EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 21977A0315(01)

Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri Saarte kohaliku valitsuse vaheline kalastuskokkulepe

EÜT L 226, 29.8.1980, p. 12–15 (DA, DE, EN, FR, IT, NL)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_internation/1980/2211/oj

Related Council regulation

21977A0315(01)



Euroopa Liidu Teataja L 226 , 29/08/1980 Lk 0012 - 0015
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 4 Köide 1 Lk 0049
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 4 Köide 1 Lk 0049
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 11 Köide 21 Lk 0122
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 04 Köide 1 Lk 0111
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 04 Köide 1 Lk 0111


Ühelt poolt Euroopa Majandusühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Fääri Saarte kohaliku valitsuse vaheline

kalastuskokkulepe

EUROOPA MAJANDUSÜHENDUS (edaspidi "ühendus")

ühelt poolt ning

TAANI VALITSUS JA FÄÄRI SAARTE KOHALIK VALITSUS

teiselt poolt,

MEENUTADES, et Fääri saared on ühe ühenduse liikmesriigi lahutamatu, kuid omavalitsuslik osa;

MEENUTADES nõukogu 4. veebruari 1974. aasta Fääri saarte probleeme käsitlevat resolutsiooni;

VÕTTES ARVESSE, et kalandus on Fääri saarte peamine majandustegevusala ja seega tema jaoks äärmiselt oluline;

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Fääri saarte ühist soovi tagada nende rannikutega piirnevate vete kalavarude kaitsmine ja ratsionaalne majandamine;

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et osa nende kalastusvööndite teatavate piirkondade elusressurssidest koosneb omavahel tihedalt seotud kalavarudest, mida kasutavad mõlema poole kalurid;

MÄRKIDES, et kalastusvööndite laiendamine Atlandi ookeani piirkonnas võib põhjustada püügikoormuse ülekandmist, mis võib elusressursside olukorda ebasoodsalt mõjutada;

TÕDEDES, et selliste asjaolude tõttu on kõnealuse piirkonna rannikuriikide peamiseks huviks tagada asjakohaste meetmete abil elusressursside kaitse ja ratsionaalne majandamine;

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kolmanda mereõigust käsitleva konverentsi tööd;

KINNITADES, et laiendades alasid, mille elusressursid kuuluvad nende jurisdiktsiooni alla, ja kasutades nendel aladel oma suveräänseid õigusi nende ressursside uurimiseks, kasutamiseks, kaitsmiseks ja majandamiseks, peavad rannikuriigid tegutsema kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega;

VÕTTES ARVESSE asjaolu, et Fääri saarte ümber on otsustatud alates 1. jaanuarist 1977 moodustada Fääri saarte suveräänsete õiguste alla kuuluv kuni 200 meremiilini ulatuv kalastusvöönd, et uurida, kasutada, kaitsta ja majandada kõnealuse vööndi elusressursse, ja et ühendus on kokku leppinud, et tema liikmesriikide kalastusvööndid (edaspidi "ühenduse kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvad alad") ulatuvad kuni 200 meremiilini, toimub kalapüük nendes vööndites vastavalt ühenduse ühisele kalanduspoliitikale;

SOOVIDES kehtestada vastastikust huvi pakkuvat kalastustegevust reguleerivad tingimused,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Mõlemad pooled lubavad teise poole kalalaevadel oma kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel kala püüda allpool sätestatud korras.

Artikkel 2

Võttes aluseks elusressursside ratsionaalse majandamise vajaduse, määravad mõlemad pooled oma kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvate alade suhtes igal aastal kindlaks järgmised punktid, mida võib ettenägematute asjaolude esinemisel muuta:

a) nii üksikute kalavarude kui ka kalavarude rühmade kogu lubatava väljapüügimahu, võttes arvesse uusimat olemasolevat teaduslikku tõendusmaterjali, kalavarude vastastikust sõltuvust, asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööd ja muid asjassepuutuvaid tegureid;

b) pärast asjakohast nõupidamist teise poole kalalaevadele antavad püügikvoodid ja piirkonnad, kus nende piires püüda võib. Poolte eesmärk on saavutada nende kalapüügivõimaluste vahel vastavates kalastusvööndites rahuldav tasakaal. Kõnealuste kalapüügivõimaluste määramisel võtab kumbki pool arvesse:

i) mõlema poole tavapärast saaki;

ii) vajadust minimeerida raskusi, mis kalapüügivõimaluste võimalikul vähendamisel mõlemal poolel tekivad;

iii) muid asjassepuutuvaid tegureid.

Kalandust reguleerivad kaitsemeetmed, mida kumbki pool võtab kalavarude säilitamiseks või taastamiseks tasanditel, mis võimaldavad saavutada maksimaalset tasakaalustatud toodangut, ei või takistada käesoleva kokkuleppe alusel antud kalapüügivõimaluste täielikku kasutamist.

Artikkel 3

Kumbki pool võib nõuda, et tema kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal kalastaval teise poole laeval peab selleks luba olema. Mõlema poole pädev ametiasutus edastab teisele poolele õigel ajal nende kalalaevade nimed, registrinumbrid ja muud asjakohased andmed, kellel on luba teise poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal kala püüda. Seejärel annab teine pool välja artikli 2 lõike b kohaselt antavatele kalapüügivõimalustele vastavad kalapüügiload.

Artikkel 4

1. Ühe poole kalalaevad järgivad teise poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal kala püüdes kaitsemeetmeid ja muid kõnealuse poole kehtestatud kalandust käsitlevaid tingimusi ja õigusnorme.

2. Kõikidest uutest tingimustest või õigusnormidest tuleb ette teatada.

Artikkel 5

1. Mõlemad pooled võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et nende laevad järgivad käesoleva kokkuleppe sätteid ja muid asjaomaseid määrusi.

2. Kumbki pool võib kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtta oma kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal meetmeid, mida on vaja selle tagamiseks, et teise poole laevad järgiksid käesoleva kokkuleppe sätteid.

Artikkel 6

Pooled kohustuvad tegema koostööd, et tagada mere elusressursside nõuetekohane majandamine ja kaitse ning hõlbustada sellekohaseid vajalikke teadusuuringuid, eelkõige seoses:

a) kummagi poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluval alal esinevate kalavarudega, et saavutada võimaluste piires kalamajanduse reguleerimise meetmete ühtlustamine selliste varude osas;

b) mõlema poole kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatel aladel ja neist välja jäävatel ning nendega piirnevatel aladel esinevate ühist huvi pakkuvate kalavarudega.

Artikkel 7

Pooled lepivad kokku, et käesoleva kokkuleppe rakendamise ja nõuetekohase toimimisega seotud küsimuste korral peetakse nõu.

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste konsultatsioonide teel.

Artikkel 8

Mitte ükski käesoleva kokkulepe säte ei mõjuta ega piira mingil viisil kummagi poole seisukohti mereõiguse küsimustes.

Artikkel 9

Käesolev kokkulepe ei piira Fääri saartel elavate Taani kodanike õigusi Taani Kuningriigis.

Artikkel 10

Käesolevat kokkulepet kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut selles lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Fääri saarte suhtes.

Artikkel 11

Käesolev kokkulepe jõustub kuupäeval, kui pooled teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Kuni kokkuleppe jõustumiseni kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 1977 ajutiselt.

Artikkel 12

Käesolev kokkulepe kehtib esialgu kümme aastat alates kokkuleppe jõustumise kuupäevast. Kui kumbki pool ei avalda soovi kokkulepet lõpetada, teatades sellest ette vähemalt üheksa kuud enne kõnealuse tähtaja möödumist, kehtib kokkulepe edasi kuueaastaste tähtaegade kaupa, juhul kui lõpetamisest ei ole teatatud vähemalt kuus kuud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

Artikkel 13

Pooled lepivad kokku vaadata käesolev kokkulepe läbi pärast mitmepoolset lepingut käsitlevate läbirääkimiste lõppemist, mis toimuvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kolmanda mereõigust käsitleva konverentsi raames.

Artikkel 14

Käesolev kokkulepe on koostatud kahes eksemplaris taani, hollandi, inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja fääri keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

EELTOODU KINNITUSEKS on selleks täielikult volitatud isikud kokkuleppele alla kirjutanud.

Udfærdiget i Bruxelles, den femtende marts nitten hundrede og syvoghalvfjerds.

Geschehen zu Brüssel am fünfzehnten März neunzehnhundertsiebenundsiebzig.

Done at Brussels on the fifteenth day of March in the year one thousand nine hundred and seventy-seven.

Fait à Bruxelles, le quinze mars mil neuf cent soixante-dix-sept.

Fatto a Bruxelles, addì quindici marzo millenovecentosettantasette.

Gedaan te Brussel, de vijftiende maart negentienhonderd zevenenzeventig.

Skriva í Bruxelles, tann fimtandi mars 1977.

For Rådet for De europæiske FællesskaberFür den Rat der Europäischen GemeinschaftenFor the Council of the European CommunitiesPour le Conseil des Communautés européennesPer il Consiglio delle Comunità europeeVoor de Raad van de Europese GemeenschappenFyri Europeiska Búskaparliga Felagsskapin

+++++ TIFF +++++

For den danske regering og det færøske landsstyreFür die Regierung von Dänemark und die Landesregierung der FäröerFor the Government of Denmark and the Home Government of the Faroe IslandsPour le gouvernement du Danemark et le gouvernement local des îles FéroéPer il governo danese e il governo locale delle isole FærøerVoor de Regering van Denemarken en de plaatselijke Regering van de FaeröerFyri Donsku stjórnina og Føroye Landsstýri

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top