30.12.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 389/25

(1)

Vastavalt asutamislepingu artiklile 104 peavad liikmesriigid hoiduma ülemäärasest valitsemissektori eelarvepuudujäägist.

(2)

Stabiilsuse ja kasvu pakti põhieesmärgiks on usaldusväärne finantshaldus kui vahend hindade stabiilsuse ning tugeva ja püsiva majanduskasvu tagamiseks, mille tulemusel luuakse uusi töökohti.

(3)

Artikli 104 kohane ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus sätestab otsuse tegemise ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta; asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitlev protokoll näeb ette edasised sätted, mis on seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamisega. Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrusega (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1) sätestatakse nimetatud protokolli sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad ja määratlused.

(4)

Asutamislepingu artikli 104 lõike 5 kohaselt on komisjon kohustatud esitama nõukogule arvamuse, kui komisjon leiab, et liikmesriigis on või võib tekkida ülemäärane eelarvepuudujääk. Komisjon on saatnud nõukogule sellekohase arvamuse Kreeka kohta 24. juunil 2004. Olles analüüsinud kõiki asjakohaseid tegureid, mida on arvestatud artikli 104 lõike 3 kohaselt koostatud komisjoni aruandes, ning võttes arvesse majandus- ja rahanduskomitee arvamust vastavalt artikli 104 lõikele 4, järeldas komisjon oma 24. juuni 2004. aasta arvamuses, et Kreekas on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(5)

Asutamislepingu artikli 104 lõikes 6 sätestatakse, et nõukogu peaks kaaluma asjaomase liikmesriigi kõiki võimalikke märkuseid, enne kui ta pärast üldhinnangut otsustab, kas liikmesriigis on ülemäärane eelarvepuudujääk.

(6)

Üldhinnangust järeldub, et valitsemissektori eelarvepuudujääk Kreekas moodustas 2003. aastal 3,2 % SKTst. Asutamislepingu kontrollväärtuste (3 % SKTst) ületamine ei tulenenud stabiilsuse ja kasvu pakti kontekstis Kreeka ametivõimude kontrolli alt väljas olevatest ebatavalistest sündmustest ega tõsisest majanduslikust surutisest. Vastupidi, see ilmnes tugevalt positiivse majanduskasvu olukorras, sest SKT kasvas 2003. aastal 4,2 % ning positiivne SKT lõhe oli 1,5 %. Valitsussektori eelarvepuudujääk 2003. aastal on võrreldav 2002. aasta uuendatud stabiilsusprogrammis eesmärgiks seatud eelarvepuudujäägiga 0,9 % SKTst. Komisjoni hinnangul tulenes oluline vahe ajutistest faktoritest (kulude ületamine seoses olümpiamängude ettevalmistamisega ja kompensatsiooniga ilmastikust tulenevate kahjude hüvitamiseks); plaanitud jooksvate kulutuste suurenemisest (sotsiaaltoetused ja avaliku sektori palgad); eelarvetulu puudujääk (käibemaks, tulumaks ja postisäästupangalt valitsusele tehtud rahaülekannete ümberklassifitseerimine rahaliseks tehinguks).

(7)

Vastavalt 2004. aasta kevadel esitatud prognoosile, mis põhines eeldustel, et poliitikas muudatusi ei tehta ja et eelarvepuudujääk on 2003. aasta märtsi lõpuks 2,95 % SKTst, eeldab komisjon, et Kreeka valitsussektori eelarvepuudujääk jõuab 2004. aastal tasemele 3,2 % SKTst.

(8)

Võla suhe SKTsse jõudis aastal 2003 103 % tasemele, mis ületab asutamislepingus ettenähtud 60 % kontrollväärtust. Komisjon märgib oma 2004. aasta kevadel esitatud prognoosis ka seda, et 2004. aastal väheneb võla suhe vaid marginaalselt tasemele 102,8 % SKTst, mis on suurem kui Kreeka ametivõimude 4. mail 2004 teatatud 98,3 % SKTst. Valitsemissektori võla suurus ja selle aeglane vähenemine on murettekitav, eriti kiire nominaalse kasvu ning positiivse ja suureneva SKT lõhe tingimustes.

(9)

Käesoleval hetkel jääb riigi rahandusandmete kvaliteet ebaselgeks. 4. mail teatavaks tehtud 2003. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägi koefitsient (3,2 % SKTst) on võrreldav märtsi alguses teatatud tasemega 1,7 % SKTst, mis kasvas 2,95 % märtsi lõpul; sellele järgnes uue valitsuse algatatud kaugeleulatuv riigi rahanduse kontroll. Kuna lahendamata probleemid on seotud ka algandmetega, tuleb Kreeka valitsusel enamus lahtisi küsimusi lahendada tihedas koostöös EÜSAga. Kuigi EÜSA hindas 4. mail teatavaks tehtud tulemusi, on kindlaid märke, et tavapärase teatise edastamisel 2004. aasta septembris muudetakse 2003. aasta ja varasemate aastate andmeid olulisel määral, kusjuures eelarvepuudujääk peaaegu kindlasti suureneb. Veelgi enam, sellised muutmised toovad eeldatavalt välja eelarvepuudujäägi suurenemistendentsi aastaks 2004,