32001D0079

NÕUKOGU OTSUS,

22. jaanuar 2001,

Euroopa Liidu Sõjalise Komitee loomise kohta

(2001/79/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 207,

meenutades Euroopa Liidu lepingu artiklit 25

ning arvestades järgmist:

(1) Ühise välis- ja julgeolekupoliitika ja eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 17 sätestatud ühise Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamise raamistikus jõudis Euroopa Ülemkogu Nice'is 7.-11. detsembril 2000 kokkuleppele Euroopa Liidu Sõjalise Komitee loomise kohta, määratledes komitee ja selle esimehe missiooni ja funktsioonid.

(2) Täites Euroopa Ülemkogu suuniseid, peaks see komitee alustama oma tööd,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Luuakse Euroopa Liidu Sõjaline Komitee (edaspidi "komitee"), mis koosneb liikmesriikide kaitsejõudude ülematest, keda esindavad nende sõjalised esindajad.

Komitee koguneb kaitsejõudude ülemate tasandil, kui see on vajalik.

Artikkel 2

Komitee missioon ja funktsioonid on määratletud Nice'is kogunenud Euroopa Ülemkogu heakskiidetud eesistujariigi aruandele lisatud IV lisas, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 3

1. Nõukogu määrab komitee esimehe (edaspidi "esimees") kaitsejõudude juhtide tasandil kohtunud komitee soovituse alusel.

2. Esimehe ametiaeg on kolm aastat, kui nõukogu ei otsusta teisiti. Tema missioon ja funktsioonid on samuti määratletud eespool nimetatud lisas.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 5

1. Ilma et see piiraks artikli 3 lõiget 1, kohaldatakse käesolevat otsust esimese esimehe ametisse määramise päevast, mitte hiljem Euroopa Liidu sõjalise staabi loomist käsitleva otsuse[1] kohaldamiskuupäevast ja põhimõtteliselt enne 2001. aasta juuni lõppu.

2. Otsusega 2000/144/ÜVJP[2] moodustatud ajutine sõjaline organ jätkab oma ülesannete täitmist kuni käesoleva otsuse kohaldamiskuupäevani.

Artikkel 6

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 22. jaanuar 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LINDH

LISA

EUROOPA LIIDU SÕJALINE KOMITEE (ELSK)

1. Sissejuhatus

Euroopa Ülemkogu otsustas Helsingis moodustada nõukogu raames uued alatised poliitilised ja sõjalised organid, mis võimaldaksid Euroopa Liidul kanda vastutust seoses EL lepingus määratletud konfliktide vältimise ja kriiside ohjeldamise erinevate ülesannetega ehk Petersbergi ülesannetega.

Nagu on sätestatud Helsingi aruandes, koosneb "nõukogu raames moodustatud" Euroopa Liidu Sõjaline Komitee (ELSK) kaitsejõudude ülematest, keda esindavad nende sõjalised esindajad. ELSK koguneb kaitsejõudude ülemate tasandil, kui see on vajalik. Komitee annab sõjalist nõu ja esitab poliitika- ja julgeolekukomiteele soovitusi, samuti annab sõjalisi suuniseid Euroopa Liidu sõjalisele staabile (ELST). ELSK esimees võtab osa nõukogu kohtumistest, kui seal tehakse kaitsepoliitilise tähendusega otsuseid.

ELSK on nõukogus loodud kõrgeim sõjaline organ.

Selleks on ELSK-l järgmine pädevus:

2. Missioon

ELSK vastutab poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjaliste nõuannete ja soovituste esitamise eest kõigis sõjalistes küsimustes Euroopa Liidus. Komitee juhib sõjaväeliselt kõiki sõjaväelisi tegevusi EL raamistikus.

3. Funktsioonid

Komitee on konsensusel põhinevate sõjaliste nõuannete allikas.

Komitee on sõjalise konsulteerimise ja koostöö foorum EL liikmesriikide vahel konfliktide väktimise ja kriiside ohjeldamise valdkonnas.

Komitee annab poliitika- ja julgeolekukomiteele sõjalisi nõuandeid ja soovitusi komitee taotlusel või omal algatusel, tegutsedes poliitika- ja julgeolekukomitee esitatud suuniste raames, eelkõige järgmistes küsimustes:

- kriiside ohjeldamise üldkontseptsiooni sõjaliste aspektide väljatöötamine,

- sõjalised aspektid, mis on seotud kriisiohjeldamisoperatsioonide ja -olukordade poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimisega,

- võimalike kriiside riskianalüüs,

- kriisiolukorra ja selle mõju sõjaline mõõde, eelkõige ohjeldamise järgmistes etappides; selleks aitab kaasa kriisivaatluskeskus,

- suutlikkuseesmärkide väljatöötamine, hindamine ja läbivaatamine kokkulepitud korras,

- EL sõjaväelised suhted ELi mittekuuluvate NATO liikmetega, muude EL kandidaatriikidega, muude riikide ja organisatsioonidega, sealhulgas NATOga,

- operatsioonide ja õppuste rahaliste kulutuste hindamine.

a) Kriiside ohjeldamise olukordades

Poliitika- ja julgeolekukomitee taotlusel annab välja Euroopa Liidu sõjalise staabi ülemjuhatajale koostamisjuhise strateegiliste sõjaväeliste võimaluste koostamiseks ja esitamiseks.

Komitee annab hinnangu EL sõjalise staabi esitatud strateegilistele sõjaväelistele valikuvõimalustele ja edastab need poliitika- ka julgeolekukomiteele koos oma hinnangu ja sõjalise nõuandega.

Komitee kinnitab nõukogu valitud sõjalise valikuvõimaluse alusel operatsiooni ülemale antava esialgse eelplaneerimisjuhendi.

Komitee esitab EL sõjalise staabi hinnangu alusel poliitika- ja julgeolekukomiteele nõuanded ja soovitused:

- operatsiooni ülema väljatöötatud operatsiooni kontseptsiooni kohta,

- operatsiooni ülema koostatud esialgse operatsioonikava kohta.

Komitee annab poliitika- ja julgeolekukomiteele nõu operatsiooni lõpetamise küsimustes.

b) Operatsiooni ajal

ELSK kontrollib operatsiooni ülema vastutusel läbiviidatavate sõjaliste operatsioonide nõuetekohasust.

ELSK liikmed osalevad või on esindatud toetajate komitees.

4. ELSK esimees

ELSK-l on alaline esimees, kelle ülesanded on esitatud allpool.

ELSK esimees on ametisse määramisel nelja tärni kõrgem ohvitser, eelistatavalt EL liikmesriigi endine kaitsejõudude ülem.

Ta valitakse liikmesriikide kaitsejõude ülemate poolt vastavalt kinnitatud korrale ja nõukogu määrab ta ametisse kaitsejõudude ülemate tasandil peetud ELSK kohtumise soovituse alusel.

Tema ametiaeg on põhimõtteliselt kolm aastat, välja arvatud erandlikud asjaolud.

Ta saab oma ametivolitused ELSKlt, kellele ta oma tegevusest aru annab. ELSK esimehe ülesanded on rahvusvahelised, ta esindab vajadusel ELSKd poliitika- ja julgeolekukomitees ja nõukogus.

ELSK esimehena:

- juhatab ELSK koosolekuid sõjaliste esindajate ja kaitsejõudude ülemate tasandil,

- on ELSK esindaja ja antud juhul:

- osaleb vajaduse korral poliitika- ja julgeolekukomitees õigusega võtta osa aruteludest ning võtab osa nõukogu kohtumistest, kui seal tehakse kaitsepoliitilise tähendusega otsuseid, ja

- täidab peasekretäri/kõrge esindaja sõjaväelise nõuniku funktsiooni kõigis sõjaväelistes küsimustes, eelkõige EL kriisiohjeldamisstruktuuris järjepidevuse tagamisel,

- juhib ELSK tööd erapooletult ja konsensuse alusel,

- tegutseb ELSK nimel, andes välja EL sõjalise staabi peadirektorile direktiive ja suuniseid.

- tegutseb operatsiooni ülema esmase kontaktisikuna EL sõjaliste operatsioonide ajal,

- teeb koostööd eesistujariigiga oma tööprogrammi väljatöötamisel ja rakendamisel.

ELSK esimeest toetavad isiklikud töötajad ja teda abistab EL sõjaline staap, eelkõige seoses haldustoetusega nõokogu peasekretariaadile.

ELSK esimehe puudumisel asendab teda üks järgmistest:

- alaline ELSK esimehe asetäitja, kui otsustatakse selline koht luua ja täita,

- eesistujariigi esindaja või

- vanim sõjaline esindaja.

5. Muu

ELSK ja NATO sõjaliste organite vahel loodavad suhted on määratletud dokumendis EL/NATO püsikorra kohta. ELSK suhted ELi mittekuuluvate NATO liikmete ja muude EL kandidaatriikidega on määratletud dokumendis EL suhete kohta kolmandate riikidega.

ELSKd toetavad vajaduse korral sõjaline töörühm, EL sõjaline staap ning muud osakonnad ja teenistused.

[1] Nõukogu otsus 2001/80/ÜVJP (vt EÜT L 27, 30.1.2001, lk 7).

[2] Nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus 2000/144/ÜVJP ajutise sõjalise organi moodustamise kohta (EÜT L 49, 22.2.2000, lk 2).