2015D1601 — ET — 02.10.2016 — 001.001

---

Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B	NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1601, 22. september 2015, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (ELT L 248 24.9.2015, lk 80)

Muudetud:

		Euroopa Liidu Teataja
		nr	lehekülg	kuupäev
►M1	NÕUKOGU OTSUS (EL) 2016/1754, 29. september 2016,	L 268	82	1.10.2016

---

▼B

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2015/1601,

22. september 2015,

millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.  Käesoleva otsusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetuseks, et aidata neil paremini toime tulla hädaolukorraga, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool nendesse liikmesriikidesse.

2.  Komisjon jälgib pidevalt olukorda seoses kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevooluga liikmesriikidesse.

Komisjon esitab asjakohasel juhul ettepanekud käesoleva otsuse muutmiseks, et võtta arvesse olukorra muutumist kohapeal ja selle mõju ümberpaigutamise mehhanismile, samuti muutuvat survet liikmesriikidele, eelkõige kõige suurema surve all olevatele liikmesriikidele.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„rahvusvahelise kaitse taotlus” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL ( 1 ) artikli 2 punktis h määratletud rahvusvahelise kaitse taotlus;

b)	„taotleja” – kolmanda riigi kodanik või kodakondsuseta isik, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille suhtes ei ole lõplikku otsust veel tehtud;

c)	„rahvusvaheline kaitse” – direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punktides e ja g määratletud pagulasseisund ja täiendava kaitse seisund;

d)	„pereliikmed” – määruse (EL) nr 604/2013 artikli 2 punktis g määratletud pereliikmed;

e)	„ümberpaigutamine” – taotleja üleviimine selle liikmesriigi territooriumilt, mis määruse (EL) nr 604/2013 III peatükis sätestatud kriteeriumide kohaselt on vastutav tema rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, ümberpaigutamise sihtliikmesriigi territooriumile;

f)	„ümberpaigutamise sihtliikmesriik” – liikmesriik, kes muutub määruse (EL) nr 604/2013 alusel vastutavaks rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest pärast taotleja ümberpaigutamist selle liikmesriigi territooriumile.

Artikkel 3

Kohaldamisala

1.  Käesoleva otsuse kohaselt paigutatakse ümber üksnes taotleja, kes on esitanud oma rahvusvahelise kaitse taotluse Itaalias või Kreekas, ja kelle puhul need riigid oleksid muidu olnud vastutavad liikmesriigid vastavalt määruse (EL) nr 604/2013 III peatükis sätestatud kriteeriumidele, mille järgi määratakse kindlaks vastutav liikmesriik.

2.  Käesoleva otsuse kohaselt paigutatakse ümber üksnes taotleja, kellel on kodakondsus, mille puhul uusimate kättesaadavate üleliiduliste keskmiste Eurostati kvartaliandmete kohaselt on rahvusvahelise kaitse andmise otsuste osakaal kõikidest Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL ( 2 ) III peatükis osutatud rahvusvahelise kaitse taotluste suhtes esimeses astmes tehtud otsustest 75 % või üle selle. Kodakondsuseta isikute puhul võetakse arvesse riiki, kus oli tema varasem alaline elukoht. Ajakohastatud kvartaliandmeid võetakse arvesse üksnes nende taotlejate puhul, keda ei ole veel määratletud taotlejatena, keda võidakse ümber paigutada vastavalt käesoleva otsuse artikli 5 lõikele 3.

Artikkel 4

120 000 taotleja ümberpaigutamine liikmesriikidesse

1.  120 000 taotlejat paigutatakse teistesse liikmesriikidesse ümber järgmiselt:

2.  Alates 26. septembrist 2016 paigutatakse lõike 1 punktis c osutatud 54 000 taotlejat Itaaliast ja Kreekast, proportsioonis lõike 1 punktidest a ja b tulenevaga, ümber teiste liikmesriikide territooriumile proportsionaalselt I ja II lisas sätestatud arvudega. Komisjon esitab nõukogule ettepaneku igale liikmesriigile vastavalt määratud arvude kohta.

3.  Kui komisjon leiab hiljemalt 26. septembrist 2016, et ümberpaigutamise mehhanismi kohandamine on põhjendatud olukorra muutumisega kohapeal või et liikmesriik on sattunud hädaolukorda, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool rändevoogude kiire muutuse tõttu, ning võttes arvesse tõenäoliselt abisaavate liikmesriikide arvamust, võib ta esitada nõukogule ettepanekud, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

Samamoodi võib liikmesriik, esitades nõuetekohaselt põhjendatud põhjused, teatada komisjonile ja nõukogule, et ta on sattunud sarnasesse hädaolukorda. Komisjon hindab esitatud põhjusi ja esitab nõukogule asjakohased ettepanekud, nagu on osutatud artikli 1 lõikes 2.

▼M1

3a.  Mis puudutab lõike 1 punktis c osutatud taotlejate ümberpaigutamist, siis võivad liikmesriigid otsustada täita oma kohustusi Türgi territooriumil viibivate Süüria kodanike lubamise kaudu oma territooriumile selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute seadusliku riiki lubamise riikliku või mitmepoolse kava alusel, välja arvatud nõukogus 20. juulil 2015 kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate järeldustes käsitletud ümberasustamiskava alusel. Isikute arv, kelle liikmesriik selliselt oma territooriumile vastu võtab, toob kaasa asjaomase liikmesriigi kohustuste vastava vähendamise.

Artiklit 10 kohaldatakse mutatis mutandis selliselt, et iga seaduslik oma territooriumile lubamine toob kaasa ümberpaigutamiskohustuse vähendamise.

Liikmesriigid, kes otsustavad käesolevas lõikes sätestatud võimalust kasutada, esitavad komisjonile iga kuu aruande selle kohta, mitu inimest nad on käesolevat lõiget kohaldades oma territooriumile lubanud, ning märgivad ära, millise kava alusel ja millises õiguslikus vormis territooriumile lubamine toimus.

▼B

4.  Juhul kui komisjon pärast protokolli nr 21 artikli 4 kohase teate saamist nimetatud protokolliga hõlmatud liikmesriigilt kinnitab vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 331 lõikele 1 asjaomase liikmesriigi osalemist käesoleva otsuse kohaldamises, määrab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kindlaks sellesse liikmesriiki ümber paigutatavate taotlejate arvu. Nõukogu kohandab sama rakendusotsusega ühtlasi vastavalt teistele liikmesriikidele määratud arvusid, neid proportsionaalselt vähendades.

5.  Liikmesriik võib erandlikel asjaoludel teatada 26. detsembriks 2015 nõukogule ja komisjonile, et tal ei ole ajutiselt võimalik osaleda ümberpaigutamise protsessis kuni 30 % talle käesoleva otsusega määratud taotleja osas, esitades selleks nõuetekohaselt põhjendatud põhjused, mis on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud liidu põhiväärtustega.

Komisjon hindab esitatud põhjusi ja esitab nõukogule ettepanekud seoses kuni 30 % asjaomasele liikmesriigile lõike 1 kohaselt määratud taotleja ümberpaigutamise peatamisega kuni kuueks kuuks. Kui see on põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku pikendada ülejäänud määratud taotlejate ümberpaigutamist kuni kaheteistkümneks kuuks pärast artikli 13 lõikes 2 osutatud kuupäeva.

6.  Nõukogu teeb lõikes 5 osutatud ettepaneku kohta otsuse ühe kuu jooksul.

7.  Käesoleva artikli lõigete 2, 4 ja 6 ning artikli 11 lõike 2 kohaldamiseks võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal vastu rakendusotsuse.

Artikkel 5

Ümberpaigutamismenetlus

1.  Käesoleva otsuse rakendamiseks vajaliku halduskoostöö eesmärgil määrab iga liikmesriik riikliku kontaktpunkti, mille aadressi ta edastab teistele liikmesriikidele ja EASO-le. Liikmesriigid võtavad EASOga ja muude asjaomaste asutustega kooskõlastatult kõik asjakohased meetmed, et seada sisse otsene koostöö ja teabevahetus pädevate ametiasutuste vahel, sealhulgas seoses lõikes 7 osutatud alusega.

2.  Liikmesriigid avaldavad korrapäraselt ja vähemalt iga kolme kuu tagant nende taotlejate arvu, keda saab kiiresti nende territooriumile ümber paigutada, ja mis tahes muu asjakohase teabe.

3.  Nimetatud teabele tuginedes teevad Itaalia ja Kreeka EASO ning asjakohasel juhul lõikes 8 osutatud liikmesriikide kontaktametnike abiga kindlaks üksiktaotlejad, keda saaks ümber paigutada teistesse liikmesriikidesse, ning esitavad võimalikult kiiresti kogu asjakohase teabe nende liikmesriikide kontaktpunktidele. Seejuures peetakse esmatähtsaks haavatavaid taotlejaid direktiivi 2013/33/EL artiklite 21 ja 22 tähenduses.

4.  Pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigilt heakskiidu saamist teevad Itaalia ja Kreeka niipea kui võimalik otsuse paigutada iga kindlaks tehtud taotleja ümber konkreetsesse sihtliikmesriiki, tehes seda EASOga konsulteerides, ja teatavad sellest taotlejale vastavalt artikli 6 lõikele 4. Ümberpaigutamise sihtliikmesriik võib otsustada mitte heaks kiita taotleja ümberpaigutamist üksnes juhul, kui selleks on käesoleva artikli lõike 7 kohaselt piisavalt alust.

5.  Taotlejaid, kellelt tuleb määruse (EL) nr 603/2013 artiklis 9 sätestatud kohustuste kohaselt võtta sõrmejäljed, võib esitada ümberpaigutamiseks ainult juhul, kui neilt on võetud sõrmejäljed ja need on nimetatud määruse kohaselt edastatud Eurodaci kesksüsteemi.

6.  Taotleja üleviimine ümberpaigutamise sihtliikmesriigi territooriumile toimub võimalikult kiiresti pärast käesoleva otsuse artikli 6 lõikes 4 osutatud ümberpaigutamisotsuse asjaomasele isikule teatavaks tegemise kuupäeva. Itaalia ja Kreeka edastavad ümberpaigutamise sihtliikmesriigile üleandmise kuupäeva ja kellaaja, samuti kogu muu asjakohase teabe.

7.  Liikmesriikidel on õigus keelduda taotleja ümberpaigutamisest üksnes juhul, kui on piisavalt alust arvata, et ta kujutab endast ohtu nende julgeolekule või avalikule korrale või kui on olemas mõjuvad põhjused direktiivi 2011/95/EL artiklites 12 ja 17 sätestatud välistavate asjaolude kohaldamiseks.

8.  Kõikide käesolevas artiklis kirjeldatud ümberpaigutamismenetluse aspektide rakendamiseks võivad liikmesriigid otsustada pärast kogu asjakohase teabe vahetamist saata Itaaliasse ja Kreekasse kontaktametnikud.

9.  Liidu acquis'ga kooskõlas täidavad liikmesriigid täiel määral oma kohustusi. Seepärast tagavad Itaalia ja Kreeka ümberpaigutamismenetluse jaoks isikute tuvastamise, registreerimise ja sõrmejälgede võtmise. Protsessi tõhususe ja juhitavuse tagamiseks korraldatakse nõuetekohaselt vastuvõturajatised ja -meetmed, nii et inimesi saaks kooskõlas liidu õigusega ajutiselt majutada, kuni tehakse kiiresti otsus nende olukorra kohta. Ümberpaigutamismenetlusest hoiduvaid taotlejaid ei paigutata ümber.

10.  Käesolevas artiklis sätestatud ümberpaigutamismenetlus viiakse läbi nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt kahe kuu jooksul pärast seda, kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik on avaldanud lõikes 2 osutatud teabe, välja arvatud juhul, kui lõikes 4 osutatud ümberpaigutamise sihtliikmesriik annab heakskiidu vähem kui kaks nädalat enne kõnealuse kahe kuu möödumist. Sellisel juhul võidakse ümberpaigutamismenetluse lõpuleviimise tähtaega pikendada maksimaalselt kahe nädala võrra. Lisaks võib kõnealust tähtaega pikendada asjakohasel juhul veel nelja nädala võrra, kui Itaalia ja Kreeka toovad põhjenduseks objektiivsed praktilised takistused, mis ei võimalda üleviimist.

Kui ümberpaigutamismenetlust ei ole selle tähtaja jooksul lõpule viidud, välja arvatud juhul, kui Itaalia ja Kreeka lepivad ümberpaigutamise sihtliikmesriigiga kokku kõnealuse tähtaja pikendamises, vastutavad Itaalia ja Kreeka endiselt rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest kooskõlas määrusega (EL) nr 604/2013.

11.  Pärast taotleja ümberpaigutamist võtab ümberpaigutamise sihtliikmesriik taotlejalt sõrmejäljed ja edastab need Eurodaci kesksüsteemi kooskõlas määruse (EL) nr 603/2013 artikliga 9 ning ajakohastab andmekogumeid kooskõlas nimetatud määruse artikliga 10 ja, kui see on asjakohane, artikliga 18.

Artikkel 6

Käesoleva otsusega hõlmatud rahvusvahelise kaitse taotlejate õigused ja kohustused

1.  Käesoleva otsuse rakendamisel on liikmesriikide esmaseks kohuseks lähtuda lapse huvidest.

2.  Liikmesriigid tagavad, et pereliikmed, kes kuuluvad käesoleva otsuse reguleerimisalasse, paigutatakse ümber sama liikmesriigi territooriumile.

3.  Enne, kui tehakse otsus taotleja ümber paigutada, teavitavad Itaalia ja Kreeka taotlejat keeles, millest taotleja aru saab või millest ta peaks kõigi eelduste kohaselt aru saama, käesolevas otsuses sätestatud ümberpaigutamismenetlusest.

4.  Kui taotleja ümberpaigutamise otsus on vastu võetud, teatavad Itaalia ja Kreeka asjaomasele isikule kirjalikult otsusest paigutada ta ümber, kuid teevad seda enne tegelikku ümberpaigutamist. Selles otsuses nimetatakse ümberpaigutamise sihtliikmesriik.

5.  Rahvusvahelise kaitse taotlejalt või saajalt, kes siseneb mõne teise liikmesriigi territooriumile, mis ei ole ümberpaigutamise sihtliikmesriik, ilma et ta täidaks selles teises liikmesriigis viibimise tingimusi, nõutakse viivitamata tagasipöördumist. Ümberpaigutamise sihtliikmesriik peab selle isiku tagasi võtma.

Artikkel 7

Operatiivtugi Itaaliale ja Kreekale

1.  Selleks et aidata Itaalial ja Kreekal paremini toime tulla erakordse survega, mille on nende varjupaiga- ja rändesüsteemidele tekitanud praegu nende välispiiridel valitsev suurenenud rändesurve, suurendavad liikmesriigid oma operatiivtuge koostöös Itaalia ja Kreekaga rahvusvahelise kaitse valdkonnas asjaomase tegevuse kaudu, mida koordineerivad EASO, Frontex ja muud asjaomased asutused, eelkõige saates asjakohasel juhul riiklikke eksperte järgmiste tugitegevuste läbiviimiseks:

2.  Lisaks lõike 1 alusel antavale toetusele ja selleks, et hõlbustada kõikide ümberpaigutamismenetluse etappide rakendamist, annavad liikmesriigid Itaaliale ja Kreekale vajaduse korral eritoetust asjaomase tegevuse kaudu, mida koordineerivad EASO, Frontex ja muud asjaomased asutused.

Artikkel 8

Täiendavad meetmed, mida Itaalia ja Kreeka peavad võtma

1.  Itaalia ja Kreeka esitavad 26. oktoobriks 2015, pidades silmas otsusega (EL) 2015/1523 kehtestatud kohustusi, nõukogule ja komisjonile ajakohastatud tegevuskava, võttes arvesse vajadust tagada käesoleva otsuse nõuetekohane rakendamine.

2.  Kui käesolevat otsust peaks kooskõlas artikli 1 lõikega 2 ja artikli 4 lõikega 3 muudetama teise liikmesriigi kasuks, peaks see liikmesriik esitama asjaomase muutva otsuse jõustumiskuupäeval nõukogule ja komisjonile tegevuskava, mis peaks sisaldama piisavaid meetmeid varjupaiga, esmase vastuvõtu ja tagasisaatmise valdkonnas nende valdkondade süsteemide suutlikkuse, kvaliteedi ja tõhususe suurendamiseks ning meetmeid käesoleva otsuse nõuetekohase rakendamise tagamiseks. Nimetatud liikmesriik selle tegevuskava täielikult rakendama.

3.  Kui Itaalia või Kreeka ei täida lõikes 1 või 2 osutatud kohustust, võib komisjon pärast seda, kui ta on andnud asjaomasele riigile võimaluse oma seisukoha esitamiseks, teha otsuse peatada käesoleva otsuse kohaldamine kõnealuse liikmesriigi suhtes kuni kolmeks kuuks. Komisjon võib otsustada sellist peatamist ühel korral veel kuni kolme kuu võrra pikendada. Selline peatamine ei mõjuta nende taotlejate ümberpaigutamist, kes ootavad üleviimist pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigi artikli 5 lõike 4 kohast heakskiitu.

Artikkel 9

Tulevikus tekkivad hädaolukorrad

Kui liikmesriigis tekib hädaolukord, mille on põhjustanud kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga võtta vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi toetamiseks vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3. Selliste meetmete hulka võib asjakohasel juhul kuuluda kõnealuse liikmesriigi ümberpaigutamises osalemise peatamine, nagu on ette nähtud käesolevas otsuses, ning võimalikud kompensatsioonimeetmed Itaaliale ja Kreekale.

Artikkel 10

Rahaline toetus

1.  Iga käesoleva otsuse kohaselt ümber paigutatud isiku eest:

2.  Seda rahalist toetust rakendatakse määruse (EL) nr 516/2014 artiklis 18 sätestatud korra kohaselt. Erandina kõnealuses määruses ettenähtud eelmaksete rahastamise korrast tehakse liikmesriikidele 2016. aastal eelmakse summas, mis moodustab 50 % neile käesoleva otsuse kohaselt määratud kogueraldisest.

Artikkel 11

Koostöö assotsieerunud riikidega

1.  Komisjoni abiga võib vastavalt Itaalia ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi vahel ning Kreeka ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi vahel sõlmida kahepoolseid lepinguid, mis käsitlevad taotlejate ümberpaigutamist Itaalia ja Kreeka territooriumilt viimati nimetatud riikide territooriumile. Kõnealustes lepingutes võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva otsuse põhielemente, eelkõige neid, mis puudutavad ümberpaigutamismenetlust ning taotlejate õigusi ja kohustusi.

2.  Juhul kui selliseid kahepoolseid lepinguid sõlmitakse, teatavad Itaalia või Kreeka nõukogule ja komisjonile nende taotlejate arvu, kes paigutatakse ümber assotsieerunud riikidesse. Nõukogu kohandab komisjoni ettepaneku põhjal vastavalt teistele liikmesriikidele määratud arvusid, neid proportsionaalselt vähendades.

Artikkel 12

Aruanded

Liikmesriikide ja asjaomaste asutuste esitatud teabe alusel annab komisjon iga kuue kuu järel nõukogule aru käesoleva otsuse rakendamise kohta.

Itaalialt ja Kreekalt saadud teabe alusel annab komisjon nõukogule iga kuue kuu järel aru ka artiklis 8 osutatud tegevuskavade rakendamise kohta.

Artikkel 13

Jõustumine

1.  Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse kuni 26. septembrini 2017.

3.  Seda kohaldatakse isikute suhtes, kes saabuvad Itaalia või Kreeka territooriumile alates 25. septembrist 2015 kuni 26. septembrini 2017, samuti taotlejate suhtes, kes on saabunud nende liikmesriikide territooriumidele alates 24. märtsist 2015.

---

I LISA

Ümberpaigutamine Itaaliast

---

II LISA

Ümberpaigutamine Kreekast

---

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/95/EL, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (ELT L 180, 29.6.2013, lk 60).