Artikkel 1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärgid on

a)	kehtestada kooskõlas mõlema lepinguosalise kehtivate õigusnormidega mõlema lepinguosalise pädevate asutuste poolt käesolevas lepingus käsitletud valdkondades välja antud kinnituste vastastikuse tunnustamise põhimõtted ja kord, nagu on sätestatud artiklis 4;

b)	võimaldada lepinguosalistel kohaneda asjaoluga, et tsiviillennundustooteid projekteeritakse, toodetakse ja vahetatakse üha sagedamini rahvusvahelisel tasandil; sama kehtib ka lepinguosaliste tsiviillennunduse ohutuse ja keskkonnakvaliteedi alaste ühiste huvide kohta;

c)	edendada koostööd jätkuva ohutuse ja keskkonnakvaliteediga seotud eesmärkide saavutamise nimel;

d)	edendada ja hõlbustada tsiviillennundustoodete ja -teenuste pidevat vahetust.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „lennukõlblikkuse kinnitus”– järeldus, et tsiviillennundustoote projekt või selle muutmine on kooskõlas lennukõlblikkuse standarditega, mis on kehtestatud mõlema lepinguosalise kohaldatavates õigusnormides, või järeldus, et toode vastab standarditele ning selle seisukord võimaldab seda ohutult kasutada;

b)   „tsiviillennundustoode”– tsiviilõhusõiduk, õhusõiduki mootor või sellele paigaldatud või paigaldatav propeller, alakoost, seade või osa;

c)   „pädev asutus”– lepinguosalise poolt käesoleva lepingu kohaldamisel pädevaks asutuseks määratud valitsusasutus või üksus, kellel on seaduslik õigus hinnata lepinguosalise pädevuses olevate tsiviillennundustoodete või -teenuste vastavust nõuetele ning seirata ja kontrollida nende kasutust või müüki ja kes võib võtta jõustamismeetmeid, et tagada selle lepinguosalise pädevuses turustatavate kõnealuste toodete või teenuste vastavus kohaldatavatele õiguslikele nõuetele;

d)   „konstruktsiooniga seotud kasutusnõuded”– kasutus- või keskkonnanõuded, mis mõjutavad kas toote konstruktsiooniomadusi või andmeid konstruktsiooni kohta seoses toote kasutamise või hooldusega ning mis võimaldavad teatavat liiki kasutust;

e)   „keskkonnakõlblikkuse kinnitus”– järeldus, et tsiviillennundustoode vastab mõlema lepinguosalise kehtivates õigusnormides müra ja/või heitgaasi suhtes kehtestatud standarditele;

f)   „hooldus”– tsiviillennundustoote kontrollimine, kapitaalremont, remont, säilitamine ja osade, seadmete või komponentide vahetus (välja arvatud tsiviillennundustoote lennueelne kontrollimine), mille eesmärk on tagada toote jätkuv lennukõlblikkus ja mis hõlmab muudatuste tegemist, kuid mitte remondi- ja muudatustööde projekte;

g)   „järelevalve”– pädeva asutuse tehtav perioodiline kontrollimine, et määrata kindlaks, kas objekt vastab jätkuvalt asjakohastele kohaldatavatele standarditele;

h)   „tehniline asutus”– Brasiilia Liitvabariigi valitsuse puhul Brasiilia tsiviillennundusamet (ANAC) ja Euroopa Liidu puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

Artikkel 3

Üldised kohustused

Artikkel 4

Reguleerimisala

Artikkel 5

Pädevad asutused

Artikkel 6

Kaitsemeetmed

Artikkel 7

Teabevahetus

Artikkel 8

Õigusalane koostöö, abi ja läbipaistvus

Artikkel 8a

Ohutusteabe vahetamine

Artikkel 9

Lepinguosaliste ühiskomitee

Artikkel 10

Vastastikuse tunnustamise kohustuse peatamine

Artikkel 11

Konfidentsiaalsus

Artikkel 12

Kulude sissenõudmine

Artikkel 13

Muud lepingud

Artikkel 14

Territoriaalne kohaldatavus

Kui käesoleva lepingu lisades ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat lepingut ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Brasiilia Liitvabariigi territooriumi suhtes.

Artikkel 15

Nõupidamised ja erimeelsuste lahendamine

Artikkel 16

Jõustumine, lõpetamine ja muutmine

1. liide

Pädevad asutused, mida seoses A lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana

1.	Pädevad asutused projekti kinnitamise alal:   Brasiilia Liitvabariigi valitsuse puhul Brasiilia Tsiviillennundusamet (ANAC);   Euroopa Liidu puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA).

2.	Pädevad asutused tootmisjärelevalve alal:   Brasiilia Liitvabariigi valitsuse puhul Brasiilia Tsiviillennundusamet (ANAC);   Euroopa Liidu puhul Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja   liikmesriikide pädevad asutused.

2. liide

Pädevad asutused, mida seoses B lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana

1.

Brasiilia Liitvabariigi pädevad asutused, mida seoses B lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana: Brasiilia Tsiviillennundusamet (ANAC).

2.

EL 27 liikmesriikide pädevad asutused, mida seoses B lisaga käsitatakse artikli 5 lõikele 1 vastavana: liikmesriikide pädevad asutused.

A LISA

TSIVIILLENNUNDUSTOODETE SERTIFITSEERIMISE KORD

1.   Reguleerimisala

1.1.   Käesoleva korraga (edaspidi „kord”) reguleeritakse järgmist:

1.1.1.   projekteerimisriigi volitatud esindajana tegutseva lepinguosalise tehnilise asutuse poolt tsiviillennundustoodete projektile, keskkonnakõlblikkuse nõuetele ning konstruktsiooniga seotud kasutusnõuetele vastavuse kohta tehtud järelduste vastastikune tunnustamine;

1.1.2.   selliste järelduste vastastikune tunnustamine, mille kohaselt uued või kasutatud tsiviillennundustooted vastavad lennu- ja keskkonnakõlblikkust käsitlevatele mõlema lepinguosalise impordinõuetele;

1.1.3.   vastastikuse tunnustuse andmine tsiviillennundustoodete projektide muudatuste ja remondiprojektide kinnitustele, mis on tehtud mõlema lepinguosalise volituste alusel;

1.1.4.   koostöö ja abi kasutuseloleva õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse valdkonnas.

1.2.   Käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „käitamissertifikaat”– eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva isiku või organisatsiooni kinnitus, et tsiviillennundustoode, välja arvatud õhusõiduk tervikuna, on kas uus toode või läbinud hoolduse;

b)   „lennukõlblikkuse ekspordisertifikaat”– eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva isiku või organisatsiooni ekspordideklaratsioon selle kohta, et eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluv õhusõiduk tervikuna vastab importiva lepinguosalise teatatud lennukõlblikkus- ja keskkonnanõuetele;

c)   „eksportiv lepinguosaline”– tsiviillennundustoodet eksportiv lepinguosaline;

d)   „importiv lepinguosaline”– tsiviillennundustoodet importiv lepinguosaline.

2.   Sertifitseerimise ühiskomitee

2.1.   Koosseis

2.1.1.   Moodustatakse sertifitseerimise ühiskomitee. Selle koosseisu kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad, kes juhtkonna tasandil vastutavad järgmiste valdkondade eest:

a)	tsiviillennundustoodete sertifitseerimine;

b)	tootmine (kui erinevad käesoleva korra alapunkti 2.1.1 punktis a osutatud isikutest);

c)	sertifitseerimiseeskirjad ja -standardid ning

d)	standardimise sisekontrollide või kvaliteedikontrolli süsteemid.

2.1.2.   Lepinguosaliste ühise otsuse põhjal võib komiteesse kutsuda ka teisi isikuid, kes võivad hõlbustada sertifitseerimise ühiskomiteele antud ülesannete täitmist.

2.1.3.   Sertifitseerimise ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

2.2.   Ülesanded

2.2.1.   Sertifitseerimise ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva korra tõhus toimimine ja rakendamine, ning selle ülesanneteks on muu hulgas

a)	teha vajaduse korral otsuseid sertifitseerimisprotsessi hõlbustava töökorra kohta;

b)	teha vajaduse korral otsuseid tehniliste normatiivide kohta käesoleva korra alapunkti 3.3.7 kohaldamisel;

c)	hinnata mõlema lepinguosalise õigusnormide muudatusi, et tagada sertifitseerimisnõuete muutumatus;

d)	töötada vajaduse korral välja ühiskomiteele esitatavad käesoleva korra muutmise ettepanekud, välja arvatud seoses käesoleva korra alapunkti 2.2.1 punktis b osutatuga;

e)	tagada, et lepinguosalised mõistavad käesolevat korda ühtmoodi;

f)	tagada, et lepinguosalised rakendavad käesolevat korda järjepidevalt;

g)	lahendada käesoleva korra tõlgendamisest või rakendamisest tulenevates tehnilistes küsimustes tekkinud erimeelsused, sealhulgas erimeelsused, mis võivad tekkida sertifitseerimise aluste kindlaksmääramisel või eritingimuste, erandite ja kõrvalekallete rakendamisel;

h)	korraldada vajaduse korral ühe lepinguosalise osalemine teise lepinguosalise siseses standardimis- või kvaliteedikontrollisüsteemis;

i)	määrata vajaduse korral kindlaks iga lepinguosaliste vahel imporditava või eksporditava tsiviillennundustoote sertifitseerimise eest vastutavad keskused ning

j)	töötada välja tõhusad keskkonnastandarditega, sertifitseerimissüsteemidega ja ohutusega seotud koostöö, abi ja teabevahetuse meetmed, et võimalikult vähendada lepinguosalistevahelisi erimeelsusi.

2.2.2.   Kui sertifitseerimise ühiskomitee ei suuda lahendada erimeelsusi vastavalt käesoleva korra alapunkti 2.2.1 punktile g, edastab ta probleemi ühiskomiteele ning tagab selles komitees tehtud otsuse rakendamise.

3.   Projekti kinnitused

3.1.   Üldsätted

3.1.1.   Käesolev kord hõlmab projekti kinnitusi ning vastavaid muudatusi tüübisertifikaatide, täiendavate tüübisertifikaatide, remondi, osade ja seadmete puhul.

3.1.2.   Käesoleva korra rakendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et mõlemad lepinguosalised kontrollivad teise lepinguosalise konkreetsete nõuetega seoses tekkinud erimeelsuse lahendamiseks piisavalt projekteerimisorganisatsiooni suutlikkust täita oma kohustusi.

3.1.3.   Projekti kinnituse taotlus tuleb esitada importivale lepinguosalisele vajaduse korral eksportiva lepinguosalise kaudu.

3.1.4.   Projekti kinnitusi käsitleva käesoleva 3. jaotise rakendamise eest vastutavad tehnilised asutused.

3.2.   Sertifitseerimise alused

3.2.1.   Lennukõlblikkuse tüübisertifikaadi väljaandmiseks kasutab importiv lepinguosaline standardeid, mida ta kohaldab samalaadse toote puhul ja mis kehtisid ajal, mil eksportivale lepinguosalisele esitati taotlus algse tüübisertifikaadi saamiseks; keskkonnakaitse tüübisertifikaadi väljaandmiseks kasutab importiv lepinguosaline standardeid, mida ta kohaldab samalaadse toote puhul ja mis kehtisid ajal, mil importivale lepinguosalisele esitati taotlus tüübisertifikaadi saamiseks.

3.2.2.   Kui käesoleva korra alapunktist 3.2.5 ei tulene teisiti, täpsustab importiv lepinguosaline projekti muudatuste või remondiprojektide kinnitamiseks muudatuse käesoleva korra alapunkti 3.2.1 põhjal kehtestatud sertifitseerimise alustes, kui ta peab sellist muudatust vastavaks projekti muudatusele või parandusele.

3.2.3.   Kui käesoleva korra alapunktist 3.2.5 ei tulene teisiti, täpsustab importiv lepinguosaline kõik uute või ebatavaliste omaduste suhtes rakendatud või rakendatavad eritingimused, mida ei hõlma kohaldatavad lennu- ja keskkonnakõlblikkuse standardid.

3.2.4.   Kui käesoleva korra alapunktist 3.2.5 ei tulene teisiti, täpsustab importiv lepinguosaline kõik erandid või kõrvalekalded kohaldatavatest standarditest.

3.2.5.   Eritingimuste, erandite, kõrvalekallete või muudatuste esitamisel sertifitseerimise alustes võtab importiv lepinguosaline arvesse eksportiva lepinguosalise eritingimusi, erandeid, kõrvalekaldeid või muudatusi ega ole eksportiva lepinguosalise toodete puhul nõudlikum kui enda samalaadsete toodete puhul. Importiv lepinguosaline teavitab eksportivat lepinguosalist kõigist sellistest eritingimustest, eranditest, kõrvalekalletest või muudatustest sertifitseerimise alustes.

3.3.   Sertifitseerimine

3.3.1.   Eksportiv lepinguosaline esitab importivale lepinguosalisele kogu teabe, mida importiv lepinguosaline vajab eksportiva lepinguosalise üksikute tsiviillennundustoodetega ja nende sertifitseerimisega tutvumiseks ja kursisolemiseks.

3.3.2.   Iga projektikinnituse jaoks töötavad lepinguosalised vajaduse korral välja sertifitseerimisprogrammi sertifitseerimise ühiskomitee poolt kindlaks määratud töökorra alusel.

3.3.3.   Importiv lepinguosaline annab oma tüübisertifikaadi või täiendava tüübisertifikaadi välja õhusõidukile, mootorile või propellerile, kui

a)	eksportiv lepinguosaline on välja andnud oma sertifikaadi;

b)	eksportiv lepinguosaline kinnitab importivale lepinguosalisele, et toote tüübiprojekt on kooskõlas käesoleva korra punkti 3.2 kohaste sertifitseerimise alustega, ning

c)	kõik sertifitseerimisprotsessi käigus tekkinud probleemid on lahendatud.

Tüübisertifikaadi muudatused

3.3.4.   Importivalt lepinguosaliselt tüübisertifikaadi saanud tsiviillennundustoote tüübiprojekti muudatustele antakse kinnitus järgmiselt.

3.3.4.1.

Eksportiv lepinguosaline liigitab projekti muudatused vastavalt sertifitseerimise ühiskomitee kehtestatud töökorrale kahte kategooriasse.

3.3.4.2.

Projekti muudatused, mis eeldavad importiva lepinguosalise kaasamist, kinnitab importiv lepinguosaline pärast eksportiva lepinguosalise kirjalikku avaldust selle kohta, et kõnealused projekti muudatused vastavad käesoleva korra punkti 3.2 kohastele sertifitseerimise alustele. Käesoleva alapunkti kohaste kohustuste täitmiseks võib eksportiv lepinguosaline esitada projekti iga muudatuse kohta eraldi avalduse või projekti kinnitatud muudatuste loetelude puhul ühisavalduse.

3.3.4.3.

Kõikide muude projekti muudatuste puhul käsitatakse eksportiva lepinguosalise kinnitust importiva lepinguosalise kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

Täiendava tüübisertifikaadi muudatused

3.3.5.   Importivalt lepinguosaliselt täiendava tüübisertifikaadi saanud tsiviillennundustoote projekti muudatustele antakse kinnitus järgmiselt.

3.3.5.1.

Eksportiv lepinguosaline liigitab projekti muudatused vastavalt sertifitseerimise ühiskomitee kehtestatud töökorrale kahte kategooriasse.

3.3.5.2.

Projekti muudatused, mis eeldavad importiva lepinguosalise kaasamist, kinnitab importiv lepinguosaline pärast eksportiva lepinguosalise kirjalikku avaldust selle kohta, et kõnealused projekti muudatused vastavad käesoleva korra punkti 3.2 kohastele sertifitseerimise alustele. Käesoleva alapunkti kohaste kohustuste täitmiseks võib eksportiv lepinguosaline esitada projekti iga muudatuse kohta eraldi avalduse või projekti kinnitatud muudatuste loetelude puhul ühisavalduse.

3.3.5.3.

Kõikide muude projekti muudatuste puhul käsitatakse eksportiva lepinguosalise kinnitust importiva lepinguosalise kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

Remondiprojekti kinnitus

3.3.6.   Importivalt lepinguosaliselt tüübikinnituse saanud tsiviillennundustoodete remondi projektidele antakse kinnitus järgmiselt.

3.3.6.1.

Eksportiv lepinguosaline liigitab remondiprojektid vastavalt sertifitseerimise ühiskomitee kehtestatud töökorrale kahte kategooriasse.

3.3.6.2.

Remondiprojektid, mis eeldavad importiva lepinguosalise kaasamist, kinnitab importiv lepinguosaline pärast eksportiva lepinguosalise kirjalikku avaldust selle kohta, et kõnealused remondiprojektid vastavad käesoleva korra punkti 3.2 kohastele sertifitseerimise alustele. Käesoleva alapunkti kohaste kohustuste täitmiseks võib eksportiv lepinguosaline esitada iga suurema remondiprojekti kohta eraldi avalduse või kinnitatud remondiprojektide loetelude puhul ühisavalduse.

3.3.6.3.

Kõikide muude remondiprojektide puhul käsitatakse eksportiva lepinguosalise kinnitust importiva lepinguosalise kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

3.3.7.   Sertifitseerimise ühiskomitee poolt käesoleva korra punkti 2.2 kohaselt kehtestatud tehniliste normatiivide põhjal kinnitatud osade ja seadmete puhul peab importiv lepinguosaline eksportiva lepinguosalise poolt välja antud kinnitusi osadele ja seadmetele samaväärseks kinnitustega, mille ta ise oma õigusnormide ja korra kohaselt on välja andnud.

3.4.   Konstruktsiooniga seotud kasutusnõuded

3.4.1.   Importiv lepinguosaline tutvustab eksportivale lepinguosalisele taotluse korral oma kehtivaid konstruktsiooniga seotud kasutusnõudeid.

3.4.2.   Importiv lepinguosaline määrab koos eksportiva lepinguosalisega kas iga üksikjuhtumi puhul eraldi või teatavate toote- ja/või tegevusliikide suhtes kehtivate konkreetsete konstruktsiooniga seotud kasutusnõuete loetelu põhjal kindlaks konstruktsiooniga seotud kasutusnõuded, mille puhul ta tunnustab eksportiva lepinguosalise kirjalikke sertifikaate ja nõuetele vastavuse avaldusi.

3.4.3.   Eksportiv lepinguosaline tagab, et konstruktsiooni mõjutav kasutamisnõuetega seotud teave on sertifitseerimise käigus importivale lepinguosalisele kättesaadav.

3.5.   Jätkuv lennukõlblikkus

3.5.1.   Mõlemad lepinguosalised teevad koostööd käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate ja küsitava lennukõlblikkusega tsiviillennundustoodetega seoses toimunud õnnetuste ja vahejuhtumite lennukõlblikkusaspektide analüüsimisel. Selleks vahetavad nende tehnilised asutused nende reguleeritud üksustelt saadud teavet käesoleva lepinguga hõlmatud tsiviillennundustoodete rikete, häirete, defektide või nende toodetega seotud muude vahejuhtumite kohta. Sellise teabevahetusega täidavad kõik kinnituse omanikud oma kohustust anda aru riketest, häiretest, defektidest või muudest vahejuhtumistest teise lepinguosalise tehnilisele asutusele vastavalt selle teise lepinguosalise kohaldatavatele õigusnormidele.

3.5.2.   Eksportiv lepinguosaline määrab tema pädevuses projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodete suhtes kindlaks kõik sobivad meetmed, et parandada pärast tsiviillennundustoote kasutuselevõttu välja selgitatud ohtlikke tüübiprojekti näitajaid, sealhulgas kõik meetmed selliste komponentide suhtes, mille on projekteerinud ja/või tootnud tarnija eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil asuva peatöövõtjaga sõlmitud lepingu alusel.

3.5.3.   Eksportiv lepinguosaline aitab importival lepinguosalisel määrata eksportiva lepinguosalise jurisdiktsiooni all projekteeritud või toodetud tsiviillennundustoodete suhtes kindlaks kõik meetmed, mida importiv lepinguosaline peab vajalikuks toodete jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks.

3.5.4.   Üks lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kõigist kohustuslikest lennukõlblikkust käsitlevatest direktiividest ja muudest meetmetest, mida ta peab vajalikuks kummagi lepinguosalise jurisdiktsiooni all projekteeritud või toodetud ning käesoleva lepingu reguleerimisalasse kuuluvate tsiviillennundustoodete jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks.

4.   Tootmisload

4.1.   Käesoleva korra rakendamiseks lepivad lepinguosalised kokku, et ühe lepinguosalise pädev asutus teostab teise lepinguosalise konkreetsete nõuetega seoses tekkinud erimeelsuste lahendamiseks piisavat järelevalvet tootmisorganisatsioonide suutlikkuse üle, et tagada tsiviillennundustoodete tootmise kvaliteet ja kontrollimine.

4.2.   Kui ühe lepinguosalise reguleeriva järelevalve all toimuv tootmise kinnitamine hõlmab teise lepinguosalise või kolmanda riigi territooriumil asuvaid tootmiskohti ja -üksusi, vastutab kõnealuste tootmiskohtade ja -üksuste üle teostatava järelevalve eest kõnealune esimene lepinguosaline.

4.3.   Lepinguosalised võivad oma reguleeriva ja muud laadi järelevalve ülesannete täitmisel paluda abi kolmanda riigi tsiviillennundusametilt, kui kummagi lepinguosalise luba on antud või seda on laiendatud kolmanda riigiga sõlmitud ametliku lepingu või kokkuleppe alusel.

4.4.   Tootmislubasid käsitleva käesoleva 4. jaotise rakendamise eest vastutavad lepingu artiklis 5 osutatud pädevad asutused.

5.   Lennukõlblikkuse ekspordikinnitused

5.1.   Üldosa

5.1.1.   Eksportiv lepinguosaline annab importivasse osalejariiki eksporditavate tsiviillennundustoodete lennukõlblikkuse ekspordikinnitused välja käesoleva korra punktides 5.2 ja 5.3 kindlaks määratud tingimustel.

5.1.2.   Importiv lepinguosaline tunnustab lennukõlblikkuse ekspordikinnitusi, mille eksportiv lepinguosaline on välja andnud käesoleva korra punktide 5.2 ja 5.3 kohaselt.

5.1.3.   Importiv lepinguosaline tunnistab eksportiva lepinguosalise õigusnormidega ette nähtud eritähistusega osade ja seadmete märgistuse oma õigusnormides sätestatud nõuetele vastavaks.

5.2.   Lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadid

5.2.1.   Uus õhusõiduk

5.2.1.1.

Eksportiv lepinguosaline annab käesoleva korra rakendamise eest vastutava pädeva asutuse kaudu uuele õhusõidukile välja lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadi, milles tõendab, et õhusõiduk a) vastab tüübiprojektile, mis on saanud importiva lepinguosalise kinnituse vastavalt käesolevale korrale; b) on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, vastates importiva lepinguosalise kohaldatavatele lennukõlblikkust käsitlevatele ettekirjutustele, millest kõnealune lepinguosaline on teada andnud; c) vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.2.2.   Kasutatud õhusõiduk

5.2.2.1.

Eksportiv lepinguosaline annab importiva lepinguosalise poolt projekti kinnituse saanud kasutatud õhusõidukile kõnealuse õhusõiduki lennukõlblikkuse sertifitseerimise üle teostatava järelevalve eest vastutava pädeva asutuse kaudu lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadi, milles tõendab, et õhusõiduk a) vastab tüübiprojektile, mis on saanud importiva lepinguosalise kinnituse vastavalt käesolevale korrale; b) on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, vastates importiva lepinguosalise kõigile kohaldatavatele lennukõlblikkust käsitlevatele ettekirjutustele, millest kõnealune lepinguosaline on teada andnud; c) on kasutusajal heakskiidetud korda järgides ja kinnitatud meetodeid kasutades nõuetekohaselt hooldatud (mida tõendavad sellekohased kasutamis- ja hooldusdokumendid) ning d) vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.2.2.2.

Kasutatud õhusõidukite puhul, mis on toodetud lepinguosalise jurisdiktsiooni all, nõustuvad mõlemad lepinguosalised teist lepinguosalist soovi korral aitama, andes talle teavet a) õhusõiduki konfiguratsiooni kohta tootja juurest väljumisel ning b) õhusõidukile hiljem paigaldatud selliste seadmete kohta, mis on saanud kinnituse.

5.2.2.3.

Lepinguosalised tunnustavad ka teineteise ekspordisertifikaate, mille nad on lennukõlblikkuse tõendamiseks välja andnud kasutatud õhusõidukitele, mis on toodetud ja/või monteeritud kolmandas riigis, kui käesoleva korra alapunkti 5.2.2.1 alapunktide a–d tingimused on täidetud.

5.2.2.4.

Importiv lepinguosaline võib paluda kontrolli- ja hooldusdokumente, sealhulgas järgmisi dokumente (loetelu ei ole ammendav): a) lennukõlblikkuse ekspordisertifikaadi originaaleksemplar või kinnitatud koopia või samaväärne dokument, mille on välja andnud eksportiv lepinguosaline; b) dokumendid, mis kinnitavad, et kõik kapitaalremondid, suuremad muudatused ja remondid on tehtud vastavalt nõuetele, mille on kinnitanud või mida on tunnustanud eksportiv lepinguosaline, ning c) hooldusdokumentide ja -raamatute kanded, mis tõendavad, et kasutatud õhusõidukit on kogu selle kasutusaja vältel hooldatud kinnitatud hooldusprogrammi nõuete kohaselt.

5.3.   Käitamissertifikaat

5.3.1.   Uued mootorid ja propellerid

5.3.1.1.

Importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise poolt uuele mootorile või propellerile antud käitamissertifikaati ainult juhul, kui sertifikaadis on sätestatud, et selline mootor või propeller a) vastab tüübiprojektile, mis on saanud importiva lepinguosalise kinnituse vastavalt käesolevale korrale; b) on seisukorras, mis tagab selle ohutu kasutamise, vastates importiva lepinguosalise kohaldatavatele lennukõlblikkust käsitlevatele ettekirjutustele, millest kõnealune lepinguosaline on teada andnud, ning c) vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.3.1.2.

Eksportiv lepinguosaline ekspordib kõiki uusi mootoreid ja propellereid koos käitamissertifikaadiga, mis on välja antud vastavalt tema õigusnormidele ja korrale.

5.3.2.   Uued alakoostud, osad ja seadmed

5.3.2.1.

Importiv lepinguosaline tunnustab eksportiva lepinguosalise poolt uuele alakoostule, osale, sealhulgas muudetud osale ja/või asendusosale, või seadmetele antud käitamissertifikaati ainult juhul, kui sertifikaadis on sätestatud, et selline alakoost või osa a) vastab importiva lepinguosalise kinnitatud projekteerimisandmetele; b) on seisukorras, mis tagab ohutu kasutamise, ning c) vastab kõikidele lisanõuetele, mille importiv lepinguosaline on ette näinud ja millest ta on teada andnud.

5.3.2.2.

Eksportiv lepinguosaline ekspordib kõiki uusi osi koos käitamissertifikaadiga, mis on välja antud vastavalt tema õigusnormidele ja korrale.

6.   Sertifitseerimise toetamine

6.1.   Lepinguosalised pakuvad taotluse korral sertifitseerimiseks tehnilist abi ja teavet, tehes seda vajaduse korral pädevate asutuste kaudu.

6.2.   Abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav).

6.2.1.   Andmed kasutamissobivuse kohta

Kasutamissobivuse miinimumnõuete (mis hõlmavad muu hulgas lennumeeskonna väikseima koosseisu ja sellise meeskonna koolitamise nõudeid) koostamine.

6.2.2.   Nõuetele vastavuse kindlakstegemine:

a)	katsete jälgimine;

b)	nõuetele vastavuse ja nõuetekohasuse kontrollimine;

c)	aruannete läbivaatamine ning

d)	teabe saamine.

6.2.3.   Järelevalve ja seire:

a)	osade esmakontrolli jälgimine;

b)	konkreetsete protsesside kontrollimise jälgimine;

c)	tootmisosade näidiskontrollide tegemine;

d)	käesoleva lepingu artikli 3 lõikes 5 osutatud volitatud isikute või kinnitatud organisatsioonide tegevuse kontrollimine;

e)	kasutusprobleemide uurimine ning

f)	tootmise kvaliteedisüsteemide hindamine ja järelevalve.

B LISA

HOOLDUSKORD

1.   Reguleerimisala

Käesoleva korraga (edaspidi „kord”) reguleeritakse õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas tehtud järelduste vastastikust tunnustamist.

2.   Kohaldatavad õigusaktid

2.1.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva korra kohaldamisel on hooldust käsitlevate ühe lepinguosalise kohaldatavate õigusnormide järgimine ja käesoleva korra 8. jaotises täpsustatud reguleerivate nõuete täitmine vastavuses teise lepinguosalise kohaldatavate õigusnormide järgimisega.

2.2.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva korra kohaldamisel pakuvad mõlema lepinguosalise pädevate asutuste sertifitseerimistavad ja -kord eelmises lõigus osutatud nõuetega samaväärseid tõendeid vastavuse kohta.

2.3.   Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva korra kohaldamisel käsitatakse lepinguosaliste vastavaid hooldustöötajate litsentsimise standardeid võrdväärsena.

3.   Mõisted

Käesoleva korra kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „õhusõiduk”– masin, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, mitte maapinnalt põrkunud õhu vastumõjul;

b)   „komponent”– mootor, propeller, osa või seade;

c)   „suur õhusõiduk”– õhusõiduk, mis liigitatakse lennukiks, mille suurim stardimass on üle 5 700 kg, või mitme mootoriga helikopter, ning

d)   „muudatus”– tsiviillennundustoote projekti muudatus, mis mõjutab konstruktsiooni, konfiguratsiooni, toimivust, keskkonnanäitajaid või kasutuspiiranguid;

e)   „ümberehitus”– tsiviillennundustoote muudatus, mis mõjutab konstruktsiooni, konfiguratsiooni, toimivust, keskkonnanäitajaid või kasutuspiiranguid.

4.   Hoolduse ühiskomitee

4.1.   Koosseis

4.1.1.

Moodustatakse hoolduse ühiskomitee. Selle koosseisu kuuluvad mõlema lepinguosalise esindajad, kes juhtkonna tasandil vastutavad järgmiste valdkondade eest: a) hooldusorganisatsioonide kinnitamine; b) hooldusorganisatsioone käsitlevate õigusnormide ja standardite rakendamine; c) standardimise sisekontrollid või kvaliteedikontrolli süsteemid.

4.1.2.

Lepinguosaliste ühise otsuse põhjal võib komiteesse kutsuda ka teisi isikuid, kes võivad hõlbustada hoolduse ühiskomiteele antud ülesannete täitmist.

4.1.3.

Hoolduse ühiskomitee kehtestab oma töökorra.

4.2.   Ülesanded

4.2.1.

Hoolduse ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas, et tagada käesoleva korra tõhus toimimine ja rakendamine, ning selle ülesanneteks on muu hulgas a) hinnata lepinguosaliste õigusnormide muudatusi, et tagada käesoleva korra 8. jaotises sätestatud nõuete muutumatus; b) tagada, et lepinguosalised mõistavad käesolevat korda ühtmoodi; c) tagada, et lepinguosalised rakendavad käesolevat korda järjepidevalt; d) lahendada käesoleva korra tõlgendamisest või rakendamisest tulenevates tehnilistes küsimustes tekkinud erimeelsused, sealhulgas erimeelsused, mis võivad tuleneda käesoleva korra tõlgendamisest või rakendamisest; e) korraldada vajaduse korral ühe lepinguosalise osalemine teise lepinguosalise siseses standardimis- või kvaliteedikontrolli süsteemis ning f) töötada vajaduse korral välja ühiskomiteele esitatavad käesoleva korra muutmise ettepanekud.

4.2.2.

Kui hoolduse ühiskomitee ei suuda lahendada erimeelsusi vastavalt käesoleva korra alapunkti 4.2.1 punktile d, edastab ta probleemi ühiskomiteele ning tagab selles komitees tehtud otsuse rakendamise.

5.   Hooldusorganisatsiooni kinnitus

5.1.   Kõik ühe lepinguosalise hooldusorganisatsioonid, kelle lepinguosalise pädev asutus on sertifitseerinud hooldusega tegelemiseks, peavad käesoleva korra 8. jaotises sätestatud nõuetele vastamiseks koostama hooldusorganisatsiooni käsiraamatu lisa. Olles teinud kindlaks, et kõnealune lisa vastab käesoleva korra 8. jaotises sätestatud nõuetele, annab kõnealune pädev asutus kinnituse, mis tõendab vastavust teise lepinguosalise kohaldatavatele nõuetele, ja määrab hooldusorganisatsiooni poolt selle lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduki suhtes täidetavate ülesannete ulatuse. Pädevusmärgete ja piirangute ulatus ei ületa tema enda sertifikaadis sisalduvate pädevusmärgete ja piirangute ulatust.

5.2.   Ühe lepinguosalise pädeva asutuse poolt käesoleva korra punkti 5.1 kohaselt välja antud kinnitusest teavitatakse teist lepinguosalist ning seda käsitatakse teise lepinguosalise suhtes kehtiva kinnitusena ilma lisameetmeid võtmata.

5.3.   Kinnituse sertifikaati tunnustatakse vastavalt käesoleva korra punktile 5.2 nii hooldusorganisatsiooni peamises tegevuskohas kui ka selle muudes asukohtades, mis on esitatud asjakohases käsiraamatus ja kuuluvad pädeva asutuse järelevalve alla.

5.4.   Lepinguosalised võivad oma reguleeriva ja muud laadi järelevalve teostamisel paluda abi kolmanda riigi tsiviillennundusametilt, kui mõlema lepinguosalise kinnitus on antud või seda on laiendatud kolmanda riigiga sõlmitud ametliku lepingu või kokkuleppe alusel.

5.5.   Lepinguosaline teavitab oma pädeva asutuse kaudu teist lepinguosalist kõigist käesoleva korra punkti 5.1 kohaselt välja antud kinnituste reguleerimisalasse tehtud muudatustest, sealhulgas kinnituse kehtetuks tunnistamisest või peatamisest.

6.   Nõuetele mittevastavus

6.1.   Mõlemad lepinguosalised teavitavad teist lepinguosalist kohaldatavate õigusaktide või käesolevas korras sätestatud tingimuste olulisest rikkumisest, mis kahjustab teise lepinguosalise kinnitatud hooldusorganisatsiooni suutlikkust tegeleda hooldusega käesolevas korras sätestatud tingimustel. Pärast sellekohase teate saamist teeb teine lepinguosaline vajaliku uurimise ning teavitab teate saatnud lepinguosalist 15 tööpäeva jooksul kõigist võetud meetmetest.

6.2.   Kui lepinguosalised on lahkarvamusel võetud meetmete tõhususes, võib teate saatnud lepinguosaline nõuda teiselt lepinguosaliselt viivitamatute meetmete võtmist, et takistada organisatsioonil tema reguleeriva järelevalve alla kuuluva tsiviillennundustoodete hoolduse tegemist. Kui teine lepinguosaline ei võta meetmeid 15 tööpäeva jooksul pärast teate saatnud lepinguosalise nõudmise esitamist, peatatakse teise lepinguosalise pädevale asutusele käesoleva korra alusel antud volitused seni, kuni kõnealune küsimus on ühiskomitees vastavalt käesoleva lepingu sätetele rahuldavalt lahendatud. Kuni ühiskomitee selles asjas otsuseni jõuab, võib teate saatnud lepinguosaline võtta kõik vajalikud meetmed, et takistada organisatsioonil tema reguleeriva järelevalve alla kuuluvate tsiviillennundustoodete hoolduse tegemist.

6.3.   Käesoleva korra käesoleva 6. jaotise kohase teabevahetuse eest vastutavad tehnilised asutused.

7.   Tehniline abi

7.1.   Lepinguosalised osutavad taotluse korral teineteisele tehnilise hindamise abi, tehes seda vajaduse korral pädevate asutuste kaudu.

7.2.   Abi võib hõlmata järgmist (loetelu ei ole ammendav):

a)	järelevalve ja aruandlus seoses mõlema lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate hooldusorganisatsioonide jätkuva vastavusega käesolevas korras kirjeldatud nõuetele;

b)	uurimise korraldamine ja sellekohane aruandlus ning

c)	tehniline hindamine.

8.   Konkreetsed reguleerivad nõuded

8.1.   Ühe lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluva hooldusorganisatsiooni tunnustamiseks teise lepinguosalise poolt vastavalt käesoleva korra 5. jaotisele koostab hooldusorganisatsioon oma käsiraamatu lisa, millega nähakse ette vähemalt järgmine:

a)	vastutava juhi allakirjutatud avaldus, et organisatsioon järgib käsiraamatut ja selle lisasid;

b)	organisatsioon järgib kliendi töökorraldust, võttes eelkõige arvesse lennukõlblikkust käsitlevaid kohustuslikke ettekirjutusi, muudatusi ja parandusi ning nõuet, et kõik kasutatavad osad peavad olema tootnud või neid peavad olema hooldanud teise lepinguosalise tunnustatud organisatsioonid;

c)	töökäsu välja andnud klient on teinud kindlaks, et asjakohane pädev asutus on kinnitanud ümberehitusteks ja parandusteks vajalikud projekteerimisandmed;

d)	tsiviillennundustooteid hakatakse käitama kohaldatavate õigusnormide ja reguleerivate nõuete kohaselt;

e)	teist lepinguosalist ja klienti teavitatakse kõigist tõsiste defektidega ja lennukõlbmatutest tsiviillennundustoodetest, mis kuuluvad teise lepinguosalise jurisdiktsiooni alla.

8.2.   Käesoleva korra punktis 8.1 sätestatud tunnustamist kohaldatakse juhul, kui tehnilised asutused on rakendanud üleminekukorra, et tõendada hooldusorganisatsioonide üle järelevalve pidamise suutlikkust.