32001D0078

Nõukogu otsus,

22. jaanuar 2001,

poliitika- ja julgeolekukomitee loomise kohta

(2001/78/ÜVJP)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 207,

meenutades Euroopa Liidu lepingu artiklit 25

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu Helsingi istungil jõuti põhimõttelisele kokkuleppele poliitika- ja julgeolekukomitee loomises ja nende otsuste alusel loodi nõukogu otsusega 2000/143/ÜVJP [1] ajutine poliitika- ja julgeolekukomitee.

(2) Euroopa Ülemkogu Nice'i istungil 7.–11. detsembril 2000 jõuti kokkuleppele alalise poliitika- ja julgeolekukomitee loomise suhtes ning määratleti selle roll, tegutsemisviisid ja ülesanded.

(3) Euroopa Ülemkogu Nice'i istungi suuniste kohaselt peaks see komitee alustama oma tööd.

(4) Täiel määral tuleks järgida liidu liikmesriikide ühtse esindatuse põhimõtet,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Luuakse poliitika- ja julgeolekukomitee (edaspidi "komitee") Euroopa Liidu lepingu artiklis 25 nimetatud komitee alalise struktuurina.

Artikkel 2

Komitee roll, tegutsemisviisid ja ülesanded määratakse kindlaks lisas, mis vastab Euroopa Ülemkogu Nice'i istungil heakskiidetud eesistuja aruande III lisale.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 22. jaanuar 2001

Nõukogu nimel

eesistuja

A. Lindh

[1] Nõukogu 14. veebruari 2000. aasta otsus 2000/143/ÜVJP ajutise poliitika- ja julgeolekukomitee moodustamise kohta (EÜT L 49, 22.2.2000, lk 1).

--------------------------------------------------

LISA

POLIITIKA- JA JULGEOLEKUKOMITEE

Helsingis vastuvõetud lähenemisviisi kohaselt on poliitika- ja julgeolekukomitee Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) liikumapanevaks jõuks: "Poliitika- ja julgeolekukomitee käsitleb ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõiki aspekte, kaasa arvatud Euroopa ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika…". Ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 kohaldamist, on poliitika- ja julgeolekukomiteel keskne osa kriisidega seotud EL tegevuse kindlaksmääramisel ja teostamisel.

Poliitika- ja julgeolekukomitee tegeleb kõikide Euroopa Liidu lepingu artiklis 25 nimetatud ülesannetega. See võib kokku tulla poliitikaosakondade juhatajate koosseisus.

Pärast konsulteerimist eesistujariigiga ning piiramata Euroopa Liidu lepingu artikli 18 kohaldamist, võib ÜVJP kõrge esindajana tegutsev peasekretär täita poliitika- ja julgeolekukomitee eesistuja ülesandeid, eelkõige kriisiolukorras.

1. Poliitika- ja julgeolekukomitee peab eelkõige:

a) jälgima rahvusvahelist olukorda ÜVJP kohaldamisalal, osalema poliitika määratlemises, koostades nõukogule arvamusi viimase taotlusel või omal algatusel, ning jälgima kokkulepitud poliitika rakendamist, ilma et see piiraks Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 207 kohaldamist ning eesistujariigi ja komisjoni volitusi;

b) tutvuma põhjalikult üldasjade nõukogu otsuste eelnõudega, mis on seotud komitee tegevusvaldkonnaga;

c) andma teistele komiteedele suuniseid ÜVJP kohaldamisala küsimustes;

d) hoidma eelissidemeid kõrge esindajana tegutseva peasekretäri ja teiste eriesindajatega;

e) saatma suuniseid sõjalisele komiteele; võtma vastu sõjalise komitee arvamusi ja soovitusi. Sõjalise komitee eesistuja, kes peab ühendust Euroopa Liidu sõjalise staabiga, osaleb vajaduse korral poliitika- ja julgeolekukomitee kohtumistel;

f) võtma kriisiohje tsiviilaspektide komiteelt vastu teavet, soovitusi ja arvamusi ning edastama viimasele suuniseid ÜVJP kohaldamisala küsimustes;

g) kooskõlastama, jälgima ja kontrollima ÜVJP kohaldamisala küsimuste arutamist eri töörühmades, kellele komitee võib anda suuniseid ning kelle aruanded ta peab läbi vaatama;

h) juhtima poliitilist dialoogi oma tasandil ja asutamislepingus kindlaksmääratud vormis;

i) olema esmatähtsaks foorumiks, kus pidada dialoogi Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika üle viieteistkümne ja kuue riigiga ning NATOga vastavalt asjakohastes dokumentides sätestatud korrale;

j) nõukogu egiidi all vastutama sõjalise võimsuse arendamise poliitilise suuna eest, võttes arvesse kriisi laadi, millega seoses Euroopa Liit kavatseb tegutseda. Sõjalise võimsuse arendamise raames saab poliitika- ja julgeolekukomitee arvamuse sõjaliselt komiteelt, keda abistab Euroopa Liidu Sõjaline Staap.

2. Lisaks sellele tegutseb poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogu organina, kes tegeleb kriisiolukordadega ja uurib kõiki võimalusi, mida liit võiks ühtses institutsioonilises raamistikus kasutada, piiramata ühegi samba otsustamis- ja rakendusmenetluse kohaldamist. Seega on õiguslikult siduvate otsuste vastuvõtmise volitused üksnes nõukogul, kelle töö valmistatakse ette alaliste esindajate komitees, ja komisjonil — kummalgi oma pädevusalas ja vastavalt asutamislepingutes sätestatud menetlustele. Komisjon kasutab oma volitusi, sealhulgas algatamisõigust, asutamislepingute kohaselt. Alaliste esindajate komitee täidab talle Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 207 ja nõukogu töökorra artikliga 19 pandud ülesandeid. Sellega seoses saab ta poliitika- ja julgeolekukomiteelt aegsasti teavet.

Kriisolukorras on nende kahe organi koostöö eriti vajalik ja see tagatakse eelkõige järgmiselt:

a) poliitika- ja julgeolekukomitee eesistuja peab vajaduse korral osalema alaliste esindajate komitee kohtumistel;

b) välissuhete nõunike ülesanne on tõhusalt ja pidevalt omavahel kooskõlastada ÜVJP ning teiste sammaste arutelusid (nõukogu 11. mai 1992. aasta otsuste lisa).

Kriisidega seotud EL tegevuse ettevalmistamiseks peab poliitika- ja julgeolekukomitee esitama nõukogule poliitilised eesmärgid, mida liit saavutada tahab, ja soovitab ühtset abinõude kava, millega saaks kriisi lahendamisele kaasa aidata. Eelkõige võib ta koostada arvamuse, millega soovitatakse nõukogul vastu võtta ühismeede. Piiramata komisjoni osa, kontrollib ta võetud meetmete rakendamist ja hindab nende toimet. Komisjon teatab poliitika- ja julgeolekukomiteele meetmetest, mida ta on võtnud või kavatseb võtta. Liikmesriigid teavitavad poliitika- ja julgeolekukomiteed meetmetest, mille nad on vastu võtnud või kavatsevad vastu võtta liikmesriigi tasandil.

Poliitika- ja julgeolekukomitee kannab hoolt kriisiga seotud EL sõjalise tegevuse poliitilise kontrolli ja strateegilise suuna eest. Selleks hindab ta eelkõige sõjalise komitee arvamuste ja soovituste alusel nõukogule esitatavaid olulisi andmeid (strateegilised sõjalised abinõud, sealhulgas käsuliin, operatsiooni kontseptsioon ja operatsiooni plaan).

Poliitika- ja julgeolekukomiteel on oluline osa eelkõige NATO ja asjaomaste kolmandate riikidega peetavate konsultatsioonide tõhustamisel.

Kõrge esindajana tegutsev peasekretär juhib poliitika- ja julgeolekukomitee menetluste alusel kriisivaatluskeskuse tööd. Nimetatud keskus toetab poliitika- ja julgeolekukomitee tegevust ja edastab sellele andmeid kriisiohjamise puhul sobivates tingimustes.

Võimaldamaks poliitika- ja julgeolekukomiteel tagada kriisiohjamise militaaroperatsiooni täielikku poliitilist kontrolli ja strateegilist juhtimist, kehtestatakse järgmine kord:

a) operatsiooni alustamiseks saadab poliitika- ja julgeolekukomitee nõukogule soovituse, mis põhineb sõjalise komitee arvamustel, vastavalt nõukogu töö ettevalmistamise tavapärasele menetlusele. Selle põhjal teeb nõukogu otsuse operatsiooni alustamise kohta ühismeetme raames;

b) vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklitele 18 ja 26 määratakse ühismeetmes eelkõige kindlaks kõrge esindajana tegutseva peasekretäri osa meetmete rakendamises, mis on seotud poliitika- ja julgeolekukomitee teostatava poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimisega. Nende meetmete rakendamisel tegutseb kõrge esindajana tegutsev peasekretär poliitika- ja julgeolekukomitee nõusoleku alusel. Kui leitakse, et on vaja uut nõukogu otsust, võib kasutada lihtsustatud kirjalikku menetlust (nõukogu töökorra artikli 12 lõige 4);

c) operatsiooni ajal teavitatakse nõukogu poliitika- ja julgeolekukomitee ettekannete kaudu, mille esitab kõrge esindajana tegutsev peasekretär, täites poliitika- ja julgeolekukomitee eesistuja ülesandeid.

--------------------------------------------------