 7307191011 ja 7307191019) alla. Protokollid ei mõjuta vaatlusaluse toote ja samasuguse toote osas lõplikus määruses esitatud järeldusi.

2. DUMPING

2.1. Sissejuhatus

(9) Järgmine täpsustab ümberhinnatud järeldusi, mis põhinevad protokollides esinenud soovitustel, mis puudutab nullistamist ja keskmise kaalutud dumpingumäära kindlakstegemist.

(10) Kõik teised kasutatud arvutusmeetodid on samad, mida kasutati algses uurimises. Täpsematele üksikasjadele on viidatud ajutises määruses ja lõplikus määruses.

2.2. Brasiilia

(11) On teada, et algse uurimise ajal oli Indústria de Fundição Tupy Ltda ainuke teadaolev vaatlusalust toodet eksportiv ettevõte Brasiilias.

(12) Vastavalt järeldustele, mis käsitlevad normaalväärtust, ekspordihinda ja algmääruse artikli 2 lõikega 10 kooskõlas tehtud kohandamisi, ei ole muudatused vajalikuks osutunud. Täpsematele üksikasjadele on viidatud eespool nimetatud ajutise määruse põhjendustes 20–31 ja 35–49 ning lõpliku määruse põhjendustes 24–27, 30, 31, 38–43, 46–48 ja 51–54.

(13) Iga Euroopa ühendusse eksporditud vaatlusaluse tootetüübi keskmist kaalutud normaalväärtust võrreldi keskmise kaalutud ekspordihinnaga vastava vaatlusaluse toote korral, nagu oli sätestatud ajutises ja lõplikus määruses. Vastavuses protokolli soovitustele ei kasutatud üldise dumpingumäära arvutamisel nullistamist.

(14) Muudetud dumpingumäär väljendub ühenduse piiril protsendina CIF-impordihinnast:

Indústria de Fundição Tupy Ltda: 32 %.

(15) Koostöö tase oli kõrge. Sellest tulenevalt on muudetud dumpingu jääkmarginaal määratud samale tasemele kui Indústria de Fundição Tupy Ltda, s.o 32 %.

2.3. Avalikustamine

(16) Eespool muudetud dumpingut puudutavad käesoleval uurimisele alluvad järeldused avalikustati kõikidele huvitatud pooltele ja neile anti võimalus oma arvamuste ja märkuste esitamiseks komisjonile.

(17) Ükski huvitatud pooltest ei protestinud komisjoni dumpingut käsitlevaid järeldusi.

3. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(18) Lõpliku määruse põhjendustes 65–68 esitatud kokkuvõtlikke järeldusi ühenduse tootmisharu määratluse kohta ei mõjuta protokollides esitatud soovitused ja kokkuvõtted.

4. KAHJU

4.1. Import vaatlusalustest maadest ja hinna allalöömine

(19) Lõpliku määruse põhjendustes 69–94 esitatud järeldused jäävad protokollides esitatud soovituste poolt mõjutamata.

4.2. Ühenduse tootmisharu olukord

4.2.1. Sissejuhatav märkus

(20) Käesolev osa sätestab protokollides esitatud kahjuanalüüsi käsitlevate soovituste põhjal ümber hinnatud järeldused. Protokollides jõuti otsusele, et ühendus tegutses vastuolus ADA artikliga 12.2 ja artikliga 12.2.2, sest avaldatud ajutistest või lõplikest otsustest ei ilmne otseselt, et Euroopa ühendused on kontrollinud või selgitanud ADA artiklis 3.4 loetletud kahjutegurite ebaolulisust: töötasud, tootlikkus, investeeringutasuvus, rahakäive, kapitali kaasamisvõime ja dumpingumäära tegelik suurus. On teada, et need kahjutegurid vaadati läbi algse uurimise käigus. Neid kahjutegureid ei peetud sel hetkel oluliseks ja neid ei lisatud ka avalikkusele kättesaadavaks tehtud analüüsi, need märgiti toimikusse vaid märkusena sisekasutuseks

4.2.2. Ajutises määruses ja lõplikus määruses esitatud ühenduse tootmisharu olukord

(21) On teada, et ajutise määruse põhjendustes 160 ja 161 otsustati, et algmääruse artikli 4 lõike 1 põhjal kandis ühenduse tootmisharu olulist kahju. Samuti leiti, et ühenduse tootmisharu olukord halvenes uurimisperioodil, eriti seoses kahaneva tootmise, toodangumahu ja müügi- ja turuosaga. Peale selle kannatas ühenduse tootmisharu märkimisväärset kahju seoses töökohtade ja investeeringute vähenemisega ja suurenevate kaubavarudega. Mis puudutab tootmisvõimsuse rakendamisse, siis selle suurenemist seletab vähenenud tootmisvõimsus.

4.2.3. Uus kahjujärelduste läbivaatus seoses vaidluste lahendamise organi soovituste ja juhtimisega.

(22) Lisaks ajutise määruse põhjendustes 150 – 159 esitatud kahjuteguritele, s.o tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, läbimüük, turuosa, müügihind, kaubavarud, rentaablus, töökohad ja investeeringud, analüüsiti järgmisi kahjutegureid ning seoses protokollide soovitustega on need allpool üksikasjalikult esitatud.

4.2.3.1. Töötasu

(23) Töötasu, mis väljendab vaatlusaluse toote tootmise tööjõukulusid aasta jooksul kokku, on välja töötatud järgmiselt:

Tabel 1 Töötasu

Allikas: ühenduse tootmisharu raamatupidamise aastaaruanne.

| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Aastased tööjõukulud kokku (tuhandetes eurodes) | 44730 | 48479 | 48375 | 46995 | 47132 |

Indeks | 100 | 108 | 108 | 105 | 105 |

(24) Töötasud tõusid umbes 5 % vahemikus 1995 kuni uurimisperiood. Kui võtta aasta 1996 alguspunktiks, siis töötasud langesid umbes 3 % võrra.

(25) Jälgides ühenduse tootmisharu ilmneb, et see tootmistegur järgib sektori üldist töötasude arengut ja muutusi töökohtades. Ajavahemikus 1996 kuni uurimisperioodini langes see tootmistegur 3 % võrra, mis oli kooskõlas ajutise määruse põhjenduses (158) mainitud arenguga tööhõive osas (langus 6 % ajavahemikul 1995. a kuni uurimisperiood, väike, umbes 1 % langus ajavahemikul 1996. a kuni uurimisperiood).

4.2.3.2. Tootlikkus

(26) Tootlikkus, mõõdetud palgatööjõu toodanguna, väljatöötatud järgmiselt:

Tabel 2 Tootlikkus

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustike kontrollitud vastused.

| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Toodang tonnides töötaja kohta | 21,58 | 19,47 | 19,76 | 20,84 | 20,82 |

Indeks | 100 | 90 | 92 | 97 | 96 |

(27) Tootlikkus kõikus uurimisperioodi jooksul, kuid keskmiselt 4 % langus ilmnes ajavahemikul 1995 kuni uurimisperioodini. Tootlikkus tõusis umbes 7 % ajavahemikul 1996 kuni uurimisperioodini. See tootmistegur on kooskõlas ajutise määruse põhjendustes 150 ja 158 esitatud töökohtade ja toodangu andmetega.

4.2.3.3. Investeeringutasuvus

(28) Investeeringutasuvus, mis saadakse ühenduse tootmisharu finantstulemuste (kasumi või kahjumi) jagamisel investeeringute summaga, on välja töötatud järgmiselt:

Tabel 3 Investeeringutasuvus

Allikas: ühenduse tootmisharu küsimustike kontrollitud vastused ja nende raamatupidamise aastaaruanded.

| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Investeeringutasuvus | -6,55 % | 3,72 % | -2,78 % | -0,70 % | -2,72 % |

(29) Ajavahemikul 1995. a kuni uurimisperioodini arenes investeeringutasuvus -6,55 %lt -2,27 %ni. Siiski on teada, nagu on seletatud ajutise määruse põhjenduses 157, oli ühenduse tootmisharu finantstulemus erandlikel asjaoludel negatiivselt mõjutatud 1995. a tekkinud kulude tõttu seoses tehase sulgemisega. Veelgi enam, see aasta on veel märgitud kui aasta, mil kaks ühenduse tootmisharu määratlusse arvatud tootjat korraldasid tootmise ümber eesmärgiga seda ratsionaliseerida ja teha vajalikud investeeringud ühenduse keskkonnakaitsealaste õigusaktide rakendamiseks. Ka sellel oli oma negatiivne mõju ühenduse tootmisharu finantstulemustele. Sellele tuginedes vaadeldakse 1995. a kui ühenduse tootmisharu olukorrale ebatüüpilist aastat ja seda ei saa kasutada investeeringutasuvuse tendentside analüüsi alusena.

(30) See märkus kehtib ka teiste kahjutegurite suhtes, mis hõlmavad ühenduse tootmisharu finantstulemusi, nt rahakäivet, nagu on selgitatud põhjenduse 33 tekstis allpool.

(31) Kui võrrelda 1996. a. uurimisperioodiga, siis investeeringutasuvus vähenes 6,4 protsendipunkti võrra, 3,72 %lt -2,72 %ni. Investeeringutasuvuse negatiivne areng oli üldjoontes kooskõlas rentaabluse negatiivse arenguga, mis samal ajavahemikul langes 2,3 protsendipunkti võrra.

4.2.3.4. Rahakäive

(32) Rahakäive on välja töötatud järgmiselt:

Tabel 4 Rahakäive

Allikas: ühenduse tootmisharu raamatupidamise aastaaruanne.

| 1995 | 1996 | 1997 | 1998 | Uurimisperiood |

Rahakäive (tuhandetes eurodes) | 10522 | 12799 | 19339 | 12236 | 12205 |

Indeks | 100 | 122 | 184 | 116 | 116 |

Indeks | | 100 | 151 | 96 | 96 |

(33) Siinkohal tuleb märkida (nagu on esitatud auditeeritud majandusaasta aruandes), et vaatlusaluse toote käive on alati esindanud rohkem kui 50 % kogu ühenduse tootmisharu tegevuste käibest. Eespool nimetatud tabel näitab vaatlusaluse toote rahakäivet, mis on arvutatud 1995.–1998. a käibejaotuse põhjal. Arvestades, et auditeeritud majandusaasta aruanded ei olnud uurimisperioodil kättesaadavad, arvutati rahakäive kogu käibe ja vaatlusaluse toote uurimisperioodil kontrollitud käibe põhjal. Nagu põhjenduses 29 on selgitatud, oli ühenduse tootmisharu 1995. aastal saavutatud finantstulemus erandlikel asjaoludel negatiivselt mõjutatud kulutuste tõttu seoses tehase sulgemise ja ümberkorraldamisega ja seega ei saa seda aastat kasutada rahakäibe suundumuste analüüsi alusena. Ajavahemikul 1995–1998 kasvas rahakäive 16 % võrra ja püsis stabiilne kogu uurimisperioodi vältel. Kui võtta aasta 1996 alguspunktiks, siis langes rahakäive umbes 4 % võrra ja püsis sellisena kuni uurimisperioodi lõpuni. Leiti, et rahakäibe negatiivne areng oli üldjoontes kooskõlas rentaabluse negatiivse arenguga.

4.2.3.5. Kapitali kaasamisvõime

(34) Algse uurimise käigus ei esitanud ühenduse tootmisharu mingeid nõudeid (ega osutusi) seoses vajaliku tegevuskapitali kaasamise probleemidega. Siiski on selge, et ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemine (pöörata erilist tähelepanu rentaablusele, rahakäibele ja investeeringutasuvusele) võib negatiivselt mõjutada kapitali kaasamisvõimet lähitulevikus.

4.2.3.6. Dumpingumäära tegelik suurusjärk

(35) Võttes arvesse vaatlusalustest maadest imporditud kauba hulka ja hindu, siis käsitledes tegeliku dumpingumäära suuruse mõju ühenduse tootmisharule, ei saa seda mõju pidada ebaoluliseks. See järeldus jääb kehtivaks vaatamata põhjenduses 14 selgitatud dumpingumäära alandamisele ühe eksportija suhtes.

(36) Brasiilia eksportiv tootja vaidlustas komisjoni järelduse, et tegeliku dumpingumäära mõju ühenduse tootmisharule on oluline. Vastavalt Brasiilia tootja väitele on peaaegu 50 % erinevus dumpingumäära ja turuhinnast madalama hinnaga müügimäära vahel tõestuseks, et tootmiskulude vahe on ühenduse tootjate ja Brasiilia eksportija vahel väga suur. Seetõttu väideti, et isegi kui dumping elimineeritakse täielikult, alandaks Brasiiliast imporditud kaup ikkagi märkimisväärselt ühenduse tootmisharu mittekahjustavat hinda. Brasiilia eksportiv tootja väitis lõpuks, et vastupidiselt komisjoni järeldustele on eriti tundliku hinnaturu kontekstis dumpingumäära tegeliku suuruse mõju selgelt ebaoluline.

(37) Tuleb meenutada, et algmääruse artikli 3 lõikes 5 kohaselt on tegurit "tegelik dumpingumäära suurus" uuritud omamaise tootmisharu seisundi analüüsi raamistikus. Selles kontekstis on ühenduse järjekindel praktika määrata tegelik dumpingumäär omamaise tootmisharu seisundi suhtes, võttes arvesse vaatlusalusest maast imporditava kauba hulka ja hindu. Brasiilia eksportija pakutud analüüs, s.o võrdlus dumpingumäära ja turuhinnast madalama hinnaga müügimäära vahel, mis viib järeldusteni, et tootmiskulude erinevus eksportivate tootjate ja ühenduse tootmisharu vahel ületaks märkimisväärselt algmääruse artikli 3 lõikes 5 kehtestatud raamistikku ja tooks sellisesse analüüsi juhusliku seose elemendi. Algmääruse artikli 3 lõik 5 ilmselgelt seda ei nõua ja kustutaks täielikult erinevuse ühelt poolt ühenduse tootmisharu seisundi analüüsi ja teiselt poolt dumpingu ja kahju vahelise juhusliku seose vahel, mida käsitletakse igal juhul eraldi. Selles kontekstis tuleb veel märkida, et turuhinnast madalama hinnaga müügimäära arvutatakse väiksema tollimaksu reegli rakendamise eesmärgil, mille kohaselt määratakse dumpinguvastane tollimaks kas dumpingu- või kahjumäära tasemele, sõltuvalt sellest, kumb on hetkel madalam. Tuleb rõhutada, et väiksema tollimaksu reegli rakendamine ja seetõttu turuhinnast madalama hinnaga müügimäära arvutamine ei kuulu WTO kohustuste hulka. Kui oletada (põhjenduste huvides ja tunnustamata Brasiilia eksportija pretensiooni olulisust), et tootmiskulude võrdlus eksportiva tootja ja ühenduse tootjate vahel oleks käesolevas kontekstis õigustatud, siis selline analüüs saab põhineda ainult hinnaalandusega (mitte turuhinnast madalama hinnaga müügi) dumpingumäära vahelisel võrdlusel. Mõlema määra tasemed on siiski võrreldavad. Seetõttu oleks hinnavahe ilma dumpinguta Brasiiliast imporditud kauba ja ühenduse tootmisharu müügi vahel minimaalne.

(38) Seetõttu tuli põhjendus tagasi lükata.

4.2.4. Eksportiva tootja märkused teatud kahjutegurite kohta

(39) Brasiilia eksportiv tootja väitis, et teatud kahjutegurite korral (rentaablus, investeeringutasuvus, rahakäive, kapitali kaasamisvõime) ei käsitletud suundumuste analüüsis 1995. aastat. Väideti, et nende tegurite puhul eirati 1995. aastat, mis vastasel juhul oleks näidanud positiivset arengut. Brasiilia eksportiva tootja väitel on selline lähenemine vastuoluline ja diskrimineeriv ja ei vasta vastupidiselt ADA artiklis 3.1 ja artikli 17.6 punktis i) sätestatud tõese ja erapooletu uurimise nõuetele.

(40) Esiteks tuleb märkida, et rentaabluse suhtes ei ole protokollide rakendamise kohta uusi otsuseid tehtud. Tuleb meenutada, et vaidluste lahendamise menetluste raames esitas Brasiilia eksportiv tootja täpselt samad rentaablust käsitlevad põhjendused nagu eespool nimetatud. Need põhjendused lükkas hindamiskomisjon tagasi ja selle teguriga seoses ei tehtud mitte ühtegi soovituslikku märkust. Rentaabluse tegur ei ole seega ümber hinnatud.

(41) Teiseks tuleb märkida kooskõlas algse uurimisega, et suundumusi kahjunäitajate suhtes, mida analüüsiti algse uurimise käigus, kuid mille tulemused ei olnud avalikkusele kättesaadavad, on analüüsitud 1995. aastast. See on seotud ka kapitali kaasamisvõime teguriga. On tõdetud, et 1995. a oli erakorraline, seda eriti kahe kahjuteguri (investeeringutasuvuse ja rahakäibe) seisukohalt ja seetõttu ei tohiks 1995. a pidada põhjendustes 29 ja 33 detailselt esitatud põhjuste suhtes oluliseks. Mitmes apellatsiooni- ja hindamiskomisjoni protokollis on märgitud, et kahjutegurite hindamine ei ole piiratud vaatlusaluse ajavahemiku algus- ja lõppaastate jäiga võrdluse põhjal. Veel tuleb märkida, et Brasiilia eksportiv tootja ei ole põhjenduses 29 sätestatud põhjendusi vaidlustanud.

(42) Mis puutub lähenemise eeldatavat vastuolulisust, tuleb märkida järgmist. Nimelt järjepidevuse põhjusel algse uurimisega – eesmärgiga protokollid rakendada – analüüsitakse rahakäivet ja investeeringutasuvust, mis tulenevad otseselt rentaablusest, samadel põhimõtetel kui esialgses uurimises analüüsiti rentaablust. Protokollide kokkuvõtte kohaselt jäeti aasta 1995 suundumuste analüüsist põhjendatult välja. EÜ ametiasutuste poolt valitud lähenemine oli seega objektiivne ja järjepidev.

(43) Seetõttu tuli põhjendus tagasi lükata.

4.2.5. Järeldus kahjude kohta

(44) Eespool esitatud analüüsil põhinedes võib tõdeda, et järeldused töötasude, rentaabluse, investeeringutasuvuse ja rahakäibe kohta on teatud muude analüüsitud ja algse uurimise käigus avalikustatud teguritega kooskõlas. Kapitali kaasamisvõime suhtes ei esitatud ühtegi nõuet seoses ühenduse tootmisharu raskustega kaasata oma tegevuseks vajaminevat kapitali. Seda tegurit tuleb siiski vaadelda silmas pidades ühenduse tootmisharu finantsolukorra pidevat halvenemist. Mis puudutab dumpingumäära, siis tuleb tõdeda, et võttes arvesse vaatlusalustest maadest imporditava kauba kogust ja hindu, ei saa selle mõju pidada ebaoluliseks.

(45) Põhinedes eespool esitatul, on kinnitatud, et ühenduse tööstusharu kannatas vaatlusalusel ajavahemikul olulist kahju.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(46) Lõpliku määruse põhjenduste 101 ja 114 sisu ja järeldusi ei mõjuta protokollid ja ümberhinnatud kahjuanalüüs.

(47) Brasiilia eksportija väitis, et ühenduse tootmisharu kahju ei põhjustanud mitte imporditud kaupade dumping, vaid ühenduse tootmisharu vähene tootlikkus, mida tõestab peaaegu 50 % erinevus dumpingumäära ja turuhinnast madalama hinnaga müügimäära vahel ja ühenduse tootmisharu 1995. a ümberkorraldamine tootmise ratsionaliseerimiseks. Selle väite sarnasus põhjenduses 36 viidatud väitega seoses dumpingumäära suurusega on ilmselge. Lisaks sellele väitis Brasiilia eksportija, et kuigi komisjon analüüsis tootmiskulude erinevusi, ei pööranud see piisavalt tähelepanu erinevale energiatarbimisele, mis on seotud kvaliteedi ja tootmisprotsessi erinevustega mustast tempermalmist ja valgest tempermalmist liitmike vahel.

(48) Tuleb meenutada, et vaidluste lahendamise menetluste raames esitas Brasiilia eksportiv tootja täpselt samad eespool nimetatud põhjendused. Hindamiskomisjoni ja apellatsioonikogu lükkasid põhjendused tagasi ja ei andnud ühtki soovitust seoses juhusliku seose analüüsiga.

(49) Seetõttu lükati põhjenduses 47 nimetatud põhjendused tagasi.

6. ÜHENDUSE HUVI

(50) Ajutise määruse põhjendusi 178–186 ja lõpliku määruse põhjenduste 115–117 sisu ja järeldusi ei mõjuta protokollid ja ümberhinnatud kahjuanalüüs.

7. MUUDETUD MEETMED

(51) Nagu eespool näidatud, tõestab algse uurimise kindlakstehtud faktide ja järelduste uurimine (võttes arvesse protokollide soovitusi ja otsuseid), et Brasiiliast imporditud kaupade mõju on endiselt kahjustav dumping, kuigi pisut vähemal määral,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1784/2000 artikli 1 lõike 2 tabelit on Brasiiliast imporditavate kaupade suhtes käesolevaga järgmiselt muudetud:

Riik | Lõplik tollimaks (%) | TARICi lisakood |

Brasiilia | 32,0 | — |

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2004

Nõukogu nimel

esimees

D. Ahern

[1] EÜT L 201, 26.7.2001, lk 10.

[2] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1972/2002 (EÜT L 305, 7.11.2002, lk 1).

[3] EÜT L 208, 18.8.2000, lk 8.

[4] EÜT L 55, 29.2.2000, lk 3.

[5] 27. augusti 2003. a dokument WT/DS219/10.

--------------------------------------------------