32000D0265

Nõukogu otsus,

27. märts 2000,

finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (Sisnet) paigaldamist ja toimimist

(2000/265/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu asutamislepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimise protokolli (edaspi "Schengeni protokoll") artikli 2 lõike 1 teise lõigu esimest lauset

ning arvestades järgmist:

(1) Nõukogu asepeasekretäri volitati otsusega 1999/870/EÜ [1] esindama Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimisega seoses teatavaid liikmesriike Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (edaspidi "Sisnet") paigaldamist ja toimimist käsitlevate lepingute sõlmimisel ja haldamisel.

(2) Nimetatud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi ei kaeta Euroopa Liidu üldeelarvest; seepärast ei saa kohaldada Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 21. detsembri 1977. aasta finantsmääruse [2] sätteid.

(3) Seepärast on vaja kehtestada erieeskirjad, milles määratletakse lepingute sõlmimise käigus tekkinud kulutuste katmiseks ja nimetatud lepingute sõlmimisest tulenevate kohustuste täitmiseks vajaliku eelarve koostamise ja täitmise, asjaomaste riikide tasutavate osamaksude sissenõudmise ning raamatupidamisaruannete esitamise ja auditeerimise üksikasjalik kord.

(4) Vaja on kehtestada ka nende lepingute sõlmimise suhtes kohaldatavad eeskirjad.

(5) Käesolev otsus kujutab endast Schengeni acquis' edasiarendamist Schengeni protokolli tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

I PEATÜKK

Üldpõhimõtted

Artikkel 1

Selles finantsmääruses on "eelarve" juriidiline dokument, millega nähakse igaks eelarveaastaks ette otsuses 1999/870/EÜ nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike tulude ja kulude prognoos ning kinnitamine.

Artikkel 2

Selle finantsmäärusega kehtestatakse Sisnetiga seotud lepingute sõlmimise ning nende lepingutega seoses vajaliku eelarve koostamise ja täitmise üksikasjalikud eeskirjad.

Artikkel 3

1. Eelarve jaotatakse jaotisteks, mis hõlmavad kõnealuste lepingute sõlmimiseni viivaid ettevalmistavaid meetmeid, sealhulgas Sisneti pakkumiskutse ettevalmistamiseks tehtud kulutusi, Sisneti paigalduseelarvet ja tegevuseelarvet. Vajaduse korral jaotatakse iga jaotis peatükkideks ja artikliteks.

2. Ühe jaotise all avatud assigneeringuid ei tohi üle kanda teistesse kulujaotistesse.

Artikkel 4

Eelarvelisi assigneeringuid tuleb kasutada kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning eelkõige kooskõlas säästlikkuse ja tasuvuse põhimõttega.

Artikkel 5

Ühtegi tulu ei tohi sisse nõuda ega kulu maksta neid vastavasse eelarveartiklisse kandmata.

Ilma et see piiraks artikli 17 kohaldamist, ei või siduda ühegi kohustusega ega kinnitada ühtegi kulu nii, et see ületab kinnitatud assigneeringud.

Artikkel 6

1. Vastavalt artiklile 17 kirjendatakse eelarvesse ning kontodele täies mahus kõik tulud ja kulud neid vastastikku korrigeerimata. Kõik tulud peavad katma kõiki kulusid.

2. Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

3. Artiklis 25 nimetatud riikide osamaksud eelarvesse, mis tehakse enne asjaomase eelarveaasta algust, kantakse selle eelarveaasta eelarvesse.

4. Eelarveaasta kulud kirjendatakse asjaomase aasta kontodele nende kulude alusel, mille kinnitamise otsuse on finantskontrolör saanud hiljemalt 31. detsembril ja mille eest peaarvepidaja on vastavad maksed teinud hiljemalt järgmise aasta 15. jaanuaril.

5. Ettenähtud assigneeringuid võib kasutada ainult nende kulude katteks, mis on nõuetekohaselt kirjendatud ja makstud sellel eelarveaastal, milleks need on määratud, kui artiklis 7 ei ole sätestatud teisiti, ning eelmiste eelarveaastatega seotud võlgade katteks, mille jaoks ei ole assigneeringuid üle kantud.

Artikkel 7

1. Assigneeringute kasutamist reguleerivad järgmised eeskirjad:

a) assigneeringud, mis on kulukohustustega sidumata jäänud selle eelarveaasta lõpuks, milleks need on kavandatud, üldjuhul tühistatakse;

b) assigneeringud makseteks, mida ei ole 31. detsembriks tehtud 1. jaanuarist 31. detsembrini nõuetekohaselt võetud kulukohustuste eest, kantakse automaatselt üle ainult järgmisse eelarveaastasse.

2. Olenemata lõikest 1 võib nõukogu asepeasekretär esitada Schengeni infosüsteemi töörühmale (edaspidi "SISi töörühm") 31. jaanuariks nõuetekohaselt põhjendatud taotluse kanda 31. detsembriks kulukohustustega sidumata assigneeringud üle järgmisse eelarveaastasse, kui järgmise eelarveaasta eelarve asjaomastes jagudes sätestatud assigneeringud ei ole vajaduste katteks piisavad.

Nende assigneeringute ülekandmise ettepaneku võib teha üksnes erandlikel põhjustel.

Eelarve täitmisel oma volituste piires püüab asepeasekretär haldusnõuetest olenevalt kasutada esmajärjekorras jooksvaks eelarveaastaks kinnitatud assigneeringuid ning alles juhul, kui need on ammendatud, kasutada ülekantud assigneeringuid.

SISi töörühm teeb ülekandmistaotluste kohta otsuse hiljemalt 1. märtsiks.

3. Eelarveaastast järgmisse ülekantud assigneeringud tühistatakse, kui need on kulukohustustega sidumata selle eelarveaasta lõpuks, kuhu need üle kanti.

4. Lõike 1 punkti b kohaselt automaatselt ülekantavate assigneeringute loend esitatakse SISi töörühmale teavitamise eesmärgil 1. märtsiks.

5. Eelarve täitmiseks näidatakse ülekantud assigneeringute kasutamine jooksva eelarveaasta kontodel eelarvepunktide kaupa eraldi.

II PEATÜKK

Eelarve koostamine

Artikkel 8

1. Eelarve koostatakse eurodes.

2. Asepeasekretär saadab esialgse eelarveprojekti 30. septembriks SISi töörühmale, lisades seletuskirja.

3. SISi töörühm esitab nimetatud esialgse eelarveprojekti kohta oma arvamuse.

4. Asepeasekretär koostab eelarveprojekti ning edastab selle 31. oktoobriks artiklis 25 nimetatud riikidele.

5. Artiklis 25 nimetatud liikmesriigid võtavad, tulles kokku nõukogus, eelarve vastu enne aasta lõppu.

6. Eelarve vastuvõtmise otsuses, millest asepeasekretär artiklis 25 nimetatud riike nõuetekohaselt teavitab, märgitakse nende liikmesriikide osamaksude maksetähtpäev.

Artikkel 9

1. Kui eelarvet ei ole eelarveaasta alguseks lõplikult vastu võetud:

a) võib igal kuul välja maksta ühe kaheteistkümnendiku eelmisel eelarveaastal kõikide eelarvejaotise kohta kinnitatud assigneeringute kogusummast;

b) võib igal kuul artiklis 25 nimetatud riikidelt nõuda ühe kaheteistkümnendiku eelmise nõuetekohaselt vastuvõetud eelarve alusel tehtud osamaksudest.

2. Kõik otsused kulude ja tulude kaheteistkümnendiku kasutamise kohta viimasesse nõuetekohaselt vastuvõetud eelarvesse kantud summade kolme kaheteistkümnendiku ulatuses teeb asepeasekretär, kes edastab need kirja teel artiklis 25 nimetatud riikidele.

3. Kui viimasesse nõuetekohaselt vastuvõetud eelarvesse kantud summade kolme kaheteistkümnendiku piir on ületatud, teevad otsused väljamaksete kinnitamise ja osamaksude sissenõudmise kohta artiklis 25 nimetatud liikmesriigid, tulles kokku nõukogus.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 alusel võetavad meetmed lõpetatakse viivitamata pärast eelarve lõplikku vastuvõtmist.

Artikkel 10

1. Lisaeelarvete või paranduseelarvete projektid esitatakse, vaadatakse läbi ja võetakse vastu samal kujul ja sama menetluse kohaselt nagu eelarve, milles esitatud kalkulatsioone need muudavad.

2. Paranduseelarve esitatakse igal aastal artikli 46 lõikes 1 sätestatud kontode sulgemisele järgneval kuul ning selle eesmärk on kanda eelmise eelarveaasta eelarve ülejääk tuludesse, kui saldo on positiivne, või kuludesse, kui saldo on negatiivne.

Artikkel 11

Eelarve võib teha üldsusele kättesaadavaks.

III PEATÜKK

Eelarve täitmine ja raamatupidamine

Artikkel 12

Eelarve täitmisel järgitakse põhimõtet, et eelarvevahendite käsutaja ja peaarvepidaja on eri isikud. Eelarvevahendite käsutaja, peaarvepidaja ja finantskontrolöri ülesandeid ei või omavahel ühendada.

Artikkel 13

1. Eelarvevahendite käsutajaks on tulude ja kulude puhul nõukogu peasekretariaadi peadirektor. Eelarvevahendite käsutaja täidab eelarvet asepeasekretäri nimel ning määratud assigneeringute piires võib ta oma kohustused delegeerida direktorile.

2. Eelarvevahendite käsutaja võib teha otsuseid sama peatüki artiklite vaheliste ülekannete kohta. SISi töörühma nõusolekul võib ta teha otsuseid sama jaotise peatükkide vaheliste ülekannete kohta. SISi töörühm annab oma nõusoleku samadel tingimustel kui arvamuse eelarve kohta.

Artikkel 14

Finantskontrolöri ülesannet täidab nõukogu finantskontrolör vastavalt tema töökohustuste suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

Artikkel 15

Tulud võtab vastu ning kulud maksab välja nõukogu peasekretariaadi A peadirektoraadi peaarvepidaja.

Artikkel 16

1. Artikli 25 alusel võlgnetava summa sissenõudmiseks või Sisneti lepingute sõlmimise, selle paigaldamise ja toimimisega seoses kolmandatel isikutel asjaomaste riikide ees tekkinud võlgade sissenõudmiseks on vaja sissenõudekorraldust eelarvevahendite käsutajalt. Sissenõudekorraldused esitatakse peaarvepidajale, kes esitab need nõusoleku saamiseks finantskontrolörile.

2. Nõusolek tõendab, et:

a) tulu on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

b) sissenõudekorraldus on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega;

c) tõendavad dokumendid on nõuetekohased;

d) võlgnik või võlgnikriigi pädev asutus on õigesti määratletud;

e) maksetähtpäev on märgitud;

f) on kohaldatud artiklis 4 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

g) sissenõutav summa on õige ja esitatud õiges vääringus.

3. Peaarvepidaja vastutab nõuetekohaselt koostatud sissenõudekorralduste eest.

Artikkel 17

Olenemata artiklitest 5 ja 6:

1. võib kõikidest kuluarvetest, faktuurarvetest ja tasaarveldusteatistest, mis sel juhul tuleb maksta netosummas, maha arvata:

a) vastuvõetud pakkumise lepingu osalisele määratud trahvid;

b) valesti makstud summade tasaarveldused, mida saab teha eelnevate mahaarvamiste kaudu sama liiki maksest, mis tehakse sellel eelarveaastal ning sellest jaotisest, peatükist ja artiklist, mille arvelt ülemäärane makse on tehtud.

Faktuur- ja kuluarvetes sisalduvaid hinnaalandusi, tagasimakseid ja hinnavähendusi ei registreerita eraldi tuluna;

2. võib jaost, kuhu esialgne kulu on kantud, taaskasutada järgmisi summasid:

- tulu, mis on saadud eelarveliste assigneeringute arvelt valesti makstud summade tagasimaksmisest.

Need summad tuleb uuesti kasutusele võtta enne selle eelarveaasta lõppu, mis järgneb eelarveaastale, millal tulu sisse nõuti.

Artikkel 18

1. Iga meetme kohta, millega tõenäoliselt kaasneb eelarvest kaetav kulu, peab eelarvevahendite käsutaja esmalt peaarvepidajale esitama kulukohustuste võtmise ettepaneku, milles on märgitud eesmärk, asjaomane summa, eelarvepunkt, kuhu see kirjendatakse, ja kreeditor. Peaarvepidaja esitab ettepaneku nõusoleku saamiseks finantskontrolörile.

2. Nõusolek tõendab, et:

a) lõike 1 kohaselt on esitatud ettepanek kulukohustuste võtmiseks;

b) kulu on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

c) eelarves on kasutusel olevaid assigneeringuid;

d) kohaldatud on artiklis 4 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

e) kulu on nõuetekohane ja kooskõlas asjakohaste sätetega.

Artikkel 19

1. Eelarvevahendite käsutaja tehtava kulude tõendamise eesmärk on:

a) kontrollida kreeditori nõuet;

b) määrata kindlaks võlgnetava summa olemasolu ja suurus või kontrollida seda;

c) kontrollida tingimusi, mille korral võib nõuda makse tegemist;

d) kontrollida, et ostud või osutatud teenused vastavad tellimusele.

2. Eelarvevahendite käsutaja võib oma vastutusel lasta teha kontrolli kellelgi teisel.

Artikkel 20

1. Eelarvevahendite käsutaja annab peaarvepidajale maksekorraldusega ("kinnitus") loa maksta välja tõendatud kuluartikkel.

2. Kinnituses märgitakse:

a) eelarveaasta, kuhu kulu kirjendatakse;

b) eelarve jaotis, peatükk ja artikkel;

c) makstav summa numbrite ja sõnadega ning maksevaluuta;

d) kreeditori nimi ja aadress;

e) kulu eesmärk;

f) makseviis;

g) vastavatele kulukohustustele antud nõusoleku viitenumber ja kuupäev.

3. Maksekorraldusele märgitakse kuupäev ja eelarvevahendite käsutaja allkiri.

4. Eelarvevahendite käsutaja esitab maksekorralduse koos tõendavate dokumentide originaalidega nõusoleku saamiseks peaarvepidajale.

5. Nõusolek tõendab, et:

a) maksekorraldus on nõuetekohaselt välja antud;

b) maksekorraldus on kooskõlas võetud kulukohustustega ja selles esitatud summa on õige, võttes arvesse artiklis 4 nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid;

c) kulud on kirjendatud õigesse eelarvepunkti;

d) eelarve vastavas jaotises või artiklis on kasutusel olevaid assigneeringuid;

e) tõendavad dokumendid on nõuetekohased;

f) kreeditori kohta on esitatud õiged andmed.

6. Kõik kulud peavad olema ette kaetud artiklis 25 nimetatud riikide osamaksudega või, kui need puuduvad, pangalaenuga. Osamaksude tasumata jätmise korral võetava eelfinantseerimislaenu kulud jagatakse tasumata jätnud riikide vahel võrdeliselt nende tasumata osamaksude summadega ja võttes arvesse võlgnevuse kestust.

Artikkel 21

Maksed tehakse nõukogu otsuse 1999/323/EÜ [3] artikli 17 kohaselt nõukogu peasekretäri nimele avatud pangakonto kaudu. Selle finantsmääruse kohastele pangaülekandekorraldustele peab alla kirjutama kaks asepeasekretäri nimetatud ametiisikut, kellest üks on peaarvepidaja.

Artikkel 22

Kui finantskontrolör keeldub artiklites 16, 18 või 20 sätestatud nõusolekut andmast ning eelarvevahendite käsutaja ei loobu oma ettepanekust, saadetakse küsimus lahendamiseks asepeasekretärile. Asepeasekretär võib nõuetekohaselt põhjendatud otsusega keeldumise tühistada ning sissenõudekorralduse, kulukohustuse või maksekorralduse kinnitada, välja arvatud juhul, kui vabade assigneeringute olemasolu ei ole kindel. Asepeasekretär teatab kontrollikojale kõigist sellistest otsustest ühe kuu jooksul. Otsus on täitmisele pööratav alates kuupäevast, mil nõusoleku andmisest keelduti.

Artikkel 23

Eelarvevahendite käsutaja, finantskontrolöri ja peaarvepidaja distsiplinaarvastutus selle finantsmääruse sätete mittejärgimise puhul on ette nähtud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjadega.

Artikkel 24

Raamatupidamine toimub kalendriaasta kaupa kahekordse kirjendamise meetodil. Raamatupidamises kajastuvad kõik eelarveaasta tulud ja kulud.

IV PEATÜKK

Riikide osamaksud

Artikkel 25

1. Eelarve tuludeks on järgmiste liikmesriikide osamaksud: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani; ning Islandi ja Norra osamaks.

2. Need riikide osamaksud sätestatakse eelarves ning väljendatakse eurodes.

Artikkel 26

Artiklis 25 nimetatud riigid saadavad oma osamaksud asepeasekretärile järgmise jaotusvalemi kohaselt.

Artiklis 25 nimetatud liikmesriikide ning Islandi ja Norra osamaksude jaotus arvutatakse igal aastal lähtuvalt iga asjaomase liikmesriigi ning Islandi ja Norra osast kõikide artiklis 25 nimetatud riikide eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Asjaomaste liikmesriikide osamaksude jaotus arvutatakse igal aastal, võttes arvesse Isalandi ja Norra osamakse, iga liikmesriigi makstavate käibemaksu-omavahendite ja Euroopa ühenduste käibemaksu-omavahendite kogusumma suhte põhjal, mis määratakse kindlaks liidu eelarve viimase muudatusega eelmisel eelarveaastal.

Artikkel 27

1. Asepeasekretär edastab osamaksutaotlused kirja teel kõikidele artiklis 25 nimetatud riikidele siseriiklike asutuste kaudu, mille andmed on talle teatavaks tehtud.

2. See kiri sisaldab järgmist infot:

a) eelarve vastuvõtmise otsust või, kui tuginetakse artiklile 9, otsust osamaksude sissenõudmise kohta ajutiste kaheteistkümnendike kaupa;

b) iga riigi poolt tasumisele kuuluv summa, arvutatuna eurodes vastavalt artiklis 26 nimetatud süsteemile;

c) osamaksu tasumiseks vajalikud üksikasjad.

3. Osamaksud tasutakse artiklis 21 nimetatud pangakontole.

4. Osamaksud tasutakse eurodes.

Artikkel 28

1. Artiklis 25 nimetatud riigid peavad tasuma 25 % oma osamaksust hiljemalt 15. veebruariks, 1. aprilliks, 1. juuliks ja 1. oktoobriks.

2. Kui riik ei ole oma rahalisi kohustusi täitnud, kohaldatakse analoogia alusel olemasolevaid ühenduse eeskirju liidu eelarvesse tehtavate osamaksudega viivitamise korral võetava viivise kohta, ilma et see mõjutaks kulusid, mida nimetatud riik peab kandma vastavalt artikli 20 lõike 6 sätetele.

V PEATÜKK

Lepingute sõlmimine

Artikkel 29

1. Asjade ostu- ja rendilepingud ning teenuste tellimise lepingud sõlmitakse kirjalikult.

2. Kõik lepingud, mille hinnangväärtus on võrdne nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/36/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike tarnelepingute sõlmimise kord) [4] või nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ (millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord) [5] sätestatud piirmääradega või nendest suurem, sõlmitakse pärast kooskõlas nimetatud direktiivide sätetega ning nende edasiste võimalike muudatustega (edaspidi "riigihankemenetlust käsitlevad nõukogu direktiivid") avaldatud pakkumiskutseid.

3. Lepinguid, mille hinnangväärtus ei ületa riigihankemenetlust käsitlevates nõukogu direktiivides sätestatud piirmäärasid, võib sõlmida otse. Sellistel juhtudel on artiklis 25 nimetatud liikmesriigid siiski kohustatud võimaluste piires ja kõiki asjakohaseid vahendeid kasutades võimaldama teha oma pakkumised nendel tarnijatel, kes tõenäoliselt suudavad asjaomaseid kaupu või teenuseid pakkuda.

4. Pakkumiskutsed avaldab üldjuhul nõukogu peasekretariaat artiklis 25 osutatud liikmesriikide nimel kõikides liikmesriikides.

5. Pakkumismenetlus ning valiku- ja lepingu sõlmimise kriteeriumid määratakse kindlaks ning täidetakse kooskõlas riigihankemenetlust käsitlevate nõukogu direktiivide sätetega, mida täiendavad selle finantsmääruse sätted.

6. Kõik pakkumiskutsed valmistab üldjuhul artiklis 25 osutatud liikmesriikide nimel ette nõukogu peasekretariaat ning eelkõige on nendes:

a) määratletud pakkumiste esitamise kord ja viis, sealhulgas eelkõige vastamisel standardvormi kasutamise nõue;

b) vajaduse korral viidatud asjaomase lepingu suhtes kohaldatavatele üldistele tingimustele (tarned või teenused) ning muudele dokumentidele, mis sisaldavad konkreetselt asjassepuutuva lepingu suhtes kohaldatavaid tingimusi;

c) sätestatud, et pakkumise esitamine tähendab nõustumist asjakohaste tingimustega;

d) vajaduse korral täpsustatud kontrollitingimused, mis tuleb kohapealse kontrolli kohta üksikasjalikult kindlaks määrata;

e) täpsustatud ajavahemik, mille kestel pakkumine kehtib ja seda ei tohi mingil viisil muuta;

f) kindlaks määratud sanktsioonid lepingu rikkumise korral;

g) nimetatud andmed, mis tuleb esitada arvetes (või asjakohastes tõendavates dokumentides);

h) keelatud ühelt poolt asepeasekretäri ja tema personali, artiklis 25 nimetatud liikmesriikide valitsuste esindajate ning Islandi ja Norra valitsuste esindajate ja teiselt poolt pakkujate vahelised mistahes kontaktid asjassepuutuva pakkumiskutse teemal, välja arvatud erandkorras järgmistel tingimustel:

enne pakkumiste esitamise tähtpäeva:

i) pakkujate nõudmisel:

võib kõikidele pakkujatele edastada lisateavet ainult pakkumiskutse laadi selgitamiseks;

ii) asepeasekretäri nõudmisel:

kui artiklis 25 nimetatud liikmesriigid, Island, Norra või nõukogu peasekretariaat avastavad pakkumiskutse tekstis vea, ebatäpsuse, andmete puudumise või mõne muu tehnilise vea, võib peasekretariaat sellest asjaomastele isikutele teatada samadel tingimustel, mis kehtivad esialgse pakkumiskutse suhtes;

iii) pärast pakkumiste avamist võib artiklis 25 nimetatud liikmesriikide, Islandi, Norra või nõukogu peasekretariaadi nõudmisel peasekretariaat pakkujaga ühendust võtta, kui tuleb anda selgitusi pakkumise kohta või parandada selles esinevad ilmsed tehnilised vead.

Artikkel 30

Alati, kui on võetud ühendust artikli 29 lõike 6 punktis h sätestatud tingimustel, koostatakse "Märge toimiku jaoks" ning seda ühendusevõtmist nimetatakse hiljem artiklis 36 nimetatud nõuandekomiteele esitatavas aruandes.

Artikkel 31

Liikmesriikide ning Islandi ja Norra kodakondsusega isikuid ei tohi seoses lepingutega, mille asepeasekretär on artiklis 25 nimetatud liikmesriikide nimel sõlminud, kodakondsuse alusel diskrimineerida.

Artikkel 32

Pakkumiskutsele lisatakse kavandatava lepingu suhtes kohaldatavad üldised tingimused, kui need on olemas. Samuti lisatakse kõik sellised dokumendid, mis sisaldavad konkreetselt asjassepuutuva lepingu suhtes kohaldatavaid tingimusi.

Artikkel 33

Pakkujad võivad pakkumisi esitada:

a) posti teel:

sel juhul tuleb pakkumiskutses täpsustada, et arvestatakse postitemplile märgitud postituskuupäeva. Posti teel esitatavad pakkumised tuleb saata tähitult;

b) käsipostiga nõukogu peasekretariaadile otse või pakkuja volitatud isiku kaudu, sealhulgas kullerteenuste abil:

sel juhul tuleb pakkumiskutses esitada pakkumiste esitamise kuupäev ja kindlaks määrata nõukogu peasekretariaadi talitused, kuhu need tuleb allkirjastatud ja kuupäevaga tõendi vastu esitada.

Kuupäev on mõlemal juhul sama.

Konfidentsiaalsuse säilitamiseks ja võimalike probleemide vältimiseks peab pakkumiskutses olema järgmine säte:

"Pakkumised esitatakse pitseeritud ümbrikus, mis omakorda on pandud teise pitseeritud ümbrikusse. Sisemisele ümbrikule kirjutatakse pakkumiskutses nimetatud talituse nimi, kellele kiri on adresseeritud, ning lisatakse märkus "Pakkumiskutse – registritalituses mitte avada". Isekleepuvad ümbrikud tuleb sulgeda kleeplindiga, millele saatja paneb oma allkirja."

Artikkel 34

Kõik pakkumised tuleb avada.

Pakkumised avab korraga selleks asepeasekretäri poolt määratud komitee. Sellesse kuuluvad kolm kõrget ametnikku nõukogu peasekretariaadi kolmest eri direktoraadist. Pakkumiste avamisest tuleb teatada finantskontrolörile. Finantskontrolör või tema esindaja osaleb vaatlejana.

Komitee koostab pakkumise avamise kohta aruande, mille allkirjastavad kõik selle liikmed.

Iga pakkumise igale leheküljele märgib vähemalt üks komitee liige oma nimetähed. Komitee koostab laekunud pakkumiste kohta kirjaliku protokolli, milles on eelkõige loetletud kõigilt pakkujatelt pakkumisega seoses saadud kõik dokumendid.

Artikkel 35

Kõiki pakkumisi hindavad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island ja Norra. Eelarvevahendite käsutaja nimetatud nõukogu peasekretariaadi pädev ametnik või tema asendaja, kes on samuti eelarvevahendite käsutaja nimetatud, esitab nende riikide poolt ühehäälselt heakskiidetud aruande artiklis 36 nimetatud nõuandekomiteele.

See aruanne sisaldab eelkõige:

a) mis tahes pakkumise kõrvalejätmise põhjendusi;

b) tehnilist ja rahalist hinnangut igale pakkumisele, sealhulgas ühikuhindade võrdlustabelit;

c) soovitatava pakkuja valiku kriteeriume.

Artikkel 36

Artiklis 25 nimetatud liikmesriikide nimel tegutseva asepeasekretäri ning Islandi ja Norra vastavate esindajate poolt pärast pakkumiskutse ilmumist sõlmitavad lepingud esitatakse esmalt arvamuse saamiseks hangete ja lepingute nõuandekomiteele.

Artikkel 37

Artiklis 36 nimetatud nõuandekomiteesse kuulub üks esindaja igast artiklis 25 nimetatud liikmesriigist, üks esindaja Islandilt ja üks esindaja Norrast. Artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island ja Norra tagavad, et valitud esindajatel on piisavad teadmised informaatika ja/või finants- ja/või õiguse alal. Esindajad ei tohi olla osalenud nõuandekomiteele esitatud toimikute hindamisel. Finantskontrolöri esindaja osaleb vaatlejana.

Nõuandekomitee valib sinna kuuluvate esindajate hulgast lihthäälteenamusega esimehe ja aseesimehe.

Nõuandekomitee annab arvamuse pakkuja valikul menetlusnormide järgimise kohta ja kavandatud lepingutingimuste kohta üldiselt.

Nõuandekomiteele võib arvamuse saamiseks suunata ka kõik muud käesoleva peatüki reguleerimisalasse kuuluvad küsimused.

Nõuandekomitee püüab oma arvamused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konsensus ei ole võimalik, võtab nõuandekomitee oma arvamused vastu sinna kuuluvate esindajate lihthäälteenamusega. Menetluste kehtivuseks vajalik kvoorum on 11 esindajat. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

Nõukogu peasekretariaat osutab nõuandekomiteele vastavalt vajadusele sekretariaaditeenuseid.

Artikkel 38

Nõuandekomitee koostab oma töökorra, lähtudes analoogia alusel Euroopa Liidu Nõukogu hangete ja lepingute nõuandekomitee töökorrast.

Artikkel 39

Nõuandekomitee peab oma üksnes nõuandva arvamuse esitama:

a) kõikide kavandatavate kauba- või teenusetarnelepingute kohta, sh uuringud, mille hinnangväärtus on võrdne riigihankemenetlust käsitlevates nõukogu direktiivides sätestatud piirmääradega või nendest suurem;

b) punktis a nimetatud lepingute kavandatavate lisalepingute kohta alati, kui tehakse märkimisväärseid muudatusi, eelkõige juhul, kui sellise lisalepingu tõttu võib muutuda esialgse lepingu väärtus;

c) kõigi kavandatavate lisalepingute kohta, mille tõttu juba sõlmitud lepingu koguväärtus ületab punktis a osutatud piirmäärasid;

d) lepingute sõlmimisel või täitmisel tekkivate küsimuste kohta (nt tellimuste tühistamine, viivistest vabastamise taotlused, lepingu üldistest ja eritingimustest kõrvalekaldumine), kui need on arvamuse taotlemiseks piisavalt olulised;

e) kavandatud lepingute kohta, mille väärtus on väiksem kui punktis a osutatud piirmäärad, kui mõni artiklis 25 nimetatud liikmesriik, Island, Norra, nõuandekomitee liige või asepeasekretär seda taotleb, olles arvamusel, et need lepingud on seotud põhimõtteliste küsimustega või on spetsiifilised.

Artikkel 40

Nõuandekomiteele artikli 39 punktide b–e kohaselt arvamuse saamiseks esitatud toimikutele lisatakse ka aruanne, mille on ühehäälselt heaks kiitnud artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island ja Norra.

Artikkel 41

Nõuandekomitee arvamused allkirjastab selle esimees. Vältimaks nõuandekomitee sekkumisest tulenevaid viivitusi menetluses, võivad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island ja Norra arvamuse esitamiseks ette näha mõistliku tähtaja, kui nad seda vajalikuks peavad. Arvamused tehakse teatavaks asepeasekretärile, artiklis 25 nimetatud liikmesriikidele ning Islandile ja Norrale. Pärast nimetatud arvamuse nõuetekohast kaalumist võtavad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid ning Island ja Norra juhtumi suhtes ühehäälselt vastu lõpliku otsuse. Pärast selle otsuse tegemist sõlmivad artiklis 25 nimetatud liikmesriikide nimel tegutsev asepeasekretär ning Islandi ja Norra vastavad esindajad iga kõnealuse juhtumi kohta lepingu või lepingud.

Artikkel 42

Nõukogu peasekretariaat teavitab kõiki pakkujaid nende pakkumise kohta tehtud otsusest.

Artikkel 43

1. Lepingu võib sõlmida kauba- või kuluarve alusel, kui kaupade ja teenuste hinnangväärtus ei ületa 2000 eurot.

2. Lepingu täitmise tagamiseks võib tarnijalt, töövõtjalt või teenuste pakkujalt tagatistingimusena nõuda eeldeposiiti. Nimetatud deposiit peab katma nii tagatise kehtivusaja kui ka tagatisest tulenevate meetmete rakendamiseks piisava aja. Deposiidiks peab põhimõtteliselt olema nõukogu peasekretariaadi nimele just selleks otstarbeks avatud pangakontole eurodes tehtav makse. Sellise deposiidi võib paigutada üksnes esmaklassilisse krediidiasutusse nõude- või lühiajalisele hoiukontole, mis on vääringustatud eurodes.

3. Deposiidi summa määratakse kindlaks tavapäraste kauplemistingimuste kohaselt.

4. Nimetatud tagatise andmine on kohustuslik, kui asjaomase lepingu väärtus on võrdne riigihankemenetlusi käsitlevates nõukogu direktiivides sätestatud piirmääradega või nendest suurem.

5. Sellise tagatise asemel võib anda peaarvepidaja nõusoleku saanud kolmanda isiku solidaartagatise. Tagatis vääringustatakse põhimõtteliselt eurodes ning peab vastama samadele nõuetele kui lõikes 2 nimetatud tagatis.

6. Kui lepingut ei ole täidetud või selle täitmine on hilinenud, peab asepeasekretär tagama, et artiklis 25 nimetatud liikmesriikidele ning Islandile ja Norrale hüvitatakse kogu tekitatud kahju, intressid ja kulud, mis arvatakse maha tarnija, töövõtja või mõne kolmanda isiku paigutatud deposiidilt.

Artikkel 44

Tavapärastele tõendavatele dokumentidele, mis esitatakse koos eeldeposiidi esitamise nõuet sisaldava lepingu täitmiseks koostatud esimese maksekorraldusega, lisatakse peaarvepidaja tõestatud koopia deposiidi maksmisel väljastatud tõendist või peaarvepidaja tõestatud koopia tagatise andnud asutuse või kolmanda isiku avaldusest.

Artikkel 45

Asepeasekretär maksab deposiidi tagasi või kui selle asemel on antud artiklis 43 nimetatud tagatisi, vabastab need vastavalt lepingut või tagatist käsitlevatele sätetele, välja arvatud artikli 43 lõikes 6 nimetatud juhul, kui leping on jäetud täitmata või selle täitmine hilineb.

VI PEATÜKK

Raamatupidamisaruannete esitamine ja auditeerimine

Artikkel 46

1. Asepeasekretär koostab kahe kuu jooksul alates eelarve täitmise perioodi lõpust tulude ja kulude aruande ja bilansi ning edastab need SISi töörühmale.

2. Tulude ja kulude aruanne hõlmab kõiki eelnenud eelarveaasta tulude ja kuludega seotud tehinguid. See esitatakse samal kujul ja sama jaotust järgides kui eelarve.

3. Aruandele lisatakse:

a) teatis iga artiklis 25 nimetatud riigi seisu kohta seoses osamaksu tasumisega;

b) teatis assigneeringute ülekandmise kohta.

4. Bilansis esitatakse andmed eelarve aktivate ja passivate kohta eelmise eelarveaasta 31. detsembri seisuga.

Artikkel 47

1. Raamatupidamisaruannete auditeerimist taotletakse kontrollikojalt.

2. Asepeasekretär edastab tulude ja kulude aruande ning bilansi kontrollikojale 15 päeva jooksul alates artikli 46 lõikes 1 nimetatud tähtajast.

3. Kontrollikoja auditi eesmärk on kontrollida, kas kogu tulu on laekunud ning kõik kulutused tehtud seaduslikult ja korrektselt kooskõlas hallatavate lepingute, eelarve ja selle finantsmäärusega.

4. Asepeasekretär annab kontrollikojale mistahes abi, mida see peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks.

Artikkel 48

Tulude ja kulude aruanne, bilanss ning kontrollikoja aruanne, vajaduse korral koos asepeasekretäri märkustega, esitatakse 1. juuliks artiklis 25 nimetatud riikidele. Artiklis 25 nimetatud liikmesriigid, tulles kokku nõukogus, annavad kinnituse asepeasekretäri tegevusele eelarve täitmisel.

VII PEATÜKK

Lõppsätted

Artikkel 49

Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis' sätete kehtestamine artiklis 25 nimetamata riigis (edaspidi "muu riik") toob kaasa:

a) artiklis 25 nimetatud riikide artiklis 26 nimetatud osamaksude osa ümberkorraldamise;

b) artiklis 25 nimetatud riikide osamaksude kohandamise, et kehtestada muu riigi poolt Sisneti toimimiseks tehtav osamaks jooksvaks eelarveaastaks;

c) artiklis 25 nimetatud riikide osamaksude kohandamise, et kehtestada muu riigi osa varasemate Sisneti paigalduskulude katmises. See protsent arvutatakse välja muu riigi makstavate käibemaksu-omavahendite ja Euroopa ühenduste käibemaksu-omavahendite kogusumma suhte põhjal eelmistel eelarveaastatel, mil on tehtud vajalikud Sisneti paigalduskulud. Protsendina väljendatud osamaks kantakse artiklis 25 nimetatud riikide kreeditarvele võrdeliselt nende artikli 26 alusel arvutatud osadega. Muud riigid võivad otsustada asjaomase summa assigneerida oma eelarvemakseteks või taotleda selle tagasimaksmist.

Artikkel 50

1. Seda finantsmäärust kohaldatakse eelarve vastuvõtmise suhtes seoses otsuse 1999/870/EÜ artikli 1 kohastest meetmetest tulenevate kohustuste täitmiseks vajalike tulude ja kuludega eelarveaastal, mil see määrus jõustub.

2. Erandina artiklist 8 edastab nõukogu asepeasekretär lõikes 1 nimetatud eelarve puhul esialgse eelarveprojekti SISi töörühmale niipea kui võimalik pärast selle finantsmääruse vastuvõtmist. Pärast SISi töörühma arvamuse esitamist ning eelarveprojekti koostamist võtavad artiklis 25 nimetatud liikmesriigid, tulles kokku nõukogus, eelarve viivitamata vastu.

3. Erandina artiklist 28 peavad artiklis 25 nimetatud riigid lõikes 1 nimetatud eelarve puhul oma osamaksu tasuma vastavalt ajakavale, mille määravad nimetatud eelarve vastuvõtmisel kindlaks artiklis 25 nimetatud liikmesriigid.

Artikkel 51

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. See avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Brüssel, 27. märts 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

F. Gomes

[1] EÜT L 337, 30.12.1999, lk 41.

[2] EÜT L 356, 31.12.1977, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2673/1999 (EÜT L 326, 18.12.1999, lk 1).

[3] EÜT L 123, 13.5.1999, lk 51.

[4] EÜT L 199, 9.8.1993, lk 1.

[5] EÜT L 209, 24.7.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 97/52/EÜ (EÜT L 328, 28.11.1997, lk 1).

--------------------------------------------------