Ez a dokumentum az EUR-Lex webhelyről származik.
Dokumentum 02019R0833-20240224
Regulation (EU) 2019/833 of the European Parliament and of the Council of 20 May 2019 laying down conservation and enforcement measures applicable in the Regulatory Area of the Northwest Atlantic Fisheries Organisation, amending Regulation (EU) 2016/1627 and repealing Council Regulations (EC) No 2115/2005 and (EC) No 1386/2007
Egységes szerkezetbe foglalt szöveg: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/833, 20. mai 2019, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/833, 20. mai 2019, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007
Hatályos
02019R0833 — ET — 24.02.2024 — 007.001
Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/833, 20. mai 2019, (ELT L 141 28.5.2019, lk 1) |
Muudetud:
|
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
|
nr |
lehekülg |
kuupäev |
||
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1231, 14. juuli 2021, |
L 274 |
32 |
30.7.2021 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/1281, 4. märts 2022, |
L 195 |
21 |
22.7.2022 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/2037, 19. oktoober 2022, |
L 275 |
11 |
25.10.2022 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2023/1090, 24. jaanuar 2023, |
L 146 |
3 |
6.6.2023 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2053, 13. september 2023, |
L 238 |
1 |
27.9.2023 |
|
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2023/2857, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
20.12.2023 |
|
|
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2024/636, 13. detsember 2023, |
L |
1 |
21.2.2024 |
|
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2019/833,
20. mai 2019,
millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007
I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Kohaldamisala
Artikkel 2
Reguleerimisese
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
1) |
„konventsioon” – Loode-Atlandi mitmepoolse kalanduskoostöö 1979. aasta konventsioon koos muudatustega; |
|
2) |
„konventsiooni ala” – konventsiooni IV artikli lõikes 1 kirjeldatud piirkond, mille suhtes kohaldatakse konventsiooni. Konventsiooni ala on jaotatud konventsiooni I lisas loetletud teaduslikeks ja statistilisteks alapiirkondadeks, rajoonideks ja alarajoonideks; |
|
3) |
„reguleerimispiirkond” – konventsiooni ala osa, mis asub väljaspool riikide jurisdiktsiooni; |
|
4) |
„kalavarud” – kõik konventsiooni alal asuvad kalad, molluskid ja koorikloomad, välja arvatud:
a)
sessiilsed liigid, mis võivad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni artikli 77 kohaselt kuuluda rannikuäärsete riikide suveräänse õiguse alla, ning
b)
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni I lisas loetletud anadroomsed ja katadroomsed varud ning pika rändega liigid niivõrd, kuivõrd neid majandatakse muude rahvusvaheliste kokkulepete raames; |
|
5) |
„püügitegevus” – kalavarude püük või töötlemine, kalavarude või neist valmistatud toodete lossimine või ümberlaadimine või muu reguleerimispiirkonnas kalavarude püüki ettevalmistav või toetav või sellega seotud tegevus, sealhulgas:
a)
kalavarude tegelik luure või püüdmine või nimetatud tegevuste katse;
b)
iga tegevus, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et selle tulemuseks on kalavarude asukoha kindlaksmääramine, püüdmine või väljapüük mis tahes eesmärgil, ning
c)
merel toimuv tegevus, millega toetatakse käesolevas määratluses kirjeldatud tegevusi või tehakse nendeks ettevalmistusi, välja arvatud hädaolukorras tehtavad laevapere liikmete tervise ja ohutusega või laeva ohutusega seotud tegevused; |
|
6) |
„kalalaev” – – liidule kuuluv laev, mis on varustatud või ette nähtud püügitegevuseks või tegeleb sellega, sealhulgas kala töötlemise, ümberlaadimise või muu tegevusega, millega valmistatakse ette püüki või püügiga seotud tegevust, sealhulgas katselise või uurimusliku kalapüügi vallas; |
|
7) |
„uurimislaev” – laev, mida kasutatakse püsivalt teadusuuringute tegemiseks, või laev, mida kasutatakse tavaliselt kalapüügiks või kalapüüki toetavaks tegevuseks, kuid mida ajutiselt kasutatakse teaduslikeks kalavaru-uuringuteks; |
|
8) |
„kaitse- ja rakendusmeetmed” – NAFO komisjoni vastu võetud kehtivad kaitse- ja rakendusmeetmed; |
|
9) |
„kalapüügivõimalused” – püügikvoodid, mis on liidu kehtiva õigusaktiga eraldatud reguleerimispiirkonnas liikmesriigile; |
|
10) |
„EFCA” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/473 ( 4 ) moodustatud Euroopa Kalanduskontrolli Amet; |
|
11) |
„püügipäev” – kalendripäev või selle osa, mille jooksul kalalaev viibib mõnes reguleerimispiirkonna rajoonis; |
|
12) |
„sadam” – muu hulgas avamereterminalid ja muud lossimiseks, ümberlaadimiseks, pakendamiseks, töötlemiseks, tankimiseks või varude täiendamiseks ettenähtud rajatised; |
|
13) |
„kolmanda riigi laev” – laev, millel on õigus sõita sellise riigi lipu all, mis ei ole NAFO konventsiooni osaline ega liikmesriik, või laev, mille puhul kahtlustatakse, et sellel puudub riikkondsus; |
|
14) |
„ümberlaadimine” – kalavarude või -toodete üleviimine ühe kalalaeva pardalt teisele; |
|
15) |
„pelaagiline traal” – pelaagiliste liikide püügiks ette nähtud püügivahend, mille ükski osa ei ole ette nähtud põhja puutuma ega puutu põhja kasutamise ajal. Püügivahendil puuduvad kettad, grunttropi kerad või poolid või muud tarvikud, mis on ette nähtud puudutama põhja, kuid sellele võib olla kinnitatud traalikotikaitse; |
|
16) |
„ohualtid mereökosüsteemid” – ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 42 ja 43 nimetatud ohualtid mereökosüsteemid; |
|
17) |
„jalajälg”, samatähenduslik nagu mõiste „olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad” – reguleerimispiirkonna osa, kus on ajalooliselt tegeletud põhjalähedase püügiga ning mille koordinaadid on esitatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 4 ja asukohta kajastatud joonisel 2, millele on osutatud käesoleva määruse lisa punktides 1 ja 2; |
|
18) |
„põhjalähedane püük” – tegevus, mille puhul püügivahendid puutuvad või võivad tõenäoliselt puutuda tavalise püügitegevuse käigus kokku merepõhjaga; |
|
19) |
„töödeldud kala” – mereorganism, mida on pärast püüdmist füüsiliselt muudetud, sealhulgas fileeritud, roogitud, pakendatud, konserveeritud, külmutatud, suitsutatud, soolatud, keedetud, marineeritud, kuivatatud või muul viisil turu jaoks ette valmistatud kala; |
|
20) |
„uurimuslik põhjalähedane püük” – põhjalähedane kalapüük väljaspool jalajälge või jalajälje piires, kasutades oluliselt muudetud püügimeetodit või -tehnoloogiat; |
|
21) |
„ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliigid” – liigid, mis näitavad ohualti mereökosüsteemi olemasolu vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osale; |
|
22) |
„IMO number” – laevale määratud 7-kohaline number, mille määrab Rahvusvaheline Mereorganisatsioon; |
|
23) |
„inspektor” – NAFO konventsiooni osalise kalanduskontrolliteenistuse inspektor, kes on määratud tegutsema VII peatükis sätestatud ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames, kui ei ole sätestatud teisiti; |
|
24) |
„ebaseaduslik, teatamata ja reguleerimata kalapüük” – tegevused, mida kirjeldatakse FAO rahvusvahelises tegevuskavas ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks; |
|
25) |
„püügireis” – aeg, mille jooksul kalalaev viibib reguleerimispiirkonnas alates sinna sisenemisest kuni sealt lahkumiseni ning mis kestab seni, kuni kogu pardal olev reguleerimispiirkonnast püütud saak on lossitud või ümber laaditud; |
|
26) |
„kalapüügi seirekeskus” – maismaal asuv lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskus; |
|
27) |
„ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekiri” – vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete artiklitele 52 ja 53 koostatud nimekiri; |
|
28) |
„märkimisväärne kahjulik mõju” – FAO avamerel süvamerekalapüügi korraldamise rahvusvaheliste suuniste punktides 17–20 osutatud märkimisväärne kahjulik mõju; |
|
29) |
„ohualti mereökosüsteemi indikaatorelement” – topograafiliste, hüdrofüüsiliste või geoloogiliste tunnuste all nimetatud ohualti mereökosüsteemi indikaatorelement, mis võib toetada ohualteid mereökosüsteeme vastavalt käesoleva määruse lisa punktis 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VII osale; |
|
30) |
„vaatleja” – isik, kellele liikmesriik või konventsiooniosaline on andnud loa või tunnistuse, et jälgida ja kontrollida kalalaevade pardal tegevust ning koguda seal teavet; |
|
31) |
„MCSi veebisait” – – NAFO seire, kontrolli ja järelevalve veebisait, mis sisaldab merel ja sadamas tehtavate kontrollidega seotud teavet. |
II PEATÜKK
KAITSE- JA MAJANDAMISMEETMED
Artikkel 4
Uurimislaevad
Uurimislaev ei tohi:
tegeleda kalapüügiga vastuolus oma teadusuuringute kavaga ega;
püüda rajoonis 3L harilikku süvameregarneeli laeva lipuliikmesriigile eraldatud kogusest rohkem;
püüda 3M rajoonist turska rohkem kui 15 tonni liidu saaki kalendriaastal. Kui uurimislaeva püük ületab seda kogust, arvestatakse ülemäärane kogus maha laeva lipuliikmesriigile eraldatud kogusest. Lisaks, kui liikmesriigile 3M rajoonist eraldatud tursakogus on ammendatud, ei anna see liikmesriik oma laevadele luba edasisteks teadusuuringuteks. Lipuliikmesriik lõpetab käimasolevad teadusuuringud kohe, kui liit on püüdnud 15 tonni; või
püüda 3M rajoonist krevetti rohkem kui 10 tonni liidu saaki kalendriaastal. Asjaomane liikmesriik lõpetab 3M rajoonist püütud krevetiga seotud teadusuuringud, kui liit on püüdnud 10 tonni.
▼M4 —————
Lipuliikmesriik:
teatab komisjonile käesoleva määruse lisa punktis 5 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisas ette nähtud elektroonilise andmevahetuse vormi kasutades ja enne uuringute algust kõikidest uurimislaevadest, mis võivad sõita tema lipu all ja millele ta on andnud loa teha reguleerimispiirkonnas teadusuuringuid;
juhul kui on tegemist ühekordsete uute uurimiste ja teadusuuringutega ning kui teadusuuringute käigus pardal hoitav saak on ette nähtud turustamiseks, esitab komisjonile vähemalt 40 päeva enne NAFO teadusnõukogu juunikuise kohtumise avamist kõigi selliste laevade teadusuuringute kavad, millel on õigus sõita tema lipu all ja millele on antud luba teha reguleerimispiirkonnas teadusuuringuid, ning muudel juhtudel vähemalt kümme päeva enne teadustöö alustamist;
tagab, et reguleerimispiirkonnas kalapüügivõimalustega seotud kalavarude uurimiseks tehtavate teadusuuringute kava sisaldab vähemalt järgmist teavet:
laeva tunnusandmed;
eesmärk;
teaduslike meetodite või katsete kokkuvõte;
teadustegevuse koht ja kuupäevad;
juhtivteadlase nimi;
kas pardal hoitavat saaki turustatakse;
uuritava sihtliigi hinnanguline kogupüük teadusuuringu jaoks ning kas pardal viibib piisavate teaduslike teadmistega vaatleja;
teave selle kohta, millal uurimistulemused esitatakse NAFO teadusnõukogule;
asjakohasel juhul taotlused käesolevast punktist erandi tegemise kohta ning
asjakohasel juhul märge selle kohta, et tegevus kujutab endast uut ühekordset uurimist või teadusuuringut, ning
teatab komisjonile viivitamata ajutiselt teadusuuringutega tegelevate laevade teadustegevuse alustamisest ja lõpetamisest, sealhulgas püügireisidel, millel toimuvad nii tööstuslik kalapüük kui ka teadusuuringud.
Teadusuuringutega tegelevad laevad:
hoiavad kogu aeg pardal ingliskeelset teadusuuringute kava koopiat ja selle muudatusi ning
hoiavad reguleerimispiirkonnas kalapüügivõimalustega seotud kalavarude uurimiseks tehtud teadusuuringute käigus püütud saaki võrkude, vineeri, kastide või muude vahendite abil eraldi kogu muust püügist, mis on püütud püügireisil, millel tegeldakse nii tööstusliku kalapüügiga kui ka teadusuuringutega, ning märgivad teadustegevuse käigus püütud saagi asukoha lastiplaanis.
Kui NAFO teadusnõukogu arvamuses ei toetata teistsugust seisukohta, peavad uurimislaevad, mis uurivad reguleerimispiirkonnas kalapüügivõimalustega seotud kalavarusid ja hoiavad turustamise eesmärgil pardal selliste teadusuuringute tulemusel saadud saaki, täitma järgmised nõuded:
nad vastavad V peatükis sätestatud registreerimis- ja aruandlusnõuetele,
neil on pardal piisavate teadmistega vaatleja ning
nad arvestavad kõnealuse saagi liikmesriigi asjakohase kvoodi ja kalapüügivõimalustes sätestatud püügikoormuspiirangute hulka.
Artikkel 5
Saagi- ja püügikoormuspiirangud
Iga lipuliikmesriik peab seoses kehtivate kalapüügivõimaluste raames kindlaks tehtud kalavarudega, mida reguleerimispiirkonnas püüavad tema lipu all sõita võivad laevad:
tagama, et kõik kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavaruliigid, mida tema lipu alla sõitvad laevad on püüdnud, arvestatakse kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodi hulka, sealhulgas rajooni 3M meriahvena kaaspüük, mis on püütud ajavahemikus alates hinnangulisest kuupäevast, mil meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M on püütud 50 %, kuni 1. juulini;
tagama, et tema lipu all sõitvate laevade pardal ei ole pärast kuupäeva, mil rajooni 3M meriahvena lubatud kogupüügist on prognoosi kohaselt püütud 100 %, rajoonist 3M püütud meriahvenat, välja arvatud enne püügikeelu kehtestamist rajoonis 3M püütud meriahven;
teatama komisjonile ja EFCA-le nende liidu laevade nimed, mis kavatsevad püüda nn ühiskvoodi alusel, vähemalt 48 tundi enne reguleerimispiirkonda sisenemist ja vähemalt 48 tundi pärast reguleerimispiirkonnast lahkumist. Teatele lisatakse võimaluse korral prognoositav püügimaht. Kui komisjon leiab, et kaitse- ja rakendusmeetmetes kehtestatud asjaomased tingimused on täidetud, teatab ta sellest NAFO tegevsekretärile.
Artikkel 6
Püügikeeld
Iga liikmesriik:
lõpetab reguleerimispiirkonnas kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarude püügi kuupäeval, mil olemasolevate andmete põhjal on välja püütud kõnealusele liikmesriigile asjaomaste kalavarudega seoses eraldatud kogukvoot, mis hõlmab kõikide selle liikmesriigi lipu all sõita võivate laevade poolt enne püügikeelu kehtestamist püütud hinnangulist kogust, tagasiheidet ja hinnangulist teatamata püüki;
tagab, et tema lipu all sõitvad laevad lõpetavad viivitamata kalapüügi, mille tulemuseks võib olla kalasaak, kui komisjon teatab kooskõlas lõikega 3, et asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoot on täielikult välja püütud. Kui liikmesriik suudab vastavalt lõikele 2 tõendada, et asjaomaste kalavarude jaoks eraldatud kvoot ei ole ammendunud, võivad selle liikmesriigi laevad jätkata nende kalavarude püüki;
lõpetab hariliku süvameregarneeli püügi rajoonis 3M, kui asjaomasele liikmesriigile eraldatud püügipäevade arv on saavutatud. Iga laeva püügipäevade arv määratakse kindlaks laevaseiresüsteemi positsioonimisandmete alusel rajoonis 3M ning kõik poolikud päevad loetakse täispäevadeks;
lõpetab meriahvena sihtpüügi rajoonis 3M ajavahemikus alates kella 24.00 (UTC) päeval, mil teatatud kogupüük jõuab prognoosi kohaselt 50 %-ni meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M (millest teatatakse kooskõlas lõikega 3), kuni 1. juulini;
lõpetab meriahvena püügi rajoonis 3M alates kell 24.00 (UTC) päeval, mil teatatud kogupüük jõuab prognoosi kohaselt 100 %-ni meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M, millest teatatakse kooskõlas lõikega 3;
teatab komisjonile viivitamatult punktides a–e sätestatud püügikeelu kuupäevad;
keelab tema lipu all sõitvatel laevadel jätkata reguleerimispiirkonnas konkreetsete kalavarude sihtpüüki ühiskvoodi alusel kauem kui viis päeva pärast NAFO tegevsekretäri teadet, mille komisjon edastab kooskõlas lõikega 3, teatades et prognoosi kohaselt on konkreetne ühiskvoot välja püütud;
tagab, et ükski tema lipu all sõitev laev ei alusta reguleerimispiirkonnas konkreetsete kalavarude sihtpüüki ühiskvoodi alusel pärast lõike 3 kohaselt saadud NAFO tegevsekretäri teadet, et prognoosi kohaselt on konkreetne kvoot välja püütud;
tagab pärast püügikeelu kehtestamist kooskõlas käesoleva lõikega, et tema lipu all sõitvate laevade pardal ei hoita enam asjaomastesse kalavarudesse kuuluvaid kalu, kui käesoleva määruse kohaselt ei ole lubatud teisiti.
Kooskõlas lõikega 1 kehtestatud püügikeelu võib lõpetada 15 päeva jooksul alates komisjonilt teate saamist pärast teabevahetust NAFO tegevsekretäriga:
kui NAFO tegevsekretär kinnitab, et komisjon on tõendanud, et esialgne eraldatud kvoot ei ole ammendunud, või
kui mõnelt teiselt NAFO konventsiooni osaliselt vastavalt kalapüügivõimalustele üle kantud kvoodi tulemusel tekib konkreetsete püügikeeluga hõlmatud kalavarude täiendav kvoot.
Artikkel 7
Pardal hoitav kaaspüük
Kehtivate kalapüügivõimaluste all loetletud liik liigitatakse kaaspüügiks, kui see püütakse rajoonis, kus esineb üks järgmistest olukordadest:
liidule ei ole eraldatud selles rajoonis kalavarude kvooti vastavalt kehtivatele kalapüügivõimalustele;
konkreetsete kalavarude püügile on kehtestatud keeld (moratoorium) või
konkreetsete kalavarude ühiskvoot on pärast artikli 6 kohast komisjoni teadet täielikult ära kasutatud.
Laeva, sealhulgas kooskõlas artikliga 23 prahitud laeva kapten tagab, et tema laeval piirdub kaaspüügiks liigitatud liikide pardal hoidmine allpool nimetatud piirmääradega:
tursk rajoonis 3M, meriahven rajoonis 3LN ja pikklest rajoonis 3NO: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;
tursk rajoonis 3NO: 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;
kõik muud kalapüügivõimaluste all loetletud kalavarud, kui liikmesriigile ei ole eraldatud konkreetset kvooti: 2 500 kg või 10 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;
kui kehtib püügikeeld (moratoorium) või kui asjaomaste kalavarude ühiskvoot on täielikult ära kasutatud: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem; seda kohaldatakse nende konventsiooni osaliste puhul, kes on artikli 6 kohaselt teatanud nn ühiskvoodi kasutamisest;
kui meriahvena sihtpüük rajoonis 3M on lõpetatud kooskõlas artikli 6 lõike 1 punktiga d: 1 250 kg või 5 %, olenevalt sellest, kumb on suurem;
ruske soomuslesta sihtpüügiga tegelemisel rajoonides 3LNO: 15 % harilikku karelesta; muul juhul kohaldatakse punktis d sätestatud kaaspüüki käsitlevaid sätteid.
Artikkel 8
Kaaspüügi piirmäära ületamine ühes loomuses
Laeva kapten tagab, et tema laev:
ei tegele artikli 7 lõikes 2 nimetatud liikide sihtpüügiga;
täidab järgmisi nõudeid, kui mõne sellise liigi mass, mille suhtes kohaldatakse kaaspüügi piirmäärasid, ületab ühes loomuses artikli 7 lõikes 3 sätestatud suuremat piirmäära (välja arvatud hariliku süvameregarneeli sihtpüügi korral):
liigub eelmisest traalimiskohast/loomuse võtmise kohast viivitamata vähemalt kümme meremiili eemale ja püsib seal kogu järgmise traalimise/loomuse võtmise ajal;
lahkub rajoonist ega pöördu tagasi enne vähemalt 60 tunni möödumist, kui artikli 7 lõikes 3 sätestatud kaaspüügi piirmäärad ületatakse esimesel traalimisel/loomuse võtmisel pärast eemaldumist vastavalt alapunktile i;
viib läbi vähemalt kolmetunnise proovitraalimise enne uue püügi alustamist pärast vähemalt 60-tunnist eemalolekut. Kui kalavarud, mille suhtes kehtivad kaaspüügi piirmäärad, moodustavad massiprotsentides suurima osa ühe loomusega võetud saagist, ei käsitata seda kõnealuste kalavarude sihtpüügina ja laev peab viivitamata vahetama asukohta kooskõlas alapunktidega i ja ii, ning
dokumenteerib iga kooskõlas punktiga b läbiviidud proovitraalimise ja kannab püügipäevikusse proovitraalimise algus- ja lõppkoha koordinaadid.
Artikkel 9
Harilik süvameregarneel
Artikkel 9a
Tursk rajoonis 3M
Laevade suhtes, mille pardal on üle 1 250 kg rajoonist 3M püütud turska, kohaldatakse järgmisi kontrollimeetmeid:
laevad lossivad või laadivad ümber rajoonist 3M püütud tursasaaki üksnes artikli 39 kohaselt määratud sadamates;
laev või laeva nimel selle esindaja teatab vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega pädevale sadamaasutusele oma eeldatava saabumisaja, pardal oleva rajoonist 3M püütud hinnangulise tursakoguse ning teabe rajooni või rajoonide kohta, kus muu pardal olev tursasaak püüti;
iga liikmesriik inspekteerib rajoonist 3M püütud tursa lossimist või ümberlaadimist oma sadamates vähemalt 50 % ulatuses ning koostab käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormi kasutades inspekteerimisaruande ning saadab selle 12 tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõpetamise kuupäevast NAFO tegevsekretärile ning koopia komisjonile ja EFCA-le. Kõnealuses aruandes esitatakse kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu kättesaadavat asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal.
Lossitud või ümberlaaditud saagi inspekteerimine toimub järgmiselt:
vähemalt 50 %, kui NAFO kogukvoot 3M rajoonist püütud tursa püügivõimalustest on alla 6 000 tonni, ning
vähemalt 25 %, kui NAFO kogukvoot 3M rajoonist püütud tursa püügivõimalustest on 6 000 – 12 000 tonni.
Artikkel 10
Süvalest
Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega laevade suhtes, mis tegelevad süvalesta püügiga alapiirkonnas 2 ja rajoonides 3KLMNO, kohaldatakse järgmisi meetmeid:
iga liikmesriik jagab talle eraldatud süvalestakvoodi püügiluba omavate laevade vahel;
püügiluba omav laev võib süvalestasaaki lossida ainult NAFO konventsiooni osalise määratud sadamas. Seetõttu määrab iga liikmesriik oma territooriumil ühe või mitu sadamat, kus püügiluba omavad laevad võivad lossida süvalesta;
iga liikmesriik edastab komisjonile kõikide määratud sadamate nimed ja komisjon edastab need NAFO tegevsekretärile. Muudatuste tegemisel edastatakse eelmist nimekirja asendav nimekiri vähemalt 20 päeva enne muudatuse jõustumist;
püügiluba omav laev või laeva nimel selle esindaja teatab vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega sadama pädevale kalanduskontrolli asutusele oma eeldatava saabumisaja, pardal oleva hinnangulise süvalesta üldkoguse ning teabe rajooni või rajoonide kohta, kus saak püüti;
iga liikmesriik inspekteerib süvalesta iga lossimist oma sadamates, kui pardal oleva nimetatud kalavaru kogus moodustab kogupüügist üle 5 % või rohkem kui 2 500 kg, ning koostab käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormi kasutades inspekteerimisaruande ning saadab selle 14 tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõpetamise kuupäevast NAFO tegevsekretärile ning koopia komisjonile ja EFCA-le. Aruandes esitatakse kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu kättesaadavat asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal.
Püügiloaga laevade suhtes, mille pardal oleva väljaspool reguleerimispiirkonda püütud kogusaagi elusmass on üle 50 tonni ja mis sisenevad reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks, kohaldatakse järgmist korda:
laeva kapten teatab NAFO tegevsekretärile ja oma lipuriigi kalapüügi seirekeskusele e-posti või faksi teel hiljemalt 72 tundi enne laeva sisenemist reguleerimispiirkonda pardal oleva saagi koguse, selle koha laius- ja pikkuskraadi, kus laeva kapten kavatseb püüki alustada, sinna kohta saabumise eeldatava aja ja kalalaeva kontaktandmed (näiteks raadio, satelliittelefon või e-post);
inspekteerimislaev, mis kavatseb kalalaeva inspekteerida enne, kui see alustab süvalestapüüki, teatab kalalaevale ja NAFO tegevsekretärile määratud kontrollikoha koordinaadid, mis ei tohi asuda kaugemal kui 60 meremiili kohast, kus laev alustab laeva kapteni hinnangul püüki, ning teavitab sellest teisi inspekteerimislaevu, mis võivad tegutseda reguleerimispiirkonnas;
kalalaev, millele on saadetud teade kooskõlas punktiga b:
suundub määratud kontrollikohta ning
tagab, et laeva pardal oleva saagi lastiplaan vastab reguleerimispiirkonda sisenemisel artikli 25 lõikes 5 sätestatud nõuetele ning tehakse inspektoritele taotluse korral kättesaadavaks;
kalalaev ei tohi püüki alustada enne, kui seda on inspekteeritud kooskõlas käesoleva artikliga, välja arvatud juhul, kui:
laev ei ole saanud ühtegi kinnitust 72 tunni jooksul pärast seda, kui ta on saatnud teate kooskõlas punktiga a, või
inspekteerimislaev ei ole alustanud kavandatud inspekteerimist kolme tunni jooksul määratud kontrollikohta saabumisest.
Artikkel 11
Kalmaar
Alapiirkondades 3 ja 4 on keelatud kalmaari püük ajavahemikus, mis algab 1. jaanuaril kell 00.01 ja lõpeb 30. juunil kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi).
Artikkel 12
Haide kaitse ja varude majandamine
Keelatud on:
eemaldada haiuimesid laeva pardal;
hoida pardal, ümberlaadida ja lossida rümba küljest täielikult eemaldatud haiuimesid.
Kui see on võimalik, siis liikmesriigid:
viivad läbi uuringu, et teha kindlaks viisid püügivahendite muutmiseks selektiivsemaks, et kaitsta haisid;
uurivad peamiste hailiikide peamisi bioloogilisi ja ökoloogilisi parameetreid, elukäiku, käitumisharjumusi ja rändemarsruute ning teevad kindlaks võimalikud kaardistamis- ja poegimisalad ja noorkalade kasvualad.
Artikkel 13
Võrgusilma suurus
Ükski laev ei tohi kalapüügil kasutada järgmiste liikide jaoks ettenähtust väiksema võrgusilmaga võrke:
40 mm – harilik süvameregarneel, sh krevetid (PRA);
60 mm – lühiuimkalmaar (SQI);
280 mm traalikotis ja 220 mm traali kõikides muudes osades – railased (SKA);
130 mm – kõik muud põhjakalad, mis on loetletud käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas;
100 mm – pelaagiline nokk-meriahven (REB) alapiirkonnas 2 ja rajoonides 1F ja 3K ning
90 mm – meriahven (RED), mida püütakse pelaagilise traaliga rajoonides 3O, 3M ja 3LN.
Artikkel 14
Tarvikute kasutamine ja püügivahendite märgistus
Ükski kalalaev ei tohi:
kasutada püügivahendeid, mis ei ole märgistatud kooskõlas tunnustatud rahvusvaheliste standarditega, eelkõige 1967 konventsiooniga, mis käsitleb kalapüüki Põhja-Atlandil, või
kasutada toodreid või samalaadseid pinnal ujuvaid objekte, mis tähistavad kinnitatud püügivahendite asukohta, kui neile ei ole märgitud laeva registreerimisnumbrit.
Artikkel 15
Kaotatud või mahajäetud püügivahendid, püügivahendite ülesleidmine
Reguleerimispiirkonnas kalastava laeva kapten:
tagab, et kalalaeva pardal on kaotatud püügivahendite ülesleidmise seadmed;
teeb juhul, kui püügivahend või selle osa on kaotatud, kõik mõistlikud jõupingutused, et püügivahend võimalikult kiiresti üles leida, ning
ei jäta püügivahendeid tahtlikult maha, välja arvatud ohutuse tagamiseks.
Kui kaotatud püügivahendit ei ole võimalik üles leida, esitab laeva kapten lipuliikmesriigile 24 tunni jooksul järgmised andmed:
laeva nimi ja raadiokutsung;
kaotatud püügivahendi liik;
kaotatud püügivahendite arv;
püügivahendi kaotamise aeg;
püügivahendi kaotamise koht ning
kaotatud püügivahendi leidmiseks laeval võetud meetmed.
Kaotatud püügivahendi leidmisel esitab laeva kapten lipuliikmesriigile 24 tunni jooksul järgmised andmed:
püügivahendi leidnud laeva nimi ja raadiokutsung;
püügivahendi kaotanud laeva nimi ja raadiokutsung (kui need on teada);
leitud püügivahendi liik;
leitud püügivahendite arv;
püügivahendi leidmise aeg ning
püügivahendi leidmise koht.
Artikkel 16
Kalade alammõõt
III PEATÜKK
REGULEERIMISPIIRKONNA OHUALDISTE MEREÖKOSÜSTEEMIDE KAITSE PÕHJALÄHEDASE PÜÜGI EEST
Artikkel 17
Jalajäljekaart (olemasolevad põhjalähedase püügi piirkonnad)
Reguleerimispiirkonnas olemasolevate põhjalähedase püügi piirkondade kaart, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 2, piirneb lääne pool Kanada majandusvööndiga ja ida pool käesoleva määruse lisa punktis 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 4 esitatud koordinaatidega.
Artikkel 18
Põhjalähedase püügi keelu piirkonnad
▼M7 —————
Artikkel 19
Uurimuslik põhjalähedane püük
Liikmesriigid, kelle laevad soovivad tegeleda uurimusliku põhjalähedase püügiga, peavad hindamise eesmärgil:
edastama komisjonile kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 21 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisaga teate kavatsuse kohta viia läbi uurimuslik põhjalähedane püük ja artikli 20 lõikes 1 nõutud hinnangu;
esitama kahe kuu jooksul pärast uurimusliku põhjalähedase püügi lõppemist kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 22 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisaga komisjonile uurimusliku põhjalähedase püügireisi aruande.
Laeva kapten:
alustab uurimuslikku põhjalähedast püüki alles pärast selleks loa saamist vastavalt NAFO komisjoni vastu võetud kaitse- ja rakendusmeetmetele, et vältida uurimusliku püügi olulist kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele;
tagab, et uurimusliku põhjalähedase püügi ajal on laeva pardal teadusvaatleja.
Artikkel 20
Kavandatud uurimusliku põhjalähedase püügi eelhindamine
Lõikes 1 osutatud eelhinnang:
saadetakse komisjonile vähemalt üks nädal enne NAFO teadusnõukogu juunikuise kohtumise algust;
käsitleb kavandatud uurimusliku põhjalähedase püügi hindamise aspekte kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 23 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisaga.
Artikkel 21
Ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamine
Kui lõikes 2 osutatud püügitegevuse (näiteks traalnooda, nakkevõrgu või õngejadaga püügi) käigus püütud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus on lõikes 1 sätestatud piirmäärast suurem, peab laeva kapten:
teatama viivitamata lipu liikmesriigi pädevale asutusele ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamisest, sealhulgas laeva teatatud traalimise või loomuse võtmise lõpppunkti või muu asukohta, mis on lähim ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise täpsele kohale, ja püütud indikaatorliikide koguse (kilogrammides), ning
lõpetama püügi ja liikuma vähemalt 2 meremiili eemale traalimiskoha/loomuse võtmise koha lõpp-punktist suunas, kus indikaatorliikide signaaltaseme edasise ületamise tõenäosus on kõige väiksem. Laeva kapten teeb otsuse omal äranägemisel kogu olemasoleva teabe põhjal.
Iga liikmesriik nõuab, et väljaspool jalajälge asuvates piirkondades kasutatakse kooskõlas artikli 19 lõike 3 punktiga b piisavate teaduslike eriteadmistega vaatlejat, kes:
tuvastab korallid, käsnad ja muud organismid võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasemeni, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 24 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisas esitatud uurimusliku kalapüügi andmete kogumise vormi, ning
esitab tuvastamistulemused laeva kaptenile, et aidata kindlaks määrata nende kogus vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.
Iga liikmesriik:
edastab laeva kapteni poolt esitatud teabe ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltaseme ületamise kohta viivitamata komisjonile, kui püügitegevuse (näiteks traalnooda, nakkevõrgu või õngejadaga püügi) käigus püütud ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide kogus on lõikes 1 sätestatud piirmäärast suurem;
hoiatab viivitamata kõiki oma lipu all sõitvaid kalalaevu indikaatorliikide signaaltaseme ületamisest ning
kehtestab pärast komisjonilt teate saamist võimaluse korral ajutiselt püügikeelu väljaspool jalajälge kahe miili raadiuses ümber teatatud koha, kus ohualdiste mereökosüsteemide indikaatorliikide signaaltase on ületatud.
Komisjon võib pärast NAFO-lt teate saamist avada ajutiselt suletud piirkonna uuesti püügiks.
IV PEATÜKK
LAEVADELE ESITATAVAD NÕUDED JA PRAHTIMINE
Artikkel 22
Laevadele esitatavad nõuded
Liikmesriik edastab komisjonile elektrooniliselt:
käesoleva määruse lisa punktis 25 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 1 ette nähtud vormi kasutades nende laevade nimekirja, mis võivad sõita tema lipu all ja millele ta võib anda loa tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga („teatatud laev”);
viivitamata käesoleva määruse lisa punktis 26 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 2 ette nähtud vormi kasutades teabe teatatud laevade nimekirjast kustutamise kohta.
Kalalaeval lubatakse tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga ainult siis, kui:
ta on kantud teatatud laevade nimekirja;
talle on antud IMO number ning
lipu liikmesriik on talle selliseks kalapüügiks loa andnud („püügiloaga laev”)
Liikmesriik edastab komisjonile elektrooniliselt:
hiljemalt 40 päeva enne kalendriaasta püügitegevuse algust käesoleva määruse lisa punktis 27 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 3 ette nähtud vormi kasutades püügiloa iga nimekirja kantud teatatud laeva kohta, millele ta on andnud loa tegeleda reguleerimispiirkonnas kalapüügiga.
Iga püügiluba sisaldab eelkõige loa kehtivuse algus- ja lõppkuupäeva ning teavet liikide kohta, mille sihtpüük on lubatud, välja arvatud käesoleva määruse lisa punktis 27 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 3 nimetatud erandid. Kui laev kavatseb püüda kalapüügivõimaluste all nimetatud reguleeritud liike, tuleb täpsustada konkreetsed kalavarud, juhul kui reguleeritud liike seostatakse asjaomase piirkonnaga;
käesoleva määruse lisa punktis 28 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 4 esitatud vormi kasutades viivitamata teabe püügiloa peatamise kohta asjaomase püügiloa tühistamise või selle sisu muutmise korral, kui tühistamine või muutmine toimub loa kehtivuse ajal;
kooskõlas punktis a sätestatud menetlusega teabe peatatud püügiloa taastamise kohta.
Ükski kalalaev ei tohi tegutseda reguleerimispiirkonnas, kui tal puuduvad pardal lipuliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud kehtivad dokumendid, milles on laeva kohta esitatud vähemalt järgmised andmed:
laeva nimi, kui see on olemas;
olemasolu korral laeva registreerimissadama või -piirkonna täht (tähed);
laeva registreerimisnumber (registreerimisnumbrid);
IMO number;
laeva rahvusvaheline raadiokutsung, kui see on olemas;
omaniku (omanike) ja vajaduse korral prahtijate nimed ja aadressid;
laeva kogupikkus;
laeva mootori võimsus;
lõikes 10 osutatud mahutavusplaan ning
külmutussüsteemi hinnanguline külmutusvõimsus või teave külmutussüsteemi sertifitseerimise kohta.
Mahutavusplaanil:
näidatakse joonise või kirjeldusena kalade ladustamise kohad, sealhulgas iga kalade ladustamise koha mahutavus kuupmeetrites, ning joonisel esitatakse laeva pikiläbilõige, sealhulgas iga teki plaan, millel asub kalade ladustamise koht, ja külmutite asukohad;
näidatakse iga kalade ladustamise koha iga ukse, luugi ja muu juurdepääsu konkreetne asukoht vaheseinte suhtes;
näidatakse kalade ladustamise mahutite (jahutatavate mereveemahutite) põhimõõdud ja iga mahuti kalibreerimine kuupmeetrites 10 cm intervalliga ning
joonisel tuleb selgelt näidata tegelik mõõtkava.
Artikkel 23
Koostöökord
Kalapüügiks prahtiva konventsiooniosalise kõikide kalapüügivõimaluste või nende osa alusel võib kasutada püügiluba omavaid prahitud laevu (edaspidi „prahitud laev”), millel on õigus sõita teise konventsiooniosalise lipu all, järgmistel tingimustel:
konventsiooniosalisest lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;
ühes kalendriaastas sõlmitakse prahileping ühe kalalaevaga konventsiooniosalise lipuriigi kohta;
prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kumulatiivselt kuni kuus kuud ning
prahtida ei tohi laeva, mille puhul on varem avastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.
Prahtiv konventsiooniosaline esitab enne prahilepingu jõustumise kuupäeva NAFO tegevsekretärile ja prahitud laevale, mille pardal on alati üks koopia, kirjalikult järgmise teabe:
laeva nimi, lipuriigi registreerimisnumber, IMO number ja laeva lipuriik;
olemasolu korral laeva eelmine nimi (eelmised nimed) ja eelmine lipuriik (eelmised lipuriigid);
laeva omaniku (või omanike) ja käitajate nimi ja aadress;
prahilepingu koopia ja prahtiva konventsiooniosalise poolt prahitud laevale väljastatud püügiluba või -litsents ning
laevale eraldatud püügivõimalused.
Kui prahitud laev on liidu kalalaev, teatab lipuliikmesriik komisjonile viivitamata järgmistest sündmustest:
prahilepingu alusel kalapüügi alustamine;
prahilepingu alusel kalapüügi peatamine;
peatatud prahilepingu alusel kalapüügi jätkamine;
prahilepingu alusel kalapüügi lõpetamine.
V PEATÜKK
KALASTAMISE SEIRE
Artikkel 24
Toodete märgistamise nõuded
Töötlemisel märgistatakse kõik reguleerimispiirkonnas püütud liigid nii, et on võimalik eristada kõiki kalaliike ja tootekategooriaid. Kõigi liikide märgistusel tuleb esitada järgmised andmed:
kalalaeva nimi;
iga liigi kolmetäheline kood, mis on nimetatud käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas;
hariliku süvameregarneeli puhul püügikuupäev;
reguleerimispiirkond ja püügirajoon ning
toote esitusviisi kood, mis on nimetatud käesoleva määruse lisa punktis 29 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.K lisas.
Igale pakendile märgitakse ainult:
üks tootekategooria;
üks püügirajoon;
üks püügikuupäev (hariliku süvameregarneeli puhul) ning
üks liik.
Artikkel 25
Saagi seire
Kõik kalalaevad peavad püügipäevikut, mida säilitatakse laeva pardal vähemalt 12 kuud ja kuhu kantakse kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 30 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.A lisaga järgmised andmed, mis on:
täpsed andmed traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi kohta rajoonide kaupa;
iga traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi jaotus, sealhulgas iga kalavaru kogus (elusmassi kilogrammides), mis hoitakse laeva pardal, lastakse vette tagasi, lossitakse või laaditakse ümber käimasoleva püügireisi ajal.
Kõik kalalaevad peavad toodangupäevikut, mida säilitatakse laeva pardal vähemalt 12 kuud ja milles:
registreeritakse iga liigi ja tooteliigi kumulatiivne päevatoodang kilogrammides eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.01 ja lõpeb kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi);
registreeritakse iga liigi ja tooteliigi toodang rajoonide kaupa;
loetletakse teisendustegurid, mida kasutades arvestatakse iga tooteliigi toodangu kaal ümber eluskaaluks püügipäevikusse kandmisel;
registreeritakse kõik kanded kooskõlas artikliga 24, ning
kui tootmine toimus inspekteerimise päeval, tehakse inspektori taotluse korral talle kättesaadavaks teave sellel päeval töödeldud saagi kohta.
Kõikidel kalalaevadel on lastiplaan:
milles on selgelt näidatud:
eri liikide asukoht igas lastiruumis ja nende liikide kogused tootekaalu kilogrammides;
iga lastiruumi asukoht, kus hoitakse rajoonis 3L ja rajoonis 3M püütud krevetti, sealhulgas kreveti kogus kilogrammides rajooni kohta;
toote ülaltvaade igas lastiruumis;
mida ajakohastatakse iga päev eelmise päeva kohta, mis algab kell 00.01 ja lõpeb kell 24.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), ning
mida hoitakse pardal, kuni kogu saak on laevalt täielikult lossitud.
Kõik kalalaevad edastavad oma kalapüügi seirekeskusele elektrooniliselt käesoleva määruse lisa punktides 31 ja 32 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D ja II.F lisas esitatud vormidele ja sisule vastavad aruanded, mis sisaldavad järgmist teavet:
saak sisenemisel (COE): reguleerimispiirkonda saabumisel laeva pardal oleva saagi kogus liikide kaupa; see teave esitatakse vähemalt kuus tundi enne laeva sisenemist reguleerimispiirkonda;
saak väljumisel (COX): reguleerimispiirkonnast väljumisel laeva pardal oleva saagi kogus liikide kaupa; see teave esitatakse vähemalt kuus tundi enne laeva väljumist reguleerimispiirkonnast;
saagiaruanne (CAT): pardal hoitud ja vette tagasi lastud saagi kogus liikide kaupa aruandele eelneval päeval iga rajooni kohta, sealhulgas nullpüük; see teave esitatakse iga päev enne kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), kui see ei ole esitatud COX-aruandes (saak väljumisel); kõikide liikide kohta teatatakse nii pardal hoitud kui ka vette tagasi lastud saagi arvestuses nullpüügist kolmetähelise koodiga MZZ (liigitamata merekala) ning nende kogus tähistatakse numbriga 0, nagu on esitatud järgmises näites (//CA/MZZ 0//ja//RJ/MZZ 0//);
saak pardal (COB): selle teabe esitavad kõik rajoonis 3L harilikku süvameregarneeli püüdvad laevad rajooni 3L sisenemisel ja sealt väljumisel tund aega enne rajooni 3L piiri ületamist;
ümberlaadimine (TRA):
doonorlaevad, millelt saak ümber laaditakse, saadavad teate vähemalt 24 tundi enne ümberlaadimist, ning
pealelaadivad laevad saadavad teate hiljemalt üks tund pärast ümberlaadimist;
lossimissadam (POR): laevad, millele saak ümber laaditi, saadavad teate vähemalt 24 tundi enne lossimist.
Saagist teatatakse liigi tasandil selle kolmetähelise koodiga, mis on esitatud käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas, või kui liik ei ole esitatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas, kasutatakse FAO veeteaduste ja kalanduse teabesüsteemi liikide nimekirja kalandusstatistika jaoks. Samuti registreeritakse iga loomuse kohta püütud haide hinnanguline kaal.
Lipuriigi kalapüügi seirekeskus teatab tema lipu all sõitvalt laevalt saadud tühistamisteate vastuvõtmisest viivitamata komisjonile.
Iga liikmesriik:
teatab esialgsed kuu püügikogused liikide ja kalavarupiirkondade kaupa ning esialgsed rajooni 3M hariliku süvameregarneeli püügi päevad, sõltumata sellest, kas talle on eraldatud asjaomaste kalavarude jaoks kvoot või püügikoormus või mitte. Liikmesriik edastab need aruanded komisjonile 20 päeva jooksul pärast püügi toimumise kalendrikuu lõppu;
tagab, et püügipäeviku teave esitatakse 60 päeva jooksul pärast iga püügireisi lõppemist komisjonile kas XML (Extensible Markup Language) või Microsoft Exceli failivormingus ning et esitatakse vähemalt käesoleva määruse lisa punktis 33 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.N lisas nimetatud teave.
Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a ei kohaldata, kui kogu saagist on teatatud vastavalt lõikele 6.
Artikkel 26
Laevaseiresüsteem
Kõik reguleerimispiirkonnas tegutsevad kalalaevad peavad olema varustatud satelliitseiresüsteemi seadmega, mis suudab pidevalt ja automaatselt edastada vähemalt kord tunnis maismaal asuvale kalapüügi seirekeskusele nende asukoha ja järgmised laevaseiresüsteemi andmed:
laeva tunnusandmed;
laeva viimati määratud asukoht (pikkus- ja laiuskraad), kusjuures määramisviga on kuni 500 meetrit ja usaldusvahemik on 99 %;
asukoha kindlaksmääramise kuupäev ja kellaaeg koordineeritud maailmaaja järgi ning
laeva kurss/suund ja kiirus.
Iga liikmesriik tagab, et tema kalapüügi seirekeskus:
saab lõikes 1 nimetatud asukohaandmed ja registreerib need järgmiste kolmetäheliste koodidega:
„ENT” – reguleerimispiirkonda sisenemisel laeva poolt edastatud esimesed laevaseiresüsteemi asukohaandmed;
„POS” – reguleerimispiirkonnas asuva laeva poolt edastatud kõik järgmised laevaseiresüsteemi asukohaandmed ning
„EXI” – reguleerimispiirkonnast väljumisel laeva poolt edastatud esimesed laevaseiresüsteemi asukohaandmed;
on varustatud arvutiriistvara ja -tarkvaraga, mis võimaldavad andmete automaatset töötlemist ja elektroonilist edastamist, kohaldab varundamis- ja taastamisprotseduure ning säilitab kalalaevadelt saadud andmeid elektroonilisel kujul vähemalt kolm aastat ning
teatab komisjonile ja EFCA-le viivitamata kalapüügi seirekeskuse nime, aadressi, telefoninumbri, teleksi numbri, e-posti aadressi või faksinumbri ning nende muudatused.
Lipuliikmesriik tagab, et:
tema kalapüügi seirekeskus edastab laevaseiresüsteemi asukohaandmed NAFO tegevsekretärile ning saadab koopia komisjonile ja EFCA-le niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast nende saamist, ning võib anda tema lipu all sõita võivatele kalalaevadele loa edastada laevaseiresüsteemi asukohaandmed satelliittelefoni, e-posti, raadio, faksi või teleksi teel otse NAFO tegevsekretärile ning
NAFO tegevsekretärile edastatud laevaseiresüsteemi asukohaandmed on kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 34 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.E lisas sätestatud ja käesoleva määruse lisa punktis 31 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D lisas üksikasjalikumalt kirjeldatud andmevahetusvormiga.
VI PEATÜKK
VAATLUSKAVA
Artikkel 27
Vaatlusprogramm
Erandina lõikest 2 ja tingimusel et NAFO ei ole nõudnud suurema arvu vaatlejate kohalolekut, võib liikmesriik lubada, et tema lipu all sõitvate kalalaevade pardal on vaatlejad kohal vähem kui 100 %, ent mitte vähem kui 25 % tema laevastiku püügireisidest või päevadest, mil kalalaevad viibivad aasta jooksul reguleerimispiirkonnas, tingimusel et nende kalalaevade, mille pardal ei ole vaatlejat, lipuliikmesriik:
tagab, et asjaomased laevad püüavad sihtliike piirkondades, kus tõenäoliselt püütakse kaaspüügina väga väheselt määral muid kalaliike;
tagab, et laev täidab kõiki reaalajas aruandluse nõudeid;
inspekteerib füüsiliselt või hindab vajaduse korral muul viisil riskihinnangu saamisel asjaomase laeva iga lossimist oma sadamates vastavalt siseriiklikele seire- ja järelevalvemenetlustele. Kui käesoleva määruse rikkumine on tuvastatud ja kinnitust leidnud, koostab ta inspekteerimisaruande käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormil ja edastab selle komisjonile võimalikult kiiresti pärast seda, kui rikkumine on kinnitust leidnud;
nii kiiresti kui võimalik enne püügireisi edastab komisjonile järgmise teabe:
laeva nimi, IMO number ja rahvusvaheline raadiokutsung;
asjaolud, mis toetavad otsust näha ette erand 100 % kohalolekust;
esitab komisjonile igal aastal 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta aruande, mis sisaldab kogu asjakohase püügitegevuse võrdlust, tuues välja erinevused selliste püügireiside vahel, mil laeva pardal viibis vaatleja ja mil vaatleja puudus. Komisjon edastab selle teabe NAFO tegevsekretärile iga aasta 1. märtsiks.
Iga liikmesriik:
saadab igal aastal enne seda, kui tema lipu all sõitvad laevad alustavad kalapüüki reguleerimispiirkonnas, komisjonile ajakohastatud nimekirja vaatlejatest (nimi ja asjakohasel juhul identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav), keda ta kavatseb lähetada reguleerimispiirkonnas tegutsevatele laevadele, mis võivad sõidavad tema lipu all;
nõuab, et tema lipu all sõitvate laevade pardal oleks vaatleja, kes on kantud punktis a osutatud nimekirja vastavalt käesolevale vaatlusprogrammile;
tagab võimaluse korral, et samu vaatlejaid ei lähetataks sama laeva järjestikustele püügireisidele;
tagab, et vaatlejad on varustatud merel kahepoolset sidet võimaldava autonoomse sideseadmega;
võtab oma lipu all sõitvatel laevadel asjakohaseid meetmeid, millega tagada vaatlejatele nende kohustuste täitmisel turvalised töötingimused, kaitse, julgeolek ja heaolu vastavalt rahvusvahelistele standarditele või suunistele;
tagab, et vaatlejad käsitlevad kõiki kalapüügiga seotud andmeid ja teavet, mida nad oma lähetuse ajal kogusid, sealhulgas fotosid ja videosid, vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele;
edastab elektrooniliselt ja viivitamata pärast lõike 11 punktis e osutatud igapäevase vaatlejaaruande saamist selle NAFO tegevsekretärile.
Kui liikmesriik saab vaatlejalt tema lipu all sõita võiva laeva kohta vaatlejaaruande, milles teatatakse, et esineb lahknevusi kaitse- ja rakendusmeetmetest, või teatatakse mingist juhtumist, sealhulgas igasugustest vaatlejate tõkestamise, heidutamise, häirimise või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamise juhtumitest, teeb liikmesriik järgmist:
käsitleb aruannet äärmiselt delikaatselt ja diskreetselt vastavalt kohaldatavatele konfidentsiaalsusnõuetele;
hindab vaatlejaaruandes välja toodud lahknevusi ja võtab kõik asjakohaseks peetavad järelmeetmed;
koostab aruande järelmeetmete kohta ning esitab selle komisjonile.
Nende laevadele lähetatud vaatlejad täidavad vähemalt järgmisi allpool loetletud kohustusi:
täidavad lisa punktis 35 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisa kohase vaatleja püügireisiaruande, märkides, et andmeid kogutakse atlandi polaarhaide kohta, minimeerides seejuures valimisse kuuluvate isendite kahjustusi;
edastavad iga päev enne kella 12.00 (UTC) lipuliikmesriigi kalapüügi seirekeskusele kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 36 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.G lisaga eelmise päeva aruande rajoonide kaupa sõltumata sellest, kas laev püüdis või mitte;
teatavad kalapüügi seirekeskusele viivitamata kõikidest käesoleva määruse rikkumistest ning vaatlejate tõkestamise, heidutamise, häirimise või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamise juhtumitest;
jälgivad toodete märgistamise, toodangupäeviku ja lastiplaani vastavust artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuetele ning kannavad vaatleja püügireisiaruandesse kõik avastatud lahknevused;
registreerivad kõik täheldatud katkestused või häired laevaseiresüsteemis;
esitavad lisa punktis 35 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisa kohase teabe kalapüügi seirekeskusele ja sadamariigile elektrooniliselt niipea kui võimalik pärast reguleerimispiirkonnast lahkumist ja hiljemalt laeva lossimiseks sadamasse saabumisel;
on merel või laeva saabumisel sadamasse inspektoritele püügitegevusega seotud teabe andmiseks kättesaadavad;
säilitavad üksikasjalikud andmed, sealhulgas asjakohased fotod ja videosalvestised, käesoleva määruse rikkumise juhtumitega seotud asjaolude ja teabe kohta, nende edastamiseks kalapüügi seirekeskusele esimesel võimalusel ja hiljemalt laeva lossimiseks sadamasse saabumisel.
Liikmesriigi lipu all sõitvate laevade kaptenid:
teevad koostööd ja osutavad abi, mis võib olla vajalik vaatleja ülesannete täitmiseks, sealhulgas tagavad vaatlejale vajaliku juurdepääsu pardal hoitavale saagile ja tagasiheitele ning saagi registreerimise dokumentidele (nt püügipäevikule, toodangupäevikule, lastiplaanile);
tagavad vaatleja toitlustamise ja majutamise laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel. Kui laeva juhtkonnale ette nähtud tasemel majutamine ei ole võimalik, tagatakse vaatleja majutamine nimetatud tasemele võimalikult lähedasel tasemel, ent mitte madalamal tasemel kui laevaperele ette nähtud majutamise tase;
tagavad vaatlejatele nende kohustuste täitmiseks vajaliku juurdepääsu kõikidesse laeva osadesse, sealhulgas laeva lastiruumi(desse), tootmisala(de)le, sillale, prügitöötlemisseadmetele ning navigatsiooni- ja sideseadmetele;
hoiduvad isiklikult või oma agentide, töötajate või meeskonnaliikmete kaudu takistamast, ähvardamast, segamast või mõjutamast vaatlejaid nende kohustuste täitmisel ning andmast neile altkäemaksu või seda üritamast ning ohustamast nende turvalisust;
kaasavad vaatleja kõikidesse laeva pardal läbiviidavatesse hädaolukorraõppustesse; ning
teavitavad vaatlejat, kui inspektorite rühm on teatanud oma kavatsusest tulla laeva pardale. ning
tagavad vaatlejale laeva pardal igal ajal takistamatu sõltumatu internetiühenduse, välja arvatud juhul, kui vaatlejal on täielikult toimiv kahesuunaline satelliitsideseade.
VII PEATÜKK
ÜHINE INSPEKTEERIMISE JA JÄRELEVALVE KAVA
Artikkel 28
Üldsätted
Kui mingil ajal viibib reguleerimispiirkonnas liikmesriikide kalalaevu rohkem kui 15, tagavad EFCA ja liikmesriik, et sel ajal viibib:
inspektor või muu pädev ametiisik reguleerimispiirkonnas või
pädev ametiisik NAFO konventsiooni osalise territooriumil, mis külgneb konventsiooni alaga;
liikmesriigid reageerivad viivitamata kõikidele teadetele nende lipu all sõitva kalalaeva rikkumiste kohta reguleerimispiirkonnas.
Välja arvatud juhul, kui kava jaoks määratud inspektorid ja inspektoripraktikandid inspekteerivad kavas osaleva liikmesriigi lipu all sõitvat kalalaeva, tagab asjaomane liikmesriik kooskõlas oma siseriikliku õigusega, et need inspektorid ja praktikandid:
tegutsevad jätkuvalt tema kontrolli all;
rakendavad kava sätteid;
ei võta laeva pardale kaasa relvi;
hoiduvad liidu vetes kehtivate õigusnormide rakendamisest;
järgivad üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, menetlusi ja tavasid, mis puudutavad inspekteeritava laeva ja selle laevapere ohutust;
ei sekku püügitegevusse ega kalandustoodete ladustamisse ning hoiduvad nii palju kui võimalik tegevusest, mis kahjustaks pardal oleva saagi kvaliteeti, ning
avavad mahutid nii, et neid oleks hõlbus kiiresti uuesti sulgeda, ümber pakkida ja lõpuks hoiustada.
Artikkel 29
Teavitamisnõuded
Iga liikmesriik saadab hiljemalt iga aasta 1. novembril EFCA-le (ja koopia komisjonile) järgmise teabe, millega tagatakse, et NAFO tegevsekretärile on edastatud järgmine teave:
reguleerimispiirkonnas toimunud rikkumistest viivitamatu teatamise kontaktpunktina tegutseva pädeva asutuse kontaktandmed ning hilisemad muudatused nimetatud andmetes, mis edastatakse hiljemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist;
kava juurde määratud inspektorite ja inspektoripraktikantide nimed ning iga inspekteerimisaluse nimi, raadiokutsung ja kontaktandmed sidepidamiseks. Liikmesriik teatab edastatud andmete muutmisest võimaluse korral mitte hiljem kui 60 päeva ette.
Artikkel 30
Järelevalvemenetlus
Kui inspektor märkab reguleerimispiirkonnas olevat kalalaeva, mis võib sõita NAFO konventsiooni osalise lipu all ja mille puhul on põhjust kahtlustada käesoleva määruse ilmset rikkumist, ning kui viivitamatu inspekteerimine ei ole otstarbekas, siis inspektor:
täidab käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisa kohaselt järelevalvearuande vormi. Kui inspektor on hinnanud loomuse kogust ja saagi koostist, märgitakse järelevalvearuandesse kogu asjaomane teave loomuse koostise kohta ning koguse hindamisel kasutatud meetod;
salvestab laeva fotod ja registreerib fotode tegemise asukoha, kuupäeva ja kellaaja ning
edastab järelevalvearuande ja fotod viivitamata asjaomasele pädevale asutusele.
Järelevalvearuande saanud liikmesriigi pädev asutus teeb viivitamata järgmist:
edastab järelevalvearuande EFCA-le, kes esitab selle viivitamata NAFO tegevsekretärile edastamiseks laeva konventsiooniosalisest lipuriigile;
edastab tehtud fotode koopiad EFCA-le, kes omakorda edastab need laeva konventsiooniosalisest lipuriigile või lipuliikmesriigile, kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev;
tagab tõendite turvalisuse ja säilitamise järgmisteks inspekteerimisteks.
Artikkel 31
Pardaleminek ja konventsiooniosalise inspekteerimismenetlused
Iga liikmesriik tagab, et kava raames inspekteerimist läbi viies tema inspektorid:
teatavad kalalaevale enne pardaleminekut rahvusvahelist signalisatsioonikoodi kasutades raadio teel inspekteerimisaluse nime;
heiskavad nii inspekteerimislaeval kui ka inspektorite pardaleminekuks kasutataval laeval käesoleva määruse lisa punktis 39 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.E lisas kujutatud vimpli;
tagavad, et inspekteerimislaev viibib pardalemineku ajal kalalaevast ohutus kauguses;
ei nõua, et kalalaev peatuks või manööverdaks püügivahendite vedamise, vettelaskmise või pardale hiivamise ajal;
piiravad kontrollirühma kuni nelja inspektoriga, sealhulgas inspektoripraktikant, kes võib kontrollirühmaga kaasas olla ainult väljaõppe eesmärgil. Kui inspektoritega on kaasas inspektoripraktikant, tutvustavad inspektorid pardaleminekul praktikanti laeva kaptenile. Inspektoripraktikant ainult jälgib inspekteerimist, mille viivad läbi volitatud inspektorid, ega sekku mingil viisil kalalaeva tegevusse;
esitavad pardaleminekul laeva kaptenile oma isikut tõendava dokumendi, mille on välja andnud NAFO tegevsekretär kooskõlas kaitse- ja rakendusmeetmete artikli 32 lõike 3 punktiga b;
piiravad inspekteerimise nelja tunniga või võrgu pardale hiivamiseks ning nii võrgu kui ka saagi inspekteerimiseks vajaliku ajavahemikuga, olenevalt sellest, kumb on pikem, välja arvatud:
rikkumise korral või
kui inspektori hinnangul erineb pardal oleva saagi kogus püügipäevikusse märgitud kogusest; sel juhul pikendab inspektor inspekteerimist ühe tunni võrra, et kontrollida arvutusi ja menetlusi ning uurida uuesti asjakohaseid dokumente, mida kasutati reguleerimispiirkonnas püütud saagi ja laeva pardal oleva saagi arvutamiseks;
koguvad vaatlejalt saadud asjakohast teavet, mida kasutatakse käesolevale määrusele vastavuse kindlakstegemiseks.
Artikkel 32
Laeva kapteni ülesanded inspekteerimise ajal
Iga laeva kapten võtab inspekteerimise hõlbustamiseks vajalikke meetmeid:
tagades, et kui inspekteerimislaev on teatanud inspekteerimise alustamisest, siis haalatavaid võrke ei hiivata pardale vähemalt 30 minuti jooksul pärast inspekteerimislaevalt teate saamist;
hõlbustades inspekteerimisaluse taotlusel ja kooskõlas hea meretavaga inspektorite pardaletulekut;
võimaldades kasutada laevatrappi kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 40 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.G lisaga;
tagades, et mehhaaniline lootsitõstuk on ohutu ja kasutuskõlblik ning liikumine tõstuki ja teki vahel on ohutu;
võimaldades inspektoritele juurdepääsu kõikidele asjakohastele aladele, tekkidele ja ruumidele, töödeldud ja töötlemata saagile, võrkudele ja muudele püügivahenditele, varustusele ja kõikidele asjakohastele dokumentidele, mida on vaja käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks;
registreerides ja esitades inspektorite nõudmisel iga kooskõlas artikli 8 lõike 1 punkti b alapunktiga iii läbi viidud proovitraalimise algus- ja lõppkoha koordinaadid;
esitades inspektori nõudmisel registreerimisdokumendid, kalade hoiuruumide joonised ja kirjeldused, toodangupäevikud ja lastiplaanid ning osutades abi, mida inspektor mõistlikult vajab, et teha kindlaks, kas tegelik saagi ladustamine vastab lastiplaanile;
hoidudes sekkumast inspektorite ja vaatlejate vahelisse suhtlemisse, sealhulgas austades privaatsust, mida inspektorid ja vaatlejad vajavad oma ülesannete täitmiseks;
hõlbustades inspektoritel töödeldud kala näidiste kogumist liikide kindlakstegemiseks DNA analüüsi abil;
võttes meetmeid, mis võivad olla vajalikud inspektorite pandud plommide puutumatuse tagamiseks ja pardale jäävate tõendite terviklikkuse säilitamiseks kuni lipuriigilt teistsuguste juhiste saamiseni;
allkirjastades inspekteerimisaruande osa, milles kinnitatakse plommide panemist, et tagada tõendite säilimine, kui on pandud plommid ja/või kogutud tõendid;
lõpetades kalapüügi, kui inspektorid seda nõuavad kooskõlas artikli 35 lõike 2 punktiga b;
lubades inspektoritel nende taotlusel kasutada laeva sideseadmeid ja töötajat teadete saatmiseks ja vastuvõtmiseks;
eemaldades inspektorite taotlusel püügivahendite mis tahes osa, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt lubatud;
andes inspektoritele, kui nad on teinud püügipäevikutesse kandeid, kõikide nende lehekülgede ärakirjad, kuhu sellised kanded on tehtud, ja allkirjastades inspektorite nõudmisel kõik leheküljed, et kinnitada ärakirja õigsust, ning
lõpetades inspektorite nõudmisel kalapüügi kuni:
inspektorid on lõpetanud inspekteerimise ja kogunud kõik tõendid ning
laeva kapten on allkirjastanud punktis k osutatud inspekteerimisaruande osa.
Artikkel 33
Inspekteerimisaruanne ja järelmeetmed
Inspekteerimisaruandes:
käsitatakse püügireisi käimasolevana, kui inspekteeritud laeva pardal on selle reisi ajal reguleerimispiirkonnas püütud saak;
toodangupäeviku kannete võrdlemisel püügipäeviku kannetega arvestavad inspektorid toodangu kogukaalu ümber eluskaaluks, võttes liidu kalalaevade puhul aluseks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 ( 5 ) XIII, XIV ja XV lisas esitatud teisendustegurid nimetatud lisadega hõlmamata liikide ja esitusviiside puhul ning teistel juhtudel kapteni kasutatavaid teisendustegureid;
inspektorid:
teevad püügipäeviku sissekannete põhjal liigiti ja rajooniti kokkuvõtte laeva saagi kohta, mis on käimasoleva püügireisi jooksul püütud reguleerimispiirkonnas;
esitavad kokkuvõtte ning dokumenteeritud püügi ja hinnanguliselt pardal oleva saagi erinevused inspekteerimisaruande asjaomastes punktides;
allkirjastavad inspekteerimise lõppedes inspekteerimisaruande ja esitavad selle laeva kaptenile allkirjastamiseks ja märkuste tegemiseks ning tunnistajatele, kes võivad soovida esitada oma seisukoha;
teavitavad viivitamata asjaomast pädevat asutust ja edastavad talle teabe ja fotod 24 tunni jooksul või esimesel võimalusel ning
esitavad inspekteerimisaruande koopia laeva kaptenile, tehes nõuetekohaselt märke kõnealuse aruande asjaomasesse osasse, kui laeva kapten keeldub seda vastu võtmast.
Artikkel 34
Rikkumistega seotud menetlused
Iga inspekteeriv liikmesriik tagab, et käesoleva määruse rikkumise avastamisel tema inspektorid:
dokumenteerivad rikkumise inspekteerimisaruandes;
teevad märke inspekteeritud laeva püügipäevikusse või muusse asjakohasesse dokumenti ja allkirjastavad selle, täpsustades rikkumise kuupäeva, geograafilised koordinaadid ja laadi, ning teevad igast asjakohasest sissekandest ärakirja ja nõuavad laeva kaptenilt ärakirja õigsuse tõendamist allkirjaga igal ärakirja leheküljel;
teevad fotod püügivahenditest, saagist ja muudest tõenditest, mida inspektor peab seoses rikkumisega vajalikuks;
kinnitavad vajaduse korral turvaliselt käesoleva määruse lisa punktis 42 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.F lisas kujutatud NAFO inspekteerimisplommi ning dokumenteerivad selle tegevuse ja iga plommi seerianumbri nõuetekohaselt inspekteerimisaruandes;
nõuavad, et laeva kapten:
allkirjastaks tõendite säilimise tagamiseks inspekteerimisaruande asjaomase osa, kinnitades plommide panemist, ning
esitaks inspekteerimisaruande asjaomases osas kirjaliku selgituse;
nõuavad, et laeva kapten eemaldaks püügivahendite mis tahes osa, mis ei ole käesoleva määruse kohaselt lubatud, ning
teatavad pardal viibivale vaatlejale rikkumisest.
Inspekteeriv liikmesriik:
edastab tema inspektorite poolt teatatud rikkumise kohta kirjaliku teate 24 tunni jooksul rikkumise avastamisest komisjonile ja EFCA-le, kes omakorda edastab selle konventsiooniosalisest lipuriigi või liikmesriigi (kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev) pädevale asutusele ning NAFO tegevsekretärile. Kõnealune kirjalik teade sisaldab käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisa kohase inspekteerimisaruande rikkumisi käsitlevas osas esitatud teavet; selles viidatakse asjaomastele meetmetele ja kirjeldatakse üksikasjalikult rikkumisteate väljastamise aluseid ja seda kinnitavaid tõendeid; võimaluse korral lisatakse fotod püügivahenditest, saagist ja muudest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rikkumisega seotud tõenditest;
edastab inspekteerimisaruande viie päeva jooksul pärast inspekteerimislaeva sadamasse naasmist komisjonile ja EFCA-le.
EFCA esitab inspekteerimisaruande NAFO tegevsekretärile.
Artikkel 35
Täiendav menetlus tõsise rikkumise korral
Järgmised rikkumised kujutavad endast määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 tähenduses tõsist rikkumist:
püük nn ühiskvoodi alusel, teavitamata sellest eelnevalt komisjoni ja EFCAt, mis on vastuolus artikliga 5;
püük ühiskvoodi alusel rohkem kui viis tööpäeva pärast püügikeelu kehtestamist, mis on vastuolus artikliga 5;
sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium või mille püük on keelatud, mis on vastuolus artikliga 6;
kalavaru või liikide sihtpüük pärast seda, kui lipuliikmesriik on kehtestanud püügikeelu ja teatanud sellest komisjonile, mis on vastuolus artikliga 6;
püük suletud piirkonnas, mis on vastuolus artikli 9 lõikega 5 või artikliga 18;
püük põhjalähedaste püügivahenditega põhjalähedaseks püügitegevuseks suletud piirkonnas, mis on vastuolus III peatükiga;
püük keelatud võrgusilma suuruse, võre või resti trellide vahe suuruse kasutamisega, või püük ilma sortimisvõresid või -reste kasutamata, mis on vastuolus artikliga 13 või artikliga 14;
püük ilma kehtiva püügiloata;
saagi ebaõige registreerimine, mis on vastuolus artikliga 25;
satelliitseiresüsteemi puudumine või selle toimimise häirimine, mis on vastuolus artikliga 26;
saagiga seotud teadete edastamata jätmine, mis on vastuolus artikli 12 lõikega 1 või artikliga 25;
inspektorite või vaatlejate tõkestamine, heidutamine, häirimine või muul viisil nende kohustuste täitmise takistamine või mis tahes muul viisil kaudse surve avaldamine;
rikkumise toimepanemine ajal, kui laeva pardal puudub vaatleja;
uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või hävitamine, sealhulgas plommide lõhkumine või rikkumine ja plommiga suletud alale juurdepääsu saamine;
inspektoritele võltsitud dokumentide või valeteabe esitamine, mis võib takistada tõsise rikkumise avastamist;
lossimine, ümberlaadimine või muude sadamateenuste kasutamine:
sadamas, mis ei ole määratud sadam kooskõlas artikli 39 lõikega 1, või
ilma artikli 39 lõikes 6 osutatud sadamariigi loata;
artikli 41 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmine;
vaatleja pardale võtmata jätmine, kui see on nõutav.
Inspektor tegutseb tõsise rikkumise toime pannud laeva suhtes järgmiselt:
võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada tõendite turvalisus ja säilimine, sealhulgas plommides vajaduse korral laeva lastiruumi ja/või püügivahendid täiendavaks inspekteerimiseks;
nõuab, et laeva kapten lõpetaks püügitegevuse, mis kujutab endast tõsist rikkumist, ning
teavitab viivitamata asjaomast pädevat asutust ning edastab talle 24 tunni jooksul teabe ja võimaluse korral fotod. Teabe saanud pädev asutus teatab sellest kooskõlas artikliga 34 konventsiooniosalisest lipuriigile või liikmesriigile, kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev.
Kui tõsine rikkumine puudutab laeva, mis võib sõita tema lipu all, tegutseb lipuliikmesriik järgmiselt:
kinnitab viivitamata asjakohase teabe ja fotode kättesaamist;
tagab, et inspekteeritud laev ei jätka püüki kuni edasise teateni;
vaatab kogu olemasolevat teavet ja kõiki materjale kasutades juhtumi 72 tunni jooksul läbi, nõuab, et laev suunduks viivitamata sadamasse tema järelevalve all läbiviidavaks täielikuks inspekteerimiseks, kui on ilmne, et toimunud on mõni järgmistest tõsistest rikkumistest:
sellise kalavaru sihtpüük, mille suhtes kehtib moratoorium;
sellise kalavaru sihtpüük, mille püük on keelatud vastavalt artiklile 6;
saagi ebaõige registreerimine, mis on vastuolus artikliga 25 või
sama tõsise rikkumise kordamine kuue kuu jooksul.
Kui lõike 3 punkt c ei ole kohaldatav, siis lipuliikmesriik:
lubab laeval jätkata püüki. Sel juhul esitab lipuliikmesriik komisjonile hiljemalt kaks päeva pärast rikkumisteadet kirjaliku põhjenduse, miks laevale ei antud korraldust suunduda sadamasse. Komisjon edastab selle põhjenduse NAFO tegevsekretärile, või
nõuab, et laev suunduks viivitamata sadamasse tema järelevalve all läbiviidavaks täielikuks füüsiliseks läbiotsimiseks.
Artikkel 36
Rikkumiste menetlemine
Kui tõsise rikkumise paneb toime laev, mis sõidab tema lipu all, siis liikmesriik:
korraldab täieliku uurimise, sealhulgas otsib kalalaeva vajaduse korral esimesel võimalusel füüsiliselt läbi;
teeb koostööd NAFO konventsiooni inspekteeriva osalise või inspekteeriva liikmesriigiga, kui see on lipuliikmesriigist erinev, et säilitada tõendeid ja tagada järelevalveahel kujul, mis toetab menetluse läbiviimist kooskõlas tema õigusaktidega;
algatab laeva eest vastutavate isikute suhtes viivitamata kohtu- või haldusmenetluse kooskõlas siseriiklike õigusaktidega ning
tagab, et kohaldatavad karistused rikkumiste eest ning niivõrd kui see on siseriiklike õigusaktide alusel võimalik korduvate tõsiste rikkumiste eest, eelkõige artikli 35 lõike 3 punkti c alapunktide iii ja iv alusel tuvastatud rikkumiste eest, oleksid piisavalt karmid, et tulemuslikult tagada nõuete täitmine, hoida ära edasised rikkumised või nende kordumine ning võtta rikkujatelt rikkumisest saadav kasu.
Lõike 1 punktides c ja d nimetatud kohtu- või haldusmenetlused ja karistused võivad sõltuvalt rikkumise tõsidusest ja kooskõlas siseriikliku õigusega olla muu hulgas järgmised:
rahatrahvid;
laeva, keelatud püügivahendite ja saagi arestimine;
püügiloa peatamine või kehtetuks tunnistamine; ning
kalapüügivõimaluste vähendamine või tühistamine;
rangemad või täiendavad aruandluse nõuded, näiteks aruannete esitamise suurem sagedus või täiendavate andmete esitamine ning
rangemad või täiendavad seirenõuded, näiteks vaatleja või inspektori pardale saabumine või elektroonilise kaugseire paigaldamine, mida rakendatakse reguleerimispiirkonnas tegutsevate kalalaevade suhtes kooskõlas asjakohaste tehniliste kirjeldustega.
Lipuliikmesriik ja sadamaliikmesriik esitavad viivitamata komisjonile:
teabe lõike 1 punktides c ja d osutatud kohtu- või haldusmenetluste ja karistuste kohta;
niipea kui võimalik, kuid hiljemalt neli kuud pärast tõsise rikkumise toimumist aruande uurimise edenemise kohta, sealhulgas andmed rikkumisega seoses võetud või algatatud meetmete kohta ning
uurimise lõppedes aruande lõpptulemuse kohta.
Artikkel 37
Liikmesriigi aruanded inspekteerimise, järelevalve ja rikkumiste kohta
Iga liikmesriik esitab komisjonile ja EFCA-le iga aasta 1. veebruariks kooskõlas kavaga aruande järgmiste andmetega:
tema lipu all sõitvatel laevadel ja NAFO konventsiooni teiste osaliste lipu all sõitvatel kalalaevadel tehtud inspekteerimiste arvu eelmisel kalendriaastal;
kõikide kalalaevade nimed, mille kohta tema inspektorid on väljastanud rikkumisteate, sealhulgas inspekteerimise kuupäev ja koht ning rikkumise laad;
järelevalve õhusõidukite patrull-lendude lennutundide arv, nende õhusõidukite tehtud vaatluste arv, edastatud järelevalvearuannete arv ja iga aruande puhul vaatluste kuupäev, kellaaeg ja koht;
eelmisel aastal võetud meetmed, sealhulgas alljärgnevaga seoses algatatud kohtu- või haldusmenetluste või määratud karistuste täpne kirjeldus (näiteks trahvisumma, konfiskeeritud kalade ja/või püügivahendite väärtus, tehtud kirjalikud hoiatused):
kõik inspektori teatatud rikkumised seoses laevadega, mis võivad sõita tema lipu all ning
kõik saadud järelevalvearuanded.
Iga aasta 1. märtsiks edastab komisjon esimeses lõigus osutatud teabe NAFO tegevsekretärile.
VIII PEATÜKK
TEISE KONVENTSIOONIOSALISE LIPU ALL SÕITVATE LAEVADE KONTROLL SADAMARIIGIS
Artikkel 38
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse lossimise, ümberlaadimise ja liikmesriikide sadamate kasutamise suhtes reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelevate kalalaevade poolt, mis võivad sõita NAFO konventsiooni mõne teise osalise lipu all. Käesolevat peatükki kohaldatakse reguleerimispiirkonnas püütud saaki vedavate laevade või sellisest saagist saadud kalatoodete suhtes, mida ei ole eelnevalt sadamas lossitud või ümber laaditud.
Artikkel 39
Sadamaliikmesriigi kohustused
Erandina lõikest 6 võib sadamaliikmesriik anda loa kogu saagi või selle osa lossimiseks ilma kõnealuses lõikes nimetatud kinnituseta järgmistel tingimustel:
asjaomast kala hoitakse pädeva asutuse kontrolli all olevas laos;
kala vabastatakse müümiseks, ülevõtmiseks, tootmiseks või transpordiks alles siis, kui on saadud lõikes 6 osutatud kinnitus;
kui kinnitust ei ole saadud 14 päeva jooksul pärast lossimistoimingute lõpuleviimist, võib sadamaliikmesriik kala konfiskeerida ja kõrvaldada kooskõlas siseriiklike eeskirjadega.
Kui varude taastamise kavas ei ole teisiti nõutud, inspekteerib sadamaliikmesriik igal aruandeaastal vähemalt 15 % kõigist lossimistest ja ümberlaadimisest. Inspekteeritavate laevade kindlaksmääramisel peab sadamaliikmesriik prioriteetseks:
laevu, millel on varem keelatud sadamasse siseneda ja sadamat kasutada kooskõlas käesoleva peatükiga või käesoleva määruse muu sättega, ning
teiste NAFO konventsiooni osaliste, riikide või piirkondlike kalandusorganisatsioonide taotlusi konkreetse laeva inspekteerimiseks.
Sadamas toimuv inspekteerimine hõlmab kõigi kalavarude lossimise või ümberlaadimise jälgimist selles sadamas. Sellise inspekteerimise ajal peab sadamaliikmesriigi inspektor vähemalt:
võrdlema iga liigi lossitud või ümberlaaditud koguseid:
püügipäevikus registreeritud kogustega liikide kaupa;
saagi- ja tegevusaruannetega ning
kõikide saaki käsitlevate andmetega, mis on eelnevalt esitatud käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas sätestatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormil;
kontrollima pärast lossimise või ümberlaadimise lõpetamist iga kalaliigi kogust pardal ja registreerima selle;
kontrollima kooskõlas VII peatükiga läbi viidud inspekteerimiste andmeid;
kontrollima kõiki pardal olevaid võrke ja registreerima võrgusilma suuruse mõõtmised;
kontrollima kalade suuruse vastavust kalade alammõõdu nõuetele;
asjakohasel juhul kontrollima, kas liigid vastavad täpselt püügideklaratsioonile.
Inspekteerimistulemused dokumenteeritakse käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas esitatud vormil PSC 3 (sadamariigi kontrolli vorm). Sadamariigi kontrolli aruande koostamise ja käsitlemise protsess hõlmab järgmist:
inspektorid märgivad ära kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja esitavad nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal;
inspektorid võivad lisada märkusi, mida nad peavad asjakohaseks;
laeva kaptenile antakse võimalus lisada aruandele oma märkusi või vastuväiteid ja võtta vajaduse korral ühendust lipuriigi asjaomaste asutustega, eriti kui laeva kaptenil on tõsiseid raskusi aruande sisust arusaamisega;
inspektorid allkirjastavad aruande ja paluval laeva kaptenil see allkirjastada. Laeva kapteni allkiri aruandel tõendab ainult seda, et ta on saanud aruande koopia;
laeva kaptenile antakse aruande koopia, milles on esitatud inspekteerimistulemused, sealhulgas võimalikud meetmed.
Artikkel 40
Lipuliikmesriigi kohustused
Selle kalalaeva liikmesriik, mis kavatseb saaki lossida või ümber laadida või kasutada muid sadamateenuseid või mis on väljaspool sadamat saaki ümber laadinud, tagastab käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas esitatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi, mis on edastatud kooskõlas artikli 39 lõikega 5 ja mille B osa on nõuetekohaselt täidetud, kinnitades, et:
kalalaeval, mis teatas kalapüügist, oli piisavalt kvoote teatatud kalaliikide püüdmiseks;
pardal olevast kalakogusest on nõuetekohaselt teatatud liikide kaupa ja seda on arvesse võetud nende koguse- või püügipiirangute arvutamisel, mida võidakse kohaldada;
kalalaeval, mis teatas kalapüügist, oli luba püüda kala teatatud piirkondades ning
kalalaeva asumist teatatud püügipiirkonnas on kinnitanud laevaseiresüsteemi andmed.
Artikkel 41
Laeva kapteni kohustused
Sadamasse siseneda kavatseva kalalaeva kapten või agent esitab sisenemistaotluse sadamaliikmesriigi pädevale asutusele artikli 39 lõikes 2 sätestatud taotluse esitamise tähtaja jooksul. Taotlusele lisatakse käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas esitatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vorm, mis on nõuetekohaselt täidetud järgmiselt:
kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisa A osas nimetatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi PSC 1 kasutatakse juhul, kui laev veab, lossib või laadib ümber oma saaki, ning
kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisa A osas nimetatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi PSC 2 kasutatakse juhul, kui laev on tegelenud ümberlaadimisega. Iga laeva kohta, millelt saak ümber laaditakse, täidetakse eraldi vorm;
nii vorm PSC 1 kui ka PSC 2 täidetakse siis, kui laev veab, lossib või laadib ümber oma saaki ja ümberlaadimise kaudu saadud saaki.
Laeva kapten:
teeb inspektoritega koostööd ja abistab neid kalalaeva inspekteerimisel, mis viiakse läbi kõnealuse korra kohaselt, ning ei takista, ähvarda ega sega sadamariigi inspektoreid nende kohustuste täitmisel;
võimaldab juurdepääsu laeva kõigile aladele, tekkidele ja ruumidele, võrkudele ja muudele püügivahenditele või varustusele ja esitab sadamariigi inspektorite nõudmise korral neile kogu asjakohase teabe, sealhulgas kõikide asjakohaste dokumentide koopiad.
Artikkel 42
Sadamas toimunud inspekteerimise käigus avastatud rikkumised
Kui laeva inspekteerimisel sadamas avastatakse rikkumine, kohaldatakse artiklite 34–37 asjaomaseid sätteid.
Artikkel 43
Konfidentsiaalsus
Liikmesriigid, pädevad asutused, ettevõtjad, laevakaptenid ja laevapered käsitavad kõiki käesolevas peatükis nimetatud inspekteerimis- ja uurimisaruandeid ning nendega seotud fotosid ja tõendeid konfidentsiaalsena kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 37 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.B lisas sätestatud konfidentsiaalsuseeskirjadega.
IX PEATÜKK
KOLMANDAD RIIGID
Artikkel 44
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi eeldamine
Eeldatakse, et kolmanda riigi laev on kahjustanud käesoleva määruse tulemuslikku kohaldamist ning tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga, kui:
seda laeva on nähtud tegelemas või muude vahenditega on kindlaks tehtud, et see laev tegeles reguleerimispiirkonnas kalapüügiga;
see laev on tegelenud ümberlaadimisega koos mõne muu kolmanda riigi laevaga, mida on nähtud tegelemas või mille puhul on kindlaks tehtud, et see laev tegeles reguleerimispiirkonnas või sellest väljaspool kalapüügiga, ja/või
see laev on kantud järgmiste organisatsioonide nimekirjadesse: Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon ( 6 ), ringhoovuse tuuni kaitse komisjon ( 7 ), Ameerika Troopikatuunide Komisjon ( 8 ), Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon ( 9 ), India Ookeani Tuunikomisjon ( 10 ), Vahemere üldine kalanduskomisjon ( 11 ), Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ( 12 ), Vaikse ookeani põhjaosa kalanduskomisjon ( 13 ), Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon ( 14 ), India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe ( 15 ), Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon ( 16 ) või Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon ( 17 ).
Artikkel 45
Kolmandate riikide laevade vaatlemine ja inspekteerimine reguleerimispiirkonnas
Iga liikmesriik või, kui see on asjakohane, EFCA, kes teostab reguleerimispiirkonnas inspekteerimist või järelevalvet ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames ja märkab või teeb kindlaks, et kolmanda riigi laev tegeleb reguleerimispiirkonnas kalapüügiga:
edastab selle teabe viivitamata komisjonile, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisas esitatud järelevalvearuande vormi;
püüab teatada laeva kaptenile, et tema laev tegeleb eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning et see teave edastatakse kõikidele konventsiooniosalistele, asjaomastele piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja laeva lipuriigile;
küsib vajaduse korral laeva kaptenilt luba minna laeva pardale selle inspekteerimiseks ning
kui laeva kapten nõustub inspekteerimisega:
edastab inspektori tähelepanekud viivitamata komisjonile, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisas esitatud inspekteerimisaruande vormi, ning
annab laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.
Artikkel 46
Kolmandate riikide laevade sadamasse sisenemine ja inspekteerimine
Sadamaliikmesriik:
edastab laeva lipuriigile ja komisjonile viivitamata vastavalt artiklile 41 saadud teabe;
keelab kolmanda riigi laeval sadamasse siseneda, kui:
laeva kapten ei ole täitnud artikli 41 lõikes 1 sätestatud tingimusi või
lipuriik ei ole kinnitanud laeva püügitegevust kooskõlas artikli 40 lõikega 2;
teatab laeva kaptenile või agendile, laeva lipuriigile ja komisjonile oma otsusest mitte anda kolmanda riigi laevale luba sadamasse siseneda, saaki lossida või ümberlaadida või muul viisil sadamat kasutada;
tühistab sadamasse sisenemise keelu ainult siis, kui sadamariik on kindlaks teinud piisavate tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et sisenemiskeelu põhjused olid ebapiisavad või ekslikud või ei kehti enam;
teatab laeva kaptenile või agendile, laeva lipuriigile ja komisjonile oma otsusest tühistada kolmanda riigi laeva sadamasse sisenemise, lossimise, ümberlaadimise või muul viisil sadama kasutamise keeld;
tagab sadamasse sisenemise lubamisel, et laeva inspekteerivad nõuetekohaselt volitatud ametiisikud, kes tunnevad käesolevat määrust, ning et inspekteerimine toimub kooskõlas artikli 39 lõigetega 11–17, ning
saadab komisjonile viivitamata inspekteerimisaruande koopia ja üksikasjaliku teabe võetud meetmete kohta.
Artikkel 47
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade ajutine nimekiri
Artikkel 48
Ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevade suhtes võetavad meetmed
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laeva poolt teostatavat ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki ennetada, ära hoida ja lõpetada, sealhulgas:
keelates laevadel, kes sõidavad tema lipu all, osaleda (välja arvatud vääramatu jõu korral) kalapüügis koos sellise laevaga, sealhulgas (kuid mitte ainult) ühises püügitegevuses;
keelates sellise laeva varustamise toidu või kütusega või talle muude teenuste osutamise;
keelates sellisel laeval sisenemise oma sadamatesse ning kui laev on sadamas, siis sadama kasutamise, välja arvatud vääramatu jõu korral või hädaolukorras, inspekteerimiseesmärgil või asjakohaste täitemeetmete võtmiseks;
keelates vahetada laevaperet, välja arvatud vääramatu jõu korral;
keeldudes sellisele laevale loa andmisest kalapüügiks liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes;
keelates sellise laeva prahtimise;
keeldudes sellisele laevale loa andmisest sõita liikmesriigi lipu all;
keelates sellise laeva pardal oleva või sellise laevaga seostatava kala lossimise ja impordi;
soovitades importijatel, vedajatel ja muudel asjaomastel sektoritel hoiduda selliste laevadega läbirääkimiste pidamisest nende püütud kala ümberlaadimise üle ning
kogudes ja vahetades selliste laevade kohta asjakohast teavet teiste konventsiooniosalistega, kolmandate riikidega ja piirkondlike kalandusorganisatsioonidega, et avastada, tõkestada ja vältida võltsitud impordi- või ekspordisertifikaatide kasutamist seoses sellistelt laevadelt pärit kala või kalatoodetega.
X PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 49
Konfidentsiaalsus
Lisaks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 112 ja 113 sätestatud kohustustele tagavad liikmesriigid artikli 4 lõike 2 punkti a, artikli 4 lõike 6, artikli 5 lõike 3 punkti c, artikli 10 lõike 2, artikli 15 lõike 4, artikli 22 lõigete 1, 5 ja 6, artikli 23 lõike 6, artikli 25 lõike 8, artikli 26 lõike 9, artikli 27 lõigete 3, 5, 6, 7 ja 15, artikli 29 lõigete 1 ja 2, artikli 34 lõike 2, artikli 36 lõike 4, artikli 37 lõike 1 ja artikli 39 lõike 8 kohaselt NAFO-le edastatud ja sealt saadud elektrooniliste aruannete ja teadete konfidentsiaalsuse.
Artikkel 50
Muutmismenetlus
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 51 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, kohandamaks seda NAFO vastu võetud meetmetega, mis on liidu ja liikmesriikide jaoks siduvad, seoses alljärgnevaga:
artikli 4 lõikes 1 osutatud loetelu uurimislaevade tegevuste kohta;
artiklis 9 ettenähtud meetmed seoses hariliku süvameregarneeli püügi piirkondadega; asjaomased aruanded, kalastussügavuse muutmine ning viited püügipiirangu või püügikeelu piirkondadele;
artikli 10 lõike 2 punktidega a ja b ette nähtud teadete sisuga seotud menetlused, mis puudutavad selliste laevade sisenemist reguleerimispiirkonda süvalesta püügiks, mille pardal oleva püütud kogusaagi elusmass on üle 50 tonni, artikli 10 lõike 2 punktis d ettenähtud süvalesta püügi alustamise tingimused; ning artikli 10 lõike 1 punkti e kohased süvalesta lossimist ja inspekteerimist käsitlevad sätted;
artikli 22 lõikes 5 sätestatud elektroonilise andmeedastuse sisu, nende kehtivate dokumentide loetelu, mis peavad olema laeva pardal vastavalt artikli 22 lõikele 8, ja artikli 22 lõikes 10 kirjeldatud mahutavusplaanide sisu;
dokumendid, mis peavad olema prahitud laeva pardal vastavalt artikli 23 lõikele 9;
artikli 26 lõikes 1 sätestatud laevaseiresüsteemi andmete automaatne ja pidev edastamine ning artikli 26 lõigetes 2 ja 9 sätestatud kohustused seoses kalapüügi seire keskusega;
artikli 27 lõikes 3 sätestatud vaatlejate kohaloleku protsendimäärad, artikli 27 lõikes 7 sätestatud liikmesriikide aruandlus, artikli 27 lõikes 11 sätestatud vaatleja kohustused ja artikli 27 lõikes 12 sätestatud laeva kapteni kohustused;
artiklis 32 sätestatud laeva kapteni ülesanded inspekteerimise ajal;
artikli 13 lõikes 2 sätestatud võrgusilma suurused;
artikli 14 lõikes 2 sätestatud hariliku süvameregarneeli püügil kasutatavate sorteerimisvõrede, -restide ja kinnituskettide tehniline kirjeldus ning artikli 14 lõikes 3 või 3a sätestatud sorteerimisvõrede või kinnituste tehniline kirjeldus;
artiklis 18 sätestatud põhjalähedase püügi keelu piirkonnad või periood;
artiklis 9a sätestatud kontrollimeetmed tursa puhul rajoonis 3M;
lipuliikmesriigi kohustused seoses artikli 4 lõikes 2 osutatud teadusuuringute kavadega;
artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud nõuded uurimislaevadele.
Artikkel 51
Delegeeritud volituste kasutamine
Artikkel 52
Kehtetuks tunnistamine
Määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 tunnistatakse kehtetuks.
▼M5 —————
Artikkel 54
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artiklit 53 kohaldatakse alates 21. juunist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
LISA
Artikli 3 punktis 17 ja artiklis 17 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 4
Artikli 3 punktis 17 ja artiklis 17 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 2
Artikli 3 punktis 21, artikli 21 lõikes 2 ja artikli 27 lõike 11 punkti a alapunktis i osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VI osa
Artikli 3 punktis 29 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa VII osa
Artikli 4 lõike 2 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisas ette nähtud vorm
Artikli 9 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 1 ja joonis 1.1
Artikli 9 lõikes 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 2 ja joonis 1.2
Artikli 9 lõikes 5 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 3 ja joonis 1.3
Artikli 10 lõike 1 punktis e, artikli 27 lõike 3 punktis c ja artikli 39 lõikes 16 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vorm
Artikli 13 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.A lisa
Artikli 13 lõike 2 punktis d, artikli 24 lõike 1 punktis b ja artikli 25 lõike 6 teises lõigus osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisa
Artikli 14 lõigetes 2 ja 3 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.B lisa
Artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.D lisa
Artikli 18 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 3
Artikli 18 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 5
Artikli 18 lõikes 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 4
Artikli 18 lõikes 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 6
Artikli 18 lõigetes 3 ja 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonis 5
Artikli 18 lõigetes 3 ja 4 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabel 7
Artikli 19 lõikes 1 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane uurimusliku püügi protokoll
Artikli 19 lõike 2 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane teade kavatsuse kohta viia läbi uurimuslik põhjalähedane püük
Artikli 19 lõike 2 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane uurimusliku põhjalähedase püügireisi aruanne
Artikli 20 lõike 2 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohased aspektid kavandatud uurimusliku põhjalähedase püügi hindamiseks
Artikli 21 lõike 4 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.E lisa kohane uurimusliku kalapüügi andmete kogumise vorm
Artikli 22 lõike 1 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 1 laevade nimekirja jaoks ette nähtud vorm
Artikli 22 lõike 1 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 2 laevade nimekirjast kustutamise jaoks ette nähtud vorm
Artikli 22 lõike 5 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 3 iga laeva püügiloa jaoks kindlaksmääratud vorm
Artikli 22 lõike 5 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.C lisa punktis 4 püügiloa peatamiseks ette nähtud vorm
Artikli 24 lõike 1 punktis e osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.K lisa kohane toote esitusviisi koodide nimekiri
Artikli 25 lõikes 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.A lisa kohane püügipäeviku näidis
Artikli 25 lõigetes 6 ja 8 ning artikli 26 lõike 9 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.D lisa kohane saagiaruande vorm
Artikli 25 lõigetes 6 ja 7 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.F lisa kohane saagiaruande tühistamise vorm
Artikli 25 lõike 9 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.N lisa
Artikli 26 lõike 9 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.E lisa kohane andmevahetusvorm
Artikli 27 lõike 11 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.M lisa kohane vaatleja aruanne
Artikli 27 lõike 11 punktis e osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.G lisa kohane aruanne, mille vaatleja esitab iga päev
Artikli 28 lõikes 10 ja artiklis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.B lisa kohased konfidentsiaalsuseeskirjad
Artikli 30 lõike 1 punktis a ja artikli 45 punktis a osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisa kohane järelevalvearuande vorm
Artikli 31 punktis b osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.E lisa kohane vimpli pilt
Artikli 32 punktis c osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.G lisa kohased laevatrapi kasutamise eeskirjad
Artikli 33 lõikes 1, artikli 34 lõike 2 punktis a ja artikli 45 punktis d osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisa kohane inspekteerimisaruanne
Artikli 34 lõike 1 punktis d osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.F lisa kohane NAFO inspekteerimisplomm
Artikli 39 lõikes 8 ja lõike 13 punkti a alapunktis iii, artikli 40 lõikes 2 ning artikli 41 lõigetes 1 ja 2 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisa kohane sadamariigi kontrolli eeltaotluse vorm
Kaitse- ja rakendusmeetmete IV.H lisa artikli 39 lõikes 11 osutatud inspekteerimise kohta;
kaitse- ja rakendusmeetmete II.H lisa, mis käsitleb konventsiooniosaliste üksikisikutele MCSi veebisaidile juurdepääsu andmise korda.
( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2403, milles käsitletakse välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 81).
( 2 ) Nõukogu 29. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1).
( 3 ) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).
( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).
( 5 ) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).
( 6 ) Antarktika vete elusressursside kaitse konventsioon, mis koostati 20. mail 1980 Canberras ja jõustus 7. aprillil 1982 (EÜT L 252, 5.9.1981, lk 27).
( 7 ) Siniuim-tuuni kaitse konventsioon, mis koostati 10. mail 1993 Canberras ja jõustus 20. mail 1994 (ELT L 336, 23.12.2015, lk 27).
( 8 ) Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioon (Antigua konventsioon), mis koostati 14. novembril 2003 Washingtonis ja jõustus 27. augustil 2010 (ELT L 224, 16.8.2006, lk 24).
( 9 ) Rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon, mis koostati 14. mail 1966 Rio de Janeiros ja jõustus 21. märtsil 1969 (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 34).
( 10 ) India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise leping, mis allkirjastati 25. novembril 1993 Roomas ja jõustus 27. märtsil 1996 (EÜT L 236, 5.10.1995, lk 25).
( 11 ) Vahemere üldise kalanduskomisjoni moodustamise leping, mis esialgselt sõnastati 24. septembril 1949 Roomas ja jõustus 20. veebruaril 1952 (EÜT L 190, 4.7.1998, lk 37).
( 12 ) Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon, mis allkirjastati 18. novembril 1980 Londonis ja jõustus 17. märtsil 1982 ning millega Euroopa Ühendus ühines 13. juulil 1981 (EÜT L 227, 12.8.1981, lk 21).
( 13 ) Vaikse ookeani põhjaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon, mis koostati 24. veebruaril 2012 Tōkyōs ja jõustus 19. juulil 2015 (ELT L 55, 28.2.2022, lk 14).
( 14 ) Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon, mis koostati 20. aprillil 2001 Namiibias Windhoekis ja jõustus 13. aprillil 2003 (EÜT L 234, 31.8.2002, lk 40).
( 15 ) India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe, mis allkirjastati 7. juulil 2006 Roomas ja jõustus 21. juunil 2012 (ELT L 196, 18.7.2006, lk 15).
( 16 ) Vaikse ookeani lõunaosa avamere kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon, mis koostati 14. novembril 2009 Aucklandis ja jõustus 24. augustil 2012 (ELT L 67, 6.3.2012, lk 3).
( 17 ) Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioon, mis koostati 5. septembril 2000 Honolulus ja jõustus 19. juunil 2004 (ELT L 32, 4.2.2005, lk 3).