määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punkti a alapunktis ii osutatud kuni 312 500 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mis on kättesaadav tagastamatu rahalise toetuse jaoks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõigetest 4 ja 7 ei tulene teisiti.

Vastavalt määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikes 1 sätestatule on see summa sihtotstarbeline välistulu finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

määruse (EL) 2020/2094 artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud kuni 360 000 000 000 euro suurune summa 2018. aasta hindades, mida saab kasutada liikmesriikidele käesoleva määruse artiklite 14 ja 15 kohaselt laenutoetuse andmiseks, kui määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõikest 5 ei tulene teisiti.

kui nõukogu võtab määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 3 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses vastu kaks järjestikust soovitust põhjusel, et liikmesriik on esitanud ebapiisava parandusmeetmete kava;

kui nõukogu teeb määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 10 lõike 4 kohaselt samas ülemäärase tasakaalustamatuse menetluses kaks järjestikust otsust, milles tuvastatakse, et liikmesriik on jätnud nõuded täitmata, sest ta ei ole soovitatud parandusmeetmeid võtnud;

kui komisjon jõuab järeldusele, et liikmesriik ei ole võtnud meetmeid, nagu on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002, ning selle tulemusena otsustab mitte lubada sellele liikmesriigile antud rahalise abi väljamaksmist;

kui nõukogu otsustab, et liikmesriik ei täida määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajandusliku kohandamisprogrammi nõudeid või ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohaselt vastu võetud nõukogu otsuses nõutud meetmeid.

esmakordne nõuete täitmata jätmine lõikes 1 osutatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;

esmakordne nõuete täitmata jätmine seoses lõike 2 punktis a osutatud parandusmeetmete kavaga ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;

lõike 2 punktis b osutatud soovitatud parandusmeetmete rakendamata jätmine ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses;

lõike 2 punktides c ja d osutatud nõuete esmakordne täitmata jätmine.

kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus peatatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 9 või nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 12 kohaselt otsustanud tunnistada otsuse ülemäärase eelarvepuudujäägi olemasolu kohta kehtetuks;

kui nõukogu on toetanud parandusmeetmete kava, mille liikmesriik on esitanud vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2, või ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus peatatakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 10 lõikele 5 või nõukogu on lõpetanud ülemäärase tasakaalustamatuse menetluse vastavalt kõnealuse määruse artiklile 11;

kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, millele on osutatud määruses (EÜ) nr 332/2002;

kui komisjon on jõudnud järeldusele, et liikmesriik on võtnud asjakohased meetmed, et rakendada määruse (EL) nr 472/2013 artiklis 7 osutatud makromajanduslikku kohandamisprogrammi, või meetmed, mida nõutakse ELi toimimise lepingu artikli 136 lõike 1 kohases nõukogu otsuses.

70 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks iga liikmesriigi rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ja suhteline töötusmäär, nagu on sätestatud II lisas esitatud meetodis;

30 % puhul artikli 6 lõike 1 punktis a osutatud summast, mis on ümber arvutatud jooksevhindadesse, võetakse aluseks rahvaarv, SKP pöördväärtus elaniku kohta ning võrdselt reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal, nagu on sätestatud III lisas esitatud meetodis. Reaalse SKP muutus 2020. aastal ja reaalse SKP kumulatiivne muutus 2020. ja 2021. aastal põhineb komisjoni 2020. aasta sügise prognoosidel.

laenutoetuse andmise põhjused, mis on seotud lisareformide ja -investeeringute tõttu suurenevate finantsvajadustega;

lisareformid ja -investeeringud kooskõlas artikliga 18;

taaste- ja vastupidavuskava suuremad kulud võrreldes rahalise toetuse summaga, mis taaste- ja vastupidavuskavale eraldatakse artikli 20 lõike 4 punkti a või b kohaselt;

asjakohasel juhul reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 21c.

laenutoetuse taotlemise põhjendus ja selle summa on lisareformide ja -investeeringute tegemiseks mõistlik ja põhjendatud ning

lisareformid ja -investeeringud vastavad artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele.

laenusumma eurodes, sealhulgas artikli 13 kohaselt eelmaksena antava laenu summa, kui see on kohaldatav;

keskmine laenutähtaeg; selle tähtaja suhtes ei kohaldata finantsmääruse artikli 220 lõiget 2;

hinnakujundusvalem ja ajavahemik, mille jooksul on laenusumma kättesaadav;

osamaksete maksimumarv ja tagasimaksegraafik;

muud punktid, mis on vajalikud laenu rakendamiseks seoses asjaomaste reformide ja investeerimisprojektidega kooskõlas artikli 20 lõikes 3 osutatud otsusega.

hinnang selle kohta, mil määral on taaste- ja vastupidavuskavade rakendamine kooskõlas käesoleva määruse kohaldamisalaga ning aitab kaasa käesoleva määruse üldeesmärgi saavutamisele, pidades silmas artiklis 3 osutatud kuut sammast, sealhulgas selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavuskavadega vähendatakse naiste ja meeste ebavõrdsust;

kvantitatiivne hinnang selle kohta, kui palju aitavad taaste- ja vastupidavuskavad saavutada

taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise seis ning tähelepanekud ja suunised, mis esitatakse liikmesriikidele enne, kui nad taaste- ja vastupidavuskavasid kooskõlas artikli 18 lõikega 2 ajakohastavad.

selgitus selle kohta, kuidas vastab taaste- ja vastupidavuskava, võttes arvesse selles sisalduvaid meetmeid, liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale mitmekülgselt ja piisavalt hästi tasakaalustatud viisil, aidates sealjuures asjakohaselt kaasa kõigi artiklis 3 osutatud sammaste rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme;

selgitus selle kohta, kuidas aitab taaste- ja vastupidavuskava tulemuslikult lahendada kõiki probleeme või märkimisväärse osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ja kohasel juhul vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 6 asjaomasele liikmesriigile antavates soovitustes, ning probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

üksikasjalik selgitus selle kohta, kuidas tugevdatakse taaste- ja vastupidavuskavaga liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali ja uute töökohtade loomist ning suurendatakse majanduslikku, sotsiaalset ja institutsioonilist vastupidavust, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise kaudu, ning leevendatakse COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju, soodustades Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist, millega suurendatakse liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

selgitus selle kohta, kuidas REPowerEU peatükk aitab kaasa energiaostuvõimetuse vähendamisele, sealhulgas asjakohasel juhul piisava tähelepanu pööramisele energiaostuvõimetute inimeste vajadustele ja kaitsetuse vähendamisele eelseisvatel talvehooaegadel;

selgitus selle kohta, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavaga tagatud, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeeringute elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“);

kvalitatiivne selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskava meetmed eeldatavasti kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, kas VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt moodustab nende meetmetega seotud summa taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 % ning kas REPowerEU peatüki seda liiki meetmetega seotud summa moodustab kõnealuses peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust vähemalt 37 %; nimetatud metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada kokku kuni 3 %-ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkidele usutavalt suurendatakse, nagu seda on taaste- ja vastupidavuskavas selgitatud;

selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed eeldatavasti kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digitaliseerimise meetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele;

asjakohasel juhul digivõimekusse ja digitaalsesse ühendatusesse tehtavate investeeringute julgeolekualane enesehindamine, mis põhineb objektiivsetel ühistel kriteeriumidel ja mille käigus tehakse kindlaks võimalikud julgeolekuprobleemid ja kirjeldatakse, kuidas need probleemid lahendatakse, et täita asjakohaseid liidu ja riigi õigusnorme;

teave selle kohta, kas taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvad meetmed puudutavad piiriüleseid ja mitut riiki hõlmavaid projekte; selgitus selle kohta, kuidas REPowerEU peatükkide asjaomased meetmed, sealhulgas meetmed, millega lahendatakse komisjoni hiliseimas vajaduste hinnangus kindlaks tehtud probleeme, on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, ning teave selle kohta, kas nende meetmete kogukulu moodustab REPowerEU peatüki hinnangulistest kuludest vähemalt 30 %;

kavandatavad eesmärgid, sihid ja soovituslik ajakava reformide elluviimiseks ning investeeringute tegemiseks, mis tuleb lõpule viia hiljemalt 31. augustiks 2026;

kavandatavad investeerimisprojektid ja seonduv investeerimisperiood;

esitatud taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud reformide ja investeeringute hinnanguline kogukulu (edaspidi ka „taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu“), mille kohta on olemas asjakohane põhjendus, ja selgitused selle kohta, kuidas see on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga;

asjakohasel juhul teave liidu poolt eraldatud või eraldatava rahasumma kohta;

kaasnevad meetmed, mis võivad olla vajalikud;

selgitus, kuidas on taaste- ja vastupidavuskavas tagatud sidusus; ja selgitus selle kohta, kuidas on see kooskõlas artiklis 17 osutatud põhimõtete, kavade ja programmidega;

selgitus selle kohta, kuidas aitavad taaste- ja vastupidavuskava meetmed kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste samba 2. ja 3. põhimõttega ning ÜRO kestliku arengu viienda eesmärgiga ja kohasel juhul liikmesriigi soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga eeldatavasti suurendada soolist võrdõiguslikkust ja kõigile võrdseid võimalusi ning neid eesmärke peavoolustada;

liikmesriigi taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja rakendamise kord, sealhulgas kavandatud eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad;

taaste- ja vastupidavuskava ettevalmistamiseks ning, kui see on asjakohane, elluviimiseks nende konsultatsioonide kokkuvõte, mis on läbi viidud kooskõlas riigisisese õigusraamistikuga kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega, ning selgitus selle kohta, kuidas on sidusrühmade seisukohti taaste- ja vastupidavuskavas arvesse võetud; pärast REPowerEU peatüki lisamist tuleb konsultatsioonide kokkuvõtet täiendada teabega, milles nimetatakse konsulteeritud sidusrühmad, kirjeldatakse kõnealust peatükki käsitlevate konsultatsioonide tulemusi ja seda, kuidas on saadud seisukohti REPowerEU peatükis arvesse võetud;

selgitus selle kohta, millist süsteemi rakendatakse liikmesriigis rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, ►C1  kelmuste, pettuste ◄ ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ja mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest;

vajaduse korral artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud laenutoetusetaotlus ja täiendavad eesmärgid ning nende üksikasjad ning

muu asjakohane teave.

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab liikmesriigi majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale vastavaid mitmekülgseid ja piisavalt hästi tasakaalustatud lahendusi, mis aitavad asjakohasel moel kaasa kõigi kuue artiklis 3 osutatud samba rakendamisele, võttes arvesse asjaomase liikmesriigi eriomaseid probleeme ja rahalise toetuse suurust;

kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti tõhusalt lahendada kõiki probleeme või suurt osa probleemidest, mis on kindlaks tehtud asjakohastes riigipõhistes soovitustes, sealhulgas nende eelarveaspektides, ning asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 6 kohaselt liikmesriigile esitatud soovitustes, või probleeme, mis on kindlaks tehtud muudes asjakohastes dokumentides, mille komisjon on Euroopa poolaasta raames ametlikult vastu võtnud;

kas taaste- ja vastupidavuskava aitab eeldatavasti mõjusalt tugevdada liikmesriigi majanduse kasvupotentsiaali, luua uusi töökohti, suurendada majanduse, sotsiaalvaldkonna ja institutsionaalset vastupidavust, mis aitab kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisele, sealhulgas laste- ja noortepoliitika edendamise abil, ning leevendada COVID-19 kriisi majandus- ja sotsiaalmõju ning suurendada sellega liidus majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ja lähenemist;

kas taaste- ja vastupidavuskavaga tagatakse eeldatavasti, et ükski taaste- ja vastupidavuskavas sisalduv reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meede ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses (põhimõte „ei kahjusta oluliselt“); komisjon annab liikmesriikidele selleks tehnilisi suuniseid;

kas REPowerEU peatükk sisaldab artiklis 21c osutatud reforme ja investeeringuid, mis aitavad tõhusalt kaasa energiajulgeolekule, liidu energiavarustuse mitmekesistamisele, energiatõhususe, energiasalvestusvõimsuse ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu suurendamisele või fossiilkütustest sõltuvuse vajalikule vähendamisele enne 2030. aastat;

kas REPowerEU peatükk sisaldab artiklis 21c osutatud reforme ja investeeringuid, millel on eeldatavasti piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju;

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad tõhusalt kaasa rohepöördele, sealhulgas elurikkusele, või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, kas VI lisas sätestatud kliimamuutustega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt moodustab nende meetmetega seotud summa taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 37 % ning kas selliste REPowerEU peatüki meetmetega seotud summa moodustab kõnealuses peatükis sisalduvate meetmete hinnangulisest kogukulust vähemalt 37 %; nimetatud metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VI lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib kliimaeesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada komisjoni nõusolekul kokku kuni 3 %-ni taaste- ja vastupidavuskava eraldisest, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil investeeringu mõju kliimaeesmärkide saavutamiseks usutavalt suurendatakse;

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, mis aitavad mõjusalt kaasa digipöördele või sellest tulenevate probleemide lahendamisele, ning kas nendega seotud summa moodustab VII lisas sätestatud digiteerimismeetmetega seotud kulutuste jälgimise metoodika kohaselt taaste- ja vastupidavuskava kogueraldisest vähemalt 20 %; sama metoodikat kasutatakse meetmete puhul, mida ei saa otseselt siduda ühegi VII lisas loetletud sekkumisvaldkonnaga; mõne investeeringu puhul võib digieesmärkide saavutamiseks antava toetuse koefitsiente suurendada, et võtta arvesse kaasnevaid reformimeetmeid, mille abil suurendatakse investeeringu mõju digieesmärkidele;

kas taaste- ja vastupidavuskaval on liikmesriigile eeldatavasti püsiv mõju;

kas liikmesriikide pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, eesmärgid ja sihid ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti taaste- ja vastupidavuskava tõhusa seire ja elluviimise;

kas põhjendused, mille liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa kohta esitanud, on mõistlikud ja põhjendatud, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava majandusliku ja sotsiaalmõjuga;

kas liikmesriigi pakutud tegevuskord tagab eeldatavasti rahastu kaudu eraldatud vahendite kasutamisel korruptsiooni, ►C1  kelmuste, pettuste ◄ ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise, sealhulgas tegevuskord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist rahastust ja muudest liidu programmidest;

kas taaste- ja vastupidavuskava sisaldab meetmeid, millega tagatakse reformide ja avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimisel sidus tegevus.

kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnanguline kogukulu on liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetusega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalse rahalise toetuse kogusummaga;

kui taaste- ja vastupidavuskava vastab artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 11 kohaselt arvutatud maksimaalne rahaline toetus, on liikmesriigile eraldatav rahaline toetus võrdne taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukuluga;

kui taaste- ja vastupidavuskava artikli 19 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahalist toetust ei eraldata.

rahaline toetus, mis makstakse osamaksetena välja, kui liikmesriik on taaste- ja vastupidavuskava rakendamisega seotud asjaomased eesmärgid ja sihid rahuldavalt täitnud;

rahaline toetus ja, kui see on asjakohane, laenutoetuse summa, mis makstakse eelmaksena artikli 13 kohaselt pärast taaste- ja vastupidavuskava heakskiitmist;

reformide ja investeerimisprojektide kirjeldus ning taaste- ja vastupidavuskava hinnangulise kogukulu summa;

kokkuvõte REPowerEU peatükis kavandatud meetmetest, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, sealhulgas meetmetest, mille abil lahendatakse komisjoni hiliseimas vajaduste hinnangus kindlaks tehtud probleeme; kui nende meetmete hinnangulised kulud moodustavad vähem kui 30 % kõigi REPowerEU peatükimeetmete hinnangulistest kuludest, esitatakse selle põhjused, eelkõige tõendades, et muud REPowerEU peatüki meetmed vastavad paremini artikli 21c lõikes 3 sätestatud eesmärkidele või et realistlikke projekte, millel on piiriülene või mitut riiki hõlmav mõõde või mõju, ei ole piisavalt, võttes eelkõige arvesse rahastu kasutusiga;

tähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. august 2026, mille jooksul tuleb saavutada nii investeerimisprojektide kui ka reformide lõplikud eesmärgid ja sihid;

taaste- ja vastupidavuskava seire- ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas kui asjakohane, artikliga 22 kooskõla tagamise meetmed;

kavandatud eesmärkide ja sihtide täitmisega seotud asjakohased näitajad;

komisjonile vajalikele alusandmetele täieliku juurdepääsu andmise kord; ning

asjakohasel juhul osamaksetena makstava laenu summa ning laenu maksmisega seotud täiendavad eesmärgid ja sihid.

parandada energiataristut ja -rajatisi, et rahuldada kiireloomulise gaasivarustuskindluse, sealhulgas veeldatud maagasi varustuskindluse vajadusi, eelkõige selleks, et võimaldada tarneallikate mitmekesistamist liidu kui terviku huvides; naftataristut ja -rajatisi käsitlevad meetmed, mida on vaja kiireloomulise varustuskindluse vajaduste rahuldamiseks, võib lisada liikmesriigi REPowerEU peatükki ainult juhul kui kõnealuse liikmesriigi suhtes on hiljemalt 1. märtsiks 2023 kohaldatud määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3m lõikes 4 sätestatud erakorralist ajutist erandit tema erilise sõltuvuse tõttu toornaftast ja tulenevalt tema geograafilisest asendist;

parandada hoonete ja elutähtsa energiataristu energiatõhusust, vähendada tööstuse CO2 heidet, hoogustada kestliku biometaani ja taastuvallikatest toodetud või saastevaba vesiniku tootmist ja kasutust ning suurendada taastuvenergia osakaalu ja kiirendada selle kasutuselevõtu;

käsitleda energiaostuvõimetust;

kannustada energianõudluse vähendamist;

lahendada riigisisese ja piiriülese energiaülekande ja -jaotuse kitsaskohad, toetada elektrienergia salvestamist ja kiirendada taastuvate energiaallikate integreerimist ning toetada heiteta transporti ja selle taristut, sealhulgas raudteid;

toetada punktides a–e sätestatud eesmärke töötajate kiirema ümberkvalifitseerimise ja neile roheliste kutseoskuste ja seonduvate digioskuste andmise ning rohepöördega seotud kriitilise tähtsusega tooraine ja tehnoloogia väärtusahelate edendamise kaudu.

meede on vajalik ja proportsionaalne kiireloomulise varustuskindluse vajaduste rahuldamiseks vastavalt käesoleva artikli lõike 3 punktile a, võttes arvesse puhtamaid teostatavaid alternatiive ja seotuse efekti ohtu;

asjaomane liikmesriik on teinud rahuldavaid jõupingutusi, et piirata võimalikku kahju keskkonnaeesmärkidele määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses, kui see on teostatav, ja leevendada kahju muude meetmete, sealhulgas REPowerEU peatüki meetmete abil;

meede ei ohusta liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ja 2050. aastaks seatud liidu kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamist, tuginedes kvalitatiivsetele kaalutlustele;

meede on kavandatud kasutusele võtta 31. detsembriks 2026.

esimese eelmakse kahe kuu jooksul pärast seda, kui komisjon ja asjaomane liimesriik on sõlminud lepingu, millega võetakse artiklis 23 osutatud juriidiline kohustus;

teise eelmakse 12 kuu jooksul pärast taaste- ja vastupidavuskavale, sealhulgas REPowerEU peatükile antud hinnangu heakskiitmist käsitleva nõukogu rakendusotsuse jõustumist.

korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega ning et kõik taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmed on nõuetekohaselt ellu viidud kooskõlas kõigi kohaldatavate reeglitega, eelkõige seoses ►C1  kelmuste, pettuste ◄ , korruptsiooni ja huvide konflikti ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega;

võtta asjakohaseid meetmeid, et liidu finantshuve kahjustavat ►C1  kelmust, pettust ◄ , korruptsiooni ja huvide konflikte, nagu need on määratletud finantsmääruse artikli 61 lõigetes 2 ja 3, ära hoida, avastada ja kõrvaldada, ning võtta ebaseaduslikult omastatud vahendite tagasinõudmiseks õiguslikke meetmeid, sealhulgas kõigi taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete puhul;

lisada maksetaotlusele

koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele juurdepääs:

anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele on taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvate reformide ja investeerimisprojektide elluviimise meetmete jaoks vahendeid makstud, ja kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele kohustus anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus kasutada neile finantsmääruse artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õigusi ning kehtestada kõigile väljamakstud vahendite lõplikele saajatele samad kohustused;

säilitada andmeid kooskõlas finantsmääruse artikliga 132;

juriidilise isiku puhul vahendite saaja täielik ametlik nimi ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas, või muu kordumatu tunnus liikmesriigi tasandil;

füüsilise isiku puhul vahendite saaja ees- ja perekonnanimi;

iga vahendite saaja saadud summa ja sellega seotud meetmed, mille raames on liikmesriik rahastust rahalisi vahendeid saanud.

taaste- ja kohanemisvõime ning vastupidavuse olukord liidus ning käesoleva määruse alusel vastu võetud meetmed;

liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad;

liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade hindamine;

artikli 16 lõikes 2 osutatud läbivaatamisaruande peamised järeldused;

liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades sisalduvate eesmärkide ja sihtide täitmise seis;

makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlused, sealhulgas kõik liikmesriikide poolt eesmärkide ja sihtide rahuldava täitmise tagamiseks tehtud tähelepanekud ja võetud parandusmeetmed;

muu asjakohane teave ja muud asjakohased dokumendid, mille Euroopa Komisjon on rahastu rakendamise kohta Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile esitanud;

REPowerEU peatükkide reformide ja investeeringute rakendamisel tehtud edusammud.

sätestatakse ühised näitajad, mille abil antakse aru edusammudest ning tehakse rahastu üld- ja erieesmärkide saavutamise seiret ja hinnatakse seda; ning

määratakse kindlaks metoodika, mille alusel anda aru rahastust tehtud sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noortega seotud kulutuste kohta.

kuidas on rahastu aidanud kaasa kliimaga seotud sihtide ja digitaalsete sihtide saavutamisele;

rahastu tulemuslikkus artikli 29 lõikes 4 osutatud ühiste näitajate põhjal;

rahastu artiklis 3 osutatud kuue samba raames kaetud kulutused, hõlmates sotsiaalvaldkonna kulutusi, sealhulgas neid, mis on seotud noorte ja lastega, nagu on osutatud artikli 29 lõikes 4;

ülevaade kõigis REPowerEU peatükkides sisalduvatest piiriülese või mitut riiki hõlmava mõõtme või mõjuga meetmetest, nende hinnangulised kogukulud ja märge selle kohta, kas nende meetmete kogukulud moodustavad vähemalt 30 % kõigis REPowerEU peatükkides sisalduvate meetmete hinnangulistest kogukuludest;

artikli 21c lõike 3 punkti a kohaste kõigis REPowerEU peatükkides sisalduvate meetmete arv ja nende hinnangulised kogukulud;

REPowerEU peatüki reformide ja investeeringute rakendamisel tehtud edusammud eraldi jaos, mis hõlmab saadud kogemusi pärast lõplike vahendite saajate kohta kättesaadavate andmete ja parimate tavade näidete analüüsimist.