32002R1799

Nõukogu määrus (EÜ) nr 1799/2002,

8. oktoober 2002,

millega kehtestatakse Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed [1] (edaspidi "algmäärus"), eriti selle artikli 11 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 13,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis on esitatud pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Varasemad uurimised

(1) 1996. aasta juulis kehtestati määrusega (EÜ) nr 1490/96 [2] Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks. 1997. aastal laiendati määrusega (EÜ) nr 2513/97 [3] meetmete rakendusala ka Valgevenest pärinevate polüesterfilamentköisikute impordile, millega hoiti kõrvale esialgsetest meetmetest.

2. Teisi riike käsitlevad uurimised

(2) Praegu kohaldatakse lõplikke dumpinguvastaseid meetmeid Taiwanist (nõukogu määrus (EÜ) nr 1728/1999, [4] Austraaliast, Indoneesiast ja Taist (nõukogu määrus (EÜ) nr 1522/2000 [5] ning Lõuna-Koreast ja Indiast (nõukogu määrus (EÜ) nr 2852/2000 [6] pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes.

(3) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 902/2001 [7] kehtestati lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Austraaliast ja Indoneesiast pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes.

3. Käesolev uurimine

3.1. Vahepealse läbivaatamise ja aegumisega seotud läbivaatamise taotlused

(4) 1999. aasta oktoobris esitati komisjonile taotlus algatada Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude ühendusse importimisel kohaldatavate lõplike dumpinguvastaste tollimaksude (määrus (EÜ) nr 1490/96) vahepealne läbivaatamine. Sellele taotlusele lisandus 27. aprillil 2001 taotlus aegumisega seotud läbivaatamise algatamiseks.

(5) Vahepealse läbivaatamise taotluse esitas Valgevene ainus eksportija Khimvolokno Industrial Group VSV Trading Co. (edaspidi "Khimvolokno"). Vahepealse läbivaatamise taotlus põhines taotleja poolt esitatud esmapilgul usutavatel tõenditel, mille järgi asjaolud, muu hulgas võrdlusriigi omamaised hinnad, mille alusel meetmed kehtestati, on muutunud ja et need muutused on püsivad.

(6) Aegumisega seotud läbivaatamise taotluse esitas Rahvusvaheline Keemiliste Kiudude Komitee (International Rayon and Synthetic Fibres Committee – CIRFS) selliste ühenduse tootjate nimel, kelle toodang moodustab valdava osa polüesterstaapelkiudude kogutoodangust ühenduses. Aegumisega seotud läbivaatamise taotluse aluseks oli põhjus, et meetmete kehtivuse lõppemise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju kordumine.

3.2. Algatamisteated

(7) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et vahepealse läbivaatamise algatamiseks oli piisavalt tõendusmaterjali, ning avaldas Euroopa Ühenduste Teatajas [8] teate (edaspidi "algatamisteade") Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude ühendusse importimist käsitleva uurimise algatamise kohta algmääruse artikli 11 lõike 3 alusel, kusjuures uurimine piirdub dumpingu kontrollimisega.

(8) Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist avaldas komisjon Euroopa Ühenduste Teatajas [9] teate Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude ühendusse importimist käsitleva uurimise algatamise kohta algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel.

3.3. Uurimisperiood

(9) Vahepealsel läbivaatamisel hõlmab dumpingut käsitlev uurimisperiood ajavahemikku 1. oktoobrist 1999 kuni 30. septembrini 2000 (edaspidi "vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood"). Aegumise läbivaatamisel hõlmab dumpingut käsitlev uurimisperiood ajavahemikku 1. juulist 2000 kuni 30. juunini 2001 (edaspidi "aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood"). Aegumisega seotud läbivaatamisel hõlmas ühenduse tootmisharu olukorra hindamise periood ajavahemikku 1. jaanuarist 1997 kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi "vaatlusalune periood").

Vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi osalist kattuvust arvestades peeti haldustõhususe huvides asjakohaseks need kaks uurimist ühendada.

4. Uurimisega seotud isikud

(10) Komisjon andis ametlikult teada läbivaatamise algatamisest taotluse esitanud Valgevene eksportivale tootjale CIRFS ja taotluse esitanud ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele ja teadaolevalt asjaga seotud importijatele, ekspordiriigi ametiasutustele ja nende esindajatele, ühenduses asuvatele kasutajatele ning teadaolevalt asjaga seotud ühendustele. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(11) Komisjon saatis kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele küsimustikud ja sai vastused neljalt taotluse esitanud ühenduse tootjalt, Valgevene ainsalt eksportivalt tootjalt, ühelt võrdlusriigi (Poola) tootjalt ja kahelt importijalt.

(12) Valgevene eksportiv tootja, taotluse esitanud ühenduse tootjad, ühenduses asuvad kasutajad ja importijad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Kõigile isikutele, kes määratud tähtaja jooksul seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, miks neid tuleks ära kuulata, anti selline võimalus.

(13) Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise kindlakstegemise ning ühenduse huvide seisukohast vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

a) ühenduse tootjad:

- Wellman International Ltd, Co. Meath, Iirimaa,

- Trevira GmbH&Co., Frankfurt am Main, Saksamaa,

- Trevira Fibras, SA, Portalegre, Portugal,

- Montefibre SpA, Milano, Itaalia;

b) ühenduses asuvad sõltumatud importijad:

- Barnett Europe, Aachen, Saksamaa;

c) võrdlusriigi tootja:

- Elan SA, Torun, Poola.

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(14) Vaatlusaluseks tooteks on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata polüestrist valmistatud sünteesstaapelkiud, mis kuuluvad praegu CN-koodi 55032000 alla. Üldjuhul nimetatakse neid polüesterstaapelkiududeks. Tuletatakse meelde, et kõrvalehoidmise tõttu laiendati meetmete rakendusala ka CN-koodi 55012000 alla kuuluvatele polüesterfilamentköisikutele, mis töödeldakse ühenduses ümber polüesterstaapelkiududeks.

(15) Kõnealune toode on põhiaine, mida kasutatakse tekstiiltoodete tootmisprotsessi eri etappides. Ühenduses tarbitavaid polüesterstaapelkiude, mis võivad olla segatud muude kiudude, näiteks puuvilla- või villakiududega, kasutatakse ketruseks, st tekstiilmaterjalide tootmises kasutatavate kiudude valmistamiseks või täitematerjalina (kiudtäidis) lausriidest toodete, näiteks teatavate tekstiiltoodete (padjad, autoistmed, pintsakud) täitematerjaliks või polstriks.

(16) Toodet müüakse eri tooteliikidena, mida on võimalik eristada selliste näitajate alusel nagu jämedus, pikkus, tugevus, kokkutõmbuvus, läige ja silikooniga töötlemine või tooteperede kaupa (harilik kiud, õõneskiud, spiraalkiud, bikomponentne kiud) ning teatavate eriomaduste alusel (värvilised kiud, kaubamärgiga kiud, kolmepoolsed kiud).

(17) Uurimise käigus käsitletakse eri tooteliike ühe tooteperena, sest nende füüsikalistes põhiomadustes ei ole olulisi erinevusi, ehkki müüdavate polüesterstaapelkiudude kasutusvaldkonnad ja kvaliteet võivad varieeruda. Eri tooteliikide vahel puuduvad selged eraldusjooned, sest lähedased tooted kattuvad ja järelikult konkureerivad omavahel.

(18) Nagu ka varasemate polüesterstaapelkiude käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste puhul, väitsid teatavad isikud, eelkõige töötlev tööstus, et tuleks eristada ketruseks ja muudel eesmärkidel kasutatavaid polüesterstaapelkiude, sest kõnealuste kasutusvaldkondade puhul on hinnad täiesti erinevad. Nad leidsid, et polüesterstaapelkiudude CN-kood tuleks jagada kolmeks või neljaks erinevaks alamkoodiks vastavalt kiu jämedusele (denjee) ning ühenduses toodetavaid polüesterstaapelkiude ja ühendusse imporditavaid polüesterstaapelkiude tuleks eraldi võrrelda kõigi alamkoodide kaupa.

(19) Määruse (EÜ) nr 2852/2000 põhjenduses 9 on märgitud, et eri liiki polüesterstaapelkiudude asendatavuse ja konkureerivuse suhtes tehti kindlaks märkimisväärne kattuvus. Seda järeldust kinnitas ka käesolev uurimine. Peale selle kinnitas uurimine, et eri liiki polüesterstaapelkiudude vahel puuduvad selged eraldusjooned, mille abil oleks võimalik lõplikult seostada toote füüsikalisi omadusi ja kasutusvaldkonda. Seepärast ei ole praegu kättesaadavate andmete alusel võimalik tooteid eristada. Peale selle tuleks meelde tuletada, et laboratoorse analüüsi teel ei ole võimalik lõplikult kindlaks määrata polüesterstaapelkiudude lõppkasutust.

(20) Käesoleval juhul tuleks ühtlasi rõhutada, et ükski isik ei esitanud veenvaid väiteid või kriteeriume, mille alusel oleks võimalik polüesterstaapelkiude alamkoodidesse ümber liigitada. Nagu eespool juba öeldud, ei pruugi füüsikalised omadused kindlaks määrata toote lõppkasutust, ning jämedus (denjee) on ainult üks toote omadustest.

(21) Eespool nimetatud faktide ja kaalutluste põhjal kinnitatakse, et kõiki asjassepuutuvaid polüesterstaapelkiudude liike käsitletakse käesolevas menetluses ühe ja sama tootena.

2. Samasugune toode

(22) Esialgse uurimise käigus tehti määruse (EÜ) nr 1490/96 põhjenduses 6 sätestatud järeldus, et ühenduse tootmisharu toodetavad ja ühenduse turul müüdavad polüesterstaapelkiud ning võrdlusriigis toodetavad ja sealsel turul müüdavad polüesterstaapelkiud on algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused kui Valgevenest ühendusse imporditavad polüesterstaapelkiud. Seega ei ole Valgevenest ühendusse imporditavate polüesterstaapelkiudude ning taotluse esitanud ühenduse tootjate poolt toodetavate ja ühenduse turul müüdavate polüesterstaapelkiudude füüsikalistes põhiomadustes ja kasutusvaldkondades erinevusi. Peale selle on Valgevenest pärinevatel polüesterstaapelkiududel võrdlusriigis toodetavate ja seal müüdavate polüesterstaapelkiududega sarnased põhiomadused ja kasutusvaldkonnad. Nendest järeldustest kõrvale kalduvaid uusi väiteid ei esitatud ning seepärast kiidetakse kõnealused järeldused heaks.

C. DUMPINGU JÄTKUMINE NING SELLE JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Vahepealne läbivaatamine

1.1. Võrdlusriik

(23) Et Valgevene on mitteturumajanduslik riik algmääruse artikli 2 lõike 7 tähenduses, pidi normaalväärtus põhinema teabel, mis saadi sobivast kolmandast turumajandusriigist, kus kõnealust toodet valmistati ja turustati. Vahepealse läbivaatamise algatamist käsitlevas teates pakkus komisjon sobiva võrdlusriigina Taiwani, sest vahepealse läbivaatamise taotlus põhines muu hulgas asjaolul, et võrdlusriigi Taiwani omamaised hinnad, mida kasutati normaalväärtuse kindlaksmääramiseks varasemate uurimiste käigus, olid märkimisväärselt langenud.

(24) Teadaolevatele vaatlusaluse toote tootjatele Taiwanis saadeti küsimustikud, kuid komisjoni märkimisväärsetest jõupingutustest hoolimata ei teinud ükski tootja koostööd. Komisjon püüdis teha koostööd teadaolevate vaatlusaluse toote tootjatega veel kuues turumajandusriigis. Ainult üks Poola tootja oli valmis tegema täiel määral koostööd ning esitas vajaliku teabe, mida hiljem kontrolliti.

(25) Koostööd tegeva Poola äriühingu esitatud teave kinnitas, et Poola on sobiv võrdlusriik järgmistel põhjustel:

- tootmisprotsess ja tooraine kättesaadavus Poolas ja Valgevenes olid suurel määral sarnased,

- Poola tootja valmistas ja müüs toodet märkimisväärsetes kogustes,

- olenemata asjaolust, et Poolas tegutses ainult üks vaatlusaluse toote tootja ning mitmest riigist importimisel kohaldati kõnealuse toote suhtes imporditollimakse, valitsesid Poola siseturul vaatlusaluse toote osas tavalised konkurentsitingimused ning eri päritoluriikidest imporditi suuri tootekoguseid, mille suhtes imporditollimakse ei kohaldatud.

1.2. Normaalväärtus

(26) Nagu eespool nimetatud, arvutati normaalväärtus andmete alusel, mida kontrolliti uurimise käigus täiel määral koostööd teinud Poola tootja valdustes.

(27) Kõigepealt kontrolliti, kas Poola tootja polüesterstaapelkiudude ja polüesterfilamentköisikute kogumüük on piisavalt suur, et olla usaldusväärseks aluseks normaalväärtuse kindlaksmääramisel. Et kõnealuse tootja müügimaht siseturul oli suur, otsustati pidada kogumüüki usaldusväärseks.

(28) Seejärel kontrolliti, kas Poolas toodetavaid ja müüdavaid polüesterstaapelkiude ja polüesterfilamentköisikuid saab pidada identseks või otseselt võrreldavaks Valgevene eksportija poolt ühendusse eksportimiseks müüdavate polüesterstaapelkiudude ja polüesterfilamentköisikutega. Et kõigil tooteliikidel on ühesugused keemilised ja füüsikalised omadused, peeti Poola ja Valgevene tooteid võrreldavateks.

(29) Iga tooteliigi puhul, mida Poola tootja müüs Poola turul, tehti kindlaks, kas selle müük Poola turul on piisavalt suur, et olla usaldusväärseks aluseks normaalväärtuse kindlaksmääramisel. Leiti, et müük oli piisavalt suur.

(30) Lõpuks uuriti, kas Poola tootja vaatlusaluse toote müüki Poola turul saab pidada müügiks tavapärase kaubandustegevuse käigus, analüüsides kõnealuse tooteliigi tulutoova müügi osatähtsust.

(31) Kui tooteliigi tulutoov müük moodustas vähemalt 80 % müügi kogumahust, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis arvutati asjaomasel uurimisperioodil (vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperiood või aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood) toimunud kõnealuse tooteliigi kogu omamaise müügi hindade kaalutud keskmise alusel, olenemata sellest, kas kogu kõnealune müük oli tulutoov või mitte. Kui tulutoova müügi maht oli väiksem kui 80 %, kuid siiski üle 10 % tooteliigi müügi kogumahust, põhines normaalväärtus tegelikul omamaisel hinnal, mis võrdub ainult tulutoova müügi kaalutud keskmisega.

(32) Kui ükskõik millise tooteliigi tulutoova müügi maht oli vähem kui 10 % müügi kogumahust, leiti, et seda konkreetset liiki müüdi ebapiisavates kogustes, et normaalväärtuse saaks kindlaks määrata omamaise hinna põhjal.

(33) Nende tooteliikide puhul, mille normaalväärtust ei saanud arvutada omamaiste hindade alusel, arvutati normaalväärtus kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 3. Selleks liideti Poola tootja iga tooteliigi tootmiskuludele mõistlik summa müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumi tarvis. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 võeti müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi aluseks Poola tootja tavapärase kauplemise käigus sooritatud samasuguse toote müük.

1.3. Ekspordihind

(34) Valgevene ainus eksportiv tootja Khimvolokno väitis, et vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis ta vaatlusalust toodet ühendusse märkimisväärses koguses. Tegelikult oli see "eksportmüük" vahetuskaubanduse tingimustel suunatud ühele ühenduse sõltumatule äriühingule ning seda vahendas Šveitsis asuv kaubandusettevõtja, kes sai endale väikese kasumimarginaali. Ülejäänu müüdi kolmele muule ühenduses asuvale sõltumatule ettevõtjale. Vahetuskaubanduse tingimustel makstavaid hindu ei peeta tavaliselt usaldusväärseks. Sellisel juhul tuleb ekspordihind arvutada esimese usaldusväärsete hindadega toimunud müügi alusel kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 9. Käesoleval juhul sai ekspordihinna tegelikult kindlaks teha, uurides äriühingu Khimvolokno ja Šveitsi kaubandusettevõtja vahelisi tehinguid ning äriühingu Khimvolokno ja ühenduses asuva sõltumatu äriühingu vahelisi tehinguid. Ühendusse suunatud ekspordi hinna sai kindlaks teha, lahutades ühenduses asuvale sõltumatule äriühingule kehtestatud hinnast Šveitsi vahendajale makstud marginaali. Järelikult vastas kõnealune hind äriühingu Khimvolokno poolt Šveitsi äriühingu jaoks kehtestatud hinnale ning seda võib pidada algmääruse artikli 2 lõikes 8 kirjeldatud ekspordihinnaks.

(35) Nii Šveitsis asuv vahendusettevõte kui ka ühenduses asuv sõltumatu äriühing tegid menetluse käigus koostööd ning vastasid komisjoni saadetud küsimustikule. Kontrollkäik ühenduses asuva sõltumatu äriühingu valdustesse on kinnitanud, et kõik tootekogused, mille kõnealune äriühing oli ostnud vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, olid mõeldud ühendusevälistele turgudele, peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, ning tegelikult neid ei imporditud ühendusse. Eurostati andmete kohaselt ei imporditud vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühendusse Valgevenest pärinevaid polüesterstaapelkiude ja polüesterfilamentköisikuid. Selle alusel järeldatakse, et ülejäänud koguseid, mille Khimvolokno müüs enda esitatud andmete kohaselt ühendusse, ei ole tegelikult ühendusse imporditud. Tuleks siiski märkida, et tõenäoliselt esitas Khimvolokno need andmed ühendusse suunatud eksportmüügi kohta heas usus ning ei olnud teadlik, et tegelikult neid tooteid ühendusse ei imporditud.

(36) Eespool öeldut ja ühendusse suunatud ekspordi puudumist silmas pidades ei olnud võimalik kindlaks määrata äriühingu Khimvolokno poolt ühendusse müüdud toodete ekspordihinda vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(37) On siiski selge, et kui Valgevene eksportiv tootja oleks tegelikult vaatlusalust toodet ühendusse eksportinud, oleks see toimunud hindadega, mille tulemusel dumpingumarginaal oleks olnud tegelikult kehtivast 43,5 % tollimaksust väiksem. Khimvolokno poolt vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väidetavalt ühendusse eksporditud koguste hinnad osutavad tõepoolest asjaolule, et dumpingumarginaal oli tegelikult kehtivast tollimaksust märkimisväärselt madalam. Peale selle on ühe Saksa importija poolt enne vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajavahemikus 1997. aasta aprillist kuni 1997. aasta oktoobrini importimisel tasutud dumpinguvastaste tollimaksude tagastamise taotlused näidanud, et kõnealusel perioodil oli dumpingutegevuse maht tegelikult kohaldatud tollimaksudest rohkem kui poole võrra väiksem.

(38) Seepärast otsustati kasutada ühendusse suunatud ekspordi hinna kindlaksmääramiseks vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väidetavalt ühendusse eksporditud toote hindu, sest käesoleval juhul on need hinnad kõige usaldusväärsem teave, mis näitab, et dumpinguga seotud asjaolud on märkimisväärselt muutunud, nagu on ette nähtud algmääruse artikli 11 lõikes 3.

(39) Et Valgevenet peetakse mitteturumajanduslikuks riigiks, tuleb üldjuhul kindlaks määrata riigi ühtne ekspordihind. Kuna Khimvolokno on Valgevene toote ainus teadaolev eksportiv tootja, peetakse kõnealuse äriühingu eksporti representatiivseks kogu Valgevenest ühendusse suunduva ekspordi osas ning seetõttu kasutati Valgevenest pärineva toote ekspordihinna kindlaksmääramisel selle äriühingu esitatud teavet.

1.4. Võrdlus

(40) Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks, näiteks transpordi- ja krediidikulude puhul.

1.5. Dumpingumarginaal

(41) Dumpingumarginaal kehtestati iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel. Käesoleval juhul kajastab see meetod dumpingutegevust täies ulatuses. Vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtestatud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 21,0 %.

1.6. Läbivaadatavate meetmete muutmine

(42) Kooskõlas algmääruse artikli 9 lõikega 4 ei tohi tollimaksud ületada kehtestatud dumpingumarginaali, vaid peavad olema marginaalist väiksemad, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tehtava kahju kõrvaldamiseks. Et läbivaatamine piirdub ainult dumpinguaspektide kontrollimisega, ei tohi kehtestatavate tollimaksude tase ületada esialgses uurimises tuvastatud kahjumarginaale.

(43) Kuna esialgses uurimises tuvastatud kahjumarginaal on käesoleval läbivaatamisel tuvastatud dumpingumarginaalist kõrgem, tuleks vastavalt tuvastatud dumpingumarginaali tasemele tollimaksudeks kehtestada 21,0 %.

2. Aegumisega seotud läbivaatamine

2.1. Võrdlusriik

(44) Põhjendustes 23–25 sätestatud põhjustel kasutati aegumisega seotud läbivaatamisel Poolat samuti sobiva kolmanda turumajandusriigina normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

2.2. Normaalväärtus

(45) Nagu põhjendustes 26–33 selgitatud, määrati normaalväärtus aegumisega seotud läbivaatamisel kindlaks samadel alustel kui vahepealsel läbivaatamisel.

2.3. Ekspordihind

(46) Valgevene ainus eksportiv tootja Khimvolokno väitis, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksportis ta vaatlusalust toodet ühendusse märkimisväärses koguses.

(47) Kontrollkäik EÜs asuva sõltumatu äriühingu valdustesse, kes väidetavalt importis valdava osa Valgevene toote kogusest, on kinnitanud, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõnealuse äriühingu ostetud koguseid tegelikult ühendusse ei imporditud. Eurostati andmete kohaselt imporditi aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ühendusse siiski vähem kui 10 tonni polüesterfilamentköisikuid ehk alla 1 % eksportiva tootja teatatud kogusest.

(48) Kõnealuse alla 10 tonni suuruse koguse puhul oli tegemist taotluse esitaja ja ühe ühenduses asuva sõltumatu importija vahelise tehinguga. Selle tehingu ekspordihinda on kasutatud ühendusse suunatud ekspordi hinnana kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8.

(49) Et Valgevenet peetakse mitteturumajanduslikuks riigiks, määratakse üldjuhul kindlaks riigi ühtne ekspordihind. Kuna Khimvolokno on ainus teadaolev Valgevene toote eksportiv tootja, peetakse kõnealuse äriühingu eksporti representatiivseks kogu Valgevenest ühendusse suunduva ekspordi osas ning seetõttu kasutati esitatud teavet Valgevenest pärineva toote ekspordihinna kindlaksmääramisel.

2.4. Võrdlus

(50) Selleks et tagada normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglane võrdlus, võeti korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks. See puudutas transpordi- ja krediidikulusid.

2.5. Dumpingumarginaal

(51) Dumpingumarginaal kehtestati iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdluse alusel. See meetod kajastab dumpingutegevust täies ulatuses. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtestatud dumpingumarginaal, väljendatuna protsendimäärana CIF-netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 6,2 %.

2.6. Dumpingu kordumise tõenäosus

(52) Uuriti, kas kõnealuste meetmete kõrvaldamisel on dumpingu kordumine märkimisväärsetes kogustes tõenäoline. Selles osas põhines aegumisega seotud läbivaatamise taotlus peamiselt asjaolul, et Valgevene eksport kolmandatesse riikidesse toimus dumpinguhinnaga ning et märkimisväärne osa eksportiva tootja tootmisvõimsusest on kasutamata.

(53) Uurimise käigus leidsid eespool esitatud väited kinnitust. Seoses sellega leiti eelkõige, et:

- kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid võrdlusriigi normaalväärtustest madalamad ning seetõttu oli dumpingutegevuse ulatus märkimisväärne,

- märkimisväärne osa ainsa eksportiva tootja tootmisvõimsusest on kasutamata.

(54) Taotluse esitanud eksportiva tootja müük kolmandatesse riikidesse hõlmab järgmist:

- ühendusse suunduv müük, mida ei ole uurimistulemuste kohaselt tegelikult ühendusse imporditud. Selle ekspordi puhul tuvastati põhjendustes 40–64 kirjeldatud meetodit kasutades märkimisväärne, 20 % suurune dumpingumarginaal väljendatuna protsendimäärana CIF- netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist,

- eksportmüük, mis esitatud teabe kohaselt suundus kolmandatesse riikidesse, eelkõige viiele põhilisele ühendusevälisele eksporditurule. See müük toimub hindadega, mis ei erine märkimisväärselt ühendusse suunatud ekspordi väidetavatest hindadest, ning lisaks sellele ka dumpinguhinnaga, välja arvatud müük Türgis, kus Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(55) Tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme osas näitas uurimine, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasutas koostööd tegev eksportiv tootja alla 60 % oma tootmisvõimsusest.

(56) Seetõttu võib järeldada, et meetmete kehtivusaja lõppedes on tõenäoline, et ühendusse suunduva ekspordi osa kordub dumping märkimisväärsetes kogustes.

D. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(57) Aegumisega seotud läbivaatamise taotluse esitas seitse kolmeteistkümnest ühenduse tootjast, kes teadaolevalt toodavad ühenduses polüesterstaapelkiude. Kaks taotluse esitanud tootjat ei vastanud komisjoni küsimustikule ning seepärast ei käsitletud neid ühenduse tootmisharu osana. Kolmas taotluse esitanud tootja ei esitanud nõutud teavet pikendatud tähtaja jooksul ning seepärast ei käsitleta ka teda ühenduse tootmisharu osana.

(58) Ülejäänud neli taotluse esitanud ühenduse tootjat vastasid komisjoni küsimustikule ja tegid uurimise käigus koostööd. Nende tootjate arvele langeb rohkem kui 52 % ühenduse polüesterstaapelkiudude toodangust ning seepärast moodustavad nad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

E. POLÜESTERSTAAPELKIUDUDE TURG ÜHENDUSES

1. Ühenduse tarbimine

(59) Polüesterstaapelkiudude tarbimine ühenduses tehti kindlaks, lähtudes ühenduse tootmisharu tegelikust müügimahust ja selliste taotluse esitanud tootjate tegelikust müügimahust, keda ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma, ülejäänud ühenduse tootjate müügiprognoosist ning kolmandatest riikidest pärineva impordi mahtu käsitlevatest Eurostati andmetest. Tuleks märkida, et käesoleva uurimise käigus muudeti vähesel määral määruses (EÜ) nr 2852/2000 avaldatud 1997. ja 1998. aasta tarbimisnäitajaid, sest teatavaid andmeid ajakohastati. Need väikesed muudatused ei mõjuta kõnealuses määruses esitatud järeldusi.

(60) Eespool öeldut silmas pidades arenes ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

Polüesterstaapelkiudude tarbimine ühenduses | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

tonni | 523832 | 598882 | 649129 | 646656 | 607286 |

Indeks | 100 | 114 | 124 | 123 | 116 |

(61) Kogutarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 16 %. Suurim kasv toimus ajavahemikus 1997–1998, mil tarbimise maht tõusis 524000 tonnilt 599000 tonnini. Tarbimine oli suurim 1999. aastal, mil selle maht oli 649000 tonni, ning pärast seda vähenes see aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 607000 tonnini.

2. Polüesterstaapelkiudude import Valgevenest

Sissejuhatav märkus

(62) Nagu põhjenduses 47 nimetatud, peeti aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Valgevenest ühendusse suundunud ekspordi mahtu tähtsusetuks.

Maht ja turuosa

(63) Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 1996. aastal oli impordi maht vaatlusalusel perioodil piiratud. Kõrvalehoidmine võimaldas Valgevene eksportival tootjal 1997. aastal ühendusse eksportida üle 9000 tonni polüesterstaapelkiude, kuid pärast meetmetest kõrvalehoidmist käsitlevat uurimist, mida on nimetatud põhjenduses 1, ja tollimaksude kohaldamisala laiendamist kogused vähenesid ning aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi polüesterstaapelkiude Valgevenest ühendusse ainult väheses koguses.

Eksportiva tootja hinnadünaamika

(64) Et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli Valgevenest pärineva ekspordi maht tähtsusetu, ei arvutatud käesoleval juhul ühtki hinna allalöömise marginaali. Sellegipoolest leiti, et Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude keskmine hind oli ühenduse tootmisharu nõutavast keskmisest hinnast märkimisväärselt madalam. Ka Valgevenest muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditavate polüesterstaapelkiudude hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest madalamad.

(65) Seega on selge, et kui Valgevene eksportiv tootja oleks eksportinud polüesterstaapelkiude ühenduse turule aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, oleks hinna allalöömise tase olnud kõrge.

3. Import muudest kolmandatest riikidest

(66) Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi polüesterstaapelkiude ühendusse kõige rohkem Korea Vabariigist, kellele järgnesid Taiwan ja Ameerika Ühendriigid, kusjuures kõnealune import hõlmas umbes 70 % koguimpordist ja 25,4 % ühenduse kogutarbimisest. Muudest kolmandatest riikidest pärineva impordi kogumaht hõlmas aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 36,3 % ühenduse tarbimisest ja arenes järgmiselt:

Polüesterstaapelkiudude impordi kogumaht | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

tonni | 152878 | 234266 | 263780 | 260785 | 220511 |

Indeks | 100 | 153 | 173 | 171 | 144 |

(67) Polüesterstaapelkiudude import kõigist muudest kolmandest riikidest kasvas 1997. aasta 153000 tonnilt 220000 tonnini uurimisperioodil ehk 44 %. Eespool esitatud tabelist nähtub, et ajavahemikus 1997–1999 suurenes import järsult 72 % ning seejärel vähenes selle maht kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 16 %. Selline vähenemine langes kokku põhjendustes 2 ja 3 nimetatud dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega teatavate kolmandate riikide vastu 2000. aastal.

(68) 1997. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelises ajavahemikus tõusid muudest kolmandatest riikidest imporditud polüesterstaapelkiudude hinnad hoolimata aastatel 1998–1999 aset leidnud hinnalangusest. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli muudest kolmandatest riikidest pärinevate polüesterstaapelkiudude keskmine hind 12 % kõrgem kui 1997. aastal. Tollimakse ja dumpinguvastaseid tollimakse asjakohaselt arvesse võttes oli keskmine impordihind ühenduse tootmisharu hinnast siiski pisut madalam.

Impordihinnad | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

eurot/tonn | 1112 | 985 | 917 | 1178 | 1246 |

Indeks | 100 | 89 | 82 | 106 | 112 |

4. Ühenduse tootmisharu olukord

Sissejuhatav märkus

(69) Tuletatakse meelde, et ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra arengu uurimine hõlmas ajavahemikku 1997. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni 2001. aasta juunis. Nagu põhjendustes 2 ja 3 nimetatud, kehtestati 2000. aastal Austraalia, India, Indoneesia, Lõuna-Korea, Taiwani ja Tai vastu lõplikud dumpinguvastased meetmed, mis kehtisid ka aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See olukord on järgnevalt kirjeldatud arengute mõistmiseks eriti oluline.

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(70) Ühenduse tootmisharu toodang arenes järgmiselt:

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Toodang tonnides | 212543 | 210153 | 211255 | 211208 | 214103 |

Indeks | 100 | 99 | 99 | 99 | 101 |

Tootmisvõimsus tonnides | 264439 | 246939 | 253939 | 254939 | 256034 |

Indeks | 100 | 93 | 96 | 96 | 97 |

Tootmisvõimsuse rakendusaste | 80 % | 85 % | 83 % | 83 % | 84 % |

(71) Ühenduse tootmisharu toodang kasvas vaatlusalusel perioodil 1 %. 1997. aastal tootis ühenduse tootmisharu 213000 tonni polüesterstaapelkiude ning sellele järgnevatel aastatel toodang pisut vähenes. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmismaht pisut tõusis, jõudes 214000 tonnini. Samas ajavahemikus suurenes ühenduse tarbimine 16 %.

(72) Samal ajal näitas uurimine, et ajavahemikus 1997–1998 tootmisvõimsus vähenes. Tootmisvõimsuse vähenemine toimus peamiselt 1998. aastal, mil see langes 1997. aasta 264000 tonnilt 247000 tonnini. See seletab, miks tootmisvõimsuse kõrgem rakendusaste saavutati pärast 1997. aastat. 1999. aastal võitis ühenduse tootmisharu oma tootmisvõimsusest (254000 tonni) teatud osa tagasi ning aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ulatus kogumaht 256000 tonnini. Uurimine näitas, et võimaluse korral eelistas valdav osa ühenduse tootmisharu määratlusega hõlmatud tootjaid pigem sulgeda teatavad polüesterstaapelkiudude tootmisliinid või tehased või kasutada neid muude, tulutoovamate toodete tootmiseks, mida käesolev uurimine ei hõlma. Üks ühenduse tootja otsustas siiski luua uut tootmisvõimsust. See otsus tehti selleks, et paremini rahuldada ühenduses asuvate tarbijate vajadusi polüesterstaapelkiudude koguste ja liikide suhtes, ning sellega on seletatav tootmisvõimsuse kasv 1998. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelises ajavahemikus.

Varud

(73) Uurimine näitas, et aegumisega seotud uurimisperioodi lõpus (2001. aasta juunis) olid polüesterstaapelkiudude varud 25000 tonni, st 24 % suuremad kui 1997. aasta detsembris (20000 tonni). Uurimine näitas siiski, et juuni lõpus on varud tavapäraselt suuremad kui detsembris ehk majandusaasta lõpus. See on tingitud asjaolust, et enne ajavahemikku juuli–august, mil toimub masinate seiskamine hooldus- ja remonditööde tõttu, peab ühenduse tootmisharu tootma varusid, et rahuldada oma tarbijate vajadused. 2000. aasta lõpu vastava näitaja kohaselt kasvasid varud 1997. aastaga võrreldes 4 %.

Müügimaht, turuosa ja kasv

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Müük tonnides | 190308 | 186601 | 192546 | 192865 | 197077 |

Indeks | 100 | 98 | 101 | 101 | 104 |

Turuosa | 37,8 % | 32,2 % | 30,6 % | 30,6 % | 33,4 % |

(74) Ühenduse tootmisharu suutis suurendada oma müügimahtu siseturul 4 %, kuid samavõrra vähenes vaatlusalusel perioodil tema müügimaht eksporditurgudel. See on kooskõlas järeldusega, et samas ajavahemikus püsisid tootmismahud ja varude suurus stabiilsena.

(75) 2000. aastani püsis ühenduse tootmisharu müük suhteliselt stabiilsena ning seejärel kasvas 2000. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelises ajavahemikus 3 %. See kasv langes kokku dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega teatavatest kolmandatest riikidest pärineva impordi vastu 2000. aastal. Väärib märkimist, et müügimahu suundumus kaldus kõrvale põhjendustes 59–61 selgitatud ühenduse tarbimise suundumusest. See vastandub peamiselt tarbimise dünaamikale, mis suurenes ajavahemikus 1997–1999 (+ 24 %) ning vähenes 2000. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelises ajavahemikus (–7,0 %).

(76) Ühenduse tootmisharu turuosa siiski vähenes 37,8 %-lt 1997. aastal 33,4 %ni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Ajavahemikus 1997–1999 vähenes turuosa järjekindlalt, langedes kokku üle 7 %. Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2000. aastal kasvas turuosa aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuesti 2,8 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes ühenduse tootmisharu turuosa siiski koguni 4,4 %. Selline turuosa vähenemine on kooskõlas põhjendustes 59, 61, 74 ja 75 esitatud järeldustega.

(77) Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil ei saanud ühenduse tootmisharu turukasvust kasu. Ehkki ajavahemikus 1997–1999 kasvas tarbimine 16 %, vähenes ühenduse tootmisharu turuosa üle 7 %. Ehkki 2000. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelises ajavahemikus, st pärast põhjendustes 2 ja 3 nimetatud dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vähenes tarbimine 6 %, kasvas ühenduse tootmisharu müügimaht 3 % ja turuosa 2,8 %. Olukorra paranemisest hoolimata oli ühenduse tootmisharu kasv vaatlusalusel perioodil tarbimise kasvuga võrreldes siiski äärmiselt negatiivne.

Hindade areng ja tootmiskulud

| 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

eurot/tonn | 1306 | 1279 | 1147 | 1392 | 1439 |

Indeks | 100 | 98 | 88 | 107 | 110 |

Tootmiskulud (eurot tonni kohta) | 1014 | 1017 | 962 | 1176 | 1214 |

Indeks | 100 | 100 | 95 | 116 | 120 |

(78) Eespool esitatud tabelist nähtub, et vaatlusalusel perioodil tõusid ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul asuvatele sõltumatutele klientidele kehtestatud keskmised müügihinnad tonni kohta keskmiselt 10 %. Ajavahemikus 1997–1999 langesid keskmised hinnad 12 %. Hiljem, 2000. aastal ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil toimus märkimisväärne hinnatõus. Uurimine näitas siiski, et müügihinna tõus oli seotud kulude suurenemisega, nagu allpool seletatud. Ühenduse tootmisharu väitis, et hindade ebapiisav areng võrreldes kuludega oli tingitud tugevast hinnakonkurentsist, mis valitses ühenduse turul eelkõige enne dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2000. aastal.

(79) Uurimine näitas, et polüesterstaapelkiudude turg ühenduses on tundlik hinnakõikumiste suhtes ning, nagu põhjenduses 68 nimetatud, imporditud polüesterstaapelkiudude hinnad püsisid samaväärsest proportsionaalsest hinnatõusust hoolimata ühenduse tootmisharu hindadest madalamal tasemel.

(80) Vaatlusalusel perioodil tõusid ühenduse tootmisharu toodetavate polüesterstaapelkiudude keskmised müügikulud tonni kohta 23 %. Ajavahemikus 1997–1999 püsisid tootmiskulud suhteliselt stabiilsena. 1999. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenesid tootmiskulud siiski märkimisväärselt, koguni 23 %. Uurimine näitas, et tootmiskulude märkimisväärne suurenemine on seotud teatavate toorainete, näiteks paraksüleeni ja etüleenglükooli hindade kõikumisega, mida otseselt mõjutas naftahind.

Tasuvus ja rahavood

Tasuvus | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Kasum netokäibest | 9,1 % | 4,8 % | 4,6 % | 5,0 % |

(81) Tuleks märkida, et üks ühenduse tootmisharu määratlusega hõlmatud tootja alustas tegevust 1998. aastal ning seetõttu puudusid andmed tasuvuse kohta 1997. aastal. Seepärast hõlmab tasuvuse ja rahavoogude analüüs 1998. aasta ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelist ajavahemikku. Tuleks siiski märkida, et kättesaadavate andmete põhjal vaatlusaluse perioodi osas täheldatud suundumused on kooskõlas eespool esitatud tabelist nähtuvate suundumustega.

(82) Ühenduse tootmisharu tasuvus oli eriti hea 1998. aastal. Niisugune kasumitase saavutati eelkõige tänu sellele, et kõnealusel aastal oli toornafta hind erandlikult madal. Hiljem tasuvus vähenes, sest proportsionaalne müügihindade tõus ei suutnud tasakaalustada naftahinna tõusu ja sellest tulenevat tootmiskulude suurenemist. Sellest hoolimata oli tasuvus 2000. aastal ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärne, arvestades tootmiskulude märkimisväärset suurenemist (kuni 20 %). See näitab, et ühenduse tootmisharu suutis kontrollida oma kulusid, et saavutada stabiilne, ligikaudu 5 % suurune kasum.

(83) 1998. aastast kuni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodini arenesid rahavood sarnaselt tasuvuse suundumusega. Polüesterstaapelkiududega seotud tehingutest tulenevad rahavood vähenesid vaatlusalusel perioodil 44 %, langedes 1998. aasta 44,5 miljonilt eurolt 24,8 miljoni euroni aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See on peamiselt seotud tasuvuse vähenemisega samal perioodil.

Kapitali kaasamise võime

(84) Käesolevas analüüsis ning eelkõige põhjenduses 89 kirjeldatud raske olukorra tõttu ühenduse polüesterstaapelkiudude turul tekkis valdaval osal ühenduse tootmisharu määratlusega hõlmatud äriühingutel probleeme investeeringute ja ümberkorraldamise rahastamiseks vajaliku kapitali hankimisel. Tasuvuse vähenemine 1999. ja 2000. aastal ei võimaldanud enamikul äriühingutel jätkata investeerimisprogrammi, mida üldjuhul alustati 1998. aastal. Nagu allpool põhjenduses 88 nimetatud, suutis kapitali hankida ainult üks ühenduse tootja, kes tegi riskeeriva otsuse viia kavandatud investeeringud lõpule vaatlusalusel perioodil.

Tööhõive ja tootlikkus

Tööhõive | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

Töötajate arv | 1205 | 1119 | 1197 | 1184 | 1173 |

Indeks | 100 | 93 | 99 | 98 | 97 |

(85) Polüesterstaapelkiudude tootmisega seotud töötajate arv vähenes üldiselt 3 %, kajastades ühenduse tootmisharu võetud ratsionaliseerimis- ja ümberkorraldusmeetmeid. 1998. aastal vähenes tööhõive koguni 7 %, kuid 1999. aastal hakkas ühenduse tootmisharu taas uusi töötajaid palkama.

(86) Põhjenduses 70 osutatud polüesterstaapelkiudude toodangu mahu arengut silmas pidades tuleb märkida, et vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu tootlikkus paranes.

Investeeringud ja investeeringutasuvus

(87) Nagu järgnevas tabelis näidatud, suurenesid vaatlusaluse tootega seotud investeeringud vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt.

Investeerimine | 1997 | 1998 | 1999 | 2000 | Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperiood |

(1000 eurodes) | 4738 | 14796 | 14229 | 8009 | 17954 |

Indeks | 100 | 312 | 300 | 169 | 379 |

(88) 1997. aasta madal investeeringute tase tõusis märkimisväärselt 1998. aastal, mis oli tootmisharu jaoks hea aasta ja innustas mõningaid tootjaid investeerima vaatlusaluse toote tootmisse. Nagu põhjendustes 82 ja 89 nimetatud, halvenesid järgnevatel aastatel siiski nii ühenduse tootmisharu tasuvus kui ka vaatlusaluse toote turuolukord. See seletab, miks investeeringud 1999. aastal ei suurenenud ja vähenesid 2000. aastal märkimisväärselt. Aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusis investeeringute tase oluliselt, sest üks ühenduse tootmisharu määratlusega hõlmatud ühenduse tootja riskis viia oma investeerimisprogramm lõpule. Tuleks siiski rõhutada, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil moodustas investeeringute tase 6 % ühenduse tootmisharu kogukäibest.

(89) Sellega seoses tuleks märkida, et ühenduse turul on juba mitu aastat olnud teatavatest kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga import või valitsenud sellise impordi oht. Naftahinna kõikumine vaatlusalusel perioodil raskendas veelgi polüesterstaapelkiude tootvate, ostvate ja kasutavate ettevõtjate ning eelkõige ühenduse tootmisharu olukorda, kes ei teadnud, kas madala dumpinguhinnaga impordi olemasolu tõttu on võimalik kajastada tooraine hinnatõusu müügihindades piisaval määral. Ühenduse tootmisharu investeerimiskäitumist võis mõjutada ka turul mitme aasta jooksul valitsenud ebakindel olukord.

(90) Investeeringutasuvus arenes sarnaselt tasuvusega.

Dumpingumarginaali suurus, toibumine varasemast dumpingust, kõrvalehoidmine

(91) Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist vaatlusalusel perioodil on ühenduse tootmisharu olukord teataval määral paranenud, kuid see ei ole siiski täielikult toibunud teatavatest kolmandatest riikidest, sealhulgas Valgevenest pärinevast varasemast dumpingust ning Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude osas 1997. aastal tuvastatud kõrvalehoidmisest. Seda tõendab peamiselt ühenduse tootmisharu ebarahuldav majanduslik olukord eelkõige 1998. ja 1999. aastal. Ehkki tarbimine kasvas neil aastatel märkimisväärselt, täheldati langust toodangu, tootmisvõimsuse, investeeringute, turuosa, müügihindade ja kasumi osas.

(92) Käesolevates kordusuurimistes ei peeta asjakohaseks teguriks uurimisperioodi jooksul täheldatud tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharu olukorrale, sest 1997. aastal kehtestatud dumpinguvastased tollimaksud ja hilisemad kõrvalehoidmist takistavad meetmed on impordi Valgevenest sisuliselt peatanud.

5. Kokkuvõte ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(93) Nagu põhjenduses 69 juba nimetatud, tuleks ühenduse tootmisharu majanduslikku olukorda käsitleda seoses vaatlusalusel perioodil toimuvate dumpinguvastaste uurimistega ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamisega 2000. aastal.

(94) Ühenduse tootmisharu toodang suurenes vaatlusperioodi jooksul 1 %. Tootmisvõimsuse rakendusaste ja tootlikkus paranesid tootmisvõimsuse ja tööhõive taseme languse tõttu.

(95) Peale selle näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil, eelkõige kuni 2000. aastani arenes ühenduse turu maht positiivses suunas. Ehkki 2000. aastaga võrreldes toimus aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tarbimise vähenemine, tõusis selle üldine tase vaatlusalusel perioodil 16 %. Ühenduse tootmisharu ei saanud selles turukasvus siiski täielikult osaleda. Müügimahu kasvust hoolimata kaotas ta 3 % oma turuosast.

(96) Eksport Valgevenest lõppes vaatlusalusel perioodil peaaegu täielikult, kuid püüe meetmetest kõrvale hoida kinnitab, et ühenduse turg on kõnealuse impordi jaoks väga huvipakkuv. Põhjendusest 54 ilmneb, et Valgevenest kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hinnad on ühenduse tootmisharu keskmisest hinnast oluliselt madalamad. Peale selle tuleks meenutada, et kuni 2000. aastani iseloomustas ühenduse polüesterstaapelkiudude turgu madala dumpinguhinnaga import, mille tagajärjel müügihinnad langesid kulude suurenemisest hoolimata 12 %.

(97) 2000. aastal ja aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tõusid nii ühenduse tootmisharus toodetavate polüesterstaapelkiudude müügihind kui ka tootmiskulud. Et hinnad tõusid kuludest aeglasemalt, toimus kasumi vähenemine. See kahjustas tõsiselt ühenduse tootmisharu võimet kapitali kaasata. See raskendas veelgi vaatlusalusel perioodil ebasoodsates turutingimustes tegutsenud ühenduse tootmisharu olukorda. Uurimisperioodil saavutatud tasuvus ja rahavood ei olnud keskmise tähtajaga investeeringute toetamiseks piisavad.

(98) Eespool öeldu põhjal ning eelkõige turuosa vähenemist ja müügihindade ja kasumi ebarahuldavat taset arvestades leitakse, et ühenduse tootmisharu on endiselt ohualtis olukorras.

F. KAHJUDE KORDUMISE TÕENÄOSUS

(99) Tuletatakse meelde põhjenduses 56 esitatud järeldust, et Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude dumpinguhinnaga impordi kordumine märkimisväärsetes kogustes on tõenäoline.

(100) Samuti jõuti põhjenduses 98 järeldusele, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul oli ühenduse tootmisharu endiselt ohualtis olukorras.

(101) Peale selle tuletatakse meelde, et aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil import Valgevenest ühendusse peaaegu puudus. See vastandub esialgse juhtumiga seotud uurimisperioodile, mille jooksul Valgevenest imporditi ühenduse turule üle 32000 tonni madala dumpinguhinnaga polüesterstaapelkiude. Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht 4 % ja turuosa 5,6 % ning tema tootmiskulud suurenesid märkimisväärselt. Seetõttu oli tasuvus negatiivne ja 25 % polüesterstaapelkiudude sektori töötajatest koondati.

(102) Ühenduse polüesterstaapelkiudude turg on eksportivate tootjate jaoks väga huvipakkuv ning leiti, et paljud neist kasutasid turuosa suurendamiseks dumpingut. Käesolev uurimine on näidanud, et pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2000. aastal on olukord ühenduse turul paranenud. Leitakse, et kui Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete kehtivusel lastakse lõppeda, võib kõnealune import peatada ühenduse turul täheldatud positiivsed arengud ning võtta üle veel suurema osa ühenduse tootmisharu niigi ohustatud turuosast.

(103) Nagu põhjendustes 64 ja 65 nimetatud, näib, et ehkki Valgevene eksportiv tootja tõenäoliselt tõstab ekspordihindu ja vähendab sel viisil dumpingu taset, on jätkuvalt tegemist ühenduse tootmisharu hindadest madalamate dumpinguhindadega. On selge, et turuosa taastamiseks peavad eksportiva tootja hinnad olema ühenduse tootmisharu hindadest madalamad.

(104) Sellistel asjaoludel ning arvestades, et põhjenduse 78 kohaselt on ühenduse turg tundlik hinnakõikumiste suhtes, ei suudaks ühenduse tootmisharu Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude madala dumpinguhinnaga impordiga võistelda. On väga tõenäoline, et Valgevenes kasutatava tootmisvõimsuse maht ja võimalik hinna allalöömine eksportiva tootja poolt tekitavad ühenduse tootmisharule olulist kahju. Leitakse, et Valgevenest pärineva madala dumpinguhinnaga impordi tõttu ei ole ühenduse tootmisharul muud võimalust kui turuosa säilitamiseks oma hindu alandada või säilitada kehtivad hinnad ja oma turuosa kaotada. Mõlemal tegevuskaval on tõsine mõju ühenduse tootmisharu finantsolukorrale ning eelkõige selle tasuvusele, investeeringutasuvusele, rahavoogudele ja kapitali kaasamise võimele.

(105) See oleks eriti kahjulik ühenduse tootmisharule, kes suutis püsima jääda ja teha ümberkorraldusi hoolimata teatavast dumpinguhinnaga impordist, mille ulatus oli siiski väiksem, kui see oleks käesolevate meetmete kehtivusaja lõppemisel, ning naftahinna suurtest kõikumistest. Ühenduse tootmisharu on lõpetamas ümberkorraldusi ning moderniseerinud tootmisliine ja sulgenud kasumit mittetootvad tootmisliinid. Järelikult on ühenduse tootmisharul vähe manööverdamisruumi, et tulla toime madala dumpinguhinnaga impordi ootamatu uuenemisega ning et selle tagajärjel oluline kahju kordub.

(106) Eespool öeldut silmas pidades on jõutud järeldusele, et Valgevenest pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtivusaja lõppemisega kaasneb tõenäoliselt ühenduse tootmisharule kõnealuse impordi poolt tekitatud olulise kahju kordumine.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Üldkaalutlused

(107) Peale selle uuriti, kas dumpinguvastaste meetmete säilitamine Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes oleks vastuolus ühenduse huvidega. Kuna on leitud, et kahjustava dumpingu kordumine on tõenäoline, käsitleti uurimise käigus ka seda, kas on või ei ole mingeid ülekaalukaid huve meetmete säilitamise vastu, ning võeti arvesse dumpinguvastaste meetmete varasemat mõju kõigile asjaga seotud eri huvidele, eelkõige kasutajate ja importijate/hulgimüüjate huvidele.

(108) Käesoleval juhul nõuti ühenduse huvide arvessevõtmiseks teavet kõigilt teadaolevalt asjaga seotud või endast teada andnud huvitatud isikutelt. Komisjon saatis küsimustikud ühenduse tootmisharule, üheksale muule ühenduse tootjale, kümnele Valgevene eksportivast tootjast sõltumatule importijale/hulgimüüjale (kellest üks asub väljaspool ühendust, kuid tarnib tooteid ühenduses asuvale hulgimüüjale), kolmele vaatlusaluse toote kasutajale ja kolmele kasutajate ühendusele.

(109) Komisjoni küsimustikule vastasid ühenduse tootmisharu, eespool nimetatud ühenduseväline importija, üks hulgimüüja ning üks tootja, keda ühenduse tootmisharu määratlus ei hõlma. Kasutajatelt ja kasutajate ühendustelt vastust ei saadud, kuid kaks ühendust esitasid üldise seisukoha.

(110) Tuleb meenutada, et varasemate uurimiste puhul ei peetud meetmete vastuvõtmist ühenduse huvide vastaseks.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(111) Ühenduse tootmisharu on juba mitu aastat kannatanud polüesterstaapelkiudude madala dumpinguhinnaga impordi tõttu, mille tagajärjel harilike kiudude müük ei ole enam tulutoov. Ehkki ühenduse tootmisharu on täiendavalt arendanud suurema lisandväärtusega polüesterstaapelkiude, mis hõlmavad näiteks bikomponentseid kiude, kolmepoolseid kiude, värvitud kiude, eriomadustega, näiteks tulekindlaid kiude ning kaubamärgiga kiude, on nende osa üldises müügimahus siiski piiratud. Polüesterstaapelkiudude tootmise põhiosa on seega seotud kootud riide ja lausriide puhul kasutatavate harilike kiududega. Nende segmentidega konkureerib otseselt dumpinguhinnaga import.

(112) Seepärast on selge, et äritegevuse jätkamiseks peab ka ühenduse tootmisharu tootma polüesterstaapelkiudude kogu tootevalikut. Tarnekindluse huvides nõuavad tarbijad kiudude täieliku tootevaliku olemasolu. Seepärast ei ole ühenduse tootmisharu valmis ega suuteline harilike polüesterstaapelkiudude tootmist lõpetama.

(113) Nagu põhjenduses 85 öeldud, on ühenduse tootmisharu suutnud ratsionaliseerimise abil oma tootmisvõimsuse rakendusastet ja tootlikkust suurendada. Samal ajal on viimaste aastate tasuvus tänu ümberkorraldustele ja spetsialiseerumisele püsinud positiivsena, ehkki selle tase on ebarahuldav. Peale selle tuleks märkida, et ühenduse tootmisharu katab umbes 33 % ühenduse turu vajadusest.

(114) Eespool kirjeldatud olukorda silmas pidades leitakse, et meetmete puudumisel Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes võib ühenduse tootmisharule tekitatav oluline kahju tõenäoliselt korduda. Seega võib tootmisharu finantsolukord märkimisväärselt halveneda ning on väga tõenäoline, et tööhõive väheneb veelgi ja sulgetakse tootmisrajatisi.

3. Importijate/hulgimüüjate huvid

(115) Nagu põhjenduses 64 nimetatud, puudus Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude import aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu täielikult. Uurimine on näidanud, et ainult üks ühenduses asuv hulgimüüja ostis kolmanda riigi importija kaudu suures koguses Valgevenest pärit polüesterstaapelkiude, kuid need reeksporditi kohe ühendusest välja. Uurimine näitas, et ühenduses asuv hulgimüüja leidis Valgevene päritoluga polüesterstaapelkiududele alternatiivsed turud ja on samuti leidnud alternatiivsed impordiallikad.

(116) Eespool öeldu ning küsimustiku saanud kaheksa muu importija/hulgimüüja keeldumine koostööst näitab, et Valgevenest pärit impordi suhtes kehtestatud meetmetel tõenäoliselt puudus oluline mõju ühenduses asuvate importijate/hulgimüüjate olukorrale.

4. Kasutajate huvid

(117) Ühenduse huve hindavale küsimustikule ei vastanud ükski kasutaja ega kasutajate ühendus. Kaks ühendust esitasid siiski oma seisukoha, kusjuures üks käsitles ketrustööstuses tegutsevate kasutajate arvamusi ning teine esitati lausmaterjalitööstusega, peamiselt täitematerjalide tootmisega seotud kasutajate nimel.

(118) Mõlemad ühendused teatasid, et on Valgevene suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete vastu ning väitsid, et nende meetmete karistusliku iseloomu tõttu on ühenduses asuvad kasutajad praktiliselt kaotanud ühe tarneallika. Peale selle väideti, et kuna ühenduse tootmisharu ei tooda kõiki polüesterstaapelkiudude liike või need ei ole piisavas koguses kättesaadavad, kandsid ühenduses asuvad kasutajad kahju, sest nende lõpptoode pidi üha enam konkureerima kolmandatest riikidest pärineva tootega. Samal ajal nõrgenes suurte toorainekulude tõttu kasutajate konkurentsivõime. Seda asjaolu rõhutas eelkõige lõngatootmisega tegelev ketrustööstus.

(119) Polüesterstaapelkiudude kõigi liikide kättesaadavuse osas on uurimine kinnitanud, et tootmisrajatistes tehtavad muudatused selleks, et toota ühe kiuliigi asemel teist, nõuavad üksnes mõningaid kohandusi, näiteks ketrusdüüsi väljavahetamist. Selle märkuse tegid varasemate uurimiste käigus ka kasutajate ühendused ise. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu määratlusega hõlmatud tootjatel on tehnilised vahendid igat liiki polüesterstaapelkiudude tootmiseks. Ühenduse tootmisharu väitis siiski, et tal ei olnud võimalik tarnida polüesterstaapelkiude potentsiaalsete ostjate pakutud madalate hindadega.

(120) Uurimine on ka näidanud, et Valgevene suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste tollimaksude lõpetamine võib põhjustada tõsiseid turuhäireid ja ühtlasi tootmisrajatiste sulgemist ühenduses. See ei ole kooskõlas töötleva tööstuse pikaajaliste huvidega, sest kõnealune töötus ostab üle 33 % polüesterstaapelkiududest ühenduse tootmisharult, kuna tema vajadused hõlmavad muu hulgas erilisi kiuliike, mida ei ole võimalik hankida kolmandatest riikidest.

(121) Kasutajate koostöö puudumise tõttu ei ole olnud võimalik täpselt välja arvutada käesoleva uurimise käigus kavandatud meetmete või juba kehtivate meetmete võimalikku mõju. Nagu põhjenduses 63 nimetatud, oli aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Valgevenest ühendusse imporditud polüesterstaapelkiudude maht väga väike.

(122) Peale selle leitakse, et Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude suhtes esialgselt kehtestatud tollimaksu tase oli piisav kõnealuse impordi tekitatud kahjustava dumpingu kõrvaldamiseks. Ühenduse turg jäi küll kõnealusele ekspordile jätkuvalt avatuks, kuid väga tõenäoliselt leidis Valgevene eksportiv tootja huvipakkuvamad turud eelkõige Ameerika Ühendriikides ja Venemaal. Kavandatava dumpinguvastase tollimaksu madalamat taset silmas pidades on väga tõenäoline, et teatavate ühenduses asuvate kasutajate jaoks muutub Valgevenest pärit import teistest tarneallikatest huvipakkuvamaks. Selle tagajärjel võivad nende kulud väheneda.

(123) Eespool öeldu põhjal leitakse, et kavandatavad meetmed hoiavad ära tõsised häired, mille põhjustab Valgevenest pärineva dumpinguhinnaga impordi kordumine märkimisväärsetes kogustes, ning tõenäoliselt suurendavad konkurentsi ühenduse turul.

5. Järeldus

(124) Eespool öeldu põhjal leitakse, et ühenduse huvide seisukohalt ei ole kaalukaid põhjusi jätta meetmete kehtivus pikendamata.

H. TOLLIMAKSUD

(125) Meetmete aegumisega seotud läbivaatamisest tulenevate järelduste ja algmääruse artikli 11 lõike 2 põhjal leitakse, et Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(126) Et polüesterstaapelkiudude suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu on määrusega (EÜ) nr 2513/97 laiendatud ka Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes, tuleks need meetmed samuti säilitada.

(127) Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse muuta kehtivate meetmete taset. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(128) Eespool öeldust tuleneb, et vahepealse läbivaatamise käigus tehtud järelduste (vt põhjendused 42 ja 43) ning algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaselt tuleks määrusega (EÜ) nr 1490/96 kehtestatud ja määrusega (EÜ) nr 2513/97 laiendatud dumpinguvastaste tollimaksude taset alandada ja kehtestada selleks 21,0 %, väljendatud protsendimäärana vahepealse läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vahepealse läbivaatamise käigus kehtestatud netohinnast ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist. Seda tollimaksumäära tuleks kohaldada nii Valgevenest pärinevate polüesterstaapelkiudude kui ka polüesterfilamentköisikute impordi suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Valgevenest pärinevate kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ning CN-koodi 55032000 alla kuuluvate polüesterstaapelkiudude impordi suhtes.

2. Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse Valgevenest pärinevate ja CN-koodi 55012000 alla kuuluvate polüesterfilamentköisikute impordile vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tollimaksumäärale.

3. Lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on 21,0 %.

Artikkel 2

Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 8. oktoober 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

T. Pedersen

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2238/2000 (EÜT L 257, 11.10.2000, lk 2).

[2] EÜT L 189, 30.7.1996, lk 13.

[3] EÜT L 346, 17.12.1997, lk 1.

[4] EÜT L 204, 4.8.1999, lk 3.

[5] EÜT L 175, 14.7.2000, lk 10.

[6] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 17.

[7] EÜT L 127, 9.5.2001, lk 20.

[8] EÜT C 352, 8.12.2000, lk 6.

[9] EÜT C 211, 28.7.2001, lk 51.

--------------------------------------------------