—

võttes arvesse Euronesti parlamentaarse assamblee 3. mai 2011. aasta asutamisdokumenti (1),

—

võttes arvesse 15. detsembril 2021 Brüsselis toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldust,

—

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18. märtsi 2020. aasta ühisteatist „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat. Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ (JOIN(2020)0007),

—

võttes arvesse 12. detsembril 2015. aastal vastu võetud Pariisi kliimakokkulepet, mille Euroopa Liit on ratifitseerinud ja mille osalised on ka idapartnerlusriigid,

—

võttes arvesse komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatist „Euroopa roheline kokkulepe“ (COM(2019)0640) ning sellele järgnenud seadusandlikke ettepanekuid ja meetmeid,

—

võttes arvesse komisjoni 18. mai 2022. aasta teatist „Kava „REPowerEU“ “ (COM(2022)0230),

—

võttes arvesse assotsieerimislepinguid, mis on sõlmitud ELi ja Gruusia (2), ELi ja Moldova (3) ning ELi ja Ukraina (4) vahel, eriti nende energiakoostööd käsitlevaid sätteid,

—

võttes arvesse ulatuslikku ja laiendatud partnerluslepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Armeenia Vabariigi vahel (5), eriti selle energiakoostööd käsitlevaid sätteid,

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Aserbaidžaani Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut (6) ning käimasolevaid läbirääkimisi uue raamlepingu üle,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Ukraina vahel 24. novembril 2016. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit strateegilise energiapartnerluse kohta ning Euroopa Liidu ja Ukraina vahel 2. veebruaril 2023. aastal allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit biometaani, vesiniku ja muude sünteetiliste gaaside alase strateegilise partnerluse kohta,

—

võttes arvesse energiaühenduse asutamislepingut, milles kolm assotsieerunud riiki – Ukraina, Moldova Vabariik ja Gruusia – on osalised ning Armeenia on vaatleja,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/947, millega luuakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrument „Globaalne Euroopa“, muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 466/2014/EL ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1601 ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (7) (edaspidi „instrument „Globaalne Euroopa“),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/1059, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välistegevuse rahastutest toetatava Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) erisätteid (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2022. aasta otsust (EL) 2022/1201 erakorralise makromajandusliku finantsabi andmise kohta Ukrainale (9) ning sellele järgnenud akte, millega luuakse makromajanduslik finantsabi idapartnerluse riikidele,

—

võttes arvesse määrusega (EL) 2021/947 loodud Euroopa Kestliku Arengu Fondi+ (EFSD+) ja naabruspoliitika investeerimisplatvormi kui selle piirkondlikku investeerimismehhanismi,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2021. aasta määrust (EL) 2021/817, millega luuakse liidu haridus- ja koolitus-, noorte- ning spordiprogramm „Erasmus+“ ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1288/2013 (10),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (11),

—

võttes arvesse nõukogu 5. juuni 1997. aasta järeldusi, millega luuakse mestimisvahend, ning sellele järgnenud Euroopa Komisjoni teatisi, milles määratletakse tehnilise abi ja teabevahetuse vahend (TAIEX) partnerriikide institutsioonilise suutlikkuse suurendamise vahenditena;

—

võttes arvesse idapartnerluse kolmanda platvormi „Ühendatus, energiatõhusus, keskkond ja kliimamuutused“ tööd, eriti energiatöörühma tööd,

—

võttes arvesse oma 16. aprilli 2021. aasta resolutsiooni teemal „Energiatõhususe, energiavarustuse mitmekesistamise ja energiasõltumatuse suunas: võimsusvajaduste käsitlemine Euroopa energiapoliitika tugevdamiseks ja energiajulgeoleku ohtude tõrjumiseks idapartnerluses“  (12),

—

võttes arvesse oma 21. veebruari 2023. aasta resolutsiooni taastuvenergiale ülemineku kohta vastusena praegustele idapartnerluse energiajulgeolekuga seotud probleemidele Venemaa agressiooni- ja okupatsioonisõja kontekstis (13),

—

võttes arvesse oma 20. märtsi 2024. aasta resolutsiooni idapartnerluse poliitika tuleviku kohta pärast Venemaa agressioonisõja lõppu Ukrainas: uus julgeolekukontekst piirkonnas, sise- ja välisprobleemid ning võimalused (14),

—

võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke ning eelkõige eesmärki nr 7 taskukohase ja puhta energia kohta (tagada kõigile taskukohane, kindel, kestlik ja kaasaegne energia) ning eesmärki nr 13 kliimameetmete kohta (tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks);

A.

arvestades, et idapartnerluse riigid seisavad energiajulgeoleku valdkonnas silmitsi üha kasvavate keerukate probleemidega, mis on eelkõige tingitud välistest ohtudest, piirkondlikust ebastabiilsusest ja energia tarneahelate järjest suurenevast politiseerimisest;

B.

arvestades, et Venemaa jätkuv ebaseaduslik ja provotseerimata agressioonisõda Ukraina vastu ning Venemaa jätkuv sõjaline okupatsioon suveräänses Gruusias ja suveräänses Moldova Vabariigis on tõsiselt kahjustanud piirkondlikku stabiilsust ja energiajulgeolekut ja toonud kaasa energiahindade järsu ja püsiva tõusu ning energiaostuvõimetuse süvenemise, mis ohustab nii ELi kui ka idapartnerluse riikide majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust;

C.

arvestades, et Venemaa tahtlikud ja süstemaatilised rünnakud Ukraina energiataristu vastu põhjustavad ulatuslikku hävingut ja tõsist kahju riigi tootmis- ja põhivõrgutaristule ning kahjustavad riigi energiasüsteemi stabiilsust; arvestades, et Ukraina energiataristu hävitamine Venemaa poolt ning naaberriikide gaasi- ja naftatarnetega manipuleerimine kujutavad endast jätkuvat ohtu piirkondlikule stabiilsusele ning annavad tunnistust energia kasutamisest sunni- ja geopoliitilise surve vahendina; arvestades, et rahvusvahelised partnerid, sealhulgas EL ja idapartnerluse riigid, annavad jätkuvalt olulist abi, et toetada Ukrainat energiataristu parandamisel, kaitsmisel ja ajakohastamisel;

D.

arvestades, et Venemaa agressioonisõda on tõsiselt häirinud energiakaubandust, logistikat ja investeeringute vooge kogu idapartnerluse piirkonnas, suurendades survet ja vähendades eelarvepoliitilist manööverdamisruumi rohepöördesse investeerimiseks;

E.

arvestades, et Venemaa poolt kahjustatud või destabiliseeritud energiasüsteemide taastamine nõuab ELi ja idapartnerluse riikide kooskõlastatud ülesehituspoliitikat, mis ühendab energiajulgeoleku, majanduse taastamise ja kestliku majanduskasvu valdkonna eesmärgid;

F.

arvestades, et idapartnerluse riikide vastupanuvõime tugevdamine energiaalase survestamise suhtes ei nõua mitte ainult füüsilisi energiaühendusi ELiga, vaid ka õigusnormide lähendamist, küberturvalisuse kaitset ja kriisidele reageerimise koordineeritud mehhanisme;

G.

arvestades, et Moldova ja Ukraina on kogenud tõsiseid energiavarustuse häireid geopoliitiliste konfliktide ja liigse sõltuvuse tõttu ühest allikast pärit impordist ning et Gruusia ja Armeenia püüavad sarnast haavatavust leevendada mitmekesistamise ja taristu arendamise kaudu;

H.

arvestades, et energiajulgeolek on ELi ja idapartnerluse riikide riikliku julgeoleku põhielement; arvestades, et oluline on suurendada ühendatavust, omamaist taastuvenergia tootmist, energiatõhusust ja energiasäästu, et tõhustada energiajulgeolekut ja energiaalast vastupanuvõimet ning edendada piirkonna sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist stabiilsust;

I.

arvestades, et strateegiline taristu, näiteks Moldova 400 kV Isaccea–Vulcănești–MGRES (Moldovani soojuselektrijaam) õhuliinid ja Musta mere merekaabli projekt, läbib tihtipeale piirkondi, kus esineb geopoliitilisi riske ja talitlushäireid;

J.

arvestades, et EL ja idapartnerluse riigid peavad võtma kohustuse ehitada üles vastupidavad energiasüsteemid, kasutades selleks vastavalt riiklikele oludele allikate mitmekesistamist, tehnoloogilisi uuendusi ja piirkondliku taristu integreerimist;

K.

arvestades, et Ukraina ja Moldova elektrisüsteemide edukas sünkroniseerimine Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga (ENTSO-E) 2022. aastal lõi pretsedendi turgude suuremaks integreerimiseks, mida võiksid kaaluda ka teised idapartnerluse riigid;

L.

arvestades, et investeeringud võrgu ajakohastamisse, taastuvenergia tootmisvõimsusse ja energiasalvestussüsteemidesse idapartnerluse riikides on pikaajalise energiaalase vastupanuvõime saavutamiseks hädavajalikud; arvestades, et tänapäevane ja paindlik energiataristu võimaldab integreerida muutlikke taastuvenergia allikaid, vähendab sõltuvust fossiilkütuste impordist ja parandab suutlikkust reageerida tarnehäiretele; arvestades, et neisse valdkondadesse investeerimine on eriti oluline idapartnerluse riikides, kus energiasüsteemid nõuavad nii struktuurset ümberkujundamist kui ka tõhustatud piirkondlikku koostööd, et tagada kestlikkus ja julgeolek;

M.

arvestades, et Venemaa sõda Ukraina vastu on veelgi suurendanud Musta mere piirkonna strateegilist rolli geopoliitilises konkurentsis energiaallikate pärast;

N.

arvestades, et Gruusia praegune valitsus toetab koostööd Rosneftiga Venemaa nafta rafineerimiseks Gruusia äsja ehitatud Kulevi naftatöötlemistehases;

O.

arvestades, et piiriülesed projektid, nagu Musta mere merekaabel ja Moldova ühendused Rumeeniaga, aitavad kaasa ühiste julgeolekueesmärkide saavutamisele kõigis idapartnerluse riikides, kuna need mitmekesistavad energiatarneteid, vähendavad geopoliitilisi riske ja tugevdavad piirkondlikku vastupanuvõimet suurema turgude lõimimise ja vastastikuse energiatoetuse kaudu;

P.

arvestades, et Pariisi kokkuleppe täitmine on ELi ja idapartnerluse riikide ühine kohustus; arvestades, et ELi ja idapartnerluse riikide energiapoliitika ja -strateegiate eesmärk peaks olema sõltuvuse vähendamine söest, naftast ja gaasist;

Q.

arvestades, et sõltuvus fossiilkütuste impordist on endiselt kriitiline nõrk koht, mis näitab tungivat vajadust energiavarustuse mitmekesistamise ja rohepöörde järele; arvestades, et selline sõltuvus tekitab idapartnerluse riikides hinnavolatiilsust, geopoliitilist survet ja tarnehäireid ning nõrgendab seeläbi nii energiajulgeolekut kui ka majanduslikku stabiilsust; arvestades, et taastuvenergiale ülemineku kiirendamine ja energiavarustuse allikate mitmekesistamine on seetõttu strateegiliselt hädavajalik, et ehitada üles autonoomsemad, vastupidavamad ja kestlikumad energiasüsteemid;

R.

arvestades, et tugevamad partnerlused usaldusväärsete energiatarnijatega idapartnerluse piirkonnast, sealhulgas Lõuna-Kaukaasiast, on äärmiselt olulised, et tagada energiatarneteede ja -allikate pikaajaline mitmekesistamine, arvestades eelkõige ELi jõupingutusi kaotada järk-järgult sõltuvus Venemaa gaasist ja naftast;

S.

arvestades, et Venemaa poolt energiasektori vastu suunatud desinformatsioon, küberründed ja hübriidohud nõuavad koordineeritud institutsioonilisi reageerimise mehhanisme ja piirkondlikke solidaarsusraamistikke, selleks et tulemuslikult maandada riske, suurendada elutähtsa taristu vastupanuvõimet ja tagada katkematu energiavarustus idapartnerluse riikides;

T.

arvestades, et suuremal omamaisel taastuvenergia tootmisel ja energiasalvestuslahenduste väljatöötamisel on oluline roll välisenergiast sõltuvuse vähendamisel, riikide energiabilansi stabiliseerimisel ja pikaajalise vastupanuvõime edendamisel;

U.

arvestades, et mõningad Venemaalt pärit fossiilkütused pääsevad endiselt ELi turgudele vahendajariikide kaudu, sageli segatuna muudest allikatest pärit fossiilkütustega või ümbermärgistatuna, et varjata nende päritolu; arvestades, et selline tegevus võimaldab ELi sanktsioonidest kõrvale hoida, aeglustab üleminekut puhtale energiale ja loob vale mulje keskkonnahoidlikumast energiaallikate jaotusest; arvestades, et seetõttu on äärmiselt oluline suurendada energiatarneahelate läbipaistvust ja jälgitavust, tagamaks, et üleminek taastuvatele energiaallikatele on tegelik ja seda ei kasutata poliitiliseks või kaubanduslikuks rohepesuks;

V.

arvestades, et toimivate elektri- ja gaasiturgude loomiseks on vaja prognoositava ja stabiilse regulatiivse keskkonna, läbipaistvate ja õiglaste hinnastamisstruktuuride ning sõltumatute järelevalveasutuste olemasolu, et tagada turu usaldusväärsus ja tarbijakaitse;

W.

arvestades, et tarbijate ja kohalike kogukondade mõjuvõimu suurendamisel hajutatud energiatootmise energiatõhususe algatuste kaudu ning nõudluspoole osalemisel on kestliku ja kaasava energiasüsteemini jõudmisel oluline roll;

X.

arvestades, et õiglaseks üleminekuks on vaja sihipäraseid toetusmeetmeid ja sotsiaalseid kaitsemeetmeid, mis kaotavad energiaostuvõimetuse ning kaitsevad vähekaitstud leibkondi ja töötajaid energiasektori struktuurireformide ebaproportsionaalse mõju eest;

Y.

arvestades, et tõhusam kaasatus ELi piirkondlikesse platvormidesse võimaldab struktureeritud poliitilist dialoogi, hõlbustab riikide edusammude võrdlemist ning edendab energiavaldkonna juhtimise ja reguleerimise parimate tavade tõhusat jagamist idapartnerluse riikide vahel;

Z.

arvestades, et energiasektori reformid, mille eesmärk on saavutada vastavus ELi õigustikuga, on lahutamatult seotud demokraatliku valitsemistava tugevdamise, õigusriigi põhimõtte järgimise ja kestliku majandusarengu edendamisega idapartnerluse riikides, kes on pühendunud tihedamale poliitilisele assotsieerumisele ja majanduslikule integratsioonile ELiga;

AA.

arvestades, et idapartnerluse riikidel on nende strateegilise geograafilise asukoha tõttu märkimisväärne potentsiaal tugevdada oma rolli elektri, maagaasi ning vähese süsinikuheitega ja taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside transpordikoridoride ja energiakeskustena ja tugevdada seeläbi laiemat piirkondlikku ja Euroopa energiajulgeolekut;

AB.

arvestades, et digitaliseerimise, automatiseerimistehnoloogia ja reaalajas toimuva seire süsteemide integreerimine parandab oluliselt riiklike ja piirkondlike energiasüsteemide vastupanuvõimet, tegevuse läbipaistvust ja üldist tõhusust;

AC.

arvestades, et energiaühendusele huvi pakkuvad projektid, ühishuviprojektid ja vastastikust huvi pakkuvad projektid on idapartnerluse riikide peamised strateegilised vahendid ning energiataristu arendamise, ajakohastamise ja digitaliseerimise liikumapanev jõud, mis paremate ühenduste, tegevuskerksuse ja tehnoloogilise innovatsiooni kaudu aitab kaasa nende riikide integreerumisele laiema Euroopa energiaturuga;

AD.

arvestades, et sihipärane investeerimine inseneride, tehnilise personali, poliitikakujundajate ja energeetikajuhtide haridusse, suutlikkuse suurendamisse ja kutseoskuste arendamisse on väga oluline, et toetada üleminekut vähese CO2 heitega ja tehnoloogiliselt arenenud energiamajandusele;

AE.

arvestades, et energiasüsteemi eduka ümberkujundamise rahastamiseks on vaja kasutusele võtta mitmesugused rahalised vahendid, sealhulgas riigieelarved, ELi ja rahvusvahelised toetused, sooduslaenud ja erakapital, millele lisanduvad rahastajate ja rahvusvaheliste finantsasutuste vahelised tõhusad koordineerimismehhanismid;

AF.

arvestades, et idapartnerluse riikide energeetikasektorid võivad saada majanduslikku toetust ELi programmidest, nagu instrument „Globaalne Euroopa“, Interreg NEXT, makromajanduslik finantsabi, EFSD+, Erasmus+, programm „Euroopa horisont“ ja TAIEX;

1.

mõistab kõige karmimalt hukka Venemaa agressiooni, sealhulgas rünnakud Ukraina energiataristu vastu, ning energia kasutamise geopoliitilise relvana autoritaarsete režiimide, eelkõige Venemaa poolt; kutsub idapartnerluse riike üles tihedale koostööle ELi ja sarnaselt meelestatud demokraatlike partneritega, et ennetada ja takistada poliitilist survestamist energiavarustuse häirimise kaudu ja sellisele tegevusele tõhusalt reageerida, ning koostööle energiasõltumatuse saavutamiseks tugevas Euroopa energialiidus;

2.

rõhutab, et oluline on järjekindlalt toetada Venemaa jätkuva agressiooni tõttu hävinud või kahjustatud Ukraina energiataristu taastamist;

3.

toetab elutähtsa taristu, sealhulgas võrkudevaheliste ühenduste, ülekandevõrkude, tarkvõrkude ja salvestuslahenduste kiirendatud arendamist ning nõuab, et EL ja rahvusvahelised partnerid annaksid nende projektide hõlbustamiseks sihipärast tehnilist ja rahalist abi;

4.

tunnustab Ukraina jätkuvaid jõupingutusi säilitada energiaalane vastupanuvõime ja seda tugevdada, vaatamata Venemaa arvukatele jõhkratele ja sihipärastele Ukraina energiataristu vastu suunatud rünnakutele;

5.

toetab Moldova jõupingutusi oma energiaallikate ja -impordi mitmekesistamiseks; nõuab ELi suuremat toetust mitmekesistamise rahastamisel, alternatiivse impordi tagamisel ja Moldova omamaise energiatootmise suurendamisel;

6.

soovitab suurendada ELi ning Ukraina ja Moldova ühendatud süsteemi vahelise elektrikaubanduse kaubanduslikku võimsust üle praeguse 2,1 GW ning suurendada proportsionaalselt Moldova eraldist (praegu umbes 300 MW), et tugevdada mõlema riigi energiasektorite vastupanuvõimet ning vähendada nende haavatavust hübriidsõja survest ja propagandast;

7.

toetab elektrijaotusvõrkude ajakohastamist, eelkõige nutiarvestisüsteemide kasutuselevõttu, et kiirendada detsentraliseeritud elektritootmist, võimaldada tarbijatel turul osaleda, leevendada energiaostuvõimetust, laiendada elektrisõidukite laadimistaristut ning parandada energiavarustuse kvaliteeti, usaldusväärsust ja kindlust;

8.

soovitab kiiresti mitmekesistada energiaallikaid ja -tarneteid, eelkõige suurendades juurdepääsu veeldatud maagaasile, lõimides taastuvad energiaallikad, arendades ja tugevdades uusi ja usaldusväärseid tarnekoridore ning suurendades piiriülest elektrikaubandust, et vähendada sõltuvust ühest tarneallikast;

9.

nõuab, et instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames suurendataks konkreetseid investeeringuid energiasektori toetamiseks, keskendudes taastuvenergiale üleminekule, eluasemete ja tööstuse energiatõhususe parandamisele ning õigusraamistike vastavusse viimisele ELi õigustikuga, ning vähendades seega sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ja suurendada vastupanuvõimet välistele vapustustele;

10.

kutsub komisjoni ja rahvusvahelisi finantsasutusi üles laiendama makromajandusliku finantsabi pakette vahetust eelarvetoetusest kaugemale ja siduma neid sihtotstarbeliste investeerimiskomponentidega, mis on mõeldud energiataristu taastamiseks ja tööstuse ajakohastamiseks idapartnerluse piirkonnas;

11.

väljendab muret Gruusia ja Venemaa suureneva koostöö pärast nafta rafineerimisel, mis ühtlasi toetab Venemaa vastu suunatud sanktsioonidest kõrvalehoidmist;

12.

teeb ettepaneku, et naabruspoliitika investeerimisplatvormi ja EFSD+ raames tuleks seada esikohale ülesehitusprojektid, mille eesmärk on taastada Venemaa agressioonisõja tõttu hävinud või kahjustatud elutähtis energia- ja transporditaristu, tagades seejuures läbipaistvuse, kestlikkuse ja kooskõla ELi õigustikuga;

13.

soovitab integreerida ülejäänud idapartnerluse riikide elektrisüsteemid järk-järgult Euroopa võrgustikku (ENTSO-E), võttes eeskuju Ukraina ja Moldova edukast näitest, et vähendada tehnilist eraldatust ja sõltuvust Venemaa ja Valgevene süsteemidest;

14.

soovitab ELil eraldada osa Ukraina rahastu vahenditest Venemaa rünnakute tõttu hävinud elutähtsa energiataristu taastamiseks ning seada detsentraliseeritud vastupanuvõime tagamiseks esikohale tarkvõrgud, salvestusvõime ja taastuvad mikrovõrgud;

15.

nõuab tungivalt, et idapartnerluse riikide valitsused rakendaksid energiamahukuse vähendamiseks siduvaid riiklikke eesmärke, mida toetavad energiaauditid, tööstuse tõhususe programmid ja ELi tehniline abi idapartnerluse majandus- ja investeerimiskava raames;

16.

soovitab ELil ja tema idapartneritel määrata Euroopa Investeerimispanga ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga toetusel oma geograafilise ja kliimapotentsiaali alusel kindlaks päikese- ja tuuleenergiaprojektide prioriteetsed investeerimiskoridorid;

17.

tuletab meelde Interreg NEXTi piiriülese koostöö raames tehtud investeeringute strateegilist tähtsust ja rõhutab asjaolu, et idapartnerluse riigid võivad saada kasu ühistest energiaprojektidest, nagu piiriüleste elektrivõrkudevaheliste ühenduste ehitamine, väikesemahuliste taastuvenergia tootmise rajatiste arendamine piiriäärsetes maapiirkondades ning energiajulgeoleku ja ressursside säästva majandamise koordineeritud strateegiad;

18.

rõhutab asjaolu, et makromajanduslik finantsabi võib aidata riigi rahandust stabiliseerida ja seega võimaldada idapartnerluse riikide valitsustel rakendada energiasektoris struktuurireforme, sealhulgas tariifireforme, liberaliseerida ja elektri- ja gaasiturud ning luua läbipaistvad ja ELi standarditega kooskõlas olevad reguleerivad asutused;

19.

kutsub Euroopa Komisjoni ja idapartnerluse riikide ametiasutusi üles laiendama naabruspoliitika investeerimisplatvormi segarahastamismehhanismi, et kaasata era- ja avaliku sektori rahalisi vahendeid suurtesse energiataristuprojektidesse, nagu idapartnerluse riike ELi võrguga ühendavad ühendused, suuremahulised taastuvenergiajaamad ning energiatõhususe investeerimiskavad väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

20.

nõuab, et EL ja partnerriigid panustaksid veelgi rohkem strateegilistesse energiakoridoridesse, mis ühendavad idapartnerluse piirkonda ELiga, et suurendada vastupanuvõimet ning edendada turvalisi, prognoositavaid ja mitmekesiseid energiatarneahelaid;

21.

kutsub kõiki idapartnerluse riikide valitsusi üles täielikult rakendama turureforme, mis on kooskõlas ELi energiaalaste õigusaktidega, et tagada läbipaistvad hinnastamisstruktuurid, aus konkurents ja tugev tarbijakaitse;

22.

nõuab tungivalt, et EL toetaks kodanikuühiskonna ja läbipaistvuse algatusi, sealhulgas korruptsioonivastaseid kontrollorganeid ja sõltumatuid järelevalveorganisatsioone, mis on olulised vahendid suurendamaks sisesurvet viia ellu reforme, mille eesmärk on suurendada läbipaistvust, tugevdada õigusriiki ja edendada avatud majandust ning luua seeläbi soodne keskkond vajalike investeeringute tegemiseks idapartnerluse riikide energiasektoritesse;

23.

nõuab suuremaid investeeringuid energiatõhususe parandamise meetmetesse ja kaasaegsetesse kaugküttevõrkudesse, keskendudes eelkõige haavatavatele linna- ja maakogukondadele, keda energiaostuvõimetus ebaproportsionaalselt mõjutab;

24.

julgustab looma piirkondlikke tasakaalustamisturge ja reservide jagamise mehhanisme, et suurendada süsteemi paindlikkust, stabiilsust ja vastupanuvõimet tarnekatkestuste ja nõudluse kõikumise ajal;

25.

rõhutab kohaliku taastuvenergiatööstuse arendamise ja innovatsiooni ökosüsteemide edendamise olulisust, et ergutada piirkondlikku koostööd ja eksperditeadmiste vahetamist puhta energia tehnoloogiate valdkonnas;

26.

rõhutab, et säästva ja turvalise energiasüsteemi saavutamiseks on vaja tehnoloogianeutraalset lähenemisviisi, mis võimaldab ELi liikmesriikidel ja partnerriikidel kombineerida taastuvaid energiaallikaid vähese CO2 heitega ja üleminekuenergiaallikatega, sealhulgas maagaasi, vesiniku ja uuendusliku tuumatehnoloogiaga, vastavalt oma riiklikule eripärale ja energiajulgeoleku vajadustele;

27.

teeb ettepaneku laiendada haridus- ja koolitusprogramme programmide „Erasmus+“, „Euroopa horisont“ ja TAIEX kaudu, et suurendada idapartnerluse riikide suutlikkust energiaregulatsiooni, insenertehnilises, kübervastupidavusvõime ja säästvale energiale ülemineku juhtimise valdkonnas;

28.

nõuab, et EL ja rahvusvahelised finantsasutused suurendaksid oluliselt otsest rahalist toetust, mida antakse süsinikuheite vähendamise ja vastupanuvõime suurendamise taristuprojektidele kogu idapartnerluse piirkonnas;

29.

rõhutab, kui oluline on tugevdada ELi ja idapartnerluse riikide energeetikasektorite vahelisi tööstuspartnerlusi ja erainvesteeringute raamistikke, selleks et edendada innovatsiooni, töökohtade loomist ja tehnoloogiaalast teabevahetust ning aidata seeläbi kaasa konkurentsivõimelise ja vastupidava energiaturu tekkimisele;

30.

soovitab muuta ametlikuks idapartnerluse riikide ja ELi riikide vahelised struktureeritud dialoogid ja koordineerimisplatvormid, et jagada korrapäraselt parimaid tavasid energiajulgeoleku poliitika, turgude integreerimise ja kriisidele reageerimise mehhanismide valdkonnas;

31.

kutsub ELi ja idapartnerluse riikide poliitikakujundajaid üles korraldama vahetuid kohtumisi, et hoida energiasektorit pidevalt päevakorras, võttes arvesse idapartnerluse riikide välistest teguritest sõltuvate energiasektorite märkimisväärset haavatavust ja neid haavatavusi ära kasutava hübriidsõja eskaleerumist; soovitab korraldada igal aastal vähemalt ühe vahetu kohtumise idapartnerluse riikide ja ELi energiavaldkonna poliitikakujundajate vahel, et hõlbustada dialoogi;

32.

nõuab, et kogu idapartnerluse piirkonnas loodaks sõltumatud ja täiesti läbipaistvad riiklikud energeetikasektorit reguleerivad asutused, mis tagaksid kooskõla energiaühenduse õigustikuga ja aitaksid vältida monopoolset või poliitiliselt motiveeritud tegevust energiavarustuse sektoris;

33.

julgustab eraldama ELi sihtotstarbelisi rahalisi vahendeid selliste energiamahukate tööstusharude moderniseerimiseks või taastamiseks, nagu metallurgia, tsemendi- ja keemiatööstus, et viia need kooskõlla ELi heitkogustega kauplemise süsteemi võrdlusalustega ja parandada süsinikutõhusust;

34.

rõhutab, et poliitikadokumentides tuleks omavahel seotud energiasüsteeme käsitleda süsteemselt;

35.

rõhutab, et kestlik üleminek peab käima käsikäes majandusliku konkurentsivõime ning energia taskukohasusega kodumajapidamiste ja ettevõtjate jaoks, ning tagama, et kliimaeesmärkide poole püüdlemisel ei kahjustata tööstuse arengut ega sotsiaalset sidusust;

36.

rõhutab, et energiaallikate jaotus tuleb asjakohaselt kavandada, võttes arvesse iga energiaallika varieeruvust, kättesaadavust, taskukohasust ja kestlikkust;

37.

rõhutab vajadust piisavate tasakaalustusrajatiste järele, et tagada elektrivarustuse järjepidevus taastuvenergial põhinevates energiasüsteemides;

38.

rõhutab vajadust suurendada tarbijate mõjuvõimu, edendada hajatootmist ning hõlbustada tootvate tarbijate ja tarbijate koondumist taastuvenergiakogukondadesse ja kodanike energiakogukondadesse;

39.

toetab nutiarvestite ning digitaalsete võrguhalduse ja andmeanalüüsi süsteemide laialdast kasutuselevõttu, et optimeerida energia jaotamise tõhusust ja suurendada nõudluse paindlikku juhtimist;

40.

julgustab idapartnerluse riikide omavalitsuste ja linnade koostööd kestliku energia ja kliimameetmete tegevuskavade rakendamiseks, mis edendab kestliku energia arengut kohalikul tasandil;

41.

väljendab heameelt algatuste üle, millega luuakse riiklikud ja piirkondlikud keskkonnahoidlikud investeerimisfondid, et investeerida taastuvenergiasse, energiatõhususe parandamisse ja energiaostuvõimetuse leevendamisse;

42.

nõuab idapartnerluse riikide reguleerivate asutuste tugevdamist, et tagada sõltumatu järelevalve, erapooletu vaidluste lahendamine ja turueeskirjade range jõustamine;

43.

toetab tõhustatud koostööd idapartnerluse riikide ülikoolide ja teaduskeskuste ning nende ELi partnerite vahel, eelkõige kõrgtehnoloogilistes valdkondades, nagu suurima keskkonna- ja ühiskondliku kasuga vesinikutehnoloogia, meretuuleenergia ja ringenergiasüsteemid;

44.

rõhutab vajadust lõimida sooline võrdõiguslikkus ja noorte kaasamine kõikidesse energiapoliitikavaldkondadesse, -programmidesse ja institutsioonilistesse otsustusprotsessidesse;

45.

rõhutab, et hea valitsemistava, läbipaistvus, õigusriik ja korruptsioonivastased jõupingutused on energiasüsteemi tõhusa ümberkujundamise ja energiasektorisse kestlike investeeringute ligimeelitamise olulised eeltingimused;

46.

kordab, et strateegiliselt on oluline töötada välja piirkondlikud varajase hoiatamise süsteemid, mis suudavad kiiresti kindlaks teha energiavarustuse häired, taristu rikked ja koordineeritud hübriidohud ning neile reageerida;

47.

kutsub idapartnerluse riike üles kiirendama vananenud fossiilkütustel põhinevate tehnoloogiate järkjärgulist kasutuselt kõrvaldamist ja seadma prioriteediks investeeringud kaasaegsesse vähese CO2 heitega tootmise taristusse;

48.

nõuab tungivalt, et EL säilitaks instrumendi „Globaalne Euroopa“ ja naabruspoliitika investeerimisplatvormi sihtotstarbelised rahastamisvood, mis on konkreetselt suunatud energiajulgeoleku ja vastupanuvõime suurendamisele kogu idapartnerluse piirkonnas;

49.

pooldab piiriülese energiataristu ja taastuvenergiaga kauplemise tehniliste standardite ja sertifitseerimisprotsesside ühtlustamist, et hõlbustada sujuvamat piirkondlikku integratsiooni;

50.

teeb ettepaneku viia läbi idapartnerluse riikide ja ELi riikide vahelised ühised haavatavuse hindamised ja stsenaariumipõhised õppused, et tugevdada piirkondlikku valmisolekut ja koordineeritud reageerimisvõimet;

51.

rõhutab Ukraina kaudu toimuva pideva maagaasitransiidi otsustavat rolli, kuid julgustab samas pikaajaliste alternatiivsete transiidilahenduste ennetavat väljatöötamist ja rõhutab Balkanit läbiva gaasikoridori kui Moldova, Ukraina ja Balkani riikide olulise tarnetee arendamise strateegilist tähtsust;

52.

rõhutab Lõuna-Kaukaasia strateegilist tähtsust Euroopa energiajulgeoleku seisukohast; rõhutab vajadust pikaajaliste investeeringute järele energiataristu ajakohastamisse ning piirkondadevahelise ja -sisese ühenduvuse tugevdamise järele, sealhulgas taastuvenergiakoridori kaudu, et saavutada piirkonna täielik potentsiaal Kesk-Aasia ja Euroopa vahelise olulise energiasõlme ja transiiditeena;

53.

soovitab ELil kaaluda energiaühendusele huvi pakkuvate projektide jaoks sihtotstarbeliste rahastamismehhanismide loomist, et tõhusalt ületada rahastamispuudujäägid ja seeläbi hõlbustada piirkondliku energiaintegratsiooni ja varustuskindluse seisukohast oluliste elutähtsa taristu projektide õigeaegset rakendamist;

54.

julgustab ELi vaatama läbi ja täiustama piiriüleste ühishuviprojektide ja vastastikust huvi pakkuvate projektide hindamiskriteeriume, et tagada ELi mittekuuluvate energiaühenduse liikmete strateegilise kasu asjakohane arvesse võtmine ja selle õiglane lõimimine otsustusprotsessidesse, mis edendab tugevamat piirkondlikku koostööd ja terviklikku energiaintegratsiooni;

55.

soovitab edendada avaliku ja erasektori partnerlusi, et ligi tõmmata ja suurendada erakapitali investeeringuid puhta energia projektidesse, toetades neid tõhusate riskijagamisvahendite ja segarahastamisskeemidega;

56.

tuletab meelde, et ELi vahendite eraldamine idapartnerluse riikidele sõltub ELi ja idapartnerluse lepingutes sätestatud inimõiguste ja demokraatlike põhimõtete täielikust austamisest ning et nende põhiväärtuste järgimine on ELi rahastatavates programmides osalemise eeltingimus;

57.

rõhutab, et kõigi nende meetmete eesmärk on tugevdada idapartnerluse riikide energiasõltumatust Venemaast ja selle riiklikest ametiasutustest, võttes arvesse Venemaa jõhkrat sissetungi Ukrainasse ja agressioonisõda Ukraina vastu ja Venemaa jätkuvat sekkumist Gruusias, Moldovas ja teistes idapartnerluse riikides ning pidevaid ähvardusi nende vastu;

58.

teeb kaaspresidentidele ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Parlamendi presidendile, nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, laienemisvolinikule, Euroopa välisteenistusele ning ELi liikmesriikide ja idapartnerlusriikide valitsustele ja parlamentidele.