This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 31998R2843
Commission Regulation (EC) No 2843/98 of 22 December 1998 on the form, content and other details of applications and notifications provided for in Council Regulations (EEC) No 1017/68, (EEC) No 4056/86 and (EEC) No 3975/87 applying the rules on competition to the transport sector (Text with EEA relevance)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2843/98, 22. detsember 1998, konkurentsieeskirjade rakendamist transpordisektoris käsitlevates nõukogu määrustes (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 sätestatud taotluste ja teatiste vormi, sisu ja muude üksikasjade kohtaEMPs kohaldatav tekst.
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2843/98, 22. detsember 1998, konkurentsieeskirjade rakendamist transpordisektoris käsitlevates nõukogu määrustes (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 sätestatud taotluste ja teatiste vormi, sisu ja muude üksikasjade kohtaEMPs kohaldatav tekst.
EÜT L 354, 30.12.1998, p. 22–52
(ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL)
No longer in force, Date of end of validity: 30/04/2004; kehtetuks tunnistatud 32004R0773
Euroopa Liidu Teataja L 354 , 30/12/1998 Lk 0022 - 0052
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2843/98, 22. detsember 1998, konkurentsieeskirjade rakendamist transpordisektoris käsitlevates nõukogu määrustes (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 sätestatud taotluste ja teatiste vormi, sisu ja muude üksikasjade kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna lepingut, võttes arvesse nõukogu 19. juuli 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1017/68 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis [1] (viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga), eriti selle artiklit 29, võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1986. aasta määrust (EMÜ) nr 4056/86, millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis [2] (viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga), eriti selle artiklit 26, võttes arvesse nõukogu 14. detsembri 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 3975/87 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta õhutranspordi ettevõtetes [3] (viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 2410/92 [4]), eriti selle artiklit 19, olles konsulteerinud nõuandekomiteega, kes tegeleb transpordi alal konkurentsi piirava tegevuse ja turgu valitseva seisundi küsimustega, nõuandekomiteega, kes tegeleb meretranspordi alal konkurentsi piirava tegevuse ja turgu valitseva seisundi küsimustega, ja nõuandekomiteega, kes tegeleb õhutranspordi alal konkurentsi piirava tegevuse ja turgu valitseva seisundi küsimustega, ning võttes arvesse, et: (1) komisjoni 8. augusti 1969. aasta määruse (EMÜ) nr 1629/69 (nõukogu 19. juuli 1968. aasta määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 10 alusel esitatavate kaebuste, artikli 12 alusel esitatavate taotluste ja artikli 14 lõike 1 alusel esitatavate teatiste vormi, sisu ja muude üksikasjade kohta, [5] viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga, kohaldamisel ning komisjoni 16. detsembri 1988 aasta määruse(EMÜ) nr 4260/88 (nõukogu määruses (EMÜ) nr 4056/86 (millega nähakse ette üksikasjalikud eeskirjad asutamislepingu artiklite 85 ja 86 rakendamiseks meretranspordis) ettenähtud teatamiste, kaebuste ja taotluste ning ärakuulamiste kohta), [6] viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga, I jao kohaldamisel, samuti komisjoni 16. detsembri 1988. aasta määruse nr 4261/88 (nõukogu määruse (EMÜ) nr 3975/87 (konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta õhutranspordi ettevõtjate suhtes) ettenähtud kaebuste, taotluste ja ärakuulamiste kohta), [7] viimati muudetud Austria, Soome ja Rootsi ühinemisaktiga, I jao kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et nimetatud määruste teatavaid menetlusega seotud aspekte on vaja täiustada; (2) taotluste ja teatiste korra kohta transpordisektoris on selguse huvides otstarbekas vastu võtta üks määrus; sellest tulenevalt tuleks määrus (EMÜ) nr 1629/69 ning määrused (EMÜ) nr 4260/88 ja (EMÜ) nr 4261/88 asendada; (3) määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 12 kohaste taotluste ja nimetatud määruse artikli 14 lõike 1 kohaste teatiste ning määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaste taotluste esitamisel võib olla olulisi õiguslikke tagajärgi kõigi kokkuleppe, otsuse või tegevuse pooleks olevate ettevõtjate suhtes; seetõttu peaks igal poolel olema õigus esitada komisjonile selliseid taotlusi ja teatisi; lisaks sellele peaks kõnealust õigust kasutav pool teavitama teisi pooli, et neil oleks võimalik oma huve kaitsta; (4) taotlejad ja teatist esitavad pooled peavad ausalt ja täies ulatuses avaldama komisjonile kõik asjaolud, mis on asjaomaste kokkulepete, otsuste ja tegevuste suhtes otsuse langetamisel olulised; (5) asutamislepingu artikli 85 lõike 1 kohase sekkumatustõendi saamise taotluse ja määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 5 ning asutamislepingu artikli 85 lõike 3 kohaste taotluste kontrollimise lihtsamaks ja kiiremaks muutmiseks on soovitatav nende jaoks ette näha vorm; nimetatud vormi kasutamine peaks olema võimalik ka asutamislepingu artikli 86 kohaste sekkumatustõendite taotlemise puhul; (6) käsitlemise lihtsuse huvides on otstarbekas kehtestada määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 12, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 ning määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaste taotluste jaoks ühtne vorm; määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 14 lõike 1 kohaste teatamiste jaoks on otstarbekas ette näha eraldi vorm; (7) vajalikel juhtudel peaks komisjon andma pooltele nende taotluse korral alati võimaluse enne taotluse või teatise esitamist arutada kavatsetavat kokkulepet, otsust või tegevust mitteametlikult ja täiesti konfidentsiaalselt; lisaks sellele peaks ta pärast taotluse või teatise esitamist säilitama tihedad suhted pooltega, sest nendega on vaja arutada juhtumite esimesel kontrollimisel ilmnevaid praktilisi või juriidilisi küsimusi ja võimaluse korral lahendada need küsimused vastastikuse kokkuleppega; (8) määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 5 punktis 5 ettenähtud kohustus teatada komisjonile vahekohtu otsustest ja lepitajate soovitustest on seotud lahenduste leidmisega vaidlustele, mis puudutavad konverentside tegevust vastavalt kõnealuse määruse artiklile 4 ja artikli 5 punktidele 2 ja 3; oleks vaja teha teatamine nii lihtsaks kui võimalik; seetõttu on asjakohane sätestada, et teatised tuleb esitada kirjalikult ning juurde tuleb lisada kõnealuste otsuste ja soovituste tekste sisaldavad dokumendid; (9) käesoleva määruse sätted peaksid hõlmama ka juhud, kui kaebused, taotlused ja teatised esitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklite 53 ja 54 kohaselt, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Õigustatud isikud 1. Kõik ettevõtjad ja ettevõtjate ühendused, kes on kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse pooled, ja kõik otsuseid langetavad ettevõtjate ühendused võivad esitada komisjonile taotlusi või teatisi järgmiste sätete kohaselt: a) määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikkel 2 või artikli 14 lõige 1; b) määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikkel 12; c) määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõige 2 ja artikkel 5. 2. Kui taotluse või teatise esitab ainult osa lõikes 1 nimetatud pooltest, siis teatavad nad sellest teistele pooltele. 3. Kui taotlusele või teatisele kirjutavad alla isikute, ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste esindajad, peavad nad kirjalikult tõendama oma volitusi. 4. Ühistaotluse või -teatise esitamise korral määratakse kindlaks ühisesindaja, kes on volitatud kõikide taotlejate või teatist esitavate poolte nimel dokumente edastama ja vastu võtma. Artikkel 2 Taotluste ja teatiste esitamine 1. Asutamislepingu artikli 85 lõikega 1 seotud määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 kohased taotlused ning määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 12, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 5 kohased taotlused esitatakse sellisel kujul, nagu on ette nähtud käesoleva määruse I lisas sätestatud TR vormiga. TR vormi võib kasutada ka asutamislepingu artikliga 86 seotud määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 kohaste taotluste puhul. Määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 14 lõike 1 kohased teatised esitatakse käesoleva määruse II lisas esitatud vormis TR(B). 2. Ühistaotluste ja ühisteatiste esitamiseks kasutatakse ühte vormi. 3. Iga taotlus ja teatis esitatakse komisjonile vormil märgitud aadressil ühe originaaleksemplari ja seitsmeteistkümne koopiana ning täiendavad dokumendid kolme koopiana. 4. Täiendavad dokumendid on kas originaaleksemplarid või nende koopiad; viimasel juhul peab taotlust või teatist esitav pool tõendama nende õigsust ning täielikkust. 5. Taotlused ja teatised esitatakse ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest. Kõnealune keel on ka taotluse või teatise esitaja menetluskeel. Täiendavad dokumendid esitatakse nende algkeeles. Kui algkeel ei kuulu Euroopa Liidu ametlike keelte hulka, lisatakse tõlge menetluskeelde. 6. Kui määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 12, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 või määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 alusel esitatud taotluse puhul ilmneb, et see jääb välja selle määruse või nende määruste reguleerimisalast, mille kohaselt see on esitatud, teatab komisjon taotluse esitajale viivitamata oma kavatsusest vaadata taotlus läbi vastavalt sellise määruse või selliste määruste sätetele, mida niisugusel juhul kohaldatakse; taotluse esitamise kuupäevaks loetakse siiski artiklis 4 nimetatud kuupäev. Komisjon põhjendab taotluse esitajale oma otsust ja määrab tähtaja, mille jooksul taotluse esitaja võib avaldada kirjalikult oma arvamusi, enne kui komisjon alustab taotluse uurimist nimetatud teise määruse või teiste määruste sätete alusel. Komisjoni määratud tähtaeg on vähemalt kaks nädalat; seda võib pikendada. Artikkel 3 Taotluste ja teatiste sisu 1. Taotlused ja teatised peavad sisaldama vormis nõutavaid andmeid, sealhulgas dokumente. Andmed peavad olema täpsed ja täielikud. 2. Komisjon võib vabastada teatavate vormis nõutavate andmete, sealhulgas dokumentide esitamise kohustusest, kui ta leiab, et sellised andmed ei ole juhtumi uurimiseks vajalikud. 3. Komisjon teatab taotlejale või teatise esitajale viivitamata kirjalikult taotluse või teatise ja kõigi artikli 4 lõike 2 kohaselt komisjoni poolt saadetud kirjade vastuste kättesaamisest. Artikkel 4 Taotluste ja teatiste esitamise kuupäev 1. Ilma et see piiraks lõigete 2-5 kohaldamist, loetakse taotlused ja teatised esitatuks kuupäeval, mil komisjon nad kätte saab. Kui taotlus või teatis saadetakse tähitud kirjana, siis loetakse see esitatuks postituskoha kirjamargil oleval kuupäeval. 2. Kui komisjon leiab, et taotluses või teatises esitatud andmed, sealhulgas dokumendid, on mingis olulises osas mittetäielikud, teatab ta sellest viivitamata kirjalikult taotlejale või teatise esitajale ja määrab kindlaks täielike andmete esitamise tähtaja. Sellisel juhul loetakse taotlused ja teatised esitatuks kuupäeval, mil komisjon saab kätte täielikud andmed. 3. Taotleja või teatise esitaja teavitab vabatahtlikult ja viivitamata komisjoni taotluses või teatises sisalduvate asjaolude olulistest muudatustest, mida ta teab või mida ta peaks teadma. 4. Ebaõigeid või eksitavaid andmeid käsitletakse mittetäielike andmetena. 5. Kui komisjon ei ole ühe kuu jooksul pärast taotluse või teatise kättesaamise kuupäeva taotlejale või teatise esitajale lõikes 2 osutatud teadet saatnud, loetakse taotluse või teatise esitamise kuupäevaks kuupäev, mil komisjon selle kätte sai. Artikkel 5 Teatised vahekohtu otsuste ja soovituste kohta 1. Vahekohtu otsustest ja lepitajate soovitustest, mida pooled on aktsepteerinud, teatatakse komisjonile, kui nende abil leitakse lahendus määruse (EMÜ) nr 4056/86 artiklis 4 ja artikli 5 punktides 2 ja 3 osutatud konverentside tegevusega seotud vaidlustele. 2. Teatamiskohustus kehtib otsuse või soovituse abil lahendatud vaidluse kõikide poolte kohta. 3. Teatised esitatakse viivitamatult tähitud kirjaga või antakse üle kättesaamistõendi vastu. Teatised esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles. 4. Täiendavad dokumendid esitatakse kas originaaleksemplaride või koopiatena. Koopiate vastavus originaalile peab olema tõestatud. Täiendavad dokumendid esitatakse nende algkeeles. Kui algkeel ei ole üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest, tuleb lisada tõlge ühte ametlikest keeltest. 5. Kui sellistele teatistele kirjutavad alla ettevõtjate või ettevõtjate ühenduste või füüsiliste või juriidiliste isikute esindajad, peavad nad kirjalikult tõendama oma volitusi. Artikkel 6 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklite 53 ja 54 kohased avaldused ja teatised Kui artikli 2 lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud taotlused ja teatised esitatakse Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 või 54 alusel, võivad nad olla koostatud ühes Euroopa Liidu ametlikus keeles või ühes EFTA riikide ametlikus keeles. Artikkel 7 Kehtetuks tunnistamine Määrused (EMÜ) nr 1629/69, (EMÜ) nr 4260/88 ja (EMÜ) nr 4261/80 tunnistatakse kehtetuks. Artikkel 8 Jõustumine Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 1999. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, 22. detsember 1998 Komisjoni nimel komisjoni liige Karel van Miert [1] EÜT L 175, 23.7.1968, lk 1. [2] EÜT L 378, 31.12.1986, lk 4. [3] EÜT L 374, 31.12.1987, lk 1. [4] EÜT L 240, 24.8.1992, lk 18. [5] EÜT L 209, 21.8.1969, lk 1. [6] EÜT L 376, 31.12.1988, lk 1. [7] EÜT L 376, 31.12.1988, lk 10. -------------------------------------------------- I LISA TR VORM SISSEJUHATUS Vorm TR on konkurentsieeskirjade kohaldamist transpordisektoris käsitlevates nõukogu määrustes (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 sätestatud taotluste ja teatiste vormi, sisu ja muid üksikasju käsitleva komisjoni 22. detsembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2843/98 (edaspidi "määrus") lisana selle lahutamatu osa. See võimaldab ettevõtjatel ja ettevõtjate ühendustel esitada määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 ja artikli 5 kohaseid taotlusi. Vormil TR ei ole täidetavaid lahtreid. Vormi TR kasutamise hõlbustamiseks sätestatakse järgmistel lehekülgedel: - millistes olukordades on vaja taotlus esitada (punkt A); - millisele ametiasutusele (komisjonile või EFTA järelevalveametile) tuleks taotlus esitada (punkt B); - millistel eesmärkidel saab taotlust kasutada (punkt C); - millised andmed tuleb taotluses esitada (punktid D, E ja F); - kes võib taotluse esitada (punkt G); - kuidas taotlus esitada (punkt H); - kuidas saab ettevõtjate ärisaladusi kaitsta (punkt I); - taotluse esitamisele järgnev menetlus (punkt J) ja - kuidas tuleks tõlgendada teatavaid TR vormi küsimustikuosas kasutatavaid mõisteid (punkt K). A. Millistes olukordades on vaja taotlus esitada? I. Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu konkurentsieeskirjade eesmärk 1. EÜ lepingu konkurentsieeskirjade eesmärk Konkurentsieeskirjade ülesanne on takistada konkurentsi piiravast tegevusest või turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest tingitud konkurentsi moonutusi ühisturul. Eeskirjad kehtivad kõigi ühisturul otse või kaudselt tegutsevate ettevõtjate kohta, olenemata nende registrisse kantud asukohast. Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 85 lõike 1 alusel (artiklite 85 ja 86 tekst on esitatud käesoleva vormi juurde kuuluvas I liites) on keelatud konkurentsi piiravad kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus, mis võivad mõjutada liikmesriikide kaubavahetust, ning artikli 85 lõike 2 kohaselt on selliseid piiranguid sisaldavad kokkulepped ja otsused tühised (juhul kui piiravad tingimused on lepingu muudest osadest lahutatavad, on Euroopa Kohus pidanud tühisteks üksnes neid); artikli 85 lõige 3 näeb siiski ette erandi andmise kasuliku mõjuga meetmetele, kui artikli tingimused on täidetud. Artikkel 86 keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mis võib mõjutada kaubandust liikmesriikide vahel. Määrusega nr 17 on ette nähtud artiklite 85 ja 86 rakendamise esialgne kord, milles on sätestatud "sekkumatustõendid" ja artikli 85 lõike 3 kohased erandid. Vastavalt nõukogu määrusele nr 14 [1] ei kohaldata määrust nr 17 siiski transpordisektoris. Hiljem kehtestati Euroopa Ühenduse konkurentsieeskirjade transpordisektoris rakendamise kord raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis määrusega (EMÜ) nr 1017/68, meretranspordis määrusega (EMÜ) nr 4056/86 ja õhutranspordis määrusega (EMÜ) nr 3975/87 (viited nendele ja kõigile teistele käesolevas vormis nimetatud või vormikohaste taotlustega seotud õigusaktidele on loetletud käesoleva vormi II liites). Nagu määruses nr 17, viidatakse ka määrustes (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 EÜ asutamislepingu artiklitele 85 ja 86. Määrusega (EMÜ) nr 1017/68 seevastu on kehtestatud olulised konkurentsieeskirjad sisetranspordi sektoris. Määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklid 2, 5, 7 ja 8 sisaldavad sätteid, mis väikeste erinevustega kajastavad EÜ asutamislepingu artikli 85 lõigete 1, 2 ja 3 ning artikli 86 vastavaid sätteid. Neid määruse (EMÜ) nr 1017/68 sätteid tuleb tõlgendada samal moel kui asutamislepingu artikleid 85 ja 86. [2] 2. EMP lepingu konkurentsieeskirjade eesmärk Euroopa Majanduspiirkonna lepingus (sõlmitud ühenduse, liikmesriikide ja EFTA riikide vahel) [3] on konkurentsieeskirjade põhimõtted samad mis ühenduse konkurentsieeskirjadel ja neil on ühesugune eesmärk, st takistada konkurentsi moonutamist EMP territooriumil kartellide tegevuse või turgu valitseva seisundi kuritarvitamise tõttu. Eeskirjad kehtivad kõigi EMPs otseselt või kaudselt tegutsevate ettevõtjate kohta, olenemata nende registrisse kantud asukohast. EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alusel (EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 56 tekstid on esitatud I liites) on keelatud konkurentsi piiravad kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus (kokkulepped), mis võivad mõjutada ühenduse ja ühe või mitme EFTA riigi vahelist kaubavahetust (või EFTA riikide kaubavahetust), ning artikli 53 lõike 2 kohaselt on selliseid piiranguid sisaldavad kokkulepped ja otsused tühised; artikli 53 lõige 3 näeb siiski ette erandi andmise kasuliku mõjuga meetmetele, kui artikli tingimused on täidetud. Artikkel 54 keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise, mis võib mõjutada kaubavahetust ühenduse ja ühe või mitme EFTA riigi vahel (või EFTA riikide vahel). EMP konkurentsieeskirjade transpordisektoris rakendamise kord raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis on kehtestatud määrusega (EMÜ) nr 1071/68, meretranspordis määrusega (EMÜ) nr 4056/86 ja õhutranspordis määrusega (EMÜ) nr 3975/87, mida on EMPs kohaldamiseks täiendatud EMP lepingu protokollidega 21, 22 ja 23. II. EÜ asutamislepingu ja EMP lepingu konkurentsieeskirjade reguleerimisala Määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklite 2, 5 ja 8, EÜ asutamislepingu artiklite 85 ja 86 ning EMP lepingu artiklite 53 ja 54 kohaldatavus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest. See eeldab, et kokkulepped või tegevus rahuldavad kõiki asjaomaste sätetega ettenähtud tingimusi. Seetõttu tuleb nimetatud küsimust uurida enne taotluse esitamist. 1. Sekkumatustõend Transpordisektoris on sekkumatustõendi menetlus sätestatud ainult õhutranspordis. Selle eesmärk on võimaldada ettevõtjatel kindlaks teha, kas komisjon leiab, et mõni nende kokkulepe või tegevus on EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 1 või artikli 86 alusel või EMP lepingu artikli 53 lõike 1 või artikli 54 alusel keelatud. Kõnealust menetlust reguleerib määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõige 2. Sekkumatustõend antakse välja komisjoni otsusena, mis kinnitab, et tema käsutuses olevate faktide põhjal ei ole komisjonil EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 1 ega artikli 86 või EMP lepingu artikli 53 lõike 1 ega artikli 54 alusel põhjust kõnealustesse kokkulepetesse või tegevusse sekkuda. Taotluse esitamine ei ole siiski põhjendatud, kui meetmed või tegevus ei ole eespool nimetatud sätetega selgesõnaliselt keelatud. Lisaks sellele ei ole komisjonil sekkumatustõendi andmise kohustust. Määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et "… komisjon võib tõendada…". Komisjon annab sekkumatusetõendeid välja ainult siis, kui tuleb lahendada olulisi tõlgendamisega seotud küsimusi. Muudel juhtudel saadab ta taotlusele vastuseks esmahinnangu. Komisjon on avaldanud mitu EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 1 tõlgendamist käsitlevat teadet. Neis on määratletud teatavad kokkulepete kategooriad, mille suhtes nende olemuse või vähese tähtsuse tõttu keeldu ei kohaldata. [4] 2. Erand Määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 5, EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 3 alusel erandi andmise menetlus võimaldab ettevõtjatel sõlmida kokkuleppeid, mis tegelikult annavad majanduslikke eeliseid, kuid mis erandi andmiseta oleksid vastavalt määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklile 2, EÜ asutamislepingu artikli 85 lõikele 1 või EMP lepingu artikli 53 lõikele 1 keelatud. Kõnealust menetlust reguleerivad määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklid 12 ja 13, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artiklid 12 ja 13 ning määruse (EMÜ) nr 3975/87 artiklid 5 ja 6. Erand antakse komisjoni otsusena, mis kinnitab, et määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklit 2, EÜ asutamislepingu artikli 85 lõiget 1 ega EMP lepingu artikli 53 lõiget 1 otsuses kirjeldatud kokkulepete suhtes ei kohaldata. Komisjon on kohustatud kindlaks määrama iga sellise otsuse kehtivusaja, ta võib oma otsuse siduda lisatingimuste ja -kohustustega ning otsuseid muuta või tühistada või poolte mõne tegevuse teatavas olukorras ära keelata, eriti juhul, kui otsused põhinevad ebatäpsel infol või kui asjaolud on olulisel määral muutunud. Määrustes (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 on sätestatud vaidlustamismenetlus, mille kohaselt võib taotlusi käsitleda kiirendatud korras. Kui taotlus on asjaomase määruse kohaselt vastuvõetav, kui selle andmed on täielikud ning kui esitatud taotlusega seotud meetme suhtes ei ole kaebuse põhjal või komisjoni omal algatusel alustatud menetlust, siis avaldab komisjon taotluse kokkuvõtte Euroopa Ühenduste Teatajas ja palub asjast huvitatud kolmandate isikute, liikmesriikide ja EFTA riikide arvamust, kui taotlus on seotud EMP lepinguga. Kui komisjon 90 päeva jooksul alates avaldamisest ei teata taotlejatele tõsistest kahtlustest seoses määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 5, EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 või EMP lepingu artikli 53 lõike 3 kohaldatavusega, siis loetakse määruse (EMÜ) nr 1017/68 kohaste taotluste puhul erand kokkuleppele antuks juba möödunud aja suhtes ja kõige rohkem kolmeks aastaks alates avaldamise kuupäevast ning määruste (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 kohaste taotluste puhul kõige rohkem kuueks aastaks alates avaldamise kuupäevast. Komisjon on vastu võtnud hulga määrusi, millega antakse erand teatavat liiki kokkulepetele õhu- ja meretranspordi sektoris. [5] Otsusel, millega antakse erand määruste (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 või (EMÜ) nr 3975/87 alusel, võib olla tagasiulatuv jõud. Kui komisjon leiab, et kokkulepped, millest teatatakse, on tegelikult keelatud ja nende puhul ei saa erandit teha, ning võtab seetõttu vastu keelava otsuse, on osalised taotluse esitamise kuupäeva ja otsuse vastuvõtmise kuupäeva vahelisel ajal siiski kaitstud trahvide eest, mida määratakse igasuguste taotluses kirjeldatud rikkumiste eest (määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 19 lõige 4 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 12 lõige 5). Määrusega (EMÜ) nr 1017/68 sellist kaitset trahvide eest ette nähtud ei ole. B. Millisele ametiasutusele tuleks taotlus esitada? Taotlused tuleb esitada ametiasutusele, kes on kõnealuses küsimuses pädev. EÜ asutamislepingu konkurentsieeskirjade kohaldamise eest vastutab komisjon. EMP lepingu konkurentsieeskirjade kohaldamisel on siiski tegemist jagatud pädevusega. Komisjoni ja EFTA järelevalveameti pädevus rakendada EMP konkurentsieeskirju tuleneb EMP lepingu artiklist 56. Taotlused kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse kohta, mis võivad mõjutada liikmesriikide kaubavahetust, tuleb esitada komisjonile, välja arvatud juhul, kui nende mõju liikmesriikide kaubavahetusele või konkurentsile ühenduses on väike ja selle võib arvestamata jätta komisjoni 1997. aaasta teadaande alusel, mis käsitleb vähetähtsaid kokkuleppeid [6]. Lisaks sellele kuuluvad komisjoni pädevusse ka kõik konkurentsi piiravad kokkulepped, otsused ja kooskõlastatud tegevused, mis mõjutavad kaubavahetust ühe liikmesriigi ja ühe või mitme EFTA riigi vahel, kui asjaomased ettevõtjad saavad ühendusest üle 67 % oma EMP aastasest käibest [7]. Aga kui selliste kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuse mõju liikmesriikide kaubavahetusele või konkurentsile ühenduses ei ole märkimisväärne, tuleb taotlus vajaduse korral saata EFTA järelevalveametile. Kõikidest teistest EMP lepingu artiklile 53 vastavatest kokkulepetest, otsustest ja kooskõlastatud tegevusest tuleb teatada EFTA järelevalveametile (mille aadress on esitatud III liites). Sekkumatustõendi saamise taotlused tuleb vastavalt EMP lepingu artiklile 54 esitada komisjonile, kui turgu valitsev seisund esineb ainult ühenduses, või EFTA järelevalveametile, kui turgu valitsev seisund esineb ainult EFTA riikide territooriumil või selle territooriumi olulisel osal. Ainult siis, kui ettevõtjal on turgu valitsev seisund mõlemal territooriumil, kohaldatakse eespool artikli 53 kohta sätestatud eeskirju. Otsuse tegemisel võtab komisjon aluseks EÜ asutamislepingu konkurentsieeskirjad. Kui juhtum kuulub EMP lepingu reguleerimisalasse ja esitatakse komisjonile kõnealuse lepingu artikli 56 alusel, siis kohaldab komisjon ühtlasi ka EMP konkurentsieeskirju. C. Käesoleva vormi eesmärk Vormis TR loetletakse küsimused, millele tuleb vastata, ning andmed ja dokumendid, mis tuleb esitada, kui taotletakse: - EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 1 ja/või EMP lepingu artikli 53 lõike 1 alusel sekkumatusetõendit määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõikele 2 vastavate ettevõtjatevaheliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuste kohta, - määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 5 või EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 ja/või EMP lepingu artikli 53 lõike 3 alusel erandit ettevõtjatevaheliste kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuste kohta. Määrustes (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 sätestatud eranditaotlused esitatakse nii, nagu on ette nähtud TR vormiga (vt käesoleva määruse artikli 2 lõige 1). Nimetatud vormi võivad kasutada ka ettevõtjad, kes soovivad taotleda sekkumatustõendit EÜ asutamislepingu artikli 86 või EMP lepingu artikli 53 alusel vastavalt määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõikele 2. Taotlejad, kes soovivad sekkumatustõendit artikli 86 alusel, ei pea TR vormi kasutama. Sellest hoolimata soovitatakse neil siiski tungivalt esitada kõik allpool nõutavad andmed, et nende taotlus annaks asjaoludest täieliku ülevaate (vt käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punkti a teine lause). EFTA poolt väljaantud TR vormil esitatud taotlused ja teatised on samaväärselt kehtivad. Kuid kui kõnealused kokkulepped, otsused või tegevused kuuluvad ainult EÜ asutamislepingu artikli 85 või 86 reguleerimisalasse, st ei ole kohaldatavad Euroopa Majanduspiirkonnas, siis on soovitav kasutada käesolevat komisjoni poolt kasutuselevõetud vormi. D. Millised vormi osad tuleks täita? Ettevõtjad, kes soovivad esitada taotluse, peavad täitma kõnealuse vormi küsimustikuosa kõik kolm peatükki. Määruse nr 17 kohaste teatiste puhul, mis käsitlevad struktuuriliste ühisettevõtete loomist, võib kasutada kiirendatud menetlust. Kiirendatud menetlust ei kasutata määruste (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 alusel esitatud taotluste puhul, sest nimetatud määrustes on sätestatud konkreetset ajakava sisaldav vaidlustamismenetlus. E. Täielike andmete vajalikkus Kui komisjon nõuetekohase avalduse vastu võtab, on sel kaks peamist tagajärge. Esiteks, määruste (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87 alusel võimaldab see kaitset trahvide eest alates kuupäevast, millal komisjonile laekub nõuetekohane erandi saamiseks esitatud avaldus (vt määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 19 lõige 4 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 12 lõige 5). Teiseks, nõuetekohase taotluse laekumiseni ei ole komisjoni valduses kõiki olemasolevaid andmeid, mida on vaja taotluse kokkuvõtte avaldamiseks määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklis 12, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artiklis 12 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artiklis 5 osutatud vaidlustamismenetluse puhul. Nõuetekohane taotlus tähendab täielike andmetega taotlust (vt käesoleva määruse artikli 3 lõige 1). Sealjuures on kaks täpsustust. Esiteks, kui käesoleva vormi kohaselt nõutavad andmed ei ole osaliselt või täielikult kättesaadavad, loeb komisjon, hoolimata selliste andmete esitamatajätmisest, taotluse täielikuks ja seega nõuetekohaseks tingimusel, et te põhjendate andmete puudumist ja esitate puuduvate andmete asemel võimalikult täpsed arvestused koos nende allikatega. Lisaks sellele tuleb teatada ka seda, kust võiks komisjon leida andmed või dokumendid, mis ei olnud teile kättesaadavad. Teiseks, komisjon nõuab ainult selliste andmete esitamist, mis on teatud toimingu uurimiseks asjakohased ja vajalikud. Mõningatel juhtudel ei ole vaja kõiki käesoleva vormi kohaselt nõutavaid andmeid. Seetõttu võib komisjon vabastada teatavate käesoleva vormi kohaselt nõutavate andmete esitamise kohustusest (vt käesoleva määruse artikli 3 lõige 2). See säte võimaldab vajaduse korral kohandada iga taotlust vastavalt konkreetsele juhtumile nii, et esitatakse ainult need andmed, mis on komisjonile uurimiseks kindlasti vajalikud. See aitab vältida ettevõtjatele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele tekitatavaid liigset halduskoormust. Kui käesoleva vormiga nõutavaid andmeid või dokumente ei esitata nimetatud põhjusel, tuleks taotluses põhjendada, miks kõnealuseid andmeid peetakse komisjoni uurimise seisukohast ebavajalikuks. Kui komisjon leiab, et taotluses esitatud andmed on mingis olulises osas mittetäielikud, teatab ta taotlejale või teatise esitajale ühe kuu jooksul pärast kättesaamist kirjalikult nimetatud asjaolust ja puuduvate andmete laadist. Sellisel juhul loetakse taotlus esitatuks kuupäeval, mil komisjon saab kätte täielikud andmed. Kui komisjon ei ole ühe kuu pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale või teatise esitajale teatanud, et taotlus on mingis olulises osas mittetäielik, loetakse taotlust täielikuks ja nõuetekohaseks (vt käesoleva määruse artikkel 4). Lisaks sellele on oluline, et ettevõtjad teataksid komisjonile tegeliku olukorra olulistest muutustest, sealhulgas muutustest, millest nad saavad teada pärast taotluse esitamist. Seetõttu tuleb komisjonile viivitamata teatada kõigist taotlustes kajastatud kokkulepete, otsuste ja tegevuste muudatustest (vt käesoleva määruse artikli 4 lõige 3). Kui komisjoni sellistest olulistest muudatustest ei teavitata, võib selle tagajärjeks olla taotluse põhjal vastuvõetud sekkumatustõendit käsitleva otsuse kehtetuks tunnistamine või erandit käsitleva otsuse tühistamine. [8] F. Täpsete andmete vajalikkus Lisaks taotluse täitmise nõudele on oluline ka tagada esitatud andmete täpsus (vt käesoleva määruse artikli 3 lõige 1). Komisjonil on õigus oma otsusega määrata ettevõtjatele või ettevõtjate ühendustele kuni 5 000 euro suurust trahvi, kui nad kas teadlikult või hooletuse tõttu esitavad oma taotluses ebaõigeid või eksitavaid andmeid (määruse (EMÜ nr 1017/68 artikli 22 lõike 1 punkt a, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 19 lõike 1 punkt a ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 12 lõike 1 punkt a). Lisaks sellele loetakse sellised andmed mittetäielikeks (vt käesoleva määruse artikli 4 lõige 4). G. Kes võib taotluse esitada? Kõik ettevõtjad, kes on EÜ asutamislepingu artiklites 85 või 86 ja EMP lepingu artiklites 53 või 54 kirjeldatud kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuste pooled, võivad esitada taotluse sekkumatustõendi saamiseks vastavalt määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõikele 2. Kõik ettevõtjad, kes on määruse (EMÜ) nr 1017/68 artiklites 2 ja 5 või EÜ asutamislepingu artiklis 85 ja EMP lepingu artiklis 53 kirjeldatud kokkulepete, otsuste või kooskõlastatud tegevuste pooled, võivad esitada taotluse erandi saamiseks. Ettevõtjate ühendus võib esitada taotluse seoses ühenduse tegevuse käigus vastuvõetud otsuste või elluviidud tegevusega. Ettevõtjatevaheliste kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse puhul on üldine tava, et kõik asjaomased pooled esitavad ühistaotluse. Kuigi komisjon tungivalt soovitab kõnealust lähenemist, sest kõigi otseselt seotud poolte arvamuste saamine ühel ja samal ajal on kasulik, ei ole see kohustuslik. Iga kokkuleppepool võib esitada taotluse enda nimel, kuid sellisel juhul peaks teatise esitaja teatama sellest faktist kõigile teistele kokkuleppe, otsuse või tegevuse osalistele (vt käesoleva määruse artikli 1 lõige 2). Lisaks võivad nad esitada neile ka täidetud vormi koopia, millest vajaduse korral on välja jäetud konfidentsiaalsed andmed ja ärisaladused (vt allpool küsimustikuosa küsimus 1.2). Ühistaotluse esitamise korral määratakse üldise tava kohaselt ametisse ühisesindaja, kes tegutseb nii taotluse või teatise koostamise kui ka sellele järgneva komisjoniga suhtlemise ajal kõigi asjaomaste ettevõtjate nimel (vt käesoleva määruse artikli 1 lõige 4). Vaatamata selle võimaluse kasulikkusele ei ole ka see kohustuslik ja kõik ühistaotlust esitavad ettevõtjad võivad selle enda nimel alla kirjutada. H. Kuidas taotlus esitada? Taotluse võib esitada ükskõik millises Euroopa Liidu või EFTA riigi ametlikus keeles (vt käesoleva määruse artikli 2 lõige 5 ja artikkel 6). Kuid võimaluse korral on menetlemiskiiruse huvides soovitav EFTA järelevalveametile esitatavas taotluses kasutada ühe EFTA riigi ametlikku keelt või EFTA järelevalveameti töökeelt, st inglise keelt, ja komisjonile esitatavas taotluses üht Euroopa Liidu või EFTA riikide ametlikest keeltest või EFTA järelevalveameti töökeelt. Kõnealune keel on hiljem ka taotluse esitaja menetluskeel. Ettevõtjad peaksid TR vormiga nõutavate andmete esitamisel kasutama vormis ettenähtud jao- ja punktinumeratsiooni, allkirjastama deklaratsiooni, nagu osutatud 13. jaos, ja lisama vajalikud täiendavad dokumendid. Täiendavad dokumendid esitatakse algkeeles; kui see ei ole Euroopa Liidu ametlik keel, siis tuleb need tõlkida menetluskeelde. Täiendavad dokumendid võivad olla originaalid või nende koopiad (vt käesoleva määruse artikli 2 lõige 4). Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitlevad kõik käesoleva vormiga nõutavad andmed taotluse esitamisele eelnevat kalendriaastat. Kui selliseid andmeid ei ole võimalik kätte saada (näiteks siis, kui aruandeperiood ei lange kokku kalendriaastaga või kui arvandmed eelnenud kalendriaasta kohta ei ole veel kättesaadavad), tuleks esitada kõige värskemad kättesaadavad andmed ning põhjendada, miks ei ole võimalik esitada arvandmeid taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta kohta. Finantsandmed võib esitada vääringus, mida kasutatakse ettevõtja(te) ametlikes auditeeritud majandusaasta aruannetes, või eurodes. Kui andmed esitatakse eurodes, kasutatakse vahetuskursina keskmist konverteerimiskurssi, mis kehtis kõnealustel aastatel või muudel ajavahemikel. Iga taotlus tuleb esitada ühe originaaleksemplari ja 17 koopiana ning kõik täiendavad dokumendid kolme koopiana (vt käesoleva määruse artikli 2 lõige 3). Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil: Euroopa Ühenduste Komisjon,Konkurentsipoliitika peadirektoraat (PD IV),Registripidaja Rue de la Loi/Wetstraat 200,B-1049 Bruxelles/Brussels või toimetatakse komisjoni tööpäevadel ametliku tööaja jooksul käsipostiga järgmisele aadressile: Euroopa Ühenduste Komisjon,Konkurentsipoliitika peadirektoraat (PD IV),Registripidaja Avenue de Cortenberg/Kortenberglaan 158,B-1049 Bruxelles/Brussels I. Konfidentsiaalsus EÜ asutamislepingu artikli 214, määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 27, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 24, määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 17, EMP lepingu protokolli 23 artikli 9, EMP lepingu artikli 122 ning järelevalveameti ja Euroopa Kohtu loomist käsitleva EFTA riikide kokkuleppe protokolli nr 4 VI peatüki artikli 27, IX peatüki artikli 24 ja XI peatüki artikli 17 alusel nõutakse komisjonilt, liikmesriikidelt, EFTA järelevalveametilt ja EFTA riikidelt, et nad ei avaldaks andmeid, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Samas nõuavad määrused (EMÜ) nr 1017/68, (EMÜ) nr 4056/86 ja (EMÜ) nr 3975/87, et komisjon avaldaks eranditaotluste kokkuvõtted. Kokkuvõtte avaldamisel peab komisjon "… võtma arvesse ettevõtjate õigustatud huve kaitsta oma ärisaladusi" (määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 12 lõige 2, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 lõige 2 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 5 lõige 2). Enne taotluse kokkuvõtte avaldamist annab komisjon avaldatava teksti ühe eksemplari taotleja(te)le tutvumiseks. Kui sellega seoses ettevõtja arvab, et temalt palutud andmete avaldamine või teistsugusel viisil teistele ettevõtjatele teatavakstegemine riivab tema huve, siis tuleks sellised andmed esitada ühes või mitmes lisas, kus igale leheküljele on selgelt märgitud sõna "ärisaladused". Lisaks sellele peaks kõnealune ettevõtja põhjendama, miks mingeid konfidentsiaalseks peetavaid andmeid ei tohi teatavaks teha ega avaldada. J. Järgnev menetlus Taotlus registreeritakse konkurentsipoliitika peadirektoraadis (IV PD). Komisjoni kätte jõudmise kuupäev (tähtsaadetise puhul postitamiskuupäev) loetakse taotluse esitamise kuupäevaks (vt käesoleva määruse artikli 4 lõige 1). Mittetäielike taotluste puhul kohaldatakse siiski erieeskirju (vt punkt E). Komisjon teatab kõigi taotluste saamisest kirjalikult ja märgib ära juhtumi registreerimisnumbri. Nimetatud numbrit tuleb kasutada kogu edaspidises taotlusega seotud kirjavahetuses. Kättesaamistõend ei tähenda seda, et taotlus oleks nõuetekohane. Pooltelt või kolmandatelt isikutelt võib nõuda täiendavaid andmeid ning neile võib teha kokkulepete vastuvõetavaks muutmise ettepanekuid. Komisjon võib eranditaotluse otsusele vastu olla, kui tal on tõsiseid kahtlusi, kas asjaomastel meetmetel oleks erandiotsusest kasu. Kui komisjon kavatseb pärast tõsiste kahtluste tõstatamist vaidlustamismenetlusel anda välja erandiotsuse, on ta kohustatud avaldama selle kokkuvõtte ja paluma, et kolmandad isikud esitaksid oma kommentaarid (määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 26 lõige 3, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 23 lõige 3 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 16 lõige 3). Seejärel tuleb teha otsuse esialgne projekt ja see läbi arutada liikmesriikide pädevate ametiasutuste ametnikest koosneva asjaomase nõuandekomiteega. Kui juhtum kuulub EMP lepingu reguleerimisalasse, kutsutakse arutamisest osa võtma ka EFTA järelevalveameti ja EFTA riikide esindajad. Alles seejärel ning tingimusel, et miski pole komisjoni kavatsust muutnud, võib komisjon vastu võtta otsuse. Mõnikord lõpetatakse toimikud ametlikku otsust tegemata, kui näiteks leitakse, et kokkulepete kohta kehtib juba grupierand, või kui konkreetsel ajal ja konkreetses olukorras ei ole vaja komisjoni sekkumist. Sellisel juhul saadetakse välja esmahinnang. Esmahinnang ei ole küll komisjoni otsus, kuid see toob esile komisjoni konkurentsipoliitika peadirektoraadi (IV PD) seisukoha, mis rajaneb parajasti nende käsutuses olevatel faktidel; see tähendab, et komisjon võib vajaduse korral, näiteks juhul, kui tunnustatakse lepingu tühisust EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 2 ja/või EMP lepingu artikli 53 lõike 2 alusel, võtta õigusliku olukorra lahendamiseks vastu asjakohase otsuse. K. Käesoleva vormi küsimustikuosas kasutatud mõisted Kokkulepe : sõnaga "kokkulepe" tähistatakse kõiki meetmete liike, st ettevõtjatevahelisi kokkuleppeid, ettevõtjate ühenduste otsuseid ja kooskõlastatud tegevust. Aasta : käesolevas vormis tähistatakse sõnaga "aasta" kõikjal kalendriaastat, kui ei ole sätestatud teisiti. Ühendus - ühele ettevõtjale kuulub rohkem kui pool mõne teise ettevõtja kapitalist või põhivahenditest või - ühele ettevõtjale kuulub teises äriühingus häälteenamus või - ühel ettevõtjal on õigus nimetada ametisse üle poole järelevalvenõukogu, juhatuse või ettevõtjat seaduslikult esindava organi liikmetest või - ühel ettevõtjal on õigus juhtida teise ettevõtja äritegevust. Ettevõtja, mida ühiselt kontrollib mitu teist ettevõtjat (ühisettevõte), on osa igast kõnealusest ettevõtjate ühendusest. Teatatud kokkulepe : teatatud kokkulepe on kokkulepe, mida käsitletakse käesoleva vormi kohases taotluses. Asjakohane kaubaturg : käesoleva vormi küsimuses 5.1 nõutakse, et taotluse esitanud ettevõtja või üksikisik määratleks asjakohase kauba- ja/või teenuseturu või -turud, mida kõnealune kokkulepe tõenäoliselt mõjutab. Sellest määratlusest (neist määratlustest) lähtuvad mitmed muud käesolevas vormis sisalduvad küsimused. Taotlejate selliselt esitatud määratlust (määratlusi) käsitletakse käesolevas vormis seejärel asjakohase kaubaturuna (kaubaturgudena). Asjakohane geograafiline turg : käesoleva vormi küsimuses 5.2 nõutakse, et taotluse esitanud ettevõtja või üksikisik määratleks asjakohase geograafilise turu või -turud, mida kõnealune kokkulepe tõenäoliselt mõjutab. Sellest määratlusest (neist määratlustest) lähtuvad mitmed muud käesolevas vormis sisalduvad küsimused. Taotlejate selliselt esitatud määratlust (määratlusi) käsitletakse käesolevas vormis seejärel asjakohase geograafilise turuna (turgudena). Asjakohane kauba- ja geograafiline turg : ühendades oma vastused küsimusele 5, määratlevad pooled asjakohase(d) turu(d), mida teatatud kokkulepe mõjutab (kokkulepped mõjutavad). Sellest määratlusest (neist määratlustest) lähtuvad mitmed muud käesolevas vormis sisalduvad küsimused. Teatise esitajate selliselt esitatud määratlust (määratlusi) käsitletakse käesolevas vormis seejärel asjakohase geograafilise ning kaubaturuna (kaubaturgudena). Pooled ja taotleja : sõnaga "pool" tähistatakse kõiki ettevõtjaid, kes on osalised teatatud kokkuleppes. Taotluse võib esitada ainult üks kokkuleppe pooleks olev ettevõtja ja seetõttu tähistatakse sõnaga "taotleja" ainult seda ettevõtjat või neid ettevõtjaid, kes tegelikult taotluse esitavad. TR VORM — KÜSIMUSTIKUOSA Teie taotluse esimesel leheküljel peavad olema kirjas sõnad "TR vormile vastav taotlus" ja vastavalt vajadusele kas üks või mitu järgmistest märgetest: - "Määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 12 kohase erandi saamise taotlus", - "Määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 12 kohase erandi saamise taotlus", - "Määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 3 lõike 2 kohase sekkumatustõendi ja/või artikli 5 kohase erandi saamise taotlus". I PEATÜKK Pooli, nende ühendusi ja kokkulepet käsitlevad jaod 1. jagu Andmed taotlust esitavate ettevõtjate või isikute kohta 1.1. Palun loetlege ettevõtjad, kelle nimel taotlus esitatakse, ja märkige ära nende ärinimi või vajaduse korral lühendatud või üldkasutatav nimi (kui see erineb ärinimest). 1.2. Kui taotlus esitatakse ainult ühe või mõne kokkuleppe pooleks oleva ettevõtja nimel, kinnitage, et ülejäänud ettevõtjatele on sellest teatatud, ja märkige ära, kas nad on saanud taotluse koopia, millest on välja jäetud asjakohased konfidentsiaalsed andmed ja ärisaladused. [9] (Sellisel juhul tuleb käesolevale taotlusele lisada teistele ettevõtjatele esitatud taotluse väljajättudega koopia.) 1.3. Kas ühistaotluse esitamise korral on ühisesindaja [10] kindlaks määratud [11]? Jaatava vastuse korral esitage punktides 1.3.1-1.3.3 nõutavad andmed. Eitava vastuse korral esitage andmed kokkuleppe iga poole volitatud esindajate kohta ning märkige ära, keda nad esindavad. 1.3.1. Esindaja nimi. 1.3.2. Esindaja aadress. 1.3.3. Esindaja telefoni- ja faksinumber. 1.4. Ühe või mitme esindaja määramise korral tuleb taotlusele lisada esindaja volitus tegutseda taotlust esitava(te) ettevõtja(te) nimel. 2. jagu Andmed kokkuleppe poolte ja nende ühenduste kohta 2.1. Teatatud kokkuleppe poolte nimed ja aadressid ning asukohariigid. 2.2. Iga teatatud kokkuleppe poole tegutsemisvaldkond. 2.3. Iga kokkuleppe poole kontaktisiku nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja amet selles ettevõttes. 2.4. Loetlege ettevõtjate ühendused, kuhu teatatud kokkuleppe pooled kuuluvad. Loetlege sektorid, milles kõnealused ühendused tegutsevad, ja iga ühenduse käive kogu maailmas. [12] 3. jagu Menetlusküsimused 3.1. Kas te olete seoses kõnealuse kokkuleppega teinud ametlikke ettepanekuid teistele konkurentsiküsimustega tegelevatele organitele? Jaatava vastuse korral loetlege kõnealused asutused, üksikisikud või talitused ja kirjeldage, milline oli kokkupuude nendega. Lisaks sellele nimetage teile teada olevad varasemad menetlused komisjonis ja/või EFTA järelevalveametis või mitteametlikud kontaktid komisjoni ja/või EFTA järelevalveametiga ning kõik varasemad menetlused ühenduse siseriiklikes ametiasutustes või kohtutes või EFTA riikide territooriumil, mis on seotud kõnealuste kokkulepete või nende juurde kuuluvate kokkulepetega. 3.2. Palun tehke kokkuvõte põhjustest, miks tuleks juhtumit käsitleda eriti kiireloomuliselt. 3.3. Märkige, kas kavatsete esitada veel lisafakte või argumente, mida seni pole kätte saanud, ning juhul, kui kavatsete, siis milliste punktide kohta. [13] 4. jagu Kokkulepetega seotud üksikasjad 4.1. Palun tehke kokkuvõte teatatud kokkuleppe laadist, sisust ja eesmärkidest. 4.2. Esitage üksikasjalikult kõik kokkulepete sätted, mis võivad piirata poolte vabadust teha sõltumatuid äriotsuseid, näiteks seoses: - ostu- või müügihindade, allahindluste või muude tehingutingimustega, - pakutavate teenuste kogustega, - tehnilise arendustöö või investeerimisega, - turgude või tarneallikate valikuga, - ostudega kolmandatelt isikutelt või müügiga kolmandatele isikutele, - ühesuguste tingimuste kehtestamisega võrdväärsete teenuste pakkumisel, - eri teenuste koos või eraldi pakkumisega. Kui te taotlete vaidlustamismenetluse kasutamist grupierandi määruse alusel, esitage selles loetelus need konkurentsipiirangud, mis ei kuulu asjaomase määruse alusel automaatselt antavate erandite hulka. 4.3. Loetlege need ühenduse liikmesriigid ja/või EFTA riigid [14], kelle vahelist kaubandust kokkulepped võivad mõjutada. Põhjendage oma vastust käesolevale küsimusele ja esitage andmed vastavate kaubavoogude kohta. Lisaks sellele teatage, kas kokkulepped mõjutavad ühenduse või EMP ja kolmandate riikide vahelist kaubandust, ning põhjendage oma vastust. II PEATÜKK Asjakohast turgu käsitlev jagu 5. jagu Asjakohane turg Asjakohane kaubaturg hõlmab kõiki neid kaupu ja/või teenuseid, mis tarbijate seisukohast on oma iseloomulike tunnuste, hindade ja kasutusotstarbe põhjal omavahel vahetatavad või asendatavad. [15] Asjakohase kaubaturu määratlemisel peetakse tavaliselt oluliseks järgmisi tegureid ning neid tuleks kõnealuse analüüsi puhul arvesse võtta: [16] - kõnealuste teenuste sarnasuse ulatus, - erinevused kahe teenuse hindade vahel, - kahe tõenäoliselt konkureeriva teenuse vahetamisega seonduv kulu, - tarbijate tavapärased või väljakujunenud eelistused ühe teenusekategooria või liigi suhtes, võrreldes teisega, - kõnesoleval alal kasutatavate teenuste liigitus (nt ametiliitude poolt kasutatavad liigitused). Asjakohane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumisega. Geograafilise turu hindamistegurite hulka kuuluvad [17] kõnealuste teenuste laad ja tunnusjooned, turutõkete või tarbijaeelistuste olemasolu, märgatavad erinevused, võrreldes naaberturgude ettevõtjate turuosadega, või olulised hinnaerinevused naaberpiirkondade vahel. 5.1. Võttes arvesse eespool sätestatut, selgitage asjakohase kaubaturu (asjakohaste kaubaturgude) mõistet, millest komisjon teie arvates peaks teie taotlust analüüsides lähtuma. Oma vastuses põhjendage oletusi või tõdemusi ja selgitage, kuidas eespool loetletud tegureid on arvesse võetud. Eelkõige täpsustage, milliseid konkreetseid kaupu või teenuseid teatatud kokkulepe otseselt või kaudselt mõjutab, ja määrake kindlaks need teenuste liigid, mis teie turumõiste kohaselt on asendatavad. Allpool esitatud küsimustes viidatakse sellele mõistele (neile mõistetele) sõnadega "asjakohane kaubaturg (asjakohased kaubaturud)". 5.2. Selgitage asjakohase geograafilise turu või turgude mõistet, millest komisjon teie arvates peaks teie taotlust analüüsides lähtuma. Oma vastuses põhjendage oletusi või tähelepanekuid ja selgitage, kuidas eespool loetletud tegureid on arvesse võetud. Eelkõige nimetage riigid, kus pooled asjakohasel kaubaturul (asjakohastel kaubaturgudel) tegutsevad, ja kui te peate asjakohast geograafilist turgu ühenduse üksikute liikmesriikide või EFTA riikide territooriumist ulatuslikumaks, siis põhjendage seda. Allpool esitatud küsimustes viidatakse sellele mõistele (neile mõistetele) sõnadega "asjakohane geograafiline turg (asjakohased geograafilised turud)". 6. jagu Pooltega samadel turgudel tegutsevad ühenduseliikmed 6.1. Kõigi teatatud kokkuleppe poolte kohta tuleb esitada loetelu kõigist samasse ühendusse kuuluvatest ettevõtjatest, kes 6.1.1. tegutsevad asjakohasel kaubaturul (asjakohastel kaubaturgudel); 6.1.2. tegutsevad asjakohase kaubaturu (asjakohaste kaubaturgude) naaberturgudel (st kes tegelevad kaupade ja/või teenustega, mis asendavad teie asjakohase kaubaturu (asjakohaste kaubaturgude) määratlusega hõlmatud kaupu ja teenuseid ebatäielikult või osaliselt). Sellised ettevõtjad tuleb märkida ka siis, kui nad müüvad kõnealust kaupa või teenust teistes geograafilistes piirkondades peale nende, kus teatatud kokkuleppe pooled tegutsevad. Pange kirja iga ühenduseliikme nimi, asukohariik, pakutavad kaubad ja teenused konkreetselt ning tegutsemise geograafiline ulatus. 7. jagu Poolte positsioon asjakohasel kaubaturul (asjakohastel kaubaturgudel) Käesolevas jaos nõutavad andmed tuleb esitada poolte ühenduste kohta tervikuna. Selliste andmete esitamine ainult kokkuleppega otseselt seotud üksikettevõtjate kohta ei ole piisav. 7.1. Esitage iga küsimusele 5.1 vastates märgitud asjakohase kaubaturu kohta järgmised andmed: 7.1.1. poolte turuosad asjakohasel geograafilisel turul eelmise kolme aasta jooksul; 7.1.2. kui need on erinevad, siis poolte turuosad a) kogu EMPs, b) ühenduses, c) EFTA riikide territooriumil ja d) igas EÜ liikmesriigis ja EFTA riigis eelmise kolme aasta jooksul [18]. Käesolevas jaos märkige väiksema kui 20 % turuosa puhul ainult see, millisesse järgmistest vahemikest see jääb: 0-5 %, 5-10 %, 10-15 %, 15-20 %. Neile küsimustele vastamiseks võib turuosa arvutada kas väärtuse või mahu põhjal. Esitatud arvandmeid tuleb põhjendada. Seega tuleb iga vastuse puhul esitada turu koguväärtus/-maht koos kõigi kõnealuste poolte läbimüügiga/käibega. Esitada tuleks ka andmete allikas või allikad (nt ametlik statistika, arvestused, jne) ja võimaluse korral koopiad nendest dokumentidest, kust andmed on võetud. 8. jagu Konkurentide ja klientide positsioon asjakohasel kaubaturul (asjakohastel kaubaturgudel) Käesolevas jaos nõutavad andmed tuleb esitada poolte ühenduse kohta tervikuna, sidumata seda üksikettevõtjatega, kes on otseselt seotud teatatud kokkuleppega. Kõigi selliste asjakohaste kauba- ja geograafiliste turgude puhul, millel poolte ühine turuosa ületab 15 %, tuleb vastata järgmistele küsimustele. 8.1. Loetlege poolte viis peamist konkurenti. Nimetage äriühing ja esitage võimalikult täpsed arvestused tema turuosa kohta asjakohasel geograafilisel turul (asjakohastel geograafilistel turgudel). Palun esitage iga nimetatud äriühingu aadress, telefoni- ja faksinumber ning võimaluse korral kontaktisiku nimi. 8.2. Loetlege poolte viis peamist klienti. Pange kirja äriühingu nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ning kontaktisiku nimi. 9. jagu Turulepääs ja võimalik konkurents nii kaupade kui ka geograafilise ala seisukohast Kõigi selliste asjakohaste kauba- ja geograafiliste turgude puhul, millel poolte ühine turuosa ületab 15 %, tuleb vastata järgmistele küsimustele. 9.1. Kirjeldage tegureid, mis mõjutavad kaupade pääsu asjaomasele kaubaturule (asjaomastele kaubaturgudele) (st millised tõkked takistavad turulepääsu ettevõtjatel, kes kõnealusel asjakohasel kaubaturul (asjakohastel kaubaturgudel) parajasti teenuseid ei osuta). Seejuures võtke võimaluse korral arvesse: - kui suures ulatuses mõjutavad turulepääsu valitsuselt tegevusloa taotlemise nõue või mis tahes vormis normid? Kas kõnealustele turgudele pääsemisega kaasneb õiguslik või halduskontroll? - kui suures ulatuses mõjutab turulepääsu vajadus juurde pääseda transpordi infrastruktuurile? - kui suures ulatuses mõjutab turulepääsu raudteeveeremi, laevade, õhusõidukite või muude teenuse osutamiseks vajalike veokite kättesaadavus? - kui suures ulatuses mõjutab turulepääsu ettevõtja ja tema tarnijate ja/või klientide vaheliste lepingute kestus? - kirjeldage uurimis- ja arendustegevuse ning eelkõige patentide, oskusteabe ja muude õiguste tähtsust kõnealustel turgudel. 9.2. Kirjeldage tegureid, mis geograafilise ala seisukohast mõjutavad pääsu asjaomasele geograafilisele turule (asjaomastele geograafilistele turgudele) (st millised tõkked takistavad asjakohasele geograafilisele turule (asjakohastele geograafilistele turgudele) pääsu ettevõtjatel, kes juba osutavad teenuseid asjakohasel kaubaturul (asjakohastel kaubaturgudel), kuid väljaspool asjakohast geograafilist turgu (asjakohaseid geograafilisi turge))? Põhjendage oma vastuseid ja selgitage vajaduse korral järgmiste tegurite olulisust: - seadusega kehtestatud kaubandustõkked, näiteks tollimaksud, kvoodid jne, - kohalikud eeskirjad või tehnilised nõuded, - hankepoliitika, - piisavate ja kättesaadavate kohalike levitusvõimaluste ja jaekaubanduse olemasolu, - vajadus juurde pääseda transpordi infrastruktuuridele, - tarbijate väljakujunenud tava eelistada kohalikke kaubamärke või tooteid, - keel. 9.3. Kas viimase kolme aasta jooksul on asjakohasele kaubaturule (asjakohastele kaubaturgudele) sel geograafilisel alal, kus pooled tegutsevad, tulnud uusi ettevõtjaid? Palun esitage andmed uute tulijate kohta nii kaupade kui ka geograafilise ala seisukohast. Kui selline turulepääs on toimunud, nimetage asjaomane ettevõtja (asjaomased ettevõtjad) (nimi, aadress, telefoni- ja faksinumber ja võimaluse korral kontaktisik) ning esitage võimalikult täpsed arvestused nende turuosa kohta asjakohasel kauba- ja geograafilisel turul (asjakohastel kauba- ja geograafilistel turgudel). III PEATÜKK Lõppjaod 10. jagu Sekkumatustõendi taotluse põhjendused Kui te taotlete sekkumatustõendit, teatage: 10.1. miks te sekkumatustõendit taotlete, st milline kokkulepete säte või milline kokkulepetest või tegevusest tulenev mõju võib teie arvates ühenduse ja/või EMP konkurentsieeskirjadele vastavuse seisukohalt tekitada küsitavusi. Käesoleva punkti eesmärk on anda komisjonile võimalikult selge arusaam teie kahtlustest seoses kokkulepete või tegevusega, millele soovite saada lahendust sekkumatustõendi abil. Seejärel esitage kolme järgmise viitenumbri all vajalikud faktid ja põhjendused, miks te ei pea kohaldatavaks EÜ asutamislepingu artikli 85 lõiget 1 või artiklit 86 ja/või EMP lepingu artikli 53 lõiget 1 või artiklit 54, st 10.2. miks kokkuleppe või tegevuse eesmärk või tagajärg olulisel määral ei takista, piira ega moonuta konkurentsi ühisturu piires või EFTA riikide territooriumil või miks teie ettevõte ei ole turgu valitsev või miks teie ettevõtte tegevus ei kuritarvita turgu valitseva ettevõtja seisundit ja/või 10.3. miks kokkulepped või tegevuse eesmärk või tagajärg olulisel määral ei takista, piira ega moonuta konkurentsi EMPs või miks teie ettevõte ei ole turgu valitsev või miks teie ettevõtte tegevus ei kuritarvita turgu valitseva ettevõtja seisundit ja/või 10.4. miks kokkulepped või tegevus olulisel määral ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust või kaubandust ühenduse ja ühe või mitme EFTA riigi vahel või EFTA riikide vahel. 11. jagu Eranditaotluse põhjendused Kui te taotlete erandit määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 5, EÜ asutamislepingu artikli 85 lõike 3 ja/või EMP lepingu artikli 53 lõike 3 alusel, siis selgitage, kuidas: 11.1. kokkulepe aitab parandada tootmist või levitamist ja/või edendada tehnilist või majanduslikku progressi. Selgitage eelkõige seda, kuidas kokkulepe aitab parandada transporditeenuste osutamist või edendada transpordivajaduste pidevat ning stabiilset rahuldamist turgudel, millele on omased suured pakkumise ja nõudluse ajutised kõikumised, või suurendada ettevõtjate tootlikkust. Eelkõige selgitage, miks koostöö peaks andma selliseid kasulikke tagajärgi; näiteks kas kokkuleppepoolte tehnoloogiad või levitussüsteemid täiendavad üksteist nii, et tagajärjeks oleks märkimisväärne koostoime (kui jah, siis milline). Lisaks sellele märkige ära, kas toimingute otstarbekuse ja neist tõenäoliselt tuleneva kasu hindamise käigus koostasid taotlejad dokumente või teostasid uurimusi ning kas sellistes dokumentides või uurimustes on esitatud arvestused tõenäoliste säästude või võimaliku tõhususe kasvu kohta. Esitage kõigi selliste dokumentide või uurimuste koopiad; 11.2. tarbijad saavad õiglase osa sellise täiustamise või arendamise tulemusena laekunud kasust. Selgitage eelkõige seda, kuidas kokkuleppes võetakse arvesse veoteenuste kasutajate huve; 11.3. kokkuleppe kõik piiravad sätted on hädavajalikud punktis 11.1 märgitud eesmärkide saavutamiseks (kui taotlete vaidlustamismenetluse kasutamist, siis on eriti oluline nimetada ja põhjendada neid konkurentsipiiranguid, mis ei kuulu asjaomaste määruste alusel automaatselt antavate erandite hulka). Seoses sellega selgitage, kuidas kokkuleppest tulenevat kasu, millele te osutasite vastuses küsimusele 11.1, ei ole võimalik üldse saavutada või saavutada nii kiiresti või tõhusalt või kuidas see on saavutatav suuremate kulude ja väiksema edu tõenäosusega i) ilma kogu kokkulepet sõlmimata ja ii) ilma kokkuleppe nende konkreetsete klauslite ja säteteta, mida te märkisite vastuses küsimusele 4.2; 11.4. kokkulepe ei kõrvalda konkurentsi kõnealuste kaupade või teenuste olulise osa suhtes. 12. jagu Täiendav dokumentatsioon Täielik taotlus tuleb koostada ja esitada ühes originaaleksemplaris. See peab sisaldama kõigi taotluses käsitletavate kokkulepete viimaseid redaktsioone ja sellele tuleb lisada järgmised dokumendid: a) 17 koopiat taotlusest; b) kolm koopiat kõigi teatatud kokkuleppe, otsuse või tegevuse poolte viimase kolme aasta majandusaasta aruannetest ja raamatupidamise aastaaruannetest; c) kolm koopiat viimasest asutusesisesest või -välisest pikaajalisest turu-uuringust või planeerimisdokumentidest, et hinnata või analüüsida mõjutatud turu (turgude) konkurentsitingimusi, (tegelikke ja võimalikke) konkurente ja turutingimusi. Igal dokumendil peaks olema kirjas autori nimi ja amet; d) kolm koopiat ettekannetest ja analüüsidest, mille on koostanud mis tahes ametnik(ud) või juhataja(d) või mis on koostatud nende jaoks, et teatatud kokkulepet hinnata või analüüsida. 13. jagu Deklaratsioon Taotlus peab lõppema järgmise deklaratsiooniga, millele kirjutavad alla kõik taotlejad või nende esindajad. "Allakirjutanud kinnitavad, et käesolevas taotluses esitatud andmed on neile teada olevatel andmetel ja nende veendumuse kohaselt õiged, et kõigi TR vormiga nõutavate dokumentide täielikud koopiad on esitatud selles ulatuses, mis on selle ettevõtjate ühenduse käsutuses, millesse taotleja(d) kuulub (kuuluvad), ja on viimastele kättesaadavad, et kõigi arvestuste kohta on teatatud, et need on arvestused ja et tegemist on käsiteldavate asjaolude võimalikult täpsete arvestustega, ning et kõik väljendatud seisukohad on siirad. Nad on teadlikud määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 22 lõike 1 punktist a, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 19 lõike 1 punktist a ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 12 lõike 1 punktist a. Koht ja kuupäev: Allkirjad:" Palun lisage taotlusele allakirjutanud isiku(te) nimi (nimed) ja ametikoht (ametikohad). Ilma allkirjadeta taotlused on kehtetud. [1] Nõukogu 26. novembri 1962. aasta määrus nr 141/62, millega jäetakse veondus nõukogu määruse nr 17 rakendusalast välja (EÜT 124, 28.11.1962, lk 2753); määrust on viimati muudetud määrusega nr 1002/67/EMÜ (EÜT 306, 16.12.1967, lk 1). [2] Vt kohtuasi T-224/94 Deutsche Bahn versus komisjon [1997] ECR II-1689, punkt 77. Esimese astme kohus leidis, et määruse artikli 8 eesmärk ei erine märkimisväärselt asutamislepingu artikli 86 eesmärgist. [3] Vt liikmesriikide ja EFTA riikide loetelu III liites. [4] Vt II liide. [5] Vt II liide. [6] EÜT C 372, 9.12.1997, lk 13. [7] Käesolevas kontekstis kasutatud "käibe" mõiste leiate I liites esitatud EMP lepingu protokolli nr 22 artiklitest 2, 3 ja 4. [8] Vt määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 13 lõike 3 punkt a, määruse (EMÜ) nr 4056/86 artikli 13 lõige 3 ja määruse (EMÜ) nr 3975/87 artikli 6 lõige 3. [9] Komisjon on teadlik sellest, et erandjuhtudel ei pruugi olla võimalik informeerida teatatud kokkuleppe mitteteatavaid pooli taotluse esitamisest ning esitada neile taotluse koopia. Nii võib juhtuda näiteks siis, kui teatatakse paljude ettevõtjate vahel sõlmitud standardkokkuleppest. Sellisel juhul tuleks põhjendada, miks ei olnud võimalik järgida selles küsimuses sätestatud standardmenetlust. [10] Käesoleva küsimuse puhul tähendab esindaja ametlikult ametissemääratud üksikisikut või ettevõtjat, kes esitab taotluse taotlust esitava poole või esitavate poolte nimel. Seda olukorda ei tohiks samastada olukorraga, kus taotlusele kirjutab alla kõnealuse äriühingu (kõnealuste äriühingute) juhtkonna liige. Viimati kirjeldatud juhul ei määrata ametisse esindajat. [11] Esindajate ametissemääramine ei ole käesoleva taotluse täitmiseks ja/või esitamiseks kohustuslik. Küsimus eeldab ainult seda, et esindajad identifitseeritakse siis, kui taotlejad on nad ametisse määranud. [12] Käibe arvestamise kohta pangandus- ja kindlustussektoris vt EMP lepingu protokolli nr 22 artiklit 3. [13] Teatise esitajad annavad käesoleva vormiga nõutavad andmed, mis olid neile teatamise ajal kättesaadavad, ei muuda see, et pooled kavatsevad edaspidi esitada täiendavaid andmeid või dokumente, teatist teatamise ajal kehtetuks. [14] Vt II liites esitatud loetelu. [15] Vt komisjoni teadaannet asjakohase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguse kohaldamisel (EÜT C 372, 9.12.1997, lk 5). [16] See loetelu ei ole siiski täielik ning taotlejad võivad viidata muudele teguritele. [17] See loetelu ei ole siiski täielik ning taotlejad võivad viidata muudele teguritele. [18] Kui asjaomane geograafiline turg hõlmab kogu maailma, tuleb arvandmed esitada EMP, ühenduse, EFTA riikide territooriumi ja iga EÜ liikmesriigi kohta. Kui asjaomane geograafiline turg hõlmab ühenduse, tuleb kõnealused arvandmed esitada EMP, EFTA riikide territooriumi ja iga EÜ liikmesriigi kohta. Kui asjaomane geograafiline turg on siseriiklik, tuleb kõnealused arvandmed esitada EMP, ühenduse ja EFTA riikide territooriumi kohta. -------------------------------------------------- II LISA TR(B) VORM [1] Käesolev vorm ja täiendavad dokumendid tuleb edastada ühe originaaleksemplari ja 17 koopiana koos esindaja volitusi tõendava dokumendiga ühes eksemplaris. Kui küsimuste järel pole piisavalt ruumi, kasutage lisalehti ning täpsustage, millise käesoleva vormi punkti juurde need kuuluvad. EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJONILE Konkurentsipoliitika peadirektoraat Rue de la Loi/Wetstraat 200 B-1049 Brussels. Teatis kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 14 lõike 1 alusel ametliku tõendi saamiseks artiklis 2 sätestatud keelu kohaldamata jätmise kohta kriisiolukorras vastavalt kõnealuse määruse artiklile 6. [2] I. Info poolte kohta 1. Teatise esitaja nimi, eesnimed ja aadress. Kui teatise esitaja tegutseb esindajana, tuleb märkida ka esindatava ettevõtja või ettevõtjate ühenduse nimi ja aadress ning omanike või osanike nimed, eesnimed ja aadressid, juriidiliste isikute puhul märkida nende seaduslike esindajate nimed, eesnimed ja aadressid. Esitada tuleb esindaja volitusi tõendav dokument. Kui teatise esitab rohkem kui üks isik või see esitatakse rohkem kui ühe ettevõtja nimel, siis tuleb info esitada iga isiku või ettevõtja kohta. 2. Kokkulepetes, otsustes ja kooskõlastatud tegevuses osalevate ettevõtjate nimed ja aadressid, omanike või osanike nimed, eesnimed ja aadressid, juriidiliste isikute puhul märkida nende seaduslike esindajate nimed, eesnimed ja aadressid (juhul kui kõnealune info ei ole esitatud punktis I.1). Kui kõik kokkuleppes, otsuses ja kooskõlastatud tegevuses osalevad ettevõtjad ei kuulu teatise esitajate hulka, teatage, milliseid samme on astutud teiste ettevõtjate informeerimiseks. Käesolevat infot ei ole tarvis tüüplepingute puhul (vt II.2.b). 3. Kui vastavalt kokkuleppele, otsusele või kooskõlastatud tegevusele on asutatud äriühing või ühisasutus, tuleb esitada sellise äriühingu või ühisasutuse nimi ja aadress ning sellise äriühingu või ühisasutuse esindajate nimed, eesnimed ja aadressid. 4. Kui kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse toimimise eest vastutab äriühing või ühisasutus, tuleb esitada sellise äriühingu või ühisasutuse nimi ja aadress ning sellise äriühingu või ühisasutuse esindajate nimed, eesnimed ja aadressid. Lisada tuleb põhikirja koopia. 5. Ettevõtjate ühenduse otsuse puhul tuleb esitada ühenduse nimi ja aadress ning selle esindajate nimed, eesnimed ja aadressid. Lisada tuleb põhikirja koopia. 6. Kui ettevõtjad on asutatud või nende registrisse kantud asukoht on väljaspool EMP territooriumi, tuleb esitada EMP territooriumil asuva esindaja või filiaali nimi ja aadress. II. Kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse sisuga seotud andmed 1. Kas kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus on seotud: - raudteetranspordiga, - maanteetranspordiga, - siseveetranspordiga või transpordi alal lisateenuste osutajate tegevusega? 2. Kui sisu on vormistatud kirjalikult, tuleb lisada selle täieliku teksti koopia, kui punktides a ja b ei nähta ette teisiti. a) Kas on olemas ainult raamkokkulepe või raamotsus? Kui vastus on jaatav, siis lisage ka individuaallepingute ja rakendussätete täieliku teksti koopia. b) Kas on olemas tüüpleping, st leping, mille teatist esitav ettevõtja regulaarselt sõlmib teatavate kindlate isikute või isikute ühendustega? Kui vastus on jaatav, siis on tarvis lisada ainult tüüplepingu tekst. 3. Kui sisu ei ole vormistatud kirjalikult või kui seda on tehtud ainult osaliselt, esitage sisu käesoleva punkti juures. 4. Kõikidel juhtudel esitage järgnev lisainfo: a) kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse kuupäev; b) jõustumiskuupäev, võimaluse korral ettenähtud kehtivusaeg; c) objekt: asjaomase transporditeenuse või -teenuste või kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevusega seotud mõne muu objekti täpne kirjeldus; d) kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eesmärgid; e) kokkuleppega liitumise, kokkuleppe lõpetamise või sellest taganemise tingimused; f) osalevatele ettevõtjatele kehtestatavad võimalikud sanktsioonid (leppetrahv, väljaarvamine jne). III. Vahendid kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevuse eesmärkide saavutamiseks 1. Teatage, kas ja kui suures ulatuses kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus seostub: - kinnipidamisega teatavatest veohindadest ja -tingimustest või teistest tegutsemistingimustest, - transpordipakkumiste, tehnilise arenduse ja investeeringute piiramise või kontrollimisega, - transporditurgude jagamisega, - vabaduse piiramisega sõlmida veolepinguid kolmandate pooltega (ainuõiguslik leping), - eritingimuste kehtestamisega võrdväärsete teenuste pakkumisel. 2. Kas kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus on seotud veoteenustega: a) ainult ühe liikmesriigi või EFTA riigi piires? b) liikmesriikide vahel? c) EFTA riikide vahel? d) ühenduse ja ühe või mitme EFTA riigi vahel? e) ühe liikmesriigi või EFTA riigi ja kolmandate riikide vahel? f) kolmandate riikide vahel transiitvedudel läbi ühe või mitme liikmesriigi ja/või EFTA riigi? IV. Tingimused, millele kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus peab vastama, et sellele antaks erand artiklis 2 sätestatud keelust Kirjeldage, kui suures ulatuses: 1. veoteenuste turg on häiritud; 2. kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus on oluline kõnealuse häire vähendamisel; 3. kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus ei kõrvalda konkurentsi asjaomaste transporditurgude olulises osas. V. Teatage, kas kavatsete esitada täiendavaid põhjendusi, ning kui, siis milliste punktide kohta Allakirjutanud kinnitavad, et käesolevas vormis ja selle lisades esitatud info on õige. Nad on teadlikud määruse (EMÜ) nr 1017/68 artikli 22 lõike 1 punkti a sätetest. Koht ja kuupäev: Allkirjad: [1] Teatised on võrdväärselt kehtivad, olenemata sellest, kas nad esitatakse komisjoni poolt väljaantud TR(B) vormil või EFTA poolt väljaantud samaväärsel vormil. Kõiki viiteid EFTA riikidele käsitatakse viidetena neile EFTA riikidele, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosalised. [2] Vt ka selle määruse EMP jaoks kohandatud versiooni (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu, edaspidi "EMP leping", XIV lisa punkt 10). --------------------------------------------------