32002R0743

Nõukogu määrus (EÜ) nr 743/2002,

25. aprill 2002,

millega luuakse ühenduse üldine tegevusraamistik tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö hõlbustamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [3]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks säilitada ja arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala loomiseks peab ühendus muu hulgas tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud meetmed.

(2) Nõukogu võttis 3. detsembril 1998 vastu nõukogu ja komisjoni tegevuskava, mis käsitleb seda, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu sätteid vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks (edaspidi "Viini tegevuskava"). [4]

(3) 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungil võttis Euroopa Ülemkogu vastu otsused "Vabaduse, turvalisuse ja õiguse poole: Tampere istungi verstapostid".

(4) 30. novembril 2000 võttis nõukogu vastu komisjoni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks. [5]

(5) Ühismeetmega 96/636/JSK [6] loodi ajavahemikuks 1996-2000 õigusala töötajate toetus- ja vahetusprogramm (Grotiuse programm).

(6) Määrusega (EÜ) nr 290/2001 [7] pikendati tsiviilõiguse küsimustes tegutsevate õigusala töötajate toetus- ja vahetusprogrammi (tsiviilõigust käsitlev Grotiuse programm) ainult üheks üleminekuaastaks kuni põhjaliku analüüsi saamiseni selle kohta, kuidas ühenduse meetmeid ja toetust tulevikus suunata.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1496/98/EÜ [8] loodi kolmeaastane tegevusprogramm juristide teadmiste süvendamiseks ühenduse õiguse vallas (Robert Schumani projekt).

(8) Asutamislepingu, Viini tegevuskava ja Tampere istungi otsuste kõrgete eesmärkide realiseerimiseks on tsiviilõiguse valdkonnas vaja paindlikku ja tõhusat ühenduse üldist tegevusraamistikku.

(9) Ühenduse üldine tegevusraamistik peaks ette nägema komisjoni tehtavad algatused kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, meetmed tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd soodustavate ja hõlbustavate organisatsioonide toetuseks ja meetmed eriprojektide toetuseks.

(10) Mitmed meetmed on vajalikud tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö edasiseks arendamiseks ja need tuleks seepärast võtta ühenduse tegevusprogrammi raames. Nende meetmete kavandamisele ja rakendamisele tuleb kasuks, kui need koondatakse ühenduse üldisesse tegevusraamistikku.

(11) Komisjoni meetmed võiksid hõlmata erimeetmeid nagu uuringuid, teadustegevust, seminare, konverentse, ekspertide kohtumisi, väljaandeid, käsiraamatuid, andmebaase ja/või veebisaite, samuti meetmeid ühenduse üldise tegevusraamistiku alusel kaasfinantseeritud projektide tulemuste levitamiseks.

(12) Ühenduse üldine tegevusraamistik liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemide vastastikuse mõistmise parandamiseks aitab vähendada tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö takistusi, mis omakorda parandab siseturu toimimist.

(13) On vaja meetmeid selle tagamiseks, et ühenduse instrumente kasutatakse õigusalase koostöö valdkonnas vastavalt vajadusele; kõnealused meetmed on tõhusamad, kui neid kooskõlastatakse ühenduse üldises tegevusraamistikus.

(14) Liikmesriigid ei saa kavandatavate meetmete eesmärke täielikult täita, seetõttu saaks eesmärkide saavutamiseks vajaliku Euroopa dimensiooni, prognoositava mastaabisäästu ja kavandatavate meetmete kumulatiivse mõju tõttu eesmärkide saavutamist paremini tagada ühenduse tasandil; sellest tulenevalt võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15) Euroopa Liidu kandidaatriikide osalemine kõnealuses ühenduse üldises tegevusraamistikus on kasulik ühinemiseks ettevalmistumise seisukohast, eelkõige seoses nimetatud riikide suutlikkusega ühenduse acquis'd kohaldada.

(16) Tuleks ette näha selliseid sanktsioone käsitlevad põhimõtted, mida kohaldatakse eeskirjade eiramise korral või kui komisjoni ja toetuse saajate vahelistest toetuslepingust kinni ei peeta.

(17) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. [9]

(18) Korralduskomitee menetlusega võetakse institutsioonide tasakaalu tagamiseks vastu iga-aastane tööprogramm, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et artikli 3 lõikes 1 sätestatud erimeetmed peab võtma komisjon.

(19) Ühendkuningriik ja Iirimaa on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatanud soovist osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning rakendamisel.

(20) Taani on Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt teatanud, et ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel, ning seetõttu seda tema suhtes ei kohaldata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRGID JA MEETMED

Artikkel 1

Objekt

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 1. jaanuar 2002 kuni 31. detsember 2006 ühenduse üldine tegevusraamistik, mille eesmärk on hõlbustada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd (edaspidi "üldine raamistik").

2. Käesolevat määrust ei kohaldata Taani suhtes.

Artikkel 2

Eesmärgid

Üldise raamistiku eesmärgid on järgmised:

1. edendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd, eelkõige selleks, et:

a) tagada õiguskindlus ja parandada õiguskaitse kättesaadavust;

b) edendada kohtulahendite ja -otsuste vastastikust tunnustamist;

c) soodustada vajalikku õigusaktide ühtlustamist või

d) kõrvaldada tsiviilõiguse ja tsiviilkohtumenetluste lahknevuste põhjustatud takistusi;

2. parandada liikmesriikide tsiviilasju käsitlevate õigus- ja kohtusüsteemide vastastikust tundmaõppimist;

3. tagada ühenduse õigusaktide nõuetekohane rakendamine ja kohaldamine tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas ja

4. täiendada avalikkusele antavat teavet õiguskaitse kättesaadavuse, õigusalase koostöö ja liikmesriikide tsiviilasju käsitlevate õigussüsteemide kohta.

Artikkel 3

Meetmete tüübid

Meetmed, millele antakse rahalist toetust või mida rakendatakse käesoleva üldise raamistiku kohaselt, peavad vastama vähemalt ühele artiklis 2 nimetatud eesmärgile ja nende hulka peavad kuuluma:

1. komisjoni võetavad erimeetmed või

2. meetmed, millega nähakse ette rahaline toetus ühenduse huvidele vastavatele eriprojektidele artiklis 5 sätestatud tingimustel või

3. meetmed, millega nähakse ette rahaline toetus valitsusväliste organisatsioonide tegevusele artiklis 6 sätestatud tingimustel.

Artikkel 4

Kolmandate riikide osalemine

Üldises raamistikus võivad osaleda:

1. Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriigid Euroopa lepingutes, nende lisaprotokollides ja vastavate assotsiatsiooninõukogude otsustes kehtestatud tingimustel;

2. Küpros, Malta ja Türgi nende riikidega sõlmitavate kahepoolsete lepingute alusel ja

3. muud riigid, kui lepingud ja menetlused seda võimaldavad.

Artikkel 5

Eriprojektid

1. Artikli 3 lõikes 2 nimetatud eriprojektid peavad sisaldama vähemalt üht järgmistest komponentidest:

a) õpe;

b) vahetused ja praktika;

c) uuringuid ja teadustöö;

d) koosolekud ja seminarid;

e) teabe levitamine.

2. Projekte võivad esitada institutsioonid ning avalikud või eraorganisatsioonid, sealhulgas kutseorganisatsioonid, uurimisinstituudid ning instituudid, mis pakuvad õigusala töötajate juriidilist koolitust või täiendõpet.

Määratlus "õigusala töötaja" hõlmab muu hulgas kohtunikke, prokuröre, advokaate, akadeemilisi ja teadustöötajaid, ministeeriumide ametnikke, kohtuteenistujaid, kohtutäitureid, kohtutõlke ja muid ameteid, mis seonduvad õigusemõistmisega tsiviilõiguse valdkonnas.

3. Selleks, et projekte oleks võimalik kaasfinantseerida, peavad need hõlmama vähemalt kolme kõnealuses üldises raamistikus osalevat riiki.

Projektidega võivad seotud olla ka õigusala töötajad Taanist, kandidaatriikidest, kui see aitab kaasa nende ühinemisettevalmistustele, või kolmandatest riikidest, kes kõnealuses üldises raamistikus ei osale, kui see on vajalik projektide eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 6

Valitsusväliste organisatsioonide meetmed

Artikli 3 lõikes 3 nimetatud meetmetele võib anda rahalist toetust valitsusväliste organisatsioonide iga-aastastes tegevusprogrammides sisalduva tegevuse toetuseks, kui kõnealused organisatsioonid vastavad järgmistele kriteeriumidele:

1. nad peavad olema mittetulundusorganisatsioonid;

2. nad peavad olema asutatud vastavalt ühe liikmesriigi õigusaktidele;

3. nende tegevusel peab olema Euroopa mõõde ja see peab üldreeglina hõlmama vähemalt pooli liikmesriike;

4. nende tegevuse eesmärkide hulka peab kuuluma üks või mitu artiklis 2 sätestatud eesmärki.

II PEATÜKK

RAHASTAMINE, RAKENDAMINE JA MENETLUSED

Artikkel 7

Rahastamine

1. Tegevust, mida käesoleva üldise raamistiku alusel kaasfinantseeritakse, ei saa rahastada mõne teise Euroopa Liidu üldeelarvest rahastatava programmi kaudu.

2. Iga-aastased summad jagatakse võrdselt artikli 3 lõikes 1 nimetatud meetmete ja artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmete vahel.

3. Euroopa Liidu üldeelarvest pärineva rahalise toetuse osa ei või ületada 60 % artikli 3 lõigetes 2 või 3 nimetatud meetmete maksumusest. Erandlikel asjaoludel võib rahaline toetus ulatuda kuni 80 % ni.

Artikkel 8

Rakendamine

1. Komisjon avaldab igal aastal, võimaluse korral enne 30. juunit iga-aastase tööprogrammi, milles:

a) kehtestatakse järgmise aasta olulisimad eesmärgid ja tegevused;

b) kirjeldatakse artikli 3 lõikes 1 nimetatud meetmeid, mida komisjon võtta kavatseb ja

c) kirjeldatakse artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmete kohta tehtud ettepanekute valikukriteeriume ning nende esitamise ja heakskiitmise menetlusi.

2. Komisjon võtab iga-aastase tööprogrammi vastu artikli 13 lõikes 2 sätestatud korras.

3. Komisjon pöörab ettepanekute hindamisel ja valimisel erilist tähelepanu järgmistele kriteeriumidele:

a) suutlikkus anda oma panus artikli 2 eesmärkide saavutamiseks;

b) orienteeritus probleemide lahendamisele;

c) Euroopa mõõde;

d) tulemuste levitamiseks kavandatavad meetmed;

e) vastastikune täiendavus muude varasemate, käsilolevate või tulevaste tegevustega ja

f) meetme maht, eelkõige mastaabisäästu ja tasuvuse seisukohast.

4. Komisjon vaatab läbi kõik talle esitatud artikli 3 lõigetes 2 ja 3 nimetatud meetmete eelnõud. Kõnealuste meetmetega seotud otsused tehakse artikli 12 lõikes 2 sätestatud korras.

Artikkel 9

Rahastamisotsused

1. Komisjoni artikli 3 lõigete 2 ja 3 kohaselt tehtavatele rahastamisotsustele järgneb toetuslepingu sõlmimine komisjoni ja toetuse saajate vahel.

2. Rahastamisotsused ja neist tulenevad toetuslepingud kuuluvad komisjoni finantskontrolli alla ja kontrollikoda teeb nende suhtes audiitorkontrolli.

Artikkel 10

Järelevalve

1. Komisjon tagab ühenduse rahastatavate meetmete rakendamise regulaarse kontrolli ja järelevalve. Kontrolli ja järelevalve aluseks on aruanded, milles kasutatakse komisjoni ja toetuse saaja vahel kokkulepitud menetlusi. Nende hulka võib kuuluda kohapealne pisteline kontroll.

2. Toetuse saajad esitavad komisjonile aruande iga meetme kohta kolme kuu jooksul alates selle rakendamise lõpuleviimisest. Komisjon määrab kõnealuse aruande vormi, sealhulgas selles sisalduva teabe liigid.

3. Rahalise toetuse saajad tagavad, et kõik kulutusi käsitlevad dokumentaalsed tõendid on komisjonile kättesaadavad viie aasta jooksul alates meetmega seotud viimase makse tegemisest.

Artikkel 11

Teabelevi

1. Komisjon tagab, et igal aastal avaldatakse toetuse saajate ja kõnealuse üldise raamistiku alusel rahastatavate tegevuste nimekiri, milles on mainitud ka saadud toetuse suurus.

2. Kui artikli 3 lõike 2 kohaselt rahastatavate projektidega ei ole ette nähtud tulemuste levitamine ja kui see aitaks kaasa artiklis 2 nimetatud eesmärkide saavutamisele, võib komisjon võtta asjakohaseid meetmeid.

3. Iga aasta alguses annab komisjon artikli 12 kohaselt moodustatud komiteele teavet eelneva aasta artikli 3 lõike 1 kohase tegevuse kohta.

Artikkel 12

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi "artikli 12 komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 13

Korralduskomitee

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi "artikli 13 komitee").

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 14

Sanktsioonid

1. Sanktsioonid määratakse toetuslepingutes vastavalt käesolevale määrusele.

2. Komisjon võib peatada üldise raamistiku alusel sõlmitud toetuslepingu, kui ta tuvastab eeskirjade eiramise või kui toetuslepingus võetud kohustusi ei täideta.

Kui tuvastatakse eeskirjade eiramine või kui toetuslepingus võetud kohustusi ei täideta, võib komisjon rahalise toetuse järelejäänud osa maksmise peatada. Komisjon nõuab toetuse saajalt olukorra selgitamist või lahendamist komisjoni määratud mõistliku aja jooksul.

Kui vastus ei ole rahuldav või kui olukorda ei lahendata, võib komisjon toetuslepingu taganeda ja nõuda juba väljamakstud summade tagasimaksmist koos viivise tasumisega.

3. Kui mõnda toetuslepingus sätestatud kohutust ei täideta, võib komisjon vähendada rahalise toetuse järelejäänud osa ja nõuda tagasi osa juba väljamakstud summast koos viivise tasumisega.

Artikkel 15

Aruandlus ja hindamine

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt 30. juuniks 2004 aruande kõnealuse üldise raamistiku rakendamise kohta, sealhulgas tegevuse kontrolli, aruannete ja järelevalve tulemused.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hindamisaruande kõnealuse üldise raamistiku kohta aegsasti üldise raamistiku kehtivusaja võimalikuks pikendamiseks, kuid hiljemalt 31. detsembriks 2005. Aruanne peab sisaldama hinnangut tasuvuse kohta ja tulemuslikkuse näitajatel põhinevat hinnangut eesmärkide saavutamise kohta.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Luxembourg, 25. aprill 2002

Nõukogu nimel

eesistuja

M. Rajoy Brey

[1] EÜT C 213 E, 31.7.2001, lk 271.

[2] Arvamus on esitatud 12. märtsil 2002 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[3] EÜT C 36, 8.2.2002, lk 77.

[4] EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

[5] EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.

[6] EÜT L 287, 8.11.1996, lk 3.

[7] EÜT L 43, 14.2.2001, lk 1.

[8] EÜT L 196, 14.7.1998, lk 24.

[9] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

--------------------------------------------------