31998R1658

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1658/98,

17. juuli 1998,

mis käsitleb meetmete kaasfinantseerimist koos Euroopa valitsusväliste arenguorganisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 130w,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,1

toimides asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras2

ning arvestades, et:

6. oktoobri 1975. aasta teatises nõukogule esitas komisjon suunised suhete kohta valitsusväliste arenguorganisatsioonidega ning kõnealustele organisatsioonidele arengukoostööks ettenähtud rahaliste vahendite kasutamise üldtingimused ja korra;

eelarvepädevad institutsioonid viisid 1976. aasta eelarvesse sisse valitsusväliste organisatsioonidega kaasfinantseerimist käsitleva kirje ning on sestpeale kõnealuste vahendite kasutamist käsitlevate komisjoni aastaaruannete alusel sellise rahastamise mahtu järjekindlalt suurendanud (2,5 miljonist eküüst 1976. aastal 174 miljoni eküüni 1995. aastal);

nõukogu kiitis 28. novembri 1977. aasta istungjärgul komisjoni esitatud üldtingimused ja korra heaks;

14. mai 1992. aasta resolutsioonis valitsusväliste organisatsioonide osa kohta arengukoostöös3 kinnitas Euroopa Parlament veel kord valitsusväliste organisatsioonide erilist ja korvamatut osa ning nende arengualaste meetmete kasulikkust ja tõhusust, rõhutades eelkõige valitsusväliste organisatsioonide võtmerolli töös tõrjutud sotsiaalsete rühmade heaks arengumaades, vajadust säilitada valitsusväliste organisatsioonide tegutsemisvabadus ning valitsusväliste organisatsioonide eluliselt tähtsat osa inimõiguste ja ühiskonna algtasandil toimiva demokraatia edendamisel;

27. mai 1991. aasta resolutsioonis koostöö kohta valitsusväliste organisatsioonidega rõhutas nõukogu valitsusväliste organisatsioonide autonoomia ja sõltumatuse tähtsust; lisaks sellele tõdes nõukogu, et nende organisatsioonidega tehtavat koostööd hõlmav ühenduse süsteem ja riiklikul tasandil tehtavad samasugused jõupingutused täiendavad otseselt üksteist, ning tunnistas paindlikkuse vajalikkust menetlustes ja nende kohaldamises;

nõukogu märkis oma 18. novembri 1992. aasta järeldustes rahuloluga ära kriteeriumid, mida komisjon kasutab kaasfinantseerimiseks sobivate arengu- ja koolitusprojektide valimisel eelkõige demokraatia aluste tugevdamiseks ja inimõiguste austamiseks arengumaades; eriti tervitas ta komisjoni selget seisukohta, et projekti väljavalimise põhikriteeriumiks on selle kvaliteet, ja toetas sellist lähenemisviisi tingimusteta;

tuleks kehtestada haldusmenetlused meetmete finantseerimiseks koos Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega arengumaadele huvi pakkuvates valdkondades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus finantseerib koos artiklis 3 määratletud Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega meetmeid, millega rahuldatakse arengumaade vähekindlustatud elanike põhivajadusi kohapeal. Eelistatakse niisuguseid meetmeid käsitlevaid ettepanekuid, mis põhinevad arengumaades asuvate partnerite algatusel. Euroopa valitsusväliste organisatsioonide esitatud ja koos nende partneritega arengumaades rakendatud meetmete eesmärk on vaesuse leevendamine ning sihtrühma elukvaliteedi ja arenguvõime parandamine.

2. Ühendus kaasfinantseerib artiklis 3 määratletud Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega meetmeid, millega teadlikustatakse ja teavitatakse Euroopa üldsust arengumaade probleemidest ning nende suhetest tööstusriikidega. Neid meetmeid käsitlevad ettepanekud esitavad Euroopa valitsusvälised organisatsioonid ning need on ette nähtud Euroopa üldsuse toetuse kaasamiseks arengustrateegiatele ja meetmetele, millest saavad kasu arengumaade elanikud.

3. Ühendus kaasfinantseerib ka meetmeid, mis on ette nähtud liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide omavahelise ning liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide ja ühenduse institutsioonide vahelise koostöö ja koordineerimise tugevdamiseks.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõike 1 kohased kaasfinantseeritud meetmed arengumaades hõlmavad eelkõige maa- ja linnapiirkondade sotsiaalset ja majandusarengut, inimressursside arendamist eelkõige koolitamise abil ning arengumaade kohalike partnerite institutsioonide toetamist.

Kuigi meetme kvaliteet on esikohal, pööratakse nendes tegevusvaldkondades erilist tähelepanu meetmetele, mis on seotud:

- kodanikuühiskonna ja osalusarengu tugevdamisega ning inimõiguste ja demokraatia edendamise ja kaitsmisega,

- naiste osaga arenguprotsessis,

- säästva arenguga.

Erilist tähelepanu pööratakse ka:

- ohustatud kultuuride, eelkõige ohustatud põliskultuuride kaitsmisele,

- laste olukorra ja õiguste kaitsmisele ning parandamisele arengumaades.

2. Artikli 1 lõike 2 alusel rakendatavad liikmesriikide üldsuse teadlikustamis- ja teavitamismeetmed on suunatud selgelt määratletud rühmadele ning neis käsitletakse selgelt määratletud küsimusi, need põhinevad tasakaalustatud analüüsil ning põhjalikel teadmistel sihtrühmade ja sihtküsimuste kohta ning neil on Euroopa mõõde.

Kuigi meetme kvaliteet on esikohal, pööratakse erilist tähelepanu üldsuse teadlikustamise meetmetele, mis:

- rõhutavad liikmesriikide ja arengumaade vastastikust sõltuvust,

- kutsuvad üles toetama õiglasemaid suhteid Põhja ja Lõuna vahel,

- soodustavad valitsusväliste organisatsioonide koostööd,

- võimaldavad arengumaades asuvate partnerite aktiivset osalemist.

3. Artikli 1 lõikes 3 liikmesriikide valitsusväliste organisatsioonide ja ühenduse institutsioonide vahelise koordineerimise tugevdamiseks ettenähtud meetmed hõlmavad muu hulgas asjakohaste teabevahetus- ja teabeedastusvõrkude arendamist.

4. Kui tuleb kindlaks määrata, kas kavandatud meede sobib ühendusepoolseks kaasfinantseerimiseks, on kriteeriumiks selle eeldatav mõju asjaomase arengumaa või asjaomaste arengumaade arengule. Tähelepanu pööratakse:

- projekti kavandamisel taotletud mõju püsivusele,

- kõikide projektide eesmärkide ja nende tulemusnäitajate selgele määratlemisele ja järelevalvele,

- kooskõlale detsentraliseeritud osalejate arengumeetmetega, samal ajal vältides vastuolu muude ühenduse koostöövahenditega.

Artikkel 3

1. Koostööpartnerid, keda võib kaasfinantseerida käesoleva määruse alusel, on järgmistele tingimustele vastavad valitsusvälised organisatsioonid:

- need peavad olema liikmesriigis selle riigi seaduste kohaselt asutatud sõltumatud mittetulundusorganisatsioonid,

- neil peab olema ühenduse liikmesriigis peakorter, mis tegutseb kaasfinantseerimismeetmetega seotud otsuseid tegeva põhikeskusena,

- nende rahastamisvahendite põhiosa peab pärinema Euroopast.

2. Kui määratakse kindlaks, kas valitsusvälist organisatsiooni võib kaasfinantseerida, võetakse arvesse ka:

- organisatsiooni võimet kutsuda Euroopa üldsust üles tõelisele solidaarsusele tema arengualase tegevusega;

- tähtsust, mida ta omistab arengutööle, ja tema kogemusi selles valdkonnas,

- tema haldus- ja finantsjuhtimissuutlikkust,

- võimaluse korral tema teadmisi kõnealuse sektori ja riigi kohta,

- tema võimet toetada arengumaade asuvate partnerite esitatud arengumeetmeid ning seda, mis laadi ja millise ulatusega on tema sidemed arengumaade samasuguste organisatsioonidega.

Artikkel 4

1. Artiklis 1 nimetatud meetmete ühendusepoolne kaasrahastamine kohalikus või välisvääringus võib hõlmata:

- investeerimiskulusid,

- investeeringutega seotud tegevuskulusid, samal ajal tagades projektide elujõulise jätkumise pärast välisabi lõppemist,

- kõiki kulusid, mis on vajalikud kaasfinantseeritavate meetmete tõrgeteta rakendamiseks, sealhulgas valitsusväliste organisatsioonide või valitsusväliste organisatsioonide võrkude halduskulusid.

Erijuhul, kui vahetuskursi kõikumine on erandlikult suur ja põhjustab projektide lõplikele abisaajatele arengumaades kahju, võib komisjon asjaomase valitsusvälise organisatsiooni taotlusel võtta asjakohaseid meetmeid vahetuskursi kõikumise mõju kõrvaldamiseks.

2. Valitsusväline organisatsioon, kellega sõlmitakse kaasfinantseerimise leping, teatab oma partneritele ühenduse osalemisest meetmes.

3. Valitsusväline organisatsioon õhutab järjekindlalt arengumaade asutusi või partnereid, kes lõpuks saavad meetmest abi, asjaomast meedet mitterahaliselt või rahaliselt toetama vastavalt oma võimalustele ja kõnealuse meetme laadile.

Artikkel 5

Käesoleva määruse kohane ühendusepoolne kaasfinantseering saab teoks tagastamatu toetusena, mille hulka kuuluvad toetused mikrokrediidiprojektide käibekapitali jaoks.

Mikrokrediidiprojektide puhul, mida finantseeritakse koos Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega ja milles nähakse ette, et arengumaal asuv kohalik partner täielikult või osaliselt moodustab ja haldab käibekapitali, võib lõplike abisaajate poolt tagasimakstavate väikelaenude summat taaskasutada teistele lõplikele abisaajatele antavateks väikelaenudeks.

Artikkel 6

1. Komisjon hindab käesoleva määrusega hõlmatud meetmeid, teeb nendega seotud otsuseid ja haldab neid kooskõlas eelarve- ja muude kehtivate menetlustega, eelkõige Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetega, võttes arvesse valitsusväliste organisatsioonide laadi ja eripära ning eelkõige nende finantsosalust kõnealustes meetmetes.

Üldjuhul peaks meetme rahalise toetamise otsus tehtama kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest. Kui toimiku läbivaatamisel ilmneb, et taotlus on puudulik, algab kuuekuulise tähtaja kulgemine vajalike andmete saamise kuupäevast. Kui otsus on eitav, esitatakse asjaomasele valitsusvälisele organisatsioonile kontrollitavad põhjendused.

2. Kõikides käesoleva määruse alusel sõlmitud kaasrahastamislepingutes nähakse ette, et komisjon ja kontrollikoda teostavad kohapealset kontrolli vastavalt komisjoni sätestatud üldkorrale, mis põhineb kehtivatel eeskirjadel, eriti Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse sätetel.

3. Ühenduse toetus ei ületa üldjuhul 50 % kogukuludest või 75 % kogutoetusest, välja arvatud erandjuhud. Isegi niisugustel juhtudel osalevad valitsusvälised organisatsioonid projektides märkimisväärsel määral ning ühenduse osalus ei ületa 85 % kogutoetusest.

4. Otsused ühendusepoolse kaasfinantseerimisega projektide ja programmide kohta [mitmeaastased programmid, tegevus konsortsiumina, üldised toetused (block grants)], mille maksumus on üle 2 miljoni eküü, võetakse vastu artiklis 9 ettenähtud korras.

5. Komisjon teavitab liikmesriike iga kolme kuu tagant kinnitatud kaasfinantseeritavatest projektidest ja programmidest, märkides nende kogusummad, laadi, abisaaja maa ja partneri.

Nende andmete juurde kuulub lisa nende projektide või programmide täpse kirjeldusega, mille maksumus on üle 1 miljoni eküü.

Artikkel 7

1. Komisjon esitab igale eelarveaastale järgneva aasta teise poole jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande, kus esitatakse andmed kaasfinantseerimise pälvinud valitsusväliste organisatsioonide kohta, eelmise eelarveaasta jooksul finantseeritud meetmete kokkuvõte ja hinnang käesoleva määruse rakendamise kohta selles ajavahemikus ning ettepanekud järgmist aastat käsitlevate üldsuuniste kohta. Üldiste toetuste osas on aastaaruandes neid toetusi saavate valitsusväliste organisatsioonide nimekiri, nende üldiste toetuste abil finantseeritud projektide loetelu esitatakse järgmise aasta aruandes. Aruandes esitatakse kõikide sõltumatute hindamiste järeldused.

2. Komisjon võtab järgmise aasta üldsuuniseid ja üldtingimuste läbivaatamist käsitlevad otsused vastu artiklis 10 ettenähtud korras.

Artikkel 8

Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Artikkel 9

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, abistab komisjoni artikli 8 kohaselt loodud komitee.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele ettepaneku võetavate meetmete kohta. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata.

b) Kui need meetmed ei ole siiski kooskõlas komitee arvamusega, teavitab komisjon sellest viivitamata nõukogu. Sellisel juhul:

- lükkab komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest,

- võib nõukogu eelmises lõigus osutatud tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 10

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, abistab komisjoni artikli 8 kohaselt loodud komitee.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele ettepaneku võetavate meetmete kohta. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Komisjon võtab kavandatud meetmed vastu ning neid kohaldatakse viivitamata.

b) Kui need meetmed ei ole siiski kooskõlas komitee arvamusega, teavitab komisjon sellest viivitamata nõukogu. Sellisel juhul:

- võib komisjon vastuvõetud meetmete kohaldamise edasi lükata kõige rohkem ühe kuu võrra alates kõnealusest teatamisest,

- võib nõukogu eelmises lõigus osutatud tähtaja jooksul kvalifitseeritud häälteenamusega teha teistsuguse otsuse.

Artikkel 11

Komisjon hindab korrapäraselt ühenduse kaasrahastatud meetmeid, et kindlaks teha, kas nende eesmärgid on saavutatud, ja anda suunised edaspidiste meetmete tõhustamiseks. Komisjon esitab artiklis 8 nimetatud komiteele hindamistulemuste kokkuvõtte; komitee võib vajaduse korral hinnangud läbi vaadata. Taotluse korral on hindamisaruanded kättesaadavad kõigile liikmesriikidele.

Artikkel 12

Kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üldhinnangu käesoleva määruse alusel ühenduse rahastatud meetmete kohta koos käesoleva määruse tulevikku käsitleva soovitustega ning vajaduse korral selle muudatusettepanekutega.

Artikkel 13

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. juuli 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

W. RUTTENSTORFER

1 EÜT C 251, 27.9.1995, lk 18.

2 Euroopa Parlamendi 15. detsembri 1995. aasta arvamus (EÜT C 17, 22.1.1996, lk 455), nõukogu 7. juuli 1997. aasta ühisseisukoht (EÜT C 307, 8.10.97, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 18. detsembri 1997. aasta otsus (EÜT C 14, 19.1.1998, lk 124).

3 EÜT C 150, 15.6.1992, lk 273.