1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu (edaspidi „EL“) ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikliga 100 moodustatud ühisnõukogu täidab oma kohustusi, mis on kindlaks määratud lepingu artiklitega 100 ja 101.

2.   Käesolevas töökorras osutatud termini „lepinguosalised“ määratlus vastab lepingu artiklis 104 esitatud määratlusele ning lepinguosalisteks on ühelt poolt Botswana, Lesotho, Namiibia, Lõuna-Aafrika, eSwatini ja Mosambiik (edaspidi „SADC majanduspartnerluslepingu riigid“) ja teiselt poolt ELi lepinguosaline (st Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, võttes arvesse nende pädevusvaldkondi).

3.   Vastavalt lepingu artikli 101 lõikele 1 kuuluvad ühisnõukogusse ühelt poolt Euroopa Liidu nõukogu asjaomased liikmed ja Euroopa Komisjoni asjaomased liikmed või nende esindajad ja teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide asjaomased ministrid või nende esindajad.

4.   Ühisnõukogu juhivad ministrite tasandil kaheteistkümne (12) kuu jooksul vaheldumisi ELi lepinguosalise (võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide pädevusvaldkondi) esindajad ning SADC majanduspartnerluslepingu riikide esindaja.

5.   Olenemata lõikest 4 juhivad ühisnõukogu korralisi kohtumisi vaheldumisi ELi lepinguosalise (võttes arvesse liidu ja selle liikmesriikide pädevusvaldkondi) esindajad ning lepingu riikide esindaja. Ühisnõukogu esimest kohtumist juhatavad lepinguosalised koos.

6.   Olenemata lõikes 4 osutatud perioodist algab esimene periood ühisnõukogu esimesele kohtumisele järgneval päeval ja lõppeb sama aasta 31. detsembril. Selle esimese perioodi eesistujaks on SADC majanduspartnerluslepingu riikide esindaja.

1.   Vastavalt lepingu artikli 102 lõikele 4 toimuvad ühisnõukogu kohtumised korrapäraste ajavahemike järel, mis ei ole pikemad kui kaks (2) aastat, ja erandkorras, kui olukord seda nõuab või kui lepinguosalised on selles kokku leppinud.

2.   Ühisnõukogu kohtumised toimuvad Brüsselis või ühe SADC majanduspartnerluslepingu riigi territooriumil, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

3.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kutsub ühisnõukogu kokku eesistujana tegutsev lepinguosaline pärast teise lepinguosalisega konsulteerimist.

4.   Lepinguosalised võivad otsustada pidada ühisnõukogu kohtumisi elektrooniliste vahendite abil.

1.   Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat ja Euroopa Komisjoni peasekretariaat ühelt poolt ning SADC sekretariaadi SADC majanduspartnerluslepingu üksus teiselt poolt täidavad vaheldumisi kaheteistkümne (12) kuu jooksul ühisnõukogu sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat“) ülesandeid. Need perioodid langevad kokku eesistujaks olemise korraldusega, mis on kehtestatud artikli 1 lõigete 4 ja 6 alusel.

2.   ELi lepinguosalise puhul koostab Euroopa Komisjon esialgsed päevakorrad ja protokolli kavandid ning Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat levitab kõiki ametlikke dokumente, mis on mõeldud ühisnõukogule või mis tulenevad ühisnõukogu tegevusest.

3.   SADC majanduspartnerluslepingu riikide puhul koostab esialgsed päevakorrad ja protokolli kavandid SADC majanduspartnerluslepingu üksus ning SADC majanduspartnerluslepingu üksus levitab kõiki ametlikke dokumente, mis on mõeldud ühisnõukogule või mis tulenevad ühisnõukogu tegevusest.

1.   Sekretariaat teavitab lepinguosalisi ühisnõukogu kohtumise kokkukutsumisest ja palub esitada päevakorda puudutavad ettepanekud hiljemalt kolmkümmend (30) päeva enne kohtumist. Kiireloomulise või ettenägematu olukorra puhul võidakse kohtumine korraldada lühikese etteteatamisega.

2.   Sekretariaat koostab iga kohtumise esialgse päevakorra. Sekretariaat edastab selle ühisnõukogu eesistujale ja liikmetele hiljemalt neliteist (14) päeva enne kohtumist.

3.   Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille lepinguosalised on sekretariaadil palunud lisada.

4.   Ühisnõukogu võtab päevakorra vastu iga kohtumise alguses. Punkte, mida ei ole esialgses päevakorras, võib lepinguosaliste kokkuleppel päevakorda lisada.

5.   Ühisnõukogu eesistuja võib kõigi lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma kohtumisele eksperte, et need esitaksid teavet konkreetsete teemade kohta.

1.   Kui lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ei otsustata teisiti, koostab sekretariaat kahekümne ühe (21) päeva jooksul pärast iga kohtumist kohtumise protokolli kavandi.

2.   Üldjuhul märgitakse protokollis iga päevakorrapunkti kohta

3.   Mõlemad lepinguosalised peavad kohtumise protokollide kavandid neljakümne kahe (42) päeva jooksul pärast kohtumist kirjalikult heaks kiitma, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on kokku leppinud teisiti. Kui protokoll on heaks kiidetud, allkirjastavad protokolli kaks eksemplari lepinguosaliste esindajad kooskõlas oma vastavate sisemiste nõuetega ja kumbki lepinguosaline saab selle autentse dokumendi ühe originaaleksemplari.

1.   Vastavalt lepingu artiklile 102 võtab ühisnõukogu konsensuse alusel vastu otsused või soovitused lepinguga ettenähtud juhtudel.

2.   Kui ühisnõukogul on lepingust tulenev õigus võtta vastu otsuseid või soovitusi, on selliste aktide pealkiri kohtumise protokollis vastavalt „Otsus“ või „Soovitus“. Sekretariaat lisab igale vastuvõetud otsusele või soovitusele seerianumbri, vastuvõtmise kuupäeva ja teema kirjelduse. Igas otsuses või soovituses on märgitud selle jõustumise kuupäev.

3.   Kui mõni SADC majanduspartnerluslepingu riik ei saa ühisnõukogu kohtumisel osaleda, edastab sekretariaat sellele riigile kohtumise otsused või soovitused. Asjaomane SADC majanduspartnerluslepingu riik esitab kümne (10) kalendripäeva jooksul alates otsuste ja/või soovituste saatmisest kirjaliku vastuse, milles märgib need otsused või soovitused, millega ta ei nõustu, ja esitab põhjused. Kui määratud tähtajaks ei esitata kõnealust kirjalikku vastust, loetakse otsused või soovitused vastuvõetuks. Kui otsuste või soovitustega ei ole nõus SADC majanduspartnerluslepingu riik, kes ei osalenud kohtumisel, püüavad lepinguosalised lahendada lahtised küsimused kirjaliku menetluse teel või elektrooniliste vahendite abil, nagu on sätestatud lõikes 4.

4.   Kohtumistevahelisel ajal võib ühisnõukogu võtta vastu otsuseid või soovitusi kirjaliku menetluse teel või elektrooniliste vahendite abil, kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Kirjalik menetlus hõlmab teadete vahetamist lepinguosaliste esindajate vahel.

5.   Ühisnõukogus vastu võetud otsused ja soovitused kinnitatakse nii, et nende kaks originaaleksemplari allkirjastavad Euroopa Komisjoni esindaja ELi lepinguosalise nimel ja SADC majanduspartnerluslepingu riikide esindaja.

1.   Ühisnõukogu kohtumised ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on kokku leppinud teisiti.

2.   Lepinguosalised võivad otsustada ühisnõukogu otsused ja soovitused avaldada.

1.   Iga lepinguosaline kannab ühisnõukogu kohtumisel osalemise kulud, sealhulgas nii personali-, sõidu- ja elamiskulud kui ka posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Kohtumiste korraldamise, suulise tõlke teenuste osutamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab kohtumist korraldav lepinguosaline.

1.   Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu (edaspidi „leping“) artikliga 103 moodustatud kaubandus- ja arengukomitee täidab oma kohustusi vastavalt artiklile 103.

2.   Käesolevas töökorras osutatud termini „lepinguosalised“ määratlus vastab lepingu artiklis 104 esitatud määratlusele ning lepinguosalisteks on ühelt poolt Botswana, Lesotho, Namiibia, Lõuna-Aafrika, Eswatini ja Mosambiik (edaspidi „SADC majanduspartnerluslepingu riigid“) ja teiselt poolt ELi lepinguosaline (st Euroopa Liit või selle liikmesriigid või Euroopa Liit ja selle liikmesriigid, võttes arvesse nende pädevusvaldkondi).

3.   Vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 1 kuuluvad kaubandus- ja arengukomiteesse lepinguosaliste esindajad, üldjuhul kõrgemate ametnike tasandil.

4.   Kaubandus- ja arengukomitee kohtumisi juhatavad vaheldumisi kaheteistkümne (12) kuu kaupa Euroopa Komisjoni kõrgem ametnik ja SADC majanduspartnerluslepingu riigi kõrgem ametnik. Kaubandus- ja arengukomitee esimest kohtumist juhatavad lepinguosaliste asjaomased esindajad koos.

5.   Olenemata lõikes 4 osutatud perioodist algab esimene periood kaubandus- ja arengukomitee esimesele kohtumisele järgneval päeval ja lõppeb sama aasta 31. detsembril. Selle esimese perioodi eesistujaks on SADC majanduspartnerluslepingu riikide esindaja.

1.   Kaubandus- ja arengukomitee kohtub korrapäraselt vähemalt kord aastas ühe kumma lepinguosalise taotluse korral. Kohtumised toimuvad Brüsselis või ühe SADC majanduspartnerluslepingu riigi territooriumil, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

2.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kutsub kaubandus- ja arengukomitee kokku eesistujana tegutsev lepinguosaline pärast teise lepinguosalisega konsulteerimist.

3.   Lepinguosalised võivad otsustada pidada kaubandus- ja arengukomitee kohtumisi elektrooniliste vahendite abil.

1.   Kaubandus- ja arengukomitee eesistuja kohustusi täitev lepinguosaline täidab kaubandus- ja arengukomitee sekretariaadi (edaspidi „sekretariaat“) ülesandeid.

2.   Kui kohtumised toimuvad elektrooniliste vahendite abil, täidab sekretariaadi ülesandeid eesistuja kohustusi täitev lepinguosaline.

1.   Sekretariaat teavitab lepinguosalisi kohtumise kokkukutsumisest ja palub esitada päevakorda puudutavad ettepanekud hiljemalt kolmkümmend (30) päeva enne kohtumist. Kiireloomulise või ettenägematu olukorra puhul võidakse kohtumine korraldada lühikese etteteatamisega.

2.   Sekretariaat koostab iga kohtumise esialgse päevakorra. Sekretariaat edastab selle kaubandus- ja arengukomitee eesistujale ja liikmetele hiljemalt neliteist (14) päeva enne kohtumist.

3.   Esialgne päevakord sisaldab punkte, mille lepinguosalised on sekretariaadil palunud lisada.

4.   Kaubandus- ja arengukomitee võtab päevakorra vastu iga kohtumise alguses. Punkte, mida ei ole esialgses päevakorras, võib lepinguosaliste kokkuleppel päevakorda lisada.

5.   Kaubandus- ja arengukomitee eesistuja võib kõigi lepinguosaliste nõusolekul kutsuda oma kohtumisele eksperte, et need esitaksid teavet konkreetsete teemade kohta.

1.   Vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 6 võtab kaubandus- ja arengukomitee vastu otsuseid või soovitusi konsensuse alusel käesolevas lepingus sätestatud juhtudel või juhul, kui ühisnõukogu on teda selleks volitanud.

2.   Kui kaubandus- ja arengukomiteel on lepingust tulenev õigus võtta vastu otsuseid või soovitusi või juhul, kui ühisnõukogu on teda selleks volitanud, on selliste aktide pealkiri artiklis 7 osutatud kohtumise aruandes vastavalt „Otsus“ või „Soovitus“. Sekretariaat lisab igale vastuvõetud otsusele või soovitusele seerianumbri, vastuvõtmise kuupäeva ja teema kirjelduse. Igas otsuses või soovituses on märgitud selle jõustumise kuupäev.

3.   Kui mõni SADC majanduspartnerluslepingu riik ei saa kohtumisel osaleda, edastab sekretariaat sellele riigile kohtumise otsused või soovitused. Asjaomane SADC majanduspartnerluslepingu riik esitab kümne (10) kalendripäeva jooksul alates otsuste ja/või soovituste saatmisest kirjaliku vastuse, milles märgib need otsused või soovitused, millega ta ei nõustu, ja esitab põhjused. Kui määratud tähtajaks ei esitata kõnealust kirjalikku vastust, loetakse otsused või soovitused vastuvõetuks. Kui otsuste või soovitustega ei ole nõus SADC majanduspartnerluslepingu riik, kes ei osalenud kohtumisel, püüavad lepinguosalised lahendada lahtised küsimused kirjaliku menetluse teel või elektrooniliste vahendite abil, nagu on sätestatud lõikes 4.

4.   Kohtumistevahelisel ajal võib kaubandus- ja arengukomitee võtta vastu otsuseid või soovitusi kirjaliku menetluse teel või elektrooniliste vahendite abil, kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad. Kirjalik menetlus hõlmab teadete vahetamist lepinguosaliste esindajate vahel.

5.   Kaubandus- ja arengukomitee vastu võetud otsused ja soovitused kinnitatakse nii, et neist tehakse kaks originaaleksemplari, mille allkirjastavad ELi ja SADC majanduspartnerluslepingu riikide esindajad.

1.   Kaubandus- ja arengukomitee kohtumised ei ole avalikud, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised on kokku leppinud teisiti.

2.   Lepinguosalised võivad otsustada kaubandus- ja arengukomitee otsused ja soovitused avaldada.

1.   Iga lepinguosaline kannab kaubandus- ja arengukomitee kohtumistel osalemise kulud, sealhulgas nii personali-, sõidu- ja elamiskulud kui ka posti- ja telekommunikatsioonikulud.

2.   Kohtumiste korraldamise, suulise tõlke teenuste osutamise ja dokumentide paljundamisega seotud kulud kannab kohtumist korraldav lepinguosaline.

1.   Lepingu artikliga 50 moodustatud tolliprotseduuride ja kaubanduse lihtsustamise erikomitee, lepingu artikliga 68 moodustatud põllumajanduspartnerlus ning lepingu protokolli nr 3 artikliga 13 moodustatud geograafiliste tähiste ning veini- ja kangete alkohoolsete jookide kaubanduse erikomitee annavad aru kaubandus- ja arengukomiteele.

2.   Vastavalt lepingu artikli 50 lõike 2 punktile f ja lepingu protokolli nr 3 artikli 13 lõikele 5 võtavad kaubanduse lihtsustamise erikomitee ning geograafiliste tähiste ning veini- ja kangete alkohoolsete jookide kaubanduse erikomitee vastu oma töökorra.

3.   Vastavalt lepingu artikli 68 lõikele 3 määratakse põllumajanduspartnerluse töökord kindlaks lepinguosaliste ühisel kokkuleppel kaubandus- ja arengukomitees.

4.   Vastavalt lepingu artikli 103 lõikele 3 võib kaubandus- ja arengukomitee moodustada tehnilisi erirühmi, kes tegelevad nende pädevusse kuuluvate eriküsimustega.

5.   Kaubandus- ja arengukomitee võtab vastu lõikes 4 osutatud tehniliste erirühmade töökorra. Kaubandus- ja arengukomitee võib otsustada lõpetada tehniliste erirühmade tegevuse ning määrata kindlaks nende pädevuse või seda muuta.

6.   Tehnilised erirühmad annavad kaubandus- ja arengukomiteele aru pärast iga kohtumist.