21994A0817(01)

Euroopa koolide põhikirja konventsioon

PREAMBUL

KÕRGED KONVENTSIOONIOSALISED, EUROOPA ÜHENDUSTE LIIKMED JA EUROOPA ÜHENDUSED, edaspidi "konventsiooniosalised";

võttes arvesse, et tagamaks Euroopa institutsioonide nõuetekohane toimimine, on Euroopa ühenduste teenistujate lastele ühtse hariduse andmiseks alates 1957. aastast loodud asutusi, mida nimetatakse Euroopa koolideks;

võttes arvesse, et Euroopa ühendused püüavad tagada kõnealuste laste ühtset haridust ja eraldavad selleks Euroopa koolide eelarvesse raha;

võttes arvesse, et Euroopa koolide süsteem on ainulaadne; võttes arvesse, et see on liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja Euroopa ühenduste vahelise koostöö vorm, mille puhul teadvustatakse siiski täielikult liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja oma haridussüsteemi korraldamise ning oma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse eest;

- 1957. aastal vastuvõetud Euroopa kooli põhikiri tuleks konsolideerida, et võtta arvesse kõiki asjaomaseid tekste, mille konventsiooniosalised vastu on võtnud,

- põhikirja tuleks kohandada, võttes arvesse Euroopa ühenduste arengut,

- koolide organite otsustamismenetlust tuleks muuta,

- arvesse tuleks võtta koolide töötamise käigus saadud kogemusi,

- õpetajatele ja teistele põhikirjas käsitletud isikutele tuleks tagada piisav õiguskaitse kuratooriumi või haldusnõukogude otsuste eest; selleks tuleks moodustada pretensioonide nõukogu, millel oleks rangelt piiritletud pädevus,

- pretensioonide nõukogu pädevus ei piira siseriiklike kohtute pädevust seoses tsiviil- ja kriminaalvastutusega,

võttes arvesse, et Münchenis avati 15. detsembri 1975. aasta täiendava protokolli alusel kool, kus antakse ühtset haridust Euroopa Patendiorganisatsiooni töötajate lastele,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

EUROOPA KOOLID

Artikkel 1

Käesolevas konventsioonis määratletakse Euroopa koolide (edaspidi "koolid") põhikiri.

Koolide eesmärk on anda ühtset haridust Euroopa ühenduste teenistujate lastele. Lisaks artiklites 28 ja 29 sätestatud kokkulepetes käsitletud lastele võivad koolides käia ka teised lapsed, vastavalt kuratooriumi kehtestatud piirangutele.

Koolid on loetletud I lisas, mida kuratoorium võib muuta, et võtta arvesse artiklite 2, 28 ja 31 alusel tehtavaid otsuseid.

Artikkel 2

1. Kuratoorium võib ühehäälselt otsustada luua uusi koole.

2. Ta määrab nende asukoha kokkuleppel vastuvõtva liikmesriigiga.

3. Enne uue kooli avamist liikmesriigi territooriumil peavad kuratoorium ja vastuvõttev liikmesriik sõlmima lepingu, mis käsitleb uue kooli jaoks sobivate ruumide tasuta kasutamist ja hooldamist.

Artikkel 3

1. Kõikides koolides hõlmab õpetus õppekursusi kuni keskkooli lõpuni.

Õppeaeg võib sisaldada:

- lasteaeda,

- viieaastast algkooli,

- seitsmeaastast keskkooli.

Koolid peavad koostöös vastuvõtva riigi haridussüsteemiga võimalikult täpselt arvesse võtma vajadust tehnilise hariduse järele.

2. Õpetust annavad õpetajad, kelle liikmesriigid on lähetanud või määranud kooskõlas otsustega, mille kuratoorium on teinud artikli 12 lõikes 4 sätestatud korras.

3. a) Ettepanekud kooli põhistruktuuri muutmiseks nõuavad kuratooriumi kuuluvate liikmesriikide esindajate ühehäälset otsust.

b) Ettepanekud õpetajate ametiseisundi muutmiseks nõuavad kuratooriumi ühehäälset otsust.

Artikkel 4

Koolides antav haridus on korraldatud järgmiste põhimõtete kohaselt:

1. õppekursused toimuvad II lisas täpsustatud keeltes;

2. kuratoorium võib nimetatud lisa muuta, et võtta arvesse artiklite 2 ja 32 alusel tehtavaid otsuseid;

3. teatavaid õppeaineid õpetatakse samal tasemel olevatele ühendklassidele, et soodustada kooli ühtsust, viia kokku eri keelesektsioonide õpilasi ja edendada vastastikust mõistmist. Sellistes ühendklassides võib kasutada kõiki ühenduse keeli, tingimusel et kuratooriumi otsuse kohaselt on nende kasutamine vastavas olukorras õigustatud;

4. eriti püütakse õpilastele anda põhjalikke teadmisi elavatest keeltest;

5. õppekavades väärtustatakse Euroopa mõõdet;

6. hariduses ja õpetuses austatakse üksikisikute südametunnistust ja veendumusi;

7. võetakse meetmeid, et hõlbustada haridusalaste erivajadustega laste vastuvõtmist õppetööle.

Artikkel 5

1. Koolis edukalt läbitud õppeaastaid ja nendega seoses antud diplomeid ja tunnistusi tunnustatakse liikmesriikide territooriumil kooskõlas vastavustabeliga kuratooriumi kehtestatud tingimustel, mis on sätestatud artiklis 11, ja vastavalt pädevate siseriiklike asutuste kokkuleppele.

2. Euroopa küpsustunnistus, mida käsitletakse 11. aprilli 1984. aasta lepingus, millega muudetakse Euroopa kooli põhikirja lisa, millega nähakse ette Euroopa küpsustunnistuse reglement, edaspidi "Euroopa küpsustunnistuse leping", antakse pärast keskhariduse omandamist. Kuratoorium võib liikmesriikide esindajate ühehäälse otsuse alusel teha kõnealusesse lepingusse vajalikke kohandusi.

Euroopa küpsustunnistuse omanikel:

a) on liikmesriigis, mille kodanikud nad on, õigus kasutada kõiki pärast selle riigi keskkoolihariduse omandamist antava diplomi või tunnistuse omamisega kaasnevaid eeliseid;

b) on õigus astuda mis tahes liikmesriigi territooriumil asuvasse ülikooli samadel tingimustel, kui selle liikmesriigi samaväärse kvalifikatsiooniga kodanikud.

Käesolevas konventsioonis kasutatakse sõna "ülikool":

a) ülikoolide kohta;

b) institutsioonide kohta, mida liikmesriigis, mille territooriumil need asuvad, loetakse ülikooliga võrdväärseks.

Artikkel 6

Igal koolil on artiklis 1 määratletud eesmärgi saavutamiseks vajalik iseseisev õigusvõime. Seepärast on igal koolil vaba voli hallata oma eelarveosa assigneeringuid artikli 13 lõikes 1 nimetatud finantsmääruses sätestatud tingimustel. Kool võib olla kohtus hageja või kostja. Ta võib soetada ja käsutada vallas- ja kinnisvara.

Seoses oma õiguste ja kohustustega käsitatakse kooli vastavalt käesoleva konventsiooni erisätetele igas liikmesriigis avaliku õigusega reguleeritava haridusasutusena.

II JAOTIS

KOOLIDE ORGANID

Artikkel 7

Organid, mis on kõikidel koolidel ühised:

1. kuratoorium;

2. peasekretär;

3. inspektorite nõukogud;

4. pretensioonide nõukogu.

Iga kooli haldab haldusnõukogu ja juhib direktor.

I PEATÜKK

Kuratoorium

Artikkel 8

1. Kui artiklist 28 ei tulene teisiti, koosneb kuratoorium järgmistest liikmetest:

a) iga Euroopa ühenduste liikmesriigi ministeeriumi tasandil esindaja või esindajad, kellel on õigus võtta selle liikmesriigi valitsuse nimel siduvaid kohustusi, tingimusel et igal liikmesriigil on ainult üks hääl;

b) Euroopa Ühenduste Komisjoni liige;

c) personalikomitee (õpetajate hulgast) määratud esindaja kooskõlas artikliga 22;

d) õpilaste vanemate esindaja, kelle lastevanemate ühendused on määranud kooskõlas artikliga 23.

2. Kõikide liikmesriikide ministeeriumi tasandil esindajad ja Euroopa Ühenduste Komisjoni liige võivad määrata teisi isikuid ennast esindama. Teisi liikmeid, kes ei saa kohal viibida, esindavad nende asendusliikmed.

3. Õpilaste esindaja võib kutsuda kuratooriumi koosolekutele vaatlejana õpilasi puudutavate küsimuste puhul.

4. President kutsub kuratooriumi kokku omal algatusel või kolme kuratooriumi liikme või peasekretäri põhjendatud taotluse korral. Kuratoorium tuleb kokku vähemalt üks kord aastas.

5. Presidendiks on ühe aasta kaupa kõikide liikmesriikide esindajad kordamööda järgmises riikide järjekorras: Belgia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iiri, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Ühendkuningriik.

Artikkel 9

1. Välja arvatud juhul, kui käesoleva konventsiooniga nõutakse ühehäälsust, võetakse kuratooriumi otsused vastu selle moodustavate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastavalt järgmistele sätetele:

a) mõne liikmesriigi erihuve mõjutava otsuse vastuvõtmine, näiteks selle territooriumil asuva kooli ruumide märkimisväärne laiendamine või kooli sulgemine, nõuab kõnealuse liikmesriigi esindaja poolthäält;

b) kooli sulgemiseks on vaja komisjoni liikme poolthäält;

c) avaliku õigusega reguleeritava organisatsiooni esindaja, kes on saanud kuratooriumis koha ja hääle artiklil 28 põhineva kokkuleppe alusel, hääletab kõikides sellises kokkuleppes käsitletud kooliga seotud küsimustes;

d) artikli 8 lõike 1 punktis c nimetatud personalikomitee esindaja ja artikli 8 lõike 1 punktis d nimetatud õpilaste vanemate esindaja õigust hääletada piiratakse haridusküsimusi puudutavate otsuste vastuvõtmisega vastavalt artiklile 11, välja arvatud otsused, mis käsitlevad Euroopa küpsustunnistuse lepingu kohandusi, ja otsused, millel on mõju majandusele või eelarvele.

2. Juhul, kui käesoleva konventsiooniga nõutakse ühehäälsust, ei takista kohal viibivate või esindatud liikmete hääletamisest hoidumine otsuste vastuvõtmist kuratooriumis.

3. Kõikidel hääletamistel on igal kohal viibival või esindatud liikmel üks hääl, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 1 punkti a erisätte kohaldamist.

Artikkel 10

Kuratoorium kontrollib käesoleva konventsiooni rakendamist; selleks on tal vajalikud volitused otsuste tegemiseks haridus-, eelarve- ja haldusküsimustes ning artiklites 28—30 nimetatud kokkuleppeid käsitlevateks läbirääkimisteks. Kuratoorium võib moodustada komiteesid, kes vastutavad otsuste ettevalmistamise eest.

Kuratoorium näeb ette koolide üldeeskirjad.

Kuratoorium koostab igal aastal peasekretäri ettevalmistatud eelnõu alusel aruande koolide töö kohta ja edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 11

Haridusküsimustes määrab kuratoorium õpingute suunitluse ja nende korralduse. Eelkõige teeb kuratoorium pärast asjaomase inspektorite nõukogu arvamuse saamist järgmist:

1. võtab vastu ühtlustatud õppekavad ja tunniplaanid igaks õppeaastaks ja iga moodustatud sektsiooni jaoks ning annab soovitusi kasutatavate meetodite kohta;

2. tagab, et inspektorite nõukogu teeb õpetuse üle järelevalvet, ja kehtestab selleks eeskirjad;

3. määrab vanuse eri tasemetele pääsemiseks. Kuratoorium näeb ette eeskirjad õpilaste üleviimiseks järgmisesse klassi või keskkooli ja eeskirjad koolis läbitud õppeaastate tunnustamiseks kooskõlas artikliga 5, et võimaldada õpilastel igal ajal oma riiklikesse koolidesse tagasi pöörduda. Kuratoorium koostab artikli 5 lõikes 1 nimetatud vastavustabeli;

4. korraldab eksameid, mille eesmärk on kontrollida koolis tehtud tööd; kuratoorium näeb ette eksamite eeskirjad, määrab eksamikomisjonid ja annab välja diplomid. Ta tagab, et eksamite tase vastab artiklis 5 sätestatud tingimustele.

Artikkel 12

Haldusküsimustes teeb kuratoorium järgmist:

1. näeb ette peasekretäri, direktorite, õpetajate ja vastavalt artikli 9 lõike 1 punktile a haldus- ja abipersonali teenistust korraldavad dokumendid;

2. määrab peasekretäri ja peasekretäri asetäitja;

3. määrab iga kooli direktori ja asedirektorid;

4. a) määrab igal aastal inspektorite nõukogu ettepanekul õpetajate vajaduse, luues või koondades ametikohti. Kuratoorium tagab, et ametikohad jaotatakse liikmesriikide vahel õiglaselt. Ta reguleerib koos valitsustega küsimusi, mis on seotud kooli keskkooli- ja algkooliõpetajate ning haridusnõustajate määramise või lähetamisega. Personal säilitab siseriiklike eeskirjadega tagatud õigused edutamisele ja pensionile jäämisele;

b) määrab igal aastal peasekretäri ettepanekul haldus- ja abipersonali vajaduse;

5. korraldab oma tegevust ja koostab oma protseduurireeglid.

Artikkel 13

1. Eelarveküsimustes teeb kuratoorium järgmist:

a) võtab vastu finantsmääruse, täpsustades eelkõige koolide eelarve koostamise ja täitmise menetlust;

b) võtab kooskõlas lõikega 4 igaks majandusaastaks vastu koolide eelarve;

c) kiidab heaks iga-aastase tulude ja kulude aruande ning edastab selle Euroopa ühenduste pädevatele asutustele.

2. Kuratoorium koostab hiljemalt iga aasta 30. aprilliks koolide tulude ja kulude kalkulatsiooni järgmiseks majandusaastaks ja edastab selle komisjonile, kes teeb selle põhjal Euroopa ühenduste üldeelarve esialgses projektis vajalikud prognoosid.

Euroopa ühenduste eelarvepädevad institutsioonid määravad kindlaks Euroopa ühenduste osamaksu vastavalt oma eelarvemenetlusele.

3. Kuratoorium edastab tulude ja kulude kalkulatsiooni ka teistele artiklis 28 sätestatud avaliku õigusega reguleeritavatele organisatsioonidele ja artiklis 29 sätestatud organisatsioonidele või institutsioonidele, kelle rahaline toetus moodustab olulise osa kooli eelarvest, nii et need võiksid oma osamaksu suuruse kindlaks määrata.

4. Kuratoorium võtab koolide eelarve vastu enne eelarveaasta algust ja kohandab seda vajaduse korral vastavalt Euroopa ühenduste ja lõikes 3 nimetatud organisatsioonide ja institutsioonide osamaksudele.

Artikkel 14

Kuratooriumi esindab peasekretär, kes juhib sekretariaati kooskõlas artikli 12 lõikes 1 sätestatud peasekretäri teenistust korraldavate dokumentidega. Ta esindab koole kohtumenetlustes. Peasekretär allub kuratooriumile.

2. PEATÜKK

Inspektorite nõukogud

Artikkel 15

Koolide jaoks luuakse kaks inspektorite nõukogu: üks lasteaedadele ja algkoolidele ning teine keskkoolidele.

Artikkel 16

Iga konventsiooniosalist liikmesriiki esindab kummaski nõukogus üks inspektor. Inspektori määrab asjaomase poole ettepanekul ametisse kuratoorium.

Inspektorite nõukogude eesistujaks on selle liikmesriigi inspektorite nõukogu esindaja, kelle esindaja on kuratooriumi president.

Artikkel 17

Inspektorite nõukogude ülesanne on kindlustada koolides antava hariduse kvaliteet ja tagada, et koolides viidaks selleks läbi nõutavad kontrollid.

Inspektorite nõukogud esitavad kuratooriumile artiklites 11 ja 12 sätestatud seisukohad ja ettepanekud ning vajaduse korral ettepanekud õppekavade muutmiseks ja õppetöö korraldamiseks.

Artikkel 18

Inspektorite ülesanded on järgmised:

1. tagada oma vastutusalas järelevalve oma valitsuse määratud õpetajate töö üle;

2. võrrelda õppetöös saavutatud taset ja õpetamismetoodika kvaliteeti;

3. edastada direktoritele ja õpetajatele oma kontrollide tulemused.

Võttes arvesse kuratooriumi hinnangule vastavaid vajadusi, tagavad kõik liikmesriigid inspektoritele tingimused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks koolides.

3. PEATÜKK

Haldusnõukogu

Artikkel 19

Kui artiklites 28 ja 29 ei ole sätestatud teisiti, koosneb iga artiklis 7 sätestatud haldusnõukogu kaheksast liikmest, kelleks on:

1. peasekretär, kes on eesistuja;

2. kooli direktor;

3. Euroopa Ühenduste Komisjoni esindaja;

4. kaks õpetajat, kellest üks esindab keskkooliõpetajaid ning teine lasteaia- ja algkooliõpetajaid;

5. kaks liiget, kes esindavad artiklis 23 sätestatud lastevanemate ühendust;

6. haldus- ja abipersonali esindaja.

Selle liikmesriigi esindaja, kus kool asub, võib haldusnõukogu koosolekutel osaleda vaatlejana.

Kui käsitletavad küsimused puudutavad õpilasi, kutsutakse kooli haldusnõukogu koosolekutele vaatlejatena osalema kaks õpilaste esindajat.

Artikkel 20

Haldusnõukogu ülesanneteks on:

1. koostada kooli tulude ja kulude kalkulatsioon kooskõlas finantsmäärusega;

2. teha järelevalvet kooli eelarveosa rakendamise üle ja koostada iga-aastane tulude ja kulude aruanne;

3. tagada nõuetekohased füüsilised tingimused ja kooli töötamist soodustav õhkkond;

4. täita muid kuratooriumi antavaid haldusülesandeid.

Koosolekute kokkukutsumise ja haldusnõukogu otsuste tegemise menetlused nähakse ette artiklis 10 sätestatud koolide üldeeskirjadega.

4. PEATÜKK

Direktor

Artikkel 21

Direktor täidab oma ülesandeid artiklis 10 sätestatud üldeeskirjade kohaselt. Tal on distsiplinaarvõim artikli 12 lõike 4 punktidega a ja b ettenähtud korras koolile määratud personali üle.

Tal on pädevus ja kvalifikatsioon, mida tema riigis nõutakse sellise haridusasutuse juhtimiseks, mille lõputunnistus annab selle omanikule õiguse astuda ülikooli. Direktor allub kuratooriumile.

III JAOTIS

PERSONALI ESINDATUS

Artikkel 22

Moodustatakse personalikomitee, mis koosneb iga kooli õpetajate ning haldus- ja abipersonali valitud esindajatest.

Komitee aitab kaasa koolide nõuetekohasele töötamisele, võimaldades personalil võtta ja väljendada oma seisukohti.

Personalikomitee valimise ja töötamise menetlused määratakse kindlaks artikli 12 lõikes 1 sätestatud õpetajate ning haldus- ja abipersonali teenistust korraldavate dokumentidega.

Kord aastas määrab personalikomitee oma õpetajate hulgast liikme ja asendusliikme, kes esindavad personali kuratooriumis.

IV JAOTIS

LASTEVANEMATE ÜHENDUS

Artikkel 23

Õpilaste vanemate ja koolijuhtide suhete hoidmiseks tunnustab kuratoorium iga kooli puhul ühendust, mis esindab õpilaste vanemaid.

Kõnealune lastevanemate ühendus määrab igal aastal asjaomase kooli haldusnõukogusse kaks esindajat.

Kord aastas määravad koolide lastevanemate ühendused liikme ja asendusliikme, kes esindavad ühendusi kuratooriumis.

V JAOTIS

EELARVE

Artikkel 24

Koolide eelarveaasta vastab kalendriaastale.

Artikkel 25

Koolide eelarvet rahastatakse järgmistest allikatest:

1. liikmesriikide osalus lähetatud või määratud õpetajate töötasude pideva maksmise kaudu ja vajaduse korral rahaline toetus, mille üle kuratoorium otsustab ühehäälselt;

2. Euroopa ühenduste osamaks, mille eesmärk on katta vahe koolide kulude kogusumma ja muude tulude kogusumma vahel;

3. nende ühenduseväliste organisatsioonide osamaksud, kellega kuratoorium on sõlminud kokkuleppe;

4. kooli omatulud, eelkõige koolimaksud, mida kuratoorium lastevanematelt nõuab;

5. muu tulu.

Euroopa ühenduste osamaksu kasutatavaks tegemise kord nähakse ette kuratooriumi ja komisjoni erikokkuleppega.

VI JAOTIS

VAIDLUSED

Artikkel 26

Konventsiooniosaliste vahelised vaidlused, mis käsitlevad käesoleva konventsiooni tõlgendamist ja kohaldamist ning mida kuratoorium ei ole lahendanud, kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu ainupädevusse.

Artikkel 27

1. Moodustatakse pretensioonide nõukogu.

2. Kui ametkondlikul teel ei ole võimalik küsimust lahendada, on pretensioonide nõukogul esimese ja lõpliku instantsina ainupädevus kõikides vaidlustes, mis käsitlevad käesoleva konventsiooni kohaldamist kõikide selles käsitletud isikute suhtes, välja arvatud haldus- ja abipersonal, ja kõikide kõnealuseid isikuid negatiivselt mõjutavate konventsioonil või selle alusel kehtestatud eeskirjadel põhinevate aktide seaduslikkust, mille kuratoorium või kooli haldusnõukogu on käesolevas konventsioonis täpsustatud volitusi täites vastu võtnud. Kui sellised vaidlused käsitlevad raha, on pretensioonide nõukogul täielik pädevus.

Nende menetlustega seotud tingimused ja üksikasjalikud eeskirjad nähakse vastavalt vajadusele ette õpetajate teenistust korraldavate dokumentide või osalise tööajaga töötavate õpetajate teenistustingimuste või koolide üldeeskirjadega.

3. Pretensioonide nõukogu liikmete sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust ja nad peavad olema tunnistatud juriidiliselt pädevaks.

Pretensioonide nõukogu liikmeks võivad saada üksnes isikud, kes on Euroopa Ühenduste Kohtu koostatud nimekirjas.

4. Kuratoorium võtab ühehäälselt vastu pretensioonide nõukogu põhikirja.

Pretensioonide nõukogu põhikirjas määratakse nõukogu liikmete arv, menetlus, mille alusel kuratoorium nad ametisse nimetab, nende ametiaja kestus ja nende suhtes kohaldatav rahastamiskord. Põhikirjas täpsustatakse nõukogu tegutsemisviis.

5. Pretensioonide nõukogu võtab vastu oma protseduurireeglid, mis sisaldavad põhikirja kohaldamiseks vajalikke sätteid.

Protseduurireeglid nõuavad kuratooriumi ühehäälset heakskiitu.

6. Pretensioonide nõukogu otsused on konventsiooniosalistele siduvad ja juhul, kui konventsiooniosalised neid ei rakenda, pööravad liikmesriikide asjaomased asutused need täitmisele kooskõlas vastavate siseriiklike õigusaktidega.

7. Muud vaidlused, milles koolid osalevad, kuuluvad siseriiklikku pädevusse. Käesolev artikkel ei mõjuta siseriiklike kohtute pädevust seoses tsiviil- ja kriminaalvastutusega.

VII JAOTIS

Erisätted

Artikkel 28

Kuratoorium võib ühehäälse otsuse alusel sõlmida olemasolevat või vastavalt artiklile 2 loodavat kooli käsitleva osaluskokkuleppe mis tahes avaliku õigusega reguleeritava organisatsiooniga, kellel on oma asukoha tõttu huvi koolide töötamise vastu. Sellise kokkuleppe sõlmimisel saab see organisatsioon kuratooriumis koha ja hääle kõikides kõnealuse kooliga seotud küsimustes, kui organisatsiooni rahaline toetus moodustab olulise osa kooli eelarvest. Samuti võib ta saada koha ja hääle kõnealuse kooli haldusnõukogus.

Artikkel 29

Kuratoorium võib ühehäälse otsuse alusel pidada läbirääkimisi ka muude kokkulepete kui osaluskokkulepete sõlmimiseks avaliku või eraõigusega reguleeritavate organisatsioonide või institutsioonidega, kellel on huvi mõne kooli töötamise vastu.

Kuratoorium võib anda neile koha ja hääle kõnealuse kooli haldusnõukogus.

Artikkel 30

Kuratoorium võib selle riigi valitsusega, kus kool asub, pidada läbirääkimisi, et sõlmida täiendavad kokkulepped, mis on vajalikud, et kool saaks töötada parimates võimalikes tingimustes.

Artikkel 31

1. Iga konventsiooniosaline võib Luksemburgi valitsusele adresseeritud kirjaliku teatega käesoleva konventsiooni denonsseerida; Luksemburgi valitsus teavitab pärast sellise teate saamist teisi konventsiooniosalisi. Denonsseerimisest teatatakse iga aasta 1. septembriks, et see saaks jõustuda järgmise aasta 1. septembrist.

2. Konventsiooniosaline, kes käesoleva konventsiooni denonsseerib, loobub igasugusest osast koolide varades. Kuratoorium otsustab, milliseid korralduslikke meetmeid, sealhulgas personaliga seotud meetmeid võtta pärast seda, kui mõni konventsiooniosaline on konventsiooni denonsseerinud.

3. Kuratoorium võib kooskõlas artiklis 9 sätestatud hääletamismeetodiga otsustada kooli sulgeda. Sama menetluse alusel võib ta kõnealuse kooli suhtes tarvitusele võtta vajalikuks peetavaid abinõusid, eelkõige seoses õpetajate ja haldus- ja teenindava personali olukorra ning kooli varade jaotamisega.

4. Iga konventsiooniosaline võib taotleda käesoleva konventsiooni muutmist. Selleks teatab ta oma taotlusest Luksemburgi valitsusele. Luksemburgi valitsus teeb vajalikud korraldused konventsiooniosalisega, kes on sel ajal Euroopa Ühenduste Nõukogu eesistuja, et kutsuda kokku valitsustevaheline konverents.

Artikkel 32

Iga ühenduse liikmeks saav riik võib käesoleva konventsiooniga ühinemiseks esitada kirjaliku avalduse Luksemburgi valitsusele, kes teavitab sellest teisi konventsiooniosalisi.

Ühinemine jõustub 1. septembril pärast päeva, kui ühinemiskirjad Luksemburgi valitsusele hoiule antakse.

Alates sellest kuupäevast muudetakse vastavalt koolide organite koosseisu.

Artikkel 33

Käesoleva konventsiooni ratifitseerivad konventsiooniosalised liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega. Euroopa ühenduste osas sõlmitakse see kooskõlas Euroopa ühenduste asutamislepingutega. Ratifitseerimiskirjad ja käesoleva konventsiooni sõlmimisest teatavad aktid antakse hoiule Luksemburgi valitsusele, kes on ka Euroopa koolide põhikirja hoidja. Luksemburgi valitsus teavitab hoiuleandmisest kõiki teisi konventsiooniosalisi.

Konventsioon jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui liikmesriigid on kõik ratifitseerimiskirjad ja Euroopa ühenduse sõlmimisest teatavad aktid hoiule andnud.

Konventsioon, mis on koostatud ühes eksemplaris hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, portugali, prantsuse, saksa ja taani keeles, kusjuures kõik üheksa teksti on võrdselt autentsed, antakse hoiule Luksemburgi valitsuse arhiivi ja Luksemburgi valitsus edastab tõestatud koopiad kõikidele teistele konventsiooniosalistele.

Artikkel 34

Käesoleva konventsiooniga tühistatakse ja asendatakse 12. aprilli 1957. aasta põhikiri ja sellele lisatud 13. aprilli 1962. aasta protokoll.

Kui käesoleva konventsiooniga ei ole ette nähtud teisiti, jääb Euroopa küpsustunnistuse leping jõusse.

Käesolev konventsioon ei mõjuta Müncheni kooli käsitlevat täiendavat protokolli, mis on koostatud 13. aprilli 1962. aasta protokolli arvesse võttes ja millele kirjutati alla 15. detsembril 1975 Luxembourgis.

Varasemates koole käsitlevates aktides leiduvaid viiteid tõlgendatakse käesoleva konventsiooni vastavate artiklite alusel.

Hecho en Luxemburgo, el veintiuno de junio de mil novecientos noventa y cuatro.

Udfærdiget i Luxembourg den enogtyvende juni nitten hundrede og fire og halvfems.

Geschehen zu Luxemburg am einundzwanzigsten Juni neunzehnhundertvierundneunzig.

Έγινε οτο Λουξεμβούργο, οτις είκοσι μία Ιουνίου χίλια εννιακόσια ενενήντα τέσσερα.

Done at Luxembourg on the twenty-first day of June in the year one thousand nine hundred and ninety-four.

Fait à Luxembourg, le vingt-et-un juin mil neuf cent quatre-vingt-quatorze.

Fatto a Lussemburgo, addì ventuno giugno millenovecentonovantaquattro.

Gedaan te Luxemburg, de eenentwintigste juni negentienhonderd vierennegentig.

Feito no Luxemburgo, em vinte e um de Junho de mil novecentos e noventa e quatro.

+++++ TIFF +++++

Pour le royaume de BelgiqueVoor het Koninkrijk BelgiëFür das Königreich Belgien

+++++ TIFF +++++

På Kongeriget Danmarks vegne

+++++ TIFF +++++

Für die Bundesrepublik Deutschland

+++++ TIFF +++++

Για την Ελληνική Δημοκρατία

+++++ TIFF +++++

Por el Reino de España

+++++ TIFF +++++

Pour la République française

+++++ TIFF +++++

Thar cheann Na hÉireannFor Ireland

+++++ TIFF +++++

Per la Repubblica italiana

+++++ TIFF +++++

Pour le grand-duché de Luxembourg

+++++ TIFF +++++

Voor het Koninkrijk der Nederlanden

+++++ TIFF +++++

Pela República Portuguesa

+++++ TIFF +++++

For the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland

+++++ TIFF +++++

Por la Comunidad Europea y la Comunidad Europea de la Energía AtómicaFor Det Europæiske Fællesskab og Det Europæiske AtomenergifællesskabFür die Europäische Gemeinschaft und die Europäische AtomgemeinschaftΓια την Ευρωπαϊκή Κοινότητα και την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής ΕνέργειαςFor the European Community and the European Atomic Energy CommunityPour la Communauté européenne et la Communauté européenne de l'énergie atomiquePer la Comunità europea e la Comunità europea dell'energia atomicaVoor de Europese Gemeenschap en de Europese Gemeenschap voor AtoomenergiePela Comunidade Europeia e pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

+++++ TIFF +++++

Por la Comunidad Europea del Carbón y del AceroFor Det Europæiske Kul- og StålfællesskabFür die Europäische Gemeinschaft für Kohle und StahlΓια την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Άνθρακα και ΧάλυβαFor the European Coal and Steel CommunityPour la Communauté européenne du charbon et de l'acierPer la Comunità europea del carbone e dell'acciaioVoor de Europese Gemeenschap voor Kolen en StaalPela Comunidade Europeia do Carvão e do Aço

--------------------------------------------------

I LISA

Põhikirja kohaldatakse järgmiste Euroopa koolide suhtes:

Bergeni Euroopa kool

I Brüsseli Euroopa kool

II Brüsseli Euroopa kool

III Brüsseli Euroopa kool [1]

Culhami Euroopa kool

Karlsruhe Euroopa kool

Luxembourgi Euroopa kool

Mol'i Euroopa kool

Müncheni Euroopa kool

Varese Euroopa kool

[1] Kuratoorium otsustas selle kooli luua 27.–29. oktoobri 1992. aasta koosolekul.

--------------------------------------------------

II LISA

Baasõpet antakse järgmistes keeltes:

taani keel

hollandi keel

inglise keel

prantsuse keel

saksa keel

kreeka keel

itaalia keel

portugali keel

hispaania keel

--------------------------------------------------