32003O0007

Euroopa keskpanga suunis,

2. mai 2003,

Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas

(EKP/2003/7)

(2003/381/EÜ)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eriti selle artikleid 5.1, 12.1 ja 14.3

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) nõuab oma ülesannete täitmiseks igakülgset ja usaldusväärset maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat, aga ka rahvusvaheliste reservide skeemi, kus on välja toodud põhikirjed, mis mõjutavad euroala monetaartingimusi ja valuutaturgusid.

(2) Põhikirja artikli 5.1 esimeses lauses nõutakse, et Euroopa Keskpank (EKP) peab riikide keskpankade (RKPde) abiga koguma kas muudelt pädevatelt asutustelt peale RKPde või otse majandussubjektidelt statistilist teavet, mida on vaja EKPSi ülesannete täitmiseks. Põhikirja artikli 5.1 teine lause näeb ette, et sel eesmärgil peab ta tegema koostööd ühenduse institutsioonide ja organitega ning liikmesriikide või kolmandate riikide pädevate asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Artiklis 5.2 on täpsustatud, et artiklis 5.1 kirjeldatud ülesannete täitmisega tegelevad võimalikult suures ulatuses RKPd.

(3) Teavet, mida on vaja EKP nõuete täitmiseks maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika valdkonnas, võivad koguda ja/või koostada muud pädevad asutused peale RKPde. Seepärast nõuavad mõned käesoleva suunise alusel täidetavad ülesanded koostööd EKP või RKPde ja selliste pädevate asutuste vahel kooskõlas põhikirja artikliga 5.1. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) [1] artikkel 4 nõuab, et liikmesriigid korraldaksid oma statistiliste andmete kogumist ning teeksid igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada põhikirja artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(4) Osa vajalikust statistilisest teabest on seotud maksebilansi finantskontoga, sellega seotud tuluga ja rahvusvahelise investeerimispositsiooniga, mille eest lasub peavastutus eurosüsteemil. Selleks, et suuta täita EKP abistamise kohustust sellel alal, peaks RKPdel olema olemas vajalikud statistilised eriteadmised, eelkõige kontseptsioonide, metodoloogia ning andmete kogumise, koostamise, analüüsi ja edastamise osas. Iirimaal tegeleb asjakohase statistilise teabe kogumise ja koostamisega Central Statistics Office (CSO). EKP statistiliste nõuete täitmiseks peavad Central Bank of Ireland ja CSO tegema omavahel koostööd, nagu on sätestatud soovituses EKP/2003/8 Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas. [2] Itaalias vastutab asjakohase statistilise teabe kogumise ja koostamise eest Ufficio Italiano dei Cambi koos Banca d'Italia'ga.

(5) Alates 11. mai 2000. aasta suunise EKP/2000/4 vastuvõtmisest Euroopa Keskpanga statistilise aruandluse nõuete kohta maksebilansi statistika, rahvusvaheliste reservide skeemi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika valdkonnas [3] on statistilise teabe vahetus EKPSi piires oluliselt edasi arenenud. Seepärast on vaja asendada suunis EKP/2000/4 käesoleva suunisega.

(6) Nagu mainitud määruses (EÜ) nr 2533/98, võib piirangute tõttu andmekogumissüsteemides tasuvuse huvides osutuda vajalikuks, et ühisraha kasutusala esimestel aastatel täidetakse EKP statistilise aruandluse nõudeid üleminekukorra kohaselt. See tähendab eelkõige seda, et maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni portfelliinvesteeringute tulukonto ja portfelliinvesteeringute konto puhul võib euroala välistehingute või -positsioonide andmete koostamisel kasutada euroala residentide ja muude riikide residentide vahelisi kõiki tehinguid või positsioone. Lisaks sellele, arvestades portfelliinvesteeringute välisvoogude ja -positsioonide ning nendega seotud tuluvoogude andmete õige kogumisega seotud raskusi, on töötatud välja ühised meetodid sellise teabe kogumiseks kogu euroalal ning need rakendatakse lähiaastatel. Portfelliinvesteeringute andmekogumissüsteemid peaksid 1. jaanuariks 2005 vastama VI lisas sätestatud ühisele standardile.

(7) Andmete esitamine tehingute ja positsioonide kohta, mis on seotud euroala residentide varade ja/või kohustustega muude euroala liikmesriikide residentide suhtes, on vajalik selleks, et täita EKP statistilisi nõudeid portfelliinvesteeringute (ja nendega seotud tulu) valdkonnas. Andmeid kasutatakse selleks, et koostada euroala portfelliinvesteeringute kohustuste koondtehingud ja -positsioonid ning portfelliinvesteeringute tulu deebetid. See on kooskõlas siseriiklike nõuete või tunnustatud tavadega.

(8) Centralised Securities Database (CSDB), mida hakatakse tulevikus kasutama paljudel erinevatel statistilistel (koostamine ja esitamine) ja mittestatistilistel (majanduslik analüüs, finantsstabiilsuse või tegevusanalüüs) eesmärkidel, tehakse RKPde jaoks kättesaadavaks. Muudele pädevatele asutustele peale RKPde tehakse kättesaadavaks andmete sisu, arvestades õiguslikke piiranguid. See abistab neid eelkõige nõutavate andmete esitamisel euroala tehingute ja positsioonide statistika koostamiseks portfelliinvesteeringute kohta. Kui CSDB süsteem toimib, peaks eelkõige olema võimalik täpselt sektorite lõikes kajastada euroala maksebilansi portfelliinvesteeringute kohustuste tehinguid ja positsioone ning rahvusvahelist investeerimispositsiooni.

(9) Kvaliteedi hindamise raamistik euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ja rahvusvaheliste reservide skeemi jaoks tuleks määratleda, niivõrd kui võimalik, kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) väljatöötatud raamistikuga "Data Quality Assessment Framework". RKPd koostöös muude pädevate asutustega peale RKPde peaksid vajaduse korral hindama nende poolt esitatavate andmete kvaliteeti. Andmete kvaliteedi hindamise kriteeriumid hõlmavad tähtajalisust, täpsust, usutavust, sisemist ja välist järjepidevust ning usaldusväärsust (praegu piirdub "stabiilsusega", st vajalike paranduste mõju on piiratud).

(10) RKPd edastavad EKPle konfidentsiaalseid statistilisi andmeid EKPSi ülesannete täitmiseks vajalikul määral ja vajaliku üksikasjalikkusega. Kui konfidentsiaalsete statistiliste andmete allikaks on muud pädevad asutused peale RKPde, peaks sellise teabe kasutamine EKP poolt olema piiratud EKPSiga seotud statistiliste ülesannete täitmisega.

(11) On vaja kehtestada tõhus kord tehniliste muudatuste tegemiseks käesoleva suunise lisadesse, tingimusel et need muudatused ei muuda kontseptuaalset põhiraamistikku ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust. Selle korra kohaldamisel võetakse arvesse EKPSi statistikakomitee seisukohti. RKPd võivad statistikakomitee kaudu teha ettepanekuid käesoleva suunise lisade tehniliste muudatuste kohta.

(12) Põhikirja artiklite 12.1 ja 14.3 kohaselt on EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

- osalev liikmesriik – selline liikmesriik, kes on võtnud ühisraha kasutusele kooskõlas asutamislepinguga,

- mõistel "resident" on sama tähendus, nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 2533/98 artiklis 1,

- euroala – osalevate liikmesriikide majandusterritoorium ja EKP. Euroala liikmesriikidele kuuluvad territooriumid või nendega seotud riigid on toodud III lisa tabelis 5,

- eurosüsteem – osalevate liikmesriikide RKPd ja EKP,

- välistehing – tehing, millega luuakse või kustutatakse täielikult või osaliselt nõudeid või võlgu või millega toimub eseme suhtes õiguse üleandmine euroala residentide ja mitte-euroala residentide vahel,

välispositsioonid – finantsnõuded mitte-euroala residentide vastu ja finantskohustused mitte-euroala residentidele. Välispositsioonid hõlmavad ka i) maad, muud materiaalset mittetoodetud vara ja muud kinnisvara, mis asub füüsiliselt väljaspool euroala ja kuulub euroala residentidele ja/või asub euroala piires ja kuulub mitte-euroala residentidele; ning ii) rahalist kulda ja Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikuid (SDRe), mis kuuluvad euroala residentidele.

Euroala hõlmava maksebilansi statistika portfelliinvesteeringute konto ja portfelliinvesteeringute tulukonto ning rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika portfelliinvesteeringute konto koostamiseks vajalikul määral hõlmavad mõisted välispositsioonid ja välistehingud siiski ka positsioone ja tehinguid, mis on seotud euroala residentide varade ja/või kohustustega muude euroala liikmesriikide residentide suhtes,

- reservvarad – eurosüsteemile kuuluvad väga likviidsed, turukõlblikud ja krediidivõimelised nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis on nomineeritud muus valuutas peale euro, pluss kuld, reservi positsioonid IMFis ja SDR positsioonid,

- muud välisvaluutavarad – i) eurosüsteemile kuuluvad nõuded euroala residentide vastu, mis on nomineeritud muudes valuutades peale euro ja ii) eurosüsteemile kuuluvad nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis on nomineeritud muudes valuutades peale euro, mis ei vasta reservvarade likviidsuse, turukõlblikkuse ja krediidivõime kriteeriumidele,

- reservidega seotud kohustused – eurosüsteemi teadaolevad ja tingimuslikud lühiajalised netorahavood, mis on sarnased eurosüsteemi reservvarade ja muude välisvaluutavaradega,

- maksebilanss – statistiline aruanne, mis kajastab asjakohase jaotusega välistehinguid aruandeperioodi jooksul,

- rahvusvaheliste reservide skeem – statistiline aruanne, mis kajastab asjakohase jaotusega eurosüsteemi reservvarade, muude välisvaluutavarade ja reservidega seotud kohustuste positsiooni konkreetsel kuupäeval,

- rahvusvaheline investeerimispositsioon – aastabilanss, mis kajastab asjakohase jaotusega välisfinantsvarade ja -kohustuste positsiooni konkreetsel kuupäeval.

Artikkel 2

RKPde statistilised kohustused

1. RKPd teevad EKPle kättesaadavaks andmed välistehingute, reservvarade positsiooni, muude välisvaluutavarade positsiooni, reservidega seotud kohustuste positsiooni ja välispositsioonide kohta, mis on vajalikud, et võimaldada EKPl koostada euroala koondmaksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ning rahvusvaheliste reservide skeem.

2. Andmetele lisatakse olulisemaid üksikjuhte ja läbivaatamise põhjusi käsitlev hõlpsasti kättesaadav teave, kui selliste tähtsamate üksikjuhtude ja läbivaatamiste tõttu andmetesse tehtud parandused on olulised või kui seda nõuab EKP.

3. Nõutavad andmed tehakse EKPle kättesaadavaks, nagu on sätestatud I, II ja III lisas. Need lisad vastavad kehtivatele rahvusvahelistele normidele, eelkõige IMFi maksebilansi käsiraamatu viiendale versioonile (BPM5). Nõutavad andmed tehingute ja positsioonide kohta portfelliinvesteeringute kohustuste osas, mis liigendatakse euroala residentidest emitentide sektorite lõikes, nagu on sätestatud I lisa punktides 1.1, 1.2 ja 3 ning II lisa tabelites 1, 2 ja 4, tehakse kättesaadavaks alates 1. juulist 2005; kui CSDB süsteem ei toimi 31. märtsiks 2004, on tähtajaks 15 kuud pärast kuupäeva, kui statistikakomitee teatab EKP nõukogule CSDB süsteemi toimimisest.

4. Nõutavad andmed maksebilansi kohta tehakse kättesaadavaks kuiselt ja kvartaalselt. Nõutavad andmed rahvusvaheliste reservide skeemi kohta tehakse kättesaadavaks selle kuu lõpu seisuga, mida andmed puudutavad. Nõutavad andmed rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta tehakse kättesaadavaks selle aasta lõpu seisuga, mida andmed puudutavad.

5. Alates 1. jaanuarist 2005 vastavad portfelliinvesteeringute andmekogumissüsteemid mudelile, mida võib pidada vähemalt "aktsepteeritavaks" vastavalt VI lisas esitatud tabelile. Kui RKPd ei suuda pidada kinni nimetatud tähtajast, kehtestavad nad 2003. aasta juuni lõpuks koostöös EKPga ajakava ühisele standardile vastamiseks.

Artikkel 3

Tähtajalisus

1. Andmed euroala kuise maksebilansi tarbeks tehakse EKPle kättesaadavaks 30. pangapäevaks enne tööpäeva lõppu pärast seda kuud, mida andmed puudutavad.

2. Euroala maksebilansi kvartaalne üksikasjaline jaotus tehakse EKPle kättesaadavaks kolme kuu jooksul pärast selle kvartali lõppu, mida andmed puudutavad.

3. Andmed rahvusvaheliste reservide skeemi kohta tehakse EKPle kättesaadavaks kolme nädala jooksul pärast selle kuu lõppu, mida andmed puudutavad.

4. Andmed rahvusvahelise investeerimispositsiooni kohta tehakse EKPle kättesaadavaks üheksa kuu jooksul pärast selle aasta lõppu, mida andmed puudutavad.

5. Euroala maksebilanssi ja rahvusvahelist investeerimispositsiooni puudutavad parandused tuleb teha EKPle kättesaadavaks vastavalt IV lisas sätestatud ajakavale.

6. Nende andmete siseriiklik kogumine korraldatakse nii, et nimetatud tähtaegadest peetakse kinni.

Artikkel 4

Koostöö muude pädevate asutustega peale RKPde

1. Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete allikateks on muud pädevad asutused peale RKPde, kehtestavad RKPd sobivad viisid koostööks nende asutustega, et tagada andmete edastamiseks püsistruktuur, mis vastab EKP normidele, eelkõige andmete kvaliteedi osas, ja muudele nõuetele, mis on sätestatud käesolevas suunises, kui sama tulemus pole juba saavutatud siseriiklike õigusaktidega.

2. Maksebilansi finantskonto, sellega seotud tulu ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni osas vastutavad RKPd nendes valdkondades kontseptsioonide, metodoloogia ja andmete kogumise, koostamise, analüüsi ja edastamise ülalhoiu ja arendamise tagamise eest.

3. Kui konfidentsiaalsete statistiliste andmete allikaks on muud pädevad asutused peale RKPde, kasutab EKP sellist teavet ainuüksi EKPSiga seotud statistiliste ülesannete täitmiseks, kui andmeesitaja või andmed esitanud muu füüsiline või juriidiline isik, üksus või filiaal, eeldusel et ta on identifitseeritav, ei ole andnud otseselt nõusolekut kõnesoleva teabe kasutamiseks muudel eesmärkidel.

Artikkel 5

Edastamise standard

Nõutav statistiline teave tuleb teha EKPle kättesaadavaks vormis, mis vastab IV lisas sätestatud nõuetele.

Artikkel 6

Statistilise teabe kvaliteet

1. Ilma et see piiraks V lisas sätestatud EKP järelevalve ülesandeid, tagavad RKPd EKPle kättesaadavaks tehtava statistilise teabe kvaliteedi järelevalve ja hindamise koostöös muude pädevate asutustega peale RKPde, nagu mainitud artiklis 4, kui see on asjakohane. EKP hindab sarnasel viisil andmeid, mis puudutavad euroala maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat ja rahvusvahelisi reserve. Hindamine viiakse läbi õigeaegselt. EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aruande andmete kvaliteedi kohta.

2. EKP poolne statistilise teabe kvaliteedi järelevalve võib hõlmata andmetes tehtud paranduste uurimist: esiteks, et võtta arvesse statistilise teabe viimane hindamine, seeläbi parandades kvaliteeti; teiseks, et tagada võimalikult suurel määral vastavate maksebilansi kirjete vaheline järjepidevus igal erineval aruandeperioodil.

Artikkel 7

Lihtsustatud muutmiskord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha tehnilisi muudatusi käesoleva suunise lisadesse, tingimusel et need muudatused ei muuda kontseptuaalset põhiraamistikku ega mõjuta liikmesriikide andmeesitajate aruandluskoormust.

Artikkel 8

Kehtetuks tunnistamine

Suunis EKP/2000/4 tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 9

Lõppsätted

1. Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide RKPdele.

2. Käesolev suunis jõustub 1. juunil 2003.

3. Käesolev suunis avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 2. mai 2003

EKP nõukogu nimel

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

[2] ELT C 126, 28.5.2003.

[3] EÜT L 168, 23.6.2001, lk 25.

--------------------------------------------------

I LISA

EUROOPA KESKPANGA STATISTILISED NÕUDED

1. Maksebilansi statistika

Euroopa Keskpank (EKP) nõuab maksebilansi statistikat kahe sagedusega: kuiselt ja kvartaalselt vastava kalendriperioodi kohta. Aastaandmed koostatakse vastava aasta kohta liikmesriigi kvartali aruannetes esitatud andmete summeerimise teel. Maksebilansi statistika peaks olema võimalikult suurel määral kooskõlas muu statistikaga, mis esitatakse rahapoliitika elluviimise kohta.

1.1. Maksebilansi kuustatistika

Eesmärk

Euroala kuise maksebilansi eesmärgiks on tuua välja põhikirjed, mis mõjutavad monetaartingimusi ja valuutaturgusid (vt II lisa tabel 1).

Nõuded

On oluline, et andmed oleksid sobivad kasutamiseks euroala maksebilansi arvutamisel.

Pidades silmas kuise maksebilansi andmete esitamise lühikest tähtaega, andmete suuresti koondatud iseloomu ning andmete kasutamist rahapoliitika eesmärkidel ja valuutatehinguteks, lubab EKP teatavat kõrvalekaldumist rahvusvahelistest normidest (vt käesoleva suunise artikli 2 lõiget 3), kui see on vältimatu. Täielik tekke- või tehingupõhine kajastamine ei ole nõutav. Kokkuleppel EKPga võivad riikide keskpangad (RKPd) esitada andmeid jooksev- ja finantskonto kohta arvelduspõhiselt. Tähtajast kinnipidamise vajaduse korral aktsepteerib EKP hinnangulisi või esialgseid andmeid.

Iga laiem tehingute kategooria on nõutavalt vara või kohustus (või jooksevkonto kirjete puhul kreedit või deebet). Üldiselt nõuab see RKPdelt välistehingute puhul muude euroala liikmesriikide residentidega tehtud tehingute ja euroalaväliste tehingute eristamist. RKPd teevad seda järjekindlalt.

Kui euroala liikmed muutuvad, nõutakse RKPdelt euroala riikide koosseisu määratluse muutmist alates kuupäevast, kui muudatus toimub. Parima hinnangu andmist laienenud euroala hõlmavate ajalooliste andmete kohta palutakse nii eelmise koosseisu euroala RKPdelt kui ka uu(t)elt osaleva(te)lt liikmesriigilt/liikmesriikidelt.

Euroala kuuandmete sisukaks koondamiseks portfelliinvesteeringute valdkonnas nõutakse euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute ja mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute eristamist. Euroala portfelliinvesteeringute varade netotehingute statistika koostatakse aruannetes esitatud mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netotehingute koondamisega. Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingute statistika koostatakse kõigi riigi kohustuste netotehingute ja euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netotehingute konsolideerimisega.

Analoogset aruandlusnõuet ja koondandmete koostamismeetodit kohaldatakse ka portfelliinvesteeringute tulu kohta.

Maksebilansi andmete koostamiseks rahapoliitilistel eesmärkidel nõutakse RKPdelt andmete esitamist institutsioonilisteks sektoriteks jaotatult. Kuise maksebilansi puhul on jaotus sektoriks järgmine:

- otseinvesteeringute puhul: i) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad) ja ii) mitte-rahaloomeasutused,

- portfelliinvesteeringute varade puhul: i) rahandusasutused; ii) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad) ja iii) mitte-rahaloomeasutused,

- muude investeeringute puhul: i) rahandusasutused; ii) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad); iii) valitsemissektor ja iv) muud sektorid.

Maksebilansi koostamiseks sektorite lõikes, mis võimaldab esitust rahapoliitilistel eesmärkidel, nõutakse RKPdelt käesoleva suunise artikli 2 lõikes 5 sätestatud kuupäevast andmete esitamist netotehingute kohta euroala residentide emiteeritud portfelliinvesteeringute väärtpaberitega, mis on jaotatud institutsioonilisteks sektoriteks emitendi kuuluvuse järgi. Lisaks sellele hõlmavad portfelliinvesteeringute kohustused jaotust kodumaiste emitentide institutsiooniliste sektorite lõikes.

Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingute statistika sektorite lõikes koostatakse seejärel vastavate sektorite kõigi riigi netokohustuste ja vastavate euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netotehingute konsolideerimisega.

1.2. Maksebilansi kvartalistatistika

Eesmärk

Euroala kvartaalse maksebilansi eesmärgiks on pakkuda üksikasjalikumat teavet, võimaldamaks välistehingute täiendavat analüüsi. Seda statistikat saab kasutada eelkõige ettevalmistamisel olevate finantskontode jaoks ja ELi/euroala maksebilansi ühiseks avaldamiseks koostöös Euroopa Ühenduste Komisjoniga (EÜSA).

Nõuded

Maksebilansi kvartalistatistika vastab võimalikult suurel määral rahvusvahelistele normidele (vt käesoleva suunise artikli 2 lõige 3). Maksebilansi kvartalistatistika nõutav jaotus on esitatud II lisa tabelis 2. Ühtlustatud kontseptsioonid ja mõisted, mida kasutatakse kapitali- ja finantskonto puhul, on sätestatud III lisas.

Kvartaalse jooksevkonto jaotus on sarnane jaotusega, mida nõutakse kuuandmete puhul. Tulude puhul on kvartaalselt vaja siiski üksikasjalikumat jaotust.

Finantskonto "muude investeeringute" puhul kohaldab EKP Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi käsiraamatu viiendas versioonis (BPM5) esitatud nõuete lihtsustatud varianti. See lihtsustamine hõlmab laenude ja hoiuste eristamisest loobumist bilansi mõlemal poolel ja loobumist tähtajalisest jaotusest. Jaotuse esituses on samuti muudatus (st esimene jaotus sektorite lõikes). See sektoriteks jaotus on kokkusobiv, kuid mitte identne BPM5 jaotusega, kus esimeseks jaotuseks on instrumendid.

RKPdelt nõutakse maksebilansi kvartalistatistikas osalevate liikmesriikidega tehtud tehingute ja kõikide muude välistehingute eristamist. Nagu kuuandmete puhul, nõutakse ka kvartaliandmete puhul portfelliinvesteeringute valdkonnas euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute ja mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite tehingute eristamist. Euroala portfelliinvesteeringute varade netotehingute statistika koostatakse aruannetes esitatud mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netotehingute koondamisega. Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingud koostatakse kõigi riigi kohustuste netotehingute ja euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netotehingute konsolideerimisega.

Analoogset aruandlusnõuet ja koondandmete koostamismeetodit kohaldatakse ka portfelliinvesteeringute tulu kohta.

Otseinvesteeringute kohta nõutakse RKPdelt igal kvartalil "Rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad)/mitte-rahaloomeasutused" jaotuse esitamist. "Portfelliinvesteeringute varade" ja "muude investeeringute" kohta esitatavate aruannete jaotus institutsiooniliste sektorite lõikes järgib IMFi standardkomponente, hõlmates järgmisi sektoreid: i) rahandusasutused; ii) rahaloomeasutused (välja arvatud keskpangad); iii) valitsemissektor ja iv) muud sektorid.

Euroala portfelliinvesteeringute kohustuste netotehingute statistika koostamise eesmärgil euroala residentidest emitentide sektorite lõikes on kvartaliandmete nõuded sarnased kuise maksebilansi nõuetega.

Euroala maksebilansi puhul nõutakse andmeid tekkepõhise investeerimistulu kohta kvartaalselt. Kooskõlas rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga soovitab BPM5, et intressi tuleks kajastada tekkepõhiselt. See nõue mõjutab jooksevkontot (investeerimistulu), nagu ka finantskontot.

2. Rahvusvaheliste reservide skeem

Eesmärk

Rahvusvaheliste reservide skeemi eesmärgiks on kuuaruanne RKPde ja EKP reservvarade, muude välisvaluutavarade ja reservidega seotud kohustuste kohta, mis koostatakse vastavalt IMFi/Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) ühisele skeemile "Rahvusvaheliste reservide ja välisvaluuta likviidsuse" kohta. See teave täiendab andmeid reservvarade kohta, mis on hõlmatud euroala maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas.

Nõuded

Euroala reservvarad on EKP (koondatud reservid) ja RKPde (koondamata reservid) väga likviidsed, turukõlblikud ja krediidivõimelised nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis on nomineeritud välisvaluutas (st muudes valuutades peale euro), kuld, reservi positsioonid IMFis ja SDR positsioonid. Nende hulka võivad kuuluda ka tuletisinstrumentide positsioone. Reservvarad koostatakse brutona, tasaarveldamata reservidega seotud kohustusi. RKPdelt nõutavate andmete jaotus on esitatud II lisa tabeli 3 punktis I.A.

Eurosüsteemi välisvaluutades nomineeritud varad, mis ei vasta sellele määratlusele, nimelt i) nõuded euroala residentide vastu ja ii) nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis ei vasta likviidsuse, turukõlblikkuse ja krediidivõime kriteeriumidele, kajastatakse rahvusvaheliste reservide skeemi kirje "muud välisvaluutavarad" all (II lisa tabeli 3 punkt I.B).

Eurodes nomineeritud nõudeid mitteresidentide vastu ja osalevate liikmesriikide valitsuste välisvaluutade saldosid ei käsitleta reservvaradena; need summad kajastatakse "muude investeeringute" all, kui nad moodustavad nõuded mitte-euroala residentide vastu.

Teave eurosüsteemi teadaolevate ja tingimuslike lühiajaliste netorahavoogude kohta, mis on seotud eurosüsteemi reservvarade ja muude välisvaluutavaradega, niinimetatud reservidega seotud kohustused, esitatakse vastavalt II lisa tabeli 3 punktidele II–IV.

3. Rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika

Eesmärk

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni eesmärgiks on euroala kui terviku välisvarade ja -kohustuste aastaaruanne rahapoliitika ja valuutaturu analüüsiks. See statistiline teave võib olla abiks ka maksebilansi voogude koostamisel.

Nõuded

EKP nõuab rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikat kalendriaasta lõpu seisuga.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed vastavad võimalikult suurel määral rahvusvahelistele normidele (vt käesoleva suunise artikli 2 lõige 3). EKP koostab rahvusvahelise investeerimispositsiooni euroala kui terviku kohta. Euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni jaotus on esitatud II lisa tabelis 4.

EKP võib nõuda igal kvartalil eriti olulisi kirjeid rahapoliitika elluviimiseks, eriti neid kirjeid "muude investeeringute" alt, mida praegu esitatakse BISile rahvusvahelise pangandusstatistika tegemiseks.

Rahvusvaheline investeerimispositsioon näitab vaatlusperioodi lõpu finantspositsioone, mille väärtust hinnatakse perioodi lõpu hindades. Positsioonide väärtus saab muutuda järgmiste tegurite tõttu. Esiteks, ühe osa väärtuse muutusest vaatlusperioodil tingivad finantstehingud, mis on toimunud ja kajastatud maksebilansis. Teiseks, ühe osa positsioonide muutustest antud perioodi alguses ja lõpus põhjustavad näidatud finantsvarade ja -kohustuste hinnamuutused. Kolmandaks, juhul kui positsioonid on nomineeritud muudes valuutades peale arvestusühiku, mida kasutatakse rahvusvahelise investeerimispositsiooni eesmärgil, mõjutavad väärtusi ka vahetuskursi muutused muude valuutade suhtes. Lõpuks käsitletakse muid muudatusi, mis ei ole tingitud eespool toodud teguritest, "muude korrigeerimistena".

Euroala finantsvoogude ja -positsioonide nõuetekohane vastavusseviimine nõuab muutuste eristamist, mis tulenevad hinnast, vahetuskursi muutustest ja muudest korrigeerimistest.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni koosseis peaks olema võimalikult lähedane maksebilansi kvartalivoogude omale. Kontseptsioonid, mõisted ja jaotused on kooskõlas nendega, mida kasutatakse maksebilansi kvartalivoogude puhul. Niivõrd kui võimalik, peaksid rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed olema vastavuses muu statistikaga, nagu näiteks rahandus- ja pangandusstatistikaga, finantsarvestusega ja rahvamajanduse arvepidamisega.

Kuise ja kvartaalse maksebilansi puhul nõutakse RKPdelt rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas osalevate liikmesriikide suhtes olevate positsioonide eristamist kõigist muudest välispositsioonidest. Portfelliinvesteeringute kontodel nõutakse euroala residentide emiteeritud väärtpaberite positsioonide ja mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite positsioonide eristamist. Euroala portfelliinvesteeringute netovarade statistika koostatakse aruannetes esitatud mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netovarade koondamisega. Euroala portfelliinvesteeringute netokohustuste statistika koostatakse kõigi riigi netokohustuste ja euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite netopositsioonide konsolideerimisega.

RKPdelt nõutakse aastapositsioonide esitamist "otseinvesteeringute", "portfelliinvesteeringute varade" ja "muude investeeringute" kohta sama sektorite jaotusega nagu maksebilansi kvartalivoogude puhul.

Selleks, et EKP saaks koostada euroala portfelliinvesteeringute netokohustuste jaotuse sektorite lõikes, on nõuded RKPdele rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete kohta samad nagu maksebilansi voogude puhul, arvestades käesoleva suunise artikli 2 lõike 5 sätteid.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni portfelliinvesteeringute varad ja kohustused koostatakse üksnes positsiooniandmete alusel.

--------------------------------------------------

II LISA

NÕUTAVAD JAOTUSED

Tabel 1 Euroala maksebilansi kuukirjed

"ekstra" – tehingud mitte-euroala residentidega (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).

"intra" – euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud.

"national" – osaleva liikmesriigi residentide kõik välistehingud (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).

| Kreedit | Deebet | Neto |

I.Jooksevkonto

Kaubad | ekstra | ekstra | ekstra |

Teenused | ekstra | ekstra | ekstra |

Tulud

Kompensatsioonid töötajatele | ekstra | ekstra | ekstra |

Investeerimistulu

–otseinvesteeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

–portfelliinvesteeringud | ekstra | | national |

–muud investeeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

Jooksevülekanded | ekstra | ekstra | ekstra |

II.Kapitalikonto | ekstra | ekstra | ekstra |

| Netovarad | Netokohustused | Neto |

III.Finantskonto

Otseinvesteeringud | | | ekstra |

Välismaal | | | ekstra |

—Põhikapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Reinvesteeritud tulu | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Muu kapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

Andmeesitaja majanduses | | | ekstra |

—Põhikapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Reinvesteeritud tulu | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Muu kapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

Portfelliinvesteeringud | ekstra/intra | national | |

Omandiväärtpaberid | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | – | |

ii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iii)Mitte-RAd | ekstra/intra | national | |

Võlaväärtpaberid | ekstra/intra | national | |

—Võlakirjad | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | – | |

ii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iii)Mitte-RAd | ekstra/intra | national | |

—Rahaturuinstrumendid | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | – | |

ii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iii)Mitte-RAd | ekstra/intra | national | |

Tuletisinstrumendid | | | national |

Muud investeeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

Rahandusasutused | ekstra | ekstra | |

Valitsemissektor | ekstra | ekstra | |

RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra | ekstra | |

–Pikaajalised | ekstra | ekstra | |

–Lühiajalised | ekstra | ekstra | |

Muud sektorid | ekstra | ekstra | |

Reservvarad | ekstra | | |

Tabel 2 Euroala kvartaalne maksebilanss

"ekstra" – tehingud mitte-euroala residentidega (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).

"intra" – euroala erinevate liikmesriikide vahelised tehingud.

"national" – osaleva liikmesriigi residentide kõik välistehingud (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).

| Kreedit | Deebet | Neto |

I.Jooksevkonto

Kaubad | ekstra | ekstra | ekstra |

Teenused | ekstra | ekstra | ekstra |

Tulud

Kompensatsioonid töötajatele | ekstra | ekstra | ekstra |

Investeerimistulu

—Otseinvesteeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

—Tulu põhikapitalilt | ekstra | ekstra | ekstra |

—Tulu võlalt (intress) | ekstra | ekstra | ekstra |

—Portfelliinvesteeringud | ekstra | | national |

—Tulu põhikapitalilt (dividendid) | ekstra | | national |

—Tulu võlalt (intress) | ekstra | | national |

—Võlakirjad | ekstra | | national |

—Rahaturuinstrumendid | ekstra | | national |

—Muud investeeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

Jooksevülekanded | ekstra | ekstra | ekstra |

II.Kapitalikonto | ekstra | ekstra | ekstra |

| Netovarad | Netokohustused | Neto |

III.Finantskonto

Otseinvesteeringud | | | ekstra |

Välismaal | | | ekstra |

—Põhikapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Reinvesteeritud tulu | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Muu kapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

Andmeesitaja majanduses | | | ekstra |

—Põhikapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Reinvesteeritud tulu | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

—Muu kapital | | | ekstra |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | ekstra |

ii)Mitte-RAd | | | ekstra |

Portfelliinvesteeringud | ekstra/intra | national | |

Omandiväärtpaberid | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | – | |

ii)Valitsemissektor | ekstra/intra | – | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iv)Muud sektorid | ekstra/intra | national | |

Võlaväärtpaberid | ekstra/intra | national | |

—Võlakirjad | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | national | |

ii)Valitsemissektor | ekstra/intra | national | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iv)Muud sektorid | ekstra/intra | national | |

—Rahaturuinstrumendid | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | national | |

ii)Valitsemissektor | ekstra/intra | national | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iv)Muud sektorid | ekstra/intra | national | |

Tuletisinstrumendid | | | national |

i)Rahandusasutused | | | national |

ii)Valitsemissektor | | | national |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | | | national |

iv)Muud sektorid | | | national |

Muud investeeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

i)Rahandusasutused | ekstra | ekstra | |

—Laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—Muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

ii)Valitsemissektor | ekstra | ekstra | |

—Kaubanduskrediit | ekstra | ekstra | |

—Laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—Muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra | ekstra | |

—Laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—Muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

iv)Muud sektorid | ekstra | ekstra | |

—Kaubanduskrediit | ekstra | ekstra | |

—Laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—Muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

Reservvarad | ekstra | | |

Rahaline kuld | ekstra | | |

SDRid | ekstra | | |

Reservi positsioon Rahvusvahelises Valuutafondis (IMF) | ekstra | | |

Välisvaluuta | ekstra | | |

—Sularaha ja hoiused | ekstra | | |

—Rahandusasutustes | ekstra | | |

—RAdes (välja arvatud keskpankades) | ekstra | | |

—Väärtpaberid | ekstra | | |

—Põhikapital | ekstra | | |

—Võlakirjad | ekstra | | |

—Rahaturuinstrumendid | ekstra | | |

—Tuletisinstrumendid | ekstra | | |

Muud nõuded | ekstra | | |

Tabel 3 Eurosüsteemi kuised rahvusvahelised reservid; euroala reservidega seotud kohustused

I. Ametlikud reservvarad ja muud välisvaluutavarad (ligikaudne turuhind)

A. Ametlikud reservvarad

1. Välisvaluutareservid (konverteeritavates välisvaluutades)

a) väärtpaberid, mille:

- emitendi kontserni peaettevõte asub euroalal

b) valuuta ja hoiused kokku

i) teistes riikide keskpankades, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas (BIS) ja IMFis

ii) pankades, mille kontserni peaettevõte asub euroalal ja asukoht on väljaspool euroala

iii) pankades, mille kontserni peaettevõte asub väljaspool euroala ja asukoht on väljaspool euroala

2. IMFi reservi positsioon

3. SDRid

4. kuld (sealhulgas kullahoiused ja kulla vahetuslepingud)

5. muud reservvarad

a) tuletisinstrumendid

b) laenud mittepangast mitteresidentidele

c) muu

B. Muud välisvaluutavarad

a) väärtpaberid, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades

b) hoiused, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades

c) laenud, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades

d) tuletisinstrumendid, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades

e) kuld, mis ei sisaldu ametlikes reservvarades

f) muu

II. Teadaolevad lühiajalised välisvaluutavarade netorahavood (nominaalväärtuses)

+++++ TIFF +++++

III. Tingimuslikud lühiajalised välisvaluutavarade netorahavood (nominaalväärtuses)

+++++ TIFF +++++

+++++ TIFF +++++

IV. Täiendavad kirjed

1. Esitada standardse sageduse ja tähtajalisusega:

a) vahetuskursi suhtes indekseeritud lühiajaline võlg kodumaises valuutas

b) välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumendid, mis arveldatakse muul viisil (nt kodumaises valuutas)

- alusvara ostmiseta tähtpäevatehingud

i) lühikesed positsioonid

ii) pikad positsioonid

- muud instrumendid

c) panditud varad

- reservvarade koosseisus

- muude välisvaluutavarade koosseisus

d) võlakirjade laenud ja repolepingud

- väljalaenud või repolepingud, mis on näidatud punktis I

- väljalaenud või repolepingud, mis ei ole näidatud punktis I

- sisselaenud või soetatud, mis on näidatud punktis I

- sisselaenud või soetatud, mis ei ole näidatud punktis I

e) vara tuletisinstrumentides (neto, turuväärtuses)

- tähtpäevatehingud

- futuurid

- vahetuslepingud

- optsioonid

- muu

f) tuletisinstrumendid (tähtpäevatehingud, futuurid või optsioonid) järelejäänud tähtajaga üle 1 aasta, mille puhul kehtib lisatagatise nõue

- välisvaluutas tähtpäevatehingute ja futuuride lühikeste ja pikkade positsioonide koond kodumaise valuuta vastu (sealhulgas valuuta vahetuslepingute tuleviku rahavood)

i) lühikesed positsioonid

ii) pikad positsioonid

- välisvaluutas optsioonide lühikeste ja pikkade positsioonide koond kodumaise valuuta vastu

i) lühikesed positsioonid

- ostetud müügioptsioonid

- müüdud ostuoptsioonid

ii) pikad positsioonid

- ostetud ostuoptsioonid

- müüdud müügioptsioonid

2. Avaldada harvem (nt üks kord aastas):

a) reservide jaotus valuutade lõikes (valuutagruppide lõikes)

- SDR korvi kuuluvad valuutad

- SDR korvi mittekuuluvad valuutad

Tabel 4 Aastane euroala rahvusvaheline investeerimispositsioon

"ekstra" – positsioonid mitte-euroala residentide suhtes (portfelliinvesteeringute varade ja nendega seotud tulu puhul viitab see emitentide residentsusele).

"intra" – euroala erinevate liikmesriikide vahelised positsioonid.

"national" – osaleva liikmesriigi residentide kõik välispositsioonid (kasutatakse üksnes seoses portfelliinvesteeringute kontode kohustustega ja tuletisinstrumentide kontode netosaldoga).

| Varad | Kohustused | Neto |

I.Otseinvesteeringud | | | ekstra |

Välismaal | ekstra | | |

—Põhikapital ja reinvesteeritud tulu | ekstra | | |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra | | |

ii)Mitte-RAd | ekstra | | |

—Muu kapital | ekstra | | |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra | | |

ii)Mitte-RAd | ekstra | | |

Andmeesitaja majanduses | | ekstra | |

—Põhikapital ja reinvesteeritud tulu | | ekstra | |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | ekstra | |

ii)Mitte-RAd | | ekstra | |

—Muu kapital | | ekstra | |

i)RAd (välja arvatud keskpangad) | | ekstra | |

ii)Mitte-RAd | | ekstra | |

II.Portfelliinvesteeringud

Omandiväärtpaberid | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | – | |

ii)Valitsemissektor | ekstra/intra | – | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iv)Muud sektorid | ekstra/intra | national | |

Võlaväärtpaberid | ekstra/intra | national | |

—Võlakirjad | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | ekstra/intra | national | |

ii)Valitsemissektor | ekstra/intra | national | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iv)Muud sektorid | ekstra/intra | national | |

—Rahaturuinstrumendid | ekstra/intra | national | |

i)Rahandusasutused | Ekstra/intra | national | |

ii)Valitsemissektor | ekstra/intra | national | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra/intra | national | |

iv)Muud sektorid | ekstra/intra | national | |

III.Tuletisinstrumendid | ekstra | ekstra | ekstra |

i)Rahandusasutused | ekstra | ekstra | ekstra |

ii)Valitsemissektor | ekstra | ekstra | ekstra |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra | ekstra | ekstra |

iv)Muud sektorid | ekstra | ekstra | ekstra |

IV.Muud investeeringud | ekstra | ekstra | ekstra |

i)Rahandusasutused | ekstra | ekstra | |

—laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

ii)Valitsemissektor | ekstra | ekstra | |

—kaubanduskrediit | ekstra | ekstra | |

—laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

iii)RAd (välja arvatud keskpangad) | ekstra | ekstra | |

—laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

iv)Muud sektorid | ekstra | ekstra | |

—kaubanduskrediit | ekstra | ekstra | |

—laenud/valuuta ja hoiused | ekstra | ekstra | |

—muud varad/kohustused | ekstra | ekstra | |

V.Reservvarad | ekstra | | |

Rahaline kuld | ekstra | | |

SDRid | ekstra | | |

Reservi positsioon IMFis | ekstra | | |

Välisvaluuta | ekstra | | |

—Sularaha ja hoiused | ekstra | | |

—rahandusasutustes | ekstra | | |

—RAdes (välja arvatud keskpankades) | ekstra | | |

—Väärtpaberid | ekstra | | |

—põhikapital | ekstra | | |

—võlakirjad | ekstra | | |

—rahaturuinstrumendid | ekstra | | |

—Tuletisinstrumendid | ekstra | | |

Muud nõuded | ekstra | | |

--------------------------------------------------

III LISA

MAKSEBILANSI JA RAHVUSVAHELISE INVESTEERIMISPOSITSIOONI STATISTIKAS NING RAHVUSVAHELISTE RESERVIDE SKEEMIS KASUTATAVAD KONTSEPTSIOONID JA MÄÄRATLUSED

Euroala sisuka koondvälisstatistika koostamiseks on määratletud kontseptsioonid ja mõisted maksebilansi statistika (tulu-, kapitali- ja finantskonto), rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika ja rahvusvaheliste reservide skeemi valdkonnas. Need kontseptsioonid ja mõisted põhinevad Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu poolt heakskiidetud niinimetatud rakenduspaketil (juuli 1996) ja täiendavatel dokumentidel. Nende kontseptsioonide ja mõistete formuleerimisel on kasutatud kehtivaid rahvusvahelisi norme, nagu Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksebilansi käsiraamatu viies versioon ("BPM5") ja IMFi/Rahvusvaheliste Arvelduste Panga rahvusvaheliste reservide ja välisvaluuta likviidsuse skeem. Kõige tähtsamad ühtlustamise ettepanekud on loetletud allpool kooskõlas EKP metoodiliste märkustega "Balance of payments and international investment position of the euro area (including reserves)" kohta, mis on avaldatud EKP veebilehel: http://www.ecb.int. EKP avaldatud "European Union balance of payments/international investment position statistical methods" ("BoP Book") 2. ja 3. peatükk sisaldavad täiendavaid juhiseid. Seda korrigeeritakse igal aastal ja see on kättesaadav nii veebilehel kui trükitud kujul.

1. Valitud kirjete kontseptsioonid ja määratlused

1.1. Investeerimistulu (vt ka BoP Book punkt 3.4)

Investeerimistulu hõlmab euroala residentide omanduses olevatest mitte-euroala finantsvaradest tulenevat tulu (kreedit) ja, vastupidi, mitte-euroala residentide omanduses olevatest euroala finantsvaradest tulenevat tulu (deebet). Kui (kapitali)osaluselt saadav kasum ja kahjum on eraldi tuvastatavad, ei liigitata neid investeerimistuluna, vaid investeeringu väärtuse muutusena turuhinna muutuse tõttu.

Investeerimistulu hõlmab tulu, mis saadakse otseinvesteeringutest, portfelliinvesteeringutest ja muudest investeeringutest ning eurosüsteemi reservvaradest. Intressimäära tuletisinstrumentidega seotud netorahavood kajastatakse siiski "tuletisinstrumentide" all finantskontol. Reinvesteeritud tulu kajastatakse "otseinvesteeringute tulu" all. See on määratletud otseinvesteerija osana otseinvesteeringuettevõtte teenitud konsolideeritud kogukasumist antud vaatlusperioodil (pärast maksude, intressi ja väärtuse languse arvestamist) miinus vaatlusperioodil väljamaksmisele kuuluvad dividendid, isegi kui dividendid on seotud eelmistel perioodidel teenitud kasumiga.

Maksebilansi kuu- ja kvartaliandmete nõuded on peaaegu identsed BPM5-s määratletud IMFi standardkomponentidega. Peamiseks erinevuseks on, et EKP ei nõua otseinvesteeringute osaluskapitalilt saadava tulu alajaotust jaotatud ja jaotamata kasumiks.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt (see ei ole nõutav kuuandmete puhul). Dividendid kajastatakse kuupäeva seisuga, kui nad kuuluvad väljamaksmisele. Reinvesteeritud tulu kajastatakse perioodil, kui see on teenitud.

1.2. Kapitalikonto (vt ka BoP Book punkt 3.6)

Kapitalikonto hõlmab kapitaliülekandeid ja mittetoodetud mittefinantsvarade soetamisi/realiseerimisi. Jooksevülekanded kajastatakse jooksevkonto all. Kapitaliülekannete koosseisu kuuluvad i) põhivara omandiõiguse ülekanded; ii) põhivara soetamise või realiseerimisega seotud või sellest tingitud kapitali ülekanded ja iii) võlausaldajate poolt kohustuste tühistamine ilma tasu vastu saamata. Kapitaliülekanded võivad olla rahalises või mitterahalises vormis (näiteks võlgade andeksandmine). Jooksev- ja kapitaliülekannete vaheline praktiline erinevus põhineb ülekande kasutamisel saajariigis. Mittetoodetud mittefinantsvarade soetamine/realiseerimine hõlmab peamiselt immateriaalseid varasid nagu patendid, rendi-/liisinglepingud või muud ülekantavad lepingud. Kapitalikonto selle kirje all kajastatakse üksnes selliste varade ost/müük, mitte nende kasutus.

Kui kapitalikonto IMFi standardkomponendid hõlmavad jaotust "valitsemissektoriks" ja "muudeks sektoriteks" (koos täiendava alajaotusega), siis EKP koostab üksnes kindlasummalise kapitalikonto ilma jaotuseta.

1.3. Otseinvesteeringud (vt ka BoP Book punkt 3.7)

Otseinvesteeringud on rahvusvaheliste investeeringute kategooria, mis kajastab ühes rahvamajanduses residendiks oleva üksuse eesmärki saavutada püsiv majandushuvi muus rahvamajanduses residendiks olevas ettevõttes. Euroala maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul kohaldatakse otseinvesteerimise suhte, st püsiva majandushuvi olemasolu määramiseks kooskõlas rahvusvaheliste standarditega (IMF) "10 % osaluse kriteeriumit". Selle kriteeriumi alusel saab esineda otseinvesteerimise suhe mitme seotud ettevõtte vahel, olenemata sellest, kas seos on ühe või mitme ahelana. See saab laieneda ka otseinvesteeringuettevõtte tütarettevõtetele, alltütarettevõtetele ja sidusettevõtetele. Kui otseinvesteering on kindlaks tehtud, kajastatakse kõik edasised finantsvood/positsioonid seotud üksuste vahel/suhtes otseinvesteeringu tehingute/positsioonidena. [1]

IMFi normide ja EÜSA/OECD suuniste kohaselt kajastatakse euroala otseinvesteerimise suhted valdussuhte põhimõttel (directional principle), mis tähendab seda, et euroala residendist otseinvestori ja mitteeuroala otseinvesteeringuettevõtete vahelised finantstehingud liigitatakse "otseinvesteeringutena välismaal". Vastupidi, residendist otseinvesteeringuettevõtete ja mitteeuroala otseinvesteerijate vahelised finantstehingud liigitatakse euroala maksebilansi "otseinvesteeringud andmeesitaja majanduses" kirje alla.

Otseinvesteeringute alla kuuluvad põhikapital, reinvesteeritud tulu ja "muu kapital", mis on seotud mitmesuguste võlatehingutega ettevõtete vahel. Põhikapital hõlmab osalust filiaalis, aga ka tütar- ja sidusettevõtete aktsiaid. Reinvesteeritud tulu koosneb vastaskirjest otseinvestori osa kohta tulust, mida tütar- või sidusettevõtted ei jaota dividendidena, ja filiaalide tulust, mida ei maksta otseinvestorile ja mis kajastatakse "investeerimistulu" all. "Muu kapital" hõlmab kõiki seotud ettevõtete vahelisi finantstehinguid (kapitali sisse- ja väljalaenamine) – sealhulgas võlaväärtpabereid ja tarnija krediiti (st kaubanduskrediiti) – otseinvestorite ja tütarettevõtete, filiaalide, sidusettevõtete vahel.

Otseinvesteeringute positsioonide väärtuse hindamiseks soovitatakse rahvusvaheliselt kasutada turuhindu. Praktiliste raskuste tõttu kasutavad koostajad hetkel siiski raamatupidamises kajastatud väärtust asjaomaste ettevõtete omavahendite mahu alusel. Euroala rahvusvahelise investeerimispositsiooni otseinvesteeringute positsiooni väärtuse hindamise kriteeriumiks on börsiettevõtete puhul börsihind, börsiväliste ettevõtete puhul hinnatakse väärtust omavahendite (st raamatupidamises kajastatud väärtuse) alusel, kasutades ühist määratlust, mis hõlmab järgmisi raamatupidamiskirjeid:

i) sissemakstud kapital (välja arvatud omaaktsiad ja kaasa arvatud aažio);

ii) igat liiki reservid (sealhulgas investeerimistoetused, kui raamatupidamisalastes juhendites käsitletakse neid ettevõtte reservidena) ja

iii) jaotamata kasum pärast kahjumi mahaarvamist (sealhulgas jooksva aasta tulemused).

1.4. Portfelliinvesteeringud (vt ka BoP Book punkt 3.8)

Euroala portfelliinvesteeringute konto sisaldab i) omandiväärtpabereid ja ii) võlaväärtpabereid võlakirjade ja rahaturuinstrumentide vormis, kui neid ei liigitata otseinvesteeringuteks või reservvaradeks. Tuletisinstrumendid, samuti tagasiostulepingud ja väärtpaberite väljalaenud ei kuulu portfelliinvesteeringute hulka.

Kirje "omandiväärtpaberid" hõlmab kõiki instrumente, mis esindavad nõudeid kapitaliettevõtete jääkväärtuse vastu pärast kõikide võlausaldajate nõuete rahuldamist. Aktsiad, osad, eelisaktsiad, osalustõendid ja muud sarnased dokumendid tähendavad omandiväärtpaberite omamist. Need hõlmavad ka kollektiivsete investeerimisasutuste, näiteks investeerimisfondide, aktsiatehinguid/-positsioone.

Võlakirjad on väärtpaberid, mis on emiteeritud esialgse kustutusajaga üle ühe aasta ja mis annavad valdajale tavaliselt i) tingimusteta õiguse kindlale rahalisele tulule või lepinguga kindlaksmääratud muutuvale rahalisele tulule (intressi maksmine sõltub võlgniku tulust) ja ii) tingimusteta õiguse kindlale summale põhiosa tagasimaksmisel kindlaksmääratud kuupäeval või kuupäevadel.

Erinevalt võlakirjadest on rahaturuinstrumendid väärtpaberid, mis on emiteeritud esialgse kustutusajaga kuni üks aasta. Üldiselt annavad nad valdajale tingimusteta õiguse saada määratud, kindla rahasumma kindlaksmääratud kuupäeval. Nende instrumentidega kaubeldakse tavaliselt alakursiga organiseeritud turgudel; alakurss sõltub intressimäärast ja kustutuspäevani jäänud ajast.

EKP avaldas 2002. aasta juunis Task Force on Portfolio Investment Data Collection Systems aruande. Selle põhjaliku uurimuse raames analüüsiti portfelliinvesteeringute andmekogumissüsteemide ühtlustamise meetmete vajadust ja sellest tulenevat võimalikku kasu. Uurimuse tulemuste hulka kuulub piisavate ("ideaalne", "hea" või "aktsepteeritav") ja ebapiisavate ("mitteaktsepteeritav") andmekogumismudelite tuvastamine ning nende kvalitatiivse maksumuse ja kasutusväärtuse hindamine (eelkõige andmete kogumise puhul üksikute väärtpaberite kaupa). Osalevad liikmesriigid – kellest üks on teinud reservatsiooni (positsiooniandmete kogumise ajakava osas) – on leppinud kokku piisava andmekogumissüsteemi kasutamises alates 1. jaanuarist 2005.

Portfelliinvesteeringute tehingute kajastamine euroala maksebilansis toimub hetkel, kui euroala võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Tehingud kajastatakse saadud või makstud tegelikus hinnas, millest on maha arvatud teenustasud ja kulud. Seega võetakse kupongväärtpaberite puhul arvesse intress, mis on kogunenud alates viimasest intressimaksest, ning alakursiga emiteeritud väärtpaberite puhul intress, mis on kogunenud alates emiteerimisest. Kogunenud intressi arvestamine on nõutav kvartaalse maksebilansi finantskonto ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul; sama käsitlus on eelistatav kuise maksebilansi puhul; nendel kvartali (ja kuu) finantskonto kirjetel peavad olema vastaskirjed vastaval tulukontol.

1.5. Tuletisinstrumendid (vt ka BoP Book punkt 3.9)

Tuletisinstrumendid on finantsinstrumendid, mis on seotud konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga ja mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskide enestega. Tehinguid tuletisinstrumentidega käsitletakse pigem eraldi tehingutena kui lahutamatu osana nende aluseks olevate tehingute väärtusest, millega nad seotud on.

Optsioonide, futuuride, vahetuslepingute, valuutatähtpäevatehingute, krediididerivatiivide ja inkorporeeritud derivatiividega seotud tehingud ja positsioonid kajastatakse maksebilansis, rahvusvahelistes reservides ja rahvusvahelises investeerimispositsioonis. Praktilistel põhjustel ei eristata inkorporeeritud derivatiive alusinstrumendist, millega nad on seotud.

Hiljutise rahvusvahelise kokkuleppe alusel kajastatakse intressimäära tuletisinstrumentidega seotud rahavood tuletisinstrumentidena, mitte investeerimistuluna. Krediididerivatiivide konkreetsete instrumentide liigitus tuleb otsustada igal üksikjuhul eraldi.

Esialgse marginaali makseid käsitletakse hoiuste muutustena ja need tuleks kajastada "muude investeeringute" all, kui need on tuvastatavad. Kõikumise marginaali maksete käsitlemine sõltub kõikumise marginaali vormist: optsioonilaadseid kõikumise marginaale käsitletakse põhimõtteliselt hoiuste muutustena ja need tuleks kajastada "muude investeeringute" all, kui need on tuvastatavad. Futuurilaadse kõikumise marginaali makseid käsitletakse põhimõtteliselt tehingutena tuletisinstrumentidega ja need tuleks kajastada "tuletisinstrumentide" all.

Optsioonide puhul kajastatakse kogu preemia (st optsioonide ostu-/müügihind ja seotud teenustasud).

Tuletisinstrumentide väärtuse hindamine peaks toimuma turuhinna alusel.

Tuletisinstrumentide tehingute kajastamine toimub perioodil, kui euroala võlausaldajad või võlgnikud kirjendavad nõude või kohustuse oma raamatupidamises. Praktiliste probleemide tõttu, mis on seotud varade ja kohustuste rahavoogude eristamisega teatavate tuletisinstrumentide puhul, kajastatakse kõik tuletisinstrumentide tehingud euroala maksebilansis netona. Tuletisinstrumentide varade ja kohustuste positsioonid kajastatakse rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas brutona, välja arvatud need tuletisinstrumendid, mis kuuluvad reservvarade kategooriasse, mis kajastatakse netona.

1.6. Muud investeeringud (vt ka BoP Book punkt 3.10)

Muud investeeringud on määratletud järelejääva kategooriana, mis hõlmab kõiki finantstehinguid, mis ei kuulu otseinvesteeringute, portfelliinvesteeringute, tuletisinstrumentide ja reservvarade kategooria alla.

Muude investeeringute alla kuuluvad kaubanduskrediit, laenud/valuuta ja hoiused ning muud varad/muud kohustused, sisaldades ka vastaskirjeid tekkepõhise tulu jaoks "muude investeeringute" alla liigitatud instrumentidelt.

Kaubanduskrediit sisaldab nõudeid või kohustusi, mis tulenevad vastavalt euroala tarnijate või ostjate poolt otsesest krediidi andmisest kauba- ja teenuseosutamise tehinguteks, ning ettemakseid selliste tehingutega seotud lõpetamata (või valmistamise ootel oleva) toodangu eest.

Laenud/valuuta ja hoiused sisaldavad järgmiste finantsinstrumentide tehinguid/positsioone: laenud, st finantsvara, mis tekib rahaliste vahendite otsese väljalaenamisega võlausaldaja (laenuandja) poolt võlgnikule (laenusaajale), mille puhul laenuandja ei saa tagatist või saab dokumendi või instrumendi, mis ei ole vabalt võõrandatav, repotüüpi tehingud, valuuta ja hoiused. Siia kuuluvad muu hulgas ka laenud kaubanduse finantseerimiseks, muud laenud ja ettemaksed (sealhulgas hüpoteegid) ja kapitalirendilepingud.

Kõiki repotüüpi tehinguid, st tagasiostulepinguid, müügi/tagasiostu tehinguid ja väärtpaberite väljalaenamist, käsitletakse euroala maksebilansis/rahvusvahelises investeerimispositsioonis tagatud laenuna, mitte väärtpaberite suunatud ostuna/müügina, ja kajastatakse "muude investeeringute" all tehingu teinud euroala residendi sektori all. See käsitlus, mis on ühtlasi kooskõlas pankade ja muude finantsasutuste raamatupidamistavaga, kajastab eeldatavalt paremini nende finantsinstrumentide majanduslikke motiive.

Muud varad/muud kohustused hõlmavad kõiki kirjeid peale kaubanduskrediidi, laenude ning sularaha ja hoiuste.

"Muude investeeringute" euroala sektor "eurosüsteem" sisaldab eurosüsteemi netopositsioone mitteosalevate liikmesriikide riikide keskpankade (RKPde) suhtes seoses TARGET-süsteemi toimimisega. Need Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPSi) sisesed eurodes nomineeritud saldod/kontod on võrreldavad liikumistega rahaloomeasutuste (RAde) nostro-/vostrokontodel ning seega esitatakse need EKPle netopõhiselt kohustuste all.

"Omandiõiguse ülemineku", "arveldamise aja" ja "maksmise aja" põhimõtted vastavad kõik IMFi normidele.

Võrreldes BPM5 standardkomponentidega, on euroala maksebilansi "muude investeeringute" kategooria esitust lihtsustatud, jättes kõrvale laenude ja hoiuste eristamise kummalgi bilansi poolel ning jättes kõrvale jaotuse tähtaja lõikes maksebilansi kvartalistatistika puhul. Jaotuse esituses on samuti muudatus (st esimene jaotus on sektorite lõikes). See sektoriteks jaotus on kokkusobiv, kuid mitte identne BPM5 jaotusega, kus esimeseks jaotuseks on instrumendid. Maksebilansi kuuandmete puhul on nõutav lühiajaliste ja pikaajaliste rahavoogude eristamine RA sektoris.

1.7. Reservvarad (vt ka BoP Book punkt 3.11)

Euroala reservvarad koosnevad eurosüsteemi reservvaradest, st EKP ja RKPde reservvaradest.

Reservvarad peavad i) olema eurosüsteemi asjaomase rahandusasutuse või RKP tõhusa kontrolli all ja ii) olema eurosüsteemile kuuluvad väga likviidsed, turukõlblikud ja krediidivõimelised nõuded mitte-euroala residentide vastu, mis on nomineeritud muus valuutas peale euro, kuld, reservi positsioonid IMFis või eriarveldusühikud (SDRid).

See määratlus välistab selgesõnaliselt euroala residentide vastu olevate välisvaluutanõuete ning mitte-euroala residentide vastu olevate euronõuete käsitlemise reservvaradena nii riigi kui ka euroala tasandil. Sarnaselt ei sisalda euroala reservvarade määratlus keskvalitsuste ja/või riigikassade välisvaluuta positsioone kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu institutsioonilise korraga.

EKP reservvaradeks on varad, mis on koondatud kooskõlas EKPSi põhikirja artikliga 30 ja mida käsitletakse seega EKP otsese ja tõhusa kontrolli all olevana. Niikaua kui täiendavat omandiõiguse üleandmist ei toimu, on RKPde hoitavad reservvarad nende otsese ja tõhusa kontrolli all ning neid käsitletakse iga üksiku RKP reservvaradena.

Eurosüsteemi rahvusvaheliste reservide tehingute esituses tuuakse kuu tehingute kohta välja kogusumma. Täiendavad üksikasjad eurosüsteemi tehingute kohta kullaga, välisvaluutaga, SDRide positsioonidega ja reservi positsiooniga IMFis tehakse kättesaadavaks kvartaalselt vastavalt BPM5 standardkomponentidele. Kooskõlas hiljutise IMFi soovitusega selles valdkonnas esitatakse tuletisinstrumendid eraldi kategooriana.

Eurosüsteemi reservid koostatakse brutopõhiselt, tasaarveldamata reservidega seotud kohustusi (välja arvatud need reservvarad, mis kuuluvad allkategooria "tuletisinstrumendid" alla, mis kajastatakse netopõhiselt).

Väärtuse hindamise aluseks on turuhinnad, kasutades i) tehingute puhul tehingu toimumise ajal valitsevaid turuhindu ja ii) positsioonide puhul vastava perioodi lõpu sulgemise turu keskmisi hindu. Tehingu toimumise ajal valitsevaid turukursse ja perioodi lõpu sulgemise turu keskmisi kursse kasutatakse vastavalt välisvaluutas nomineeritud varadega tehtud tehingute ja nende positsioonide konverteerimiseks eurodeks.

Tulu reservvaradelt tuleb kajastada ilma detailsema eristuseta investeerimistulu kirje "muud investeeringud" all, sealhulgas intressitulu võlaväärtpaberite reservipositsioonidelt, ja tekkepõhiselt vähemalt kvartaalselt.

Seisukoht, et kasutatavad reservid võivad olla tähtsamaks näitajaks riigi võime kohta täita välisvaluutakohustusi kui brutoreservid, mida näidatakse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistikas, on hakanud laiemalt levima ning on vastu võetud IMFi "Special Data Dissemination Standardis". Kasutatavate reservide arvutamiseks tuleb brutoreserve puudutavaid andmeid täiendada teabega muude välisvaluutavarade ja reservidega seotud kohustuste kohta. Vastavalt sellele täiendatakse kuuandmeid eurosüsteemi (bruto)reservvarade kohta teabega, mis puudutab muusid välisvaluutavarasid ning teadaolevaid ja tingimuslikke lühiajalisi rahavoogusid brutoreservvarade suhtes, mis on liigitatud vastavalt järelejäänud tähtajale. Lisaks nõutakse ühe kvartali pikkuse hilinemisega brutoreservvarade kohta ka valuutade jaotust, mis on nomineeritud SDR valuutades (kokku) ja muudes valuutades (kokku).

Üksikute konkreetsete kirjete osas peaksid rahalise kulla positsioonid jääma muutumatuks kõikides ümberpööratavates tehingutes kullaga (kulla vahetuslepingud, repod, laenud ja hoiused). Välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitega tehtud repotehingute tulemuseks on laenuvõtva RKP reservvarade kogusumma suurenemine, kuna repotud väärtpaberid jäävad endiselt bilanssi; pöördrepode puhul ei kajasta laenuandev rahandusasutus muutust reservvarade kogusummas, kui mitteresidendist vastaspooleks on muu rahandusasutus või finantsasutus, sest nõuet laenuvõtja vastu käsitletakse sel juhul reservvarana.

Tabel 5 Euroala liikmesriikidele kuuluvad territooriumid või nendega seotud riigid

Territooriumid, mis moodustavad euroala osa:

- Helgoland: Saksamaa,

- Baleaari saared, Kanaari saared, Ceuta ja Melilla: Hispaania,

- Monaco, Prantsusmaa ülemeredepartemangud (Guyana, Guadeloupe, Martinique ja Réunion), Saint Pierre ja Miquelon, Mayotte: Prantsusmaa,

- Madeira, Assoorid: Portugal,

- Ahvenamaa: Soome.

Euroala liikmesriikidega seotud territooriumid, mida tuleb arvestada muu maailma hulgas:

- Büsingen (mitte Saksamaa),

- Andorra (mitte Hispaania ega Prantsusmaa),

- Hollandi Antillid ja Aruba (mitte Holland),

- Prantsusmaa ülemereterritooriumid (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia ning Wallise ja Futuna saared) (mitte Prantsusmaa),

- San Marino ja Vatikan (mitte Itaalia).

2. Geograafilise jaotuse rakendusmeetodid

Geograafilise jaotusega maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika koostamisega seotud raskused lahendab astmeline meetod. See meetod hõlmab kolme sammu andmeid puudutavate nõuete täitmiseks ning iga järgmine samm on eelmisest rangem. Kirjed "portfelliinvesteeringud", "portfelliinvesteeringute tulu" ja "tuletisinstrumendid" on eriti tähtsad.

2.1. Üldine meetod (kohaldatakse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni kõikide kontode puhul – välja arvatud allpool toodud erandid)

1. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: riigi kõigi netotehingute/-positsioonide liitmine.

Rakendatakse alates 1999. aastast rahvusvaheliste investeerimispositsioonide puhul.

2. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: mitteresidentidega tehingute/positsioonide eraldi liitmine kreeditite ja deebetite või netovarade ja netokohustuste (maksebilanss)/varade ja kohustuste (rahvusvaheline investeerimispositsioon) osas.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala ja mitte-euroala residentide vaheliste tehingute/positsioonide andmete eraldi kogumine.

Rakendatakse alates 1999. aasta jaanuarist maksebilansi puhul.

Rakendatakse alates 2002. aasta septembri lõpust rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul.

3. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil ja andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: sarnaselt 2. sammuga, lisaks geograafiline jaotus (vt tabel 6) mitte-euroala tehingute/positsioonide lõikes. 3. samm on vajalik üksnes kvartaalse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika puhul.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala residentide ja tabelis 6 esitatud kokkulepitud partnerriikide/-piirkondade loetellu kuuluvate riikide residentide vaheliste tehingute/positsioonide andmete eraldi kogumine.

Rakendamistähtaeg kvartaalse maksebilansi puhul: 2004. aasta juuni lõpp – 2003. aasta esimese kvartali andmete kohta.

Rakendamistähtaeg rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul: 2004. aasta septembri lõpp – 2002. aasta lõpu ja 2003. aasta lõpu andmete kohta.

2.2. Portfelliinvesteeringute konto

1. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: riigi kõigi portfelliinvesteeringute netotehingute/-positsioonide liitmine.

Rakendatakse alates 1999. aastast rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul.

2. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: mitte-euroala residentide emiteeritud väärtpaberite netotehingute/-positsioonide liitmine portfelliinvesteeringute varade puhul. Kõigi riigi kohustuste netotehingute/positsioonide ning euroala residentide emiteeritud ja ostetud väärtpaberite tehingute/positsioonide konsolideerimine portfelliinvesteeringute kohustuste puhul.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: portfelliinvesteeringute varade tehingud/positsioonid, mis on jaotatud euroala residentide emiteeritud euroala väärtpaberite ja muude väärtpaberite tehinguteks/positsioonideks. Sel eesmärgil tuleb teha kindlaks väärtpaberi emitent (võlgnik), et määrata, kas emitent on euroala resident või mitteresident. Portfelliinvesteeringute kohustuste tehingute/positsioonide puhul nõutakse üksnes riigi netosummasid kokku.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni portfelliinvesteeringute positsioonid koostatakse lihtsalt positsiooniandmete alusel, mis on seotud mitte-euroala residentide emiteeritud põhikapitali ning lühi- ja pikaajaliste võlaväärtpaberite aastalõpu positsioonidega, kasutades ära asjaolu, et EKP kehtestatud andmeid puudutavad nõuded vastavad täielikult IMFi "Coordinated Portfolio Investment Survey'le".

Rakendatakse alates 1999. aasta jaanuarist portfelliinvesteeringute tehingute puhul.

Rakendatakse alates 2002. aasta septembri lõpust portfelliinvesteeringute positsioonide puhul.

3. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil ja andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: sarnaselt 2. sammuga, lisaks geograafiline jaotus (vt tabel 6) mitte-euroala tehingute/positsioonide lõikes varade poolel. Kohustuste poolel geograafilist jaotust mitte-euroala tehinguteks/positsioonideks ei nõuta. 3. samm on vajalik üksnes tehingute kvartalistatistika puhul ja positsioonide aastastatistika puhul.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala residentide ja tabelis 6 esitatud kokkulepitud partnerriikide/-piirkondade loetellu kuuluvate riikide residentide vaheliste portfelliinvesteeringute tehingute/positsioonide varade andmete eraldi kogumine.

Rakendamistähtaeg kvartali portfelliinvesteeringute tehingute puhul: 2004. aasta juuni lõpp – 2003. aasta esimese kvartali andmete kohta.

Rakendamistähtaeg portfelliinvesteeringute positsioonide puhul (ainult varade pool): 2004. aasta septembri lõpp – 2002. aasta lõpu ja 2003. aasta lõpu andmete kohta.

2.3. Portfelliinvesteeringute tulu konto

1. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: riigi kõigi investeeringute tulu netotehingute liitmine.

2. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: mitteresidentide emiteeritud portfelliinvesteeringute varast tulenevate tulu kreedittehingute liitmine. kõigist riigi netokohustustest tulenevate tulu deebettehingute ja euroala residentide emiteeritud väärtpaberitest tulenevate kreedittehingute konsolideerimine.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: portfelliinvesteeringute tulu kreedittehingud, mis on jaotatud euroala residentide emiteeritud väärtpaberitest ja muude riikide residentide emiteeritud väärtpaberitest tulenevateks tehinguteks. Sel eesmärgil tuleb teha kindlaks väärtpaberi emitent (võlgnik), et määrata, kas emitent on euroala resident või mitteresident. Portfelliinvesteeringute kohustustest tulenevate deebettehingute puhul nõutakse üksnes riigi kogusummasid.

Rakendatakse alates 2000. aasta jaanuarist.

3. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil ja andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: sarnaselt 2. sammuga, lisaks geograafiline jaotus mitte-euroala kreedittehingute lõikes. Deebeti poolel geograafilist jaotust mitte-euroala tulutehinguteks ei nõuta. 3. samm on vajalik üksnes kvartaalse maksebilansi statistika puhul.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala residentide ja tabelis 6 esitatud kokkulepitud partnerriikide/-piirkondade loetellu kuuluvate riikide residentide vaheliste portfelliinvesteeringute tulu tehingute kreeditite andmete eraldi kogumine.

Rakendamistähtaeg kvartali portfelliinvesteeringute tulu tehingute puhul: 2004. aasta juuni lõpp – 2003. aasta esimese kvartali andmete kohta.

2.4. Tuletisinstrumentide konto

Tehingud

1. samm:

Nõueteks tuletisinstrumentide tehingute puhul mitte-euroala vastaspooltega on üksnes selle kirje netoesitus.

Koostamismeetod euroala tasandil: riigi kõigi tuletisinstrumentide netotehingute liitmine.

Positsioonid

1. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: riigi kõigi tuletisinstrumentide netopositsioonide liitmine.

Rakendatakse alates 1999. aastast.

2. samm:

Koostamismeetod euroala tasandil: mitteresidentidega tuletisinstrumentide netopositsioonide eraldi liitmine varade ja kohustuste poolel.

Andmeid puudutavad nõuded RKP tasandil: euroala residentide vaheliste positsioonide ja mitte-euroala residentidega positsioonide, nagu see on määratletud turu asukohaga, kui see on asjakohane, või tegeliku vastaspoolega börsiväliste tuletisinstrumentide puhul, andmete eraldi kogumine.

Rakendatakse alates 2002. aasta septembri lõpust.

3. samm:

Tuletisinstrumentide mitte-euroala positsioonide geograafilist jaotust ei nõuta.

Tabel 6 EKP geograafilised jaotused kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete puhul

- Taani

- Rootsi

- Ühendkuningriik

- Euroopa Liidu institutsioonid

- "Ühinejariigid" (st Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) [2]

- Šveits

- Kanada

- Ameerika Ühendriigid

- Jaapan

- Maksuvabad keskused [3]

- Rahvusvahelised organisatsioonid [4] [5],

- Muu maailm (st loetelus nimetamata euroalavälised riigid ja organisatsioonid) [6]

3. Euroala koondnäitajate liigitus institutsioonilisteks sektoriteks (vt ka BoP Book punkt 3.1.6)

Euroala koondnäitajate jaotus sektoriteks hõlmab rahandusasutusi, valitsemissektorit, RAsid ja muid euroala sektoreid.

Rahandusasutused

Euroala statistika "rahandusasutuste" sektor hõlmab eurosüsteemi.

Valitsemissektor

Euroala statistika "valitsemissektor" vastab antud sektori määratlusele rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (SNA 93) ja Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemis (ESA 95) ning seega hõlmab järgmisi üksusi:

- keskvalitsus,

- osariigi/liidumaa valitsus,

- kohalik omavalitsus,

- sotsiaalkindlustusfondid.

RAd, välja arvatud rahandusasutused

Sektor "RAd, välja arvatud rahandusasutused" langeb kokku rahandus- ja pangandusstatistika RA sektoriga (välja arvatud rahandusasutused). See koosneb järgmistest osadest:

i) ühenduse õigusaktidega määratletud krediidiasutused, st ettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid või muid tagasimakstavaid rahalisi vahendeid (sealhulgas tulusid panga võlakirjade müügist avalikkusele) ja annavad oma arvel ja nimel laenu ja

ii) kõik teised residentidest finantsasutused, mis võtavad üksustelt, välja arvatud RAd, vastu hoiuseid ja/või nende lähedasi asendajaid ning annavad (vähemalt majanduslikus mõttes) oma arvel ja nimel laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse.

Muud sektorid

Euroala statistika kategooria "muud sektorid" hulka kuuluvad erinevad institutsioonilised üksused, peamiselt:

i) muud finantsasutused, mis ei kuulu RA määratluse alla, nagu näiteks kollektiivsed investeerimisasutused, mida ei käsitleta rahaturufondidena, kinnisvara investeerimisasutused, väärtpaberidiilerid, hüpoteegikrediidiasutused, kindlustusseltsid, pensionifondid ja finantsvahenduse abiettevõtted ja

ii) mittefinantsasutused, nagu näiteks avaliku ja erasektori mittefinantsettevõtted, kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid ja kodumajapidamised.

Mitte-RAd

Euroala statistika kategooria "mitte-RAd" hulka kuuluvad sektorid i) "valitsemissektor" ja ii) "muud sektorid".

Tabel 7 Maksuvabade keskuste loetelu EKP geograafilise jaotuse kohta kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete puhul

ISO-kood | EÜSA + OECD Maksuvabad finantsasutused |

AD | Andorra |

AG | Antigua ja Barbuda |

AI | Anguilla |

AN | Hollandi Antillid |

BB | Barbados |

BH | Bahrein |

BM | Bermuda |

BS | Bahama |

BZ | Belize |

CK | Cooki saared |

DM | Dominica |

GD | Grenada |

GG | Guernsey |

GI | Gibraltar |

HK | Hongkong |

IM | Mani saar |

JE | Jersey |

JM | Jamaica |

KN | Saint Kitts ja Nevis |

KY | Kaimanisaared |

LB | Liibanon |

LC | Saint Lucia |

LI | Liechtenstein |

LR | Libeeria |

MH | Marshalli Saared |

MS | Montserrat |

MV | Maldiivid |

NR | Nauru |

NU | Niue |

PA | Panama |

PH | Filipiinid |

SG | Singapur |

TC | Turks ja Caicos |

VC | Saint Vincent ja Grenadiinid |

VG | Briti Neitsisaared |

VI | USA Neitsisaared |

VU | Vanuatu |

WS | Samoa |

Tabel 8 Rahvusvaheliste organisatsioonide [7] loetelu EKP geograafilise jaotuse kohta kvartali maksebilansi voogude ja aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete puhul

1. Euroopa Liidu institutsioonid

1.1. Peamised Euroopa Liidu institutsioonid ja organid (välja arvatud EKP)

EIB (Euroopa Investeerimispank)

EC (Euroopa Komisjon)

EDF (Euroopa Arengufond)

EIF (Euroopa Investeerimisfond)

1.2. Muud üldeelarvest rahastatavad Euroopa Liidu institutsioonid ja organid

Euroopa Parlament

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Kohus

Kontrollikoda

Majandus- ja sotsiaalkomitee

Regioonide komitee

2. Rahvusvahelised organisatsioonid

2.1. Rahvusvahelised monetaarorganisatsioonid

IMF (Rahvusvaheline Valuutafond)

BIS (Rahvusvaheliste Arvelduste Pank)

2.2. Rahvusvahelised mittemonetaarorganisatsioonid

2.2.1. Peamised ÜRO organisatsioonid

WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)

IBRD (Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank)

IDA (Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon)

2.2.2. Muud ÜRO organisatsioonid

Unesco (ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon)

FAO (Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon)

WHO (Maailma Tervishoiuorganisatsioon)

IFAD (Põllumajanduse Arendamise Rahvusvaheline Fond)

IFC (Rahvusvaheline Finantskorporatsioon)

MIGA (Mitmepoolne Investeeringute Tagamise Agentuur)

Unicef (ÜRO Lastefond)

UNHCR (ÜRO Pagulaste Ülemkomissar)

UNRWA (ÜRO Palestiina Vabastus- ja Töödeagentuur)

IAEA (Rahvusvaheline Tuumaenergiaagentuur)

ILO (Rahvusvaheline Tööorganisatsioon)

ITU (Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit)

2.2.3. Muud peamised rahvusvahelised institutsioonid ja organid (välja arvatud EKP)

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)

IADB (Ameerika Arengupank)

AfDB (Aafrika Arengupank)

AsDB (Aasia Arengupank)

EBRD (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank)

IIC (Inter-Ameerika Investeerimiskorporatsioon)

NIB (Põhjamaade Investeerimispank)

IBEC (Rahvusvaheline Majanduskoostöö Pank)

IIB (Rahvusvaheline Investeerimispank)

CDB (Kariibi Arengupank)

AMF (Araabia Valuutafond)

BADEA (Banque arabe pour le développement économique en Afrique)

CASDB (Kesk-Aafrika Riikide Arengupank)

ADF (Aafrika Arengufond)

AsDF (Aasia Arengufond)

Fonds spécial unifié de développement

CABEI (Kesk-Ameerika Majandusintegratsiooni Pank)

ADC (Andide Arengukorporatsioon)

2.2.4. Muud rahvusvahelised organisatsioonid

NATO (Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon)

Euroopa Nõukogu

ICRC (Rahvusvaheline Punase Risti Komitee)

ESA (Euroopa Kosmoseagentuur)

EPO (Euroopa Patendiamet)

EUROCONTROL (Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon)

EUTELSAT (Euroopa Satelliitside Organisatsioon)

INTELSAT (Rahvusvaheline Satelliitside Organisatsioon)

EBU/UER (Euroopa Ringhäälingute Liit, European Broadcasting Union/Union européenne de radio-télévision)

EUMETSAT (Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon)

ESO (Euroopa Lõuna Observatoorium)

ECMWF (Euroopa Keskpikkade Ilmaennustuste Keskus)

EMBL (Euroopa Molekulaarbioloogia Laboratoorium)

CERN (Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon)

IOM (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon)

[1] Erandid puudutavad tuletisinstrumentide tehinguid/positsioone seotud ettevõtete vahel, mille kajastamises pigem kategooria "tuletisinstrumendid" all kui "otseinvesteeringute/muu kapitali" all lepiti kokku euroala tasandil.

[2] Riigid on loetletud sulgudes üksnes konkreetse rühma koosseisu näitamiseks, jaotust nende riikide lõikes ei nõuta.

[3] Üksnes maksebilansi finantskonto valitud kirjete, nendega seotud tulukontode ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul. Vt tabel 7.

[4] Üksnes maksebilansi finantskonto valitud kirjete, nendega seotud tulukontode ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni puhul. Vt tabel 7.

[5] Väljaspool Euroopa Liitu. Vt tabel 8. Organisatsioonid on loetletud üksnes konkreetse rühma koosseisu näitamiseks, jaotust nende organisatsioonide lõikes ei nõuta.

[6] Arvutatakse jäägina (maksebilansi/rahvusvahelise investeerimispositsiooni iga peakirje kogusumma ning eespool nimetatud vastaspooltele määratud summade vahena).

[7] Euroopa Komisjoni (EÜSA) BoP vademecumi alusel.

--------------------------------------------------

IV LISA

ANDMETE EDASTAMINE EUROOPA KESKPANGALE

Riikide keskpangad (RKPd) kasutavad Euroopa Keskpanga (EKP) nõutud statistilise teabe elektrooniliseks edastamiseks telekommunikatsioonivõrgul "ESCB-Net" põhinevaid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) võimalusi. EKPSi kogu andmevahetuse puhul kasutatakse sama kontseptuaalset andmete mudelit. Selliseks elektrooniliseks statistilise teabe vahetamiseks on välja töötatud statistiline sõnumivorming GESMES/TS. See nõue ei takista muude vahendite kasutamist EKPle statistilise teabe edastamiseks, kui varulahendusena on nii kokku lepitud.

RKPd järgivad allpool loetletud soovitusi, et tagada andmete edastamise rahuldav toimimine.

- Täielikkus: RKPd esitavad kõik nõutavad seeriavõtmed. Seeriavõtmete mitteesitamist või loetelust puuduvate seeriavõtmete esitamist käsitletakse mittetäieliku esitamisena. Kui märkus puudub, kajastatakse puudumine, kasutades vastavat märkuse staatuse lippu. Lisaks sellele, kui tehakse parandusi üksnes seeriavõtmete alamhulgas, tuleks valideerimiseeskirju kohaldada kogu maksebilansi suhtes.

- Märkide konventsioon: andmete edastamisel RKPdelt EKPle, aga ka Euroopa Komisjonile (EÜSAle) järgitakse ühtset märkide konventsiooni kõikide esitatavate andmete puhul. Vastavalt sellele märkide konventsioonile tuleb jooksev- ja kapitalikonto kreeditid ja deebetid esitada plussmärgiga ning netosaldode puhul tuleb arvutada ja esitada kreeditid miinus deebetid. Finantskontol tuleb netovarade vähenemine/netokohustuste suurenemine esitada plussmärgiga ning netovarade suurenemine/netokohustuste vähenemine tuleb esitada miinusmärgiga. Netosaldode puhul tuleb arvutada ja esitada varade netomuutus pluss kohustuste netomuutus.

Rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete esitamisel tuleb netopositsioonide puhul arvutada ja esitada varade positsioon miinus kohustuste positsioon.

- Andmete raamatupidamislik tunnus: RKPd peavad rakendama valideerimiseeskirju, mida levitati ja mis on nõudmisel kättesaadavad, enne andmete edastamist EKPle.

Paranduste tegemisel võivad RKPd saata EKPle ajakohastatud andmekogumi. Parandused tuleks edastada järgmiselt:

- kuuandmete parandused tehakse kättesaadavaks, kui esitatakse i) vastavad kvartaliandmed; ii) vastavad parandatud kvartaliandmed; iii) vastava aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed ja iv) vastava aasta parandatud rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed,

- kvartaliandmete parandused tehakse kättesaadavaks, kui esitatakse i) järgmise kvartali andmed; ii) vastava aasta rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed ja iii) vastava aasta parandatud rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmed,

- rahvusvahelise investeerimispositsiooni aastaandmete parandused tehakse kättesaadavaks koos andmete esitamisega järgmiste aastate kohta.

Maksebilansi kuu- ja kvartaliandmete parandused, mis on seotud tervete aastatega, teevad RKPd EKPle kättesaadavaks koos rahvusvahelise investeerimispositsiooni andmete esitamisega aasta kohta, millega need andmed on seotud.

--------------------------------------------------

V LISA

STATISTILISTE KOOSTAMISMEETODITE JÄRELEVALVE

Euroopa Keskpank (EKP) teostab järelevalvet koostamismeetodite üle, mida kasutatakse maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika esitamiseks, ning osalevate liikmesriikide poolt regulaarselt kasutatavate kontseptsioonide ja määratluste üle. Järelevalve toimub EKP väljaande "European Union balance of payments/international investment position statistical methods" ("BoP Book") ajakohastamise raames ja järgib poolaasta kontrollimenetlust ("Six-monthly review procedure"). Lisaks järelevalve eesmärgile on mõlema dokumendi eesmärgiks informeerida euroala maksebilansi koostajaid arengutest muudes euroala liikmesriikides.

"BoP Book" sisaldab teavet maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistiliste andmete ülesehituse kohta kõigile liikmesriikidele. See sisaldab üksikasjalikke kirjeldusi andmete koostamise meetodite ning kasutatavate kontseptsioonide ja määratluste kohta, samuti teavet lahknevuste kohta kokkulepitud maksebilansi ja rahvusvahelise investeerimispositsiooni statistika mõistetest liikmesriikides.

"BoP Booki" ajakohastatakse igal aastal tihedas koostöös liikmesriikidega.

Poolaasta kontrollimenetlus viiakse läbi sellise ajakohastamise täiendamiseks.

--------------------------------------------------

VI LISA

ANDMETE KOGUMINE PORTFELLIINVESTEERINGUTE VALDKONNAS

Arvestades portfelliinvesteeringute voogude ja positsioonide andmete õige kogumisega seotud raskusi, peeti vajalikuks määratleda ühised meetodid sellise teabe kogumiseks kogu euroalal. [1]

Portfelliinvesteeringute andmekogumissüsteemid vastavad mudelile, mis on järgmises tabelis märgitud vähemalt

"aktsepteeritavana"

:

Märkused:

"s-b-s" = security-by-security data collection, andmete kogumine üksikute väärtpaberite kaupa.

"agg." = data collection on an aggregated basis, andmete kogumine summeeritult.

"tuletatud positsioonid" = voogude kumuleerimine.

"tuletatud vood" = positsioonide erinevusena (mida korrigeeritakse valuutakursi ja hinna muutustega).

"hinnangulised vood" = kvartali voogude alusel hinnanguliselt kuudeks jaotatud.

1)Kuu vood [s-b-s] + kuu positsioonid [s-b-s] | Ideaalne |

2a)Kuu vood [s-b-s] + kvartali positsioonid [s-b-s] | Hea |

2b)Kuu vood [s-b-s] + aasta positsioonid [s-b-s] |

3)Kvartali positsioonid [s-b-s] + kuu vood [agg.] | Aktsepteeritav |

4)Kuu positsioonid [agg.] + kuu vood [agg.] |

5)Kuu positsioonid [s-b-s] + tuletatud kuu vood [s-b-s] |

6)Aasta positsioonid [s-b-s] + kuu vood [agg.] |

7)Kvartali positsioonid [agg.] + kuu vood [agg.] |

8)Tuletatud aasta positsioonid [s-b-s] + kuu vood [s-b-s] | Mitteaktsepteeritav |

9)Kvartali positsioonid [s-b-s] + tuletatud kvartali vood [s-b-s] + hinnangulised kuu vood [agg.] |

10)Aasta positsioonid [s-b-s] + kvartali vood [agg.] + hinnangulised kuu vood [agg.] |

11)Kvartali positsioonid [agg.] + kvartali vood [agg.] + hinnangulised kuu vood [agg.] |

12)Tuletatud aasta positsioonid [agg.] + kuu vood [agg.] |

[1] Vt ka EKP aruannet "Task Force on Portfolio Investment Collection Systems", lõpparuanne, juuni 2002, mis on avaldatud EKP veebilehel: http://www.ecb.int.

--------------------------------------------------