(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) avaldas 30. aprillil 2015. aastal Euroopa Liidu Teatajas teate ( 2 ) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina RV” või „asjaomane riik”) pärit kõrge väsimustugevusega terasest betooni sarrusvarraste (edaspidi „HFP sarrusvardad”) impordi suhtes Euroopa Liitu (edaspidi „algatamisteade”).

(2)

Dumpinguvastane menetlus algatati kaebuse alusel, mille esitas 17. märtsil 2015 Euroopa teraseühendus (edaspidi „Eurofer” või „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu HFP sarrusvarraste kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid kõnealuse toote müügi kohta dumpinguhindadega ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti uurimise alustamiseks piisavaks.

(3)

Lähtudes kaebuse esitaja taotlusest, mis põhines nõutaval tõendusmaterjalil, võttis komisjon 17. detsembril 2015 vastu määruse (EL) 2015/2386, ( 3 ) millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit HFP sarrusvarraste impordi suhtes registreerimisnõue alates 19. detsembrist 2015.

(4)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning Hiina ametiasutusi uurimise alustamisest. Komisjon teatas algatamisteates huvitatud isikutele, et oli valinud algselt kolmandaks turumajanduslikuks riigiks alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti a tähenduses Araabia Ühendemiraadid (edaspidi „võrdlusriik”) ja kutsus pooli üles selle valiku kohta arvamust avaldama.

(5)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada oma seisukohad kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates ette nähtud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja tõendasid, et nende ärakuulamiseks on konkreetsed põhjused.

(6)

Arvestades menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate potentsiaalselt suurt arvu ning selleks et lõpetada uurimine ettenähtud aja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et uuritavate äriühingute valim moodustatakse vastavalt alusmääruse artiklile 17.

(7)

Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning selle vajalikkuse korral valim moodustada, paluti kõigil asjaomase riigi eksportivatel tootjatel anda endast komisjonile teada ja esitada algatamisteates täpsustatud teave. Lisaks palus komisjon, et Hiina ametiasutused selgitaksid välja teised eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest.

(8)

Kokku kolm eksportivate tootjate rühma esitas nõutud teabe, oli nõus valimisse kaasamisega ja palus individuaalset kontrollimist juhul, kui nad peaksid valimist välja jääma. Arvestades koostööd tegevate äriühingute väikest arvu (kokku kolm rühma, mis koosnevad kuuest tootjast, kolmest seotud eksportijast Hiinas ja kahest seotud eksportijast Singapuris), otsustas komisjon, et asjaomase riigi eksportivate tootjate väljavõttelist uuringut ei ole vaja teha.

(9)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Sellesse valimisse kuulus alguses neli tootjat, kes olid komisjonile enne uurimise alustamist teada kui HFP sarrusvarraste tootjad liidus. Komisjon võttis valimi moodustamisel aluseks sõltumatutele klientidele suunatud müügi mahu. Huvitatud isikuid kutsuti algatamisteates ka üles esitama oma seisukohti esialgse valimi kohta. Kavandatava valimi kohta märkusi ei esitatud. Niisiis valmistasid valimisse kaasatud liidu tootjad 90 % hinnangulisest liidu kogutoodangust. Valimit peeti tüüpiliseks liidu tootmisharu jaoks.

(10)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja vajaduse korral moodustada valimi, paluti kõikidel sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ning esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(11)

Kokku esitas nõutud teabe ja nõustus valimisse kaasamisega neli sõltumatut importijat. Koostööd tegevate importijate piiratud arvu arvestades otsustas komisjon, et nende puhul ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(12)

Komisjon saatis alusmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b sätete kohaldamiseks turumajandusliku kohtlemise taotluse vormid Hiina RV ametiasutustele ja koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele. Ükski koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist.

(13)

Küsimustikud saadeti kõigile teadaolevalt asjaga seotud isikutele ja kõigile teistele äriühingutele, kes olid algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul endast teada andnud. Vastused küsimustikule saadi kolmelt koostööd tegevalt Hiina RV eksportivalt tootjalt ja tootjate rühmalt, neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, neljalt sõltumatult importijalt, viielt sõltumatult kasutajalt ning neljalt seotud kasutajalt. Kaks sõltumatut importijat ja kolm sõltumatut kasutajat loobusid hiljem koostööst.

(14)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu huvitatud isikute esitatud teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu esialgse kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste isikute valdustesse:

(15)

Komisjon ei külastanud kahe koostööd tegeva Hiina eksportija, nimelt Lianfeng International PTE., Ltd. (kontserniga Yonggang Group seotud eksportija) ja Xinsha International PTE, Ltd. (kontserniga Shagang Group seotud eksportija) valdusi Singapuris. Nende äridokumendid ja raamatupidamisarvestus tehti siiski komisjoni taotletud ulatuses uurimise jaoks kättesaadavaks nende vastavate Hiina RVs asuvate seotud tootjate valdustes toimunud kohapealsete kontrollkäikude ajaks.

(16)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2014 kuni 31. märtsini 2015 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul1. jaanuarist 2011 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Teatavate 2011. aastal turul valitsenud eritingimuste tõttu, mida on mainitud põhjenduses 148, vähendati kahjuanalüüsis 2011. aasta kaalu ja rõhutati seevastu rohkem alates 1. jaanuarist 2012 toimunud muudatuste tähtsust. Seetõttu põhinevad indeksid vajaduse korral 2012. aastal.

(17)

Vaatlusalune toode on betoonis kasutatavad kõrge väsimustugevusega rauast või terasest sarrusvardad, mis on valmistatud rauast, legeerimata terasest või legeeritud terasest (v.a roostevabast terasest, kiirlõiketerasest, ränimangaanterasest), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, kuid sealhulgas valtsimisjärgselt väänatud; varbmaterjal, mis sisaldab süvendeid, nukke, sooni või muid valtsimisprotsessis tekkinud deformatsioone või mis on valtsimisjärgselt väänatud. Väsimustugevus on suurus, mis iseloomustab materjali võimet taluda korduvat pinge rakendamist ilma purunemata ja konkreetselt võime taluda rohkem kui 4,5 miljonit väsimustsüklit, kui pingesuhe (min/max) on 0,2, ning pinge ületab 150 MPa.

(18)

Toote määratlus on kooskõlas Briti standardiga BS 4449 ja toode on tavaliselt eristatav CARESi sertifitseeringu ja sarrusvarraste peal oleva märgistuse abil. Seega ei ole vastupidiselt mõne huvitatud isiku väljendatud seisukohtadele praktiliste meetmete rakendamisel probleeme.

(19)

Asjaomane toode on eespool põhjenduses 17 kirjeldatud toode, mis pärineb Hiina RVst ja mis kuulub praegu CN-koodide ex 7214 20 00 , ex 7228 30 20 , ex 7228 30 41 , ex 7228 30 49 , ex 7228 30 61 , ex 7228 30 69 , ex 7228 30 70 ja ex 7228 30 89 alla.

(20)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel tootel ning tootel, mis on valmistatud ja mida müüakse Hiina RV siseriiklikul ja võrdlusriigi turul, ning samuti liidu tootmisharu valmistatud tootel, mida müüakse liidu turul, on samad põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja kasutusotstarve. Seepärast käsitletakse neid ajutiselt samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(21)

Uurimise käigus tegid koostööd kuus Hiina RV eksportivat tootjat, kes kuuluvad kolme kontserni (Jiangyin Xicheng Group, Jiangsu Yonggang Group ja Jiangsu Shagang Group). Nende toodang moodustas üle 95 % Hiina vaatlusaluse perioodi koguekspordist liitu. Kõik ettevõtted eksportisid liitu Hiina RVs ja/või Singapuris asuvate seotud eksportijate kaudu.

(22)

Kaks koostööd teinud kontserni, Jiangsu Yonggang ja Jiangsu Shagang, on ühisomandi kaudu seotud ühe HFP sarrusvardaid eksportiva tootjaga ning seda tunnistasid mõlemad kontsernid ka küsimustiku vastustes. Kuid äriühingud väitsid, et mõlemat kontserni tuleks sellest hoolimata käsitleda uurimise raames eraldi üksustena. Muu hulgas rõhutasid äriühingud, et nad ei osale üksteise otsustusprotsessides, nende vahel ei ole mingisugust funktsionaalset seost, neil on eraldi tootmisliinid ning täiesti iseseisvad toodangu turustamise kanalid nii sise- kui ka rahvusvahelistel turgudel.

(23)

Selle väitega seoses ja arvestades kontsernidevaheliste sidemete laadi ja tugevust, nimelt asjaolu, et üks ühe kontserni äriühingutest on teise kontserni peamise vaatlusalust toodet valmistava ettevõtte suurim ainuosanik ning et teise esimese äriühingu ametnikud kuuluvad ka teise äriühingu peamistesse tööorganitesse, tuleks komisjoni esialgse hinnangu kohaselt kontserne käsitleda seotuna. Seega rakendatakse mõlema kontserni äriühingutele ühesugust ajutist kaalutud keskmist tollimaksu.

(24)

Ükski Hiina RV koostööd tegev eksportiv tootja ei taotlenud turumajanduslikku kohtlemist. Seetõttu määrati normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a turumajanduslikus kolmandas riigis (edaspidi „võrdlusriik”) kehtiva hinna või arvestusliku väärtuse põhjal.

(25)

Algatamisteates teavitas komisjon huvitatud isikuid, et on valinud sobivaks võrdlusriigiks Araabia Ühendemiraadid, ning kutsus huvitatud isikuid üles selle kohta märkusi esitama. Kuid ükski selle riigi teadaolevatest asjaomase toote tootjatest, kellega ühendust võeti, ei teinud komisjoniga koostööd.

(26)

Komisjon uuris samuti, kas sobiv võrdlusriik võiks olla ka mõni teine turumajanduslik riik, kus toodetakse HFP sarrusevardad. Vastavalt komisjoni käsutuses olevale kaebusele, pooltelt ja Eurostatilt saadud teabele, on HFP sarrusvardaid tootvad muud riigid Egiptus, Omaan, Katar, Saudi Araabia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Türgi ja Ukraina. Kokku võttis komisjon ühendust 38 võimaliku vaatlusaluse toote tootjaga neis riikides.

(27)

Koostööd tegi vaid üks Lõuna-Aafrikas asuv äriühing. Kõnealune äriühing vastas võrdlusriigi küsimustikule ja nõustus vastuste kontrollimisega kohapeal. Koostöövalmidust väljendas alguses ka üks Türgi tootja, kuid jättis lõpuks küsimustikule vastamata, hoolimata komisjoni korduvatest püüdlustest vastuseid saada.

(28)

Seoses kõnealuse Lõuna-Aafrika äriühinguga juhtis Hiina raua- ja teraseühendus (China Iron and Steel Association, edaspidi „CISA”) huvitatud isikuna tähelepanu asjaolule, et nimetatud äriühing on ühe kaebust toetanud ELi tootja tütarettevõtja. CISA väidete kohaselt oli igasugune selle äriühingu esitatud teave küsitav.

(29)

Selle väitega seoses tuleb esiteks märkida, et komisjoni võrdlusriigi valik oli piiratud, sest teised riigid ei teinud koostööd. Teiseks ei ole võrdlusriigi äriühingu ja ELi tootja seosed käesoleva uurimise seisukohast olulised. Komisjon märgib, et isegi kui võrdlusriigi tootjad on seotud liidu tootjatega, siis selline seos ei muuda ega mõjuta kontrollitud andmete põhjal kindlaksmääratud normaalväärtust, mida kinnitati Euroopa Kohtu hiljuti samalaadses küsimuses tehtud otsuses ( 4 ). Lisaks ei ole olemas konkreetset põhjust seada küsimuse alla kõnealuse võrdlusriigi tootja nõuetekohaselt kontrollitud andmete kasutamist. Lisaks sellele on Lõuna-Aafrika HFP sarrusvarraste siseturg suhteliselt avatud: vaatlusalust toodet ei kaitse imporditollimaksud, toimub riigisisene konkurents mitme omamaise tootja vahel ja impordil on märkimisväärne 13 % turuosa. Võrdlusriigi tootja, kelle andmed on kontrollitud, tegeleb nii ulatusliku omamaise müügitegevuse kui ka ekspordiga ning tema turuosa kodumaisel turul on vahemikus 13–23 %. Araabia Ühendemiraatide tootja toodab samalaadseid tooteliike nagu Hiina tootjate poolt liitu eksporditavad tooted.

(30)

Eespool toodut arvesse võttes leidis komisjon menetluse praeguses etapis, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a on sobiv võrdlusriik Lõuna-Aafrika.

(31)

Vastavalt eespool põhjenduses 24 märgitule määrati Hiina RVs asuvate eksportivate tootjate puhul normaalväärtus kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a võrdlusriigis, antud juhul Lõuna-Aafrikas kehtiva arvestusliku väärtuse põhjal.

(32)

Selleks uuris komisjon kõigepealt, kas võrdlusriigi koostööd tegeva tootja samasuguse toote omamaine müük sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, st kas sellise omamaise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % kogu vaatlusaluse toote eksportmüügist kummagi koostööd tegeva uurimisperioodil liitu eksportiva vastava Hiina eksportija ekspordimahust vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Selle põhjal leiti, et kogu omamaine müük võrdlusriigis oli tüüpiline.

(33)

Seejärel tegi komisjon sama võrdluse iga tooteliigi puhul, kontrollides, kas teatud liiki toote omamaine müük võrdlusriigis on tüüpiline alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses. Selle alusel leiti, et võrdlusriigi omamaine müük ei olnud tüüpiline ühegi tooteliigi puhul ühegi Hiina eksportija suhtes.

(34)

Seega arvestati normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6, lisades vastava tooteliigi keskmistele tootmiskuludele müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmise (1–5 %) ning kaalutud keskmise kasumi (10–20 %), mida võrdlusriigi tootja teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

(35)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu kas Hiinas ja/või Singapuris asuvate seotud eksportijate või Hiinas asuvate sõltumatute kaubandusettevõtete kaudu.

(36)

Seega määrati ekspordihind kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 8, lähtudes esimestele sõltumatutele klientidele tegelikult makstud või makstavatest ekspordihindadest, olenemata sellest, kas kliendiks oli liidu importija või Hiina RV kaubandusettevõtja.

(37)

Normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(38)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10.

(39)

Sellest lähtuvalt kohandati erinevusi transpordikuludes, mereveo- ja kindlustuskuludes, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes, pakkimiskuludes, laenukuludes, allahindlustes ja komisjonitasudes, kui ilmnes, et need mõjutavad hindade võrreldavust. Korrigeerimiste kogusumma oli vahemikus 5–10 %.

(40)

Hiina rakendab käibemaksu tagastamist ekspordi puhul üksnes osaliselt. Tagasi ei maksta 4 % käibemaksust. Et tagada selle väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, kohandati normaalväärtust ülespoole HFP sarrusvarraste ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud ( 5 ).

(41)

Nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12, võrreldi iga koostööd tegeva äriühingute rühma puhul võrdlusriigis iga liiki samasuguse toote kohta kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust vastavat liiki vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(42)

Nagu on selgitatud põhjenduses 23, järeldas komisjon, et kaht koostööd teinud äriühingute rühma tuleks käsitada seotuna.

(43)

Seetõttu kinnitati kahe eksportivate tootjate rühma jaoks ühtne dumpingumarginaal, mis väljendus nende individuaalse dumpingumarginaali suuruses protsendina nende (seotud eksportijate tõttu) arvestuslikust CIF-väärtusest ELi piiril.

(44)

Üleriigilise dumpingumarginaali puhul määras komisjon kõigepealt kindlaks koostöötaseme. Selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordi kogumahte ja Eurostati impordistatistikal põhinevat koguimporti Hiina RVst. Kuna koostöö tase oli kõrge, määrati ajutiselt üleriigilise dumpingumarginaali tasemeks koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tuvastatud kõrgeim dumpingumarginaal.

(45)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, järgmised.

(46)

Samasuguseid tooteid valmistas 11 liidu tootjat. Seega moodustavad need tootjad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning edaspidi kasutatakse neile viitamisel väljendit „liidu tootmisharu”.

(47)

Üks huvitatud isik soovis, et komisjon selgitaks, kas liidu tootmisharu on piiratud konkreetse piirkonnaga alusmääruse artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses.

(48)

Komisjon märgib, et kuigi vaatlusaluse toote kasutajad asuvad üksnes Ühendkuningriigis ja Iirimaal, asuvad samasuguse toote tootjad mitmes liikmesriigis, mitte üksnes Ühendkuningriigis ja Iirimaal. Seega hõlmab liidu tootmisharu tootjaid kogu Euroopa Liidus.

(49)

Selleks et kindlaks määrata liidu kogutoodang uurimisperioodil, kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, näiteks kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate antud vastuseid küsimustikule.

(50)

Selle alusel hinnati liidu kogutoodangu mahuks uurimisperioodil ligikaudu 506 000 tonni. See arv hõlmab kõigi nende liidu tootjate toodangut, kes on endast teada andnud ja moodustavad kogu liidu tootmisharu.

(51)

Nagu on märgitud põhjenduses 9, kaasati valimisse neli eespool nimetatud liidu tootjat, kes esindasid 90 % samalaadse toote arvestuslikust kogutoodangust liidus.

(52)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja mitmesugused liidu tootmisharu majanduslikud näitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(53)

HFP sarrusvardaid kasutavad tootjad, kes lõikavad ja painutavad sarrusvardaid spetsiaalsesse vormi ja pikkusesse ning tarnivad neid ehitustööplatsidele. Komisjon leidis, et oluline osa (56 %) valimisse kaasatud liidu tootjate toodangust oli ette nähtud sisekasutuseks. Üks liidu tootja müüs HFP sarrusevardad seotud äriühingutele, kellel puudus võimalus tarnijat vabalt valida.

(54)

Vahetegemine suletud ja vabaturu vahel on kahju analüüsimisel oluline, kuna suletud turul kasutamiseks mõeldud toodete puhul ei esine otsest konkurentsi imporditud toodetega ning hinnad määratakse rühmasiseselt ning need ei ole seetõttu usaldusväärsed. Seevastu vabaturul müümiseks ette nähtud toodang konkureerib otseselt vaatlusaluse importtootega ja hinnad on vabaturuhinnad.

(55)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid HFP sarrusvarraste kogutoodangu kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud sisekasutuseks või vabaturu jaoks. Teatud liidu tootmisharuga seotud kahjunäitajate puhul analüüsis komisjon andmeid vaba ja suletud turu kohta eraldi ning tegi võrdleva analüüsi. Need näitajad on järgmised: müügimaht, turuosa, ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus ja rahakäive. Muid majandusnäitajaid saab siiski sisuliselt uurida üksnes kogu tegevust vaadeldes, hõlmates vaatlusaluse toote kasutamist liidu tootmisharu enda tarbeks, sest nad sõltuvad kogu äritegevusest, sõltumata sellest, kas toodangut müüakse suletud turul või vabaturul. Need näitajad on järgmised: tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, investeeringutasuvus, tööhõive, tootlikkus, varud ja tööjõukulud. Kuna kõnealuste näitajate puhul ei saa eristada, kas tegemist on suletud või vabal turul toimunud müügiga, on nende näitajate kohta liidu tootmisharust täieliku ülevaate saamiseks vajalik kogu liidu tootmisharu analüüs.

(56)

Komisjon märgib, et selline analüüs on kooskõlas Euroopa Liidu kohtute praktika ja WTOga ( 6 ).

(57)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu liidu turul realiseeritud kogumüügimahu ja koguimpordi alusel. 2011. aastal oli liidu tarbimise tase võrreldes ülejäänud vaatlusaluse perioodiga madal. Sellele vaatamata paranes turu olukord, nagu on näha allpool esitatud tabelis, ning liidu tarbimine suurenes ajavahemikul 2011. aastast uurimisperioodini 50 % ja ajavahemikul 2012. aastast uurimisperioodini 38 %.

(58)

Tehti kindlaks, et Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud import, millega alustati alles 2013. aastal, arenes mahu ja turuosa mõttes järgmiselt:

(59)

Impordimaht Hiinast suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, kasvades uurimisperioodi jooksul nullist 292 000 tonnini. Hiina impordi turuosa suurenes märkimisväärselt, kasvades vaatlusalusel perioodil 0 %-lt 36 %-le.

(60)

Allolevas tabelis on esitatud Hiinast pärit impordi keskmine hind.

(61)

Hiinast pärit impordi keskmine hind vaatlusalusel perioodil vähenes, järgides Hiinas ja võrdlusriigis toorainena kasutatava rauamaagi ülemaailmset hindade langust (vt põhjendus 81). Uurimisperioodi impordihinnad määrati kindlaks valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate kontrollitud ekspordihindade alusel. Keskmine impordihind aastatel 2013-2014 määrati kindlaks järelevalveandmebaasi põhjal. Komisjon võttis arvesse pikka ajavahemikku arve kuupäeva ja tollivormistuse kuupäeva vahel, mis muidu oleks võinud kaasa tuua selle, et omavahel oleks võrreldud eri perioodide hindu. Hiinast pärit impordi hinnad jäid allapoole nii liidu tootmisharu sõltumatutele kui ka seotud klientidele suunatud müügi hindadest samal perioodil. Nagu on selgitatud põhjenduses 82, oli 2013. aastal liidu tootmisharu keskmine müügihind seotud klientidele 483 eurot tonni eest ning keskmine müügihind sõltumatutele klientidele 456 eurot tonni eest. 2014. aastal oli liidu tootmisharu keskmine müügihind seotud klientidele 464 eurot tonni eest ning keskmine müügihind sõltumatutele klientidele 434 eurot tonni eest. Uurimisperioodil oli liidu tootmisharu keskmine müügihind seotud klientidele 458 eurot tonni eest ning keskmine müügihind sõltumatutele klientidele 427 eurot tonni eest.

(62)

Selleks et kindlaks teha, kas ja mil määral esines uurimisperioodil hindade allalöömist, võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutelt klientidelt küsitud ja pärast teenuse tegeliku osutamise kulude, komisjonitasude ja krediitarvete mahaarvamist tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul tooteliikide kaupa vastavate kaalutud keskmiste dumpinguhindadega tooteliikide kaupa, millega valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate imporditud toodet müüdi esimesele sõltumatule kliendile liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel. Nagu on selgitatud edaspidi põhjenduses 102, tehti kindlaks, et hindade allalöömine toimus ainult sõltumatutele klientidele toimunud müügiga võrreldes, kuna võrdluses võeti arvesse üksnes kokkusobivaid tooteliike. Seotud müük koosnes ainuüksi neist tooteliikidest, mida Hiinast ei imporditud.

(63)

Võrdluse tulemus, väljendatuna protsendina liidu tootjate uurimisperioodiaegsest käibest, näitas, et hindade allalöömise marginaal oli 1,7 % – 5,6 %. Dumpinguhinnaga impordi madalam hind võrreldes liidu hindadega vaatlusaluse perioodi jooksul selgitab Hiina impordimahu ja Hiina impordi turuosa märkimisväärset kasvu 2013. aastast alates.

(64)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 sisaldas liidu tootmisharule avalduva Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mõju käsitlev uuring hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandusnäitajate kohta vaatlusalusel perioodil.

(65)

Nagu on märgitud põhjenduses 9, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(66)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Sellega seoses hinnati liidu tootmisharu majanduslikku olukorda a) makromajanduslike näitajate alusel, nagu tootmine, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa ja kasv, tööhõive, tootlikkus, tegeliku dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine (selleks koguti andmeid kogu liidu tootmisharu tasandil), ning b) mikromajanduslike näitajate alusel, nagu keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime, aktsiad ja tööjõukulud (selleks koguti andmeid valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil).

(67)

Makromajanduslike näitajate ja eelkõige valimist välja jäänud liidu tootjaid käsitlevate andmete kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu kättesaadavat teavet liidu tootmisharu kohta, sealhulgas kaebuses esitatud teavet, liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise alustamist kogutud andmeid ning valimisse kaasatud liidu tootjate vastuseid küsimustikule.

(68)

Mikromajanduslikud näitajad tehti kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate poolt küsimustikule esitatud vastustes sisalduva teabe põhjal.

(69)

Nagu on selgitatud põhjenduses 103, tuvastati hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müük nende tooteliikide alusel, mis olid võrreldavad Hiinast pärit impordiga, st nende põhjal, millel oli sama tootekood, ning seetõttu ei arvestatud müüki seotud klientidele, mis koosnes ainult neist tooteliikidest, mida Hiinast ei imporditud. Ülejäänud kahjunäitajad tehti kindlaks kõikide tooteliikide alusel. Isegi kui ülejäänud kahjunäitajaid oleks määratud kindlaks ainuüksi võrreldavate tooteliikide alusel, ei oleks see täheldatud suundumusi muutnud.

(70)

Liidu tootmise, tootmisvõimsuse ja selle võimsuse rakendamise suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(71)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmine vaatamata liidu tarbimise suurenemisele.

(72)

Kuna samasuguse toote ja teist liiki sarrusvarraste valmistamiseks saab kasutada samu masinaid, esitati tootmisvõimsus ja selle rakendamine igat liiki sarrusvarraste puhul. HFP sarrusvarraste valmistamiseks ei ole spetsiaalseid masinaid, mida saaks kasutada ainult samasuguse toote tootmisvõimsuse ja tootmisvõimsuse rakendamise arvutamisel. Liidu tarbimise suurenemisest hoolimata tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil ei muutunud. Vaatlusaluse toote tootmismahu vähenemist kompenseeris muude toodete tootmismahu suurenemine.

(73)

Ühe liidu tootja müük hõlmas müüki seotud äriühingutele suletud turul. Müügimahtu, turuosa ja majanduskasvu hinnati seetõttu suletud turul (müük seotud klientidele) ja vabaturul (müük sõltumatutele klientidele) eraldi.

(74)

Müügimahtu, turuosa ja kasvu käsitlevad suundumused arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(75)

Pärast ajavahemikus 2011-2012 toimunud kasvu hakkas sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht suureneva tarbimise kontekstis alates 2013. aastast vähenema, samal ajal kui dumpinguhinnaga impordi maht kiiresti kasvas. Seda peegeldab ka lõppvarude kasv, mis kokkuvõttes suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 27 % võrra ning 2012. aastast kuni uurimisperioodini 28 % võrra.

(76)

Lisaks vähenes liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele suunatud müügi turuosa tarbimise pideva kasvu foonil märkimisväärselt alates 2011. aastast 18 protsendipunkti võrra ja alates 2012. aastast 22 protsendipunkti võrra. See tõendab, et liidu tootmisharu ei saanud täielikult kasu liidu tarbimise hiljutisest kasvust dumpinguhinnaga impordi turuosa suurenemise tõttu.

(77)

Seotud klientidele suunatud müük esmalt kahanes 2013. aastal, mil algas dumpinguhinnaga import Hiinast, kuid kasvas seejärel taas varasema tasemeni. Seotud klientidele suunatud müügi turuosa vähenes alates 2011. aastast 17 protsendipunkti võrra ja alates 2012. aastast 12 protsendipunkti võrra. Kuid seotud klientidele suunatud müük toimus suletud turul ning seetõttu mõjutas Hiinast pärit import seda ainult kaudselt.

(78)

Töötajate arv vähenes 253-lt 2011. aastal 231-le 2012. aastal ja langes uurimisperioodil 209-le. Tööhõive määr liidu tootmisharus arvutati arvestades otseselt vaatlusaluse tootega töötavate töötajate arvu, kui see oli kättesaadav, või jaotades tootjate pakutavate kõigi töökohtade arvu proportsionaalselt vaatlusaluse toote toodangu osakaalule. Tootlikkus, mõõdetuna toodangu tonnides töötaja kohta aastas, suurenes 2011.–2012. aastal 15 %. Alates 2012. aastast kuni uurimisperioodini tootlikkus 2013. aastal esmalt vähenes, kuid seejärel saavutas uuesti varasema taseme, mis annab alust arvata, et liidu tootmisharu tegi märkimisväärseid jõupingutusi oma tõhususe parandamiseks, samal ajal kui tootmine püsis 2013. aasta tasemel.

(79)

Valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate dumpingumarginaal on märkimisväärne (vt põhjendus 45 eespool). Võttes arvesse vaatlusaluse toote sektorit, Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahtu, turuosa ja hindu, mida käsitleti eespool, ei saa pidada tegeliku dumpingumarginaali mõju liidu tootmisharule tühiseks.

(80)

Varem ei ole importi toimunud. Selle tagajärjel ei ole tootmisharu varasemast dumpingust veel toibumas.

(81)

Valimisse kuuluvate liidu tootjate liidu sõltumatutele klientidele suunatud keskmine müügihind langes 2012. aastast kuni uurimisperioodini 16 %. Hinnalangus peegeldab üldist ülemaailmset toormaterjali hinna langemise suundumust, mis hõlmas nii tükeldatud vanametalli hindu liidus kui ka Hiinas ja võrdlusriigis kasutatava rauamaagi hindu, nagu nähtub ka alljärgnevast tabelist.

(82)

Siiski langesid liidu tootmisharu tükeldatud vanametalli müügihinnad 2012. aastast kuni uurimisperioodini kiiremini kui toorme hinnad, seda nii absoluut- kui ka suhtarvudes. Nagu on näha allpool esitatud tabelis, tõi see kaasa kahjumi alates 2013. aastast.

(83)

Liidu tootjate rahavood, investeeringud, investeeringutasuvus ja nende tootjate kapitali kaasamise võime arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(84)

Valimisse kaasatud liidu tootjate puhul määrati kasumlikkus kindlaks seotud ja sõltumatu müügi kohta eraldi. Kasumlikkust arvestati liidu klientidele suunatud samasuguse toote müügi maksueelse puhaskasumina, väljendatuna protsendina selle müügi käibest.

(85)

Seotud klientidele suunatud müügi puhul jäid valimisse kaasatud liidu tootjad 2011. aastal kahjumisse, kuid hakkasid 2012. aastal koos liidu tarbimise kasvuga taastuma. 2012. aastal oli seotud klientidele suunatud müügi kasum + 2,5 %. Seotud klientidele suunatud müük muutus alates 2013. aastast taas kahjumlikuks. Siiski ei pruugi seotud klientidele suunatud müügi hinnad kajastada turuhindu, kuna hinnad määratakse seotud poolte kokkuleppega. Seotud klientidele suunatud müügi kasumit ei saa seega vaadelda liidu tootmisharu kasumlikkust peegeldavana.

(86)

Sõltumatutele klientidele suunatud müügi puhul oli suundumus seotud äriühingutele suunatud müügiga sarnane. Sõltumatutele klientidele suunatud müük oli enne 2012. aastat kahjumlik, 2012. aastal kasumis ja alates 2013. aastast kahjumlik.

(87)

Rahavoog, mis näitab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise finantseerida, oli sõltumatutele klientidele toimunud müügi puhul alguses positiivne, kuid muutus jätkuvast kahjumist tingitult alates 2014. aastast negatiivseks. Seotud klientidele suunatud müügist tulenev rahavoog oli 2011. aastal negatiivne, kuid positiivne kogu ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul. Kuna aga seotud klientidele suunatud müügi hinnad ei pruugi peegeldada turuhindu, ei saa seotud klientidele suunatud müügist tulenevaid rahavooge vaadelda liidu tootmisharu rahavoogude seisu peegeldavana.

(88)

Kasumlikkuse ja rahavoo suundumused vaatlusalusel perioodil piirasid valimisse kaasatud liidu tootjate suutlikkust investeerida oma tegevusse ja mõjusid kahjulikult nende arengule. Kuid tootmisharu laadist tingitult kasutatakse investeeringuid eri toodete, sealhulgas uurimise kohaldamisalast välja jäävate toodete valmistamiseks. Seetõttu ei olnud konkreetselt uurimisaluse toote puhul võimalik otseselt kindlaks teha investeeringuid ja investeeringutasuvust, mis on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle asemel eeldati, et tootmisharu koguinvesteeringud on kooskõlas asjaomase toote käibe osakaaluga suunatud vaatlusalusele tootele.

(89)

Eespool toodut silmas pidades võib järeldada, et valimisse kaasatud liidu tootjate finantstulemused olid uurimisperioodil jätkuvalt negatiivsed.

(90)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varude tase kasvas vaatlusalusel perioodil 27 %; nende kasv langes kokku turuosa vähenemisega.

(91)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil tagasihoidlikult. Samal ajal on keskmine tootlikkus paranenud. Tööjõukulud moodustasid 13 % tootmise kogukuludest. Seetõttu ei ole tööjõukuludel tootmiskuludes määravat rolli.

(92)

Uurimise tulemusel selgus, et liidu tootmisharu ei saanud vaatlusalusel perioodil kasu tarbimise kasvust. Aastatel 2011-2012 kahju puudus, sest importi ei toimunud, kuid seejärel alates 2013. aastast halvenes liidu tootmisharu majanduslik olukord võrreldes 2012. aasta tasemega. Mõned näitajad, näiteks liidu tootmisharu toodangu- ja müügimaht, püsisid liidu tarbimise kasvule vaatamata samal tasemel. Liidu tootmisharu turuosa vähenes oluliselt, sest liidu suurenenud tarbimisele vastas Hiina impordi kiire kasv.

(93)

Lisaks sellele mõjutas liidu turul valitsenud hinnasurve oluliselt teatavaid finantstulemustega seotud kahjunäitajaid, nagu liidu tootmisharu kasumlikkus ja rahakäive (kasumlikkus langes 4 protsendipunkti). Liidu tootmisharu ei suutnud säilitada oma hindu tasemel, mis oli vajalik 2012. aastaga sarnase kasumlikkuse saavutamiseks, ja muutus seetõttu kahjumlikuks.

(94)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes jõuti esialgsele järeldusele, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(95)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 uuris komisjon, kas dumpinguhinnaga import Hiinast on põhjustanud liidu tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks pidada oluliseks. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharu samal ajal kahjustada, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

(96)

Uurimine näitas, et liidu tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 50 %, ent samal ajal kasvas Hiinast pärit impordi maht märkimisväärselt. Nagu on selgitatud põhjendustes 58-59, kasvas Hiinast pärit import alates nullist 2012. aastal 292 000 tonnini uurimisperioodil. Dumpinguhinnaga impordi kasv langes kokku liidu tootmisharu turuosa järsu vähenemisega: nagu on selgitatud põhjendustes 74–76, vähenes liidu tootmisharu sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht uurimisperioodil 319 000 tonnilt 2012. aastal 261 000 tonnile.

(97)

Seoses vaatlusalusel perioodil liidu turul valitsenud hinnasurvega leiti, et Hiinast pärit impordi keskmine hind oli pidevalt madalam liidu tootmisharu keskmisest müügihinnast. Liidu tootmisharu hindu alla lüües kasvas Hiinast pärit impordi turuosa liidu tarbimises nullist 2012. aastal 36 %ni uurimisperioodil. Vabaturul kasvas Hiinast pärit impordi turuosa nullist 2012. aastal 51 %ni uurimisperioodil. Liidu tootmisharu turuosa vabaturul vähenes 92 %-lt 2012. aastal 46 %-le uurimisperioodil. Turuosa kaotus näitab, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik tarbimise suurenemisest kasu saada.

(98)

Hiinast pärit impordi suurenevast mahust tingitud hinnasurve tõttu ei suutnud liidu tootmisharu oma kulusid katta. Liidu tootmisharu oli 2011. aastal kahjumis ja enne dumpingu algust 2012. aastal nõrgalt kasumis. Liidu tootmisharu langes kahjumisse alates 2013. aastast, samal ajal kui dumpinguhinnaga import hakkas liidu turule sisenema.

(99)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldati, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kiire kasv hinnataseme juures, millega liidu tootmisharu hindu pidevalt alla löödi, põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju.

(100)

Liidu tootmisharu ekspordiga peaaegu ei tegele. Eksport kolmandatesse riikidesse vähenes vaatlusalusel perioodil 1 %-lt 0 %-le. Seega võib teha järelduse, et liidu tootmisharu eksporditegevus ei saanud olla tuvastatud olulise kahju põhjuseks.

(101)

Hiina eksportijad väitsid, et põhjuslikku seost ei ole, sest üks liidu tootja müüb oma toodangut peaaegu eranditult seotud isikutele suletud turul. Seega oleks kahju põhjustatud seotud äriühingute vahel kindlaks määratud madalatest siirdehindadest, mitte Hiinast pärit impordist.

(102)

Esiteks märgib komisjon, et ainult üks valimisse kaasatud liidu tootja müüb suletud turul, kuid lisaks müüb ta samasugust toodet ka vabaturul.

(103)

Teiseks näitas uurimine, et hinnad seotud klientidele suunatud müügi puhul olid kõrgemad kui müügihinnad vabaturul. Samuti leiti, et seotud klientidele suunatud müügi puhul oli tegu tooteliikidega, mida Hiinast ei imporditud. Hindade allalöömine ja turuhinnast madalama hinnaga müük tuvastati vaid kokkusobivate tooteliikide puhul, võrreldes Hiinast pärit impordi hindu ja liidu tootjate müügihindu kokkusobivate tooteliikide puhul. Seega ei mõjutanud seotud klientidele suunatud müük hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi tuvastamist. Kokkuvõttes näitas areng vabal ja suletud turul toimunud müügi puhul eraldi analüüsitud kahjunäitajate puhul samalaadseid suundumusi. Seda silmas pidades on Hiina eksportijate esitatud väidet arvesse võetud, kuid see ei mõjuta uurimise tulemusi.

(104)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga import moodustas uurimisperioodil 93 % kogu impordist liidu turule. Oli ka muid impordiallikaid, sealhulgas Türgi, mida tuli põhjusliku seose kontekstis uurida.

(105)

Uurimise käigus selgus, et Türgi eksportivate tootjate keskmine müügihind oli vaatlusalusel perioodil kõrgem Hiina eksportivate tootjate müügihinnast ja liidu tootmisharu müügihinnast. Ka Türgist pärit impordi turuosa vähenes 12 %-lt 2013. aastal 2,0 %-le uurimisperioodil.

(106)

Eespool toodust järeldatakse, et nimetatud impordi mõju ei põhjustanud Hiinast pärit impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahelise põhjusliku seose katkemist.

(107)

Nagu on selgitatud põhjenduses 83, oli liidu tootmisharu kahjumis 2011. aastal, mil majanduskriisi mõju väljendus sarrusvarraste väheses tarbimises. Tootmisharu olukord paranes 2012. aastal ja see muutus kasumlikuks. Seejärel muutus ühenduse tootmisharu alates 2013. aastast paralleelselt Hiinast pärit madala hinnaga impordi alustamisega jälle kahjumlikuks.

(108)

Seega ei saa tootmisharu alates 2013. aastast taas ilmnenud raskusi põhjendada majanduskriisiga. Seetõttu ei saa majanduskriisi mõju pidada nii suureks, et selle mõjul oleks katkenud põhjuslik seos dumpinguhinnaga impordi ja materiaalse kahju vahel, mida liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil kandis.

(109)

Hiina eksportijad väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju on tingitud sellest, et peamise toorainena kasutati vanametalli, samal ajal kui Hiina tootjad kasutavad rauamaaki.

(110)

Siiski näitab Hiina eksportijate poolt edastatud hinnateave, et vanametalli hinnasuundumused järgivad üldjoontes rauamaagi hinnasuundumusi maailmaturul. Nagu on näidatud põhjenduses 81, on nii vanametalli kui ka rauamaagi tonnihinnad vähenenud ligikaudu sama palju. Asjaolu, et vähenemisprotsent on erinev, ei ole põhjusliku seose tuvastamisel asjakohane, sest mõju tootmiskuludele määratakse kindlaks absoluutväärtustes väljendatud tonnihinna muutuse kaudu. Lisaks peegeldab absoluutväärtustes väljendatud rauamaagi ja vanametalli maksumuse vahe asjaolu, et teraseks muutmise protsess on kasutatavast toorainest sõltuvalt erinev. Seega ei saa kahe erineva tooraine kulusid otseselt võrrelda. Väidetavad erinevused tooraine hinna arengus ei saanud seega kõrvaldada põhjuslikku seost tuvastatud olulise kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Seetõttu tuleks kõnealune väide tagasi lükata.

(111)

On näidatud, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja turuosa kasvasid vaatlusalusel perioodil olulisel määral. Lisaks leiti, see import lõi pidevalt alla hindu, mida liidu tootmisharu küsis liidu turul, ja seda eriti uurimisperioodil.

(112)

Selline Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi mahu ja turuosa kasv langes kokku liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemisega alates 2013. aastast. Seega ei olnud liidu tootmisharu vaatamata tarbimise taastumisele võimeline suurendama oma müügimahtu ja hindu ning sellest tulenevalt jäid sellised finantsnäitajad nagu kasumlikkus negatiivseks.

(113)

Muude teadaolevate tegurite uurimine, mis oleksid võinud kahjustada liidu tootmisharu, näitas, et need tegurid ei kõrvalda põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(114)

Eespool toodud analüüsi põhjal, mille käigus eristati kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhindadega impordi kahjulikust mõjust, tehti esialgne järeldus, et Hiinast pärit import on tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(115)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuriti, kas vaatamata esialgsele järeldusele kahjustava dumpingu kohta on olemas kaalukaid põhjuseid, mis võiksid viia järelduseni, et kõnealusel juhul ei ole meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide analüüs põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisel.

(116)

Huvitatud isikuna väitis CISA, et meetmete kehtestamine kogu liidus oleks tarbetu, sest Hiinast pärit import on suunatud üksnes Ühendkuningriiki ja Iirimaale.

(117)

Komisjon märgib, et kuigi tarbimine piirdub Ühendkuningriigi ja Iirimaaga, asub liidu tootmisharu mitmes liikmesriigis ja seega tuleb liidu huvi hinnata kogu Euroopa Liidu ulatuses. Kuna vaatlusaluse toote puhul toimub liidusisene kaubandus Ühendkuningriigi, Iirimaa ja teiste liikmesriikide vahel, tuleb meetmete tõhususe tagamiseks kehtestada need kogu liidus.

(118)

Liidu tootmisharu koosneb 11 teadaolevast tootjast, kelle toodang moodustab liidu samasuguse toote kogutoodangu. Tootjad paiknevad Euroopa Liidu erinevates liikmesriikides ning samasuguse tootega seoses oli neil uurimisperioodil 209 töötajat.

(119)

On kindlaks tehtud, et liidu tootmisharu kannatas Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Tuletatakse meelde, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik täiel määral kasu saada kasvavast tarbimisest ja et liidu tootmisharu finantsolukord jäi kehvaks.

(120)

Eeldatakse, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine taastab liidu turul õiglased kaubandustingimused, mis võimaldavad liidu tootmisharul viia oma samasuguse toote hinnad kooskõlla tootmishindadega.

(121)

Samuti võib eeldada, et meetmete kohaldamine võimaldab liidu tootmisharul saada tagasi vähemalt osa vaatlusalusel perioodil kaotatud turuosast ning et see avaldab positiivset mõju tootmisharu kasumlikkusele ja üldisele finantsolukorrale. Meetmete kohaldamine võimaldaks tootmisharul jätkata ja suurendada oma jõupingutusi kulutasuvuse saavutamiseks.

(122)

Juhul kui meetmeid ei kehtestata, on tõenäoline, et turuosa väheneb veelgi ja liidu tootmisharu jääks ka edaspidi kahjumisse.

(123)

Üks liidu tootja müüs peamiselt suletud turul, mis ei ole otseselt mõjutatud Hiina impordist. Siiski võib see tootja saada kaudselt kasu kasvavast turust ilma dumpinguhinnaga impordita, kui hinnad määratakse normaalsete turutingimuste kohaselt.

(124)

Seetõttu tehti esialgne järeldus, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine Hiinast pärit impordi suhtes oleks liidu tootmisharu huvides.

(125)

Küsimustikud saadeti üheteistkümnele kasutajale liidus. Küsimustikule vastas üheksa kasutajat, kuid kolm neist loobus hiljem koostööst. Kavandatud meetmete tõenäolist mõju hinnati küsimustikele saadud teiste kasutajate vastuste ning vaatlusaluse toote ja samasuguse tootega seotud kogu liidu turu olukorra alusel.

(126)

Neli koostööd tegevat kasutajat olid seotud ühe liidu tootjaga. Nad ostsid vaatlusalust toodet üksnes oma emaettevõtjalt. Meetmete kehtestamisel ei oleks seega otsest mõju nende ostudele. Kaudselt võib nende positsioon järelturul paraneda, arvestades, et nende konkurentidel ei ole enam võimalik osta Hiinast madala dumpinguhinnaga importtooteid.

(127)

Kahe koostööd tegeva sõltumatu kasutaja puhul moodustas vaatlusaluse toote Hiinast pärit koguimpordi osakaal uurimisperioodil ligikaudu 33 %. Keskmiselt moodustasid ostud Hiinast 88 % nende kõigist vaatlusaluse toote ostudest. Vaatlusaluse toote tootmiskulud moodustasid tavaliselt 75 % vaatlusalust toodet hõlmavast müügist. Uurimisperioodil moodustas vaatlusaluse tootega seotud käive 76 % nende kogukäibest.

(128)

Uurimine näitas, et uurimisperioodil oli koostööd tegevate sõltumatute kasutajate keskmine kasumlikkus vaatlusalust toodet hõlmava müügi puhul 1 % käibest.

(129)

Sõltumatute kasutajate jaoks halvimal võimalikul juhul, kui hinnatõusu ei saaks tarneahelale üle kanda ning kui nad jätkaksid Hiinast ostmist varasemas mahus, tähendaks tollimaksu mõju kasutajatele, arvestades nende piiratud kasumit, Hiina impordi suurt turuosa ja vaatlusaluse toote osakaalu oma üldkuludes, et kasutajad langeksid kahjumisse.

(130)

Tuleb siiski rõhutada, et kuna vaatlusalune toode on standardne, võivad kasutajad toote kvaliteeti silmas pidades tarneallikat kergesti muuta. Meetmete kohaldamine ei tohiks välistada võimalust importida vaatlusalust toodet muudest riikidest, sealhulgas Hiinast, kui dumpingu põhjustatud kaubandust moonutav mõju on kõrvaldatud.

(131)

Sõltumatud kasutajad väitsid, et praegust Hiinast pärit suuremahulist importi ei saa kergesti muude allikatega asendada ja et seetõttu seisaksid nad silmitsi tarnedefitsiidiga. Seetõttu kaotaksid nad turuosi seotud kasutajatele.

(132)

Arvestades aga tollimaksude mõõdukat taset, on Hiinast pärit impordist täies ulatuses loobumine ebatõenäoline, sest see siseneks edaspidi liidu turule õiglaste hindadega. Uurimine on näidanud, et liidu tootmisharus on olemas piisavalt vaba tootmisvõimsust, et sõltumatute kasutajate jaoks Hiina impordi vähenemist asendada.

(133)

Mõned importijad ja kasutajad väitsid, et meetmete kehtestamine tooks kaasa ühe Ühendkuningriigis asuva liidu tootja ja temaga seotud kasutajate monopoolse seisundi, kõrvaldades konkureerivad sõltumatud kasutajad, kellel ei ole enam toorainele konkurentsivõimeliste hindadega juurdepääsu.

(134)

Komisjon märgib esiteks, et nii Ühendkuningriigi kui ka Iiri konkurentsiamet on heaks kiitnud allkasutajate omandamise. Nad on sellega seoses hinnanud monopoolse käitumise võimalikkust.

(135)

Teiseks, nagu on selgitatud põhjenduses 130, on sõltumatutele kasutajatele kättesaadavad ka alternatiivsed tarneallikad, mis tagab, et sõltumatud kasutajad saavad jätkata konkureerimist Ühendkuningriigi turgudel.

(136)

Kõike eespool toodut silmas pidades ning arvesse võttes, et isegi kui on tõenäoline, et mõningaid kasutajaid mõjutavad Hiina impordi suhtes kehtestatavad meetmed teistest negatiivsemalt, on komisjon praegu seisukohal, et üldine mõju kasutajatele ning samuti võimalik piirav mõju konkurentsile on väike.

(137)

Sõltumatud importijad tegid koostööd piiratud ulatuses. Kolm importijat esitas valimi moodustamiseks vajaliku teabe, kuid vaid kaks neist tegid koostööd. Nende äriühingute osa moodustas uurimisperioodil Hiinast pärit koguimpordist 37 %. Importijad on meetmete kohaldamise vastu, sest Hiina on vaieldamatult nende kõige olulisem vaatlusaluse toote tarnija.

(138)

Importijatel peaks siiski olema võimalik kanda vähemalt osa meetmete kehtestamisest tulenevast hinnatõusust üle oma klientidele. Peale selle võivad importijad hakata kasutama teisi tarneallikaid.

(139)

Selle põhjal järeldati esialgu, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel ei ole olulist negatiivset mõju importijate huvidele.

(140)

Pidades silmas eespool osutatut ja tuginedes teabele liidu huvide kohta, jõuti esialgsele järeldusele, et üldiselt puuduvad mõjuvad põhjused, mis takistaksid meetmete kehtestamist Hiinast pärit vaatlusaluse toote impordi suhtes.

(141)

Mis tahes negatiivset mõju sõltumatutele kasutajatele leevendab alternatiivsete tarneallikate olemasolu.

(142)

Peale selle, kui kaaluda dumpinguvastaste meetmete üldist mõju liidu turule, siis tundub, et positiivne mõju – eelkõige liidu tootmisharule avalduv positiivne mõju – kaalub üles võimaliku negatiivse mõju teistele huvirühmadele.

(143)

Pidades silmas dumpingu, kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi, tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(144)

Kõnealuste meetmete taseme määramisel võeti arvesse kindlaksmääratud dumpingumarginaale ning liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks vajalikku tollimaksumäära.

(145)

Dumpingu kahjustava mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel võeti arvesse, et kõik meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulusid ja saada sellist maksueelset kasumit, mille teenimine võiks olla mõeldav liidus seda liiki tootmisharus samasuguse toote müügi puhul tavapärastes konkurentsitingimustes, kui puudub dumpinguhinnaga import.

(146)

Selleks et määrata kindlaks sihtkasum, võttis komisjon arvesse sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit, mida kasutatakse kahju kõrvaldamist võimaldava taseme kindlaksmääramiseks.

(147)

Taotletavaks kasumimarginaaliks seati esialgu 1,65 %, võttes arvesse 2012. aastal sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumit. Kuna dumpinguhinnaga import algas 2013. aastal, ollakse seisukohal, et 2012. aasta kasumitase kajastab kasumit, mida võiks usutavasti saavutada tavapärastes konkurentsitingimustes, st dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(148)

Seevastu 2011. aasta ei ole normaalseid konkurentsitingimusi silmas pidades sobiv võrdlusaasta: nagu on selgitatud põhjenduses 107, oli liidu tootmisharu alles majanduskriisi mõjust toibumas ja tootis kahjumit. Kaebuse esitajad on tõendanud, et hinnanguline terasenõudlus Ühendkuningriigis oli 2011. aastal erakordselt madalal tasemel (25 % võrra väiksem kui 2007. aastal). Lisaks olid tootmiskulud väga suured, sest 2011. aastal oli vanametalli hind haripunktis, nagu on näidatud põhjenduses 81. Kaebuse esitajad väitsid, et Ühendkuningriigis sarrusvarraste turg oli ajutiselt häiritud, sest üks Ühendkuningriigi tootja, Thamesteel müüs enne oma likvideerimist 2012. aasta jaanuaris oma varusid, mis tõi 2011. aastal kaasa ajutise pakkumise mahu kasvu ja alandatud hinnad. Nimetatud põhjustel ei saa 2011. aastat pidada tavaliste turutingimustega perioodiks ja sihtkasumi kindlaksmääramist see ei mõjutanud.

(149)

Sellest tulenevalt arvutati kahju kõrvaldamist võimaldav tase dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmiste hindade – nagu need olid kindlaks tehtud hinna allalöömist käsitlevate arvutuste jaoks põhjenduses 62 – ja liidu tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava hinna võrdlemise teel.

(150)

Seejärel väljendati kõik võrdluse tulemusel kindlaks tehtud erinevused protsendimäärana keskmisest impordi CIF-koguhinnast.

(151)

Nagu on selgitatud põhjenduses 23, järeldas komisjon, et kaht koostööd teinud äriühingute rühma tuleks käsitada seotuna. Seetõttu kinnitati mõlema eksportivate tootjate rühma jaoks ühtne kahjumarginaal, mis väljendus nende individuaalse turuhinnast madalama hinnaga müügi summa suuruses protsendina nende arvestuslikest CIF-väärtustest ELi piiril.

(152)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tuleks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile kehtestada Hiina RVst pärit HFP sarrusvarraste impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks, mis vastaks väiksemale dumpingu- ja kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(153)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 3, kehtestas komisjon Hiina Rahvavabariigist pärit vaatlusaluse toote registreerimise kohustuse vastavalt määrusele (EL) 2015/2386 eesmärgiga kohaldada võimalikke dumpinguvastaseid meetmeid tagasiulatuvalt vastavalt alusmääruse artikli 10 lõikele 4.

(154)

Arvestades eespool esitatud tähelepanekuid, tuleks impordi registreerimine kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 5 lõpetada.

(155)

Menetluse käesolevas etapis ei saa vastu võtta otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kehtestamise kohta.

(156)

Eespool toodu alusel on kindlaks määratud esialgsed dumpinguvastase tollimaksu määrad. Selleks võrreldi kahjumarginaale ja dumpingumarginaale. Sellest tulenevalt on kavandatud dumpinguvastase tollimaksu määrad järgmised:

(157)

Käesoleva määrusega äriühingute kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastased tollimaksud määrati kindlaks käesoleva uurimise järelduste põhjal. Sellepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise käigus kindlaks nende äriühingute puhul. Kõnealuseid tollimaksumäärasid (erinevalt kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende vaatlusaluste toodete impordi puhul, mis on pärit Hiinast ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega nimetatud konkreetsed juriidilised isikud. Imporditavate vaatlusaluste toodete puhul, mille tootja on mõni muu äriühing, kelle nime ega aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud isikud, ei saa kõnealuseid määrasid kohaldada ning nende puhul kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär.

(158)

Iga taotlus kohaldada kõnealuste individuaalsete äriühingute jaoks ette nähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleb viivitamata saata komisjonile ( 7 ) koos kõikide vajalike andmetega, eelkõige teabega mis tahes muudatuste kohta äriühingu tootmistegevuses, siseriiklikus või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muutusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(159)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehiilimist maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksude rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile teistele äriühingutele” rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(160)

Et tagada dumpinguvastase tollimaksu nõuetekohane jõustamine, tuleks jääktollimaksu määra kohaldada mitte üksnes koostööst hoidunud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(161)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(162)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on ajutised ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,