32001R0884

Komisjoni määrus (EÜ) nr 884/2001,

24. aprill 2001,

milles sätestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1493/1999 veinituru ühise korralduse kohta, [1] muudetud määrusega (EÜ) nr 2826/2000, [2] eriti selle artikli 70 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1) Ühtse turu sisseseadmise tõttu ühenduses, millega kaasneb piiride kaotamine liikmesriikide vahel, peavad veinitoodete ladustamise ja turustamise järelevalve eest vastutavatel asutustel olema vajalikud vahendid tõhusa kontrolli teostamiseks vastavalt ühenduse tasandil sätestatud ühtsetele eeskirjadele.

(2) Määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 lõike 1 kohaselt võib veinitooteid ühenduses ringlusse lubada üksnes koos ametlikult kontrollitud saatedokumendiga. Artikli 70 lõike 2 kohaselt peavad füüsilised või juriidilised isikud, kelle valduses on veinitooted, olema kohustatud pidama nende toodete kohta sissetulevate ja väljaminevate kaupade registreid.

(3) Maksustamise ühtlustamiseks ühenduses on võetud meetmeid nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatavate toodete üldise korralduse ja nende toodete valdamise, liikumise ning järelevalve kohta, [3] viimati muudetud direktiiviga 2000/47/EÜ, [4] ning komisjoni 11. septembri 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 2719/92 aktsiisi kohaldamise peatamise korra alusel liikuvate aktsiisiga maksustatavate toodete haldus-saatedokumendi kohta, [5] viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2225/93, [6] ning komisjoni 17. detsembri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 3649/92 aktsiisiga maksustatavate lähteliikmesriigis tarbimisse lubatud toodete ühendusesisesel liikumisel kasutatava lihtsustatud saatedokumendi kohta. [7] Ühenduses kohaldatavate ühtsete eeskirjade kehtestamiseks ja haldusformaalsuste lihtsustamiseks nii ettevõtjate kui üksikisikute jaoks tuleks ühenduse eeskirjad kogemustest ja ühtse turu vajadustest lähtudes üle vaadata. Eelkõige tuleks veinitoodete veo maksustamisega seotud saatedokumente kasutada ka asjaomaste toodete ehtsuse tagamiseks.

(4) Eespool nimetatud sätted haldus-saatedokumentide ja lihtsustatud saatedokumentide koostamise kohta viitavad teatavate veinitüüpide päritolu ja kvaliteedi tõendamist käsitlevatele eeskirjadele. Seepärast tuleks selliseks tõendamiseks sätestada eeskirjad. Eeskirjade sätestamine teatavate veinide päritolu tõendamiseks on vajalik ka veoks, mille puhul maksudega seotud formaalsusi ei kohaldata, eriti ekspordiks. Haldusformaalsuste lihtsustamiseks üksikisikute jaoks ning pädevate asutuste vabastamiseks rutiinsetest kohustustest tuleks sätestada, et pädevad asutused lubaksid teatavatele tingimustele vastavatel kaubasaatjatel kanda saatedokumenti andmed veini päritolu tõendamiseks, ilma et see piiraks asjakohase kontrolli läbiviimist.

(5) Veinitoodete veoks, mille puhul eespool nimetatud maksudega seotud formaalsusi ei kohaldata, peab olema kaasas saatedokument, mille alusel pädevad asutused saaksid jälgida kõnealuste toodete liikumist. Sel eesmärgil võib tunnustada iga äridokumenti, mis sisaldab vajalikke andmeid toote identifitseerimiseks ja selle liikumise jälgimiseks.

(6) Lahtiselt veetavate veinitoodete jälgimine nõuab erilist hoolt, kuna selliste toodete puhul on pettused tõenäolisemad kui sildistatud, villitud ja ühekordse kasutusega sulguriga suletud toodete puhul. Sellistel juhtudel tuleks nõuda lisateavet saatedokumentidel ning nende eelkinnitust.

(7) Haldusformaalsuste asjatu keerukuse vältimiseks ei tuleks teatavatele kriteeriumidele vastava veo puhul nõuda ühtki dokumenti.

(8) Veinitoodete veo saatedokumendid ja asjakohased kanded registrites moodustavad ühe terviku. Ühenduse tasandil tuleks ühtlustada eeskirjad registrite pidamise kohta, et tagada pädevatele asutustele võimalus jälgida registrite põhjal tõhusalt veinitoodete liikumist ja valdamist, eriti eri liikmesriikide pädevate asutuste koostöö vältel.

(9) Teatavate veinivalmistamise protseduuride läbiviimisel, eriti rikastamisel, hapestamisel ja magustamisel kasutatavate ainete puhul on pettuse oht eriti suur; seepärast tuleb nende ainete kohta pidada registreid, et pädevatel asutustel oleks võimalik jälgida nende liikumist ja kasutamist.

(10) Ühenduse eeskirjadega ettenähtud veinitoodete veo saatedokument on väga kasulik teabeallikas asutustele, kes vastutavad ühenduse ja riiklike eeskirjade järgimise eest veinisektoris. Liikmesriikidel peaks olema lubatud nende territooriumil algavaks veoks sätestada käesoleva määruse kohaldamiseks lisaeeskirju.

(11) Komisjoni 26. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2238/93 (veinitoodete veo saatedokumentide ja veinisektoris peetavate registrite kohta, [8] viimati muudetud komisjoni 20. juuli 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1592/1999 [9]) artikli 18 lõikes 1 on kehtestatud liikmesriikide jaoks võimalus näha ette lisa- või erisätteid nende territooriumil ringluses olevate kõnealuste toodete jaoks. Ühes neist sätetest nähakse ette, et üleminekuajal võib asendada andmed viinamarjavirde tiheduse kohta viitega Oechsle kraadides väljendatud tiheduse kohta. Kõnealune üleminekuaeg lõppes algselt 31. augustil 1996 ning seda pikendati 31. juulini 2000. Seda traditsioonilist toimimisviisi kasutavad peamiselt väikesed põllumajandustootjad, kes vajavad siiski mitut aastat, et võtta vastu uued eeskirjad tiheduse kohta. Kõnealune kuupäev tuleks seega asendada 31. juuliga 2002.

(12) 1993. aasta Euroopa Ühenduste Teatajas avaldatud komisjoni määruse (EÜ) nr 2238/93 itaaliakeelses tekstis on viga. Kõnealuse määruse itaaliakeelse teksti artikli 4 lõike 2 esimene lõik viitab direktiivi 92/12/EMÜ artiklile 9, selle asemel et viidata direktiivile 92/12/EMÜ tervikuna. Itaalia ametiasutused kohaldasid määruse itaaliakeelset teksti ning selleks, et nad saaksid ettevõtjatele raskusi põhjustamata astuda uue parandatud teksti kohaldamiseks vajalikke samme, peaks käesoleva määruse artikli 4 lõige 2 jõustuma Itaalias kuus kuud hiljem.

(13) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veinituru korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevas määruses sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 70 kohaldamiseks veinitoodete veo saatedokumentide suhtes, ilma et see piiraks direktiivi 92/12/EMÜ kohaldamist. Käesolevas määruses sätestatakse:

a) eeskirjad määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide päritolu tõendamiseks ja geograafilise tähistuse kasutusõigusega lauaveinide päritolu tõendamiseks nende veinide veo saatedokumentides, mis on välja antud vastavalt direktiivil 92/12/EMÜ põhinevatele ühenduse eeskirjadele;

b) eeskirjad määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 loetletud veinitoodete veo saatedokumentide väljaandmise kohta:

- veoks liikmesriigis, juhul kui puudub direktiivil 92/12/EMÜ põhinevate ühenduse eeskirjadega ettenähtud dokument,

- ekspordiks kolmandasse riiki,

- ühendusesiseseks kaubanduseks, juhul kui:

- vedaja on väiketootja, kellelt ei nõuta lihtsustatud saatedokumendi koostamist liikmesriigis, kus vedu algab, või

- veetakse veinitoodet, mille puhul ei kohaldata aktsiisimaksu;

c) lisasätted järgmiste dokumentide koostamiseks:

- haldus-saatedokument või selle asemel kasutatav äridokument,

- lihtsustatud saatedokument või selle asemel kasutatav äridokument,

mis peaks olema kaasas määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 1 lõikes 2 loetletud veinitoodete veol.

2. Käesolev määrus sätestab ka eeskirjad veinitooteid valdavate isikute sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrite pidamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) pädev asutus – igas liikmesriigis käesoleva määruse rakendamise eest vastutav asutus;

b) tootja – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle valduses on või on olnud värskeid viinamarju, viinamarjavirret või käärivat toorveini ning kes töötleb neid veiniks või laseb neid enda nimel veiniks töödelda;

c) väiketootja – tootja, kes valmistab keskmiselt alla 1000 hektoliitri veini aastas. Liikmesriigid arvestavad keskmise tootmistaseme vähemalt kolme järjestikuse aasta järel. Liikmesriigid ei pea käsitlema väiketootjatena tootjaid, kes ostavad värskeid viinamarju või viinamarjavirret nende veiniks töötlemiseks;

d) jaemüüja – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusala hõlmab väikestes kogustes veini müüki otse tarbijale vastavalt iga liikmesriigi määratlusele, võttes arvesse kauplemise ja turustamise eripära, kuid mitte need isikud, kelle kasutuses on keldrid kauba ladustamiseks ja vajaduse korral veini villimiseks suurtes kogustes, või kes tegelevad vaatides veetava veini rändkaubandusega;

e) haldus-saatedokument – määruse (EMÜ) nr 2719/92 nõuetele vastav dokument;

f) lihtsustatud saatedokument – määruse (EMÜ) nr 3649/92 nõuetele vastav dokument;

g) ettevõtja, kellel ei ole kaubavarusid – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kelle tegevusalaks on veinitoodete ost või müük, kuid kellel ei ole kõnealuste toodete ladustamiseks ruume;

h) tunnustatud sulgur – alla viieliitrise nominaalmahuga mahuti sulgur, mis on märgitud I lisas;

i) villimine – kõnealuste toodete pakendamine kaubanduslikul eesmärgil kuni 60liitristesse mahutitesse;

j) villija – füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes villib võib laseb seda enda nimel teha.

I JAOTIS

Veinitoodete veo saatedokumendid

Artikkel 3

1. 1.Kõik füüsilised või juriidilised isikud, isikute rühmad, sealhulgas ettevõtjad, kellel ei ole kaubavarusid, kelle alaline asukoht või registrijärgne asukoht asub ühenduse tolliterritooriumil ning kes veavad veinitooteid või korraldavad nende vedu, koostavad omal vastutusel kõnealusel veol kaasasoleva dokumendi, edaspidi "saatedokument".

Saatedokument sisaldab vastavalt II lisas esitatud juhendile vähemalt järgmist teavet:

a) kaubasaatja nimi ja aadress;

b) kaubasaaja nimi ja aadress;

c) viitenumber saatedokumendi kindlakstegemiseks;

d) dokumendi koostamise kuupäev ning kauba saatmise kuupäev, kui see on dokumendi koostamise kuupäevast erinev;

e) ühenduse ja riiklike eeskirjadega kooskõlas veetava toote kaubanduslik kirjeldus;

f) veetava toote kogus;

Veo korral üle 60liitrise nominaalmahuga mahutites sisaldab dokument ka järgmist teavet:

g) - veini puhul: tegelik alkoholisisaldus,

- kääritamata toodete puhul: murdumisnäitaja või tihedus,

- kääriva toorveini ja kääriva viinamarjavirde puhul: üldalkoholisisaldus;

h) veinide ja viinamarjavirde puhul:

- vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 III lisas esitatud piiridele viinamarjakasvatusvöönd, kust veetav toode on pärit, kasutades järgmisi lühendeid: A, B, CI(a), CI(b), CII, CIII(a) ja CIII(b),

- II lisas osutatud toimingud, mille veetavad tooted on läbinud.

2. Saatedokumentidena tunnustatakse:

a) toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud kaupade liikumisega seotud formaalsusi:

- ringlusse lubamise korral aktsiisimaksu kohaldamise peatamisega vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2719/92 koostatud haldus- või äridokument,

- ühendusesisesel liikumisel ning lähteliikmesriigis tarbimiseks ringlusse lubamisel lihtsustatud saatedokument või vastavalt määrusele (EMÜ) nr 3649/92 koostatud äridokument;

b) toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud kaupade liikumisega seotud formaalsusi, mis tahes dokument, milles on vähemalt lõikes 1 osutatud teave ning liikmesriigi nõutud mis tahes lisateave, ning mis on koostatud vastavalt käesolevale jaotisele.

3. Liikmesriigid võivad nõuda, et lõikes 1 osutatud toodete veo saatedokument nende territooriumil algava veo korral koostatakse vastavalt III lisas sätestatud näidisele.

Liikmesriigid võivad nende territooriumil algava ja lõppeva veo korral loobuda nõudest, et saatedokumendid peavad olema jaotatud lahtriteks ning teave nummerdatakse vastavalt III lisas sätestatud näidisele.

4. Kui saatedokument täidetakse veinitoote veoks mahutites nominaalmahuga üle 60 liitri, peab dokumendi viitenumbri andma pädev asutus, mille nimi ja aadress on dokumendis märgitud. See asutus võib olla maksujärelevalveasutus.

Viitenumbrid on osa jätkuvast jadast. Need trükitakse eelnevalt saatedokumentidele.

Esimeses lõigus osutatud nõuetekohaselt täidetud saatedokumendi originaali ja selle koopia kinnitab eelnevalt iga kaubasaadetise puhul:

- templiga selle liikmesriigi pädev asutus, kust vedu algab, või

- kaubasaatja ettenähtud pitsati või pädeva asutuse poolt heakskiidetud markeerimismasina märgistusega.

Kui kasutatakse määrusele (EMÜ) nr 2719/92 vastavat haldus- või äridokumenti või määrusele (EMÜ) nr 3649/92 vastavat lihtsustatud saatedokumenti või äridokumenti, kinnitatakse eelnevalt koopiad 1 ja 2 vastavalt kolmandas lõigus sätestatud korrale.

Artikkel 4

Olenemata artikli 3 lõikest 1, ei nõuta saatedokumenti:

1. veinitoodete puhul mahutites nominaalmahuga üle 60 liitri, kui:

a) viinamarjakasvataja veab ise või veetakse tema nimel pressitud või pressimata viinamarju või viinamarjavirret tema enda viinamarjaistandusest või muust talle kuuluvast ettevõttest tingimusel, et vahemaa ei ületa 40 km ning veo sihtkoht on:

- üksiktootja puhul tema enda veinivalmistusettevõte,

- rühmadesse kuuluvate tootjate puhul rühma veinivalmistusettevõte.

Erandjuhtudel võivad pädevad asutused maksimumvahemaad pikendada 40 kilomeetrilt 70 kilomeetrini.

b) viinamarjakasvataja veab ise pressitud või pressimata viinamarju enda viinamarjaistandusest või kui seda teeb tema nimel kolmas isik, kes ei ole kaubasaaja, tingimusel, et:

- veo sihtkoht on samas viinamarjakasvatusvööndis asuv kaubasaaja veinivalmistamisettevõte, ja

- kogu vahemaa ei ületa 40 km. Erandjuhtudel võivad pädevad asutused pikendada seda maksimumvahemaad 70 kilomeetrini;

c) veetakse veiniäädikat;

d) veetakse mis tahes toodet tingimusel, et pädev asutus on lubanud sellist vedu ühes ja samas kohalikus haldusüksuses või vedu vahetus läheduses asuvasse kohalikku haldusüksusesse või, juhul kui antakse ühekordne luba, vedu samas piirkondlikus haldusüksuses tingimusel, et:

- toodet veetakse ühe ja sama ettevõtte kahe tegevuskoha vahel, mille puhul kohaldatakse artikli 12 lõike 2 punkti a, või

- toode ei vaheta omanikku ning vedu toimub veini valmistamise, töötlemise, ladustamise või villimise eesmärgil;

e) veetakse viinamarjade pressimisjääke või käärimissetet:

- piiritustehasesse tingimusel, et tootega on kaasas kättetoimetamisteatis, mis on ette nähtud selle liikmesriigi pädevate asutuste poolt, kus vedu algab, või

- tingimusel, et vedu toimub toote veinivalmistamise protsessist kõrvaldamise eesmärgil vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 27 lõikele 7;

2. toodete puhul mahutites nominaalmahuga kuni 60 liitrit, ilma et see piiraks direktiivi 92/12/EMÜ kohaldamist, kui:

a) veetakse tooteid kuni viieliitrise nominaalmahuga sildistatud mahutites, mis on suletud tunnustatud ühekorrasulguriga, mille tähistus võimaldab villija kindlaks teha ning üldkogus ei ületa:

- puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde puhul viit liitrit,

- kõigi teiste toodete puhul 100 liitrit;

b) veetakse veini või viinamarjamahla, mis on ette nähtud diplomaatilistele esindustele, konsulaatidele ja samalaadsetele asutustele neile määratud koguste piires;

c) veini või viinamarjamahla:

- mis ei ole ettenähtud müügiks, veetakse kodumajapidamiste kolimise käigus,

- veetakse laevade või lennukite pardal või rongides kohapeal kasutamiseks;

d) eraisikud veavad kaubasaaja või tema pere isiklikuks tarbeks ettenähtud käärivat veini või viinamarjavirret, välja arvatud punktis a osutatud vedu, tingimusel et veetav kogus ei ole suurem kui 30 liitrit;

e) veetakse teaduslikeks ja tehnilisteks katseteks ettenähtud tooteid, kui veetav üldkogus ei ole suurem kui üks hektoliiter;

f) veetakse kaubanäidiseid;

g) veetakse proove ametiasutusse või laboratooriumisse.

Punktides a–e osutatud veo saatedokumendi esitamisest vabastatud kaubasaatjad, välja arvatud jaemüüjad ja üksikisikud, kes aeg-ajalt toimetavad tooteid teistele üksikisikutele, peavad igal ajal suutma tõendada kõikidesse II jaotises ettenähtud registritesse või muudesse asjaomase liikmesriigi poolt nõutud registritesse tehtud kannete õigsust.

Artikkel 5

1. Kui pädev asutus leiab, et füüsiline või juriidiline isik või selliste isikute rühm, kes veab veinitooteid või korraldab nende vedu, on oluliselt rikkunud ühenduse õigusaktide veinisektorit käsitlevaid eeskirju või nende alusel vastuvõetud riiklike õigusaktide sätteid või kui kõnealusel asutusel on objektiivne põhjus kahtlustada sellist rikkumist, võib ta nõuda järgmise menetluse kohaldamist:

kaubasaatja koostab saatedokumendi ja taotleb pädeva asutuse luba. Kui luba antakse, võidakse see siduda asjaomase toote edasise kasutamise tingimustega. Loal on tempel, pädeva asutuse ametniku allkiri ja kuupäev.

Eespool kirjeldatud menetlust kohaldatakse ka nende toodete veol, mille tootmistingimused või koostis ei vasta ühenduse või riiklikele eeskirjadele.

2. Vabasse ringlusse suunatud kolmanda riigi toodete veo puhul ühenduse tolliterritooriumil märgitakse saatedokumendile:

- vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 883/2001 [10] täidetud dokumendi VI 1 number,

- dokumendi täitmise kuupäev,

- dokumendi koostanud või dokumendi koostada lubanud kolmanda riigi asutuse nimi ja aadress.

3. Kõik isikud või asutused, kes täidavad veinitoodete veo saatedokumente, ning isikud, kelle valduses on olnud selliseid tooteid, säilitavad nende dokumentide koopiad.

Artikkel 6

1. Saatedokumenti käsitatakse nõuetekohaselt koostatuna, kui selles on märgitud käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud teave. Kui kasutatakse määrusele (EMÜ) nr 2719/92 või määrusele (EMÜ) nr 3649/92 vastavat dokumenti, peab see lisaks sisaldama kogu käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud teavet. Peale selle peab destilleerimiseks kangendatud veini veo puhul piiritustehasesse haldus-saatedokument või lihtsustatud saatedokument või neid kaht asendav äridokument vastama komisjoni 25. juuli 2000. aasta määruse (EMÜ) nr 1623/2000 (millega sätestatakse veinituru ühist korraldust käsitleva määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad turumehhanismide osas) [11] artikli 68 lõike 2 punkti a ja artikli 70 lõike 2 punkti e nõuetele.

2. Saatedokumenti võib kasutada üksnes üheks veoks.

Ühe saatedokumendi võib koostada ühe kaubasaadetise veo jaoks ühelt ja samalt kaubasaatjalt ühele ja samale kaubasaajale:

- kahe või rohkema partii sama kategooria toodete puhul või

- kahe või rohkema partii eri kategooria toodete puhul tingimusel, et tooted on kuni 60-liitrise nominaalmahuga sildistatud mahutites, mis on suletud tunnustatud ühekorrasulguriga, mille märgistus võimaldab kindlaks teha villija.

3. Veinitoodete veo saatedokumendil peab olema veo alguse kuupäev.

Artikli 5 lõikes 1 osutatud juhul või kui partii saatedokumendi koostab pädev asutus, kehtib dokument üksnes tingimusel, et vedu algab hiljemalt viiendal tööpäeval vastavalt vajadusele kas pärast dokumendi kinnitamise või täitmise kuupäeva.

4. Kui tooteid veetakse konteineri eri sektsioonides või tooted segunevad veo vältel, tuleb saatedokument koostada iga osa kohta, mida veetakse kas eraldi või segu koostisosana. Sellises dokumendis märgitakse vastavalt iga liikmesriigi poolt sätestatud eeskirjadele segatud toote kasutamine.

Liikmesriigid võivad siiski lubada kaubasaatjatel või volitatud isikutel koostada ühe saatedokumendi kogu segamisel saadud toote kohta. Sellistel juhtudel annab pädev asutus asjakohase juhendi, kuidas tõendada eri koormate kategooriat, päritolu ja kogust.

5. Kui leitakse, et partii, mille veol nõutakse saatedokumendi olemasolu, veetakse ilma sellise dokumendita või valesid, vigaseid või puudulikke andmeid sisaldava dokumendi alusel, võtab selle liikmesriigi pädev asutus, kus selline rikkumine avastatakse, või mõni muu asutus, kes vastutab ühenduse ja riiklike eeskirjade täitmise tagamise eest veinisektoris, vajalikud meetmed:

- sellise veo nõuetele vastavuse taastamiseks kas vigade parandamise või uue dokumendi täitmise teel,

- vajaduse korral karistamiseks rikkumise eest vastavalt selle tõsidusele, eelkõige kohaldades artikli 5 lõiget 1.

Esimeses lõigus osutatud pädev asutus või muu asutus kinnitab kõnealuse sätte kohaselt parandatud või koostatud dokumendid templiga. Kõnealune vedu ei tohi rikkumise heastamise tõttu seiskuda pikemaks ajaks, kui on tingimata vaja.

Tõsiste või korduvate rikkumiste puhul teatab mahalaadimiskoha piirkondlik või kohalik pädev asutus sellest pealelaadimiskoha piirkondlikule või kohalikule pädevale asutusele. Ühendusesisese veo korral edastatakse selline teave vastavalt komisjoni 14. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 2729/2000, milles sätestatakse veinisektori kontrolli üksikasjalikud rakenduseeskirjad. [12]

6. Kui veo nõuetele vastavust on võimatu lõike 5 esimeses lõigus määratletud tähenduses taastada, peatab veo pädev asutus või asutus, kes rikkumise avastas. Asutus teavitab kaubasaatjat veo peatamisest ja selle tagajärgedest. Nende meetmetega võib kaasneda toote turustamise keeld.

7. Kui kaubasaaja keeldub saatedokumendi alusel veetud toodet või osa tootest vastu võtmast, kirjutab ta dokumendi tagaküljele sõnad "kaubasaaja keeldub vastu võtmast" koos kuupäeva ja oma allkirjaga ning märgib vajaduse korral vastuvõtmata koguse liitrites või kilogrammides.

Sellisel juhul võib toote kaubasaatjale tagasi saata sama saatedokumendi alusel või seda võib hoida vedaja ruumides, kuni koostatakse uus saatedokument toote edasisaatmiseks.

Artikkel 7

1. Saatedokumenti käsitatakse määratletud piirkondades valmistatud kvaliteetveinide päritolunimetust või geograafilise tähistuse kasutusõigusega lauaveinide lähtekohta tõendava dokumendina, kui see on nõuetekohaselt koostatud:

- kaubasaatjate poolt, kes on ise veetava veini valmistajad ning kes ei osta ega müü veinitooteid, mis ei ole saadud nendes viinamarjakasvatuspiirkondades koristatud viinamarjadest, mille nimesid nad kasutavad enda veinitoodangu tähistamiseks,

- kaubasaatjate poolt, kelle puhul esimene taane ei kehti ning tingimusel, et pädev asutus on saatedokumendil olevate andmete õigsust tõendanud kõnealuste toodete eelmiste vedude saatedokumentidel oleva teabe alusel,

- vastavalt artikli 5 lõikele 1, tingimusel et järgmised nõuded on täidetud:

a) i) saatedokument on koostatud vastavalt näidisele, mis on ette nähtud:

- määruse (EMÜ) nr 2719/92 lisas esitatud haldus-saatedokumendi puhul,

- määruse (EMÜ) nr 3649/92 lisas esitatud lihtsustatud saatedokumendi puhul,

- käesoleva määruse III lisas sätestatud saatedokumendi puhul; või

ii) veo puhul, mille käigus ei läbita teise liikmesriigi territooriumi, kasutatakse artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud dokumenti;

b) saatedokumendis tehakse ettenähtud kohta järgmine kanne:

- mpv-kvaliteetveinide puhul: "Käesoleva dokumendiga tõendatakse selles dokumendis märgitud mpv-kvaliteetveinide päritolu",

- geograafilise tähistuse kasutamise õigusega lauaveinide puhul: "Käesoleva dokumendiga tõendatakse selles dokumendis märgitud lauaveinide lähtekohta";

c) punktis b osutatud kanded kinnitab pädev asutus oma templi, kuupäeva ning vastutava isiku allkirjaga:

- punkti a alapunkti i esimeses ja teises taandes osutatud näidise kasutamise puhul koopiatel 1 ja 2 või

- III lisas osutatud näidise või artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud muu dokumendi kasutamise puhul saatedokumendi originaalil ja selle koopial;

d) pädev asutus on andnud saatedokumendi viitenumbri;

e) ekspordi puhul liikmesriigist, mis ei ole tootjaliikmesriik, on saatedokument, mille alusel toodet veetakse, päritolunimetust või geograafilist tähistust tõendav dokument, kui sellel on märgitud:

- viitenumber,

- dokumendi koostamise kuupäev,

- selle asutuse nimi ja aadress, millele on viidatud dokumentidel, mille alusel on veetud toodet enne edasisaatmist ning millel on tõendatud päritolunimetus või geograafiline tähistus.

Liikmesriigid võivad muuta nende territooriumil valmistatavate mpv-kvaliteetveinide päritolunimetuse ja lauaveinide lähtekoha tähistuse tõendamise kohustuslikuks.

2. Iga liikmesriigi pädevad asutused võivad lubada kaubasaatjatel, kes vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele, teha saatedokumenti kande päritolunimetuse või lähtekoha tähistuse tõendamise kohta või lasta see eelnevalt trükkida tingimusel, et kõnealune tõendamine:

a) kinnitatakse eelnevalt pädeva asutuse templi, vastutava isiku allkirja ja kuupäevaga või

b) kinnitatakse kaubasaatjate enda poolt pädeva asutuse lubatud eritempliga, mis vastab IV lisas esitatud näidisele; templi võib dokumentide vormidele eelnevalt trükkida juhul, kui seda teeb selleks volitatud trükikoda.

3. Lõikes 2 osutatud luba antakse üksnes kaubasaatjatele:

- kes lähetavad nõuetele vastavalt mpv-kvaliteetveine ja/või geograafilise tähistuse kasutamise õigusega lauaveine, ja

- juhul kui pärast esimest taotlust on kindlaks tehtud, et sissetulevate ja väljaminevate kaupade registreid peetakse vastavalt II jaotisele ning seega on võimalik kontrollida andmete õigsust dokumentides.

Pädevad asutused võivad keelduda loa andmisest kaubasaatjatele, kes ei esita nende asutuste poolt asjakohastena käsitatavaid tagatisi. Asutused võivad tühistada loa eelkõige siis, kui kaubasaatjad ei vasta enam esimeses lõigus sätestatud nõuetele või ei esita enam nõutavaid garantiisid.

4. Kaubasaatjad, kellele on antud lõikes 2 osutatud luba, on kohustatud võtma kõik vajalikud meetmed, et kaitsta eritemplit või pädeva asutuse templi või eritempliga dokumendivorme.

5. Kauplemisel kolmandate riikidega tõendavad üksnes vastavalt lõikele 1 koostatud saatedokumendid ekspordi kohta tootjaliikmesriigist:

- mpv-kvaliteetveinide puhul, et toote päritolunimetus vastab asjakohastele ühenduse ja riiklikele sätetele,

- vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 51 lõigetele 2 ja 3 määratletud lauaveinide puhul, et toote geograafiline tähistus vastab asjakohastele ühenduse ja riiklikele sätetele.

Ekspordi puhul liikmesriigist, mis ei ole tootjaliikmesriik, tõendab päritolunimetust või geograafilist tähistust vastavalt lõikele 1 koostatud saatedokument, mille alusel toode eksporditakse, kui sellel on märgitud:

- viitenumber,

- dokumendi täitmise kuupäev, ja

- lõikes 1 osutatud selle asutuse nimi ja aadress, mis on märgitud dokumentidel, mille alusel veeti toodet enne eksporti ning millel on tõendatud päritolunimetus või geograafiline tähistus.

6. Saatedokument tõendab imporditava veini päritolunimetust, kui dokument on täidetud vastavalt artikli 5 lõikele 2, kasutades lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud näidiseid.

Artikkel 8

1. Kui kaubasaaja asub ühenduse tolliterritooriumil, kohaldatakse saatedokumendi kasutamisel järgmisi eeskirju:

a) aktsiisimaksuvaba toote veo puhul määrusele (EMÜ) nr 2719/92 lisatud selgitavate märkuste punkti 1.5 üldised märkused;

b) aktsiisiga maksustatava lähteliikmesriigis tarbimisse suunatud toote ühendusesisese veo puhul määrusele (EMÜ) nr 3649/92 lisatud selgitavate märkuste punkti 1.5 üldised märkused;

c) juhtudel, mis ei kuulu punktide a ja b alla:

i) kui kasutatakse punktides a ja b osutatud veo jaoks sätestatud saatedokumenti:

- jääb koopia 1 kaubasaatjale,

- on koopia 2 tootega kaasas lähtekohast mahalaadimiskohani ning antakse kaubasaajale või tema esindajale;

ii) kui kasutatakse muud saatedokumenti:

- on saatedokumendi originaal tootega kaasas lähtekohast alates ning antakse kaubasaajale või tema esindajale,

- jääb koopia kaubasaatjale.

2. Kui kaubasaaja asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi, esitatakse veo saatedokumendi originaal ja selle koopia või vajaduse korral koopiad 1 ja 2 koos ekspordideklaratsiooniga eksportiva liikmesriigi pädevale tolliasutusele. Tolliasutus tagab, et esitatud dokumendi tüüp, kuupäev ja number märgitakse ekspordideklaratsioonile ning et ekspordideklaratsiooni tüüp, kuupäev ja number märgitakse saatedokumendi originaalile ja selle koopiale või vajaduse korral saatedokumendi koopiatele 1 ja 2.

Ühenduse tolliterritooriumilt väljumise kohas paiknev tolliasutus kinnitab eespool nimetatud dokumendi kahele koopiale nende ehtsuse tõestamiseks templiga ja lisab ühe järgmistest märgetest:

,

,

,

,

,

,

,

,

,

,

ning annab templiga koopiad, millel on eespool nimetatud märge, eksportijale või tema esindajale. Eksportija tagab, et üks koopia on kaasas eksporditava toote veol.

3. Lõike 2 esimeses lõigus osutatud viidetes täpsustatakse vähemalt dokumendi tüüp, kuupäev ja number ning ekspordideklaratsiooni puhul ekspordi osas pädeva asutuse nimi ja aadress.

4. Veinitoodetel, mida eksporditakse ajutiselt nõukogu määruses (EMÜ) nr 2913/92 [13] ja komisjoni määruses (EMÜ) nr 2454/93 [14] sätestatud välistöötlemise korra alusel ühte Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriiki ladustamise, laagerdumise ja/või pakkimise eesmärgil, peab olema saatedokumendiga kaasas 3. detsembri 1963. aasta tollikoostöö nõukogu ettepanekuga ettenähtud teabeleht. Sellel lehel kantakse toote kirjeldamiseks ettenähtud lahtritesse ühenduse ja riiklikele eeskirjadele vastav toote kirjeldus ning veetava veini kogus.

Kõnealune teave võetakse selle saatedokumendi originaalist, mille alusel on vein veetud tolliasutusse, kus teabeleht väljastatakse. Teabelehele märgitakse ka eelneva veo saatedokumendi liik, kuupäev ja number.

Kui pädev EFTA tolliasutus on nõuetekohaselt koostanud teabelehe esimeses lõigus osutatud toote jaoks, mis tuuakse tagasi ühenduse tolliterritooriumile, loetakse seda dokumenti võrdsena veo saatedokumendiga, kui sihtkoha tolliasutus ühenduses või kodumaal ringlusse suunav tolliasutus kasutavad dokumendi lahtris "Kaupade kirjeldus" esimeses lõigus kindlaksmääratud teavet.

Ühenduse asjaomane tolliasutus kinnitab kaubasaaja või tema esindaja esitatud dokumendi koopia või valguskoopia oma templiga ning tagastab selle talle käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

5. Vastavalt käesolevale määrusele saatedokumendi alusel kolmandatesse riikidesse eksporditavate mpv-kvaliteetveinide ja geograafilise tähistuse kasutamise õigusega lauaveinide puhul tuleb mainitud toodete päritolu või lähtekohta tõendava dokumendiga samaväärne dokument esitada koos muude dokumentidega pädevale asutusele siis, kui sellised veinid lubatakse ühenduses vabasse ringlusse, juhul kui kõnealused tooted ei vasta lõike 2 tingimustele ega ole tagastatav kaup määruse (EMÜ) nr 2913/92 ning selle rakendussätetes määratletud tähenduses. Kui tõendavaid dokumente käsitatakse tingimustele vastavatena, kinnitab asjaomane tolliasutus kaubasaaja või tema esindaja poolt esitatud päritolunimetuse sertifikaadi koopia või valguskoopia ning tagastab selle talle käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmiseks.

Artikkel 9

Kui vääramatu jõu või ettenägematu õnnetuse tõttu tuleb veo jooksul partii, mille veoks on ette nähtud saatedokument, osadeks jaotada või kui see hävib täielikult või osaliselt, palub vedaja selle koha pädeval asutusel, kus õnnetus või vääramatu jõu juhtum aset leidis, koostada aruanne faktide kohta.

Võimaluse korral teavitab vedaja õnnetuse või vääramatu jõu juhtumi toimumise kohale lähimat pädevat asutust, et see saaks võtta vajalikud meetmed kõnealuse veo nõuetele vastavuse taastamiseks. Sellised meetmed võivad kõnealuse veo peatada üksnes ajaks, mis on selle nõuetele vastavuse taastamiseks tingimata vajalik.

Artikkel 10

Veoks ettenähtud dokumenti ja selle isekopeeruval paberil või kopeerpaberi abil saadud koopiat või muud pädeva asutuse poolt heakskiidetud koopiat nõutakse juhul, kui üle 60-liitrise kogusena veetakse üht järgmistest pakkimata veinitoodetest:

a) ühendusest pärit tooted:

- lauaveini valmistamiseks sobiv vein,

- mpv-kvaliteetveiniks töötlemiseks ettenähtud vein,

- kääriv viinamarjavirre,

- puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirre,

- värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel,

- viinamarjamahl,

- kontsentreeritud viinamarjamahl,

- lauaviinamarjad, mis on ette nähtud töötlemiseks muudeks toodeteks kui määruse (EÜ) nr 1493/1999 artikli 42 lõikes 5 osutatud toodeteks;

b) tooted, mis ei ole ühendusest pärit:

- värsked viinamarjad, välja arvatud lauaviinamarjad,

- viinamarjavirre,

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- kääriv viinamarjavirre,

- puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirre,

- värske viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel,

- viinamarjamahl,

- kontsentreeritud viinamarjamahl,

- liköörvein nende toodete valmistamiseks, mis ei kuulu CN-koodi 2204 alla.

Eespool toodud tingimused kehtivad ka järgmiste toodete kohta, sõltumata nende päritolust ja veetavast kogusest, ilma et see piiraks artiklis 4 osutatud erandite kohaldamist:

- käärimissete,

- destilleerimiseks või muuks tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud viinamarjade pressimisjäägid,

- viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud vein,

- destilleerimiseks kangendatud vein,

- vein, mis on valmistatud viinamarjasortidest, mis vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklile 19 koostatud liigituses ei ole loetletud veiniviinamarjasortidena selle haldusüksuse jaoks, kus nad on koristatud,

- tooted, mida ei tohi pakkuda või tarnida otsetarbimiseks.

Kaubasaatja edastab kiireimal viisil hiljemalt esimesel tööpäeval pärast kauba pealelaadimiskohast teelesaatmise päeva esimeses lõigus osutatud koopia pädevale asutusele, kelle territooriumil asub pealelaadimiskoht. Pädev asutus edastab koopia kiireimal viisil hiljemalt esimesel tööpäeval pärast selle esitamise päeva või, juhul kui pädev asutus on selle koostanud, pärast väljaandmise päeva pädevale asutusele, kelle territooriumil asub mahalaadimiskoht.

II JAOTIS

Registrid

Artikkel 11

1. Füüsilised või juriidilised isikud või selliste isikute rühmad, kes valdavad veinitooteid mis tahes ametialastel või ärilistel eesmärkidel, on kohustatud nende toodete kohta pidama sissetulevate ja väljaminevate kaupade registreid, edaspidi "registrid".

Vaatamata sellele:

a) ei pea registreid pidama:

- jaemüüjad,

- ettevõtjad, kes müüvad veini ainult kohapeal tarbimiseks;

b) ei nõuta registreid veiniäädika puhul.

2. Liikmesriigid võivad ette näha, et:

a) ettevõtjad, kellel ei ole kaubavarusid, on kohustatud pidama registreid vastavalt liikmesriikide täpsustatud eeskirjadele ja korrale;

b) füüsilised ja juriidilised isikud ning isikute rühmad, kelle valduses on või kes pakuvad müügiks üksnes veinitooteid väikestes mahutites, mis vastavad artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud toodete esitusega seotud tingimustele, ei ole kohustatud registreid pidama tingimusel, et toodete ja kaubavarude sissetulekut ja väljaminekut saab kontrollida igal ajal teiste täiendavate dokumentide, eriti raamatupidamisaruannete jaoks kasutatavate äridokumentide põhjal.

3. Isikud, kes on kohustatud pidama registreid, registreerivad iga nende ruumidesse sissetuleva ja sealt väljamineva tootepartii vastavalt lõikele 1 ning artikli 14 lõikes 1 täpsustatud toimingud. Samuti peab nendel isikutel olema esitamiseks igasissetulevate ja väljaminevate kaupade registritesse tehtud kande kohta asjakohase veo saatedokument või muu tõendav dokument, eelkõige äridokument.

Artikkel 12

1. Registreid peetakse:

- järjestikuselt nummerdatud köidetud lehtedel, või

- sobiva, pädevate asutuste poolt heakskiidetud kaasaegse raamatupidamissüsteemi alusel, tingimusel et selles kajastuvad andmed, mis tuleks registritesse kanda.

Sellest olenemata võivad liikmesriigid ette näha, et:

a) ettevõtjad, kes ei vii läbi artikli 14 lõikes 1 täpsustatud toiminguid ega tegele veinivalmistamisega, võivad registritena pidada veinitoodete veo saatedokumentide kogumit;

b) tootjad võivad registreid pidada komisjoni 4. juuli 1996. aasta määruses (EÜ) nr 1294/96 [15] ettenähtud saagi-, toote- ning varude deklaratsioonide alusel, mille tagaküljele on tehtud märkeid.

2. Registreid peetakse eraldi iga ettevõtja kohta ning asjakohaseid dokumente hoitakse samades ruumides kus tooteidki.

Sellest olenemata võivad pädevad asutused anda loa, vajaduse korral koos juhendiga, et:

a) registreid võib pidada ettevõtte registreeritud tegevuskohas juhul, kui tooteid hoitakse mitmes ühele ja samale ettevõtjale kuuluvas eri laos, mis asuvad ühes ja samas kohalikus haldusüksuses või vahetus läheduses asuvas kohalikus haldusüksuses;

b) registreid võib pidada sellele spetsialiseerunud ettevõte,

tingimusel, et kohas, kus tooteid tegelikult hoitakse, on toodete ja kaubavarude sissetulemist ja väljaminekut võimalik igal ajal muude täiendavate dokumentide põhjal kontrollida.

Kui jaekauplused, kes müüvad otse tarbijale, kuuluvad ühele ja samale ettevõtjale ning neid varustab üks või mitu sellele ettevõtjale kuuluvat keskladu, peavad kõnealused kesklaod pidama registreid, ilma et see piiraks artikli 11 lõike 2 punkti b kohaldamist; tarned nimetatud jaekauplustesse kantakse sellistesse registritesse toodete väljaminekutena.

3. Registritesse kantavate toodete puhul peetakse eraldi arvestust:

- iga määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisas või määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklis 34 esitatud kategooria kohta,

- iga mpv-kvaliteetveini ja mpv-kvaliteetveiniks töötlemiseks ettenähtud toodete kohta, mis on valmistatud samas määratletud piirkonnas koristatud viinamarjadest,

- iga geograafilise piirkonna nimega tähistatud lauaveini ja selliseks lauaveiniks töötlemiseks ettenähtud toodete kohta, mis on valmistatud samas viinamarjakasvatuspiirkonnas koristatud viinamarjadest.

Vastavalt ühenduse sätetele sildistatud kuni 60-liitristesse mahutitesse pandud erineva päritoluga mpv-kvaliteetveine, mis saadakse kolmandalt isikult ning mida hoitakse müügiks, võib kanda samasse arvestusse tingimusel, et selleks on nõusoleku andnud pädev asutus või pädeva asutuse poolt volitatud asutus või organ ning et arvestuses kajastuvad eraldi iga mpv-kvaliteetveini sissetulekud ja väljaminekud; seda kohaldatakse ka geograafilise piirkonna nimega tähistatud lauaveinide suhtes.

Kui mpv-kvaliteetveini klassi alandatakse, märgitakse see ka registritesse.

4. Liikmesriigid määravad kindlaks ladustamise, töötlemise või tootekategooria muutmise käigus aurumisel tekkinud kadude suurimad lubatud protsendimäärad.

Kui tegelik kadu ületab:

- veo jooksul II lisa punkti B alapunktis 1.2 osutatud lubatud hälbe ning

- esimeses lõigus osutatud juhtudel liikmesriigi poolt kindlaksmääratud maksimumprotsendi,

teatab registrite pidaja sellest kirjalikult liikmesriigi poolt ettenähtud aja jooksul kõnealuse territooriumi pädevale asutusele, mis võtab vajalikud meetmed.

Liikmesriigid täpsustavad, kuidas tehakse registritesse kandeid, mis on seotud:

- tootja ja tema pere isikliku tarbimisega,

- toodete mahu ettenägematute muutustega.

Artikkel 13

1. Iga toodete sissetuleku ja väljamineku kohta märgitakse registritesse:

- toote kontrollnumber, kui selline number on ette nähtud ühenduse või riiklike sätetega,

- toimingu kuupäev,

- tegelik sissetulev või väljaminev kogus,

- asjaomane toode, kirjeldatuna vastavalt asjakohastele ühenduse ja riiklikele sätetele,

- viide kõnealuse veo saatedokumendile.

Artikli 7 lõikes 5 osutatud juhtudel kantakse väljaminevate kaupade registrisse viide dokumendile, mille alusel on toodet eelnevalt veetud.

2. Üks kord aastas, kuupäeval, mille võivad määrata liikmesriigid, tuleb sissetulevate ja väljaminevate kaupade registrid sulgeda. Kaubavarude inventuur tehakse aastabilansi raames. Olemasolevad varud tuleb kanda registritesse sissetulevate toodetena aastabilansile järgneval kuupäeval. Juhul kui aastabilanss näitab erinevusi teoreetiliste varude ja tegelike varude vahel, tuleb see märkida lõpparuandesse.

Artikkel 14

1. Registritesse märgitakse järgmised toimingud:

- alkoholisisalduse suurendamine,

- hapestamine,

- happesuse vähendamine,

- magustamine,

- segamine,

- villimine,

- destilleerimine,

- vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini valmistamine,

- liköörveini valmistamine,

- puhastatud või puhastamata kontsentreeritud viinamarjavirde valmistamine,

- töötlemine aktiivsöega,

- töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga,

- veini kangendamine destilleerimiseks,

- muud alkoholi lisamisega seotud protsessid,

- töötlemine muu kategooria tooteks, eriti aromatiseeritud veiniks,

- elektrodialüüsiga töötlemine.

Kui ettevõtjale on antud luba artikli 12 lõike 1 teises lõigus osutatud lihtsustatud registreid, võib pädev asutus määruse (EÜ) nr 1439/1999 V lisa punkti G alapunktis 5 sätestatud märgete duplikaate, mis on koostatud vastavalt komisjoni 24. juuli 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1622/2000 [16] artiklitele 22–29 aktsepteerida samaväärsetena kannetega alkoholisisalduse suurendamise, hapestamise ja happesuse vähendamise kohta registrites.

2. Iga lõikes 1 täpsustatud toimingu kohta märgitakse registrisse, välja arvatud lõikes 3 osutatud registritesse:

- läbiviidud toimingud ja kuupäev,

- kasutatavate toodete laad ja kogused,

- toimingu abil saadud toote kogus,

- alkoholisisalduse suurendamisel, hapestamisel ja happesuse vähendamisel ning magustamisel ja destilleerimiseks kangendamisel kasutatud toote kogus,

- toodete kirjeldus enne ja pärast toimingut vastavalt asjakohastele ühenduse ja riiklikele eeskirjadele,

- märgistus mahutitel, milles registritesse kantavad tooted enne toimingut olid ja milles nad on pärast toimingut,

- villimise korral täidetud pudelite arv ja nende sisu,

- lepingulise villimise korral villija nimi ja aadress.

Kui toote kategooria muutus ei ole tingitud ühestki lõike 1 esimeses lõigus osutatud toimingust, eelkõige viinamarjavirde käärimine, märgitakse registritesse muutusjärgse toote kogused ja tüüp.

Kui vein on kangendatud destilleerimiseks, tuleb registritesse kanda ka määruse (EÜ) nr 1623/2000 artikli 68 lõike 2 punktis a ja artikli 70 lõike 2 punktis e osutatud teave.

3. Vahuveini tootmise korral kantakse registritesse iga valmistatava kuvee kohta:

- valmistamise kuupäev,

- kvaliteetvahuveinide ja mpv-kvaliteetvahuveinide villimise kuupäev,

- kuvee kogus ning kõik selle koostisosad, nende kogus, tegelik alkoholisisaldus ja võimalik alkoholisisaldus,

- kõik määruse (EÜ) nr 1622/2000 artiklis 24 loetletud käsitlused,

- kasutatud tirage-liqueur kogus,

- expedition-liqueur kogus,

- saadud pudelite arv, märkides vajaduse korral vahuveini tüübi, kasutades jääksuhkrusisalduse märget, tingimusel et see märge esineb etiketil.

4. Liköörveini valmistamise puhul märgitakse registritesse iga partii kohta:

- mis tahes määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisa B osa alapunkti b punktis 14 loetletud toodete lisamise kuupäev,

- lisatud toote laad ja kogus.

Artikkel 15

1. Registrite pidajad peavad pidama eraldi registreid või eraldi arvestust järgmiste nende valduses olevate sissetulevate ja väljaminevate toodete ja ainete kohta, sõltumata nende otstarbest, kaasa arvatud registrite pidajate ruumides kasutatavate toodete ja ainete kohta:

- sahharoos,

- kontsentreeritud viinamarjavirre,

- puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirre,

- hapestamiseks kasutatavad tooted,

- happesuse vähendamiseks kasutatavad tooted,

- veinist destilleeritud piiritus.

Eraldi registrite või eraldi arvestuse pidamine ei vabasta määruse (EÜ) nr 1493/1999 V lisa G osa punktis 5 osutatud teatiste edastamisest.

2. Lõikes 1 osutatud eraldi registrites või eraldi arvestustes märgitakse iga toote kohta eraldi:

a) sissetulevate toodete puhul:

- tarnija nimi või ärinimi ja aadress, viidates vajaduse korral toote veo saatedokumendile,

- asjaomane kogus,

- sissetuleku kuupäev;

b) väljaminevate toodete puhul:

- asjaomane kogus,

- kasutamise või väljaviimise kuupäev,

- vajaduse korral kaubasaaja nimi või ärinimi ja aadress.

Artikkel 16

1. Andmed kantakse eraldi registritesse või eraldi arvestustesse järgmiselt:

- artiklites 11, 12 ja 13 osutatud andmed sissetulevate kaupade puhul hiljemalt vastuvõtmisele järgneval tööpäeval ning väljaminevate kaupade puhul hiljemalt lähetusele järgneval kolmandal tööpäeval,

- artiklis 14 osutatud andmed hiljemalt toimingule järgneval esimesel tööpäeval ning rikastamisega seotud andmete puhul rikastamise päeval,

- artiklis 15 osutatud andmed sissetulevate ja väljaminevate kaupade puhul hiljemalt vastuvõtmisele või lähetamisele järgneval tööpäeval ning toodete kasutamise puhul kasutamise päeval.

Liikmesriigid võivad siiski lubada pikemaid tähtaegu, mis ei ületa 30 päeva, eriti elektroonilise andmetöötluse kasutamise korral, tingimusel, et sissetulevaid ja väljaminevaid tooteid ning artiklis 14 osutatud toiminguid saab siiski igal ajal kontrollida muude täiendavate dokumentide põhjal ning et neid dokumente peab pädev asutus või selle poolt volitatud asutus või organ usaldusväärseteks.

2. Olenemata lõike 1 esimesest lõigust ning kui liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 17 vastuvõetud sätetes ei ole sätestatud teisiti, võib sama toote partiid kanda väljaminevate kaupade registrisse igal kuul, juhul kui toode on pakitud üksnes artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud mahutitesse.

Artikkel 17

1. Liikmesriigid võivad lubada olemasolevate registrite kohandamist ning sätestada lisaeeskirjad või rangemad nõuded registrite pidamiseks ja nende kontrollimiseks. Eelkõige võivad liikmesriigid nõuda, et teatavate toodete kohta peetakse eraldi arvestust või teatavate tootekategooriate või artikli 14 lõikes 1 osutatud toimingute kohta peetakse eraldi registreid.

2. Artikli 5 lõike 2 kohaldamisel võivad liikmesriigid sätestada, et pädev asutus võib ise registreid pidada või teha selle ülesandeks selleks volitatud asutusele.

III JAOTIS

Üld- ja üleminekusätted

Artikkel 18

1. Liikmesriigid võivad:

a) ette näha, et laoarvestust tuleb pidada sulgurite kohta, mida kasutatakse nende territooriumil turule lubatavate toodete pakendamisel artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud kuni viieliitrise nominaalmahuga mahutitesse, ning et sulguritel peavad olema märgitud teatavad andmed;

b) nõuda lisateavet nende territooriumil valmistatud veinitoodete veo saatedokumentidel, kui selline teave on vajalik kontrollide läbiviimiseks;

c) sätestada koha teatava kohustusliku teabe märkimiseks nende territooriumil algava veinitoodete veo saatedokumentidel, kui seda nõuab elektrooniline laoarvestuse süsteem, tingimusel et artikli 7 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud näidise vormi ei muudeta;

d) lubada, et nende territooriumil algava ja lõppeva veo puhul, mille kestel ei läbita teise liikmesriigi territooriumi ega kolmandat riiki, võib andmed viinamarjavirde tiheduse kohta asendada 31. juulil 2002 lõppeva üleminekuperioodi jooksul andmetega tiheduse kohta Oechsle kraadides;

e) sätestada, et nende territooriumil koostatud veo saatedokumentidele tuleb peale veo alguse kuupäeva märkida ka veo alguse kellaaeg;

f) täienduseks artikli 4 lõikele 1 sätestada, et ühtki dokumenti ei nõuta pressitud või pressimata viinamarjade või viinamarjavirde veoks tootjatelt, kes kuuluvad tootjarühma ja kes on viinamarjad või viinamarjavirde ise tootnud, ega kõnealuseid tooteid valdavalt tootjarühmalt ega siis, kui vedu toimub selliste tootjate või tootjarühmade nimel asjaomase rühma vastuvõtupunkti või veinivalmistusettevõttesse ja tingimusel, et selline vedu algab ja lõpeb ühes ja samas viinamarjakasvatusvööndis ning kõnealune toode on ette nähtud töötlemiseks mpv-kvaliteetveiniks asjaomases määratletud piirkonnas või vahetult sellega piirneval alal;

g) sätestada, et:

- kaubasaatjal peab olema üks või mitu nende territooriumil algava veo saatedokumendi koopiat,

- kaubasaajal peab olema üks või mitu teises liikmesriigis või kolmandas riigis alanud ning nende territooriumil lõppeva veo saatedokumendi koopiat.

Sellistel juhtudel määravad liikmesriigid kindlaks selliste koopiate otstarbe;

h) sätestada, et artikli 4 lõike 1 punktis b osutatud erandit teatavate viinamarjavedude saatedokumentide kasutamisest vabastamise kohta ei saa kohaldada veol, mis algab ja lõpeb nende territooriumil;

i) sätestada, et artiklis 10 osutatud veo puhul, mis algab nende territooriumil ja lõpeb teise liikmesriigi territooriumil, peab kaubasaatja saatma koos vastavalt artiklile 10 tehtud koopiatega mahalaadimiskoha pädeva asutuse nime ja aadressi.

2. Ilma et see piiraks direktiivi 92/12/EMÜ artikli 21 kohaldamist, ei või liikmesriigid kasutatavate sulgurite tõttu keelata ega takistada artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud kuni viieliitrise nominaalmahuga mahutites olevate toodete liikumist, kui kasutatav sulgur või pakendiliik on märgitud I lisa loetelus.

Sellest olenemata võivad liikmesriigid endi territooriumil pakendatud toodete puhul keelata teatavate I lisa loetelus märgitud sulgurite või pakendiliikide kasutamise või kehtestada selliste sulgurite kasutamiseks teatavad tingimused.

Artikkel 19

1. Ilma et see piiraks rangemate sätete kohaldamist, mille liikmesriigid on vastu võtnud muudel eesmärkidel sätestatud õigusaktide või ettenähtud riikliku menetluse kohaldamiseks, tuleb käesoleva määruse alusel nõutavaid saatedokumente ning nende koopiaid säilitada vähemalt viis aastat alates selle kalendriaasta lõpust, mil need on koostatud.

2. Käesoleva määrusega ettenähtud registreid ja registritesse kantud toimingutega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt viis aastat pärast registrite kontode sulgemist. Kui registris on üks või mitu tähtsusetu veinikogusega kontot sulgemata, võib sellised kontod üle kanda teise registrisse, märkides ülekande algsesse registrisse. Sellisel juhul algab esimeses lõigus osutatud viieaastane periood ülekande päeval.

Artikkel 20

1. Iga liikmesriik teatab komisjonile:

- käesoleva määruse rakendamise eest vastutava asutuse või asutuste nime(d) ja aadressi(d),

- vajaduse korral pädeva asutuse poolt käesoleva määruse rakendamiseks volitatud organi nime ja aadressi.

2. Iga liikmesriik teatab komisjonile:

- lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja organitega seotud edasised muudatused,

- käesoleva määruse rakendamiseks võetud meetmed, kui neil meetmetel on määruses (EÜ) nr 2729/2000 osutatud liikmesriikidevahelise koostöö jaoks eriline väärtus.

Artikkel 21

1. Määrus (EMÜ) nr 2238/93 tunnistatakse kehtetuks.

2. Viiteid lõikega 1 kehtetuks tunnistatud määrusele tõlgendatakse viidetena käesolevale määrusele.

3. Määruse (EMÜ) nr 2238/93 artikli 4 lõike 2 itaaliakeelne tekst jääb siiski Itaalias kehtima kuni 30. septembrini 2001.

Artikkel 22

Käesoleva määruse artikli 4 lõige 2 jõustub Itaalias 1. oktoobril 2001.

Artikkel 23

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. maist 2001.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24 aprill 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Franz Fischler

[1] EÜT L 179, 14.7.1999, lk 1.

[2] EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2.

[3] EÜT L 76, 23.3.1992, lk 1.

[4] EÜT L 193, 29.7.2000, lk 73.

[5] EÜT L 276, 19.9.1992, lk 1.

[6] EÜT L 198, 7.8.1993, lk 5.

[7] EÜT L 369, 18.12.1992, lk 17.

[8] EÜT L 200, 10.8.1993, lk 10.

[9] EÜT L 188, 21.7.1999, lk 33.

[10] EÜT L 128, 10.5.2001, lk 1.

[11] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 45.

[12] EÜT L 316, 15.12.2000, lk 16.

[13] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

[14] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

[15] EÜT L 166, 5.7.1996, lk 14.

[16] EÜT L 194, 31.7.2000, lk 1.

--------------------------------------------------

I LISA

Ühenduses heakskiidetud ja artikli 2 punktis h osutatud väikeste veinitoodete mahutite sulgurite loetelu

1. Korgist või muust inertsest materjalist valmistatud silindrilised punnid, mis on katmata või kaetud eelkõige kapsli- või kettakujulise konstruktsiooniga. Konstruktsioon peab muutuma kasutamiskõlbmatuks, kui see avatakse, ning võib olla valmistatud:

- alumiiniumist,

- metallisulamist,

- termokahanevast plastist,

- alumiiniumist ülaosaga polüvinüülkloriidist,

- toidus kasutatavast vahast, mis on kaetud või katmata muu inertse ainega.

2. Korgist või muust inertsest materjalist valmistatud ning täielikult pudelikaela lükatud äärisega punnid koos avamisel kõrvaldatava metall- või plastikkapsliga, mis katab nii kaela kui punni.

3. Korgist või muust inertsest materjalist valmistatud, avamisel kõrvaldatavate seoste või kinnitustega seenekujulised punnid, mis on mõnikord kaetud metall- või plastfooliumiga.

4. Keermega alumiinium- või plekk-korgid, milles on korgist või inertsest materjalist ketas ning mis on varustatud avamisel äratõmmatava või eemaldatava kaitserõngaga (pilfer-proof süsteem).

5. Keermega plastkorgid.

6. Ärarebitavad korgid, mis on valmistatud:

- alumiiniumist,

- plastist,

- mõlemast eespool nimetatud materjalist.

7. Metallist kroonkorgid, milles on korgist või inertsest materjalist ketas.

8. Sulgurid, mis moodustavad osa pakendist, mida ei saa pärast avamist uuesti kasutada, näiteks:

- plekkpurgid,

- alumiiniumpurgid,

- kartongpakendid,

- plastpakendid,

- mitmest eespool nimetatud materjalidest valmistatud mahutid,

- elastsed plastkotid,

- alumiiniumist ja plastist elastsed kotid,

- alumiiniumfooliumist tetrapakendid.

--------------------------------------------------

II LISA

Saatedokumentide koostamise lisajuhised

A. Üldeeskirjad

1. Dokument peab eelistatult olema täidetud kirjutusmasinaga. Dokumendi täitmisel käsitsi tuleb seda teha loetavalt ja kustutamatult.

2. Dokument ei tohi sisaldada kustutatud või ülekirjutatud sõnu. Saatedokumenti ei või kasutada, kui selle täitmisel on tehtud vigu.

3. Koopiad peavad olema kas kinnitatud valguskoopiad või koopiad isekopeeruval või kopeerpaberi abil saadud koopiad. Ettenähtud saatedokumendi koopiale märgitakse "koopia" või samaväärne märge.

4. Kui dokumenti, mis on koostatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2719/92 lisas esitatud näidisele (saate- või äridokument) või määruse (EMÜ) nr 3649/92 lisas esitatud näidisele (lihtsustatud saatedokument või äridokument), kasutatakse saatedokumendina veinitoote puhul, mille suhtes ei kohaldata artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud ja direktiivis 92/12/EMÜ sätestatud veinitoodete liikumise formaalsusi, tuleb lahtrites, mille täitmine ei ole kohustuslik, tõmmata nurgast nurka diagonaaljoon.

B. Erieeskirjad

1. Andmed tootekirjelduse kohta:

1.1. Toote kategooria

Märkida kategooria, millesse tooted kuuluvad, kasutades ühenduse eeskirjadele vastavat väljendit, mis kirjeldab toodet kõige täpsemalt, näiteks:

- lauavein,

- mpv-kvaliteetvein,

- viinamarjavirre,

- viinamarjavirre mpv-kvaliteetveini valmistamiseks,

- importvein.

1.2. Tegelik alkoholisisaldus ja üldalkoholisisaldus, tihedus.

Saatedokumendi täitmisel:

a) tuleb veini, välja arvatud kääriva toorveini tegelik alkoholisisaldus või kääriva toorveini ja osaliselt käärinud viinamarjavirde üldalkoholisisaldus väljendada mahuprotsentides ja mahuprotsendi kümnendikkudes;

b) tuleb viinamarjavirde murdumisnäitaja arvutada ühenduse poolt tunnustatud mõõtmismeetodil. See tuleb märkida võimaliku alkoholisisaldusena, väljendatuna mahuprotsentides. Selle võib asendada tihedusega, väljendatuna grammides kuupsentimeetri kohta;

c) värske viinamarjavirde puhul, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamise teel, tuleb tihedus märkida väljendatuna grammides kuupsentimeetri kohta ning selle toote tegelik alkoholisisaldus tuleb märkida mahuprotsentides ja mahuprotsendi kümnendikkudes;

d) kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde ja kontsentreeritud viinamarjamahla suhkrusisaldus tuleb märkida üldsuhkrusisaldusena väljendatuna grammides liitri ja kilogrammi kohta;

e) võib märkida ka viinamarjade pressimisjääkide ja veini käärimissette tegeliku alkoholisisalduse (vabatahtlik), väljendatuna puhta alkoholi liitrites detsitonni kohta.

See teave tuleb esitada, kasutades ühenduse poolt tunnustatud vastavustabeleid, mis sisalduvad analüüsimeetodeid käsitlevates eeskirjades.

Ilma et see piiraks ühenduse sätete kohaldamist, millega on ettenähtud piirangud teatavatele veinitoodetele, lubatakse järgmisi hälbeid:

- üldalkoholisisalduse või tegeliku alkoholisisalduse puhul ± 0,2 mahuprotsenti,

- tiheduse puhul kuus kümnetuhandikku (± 0,0006),

- suhkrusisalduse puhul ± 3 %.

2. Andmed netokoguse kohta:

Netokogus:

- tonnides või kilogrammides väljendatavate viinamarjade, kontsentreeritud viinamarjavirde, puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde, kontsentreeritud viinamarjamahla, viinamarjade pressimisjääkide ja veini käärimissette netokoguse puhul tuleb kasutada tähiseid "t" või "kg",

- muude hektoliitrites või liitrites väljendatavate toodete netokoguse puhul tuleb kasutada tähiseid "hl" või "l".

Pakkimata veetavate toodete koguse märkimisel võib lubada hälvet 1,5 % kogu netokogusest.

3. Muud andmed pakkimata veetavate toodete veo kohta:

3.1. Viinamarjakasvatusvöönd

Viinamarjakasvatusvöönd, kust veetav toode pärit on, märgitakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1493/1999 III lisale, kasutades järgmisi lühendeid: A, B, CI(a), CI(b), CII, CIII(a) ja CIII(b).

3.2. Läbiviidud toimingud

Toimingud, mille veetavad tooted on läbinud, märgitakse sulgudes järgmisi numbreid kasutades:

0 : toode ei ole läbinud ühtki järgmistest toimingutest;

1 : toodet on rikastatud;

2 : toodet on hapestatud;

3 : toote happesust on vähendatud;

4 : toodet on magustatud;

5 : toodet on kangendatud destilleerimiseks;

6 : tootele on lisatud toodet, mis on pärit muust geograafilisest üksusest kui kirjelduses märgitud üksus;

7 : tootele on lisatud toodet, mis on saadud muust viinamarjasordist kui kirjelduses märgitud;

8 : tootele on lisatud toodet, mis on koristatud kirjelduses märgitud aastast erineval aastal;

9 : muud toimingud (täpsustada).

Näited:

- vööndist B pärit rikastatud veini puhul märkida B (1),

- vööndist CIII (b) pärit hapestatud viinamarjavirde puhul märkida CIII (b) (2).

Andmed viinamarjakasvatusvööndi ja läbiviidud toimingute kohta tuleb lisada toote kirjeldusega seotud andmetega samasse vaatevälja.

C. Käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 osutatud saatedokumendi (III lisa) koostamiseks vajalikud andmed

Sissejuhatav märkus:

III lisas esitatud saatedokumendi näidise nõudeid peab rangelt järgima. Teabe märkimiseks joontega märgistatud lahtrite mõõtmed on siiski üksnes ligikaudsed.

Lahtri number III lisas esitatud näidises | |

Kaubasaatja: täisnimi ja aadress, sh sihtnumber | 1 |

Viitenumber: viitenumber saadetise identifitseerimiseks kaubasaatja registrites (näiteks arve number) | 2 |

Kaubasaaja: täisnimi ja aadress, sh sihtnumber | 3 |

Lähtekoha pädev asutus: lähtekohas äridokumendi kontrollimise eest vastutava pädeva asutuse nimi ja aadress. Need andmed on kohustuslikud üksnes veol teise liikmesriiki või väljapoole ühendust. | 4 |

Vedaja: esimese veo korraldamise eest vastutava isiku nimi ja aadress (kui isik ei ole kaubasaatja). Muud andmed veo kohta Märkida: a)veovahendi tüüp (veoauto, kaubik, paakauto, sõiduauto, raudteevagun, paakvagun, lennuk);b)registreerimismärk või laeva puhul nimi (ei ole kohustuslik) | 5 |

Lähetuskuupäev ning kui liikmesriik, mille territooriumil vedu algab, on sätestanud, lähetuse kellaaeg Veovahendi vahetuse korral peab vedaja, kes toote ümber laadib, märkima dokumendi tagaküljele: lähetamise kuupäeva,kasutatavate veovahendite tüübi ning sõidukite registreerimisnumbri ja laeva puhul nimed,oma perekonnanime ja eesnime või äriühingu nime ja aadressi, sh sihtnumbri | 6 |

Tarnekoht: kauba tegelik üleandmiskoht, kui kaupa ei toimetata kaubasaaja märgitud aadressile. Eksporditavate kaupade puhul tuleb märkida üks artikli 8 lõikes 2 osutatud märgetest | 7 |

Vastavalt määrustele (EMÜ) nr 2392/89 ja 3201/90 veetavate toodete kirjeldus ning kohaldatavad riiklikud eeskirjad, eelkõige kohustuslikud märked Pakendid ja kauba kirjeldus: välispakendite identifitseerimisnumbrid ja arv, sisepakendite arv | 8 |

Kirjeldust võib jätkata igale eksemplarile lisatud eraldi lehel. Selleks võib kasutada pakendite loetelu. Pakkimata kaupade veo korral: veini puhul tegelik alkoholisisaldus,kääritamata toodete puhul murdumisnäitaja või tihedus,käärivate toodete puhul üldalkoholisisaldus,veinide puhul, mille jääksuhkru sisaldus on üle 4 grammi liitri kohta, lisaks tegelikule alkoholisisaldusele üldalkoholisisaldus | 8 |

Kogus: pakkimata kauba puhul üldnetokogus,pakendatud toodete puhul kasutatavate mahutite arv ja nominaalmaht | 9 |

Lähteliikmesriigi sätestatud lisateave: kui selline teave on ette nähtud, tuleb järgida asjaomase liikmesriigi juhiseid; kui ei, tõmmata sellesse lahtrisse diagonaaljoon | 10 |

Päritolunimetussertifikaat: vaata artikkel 7 | 11 |

--------------------------------------------------

III LISA

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

IV LISA

ERITEMPEL

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------