31998Y1210(01)

Komisjoni teatis riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes

(98/C 384/03)

(EMPs kohaldatav tekst)

Sissejuhatus

1. 1. detsembril 1997. aastal pärast ulatuslikku arutelu kooskõlastatud tegevuse vajaduse kohta, et tõkestada kahjustavat maksukonkurentsi, võttis majandus- ja rahandusministrite nõukogu vastu mitu otsust ja leppis kokku äriühingute maksustamise korral kohaldatavat toimimisjuhendit (edaspidi "toimimisjuhend") käsitleva resolutsiooni suhtes. [1] Kõnealusel juhul kohustus komisjon koostama juhendi asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamise kohta äriühingute otsese maksustamisega seotud meetmete suhtes ning tagama "asjaomaste abieeskirjade range kohaldamise". Toimimisjuhendi eesmärk on parandada läbipaistvust maksustamise alal liikmesriikidevahelise teabevahetussüsteemi ja kõigi selle alla kuuluda võivate maksumeetmete hindamise kaudu. Riigiabi käsitlevate asutamislepingu sätete mehhanism omakorda aitab kaasa kahjustava maksukonkurentsi tõkestamise eesmärgi saavutamisele.

2. Komisjoni kohustus, mis käsitleb maksumeetmetena antavat riigiabi, on üks osa ulatuslikumast eesmärgist täpsustada ja tugevdada riigiabi eeskirjade kohaldamist, et vähendada konkurentsimoonutusi ühtselt turul. Ühisturuga kokkusobimatuse põhimõtet ja erandeid kõnealusest põhimõttest kohaldatakse "ükskõik missugusel kujul antava abi suhtes", sh teatavate maksumeetmete suhtes. Sellegipoolest on vaja täpsustada küsimust, kas maksumeedet käsitletakse abina asutamislepingu artikli 92 lõike 1 alusel, mida käesoleva teatisega püütaksegi teha. Selline täpsustamine on eriti oluline seoses abi määratlemisest tulenevate menetlusnõuetega ja tagajärgedega, kui liikmesriigid ei suuda täita kõnealuseid nõudeid.

3. Pärast ühtse turu väljakujundamist ja kapitali liikumise liberaliseerimist on ilmnenud, et on vaja uurida maksumeetmetena antava abi konkreetset mõju ja määratleda abi kokkusobivust ühisturuga käsitleva hindamise tagajärjed. [2] Majandus- ja rahaliidu loomise ning sellega kaasneva riigieelarvete ühendamise tõttu on veelgi olulisem kontrollida rangelt ükskõik missugusel kujul antavat riigiabi. Samamoodi tuleks ühistes huvides arvesse võtta mõne maksusüsteemi kaudu antava abi võimalikku olulist mõju teiste liikmesriikide tuludele.

4. Lisaks eesmärgile tagada komisjoni otsuste läbipaistvus ja prognoositavus püütakse käesoleva teatisega tagada ka liikmesriikide järjekindel ja võrdne kohtlemine. Nagu toimimisjuhendis märgitud, kavatseb komisjon käesoleva teatise alusel eraldi uurida igas liikmesriigis kehtivat maksukorda või selle uuesti läbi vaadata.

A. Ühenduse volitused

5. Asutamisleping annab ühendusele õiguse võtta meetmeid, et kõrvaldada mitmed erinevad ühisturu nõuetekohast toimimist kahjustavad moonutuseliigid. Seega on oluline eristada moonutuse eri liike.

6. Mõned üldised maksumeetmed võivad takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Ühest küljest on kõnealuste meetmete puhul asutamislepinguga ette nähtud võimalus ühtlustada liikmesriikide maksusätted artikli 100 alusel (nõukogu ühehäälselt vastuvõetud direktiivid). Teisest küljest võivad teatavad liikmesriikides kavandatavate või kehtivate üldsätete erinevused moonutada konkurentsi ning tekitada moonutusi, mida on vaja kõrvaldada artiklite 101 ja 102 alusel (komisjoni konsulteerimine asjakohaste liikmesriikidega; vajaduse korral nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõetud direktiivid).

7. Riigiabist tulenevad konkurentsimoonutused kuuluvad komisjoni eelloa süsteemi rakendusalasse, mis vaadatakse läbi ühenduse kohtuinstantsides. Lähtudes artikli 93 lõikest 3, tuleb riigiabimeetmetest teatada komisjonile. Liikmesriigid ei tohi jõustada oma kavandatavaid abimeetmeid enne, kui komisjon on need heaks kiitnud. Komisjon ei uuri abi kokkusobivuse puhul mitte ükskõik missugusel kujul antavat abi, vaid selle mõju. Ta võib otsustada, et liikmesriik peab muutma komisjoni arvates ühisturuga kokkusobimatut abi või selle tühistama. Kui abi on juba rakendatud menetluskorda rikkudes, peab liikmesriik selle abisaajalt või -saajatelt põhimõtteliselt sisse nõudma.

B. EÜ asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamine maksumeetmete suhtes

8. Artikli 92 lõikes 1 on sätestatud, et "igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, on ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust". Riigiabi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisel on ebaoluline, kas meede on maksumeede, kuna artiklit 92 kohaldatakse "ükskõik missugusel kujul" antava abi suhtes. Et käsitleda abi artikli 92 alla kuuluvana, peab meede vastama allpool kirjeldatud kumulatiivsetele kriteeriumidele.

9. Esiteks peab meede andma abisaajatele soodustuse, mis vabastab nad tavaliselt eelarvest kaetavatest maksudest. Selliseks soodustuseks võib olla äriühingu maksukoormuse vähendamine järgmiselt:

- maksubaasi vähendamine (näiteks konkreetsed maksuvähendused, amortisatsiooni arvestamise eri- või kiirendatud kord või vahendite kandmine bilanssi),

- maksusumma täielik või osaline alandamine (näiteks maksuvabastus või -soodustus),

- maksuvõla edasilükkamine, tühistamine või maksegraafiku ülevaatamine.

10. Teiseks peab soodustuse andma riik või see peab tulema riigi ressurssidest. Maksutulud vähenevad niivõrd, kuivõrd riigi ressursse kasutatakse maksustamiskuludeks. Kõnealust kriteeriumi kohaldatakse ka liikmesriikide piirkondlike või kohalike asutuste antava abi suhtes. [3] Lisaks võib riik toetada nii maksualaste õigusnormide kui ka maksuametite tegevuse kaudu.

11. Kolmandaks peab meede mõjutama liikmesriikidevahelist konkurentsi ja kaubandust. Kõnesoleva kriteeriumi eelduseks on asjaolu, et meetme raames abi saaja tegeleb majandustegevusega, olenemata tema õiguslikust seisundist või rahastamisvahenditest. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on käesoleva sätte kohaldamisel kaubanduse mõjutamise kriteerium täidetud ainult siis, kui abisaaja äriühing tegeleb majandustegevusega, mis on seotud liikmesriikidevahelise kaubandusega. Üksnes asjaolu, et abi tugevdab äriühingu seisundit võrreldes teiste ühendusesiseses kaubanduses konkureerivate äriühingutega, on piisav järelduse tegemiseks, et mõjutatakse ühendusesisest kaubandust. Kõnealust järeldust ei muuda asjaolu, et abisumma on suhteliselt väike, [4] et abisaaja on tagasihoidliku suurusega või et tema osa ühenduse turul on väga väike, [5] ega ka asjaolu, et abisaaja ei ekspordi [6] või ekspordib peaaegu kogu oma toodangu väljapoole ühendust. [7]

12. Lõpuks peab meede olema konkreetne või valikuline selles suhtes, et soositakse "teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist". Valikuline soodustus võib tuleneda maksualasest õigusnormist vabastamisest või maksuameti mittekohustuslikust tegevusest. Meetme valikulisust võib põhjendada "süsteemi olemuse või üldskeemiga". [8] Sel juhul ei käsitleta meedet abina asutamislepingu artikli 92 lõike 1 tähenduses. Kõnealuseid eri aspekte käsitletakse allpool.

Riigiabi ja üldmeetmete vaheline erinevus

13. Kõikidele liikmesriigis tegutsevatele majandussubjektidele kättesaadavad maksumeetmed on põhimõtteliselt üldmeetmed. Need peavad olema võrdsetel alustel tõhusalt kättesaadavad kõikidele äriühingutele ja nende rakendusala ei tohi de facto väheneda näiteks seetõttu, et riigile antakse meetmete rakendamist käsitlev kaalutlusõigus, ega muude meetmete tegelikku mõju piiravate tegurite tõttu. Kõnealune tingimuse ei piira siiski liikmesriikide õigust otsustada nende arvates kõige asjakohasema majanduspoliitika suhtes ja eelkõige jagada maksukoormust oma äranägemisel eri tootmistegurite vahel. Järgmiseid meetmeid ei käsitleta riigiabina, kui neid kohaldatakse eranditult kõigi äriühingute ja kõigi kaupade tootmise suhtes:

- ainult tehnilist laadi maksumeetmed (näiteks maksumäära, amortisatsiooni arvestamise ja kahjumi ülekandeid käsitlevate eeskirjade kehtestamine; topeltmaksustamise või maksustamise vältimist käsitlevad sätted),

- meetmed, millega majanduspoliitika üldeesmärke püütakse saavutada teatavate tootmiskuludega (teadus- ja arendustegevus, keskkond, koolitus, tööhõive) seotud maksukoormuse vähendamise kaudu.

14. Asjaolu, et mõned äriühingud või mõned sektorid saavad kõnealustest maksumeetmetest rohkem kasu kui teised, ei pruugi tähendada, et nad kuuluvad riigiabi käsitlevate konkurentsieeskirjade rakendusalasse. Seega mõjutavad meetmed, mille eesmärk on vähendada kõikide äriühingute tööjõu maksustamist, suhteliselt rohkem töömahukaid tootmisharusid kui kapitalimahukaid tootmisharusid, ilma et neid saaks tingimata käsitleda riigiabina. Samamoodi soodustavad keskkonda, teadus- ja arendustegevusse ning koolitusse tehtavate investeeringutega seotud maksusoodustused kõnealuseid investeeringuid, kuid ei pruugi jällegi olla riigiabi.

15. Euroopa Kohus jõudis 1974. aastal tehtud kohtuotsuses [9] järeldusele, et kõiki meetmeid, mille eesmärk on osaliselt või täielikult vabastada konkreetse sektori äriühingud üldsüsteemi tavapärase kohaldamisega kaasnevatest maksudest, "ilma et kõnealuse süsteemi olemuse või üldskeemi alusel oleks selline vabastamine põhjendatud", käsitletakse riigiabina. Samuti märgitakse kohtuotsuses, et "artiklis 92 ei eristata asjaomase riigi sekkumise meetmeid mitte nende põhjuse või eesmärgi, vaid mõju järgi". Samuti on kohtuotsuses rõhutatud, et asjaolu, et meetmega viiakse asjakohase sektori maksud rohkem kooskõlla teiste liikmesriikide konkurentide maksudega, ei muuda tõsiasja, et tegemist on abiga. Selliseid eespool öeldu kohaselt artiklitega 100–102 hõlmatud maksusüsteemide vahelisi lahknevusi ei ole võimalik parandada ühepoolsete meetmetega, mis on suunatud maksusüsteemidevahelistest lahknevustest kõige rohkem mõjutatud äriühingutele.

16. Seetõttu on põhiline artikli 92 lõike 1 kohaldamise kriteerium maksumeetme suhtes see, et kõnealuse meetmega tehakse liikmesriigi teatavatele äriühingutele erand maksusüsteemi kohaldamise osas. Seega tuleks kõigepealt kindlaks määrata ühtselt kohaldatav süsteem. Seejärel tuleb uurida, kas kõnesoleva süsteemi suhtes tehtav erand või selle raames diferentseerimine on maksusüsteemi "olemuse või üldskeemiga" põhjendatud, st kas need tulenevad otseselt asjaomase liikmesriigi maksusüsteemi alus- või juhtpõhimõtetest. Vastasel juhul on tegemist riigiabiga.

Valikulisuse või spetsiifilisuse kriteerium

17. Seni on komisjoni otsuste tegemine näidanud, et ainult need meetmed, mille rakendusala hõlmab kogu riigi territooriumi, jäävad väljapoole artikli 92 lõikes 1 sätestatud spetsiifilisuse kriteeriumi rakendusala. Meetmetega, mida kohaldatakse piirkondlikul või kohalikul tasandil, võidakse soodustada teatavaid ettevõtjaid, arvestades punktis 16 määratletud põhimõtteid. Asutamislepingus on abimeetmetena määratletud meetmed, mille eesmärk on soodustada piirkonna majanduslikku arengut. Artikli 92 lõike 3 punktidega a ja c on seda liiki abi korral selgesõnaliselt ette nähtud erandid artikli 92 lõikes 1 sätestatud kokkusobimatuse üldpõhimõttest.

18. Asutamislepingus on selgelt sätestatud, et sektorispetsiifiline meede kuulub artikli 92 lõike 1 rakendusalasse. Artikli 92 lõige 1 sisaldab otseselt fraasi "teatud kaupade tootmine" koos muude kriteeriumidega, millega määratakse kindlaks, kas on tegemist komisjoni järelevalve alla kuuluva abiga. Vastavalt tõhusale menetlusele ja kohtupraktikale käsitletakse abina maksumeedet, mille põhitoime on ühe või mitme tegevusvaldkonna soodustamine. Sama kehtib meetme suhtes, millega soodustatakse ainult siseriiklikke eksporttooteid. [10] Lisaks on komisjon jõudnud järeldusele, et meedet, mis hõlmab kõiki rahvusvahelise konkurentsiga hõlmatud sektoreid, käsitletakse abina. [11] Seepärast on erand ettevõtte tulumaksu põhitariifist, mida kohaldatakse kogu majandusharu suhtes, riigiabi, v.a teatavad juhud, [12] nagu tõdetakse kogu tootmissektorit käsitlevas komisjoni otsuses. [13]

19. Mitmes liikmesriigis kohaldatakse erinevaid maksueeskirju, sõltuvalt ettevõtjate seisundist. Näiteks on mõned avalik-õiguslikud ettevõtjad vabastatud kohalikest maksudest või ettevõtte tulumaksust. Sellised eeskirjad, mis tagavad sooduskohtlemise ettevõtjatele, kellel on avalik-õiguslike ettevõtjate õiguslik seisund ja kes tegelevad majandustegevusega, võivad olla riigiabi asutamislepingu artikli 92 tähenduses.

20. Teataval juhul piirdutakse mõnede maksusoodustuste puhul teatud tüüpi ettevõtjatega, mõnede nende ülesannetega (kontsernisisesed teenused, vahendamine või kooskõlastamine) või teatud kaupade tootmisega. Kuivõrd soodustatakse teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, võib olla tegemist artikli 92 lõikes 1 osutatud riigiabiga.

Mittekohustuslikud haldustavad

21. Mõne maksuameti mittekohustusliku tegevuse tulemuseks võivad samuti olla artikli 92 rakendusalasse kuuluvad meetmed. Euroopa Kohus möönab, et majandussubjektide kohtlemine oma äranägemisel võib tähendada seda, et üldmeetme individuaalsel kohaldamisel ilmnevad valikulise meetme iseärasused eelkõige juhul, kui kaalutlusõigust kohaldatakse ulatuslikumalt, kui on vaja maksutulu lihtsustatud haldamise jaoks objektiivsete kriteeriumide alusel. [14]

22. Kui igapäevategevuses on vaja tõlgendada maksueeskirju, ei võimalda need ettevõtjate kohtlemist oma äranägemisel. Kõikide juhtkonna otsuste puhul, mis erinevalt maksueeskirjadest soosivad üksikettevõtjaid, võib põhimõtteliselt eeldada riigiabi ja neid tuleb üksikasjalikult analüüsida. Kuivõrd haldusotsused sisaldavad kõigest üldeeskirjade tõlgendamist, ei ole põhjust oletada, et tegemist on riigiabiga. Ametiasutuste tehtud otsuste läbipaistmatus ja tegutsemisruum, mille nad endale mõnikord jätavad, annavad siiski põhjust oletada, et mõnedel juhtudel võib neil siiski olla kõnealune mõju. See ei vähenda mingil juhul liikmesriikide suutlikkust tagada oma maksumaksjatele õiguskindlust ja prognoositavust üldiste maksueeskirjade kohaldamise korral.

Süsteemi olemuse või üldskeemiga põhjendatud erand

23. Mõnede meetmete teistsugune olemus ei tähenda tingimata seda, et neid tuleb käsitleda riigiabina. Nii on meetmete korral, mis tänu oma majanduslikele omadustele on vajalikud maksusüsteemi toimimiseks ja tõhususe tagamiseks. [15] Kuid liikmesriik peab seda põhjendama.

24. Tulu- või kasumimaksu progressiivse astendamise põhjenduseks on maksutulu ümberjaotamine. Varade amortisatsiooni arvutamise ja varude hindamise meetodid erinevad liikmesriigiti, kuid need võivad olla maksusüsteemi oluliseks osaks. Samamoodi võib maksuvõlgade kogumise kord liikmesriigiti erineda. Lisaks võivad maksumaksjate vahelised objektiivsed erinevused põhjendada teatavaid tingimusi. Kui maksuamet võib oma äranägemisel kehtestada amortisatsiooniperioodid või eri hindamismeetodid äriühingute või sektorite kaupa, on põhjust oletada, et tegemist on abiga. Riigiabi võib oletada ka juhul, kui maksualase haldamise käigus käsitletakse maksuvõlgu eraldi, kusjuures eesmärgiks on midagi muud kui asjaomase ettevõtja maksuvõlgade optimaalne sissenõudmise.

25. On selge, et kasumilt ei maksta maksu, kui mingit kasumit ei teenita. Seega võib maksusüsteemi olemuse tõttu olla põhjendatud, et mittetulunduslikud ettevõtjad, näiteks fondid või ühendused, vabastatakse erandkorras kasumilt makstavatest maksudest, kui nad tegelikult mingit kasumit ei teeni. Peale selle võib maksusüsteemi olemuse tõttu olla põhjendatud, et ühistuid, mis jaotavad kogu oma kasumi liikmetele, ei maksustata ühistu tasemel, kui maksustatakse liikmed.

26. Vahet tuleb teha ühelt poolt konkreetsele maksuskeemile seatud väliste eesmärkide (eelkõige sotsiaalsete või piirkondlike eesmärkide) ja teiselt poolt maksusüsteemi enda eesmärkide vahel. Üldine maksusüsteemi eesmärk on koguda tulu riigi kulude rahastamiseks. Iga äriühing peab maksma maksu ainult ühe korra. Seetõttu tuleneb maksusüsteemi loogikast, et arvesse tuleb võtta selles riigis makstavaid makse, mille resident on äriühing maksustamise mõttes. Teatavaid maksueeskirjade erandeid on siiski raske põhjendada maksusüsteemi loogikaga. See on näiteks nii juhul, kui mitteresidendist äriühinguid koheldakse soodsamalt kui residendist äriühinguid või kui soodustusi antakse peakontoritele või teatavaid teenuseid (näiteks finantsteenuseid) kontsernisiseselt osutavatele äriühingutele.

27. Erisätted, mis ei sisalda mittekohustuslikke elemente ja mis võimaldavad näiteks kehtestada kindlaksmääratud maksusumma (näiteks põllumajandus- või kalandussektoris), võivad olla süsteemi olemuse ja üldskeemi tõttu põhjendatud, kui näiteks võetakse arvesse raamatupidamisarvestuse erinõudeid või teatavatele sektoritele iseloomulike varade hulka kuuluva maa osatähtsust; seepärast ei ole kõnesolevate sätete puhul tegemist riigiabiga. Lõpuks võib öelda, et väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (k.a väikesed põllumajandusettevõtted) [16] maksustamist käsitlevad erisätted põhinevad samasugusel loogikal nagu maksu progressiivne astendamine.

C. Maksumeetmetena antava riigiabi kokkusobivus ühisturuga

28. Kui maksumeedet käsitletakse artikli 92 lõike 1 rakendusalasse kuuluva abina, võidakse analoogselt muul kujul antava abiga teha selle suhtes ikkagi üks artikli 92 lõigetes 2 ja 3 sätestatud eranditest ühisturuga kokkusobimatuse põhimõttest. Lisaks võidakse käsitleda abi asutamislepingu artikli 90 sätete rakendusalasse kuuluvana, [17] kui riik on teinud era- või avalik-õiguslikust ettevõtjast abisaajale ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise.

29. Komisjon ei saaks siiski heaks kiita abi, mis on vastuolus asutamislepingus sätestatud eeskirjadega, eelkõige diskrimineerimiskeeldu ja asutamisõigust käsitlevate eeskirjadega, ning teiseste õigusaktide maksustamisalaste sätetega. [18] Samaaegselt võidakse kõnealuseid aspekte käsitleda artikli 169 alusel läbiviidavas teistsuguses menetluses. Nagu kohtupraktikast nähtub, tuleb kõnesolevaid abi aspekte, mis on lahutamatult seotud abi eesmärgiga ning vastuolus asutamislepingu erisätetega, v.a artiklid 92 ja 93, uurida seoses artikli 93 kohase menetlusega kui abi kokkusobivuse või -sobimatuse ülduurimise üht osa.

30. Asjaolu, et maksumeedet käsitletakse toimimisjuhendi alusel kahjulikuna, ei mõjuta selle võimalikku käsitlemist riigiabina. Sellegipoolest tuleb hinnata maksualase abi kokkusobivust ühisturuga, võttes muu hulgas arvesse abi mõju, mis on ilmnenud seoses toimimisjuhendi kohaldamisega.

31. Kui maksualast abi antakse selleks, et õhutada äriühinguid osalema teatavates eriprojektides (eelkõige investeerimises) ja kui selle osatähtsus projekti läbiviimiskulude osas on piiratud, ei erine see subsiidiumist ja seda koheldakse samamoodi. Sellise korra puhul tuleb sellegipoolest kehtestada piisavalt läbipaistvad eeskirjad, et saadud kasu oleks võimalik mõõta.

32. Enamikul juhtidel on maksusoodustusi käsitlevad sätted siiski üldise iseloomuga: need ei ole seotud eriprojektide läbiviimisega ja vähendavad äriühingu jooksvaid kulusid, ilma et komisjonil oleks eelneva uurimise jooksul võimalik hinnata saadud kasu täpset mahtu. Selliste meetmete puhul on tegemist tegevusabiga. Tegevusabi on põhimõtteliselt keelatud. Komisjon lubab seda praegu erandjuhtudel ja teatavatel tingimustel, näiteks laevaehituses, samuti teatavate keskkonnakaitsealase abi liikide [19] suhtes ning asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti a erandi rakendusalasse kuuluvates piirkondades, sh äärealadel, kui neid põhjendatakse nõuetekohaselt ning kui nende maht on proportsionaalne ebasoodsate tingimustega, mille kõrvaldamiseks need on ette nähtud. [20] Üldjuhul (v.a kaks allpool nimetatud abiliiki) peab see olema kahanev ja ajaliselt piiratud. Praegu võib tegevusabi lubada ka äärealadele ning teatavatele Põhjamaade hõredalt asustatud ja kättesaadavuse poolest tõsiselt ebasoodsas seisundis piirkondadele antava transpordiabi kujul. Tegevusabi ei ole lubatud, kui sellega abistatakse liikmesriikidevahelist eksporti. Meretranspordi soodustamiseks antava riigiabi suhtes kohaldatakse erieeskirju. [21]

33. Et komisjon saaks käsitleda konkreetsete piirkondade majandusliku arengu parandamiseks ettenähtud riigiabi kokkusobivana ühisturuga, peab see olema "proportsionaalne taotletavate eesmärkidega ja neile suunatud". Piirkondliku abi uurimisel võimaldavad kriteeriumid arvesse võtta muud võimalikku mõju, eelkõige teatavat, seoses toimimisjuhendiga ilmnenud mõju. Kui erand tehakse piirkondlike kriteeriumide alusel, peab komisjon tagama eelkõige järgmist:

- asjakohased meetmed aitavad kaasa regionaalarengule ja on seotud tegevusega, millel on kohalik mõju. Tegevuse alustamine maksusoodustusega piirkonnas mahus, mille kõrvalmõju kohalikule majandusele on väike, ei toeta tavaliselt piisavalt kohalikku majandust,

- asjakohased meetmed on seotud tegelike piirkondlike ebasoodsate tingimustega. On põhjust kaaluda, kas tegelike ebasoodsate tingimustega on tegemist juhul, kui tegevusega ei kaasne märkimisväärseid lisakulusid, näiteks maksustamise vältimisele suunatud tegevuse rahastamisega seotud transpordikulusid,

- asjakohaseid meetmeid uuritakse ühenduse tasandil. [22] Selles suhtes peab komisjon võtma arvesse kõnealuste meetmete võimalikku negatiivset mõju teistele liikmesriikidele.

D. Menetlused

34. Artikli 92 lõikega 3 on liikmesriikidele tehtud kohustuseks teatada komisjonile kõikidest "abi andmist või muutmist käsitlevatest kavadest" ning ette nähtud, et kavandatavaid meetmeid ei tohi jõustada ilma komisjoni eelneva heakskiiduta. Kõnealust korda kohaldatakse kogu abi, sh maksualase abi suhtes.

35. Kui komisjon leiab, et vastuolus kõnesoleva eeskirjaga jõustatud riigiabi ei saa käsitleda asutamislepinguga ettenähtud erandite rakendusalasse kuuluvana ja et seetõttu on see ühisturuga kokkusobimatu, nõuab ta, et liikmesriigid tagastaksid abi, v.a juhul, kui see on vastuolus ühenduse õiguse üldpõhimõttega, eelkõige komisjoni käitumisega kaasneda võivate õiguspäraste ootustega. Maksumeetmete kujul antud riigiabi puhul võrreldakse tagastatava summa arvutamisel tegelikult makstud maksusummat ja summat, mis oleks tulnud maksta üldiselt kohaldatava eeskirja kohaselt. Põhisummale lisatakse intress. Kohaldatav intressimäär on võrdne piirkondliku abi toetusekvivalendi arvutamisel kasutatud viitemääraga.

36. Artikli 93 lõikes 1 on märgitud, et "koostöös liikmesriikidega kontrollib komisjon pidevalt kõiki neis riikides eksisteerivaid abisüsteeme". Selline uurimine laieneb maksumeetmete kujul antavale riigiabile. Võimaldamaks kõnealust läbivaatamist, peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal aruande olemasolevate abisüsteemide kohta. Maksusoodustuse või täieliku või osalise maksuvabastuse korral peavad aruanded sisaldama prognoosi kaotatud eelarvetulude kohta. Pärast läbivaatamist võib komisjon teha liikmesriigile ettepaneku skeemi muuta või see tühistada, kui tema arvates see ei sobi (enam) ühisturuga kokku.

E. Rakendamine

37. Komisjon uurib alates käesolevas teatises määratletud ja pärast selle avaldamist jõustuvate juhendite alusel talle teatatud maksualast abi käsitlevaid kavu ja liikmesriikides ebaseaduslikult rakendatud maksualast abi ning vaatab läbi olemasolevad süsteemid. Käesolev teatis avaldatakse suunistena ega ole täielik. Komisjon võtab igal üksikjuhul arvesse kõiki eriasjaolusid.

38. Komisjon vaatab käesoleva teatise kohaldamise läbi kahe aasta möödudes pärast selle avaldamist.

[1] EÜT C 2, 6.1.1998, lk 1.

[2] Vt ühtset turgu käsitlev tegevuskava, CSE(97) 1, 4. juuni 1997, 2. strateegiline eesmärk, 1. meede.

[3] Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas 248/84, Saksamaa v. komisjon [1987] ECR, lk 4013.

[4] V.a abi, mis vastab vähese tähtsuse reegli kohaldamise tingimustele. Vt komisjoni teatis, EÜT C 68, 6.3.1996, lk 9.

[5] Liidetud kohtuasjad C-278/92, C-279/92 ja C-280/92, Hispaania v. komisjon [1994] ECR I, lk 4103.

[6] Kohtuasi 102/87, Prantsusmaa v. komisjon [1998] ECR, lk 4067.

[7] Kohtuasi C-142/87, Belgia v. komisjon, [1990] ECR I, lk 959.

[8] Kohtuasi 173/73, Itaalia v. komisjon [1974] ECR, lk 709.

[9] Vt 8. joonealune märkus.

[10] Liidetud kohtuasjad 6 ja 11/69, komisjon v. Prantsusmaa [1969] ECR, lk 561.

[11] Komisjoni 4. detsembri 1996. aasta otsus 97/239/EÜ kohtuasjas "Mariber bis/ter" (EÜT L 95, 10.4.1997, lk 25) (praegu kohtumenetluses, kohtuasi C-75/97).

[12] Eelkõige põllumajandus ja kalandus, vt punkt 27.

[13] Komisjoni 22. juuli 1998. aasta otsus Iiri ettevõtte tulumaksu käsitlevas kohtuasjas (SG(98) D/7209), veel avaldamata.

[14] Kohtuasi C-241/94, Prantsusmaa v. komisjon (Kimberly Clark Sopalin) [1996] ECR I, lk 4551.

[15] Komisjoni otsus 96/369/EÜ, 13. märts 1996, Saksa lennuettevõtjatele amortisatsioonina antava maksualase abi kohta (EÜT L 146, 20.6.1996, lk 42).

[16] Põllumajandussektori ettevõtjad, kellel on kuni kümme aasta tööühikut.

[17] Esimese astme kohtu otsus kohtuasjas T-106/95 FFSA jt v. komisjon [1997] ECR II, lk 229. Euroopa Kohtu korraldus kohtuasjas C-174/97 P [1998] I, lk 1303.

[18] Kohtuasi 74/76, Iannelli v. Meroni [1977] ECR, lk 557. Vt ka kohtuasjad 73/79, "Sovraprezzo" [1980] ECR, lk 1533 ja T-49/93, "SIDE" [1995] ECR II, lk 2501, ning liidetud kohtuasjad C 142 ja 143/80, "Salengo" [1981] ECR, lk 1413.

[19] Ühenduse juhend riigiabi andmise kohta keskkonnakaitsele (EÜT C 72, 10.3.1994, lk 3).

[20] Piirkondliku riigiabi andmise juhend (EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9).

[21] Ühenduse juhend riigiabi andmise kohta meretranspordile (EÜT C 205, 5.7.1997, lk 5).

[22] Kohtuasi 730/79, Philip Morris v. komisjon [1980] ECR, lk 2671.

--------------------------------------------------