Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32004H0787

    2004/787/EÜ: Komisjoni soovitus, 4. oktoober 2004, mis käsitleb tehnilisi suuniseid toodetena või toodete koostises esinevate geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud organismidest toodetud materjalide proovide võtmise ja tuvastamise kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1830/2003EMPs kohaldatav tekst

    ELT L 348, 24.11.2004, p. 18–26 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2004/787/oj

    24.11.2004   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 348/18


    KOMISJONI SOOVITUS,

    4. oktoober 2004,

    mis käsitleb tehnilisi suuniseid toodetena või toodete koostises esinevate geneetiliselt muundatud organismide ja geneetiliselt muundatud organismidest toodetud materjalide proovide võtmise ja tuvastamise kohta seoses määrusega (EÜ) nr 1830/2003

    (EMPs kohaldatav tekst)

    (2004/787/EÜ)

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 211 teist taanet,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1830/2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ, (1) luuakse süsteem ettevõtjate vahel teabe edastamiseks ja talletamiseks geneetiliselt muundatud organisme (edaspidi “GMOd”) sisaldavate või nendest koosnevate toodete või GMOdest valmistatud toiduainete ja sööda igal turuleviimise etapil, kuid nimetatud määruses ei nõuta ettevõtjatelt igal turuleviimise etapil toodete proovide võtmist ja analüüside tegemist GMOde või GMOdest valmistatud materjali kindlakstegemiseks.

    (2)

    Määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 9 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid siiski tagama selle, et inspekteerimisel ja muude vajalike kontrollimeetmete võtmisel, sealhulgas tavaliste läbivaatuste ja (kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete) katsete läbiviimisel on tagatud kõnealuse määruse järgimine.

    (3)

    Inspekteerimisel ja kontrollimeetmete võtmisel kooskõlastatud lähenemise võimaldamiseks on määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 9 lõikes 2 ette nähtud luua GMOde ning toodetes esinevate GMOdest valmistatud toidu- ja söödamaterjali kindlakstegemiseks proovide võtmise ja analüüside tegemise tehnilised suunised.

    (4)

    Kõnealused suunised peavad käsitlema tooteid, mis on saanud turuleviimiseks loa, ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/18/EÜ (2) artikli 4 lõike 5 kohaldamist seoses GMOdega, mis ei ole Euroopa Liidus heaks kiidetud.

    (5)

    Proovide võtmine ja tuvastamine tuleks läbi viia usaldusväärseid teaduslikke ja statistilisi põhimõtteid kasutades, et tagada GMOde ja GMOdest valmistatud materjali tuvastamise piisav usaldusväärsus.

    (6)

    Suuniste väljatöötamisel on konsulteeritud direktiivi 2001/18/EÜ (geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta ja nõukogu direktiivi 90/220/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta) artikli 30 alusel moodustatud komiteega ning arvesse on võetud pädevaid riigiasutusi, toiduahela ja loomatervishoiu komiteed ning ühenduse tugilaborit.

    (7)

    Juhul kui geneetiliselt muundamata seemnete või muu taimse paljundusmaterjali partiid peavad vastama geneetiliselt muundatud seemnete või muu taimse paljundusmaterjali juhusliku või tehniliselt vältimatu esinemise standarditele, tuleks konkreetsete seemneid ja muud taimset paljundusmaterjali käsitlevate õigusaktide raames töötada välja õiguslikult siduv proovide võtmise ja analüüside tegemise protokoll geneetiliselt muundatud seemnete või muu taimse paljundusmaterjali esinemise kindlakstegemiseks; mille puhul nimetatud eeskirjades sätestatu peaks vajaduse korral olema aluseks proovide võtmisele ja analüüside tegemisele ka muude geneetiliselt muundatud põllukultuuriliikide puhul, mida eespool nimetatud õigusaktid ei reguleeri,

    SOOVITAB JÄRGMIST:

    I.   ÜLDPÕHIMÕTTED

    1.

    Määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 9 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmiseks peavad liikmeriigid võtma arvesse järgmist:

    a)

    ettevõtjate minevikku seoses asjakohaste õigusaktide järgimisega;

    b)

    ettevõtjate läbiviidud kontrollide usaldusväärsust;

    c)

    olukordi, mille kohta on kahtlus, et nõudeid on rikutud;

    d)

    soovitud tulemuste saavutamise jaoks kohaste vahendite kasutamist, pidadesul eelkõige silmas saadud kogemusi;

    e)

    heterogeensuse määra ja kohta turustusahelas, kus analüüse tehakse.

    2.

    Ametlikest kontrollimistest eelnevalt ei teatata, välja arvatud juhtudel, mil ettevõtjale etteteatamine on vajalik.

    3.

    Ametlikud kontrollimised peavad toimuma GMOsid või GMOdest valmistatud toiduaineid ja sööta sisaldavate või neid sisaldada võivate toodete igal tootmise, töötlemise, hoiustamise ja turustamise etapil, sealhulgas importimisel. (3)

    4.

    Ametlikel kontrollimistel ei tohi eristada tooteid, mis on ette nähtud eksportimiseks väljapoole ühendust, ja tooteid, mis on ette nähtud turuleviimiseks ühenduse piires.

    5.

    Ettevõtjatel, kelle toodetest võetakse proove ja kelle tooteid analüüsitakse, peab olema õigus saada ka teiste ekspertide arvamus. Ametiasutustel tuleks eeskirjade täitmise kindlustamise ja võrdlemise eesmärgil koguda piisav hulk kontrollproove, et tagada ettevõtjatele siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutav kaebuse esitamise õigus ja õigus saada ka teiste ekspertide arvamus.

    6.

    Käesolevates suunistes soovitatud proovivõtustrateegiate asemel võib kohaldada alternatiive.

    7.

    Käesolevates suunistes soovitatud proovivõtustrateegiate asemel võib kohaldada alternatiive tingimusel, et sellised strateegiad on heaks kiitnud määruse (EÜ) 1829/2003 alusel loodud ühenduse tugilabor.

    8.

    Määruse (EÜ) nr 1830/2003 eesmärkide täitmiseks tuleks liikmesriikidel tagada ametlike kontrollimiste läbiviimine, ilma et see piiraks toiduainete, sööda ja muid kontrollimisi käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ning eriti direktiivi 95/53/EÜ, milles määratakse kindlaks loomasöötade ametliku kontrollimise põhimõtted, direktiivi 70/373/EMÜ sööda ametlikuks kontrolliks vajalike ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite kehtestamise kohta, direktiivi 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta ja direktiivi 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta.

    II.   MÕISTED

    a)   Partii– materjali eristatav ja konkreetne kogus.

    Järgmistes mõistetes võetakse arvesse partiid moodustava materjali liiki ning mõisted on vastavuses ISTA nõuetega, ISO standarditega 6644 ja 13690 ning FAO standarditega (fütosanitaarmeetmete rahvusvahelised standardid).

    Seemnepartii– konkreetne seemnekogus, mis on füüsiliselt kindlakstehtav ja ühtlane ning mis ei ületa seemneid käsitlevates direktiivides määratletud maksimumsuurust ning mis moodustab kogu partii või osa sellest.

    Muu taimse paljundusmaterjali partii– ühe kauba ühikute arv, millel on ühesugune koostis, päritolu jne ning mis ei ületa muud taimset paljundusmaterjali käsitlevates õigusaktides määratletud maksimumsuurust ning mis moodustab kogu partii või osa sellest.

    Toiduainete ja sööda partii– korraga välja saadetud või vastu võetud toote kogus, mille kohta on olemas konkreetne leping või veodokument.

    b)   Üksikproov– toote väike ühetaoline kogus, mis on võetud partii igast proovivõtukohast partii koguulatuses (staatiline proovivõtmine) või mis on võetud toodete jadast kindlaksmääratud ajahulga jooksul (kaubavoo proovivõtmine).

    c)   Talletatud üksikproov– üksikproov, mida säilitatakse teataval ajavahemikul edasiseks analüüsimiseks.

    d)   Koguproov– tootekogus, mis on saadud teatavast partiist võetud üksikproovide ühendamise ja segamisega.

    e)   Laboriproov– koguproovist võetud tootekogus, mis on ette nähtud laboratooriumis kontrollimiseks ja katsetamiseks.

    f)   Analüüsiproov– homogeniseeritud laboriproov, mis koosneb kas kogu laboriproovist või selle representatiivsest kogusest.

    g)   Kontrollproov– proov, mida säilitatakse teataval ajavahemikul eeskirjade täitmise kindlustamise ja võrdlemise eesmärgil.

    h)   Geneetiliselt muundatud DNA protsent– geneetiliselt muundatud DNA koopiate hulga protsent sihttaksonile eriomase DNA koopiate hulga suhtes, mida arvestatakse haploidsete genoomidena.

    III.   PROOVIVÕTUPROTOKOLLIDE PÕHIMÕTTED

    1.

    Inspekteerimisel ja kontrollimisel, kas ettevõtjad peavad kinni määruse (EÜ) nr 1830/2003 artiklitest 4 ja 5, tuleks liikmesriikidel võtta arvesse GMOdest koosnevate, neid sisaldavate või neist toodetud toodete proovivõtuprotokolle käsitlevaid suuniseid.

    2.

    Määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel loodud ühenduse tugilabor ja Euroopa GMO laboritevõrku siseriiklikult määratud laboratooriumid annavad lisajuhiseid ja -abi käesoleva soovituse reguleerimisalasse kuuluvate proovivõtumeetodite osas.

    3.

    GMOde esinemise tuvastamiseks tuleks kasutada ühtlustatud proovivõtumeetodeid. Kõnealuseid meetodeid tuleks rakendada seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali, toiduainete, sööda ja põllumajandustoodete partiide puhul.

    4.

    Järgmised proovivõtumeetodid on määratletud selle tagamiseks, et kogutavad ja analüüsitavad proovid oleksid eri liiki uuritavate toodete tüüpilisteks näideteks. Samal ajal kui seemnepartiides esinevaid geneetiliselt muundatud seemneid ja muud taimset paljundusmaterjali käsitlevad proovivõtuprotokollid tuleks välja töötada vastavalt seemneid ja muud taimset paljundusmaterjali käsitlevatele konkreetsetele õigusaktidele, käsitletakse masskauba ning toiduainete ja sööda proovivõtustrateegiaid eraldi osades, kus võetakse arvesse kaubaspetsiifilisi omadusi.

    IV.   PROOVIVÕTUPROTOKOLLID

    1.   Proovide võtmine seemnetest ja muust taimsest paljundusmaterjalist

    Käesolevas osas käsitletakse geneetiliselt muundamata sortide või kloonide hulka kuuluvate seemnete või muu taimse paljundusmaterjali partiides esinevate geneetiliselt muundatud seemnete või muu taimse paljundusmaterjali tuvastamist ning selliste geneetiliselt muundatud seemnete või sellise muu taimse paljundusmaterjali tuvastamist, mis on tulenenud transformatsioonist, mis ei ole ette nähtud geneetiliselt muundatud sordi või klooni hulka kuuluvate seemnete või muu taimse paljundusmaterjali partii puhul.

    Proovid tuleks võtta kooskõlas kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega ning vajaduse korral selliste suurustega partiidest, nagu on määratletud nõukogu direktiivides 66/401/EMÜ, 66/402/EMÜ, 68/193/EMÜ, 92/34/EMÜ, 98/56/EMÜ, 1999/105/EÜ, 2002/54/EÜ, 2002/55/EÜ, 2002/56/EÜ, 2002/57/EÜ. Seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali proovide võtmise meetodid ja üldpõhimõtted peaksid olema kooskõlas Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) eeskirjadega ja nendega seotud ISTA seemneproovide võtmise käsiraamatuga.

    Seemnete ja muu taimse paljundusmaterjali puhul kasutatavad proovide võtmise ja analüüside tegemise meetodid peaksid vastama konkreetsetes seemneid ja muud paljundusmaterjali käsitlevates õigusaktides nimetatud statistiliste ohtudega seotud nõuetele. Seemnete või muu taimse paljundusmaterjali partii kvaliteet ja sellega seotud statistiline määramatus määratletakse GMOde piirnormide suhtes ning selle alusel, milline on geneetiliselt muundatud DNA koopiate hulga protsent sihttaksonile eriomase DNA koopiate hulga suhtes, mida arvestatakse haploidsete genoomidena.

    2.   Proovide võtmine põllumajanduslikest masskaupadest

    Proovivõtuprotokoll põhineb kaheastmelisel menetlusel, mis võimaldab vajadusel saada hinnanguid GMOde esinemistasemete kohta koos nendega seotud määramatusega, mida väljendatakse standardhälbena, kuid ilma oletuste tegemiseta GMOde võimaliku heterogeensuse kohta.

    Standardhälbe kohta hinnangu andmise võimaldamiseks tuleks võtta koguproov ning saadud analüüsiproovi analüüsida geneetiliselt muundatud materjalide esinemise suhtes. Kui saadud analüüsi tulemus on kehtestatud piirnormi lähedane (väärtusest ± 50 %), siis soovitatakse talletatud üksikproovide analüüsi, et saada teada vastav määramatuse suurus.

    Arvesse tuleks võtta järgmisi dokumente:

    a)

    ISO standard 6644 (2002);

    b)

    ISO standard 13690 (1999);

    c)

    ISO standard 5725 (1994);

    d)

    ISO standard 2859 (1985);

    e)

    ISO standard 542 (1990).

    2.1.   Põllumajanduslike masskaupade partiidest proovide võtmise protokoll

    Proovide võtmine masskaupadest (teravili, seemned) on soovitav läbi viia kooskõlas ISO standardites 6644 ja 13690 kirjeldatud proovivõtu üldpõhimõtete ja meetoditega. Kui proovide võtmine toimub kaupade voost, tuleks määratleda proovide võtmise ajavahemik vastavalt ISO standardile 6644 järgmiselt: kogu mahalaadimise aeg/üksikproovide koguarv. Staatilise proovivõtmise puhul tuleks üksikproovid koguda konkreetsetes proovivõtukohtades. Sellised proovivõtukohad peaksid olema kogu partii ulatuses ühtlaselt jaotatud vastavalt ISO standardis 13690 kirjeldatud põhimõtetele. Üksikproovide või proovivõtukohtade arv (kui võetakse üksikproovid koguproovi ja talletatud üksikproovide loomiseks) määratletakse vastavalt partii suurusele järgmiselt:

    Partii suurus (tonnides)

    Koguproovi suurus (kilogrammides)

    Üksikproovide arv

    ≤ 50

    5

    10

    100

    10

    20

    250

    25

    50

    ≥ 500

    50

    100

    50- kuni 500tonniste partiide puhul peaks koguproovi suurus olema 0,01 % partii kogusuurusest. Alla 50tonniste partiide puhul peaks koguproovi suurus olema 5 kg. Üle 500tonniste partiide puhul peaks koguproovi suurus olema 50 kg. Iga valikusammu (süstemaatiline proovivõtmine) ja proovivõtukoha (staatiline proovivõtmine) puhul tuleks võtta 1kilogrammine üksikproov ning jaotada see kaheks 0,5kilogrammiseks osaks: üht kasutatakse üksikproovina koguproovi loomiseks ja teine säilitatakse talletatud üksikproovina.

    Teraviljast suuremate materjalide (nt puuviljad, risoomid, kartulid) proovivõtmine tuleks läbi viia vastavalt ISO standardile 2859. Õliseemnete proovivõtmine tuleks läbi viia vastavalt ISO standardile 542.

    2.2.   Analüüsiproovide valmistamise protokoll

    Soovitatakse mitmeastmelist protokolli, et minimeerida kulusid ja maksimeerida statistilist usaldusväärsust vastavalt eelnevalt määratletud vastuvõetavustasemetele.

    Alapunkti 2.1 kohaselt kogutud üksikproovid kõigepealt ühendatakse ja segatakse põhjalikult vastavalt ISO standardites 13690 ja 6644 kirjeldatud meetoditele, mille tulemusel saadakse koguproov.

    Koguproovi kasutatakse ISO standardites 13690 ja 6644 kirjeldatud meetodite kohaselt analüüsiproovi loomiseks ning seda analüüsitakse GMOde esinemise suhtes vastavalt V jaos kirjeldatud analüütiliste katsete protokollidele/katsemeetoditele. Juhul kui analüüsi tulemus on kehtestatud piirnormi lähedane (piirnorm on väärtusest ± 50 %), võib olla vajalik hinnang vastava määramatuse kohta (kõnealuse määramatuse hindamise protokolli kirjeldatakse punktis 2.3).

    2.3.   Määramatuse hindamise protokoll

    Kui talletatud üksikproove on 20 või alla selle, nagu väiksemate partiide puhul, tuleks kõiki proove eraldi analüüsida ning teha otsus märgistamise kohta.

    Kui talletatud üksikproove on üle 20, siis tuleks juhuslikkuse alusel valida 20 proovi ja neid eraldi GMOde esinemise suhtes analüüsida. Nendest 20 proovist saadud analüüsitulemusi kasutatakse partii GMOde sisalduse ja sellega seotud määramatuse (mida väljendatakse standardhälbena) hindamiseks. Kui kõnealune 20 proovi analüüsiga seotud määramatus on vastuvõetav, siis ei ole vaja ülejäänud talletatud üksikproovide täiendavat analüüsi. Kui aga kõnealuse määramatuse tase ei ole vastuvõetav, tuleks läbi viia ülejäänud talletatud üksikproovide täiendav analüüs.

    Täiendavate analüüsitavate proovide arv tuleks kindlaks määrata iga üksikjuhtumi puhul eraldi, olenevalt esialgse 20 proovi hindamise alusel saadud määramatuse tasemest.

    Järjestikuline analüüsiprotsess tuleks peatada ühel või mõlemal alljärgneval juhtumil:

    partii hinnanguline GMO sisaldus (analüüsimisel olnud talletatud üksikproovide keskmine GMO sisaldus) on üle või alla kehtestatud piirnormi, mis on väärtusest ± 50 %,

    partii hinnatud GMO sisaldusega seotud määramatus ulatub vastuvõetava tasemeni (± 50 % keskmisest analüüsitulemusest).

    Kui kõik proovid on analüüsitud, tuleks teha otsus märgistamise kohta.

    2.4.   Toiduainete ja sööda partiidest proovide võtmise protokoll

    Proovide võtmine eelnevalt pakitud toiduainetest ja söödast tuleks viia läbi vastavalt ISO standardis 2859 kirjeldatud meetoditele.

    Proovide võtmine eelnevalt pakkimata toiduainetest ja söödast tuleks viia läbi vastavalt alapunktis 2.1 kirjeldatud protokollile.

    V.   ANALÜÜTILISTE KATSETE PROTOKOLLID/KATSEMEETODID

    1.   Määruse (EÜ) nr 1829/2003 alusel loodud ühenduse tugilabor ja Euroopa GMO laboritevõrku siseriiklikult määratud laboratooriumid annavad lisajuhiseid ja -abi käesoleva soovituse reguleerimisalasse kuuluvate analüüside tegemise meetodite osas.

    2.   Laboratooriumidele esitatavad nõuded

    Liikmesriikide laboratooriumid, mis teostavad analüüse vastavalt käesolevale soovitusele, peaksid olema akrediteeritud standardi EN ISO/IEC 17025/1999 kohaselt või sertifitseeritud vastavalt asjakohasele süsteemile ning peaksid korrapäraselt osalema pädevuskontrolli kavades, mida korraldavad või koordineerivad siseriiklikult või rahvusvaheliselt tunnustatud laboratooriumid ja/või siseriiklikud või rahvusvahelised organisatsioonid.

    Käesoleva soovituse kohaselt analüüsimiseks esitatud toiduained tuleks laboratooriumidele esitada kooskõlas direktiivi 93/99/EMÜ artikliga 3.

    Proovide analüütilist uurimist tuleks läbi viia vastavalt Euroopa standardi prEN ISO 24276:2002 eelnõus sätestatud üldistele laboratooriumi- ja menetlusnõuetele.

    3.   Analüüsiproovi ettevalmistamine

    Proovide võtmisel on eesmärgiks saada tüüpiline ja ühtlane laboriproov ilma teisese saastumiseta. Liikmesriigid peaksid kasutama Euroopa standardite prEN ISO 24276:2002 ja prEN ISO 21571:2002 eelnõusid, kus on esitatud strateegiad laboriproovi homogeniseerimise, laboriproovi kontrollprooviks muutmise, kontrollproovi ettevalmistamise ja sihtanalüüdi ekstraheerimise kohta.

    Seemneproovide saamine peaks toimuma vastavalt Rahvusvahelise Seemnekontrolli Assotsiatsiooni (ISTA) rahvusvahelistele seemnekontrolli eeskirjadele. Taimse paljundusmaterjali proovide saamine peaks toimuma vastavalt kaasaegsetele rahvusvahelistele meetoditele, kui sellised meetodid on olemas.

    4.   Analüütilised katsed

    Olemasolevad teaduslikult põhjendatud teadmised ei võimalda üheainsa meetodi abil tuvastada ja kvantifitseerida kõiki GMOsid või GMOdest valmistatud toidu- või söödamaterjali, mille turuleviimine on heaks kiidetud.

    Mitmed katseviisid annavad ilmselt võrdselt usaldusväärseid tulemusi. Need võivad hõlmata üht või mõlemat järgnevast:

    a)

    kvalitatiivsed meetodid, mis võivad olla tekke-, konstrukti- või geneetilise elemendi põhised;

    b)

    kvantitatiivsed meetodid, mis võivad olla tekke-, konstrukti- või geneetilise elemendi põhised.

    GMOde olemasolu kontrollimiseks võib olla asjakohane alustada sõelumismeetodiga. Kui tulemus on positiivne, tuleks kasutada geneetilise konstrukti ja/või transformatsiooni erimeetodeid. Kui turul on mitmeid samasuguse geneetilise konstruktiga GMOsid, on väga soovitav kasutada tekkepõhist meetodit. Kvantitatiivsete analüüside tulemused tuleks väljendada geneetiliselt muundatud DNA koopiate hulga protsendina sihttaksonile eriomase DNA koopiate hulga suhtes, mida arvestatakse haploidsete genoomidena. Võimaluse korral peaksid laboratooriumid kasutama rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumide kohaselt heakskiidetud meetodit (nt ISO 5725/1994 või IUPACi harmoneeritud protokolli) ning kasutama sertifitseeritud etalonaineid.

    Tunnustatud meetodite, sealhulgas Codex Alimentarius’ele teatatud tunnustatud meetodite ajakohastatud loetelu on esitatud veebisaidil http://biotech.jrc.it.

    5.   Tunnustatud meetodite puudumine

    Kui tekib olukord, kus tunnustatud meetod puudub, näiteks GMOde olemasolu kontrollimiseks, peaksid liikmesriikide laboratooriumid viima läbi laborisisese meetodi kinnitamise vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidele. Kui analüüsitava põhiaine jaoks puudub tunnustatud meetod, siis on soovitav valida veebisaidi http://biotech.jrc.it andmebaasist meetod, mis on tunnustatud sarnase põhiaine või toormaterjali puhul. Enne meetodi heakskiitmist tuleks meetodi töökindlust vastava põhiaine puhul kontrollida.

    6.   Analüüsitulemuste esitamine ja tõlgendamine

    Kvalitatiivsete meetodite puhul on avastamispiiriks (LOD) analüüdi väikseim kogus, mille kindlaksmääramine on usaldusväärne, võttes arvesse teadaolevat sihttaksoni genoomide koopiate arvu.

    Kvantitatiivsete meetodite puhul on kvantifikatsioonipiiriks (LOQ) analüüdi väikseim kogus, mille kindlaksmääramine on usaldusväärne, võttes arvesse teadaolevat sihttaksoni genoomide koopiate arvu. Kvantitatiivsete analüüside tulemused tuleks väljendada geneetiliselt muundatud DNA koopiate hulgana sihttaksonile eriomase DNA koopiate hulga suhtes, mida arvestatakse haploidsete genoomidena. Kui geneetiliselt muundatud sihtjärjestuse määr on alla kvantifikatsioonipiiri (LOQ), tuleb tulemused väljendada ainult kvalitatiivselt.

    Tulemusi on soovitav tõlgendada vastavalt Euroopa standardi prEN ISO 24276:2002 eelnõus esitatud juhistele.

    VI.   LÕPPSÄTTED

    Proovide võtmise ja tuvastamise meetodeid, sealhulgas asjakohaseid protokolle ja dokumente, tuleks jätkuvalt edasi arendada ja ajakohastada, võttes arvesse muudatusi piirnormides ja väärtuslävedes, mis on kehtestatud määruse (EÜ) nr 1829/2003 artiklites 12, 24 ja 47, direktiivi 2001/18/EÜ artikli 21 lõigetes 2 ja 3 ning teistes ühenduse õigusaktides. Samuti tuleks arvesse võtta määruse (EÜ) nr 1830/2003 artiklis 12 nimetatud aruannet kõnealuse määruse kohaldamise kohta, tehnoloogia edusamme ja rahvusvahelistel foorumitel toimunud arenguid.

    Brüssel, 4. oktoober 2004

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Margot WALLSTRÖM


    (1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 24.

    (2)  EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1830/2003.

    (3)  Vastavalt määruse (EÜ) nr 1830/2003 artikli 9 lõikele 3 tuleks asjakohane teave GMOde kohta, mis ei ole Euroopa Liidus heaks kiidetud, kanda vajaduse korral keskregistrisse.


    Top