32004D0790

Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 790/2004/EÜ,

21. aprill 2004,

millega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 149 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, [1]

olles konsulteerinud regioonide komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamisleping kehtestab liidu kodakondsuse ja sätestab, et ühenduse meetmed hariduse, kutseõppe ja noorte valdkonnas on muu hulgas suunatud noortevahetuse ja sotsiaalpedagoogika valdkonna juhtide vahetamise arengu edendamisele.

(2) Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2001 lõppjäreldustele lisatud Laekeni deklaratsioonis kinnitatakse, et üks põhilisi Euroopa Liidu ees seisvaid väljakutseid on see, kuidas kodanikke ja eelkõige noori Euroopa mudelile ja Euroopa institutsioonidele lähemale tuua. Rahvusvahelised valitsusvälised noorteorganisatsioonid võimaldavad noortel saada aktiivseteks kodanikeks, arendada vastutustunnet, väljendada oma arvamusi ja väärtushinnanguid ning osaleda riigipiire ületavates vahetustes; nii toimides aitavad need organisatsioonid Euroopat noortele kodanikele lähendada.

(3) Komisjoni valges raamatus "Uus hoog Euroopa noortele", mida esitleti 21. novembril 2001, väidetakse, et noori tuleks julgustada osalema ja kaitstakse vajadust tugevdada organisatsioone, mille raames noored oma hääle kuuldavale tuua saavad; samuti öeldakse selles, et info on oluline aktiivseks kodanikuks arenemisejaoks. Valge raamatu kohta käivas resolutsioonis [3] rõhutas Euroopa Parlament ka rahvusvaheliste ja Euroopa noorteorganisatsioonide olulist rolli noorte kaasamisel pikema aja jooksul demokraatlikku ellu Euroopas.

(4) Valges raamatus Euroopa avaliku halduse kohta [4] kutsub komisjon üles üldisele avatusele ning kodanikuühiskonna esindajatega konsulteerimisele ja nende kaasamisele EL poliitika kujundamisse. Komisjon tunnustab valitsusväliste organisatsioonide rolli kodanike murede väljendamisel.

(5) Nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 27. juuni 2002 nõukogus toimunud kohtumise resolutsioonis Euroopa koostööraamistiku kohta noorsoo valdkonnas [5] kinnitatakse temaatilisi prioriteete, nagu need on välja pakutud Euroopa noortepoliitika valges raamatus, ning eriti osalemist ja teavet, eriti eesmärgiga julgustada noori harjutama aktiivseks kodanikuks olemist, ning pakutakse mehhanismid avatud koordineerimismeetodi rakendamiseks, konsulteerides erimeetodeid kasutades selleks noortega riiklikul tasandil ja konsulteerides Euroopa noortefoorumiga Euroopa tasandil.

(6) Euroopa noortefoorum esindab noori Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide ees. See tegevus on oluline selleks, et koordineerida ja vahendada valitsusväliste noorteorganisatsioonide vaateid Euroopa asutustele ning vahendada nendele organisatsioonidele neile huvi pakkuvat teavet Euroopa asjade kohta. Rahvusvahelised valitsusvälised noorteorganisatsioonid pakuvad noortele mitteformaalset ja vabaõpet, koolitust ja teavet; nad moodustavad võrgustikke, mis esindavad liikmesriikides ja teistes Euroopa riikides tegutsevaid mittetulundusorganisatsioone.

(7) Euroopa noortefoorumit ja rahvusvahelisi valitsusväliseid noorteorganisatsioone toetatakse Euroopa Liidu 2003. eelarveaasta ja eelnenud eelarveaastate üldeelarve rubriikidest A-3023 ja A-3029.

(8) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust [6] (edaspidi "finantsmäärus"), nõutakse nende olemasolevate toetusmeetmete hõlmamiseks põhiõigusakti sätestamist.

(9) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kohustusid finantsmääruse vastuvõtmise ajal saavutama eesmärgi tagada selle põhiõigusakti jõustumine alates 2004. eelarveaastast.

(10) Tuleks sätestada programmi geograafiline laiendamine ühinevatele liikmesriikidele ja mõnede meetmete puhul võib-olla kõikidele Euroopa riikidele, pidades silmas, kui oluline on sidemete tugevdamine laienenud liidu ja Euroopa kontinendil asuvate naaberriikide vahel.

(11) Mis tahes ühenduseväline rahastamine riiklikest vahenditest peaks vastama asutamislepingu artiklitele 87 ja 88.

(12) Käesoleva otsusega kehtestatakse programmi kogu kehtivuse ajaks finantsraamistik, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse ajal peamine juhis Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini ja -menetluse parandamise kohta) [7] punkti 33 tähenduses.

(13) Käesoleva otsuse alusel võimaldatud mis tahes toetus peaks olema ranges vastavuses subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Programmi eesmärk ja meetmed

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse ühenduse tegevusprogramm noorte valdkonnas Euroopa tasandil tegutsevate organisatsioonide edendamiseks (edaspidi "programm").

2. Programmi üldeesmärk on toetada nende organisatsioonide tegevusi. Sellised tegevused toimuvad Euroopa üldisi huve noorte valdkonnas või selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika raamesse kuuluvat eesmärki taotleva organisatsiooni kehtiva tööprogrammi alusel. Eelkõige peavad need tegevused kaasa aitama või olema võimelised kaasa aitama noorte kodanike aktiivsele kaasamisele avalikku ellu ja ühiskonda ning ühenduse koostöömeetmete arendamisele ja rakendamisele noorte valdkonnas laiemas mõttes. Koostöö Euroopa noortefoorumiga aitab kaasa selle üldeesmärgi saavutamisele, kuivõrd Euroopa noortefoorum esindab ja koordineerib valitsusväliseid noorteorganisatsioone ja vahendab noorte kohta käivat teavet Euroopa institutsioonidele.

3. Programm algab 1. jaanuaril 2004 ja lõpeb 31. detsembril 2006.

Artikkel 2

Programmis osalejad

Tegevustoetuseks kõlbulik organisatsioon peab vastama lisa nõuetele ning järgmistele tingimustele:

a) selle tegevus peab olema kooskõlas ühenduse meetmete aluseks olevate põhimõtetega noortepoliitika valdkonnas ning võtma arvesse lisas sätestatud prioriteete;

b) see peab olema seaduslikult asutatud rohkem kui aasta tagasi.

c) see peab tegutsema Euroopa tasandil kas üksi või erinevate koordineeritud ühingute vormis ja selle struktuur ja tegevused peavad omama potentsiaalset mõju kogu ühenduses või hõlmama vähemalt kaheksat artiklis 3 nimetatud riiki, sealhulgas liikmesriigid.

Artikkel 3

Kolmandate riikide osalemine

1. Programmi tegevustes osalemine võidakse avada organisatsioonidele, mis on asutatud:

a) ühinemislepingu 16. aprillil 2003. aastal sõlminud ühinevates riikides;

b) EFTA/EMP riikides Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustel;

c) Rumeenias ja Bulgaarias, osalemistingimused kehtestatakse kooskõlas Euroopa lepingute, nende lisaprotokollide ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustega;

d) Türgis, osalemistingimused kehtestatakse kooskõlas ühenduse programmides Türgi Vabariigi osalemise üldpõhimõtteid käsitleva Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi 26. veebruaril 2002. aastal sõlmitud raamlepinguga. [8]

2. Programmis osalemine võidakse avada ka organisatsioonidele, mis on asutatud Kagu-Euroopa riikide stabilisatsiooni- ja assotsiatsiooniprotsessi kuuluvates Balkani riikides [9] ja mõnedele Sõltumatute Riikide Ühenduse riikidele vastavalt nende riikidega kokku lepitavatele tingimustele ja menetlustele. [10]

Artikkel 4

Toetusesaajate valik

Programm hõlmab kaht tüüpi toetusesaajaid:

a) 1. rühm: tegevustoetused jagatakse otse lisa punktis 2 nimetatud toetusesaajatele;

b) 2. rühm: tegevustoetused jagatakse vastavalt lisas sätestatud üldtingimustele ettepanekute esitamise üleskutsega üldisi Euroopa huve noorte valdkonnas taotleva organisatsiooni alalistele tegevustele.

Artikkel 5

Toetuse määramine

Toetused programmi erinevate meetmete alusel määratakse kooskõlas lisa vastava osa sätetega.

Artikkel 6

Finantssätted

1. Programmi rakendamise finantsraamistikuks artikli 1 lõikes 3 sätestatud ajavahemikul määratakse 13 miljonit eurot.

2. Eelarvepädev institutsioon kinnitab iga-aastased eraldised finantsperspektiivi piires.

Artikkel 7

Rakendamine

Komisjon vastutab käesoleva programmi rakendamise eest vastavalt lisa sätetele ja teavitab sellest korrapäraselt Euroopa Parlamenti, nõukogu ja asjaomaseid liikmesriike.

Artikkel 8

Jälgimine ja hindamine

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril 2007 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande programmi eesmärkide saavutamise kohta. See aruanne lähtub muu hulgas välishinnangust, mis peab olema kättesaadav hiljemalt 2006. aasta lõpuks ja andma hinnangu vähemalt programmi üldisele asjakohasusele ja ühtsusele, selle teostamise tõhususele (meetmete ettevalmistamine, valik, rakendamine) ja eri meetmete tõhususele üldiselt ja üksikult artiklis 1 ja lisas sätestatud eesmärkide saavutamise osas.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 21. aprill 2004

Euroopa Parlamendi nimel

president

P. Cox

Nõukogu nimel

eesistuja

D. Roche

[1] ELT C 10, 14.1.2004, lk 18.

[2] Euroopa Parlamendi 6. novembri 2003. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta ühine seisukoht (ELT C 72 E, 23.3.2004, lk 10), Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2004. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 30. märtsi 2004. aasta otsus.

[3] ELT C 180 E, 31.7.2003, lk 145.

[4] EÜT C 287, 12.10.2001, lk 1.

[5] EÜT C 168, 13.7.2002, lk 2.

[6] EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

[7] EÜT C 172, 18.6.1999, lk 1. Lepingut on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 2003/429/EÜ (ELT L 147, 14.6.2003, lk 25).

[8] EÜT L 61, 2.3.2002, lk 29.

[9] Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Serbia ja Montenegro.

[10] Moldova, Ukraina, Valgevene, Vene Föderatsioon.

--------------------------------------------------

LISA

1. TOETATAVAD TEGEVUSED

Artiklis 1 sätestatud üldeesmärgiks on tugevdada ühenduse meetmeid noorte valdkonnas ja tõsta nende tõhusust selles valdkonnas töötavate organisatsioonide toetamise teel.

1.1. Ühenduse meetmete tugevdamisele ja tõhususele kaasa aidata võivate noorteorganisatsioonide põhitegevused on järgmised:

- noorsoo vaadete ja huvide esindamine kogu nende mitmekesisuses ühenduse tasandil,

- noortevahetus ja vabatahtlikud teenistused,

- mitteformaalne ja vabaõpe ning tööprogrammid,

- kultuuridevahelise õppe ja arusaamise edendamine,

- debatid Euroopa küsimustes ning EL poliitika või noortepoliitika üle,

- teabe levitamine ühenduse meetmete kohta,

- noorte kodanike osalemist ja initsiatiivi soodustavad meetmed.

1.2. Euroopa noortefoorumi põhitegevused on järgmised:

- noorte esindamine Euroopa Liidu ees,

- liikmete seisukohtade koordineerimine Euroopa Liidu ees,

- teabe vahendamine noorte kohta Euroopa institutsioonidele,

- Euroopa Liidust tuleva info vahendamine riikide noortekogudele ja valitsusvälistele organisatsioonidele,

- noortel demokraatlikus elus osalemise soodustamine ja neile tee sillutamine,

- kaasa aitamine uuele noortealasele koostöövõrgustikule, mis on otsustatud luua Euroopa Liidu tasandil,

- kaasa aitamine noorsoopoliitikate, noorsootöö ja haridusvõimaluste arengule ning noori käsitleva teabe vahendamisele ja noorsoo esindusstruktuuride arendamisele kogu Euroopas,

- kaasamine aruteludesse ja mõtisklustesse noorte kohta Euroopas ja mujal maailmas ning noori abistavate Euroopa Liidu meetmete kohta.

2. TOETATAVATE TEGEVUSTE RAKENDAMINE

Käesoleva programmi alusel ühenduse toetuse kõlbulike organisatsioonide tegevused jagunevad järgmiste valdkondade vahel:

2.1. 1. osa: Toetus Euroopa noortefoorumile

2.1.1. Käesoleva osa alusel võib toetusi määrata Euroopa noortefoorumi, Euroopa üldhuve taotleva organisatsiooni, kelle liikmeteks on riiklikud noortekogud, ja rahvusvaheliste valitsusväliste noorteorganisatsioonide alalise tööprogrammi toetuseks kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

- Euroopa noortefoorumi sõltumatus oma liikmete valimisel, mis tagab eri tüüpi noorteorganisatsioonide võimalikult laia esindatuse,

- Euroopa noortefoorumi autonoomsus oma tegevuste üksikasjalikul määratlemisel kooskõlas 1.2. jaoga,

- Euroopa noortefoorumisse mittekuuluvate noorteorganisatsioonide ja mitteorganiseerunud noorte võimalikult lai kaasamine foorumi tegevustesse,

- Euroopa noortefoorumi aktiivne panus noori Euroopa tasandil käsitlevatele poliitilistele protsessidele, eriti kodanikuühiskonnaga konsulteerivatele Euroopa asutustele vastamine ja nende asutuste seisukohtade selgitamine oma liikmetele,

- liikmelisuse geograafilise katvuse laiendamine artiklis 3 nimetatud riikidele.

2.1.2. 1. osa alusel toetuskõlblikud Euroopa noortefoorumi kulud hõlmavad tegevuskulusid ja meetmete kulusid.

2.1.3. Toetusega Euroopa noortefoorumile ei rahastata kõiki foorumi toetuskõlblikke kulusid sel kalendriaastal, mille eest toetus määratakse. Nõutav on vähemalt 20 % foorumi eelarve kaasrahastamine ühendusevälistest allikatest. Selline kaasrahastamine võib olla osaliselt või tervikuna mitterahaline, kui toetuse väärtust ei hinnata kõrgemaks tegelikest kuludest, mis on raamatupidamisdokumentidega tõendatud, või kõnealusel turul üldiselt väljakujunenud kuludest.

2.1.4. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 ei rakendata Euroopa noortefoorumi tegevustoetustele järkjärgulise vähendamise printsiipi, kuna tegemist on Euroopa üldhuve taotleva organisatsiooniga.

2.1.5. Silmas pidades vajadust tagada Euroopa noortefoorumi jätkuvus, eraldatakse programmi ressursid kooskõlas järgmiste suunistega: 1. osa alusel eraldatavate ressursside suuruseks on vähemalt 2 miljonit eurot.

2.1.6. Noortefoorumile võib toetusi määrata asjakohase tööplaani ja eelarve saamisel. Toetusi võib määrata igal aastal komisjoniga sõlmitud partnerluse raamleppe raamides.

2.2. 2. osa: Toetus Euroopa üldisi huve noorte valdkonnas või selles valdkonnas Euroopa Liidu poliitika raamesse kuuluvat eesmärki taotleva organisatsiooni alalistele tegevustele.

2.2.1. Käesoleva osa alusel võib toetusi määrata eespool nimetatud organisatsiooni tegevus- ja halduskulude toetuseks. See võib seonduda järgmisega:

a) mittetulundusorganisatsioon, mille tegevused on suunatud üksnes noorte hüvanguks, või laiemate eesmärkidega organisatsioon, mille tegevustest osa on suunatud üksnes noorte hüvanguks; kummalgi juhul peab organisatsioon noorte hüvanguks teostatavate tegevuste haldamisse kaasama noori;

b) noorte hüvanguks töötavaid ja noori oma tegevustesse kaasavaid mittetulundusorganisatsioone esindav Euroopa võrgustik.

Sellise organisatsiooni alalise tööprogrammi toetuseks võib määrata iga-aastase tegevustoetuse.

2.2.2. 2. osa alusel võetakse tegevustoetuse määramisel kuludena arvesse üksnes valitud asutuse nõuetekohaseks tegevuseks vajalikud kulud, eelkõige personalikulud, üldkulud (üüri- ja kinnisvarakulud, seadmed, kontoritarbed, telekommunikatsioon, postikulud jne), sisekohtumiste kulud ning avaldamis-, teavitamis- ja levitamiskulud.

2.2.3. Tegevustoetusega 2. osa alusel ei rahastata kõiki asutuse toetuskõlblikke kulusid sel kalendriaastal, mille eest toetus määratakse. Nõutav on käesoleva osaga hõlmatud organisatsioonide eelarve vähemalt 20 % kaasrahastamine ühendusevälistest allikatest. Kaasrahastamise määr määratakse igal aastal ettepanekute esitamise üleskutses. Selline kaasrahastamine võib olla osaliselt või tervikuna mitterahaline, kui toetuse väärtust ei hinnata kõrgemaks tegelikest kuludest, mis on raamatupidamisdokumentidega tõendatud, või kõnealusel turul üldiselt väljakujunenud kuludest.

2.2.4. Vastavalt finantsmääruse artikli 113 lõikele 2 rakendatakse selliselt määratavatele tegevustoetustele, kui neid uuendatakse, järkjärgulise vähendamise põhimõtet. Sellist vähendamist rakendatakse alates kolmandast aastast määraga 2,5 % aastas. Selleks et järgida seda reeglit, ilma et see piiraks eespool mainitud kaasrahastamise reegli rakendamist, peab konkreetseks eelarveaastaks määratud toetusele vastava ühenduse kaasrahastamise protsendimäär olema eelmise eelarveaasta eest määratud toetusele vastavast ühenduse kaasfinantseerimise protsendimäärast vähemalt 2,5 punkti madalam.

2.2.5. 2. osa alusel tegevustoetusi saavad organisatsioonid valitakse projektikonkursi alusel.

Selliselt valitud organisatsioonidega võidakse sõlmida partnerluse raamlepingud programmi kestuse ajaks. Raamlepingutel põhinevad eritoetused määratakse kooskõlas neis lepingutes sätestatud korraga.

Raamlepingud ei välista siiski iga-aastasi projektikonkursse täiendavate toetusesaajate leidmiseks.

2.3. Üleminekusätted

2.3.1. 2004. aastal määratavate toetuste puhul on lubatud, et kulude kõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2004, tingimusel et kulu ei eelne abirahataotluse esitamise kuupäevale ega toetuse saaja eelarveaasta alguskuupäevale.

2.3.2. 2004. aastal võib nende toetusesaajate puhul, kelle eelarveaasta algab enne 1. märtsi, teha erandi kohustusele sõlmida toetusleping toetusesaaja eelarveaasta esimese nelja kuu jooksul, nagu on viidatud finantsmääruse artikli 112 lõikes 2. Sel juhul tuleks toetusleping sõlmida hiljemalt 30. juunil 2004.

3. RAHASTAMISTAOTLUSTE HINDAMISKRITEERIUMID

3.1. Hinnatakse rahastamistaotluste järgmise alusel:

- nende kooskõla programmi eesmärkidega,

- planeeritud meetmete kvaliteet,

- nende meetmete tõenäoline multiplikaatorefekt noortele,

- teostatud meetmete geograafiline mõju,

- noorte kaasamine asjaomaste organisatsioonide struktuuri.

3.2. Komisjon annab taotlejatele võimaluse vormiliste vigade parandamiseks selleks kindlaksmääratud perioodi jooksul pärast nende taotluste esitamist.

4. LÄBIPAISTVUS

Programmi mis tahes meetme alusel määratud toetuse saaja viitab silmahakkavas kohas, näiteks veebilehel või aastaaruandes, et on saanud toetust Euroopa Liidu eelarvest.

5. PROGRAMMI HALDAMINE

Kulu-/tuluanalüüsi silmas pidades võib komisjon vastavalt finantsmääruse artiklile 55 otsustada usaldada programmi haldamise ülesanded tervikuna või osaliselt täitevametile; samuti võib komisjon haldusabiga seotud kulutusi, välja arvatud ametivõimude tegevus, allhanke korras sõlmitud ühekordsete teenuste lepingute alusel. Samuti võib komisjon rahastada uuringuid ja korraldada ekspertide kohtumisi, mis võivad programmi rakendamisele kaasa aidata, ning ette võtta programmi eesmärgi saavutamisega otseselt seotud teavitamis-, avaldamis- ja levitamistegevusi.

6. KONTROLLIMISED JA AUDITEERIMISED

6.1. Tegevusabi saaja annab komisjoni kasutusse kõik viimasele maksele järgneva viie aastaga seotud tõendavad dokumendid, sealhulgas auditeeritud raamatupidamisaruande toetuse saamise aastal tehtud kulutuste kohta. Toetuse saaja tagab vajaduse korral partnerite või liikmete valduses olevate tõendavate dokumentide kättesaadavuse komisjonile.

6.2. Komisjon võib toetuse kasutamist auditeerida oma töötajate või tema valitud pädeva välisasutuse abil. Selliseid auditeerimisi võib teostada lepingu kehtivuse ajal ja viie aasta jooksul alates toetuse viimase osa väljamaksmisest. Auditeerimistulemuste alusel võib komisjon vajaduse korral võtta tagasinõudmise otsuse.

6.3. Komisjoni töötajatele ja komisjoni volitatud välistöötajatele tuleb võimaldada asjakohane juurdepääs eelkõige toetusesaaja kontoritele ja kogu teabele, sealhulgas elektroonilises vormis teave, mis on vajalik selliste auditeerimiste teostamiseks.

6.4. Komisjoniga võrdsed õigused, eriti juurdepääsuõigus, kehtivad kontrollikojale ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF).

6.5. Selleks et kaitsta ühenduse finantshuve pettuse ja muude eeskirjade eiramiste eest, võib komisjon kõnealuse programmi raames teha kohapeal kontrolle ja ülevaatusi nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2185/96 kohaselt. [1] Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) teostab vajaduse korral uurimisi, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999. [2]

6.6. Kui käesolevas põhiaktis pole määrusi määratletud, rakendatakse finantsmäärust ja selle rakenduseeskirju.

[1] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[2] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

--------------------------------------------------